21.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/39

(1)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020” (1) nimetatakse prioriteedina teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse loomist.

(2)

Strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgid on esitatud üksikasjalikumalt eelkõige juhtalgatustes „Digitaalarengu tegevuskava” (2) ning „Innovatiivne liit” (3). Digitaalarengu tegevuskava kohaselt võetavate meetmete raames tuleks riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusi avalikkusele kättesaadavate teadusandmete ja -artiklite kaudu laialt levitada. Juhtalgatuses „Innovatiivne liit” kutsutakse üles looma Euroopa teadusruumi raamistik, et kõrvaldada liikuvust ja piiriülest koostööd pärssivad takistused. Selles sätestatakse, et tuleks toetada avatud juurdepääsu riiklikult rahastatavate teadusuuringute tulemustele ning muuta avatud juurdepääs väljaannetele üldpõhimõtteks selliste projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest.

(3)

14. veebruaril 2007 võttis komisjon vastu teatise teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine, (4) millele on lisatud komisjoni talituste töödokument. Selles on antud ülevaade üldisest olukorrast Euroopas seoses teadusväljaannete ja uurimistulemuste säilitamisega ja käsitletud asjaomaseid organisatsioonilisi, õiguslikke, tehnilisi ja finantsküsimusi.

(4)

Teatisele järgnesid 2007. aasta novembris nõukogu järeldused teadusinfo kohta digitaalajastul: juurdepääs, levitamine ja säilitamine. Kõnealustes järeldustes kutsuti komisjoni üles katsetama avatud juurdepääsu teadusväljaannetele selliste projektide puhul, mida rahastatakse ELi teadusuuringute raamprogrammide vahenditest, ning esitati liikmesriikide võetavate meetmete kogum. Mõned järeldustes käsitletud valdkonnad on edasi arenenud, kuid kõik eesmärgid ei ole saavutatud ning edusammud on olnud liikmesriigiti ebaühtlased. Euroopa teaduspotentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on vaja ELi meedet.

(5)

Avatud juurdepääsu poliitika eesmärk on teha vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduslikud väljaanded ja teadusandmed lugejatele levitamisprotsessi võimalikult varases etapis vabalt kättesaadavaks ning võimaldada teadusuuringute tulemusi taaskasutada. Sellist poliitikat tuleks rakendada intellektuaalomandi õiguste aspekte arvestades.

(6)

Teadusuuringute tulemustele avatud juurdepääsu käsitlevat poliitikat tuleks kohaldada kõigi riiklikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute suhtes. Selline poliitika peaks parandama teadusuuringute läbiviimise tingimusi, vähendades jõupingutuste kattumist ning kulutades teabe ja sellele juurdepääsu otsimiseks võimalikult vähe aega. See kiirendaks teaduse arengut ning lihtsustaks koostööd ELis ja väljaspool seda. Selline poliitika vastaks ka teadusringkondade üleskutsele parandada juurdepääsu teadusinfole.

(7)

Kui ühiskonnaliikmetel võimaldatakse uurimistsüklis üheskoos tegutseda, paraneb innovatsioonitulemuste kvaliteet, asjakohasus, aktsepteeritavus ja jätkusuutlikkus, lõimides nii ühiskonna ootusi, vajadusi, huve ja väärtusi. Avatud juurdepääs on liikmesriikide poliitika oluline aspekt seoses vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooniga, sest seeläbi tehakse teadusuuringute tulemused kõigile kättesaadavaks ja lihtsustatakse ühiskonna osalust.

(8)

Samuti saavad ettevõtjad kasu laiemast juurdepääsust teadusuuringute tulemustele. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad parandavad oma innovatsioonisuutlikkust. Seepärast peaks teadusinfole juurdepääsu käsitlev poliitika lihtsustama ka teadusinfole juurdepääsu eraettevõtete jaoks.

(9)

Internet on teadusmaailma põhjalikult muutnud. Näiteks teadusringkonnad on katsetanud uusi võimalusi, kuidas teadusväljaandeid registreerida, sertida, levitada ja säilitada. Teadusuuringuid ja rahastamispoliitikat tuleks selle uue keskkonnaga kohandada. Tuleks soovitada liikmesriikidel kohandada ja töötada välja teadusväljaannetele avatud juurdepääsu käsitlev poliitika.

(10)

Avatud juurdepääs teaduslikele uurimisandmetele tõstab andmete kvaliteeti, vähendab teadusuuringute dubleerimist, kiirendab teaduse arengut ning aitab võidelda teaduspettusega. Oma 2010. aasta oktoobri lõpparuandes „Riding the Wave: How Europe can gain from the rising tide of scientific data” (5) rõhutas kõrgetasemeline teadusandmete eksperdirühm, et teaduslikus protsessis saadud usaldusväärsete andmete jagamine ja säilitamine on äärmiselt tähtis. Seepärast on andmetele juurdepääsu käsitlevad poliitikameetmed kiireloomulised ning liikmesriikidele tuleks soovitada neid võtta.

(11)

Teadusuuringute tulemuste säilitamine on avalikes huvides. Tavapäraselt on see olnud raamatukogude, eelkõige kohustusliku hoiustamisega tegelevate riiklike raamatukogude ülesanne. Saavutatud teadustulemuste maht suureneb tohutu kiirusega. Selleks et teadustulemusi saaks digitaalsel kujul pikaajaliselt säilitada, peaksid olema loodud vajalikud mehhanismid, taristud ja tarkvaralahendused. Oluline on rahastada säilitamist jätkusuutlikult, kuna digiteeritud sisuga seotud hoolduskulud on endiselt suhteliselt kõrged. Võttes arvesse säilitamise tähtsust teadustulemuste kasutamisele tulevikus, tuleks liikmesriikidel soovitada töötada selles valdkonnas välja vastav poliitika või seda tõhustada.

(12)

Liikmesriikide väljatöötatav poliitika tuleks määratleda riiklikul või piirkondlikul tasemel sõltuvalt põhiseaduslikust olukorrast ja vastutusala jaotumisest teaduspoliitika määratlemisel.

(13)

Teadusinfosüsteemi toetav ühtne e-taristu parandaks juurdepääsu teadusinfole ning selle pikaajalist säilitamist. Sellega saaks teadusalast koostööd parandada. Vastavalt komisjoni teatisele e-teaduse IKT-infrastruktuuride kohta (6) on e-taristu „keskkond, kus teadusressursse (riistvara, tarkvara, sisu) saab hõlpsalt jagada ja neile saab kergelt ligi, kui see on paremaks ja tõhusamaks teadustööks vajalik”. Seepärast tuleks soovitada selliste taristute ning nende omavaheliste ühenduste edasiarendamist Euroopa tasandil.

(14)

Püüdlusi avatud juurdepääsu suunas tehakse kogu maailmas, mida tõendavad läbivaadatud strateegia UNESCO panuse kohta teadusinfole ja teadusuuringutele avatud juurdepääsu edendamiseks (Revised strategy on UNESCO’s contribution to the promotion of open access to scientific information and research) (7) ning OECD deklaratsioon riiklikult rahastatavate teadusuuringute andmetele juurdepääsu kohta (OECD Declaration on Access to Research Data from Public Funding) (8). Liikmesriigid peaksid andma oma osa selles üleilmses püüdluses ning näitama eeskuju, parandades teaduskeskkonda avatud juurdepääsu ja vastastikuse koostöö kaudu.

(15)

Võttes arvesse kirjastussektori üleminekuetappi, peavad sidusrühmad ühiselt toetama üleminekuprotsessi ning otsima jätkusuutlikke lahendusi teadusinfo avaldamiseks.

(16)

12. detsembril 2011 võttis komisjon vastu paketi, mis hõlmas avatud andmeid käsitlevat teatist, direktiivi ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) (9) muutmiseks ning uusi komisjoni eeskirju tema valduses olevate dokumentide kohta. Selles paketis on esitatud avatud andmeid käsitlev komisjoni strateegia ühtses sidusas raamistikus meetmetega, mille hulka kuulub ka käesolev soovitus.

(17)

Käesolevale soovitusele on lisatud teatis, milles komisjon määrab kindlaks oma poliitika ja nägemuse seoses avatud juurdepääsuga teadusuuringute tulemustele. Selles esitatakse meetmed, mida komisjon võtab rahastajana, toetades teadusuuringuid liidu eelarvest.

(18)

Koos käesoleva soovitusega ning lisatud teatisega võtab komisjon vastu teatise „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks”, milles on kindlaks määratud Euroopa teadusruumi valmimisega seotud peamised prioriteedid; üheks nendest on teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire,

1.

Määrata kindlaks selge poliitika riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusväljaannete levitamise ja kättesaadavuse kohta. Kõnealuse poliitikaga tuleks ette näha:

Tagada, et kõnealuse poliitika tulemusel:

2.

Tagada, et teadusuuringute riikliku rahastamise haldamise eest vastutavad rahastamisasutused ning riiklikku toetust saavad teadusasutused rakendavad poliitikat järgmiselt:

3.

Määrata kindlaks selge poliitika riiklikult rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud uurimisandmete levitamise ja kättesaadavuse kohta. Kõnealuse poliitikaga tuleks ette näha:

Tagada, et kõnealuse poliitika tulemusel:

4.

Toetada teadusinfo säilitamist ja teha selleks järgmist,

5.

Arendada edasi e-taristuid, mis toetavad teadusinfo levitamise süsteemi, ja teha selleks järgmist:

6.

Tagada sünergiad riikide e-taristute vahel Euroopas ja ülemaailmselt ning teha selleks järgmist:

7.

Osaleda Euroopa ja/või rahvusvahelisel tasandil mitmeid sidusrühmi hõlmavates dialoogides, milles käsitletakse teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise edendamist. Osalejad pööravad tähelepanu eelkõige järgmisele:

8.

Määrata aasta lõpuks riiklik kontaktpunkt, kelle ülesanne on:

9.

Teavitada komisjoni 18 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seejärel iga kahe aasta järel meetmetest, mida on võetud käesoleva soovituse eri elementide täitmiseks vastavalt hiljem kindlaksmääratavatele ja kokkulepitavatele vorminõuetele. Selle alusel vaatab komisjon kogu ELis tehtud edusammud üle, et hinnata täiendavate meetmete võtmise vajadust käesolevas soovituses kehtestatud eesmärkide saavutamiseks.