LISA

SISUKORD

Eessõna

Üldine eesmärk

Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrollimine

1.1.

Põhimõtted

1.1.1.

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1.1.2.

Õiguslik olemasolu

1.1.3.

Juriidiline staatus seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohaselt (juriidiliste isikute kategooriad)

1.1.3.1.

Mõisted

1.1.4.

Nõutud andmed ja dokumendid

1.1.5.

Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria jõustumiskuupäev

1.2.

Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli rakendamine

1.2.1.

Sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta

1.2.2.

Teave valideerimise tulemuse kohta ja valideeritud osavõtukood

1.2.3.

Põhiandmete õigsuse deklareerimine toetuse ettevalmistamise blanketil

1.2.4.

Õigussubjekti määratud esindaja

1.2.5.

Valideerimise muutmine

1.2.5.1.

Valideerimise muutmine esialgse valideerimise käigus tehtud vea tõttu

1.2.5.2.

Valideerimise muutmine muudatuste tõttu õiguslikus olemasolus ja juriidilises staatuses/kategoorias

1.2.5.3.

Muudatused kaudse kulu meetodis

1.2.6.

Valideerimiste halduskorras läbivaatamine

1.2.7.

Valideerimiskomisjon

Tegutsemisvõime kontrollimine

2.1.

Põhimõtted

2.2.

Kohaldamine

2.2.1.

Ettepaneku esitamise etapis

2.2.2.

Läbirääkimiste etapis

Finantssuutlikkuse kontrollimine: rakenduseeskirjad

3.1.

Põhimõtted

3.2.

Lühikese finantsanalüüsi põhjused

3.3.

Õigussubjektide kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli või kellele tehakse erand

3.4.

Nõutud andmed ja dokumendid

3.4.1.

Juriidilised isikud

3.4.2.

Füüsilised isikud

3.4.3.

Muud märkused

3.5.

Rahalise elujõulisuse kontroll

3.5.1.

Eesmärk

3.5.2.

Kasutatud suhtarvud

3.5.3.

Künnised

3.5.4.

Füüsiliste isikute erijuhtum

3.5.4.1.

Kasutatud suhtarvud

3.5.4.2.

Künnised

3.6.

Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll

3.6.1.

Eesmärk

3.6.2.

Kasutatud suhtarvud

3.6.3.

Künnised

3.6.4.

Füüsiliste isikute erijuhtum

3.6.4.1.

Kasutatud suhtarvud

3.6.4.2.

Künnised

Finantssuutlikkuse kontrollimine: analüüsi (kontrollide) kokkuvõte ja võimalikud võetavad meetmed

4.1.

Lühikese analüüsi tulemuste hindamine

4.2.

„Nõrga” tulemuse korral võetavad meetmed

4.2.1.

Põhjalikum finantsanalüüs

4.2.1.1.

Juriidiliste isikute puhul

4.2.1.2.

Füüsiliste isikute puhul

4.2.2.

Kaitsemeetmed

4.3.

Täiendavad kaitsemeetmed, sealhulgas sanktsioonid

EESSÕNA

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades (1) on kirjas: „Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine. Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.” (2)

Käesolevas dokumendis määratletakse need eeskirjad. Selle käigus tuginetakse regulatiivsetele nõuetele, mis on ette nähtud seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades ja finantsmääruses (3) ning finantsmääruse rakenduseeskirjades (4). Komisjon võttis käesoleva dokumendi vastu 13. juunil 2007. aastal ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kõigi asjaomaste seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete suhtes.

Need eeskirjad käsitlevad kõiki seitsmenda raamprogrammi kaudseid meetmeid, mis on Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse toetuslepingu kujul, ja neid kohaldavad seitsmenda raamprogrammi kaudseid meetmeid rakendavad talitused (teadusuuringute peadirektoraadid ja asutused, kellele need ülesanded on delegeeritud) kuni käesoleva dokumendi järgmise versiooni jõustumise kuupäevani.

Kõigi järgmiste versioonide puhul esitatakse muudatuste protokoll ja võrdlus eelmis(t)e versiooni(de)ga, et teha kindlaks muudatused/uuendused ja lihtsustada arusaamist.

Eeskirjades on tehtud järgmised sisulised muudatused, et selgitada mitmeid punkte, tuginedes senisele kogemusele:

—

1. osa „Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontroll” ajakohastati järgmise abil:

—	juriidilise staatuse/kategooria määratlused;

—	sätted nõutud dokumentide ja jõustumiskuupäeva kohta;

—	sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta;

—	sätted õigussubjekti määratud esindaja kohta;

—	sätted valideerimise muutmise ja läbivaatamise kohta;

—	sätted valideerimiskomisjoni kohta.

—

3. ja 4. osa „Finantssuutlikkuse kontroll” muudeti järgmiselt:

—	jaotist 3.4 „Nõutud andmed ja dokumendid” täiendati erijuhtudega;

—	asjaomaseid jaotisi rahalise elujõulisuse näitajate kohta (jaotised 3.5.3 ja 4.2.1) täiendati erandjuhtude mõistega;

—	jaotist 4.2.2 „Kaitsemeetmed” muudeti.

Lisaks tehti järgmised keelelised muudatused.

—	1. ja 3. jaotist ajakohastati viitega valideerimistalitustele (5), kes viivad läbi õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli, kontrollides osalejate finantsandmete täpsust ja tehes lühikesi finantsanalüüse.

—	Viited spetsiaalsele registreerimissüsteemile asendati viidetega teadustöös osalejate portaalile.

—

Täiendavad keelelised muudatused olid vajalikud, et võtta arvesse rakendusametite ja teiste seitsmendat raamprogrammi rakendavate asutuste iseseisvust (viited komisjoni talitustele asendati viidetega „seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele”, kuna ülesandeid täidavad nii komisjoni talitused kui ka teised asutused, kellele on ülesannete täitmine delegeeritud).

—	Tekst viidi kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

ÜLDINE EESMÄRK

Käesolevas dokumendis käsitletakse eeskirju, et tagada

—	õigusliku olemasolu,

—	seitsmenda raamprogrammi staatuse,

—	tegutsemisvõime ja

—	finantssuutlikkuse

pidev kontroll seitsmendas raamprogrammis osaleja puhul kaudse meetme rakendamiseks (oodatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine) ja liidu finantshuvide kaitseks.

Komisjoni lähenemisviisi aluseks on järgmised juhtpõhimõtted, mis on välja töötatud kõiki teadusuuringute peadirektoraate hõlmava töörühma järjestikustel koosolekutel ja mis põhinevad tugeval tahtel lihtsustada ja ratsionaliseerida.

—

Taotlejatelt/osalejatelt nõutakse üksnes teavet, mida tingimata nõutakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades ja/või finantsmääruses ja/või finantsmääruse rakenduseeskirjades või oluliste statistiliste andmete esitamise eesmärgil (komisjoni iga-aastane tegevusaruanne – vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 190).

—

Teadustöös osalejate portaal (http://ec.europa.eu/research/participants/portal) lihtsustab õigussubjektide osalemist tulevastes seitsmenda raamprogrammi ettepanekutes. Teadustöös osalejate portaali kaudu peavad õigussubjektid esitama põhiandmed ja ametlikud dokumendid üksnes korra. Siiski on nad kohustatud teavitama valideerimistalitusi samuti teadustöös osalejate portaali kaudu võimalikest muudatustest.

—	Iga valideeritud õigussubjekt peab määrama ühe isiku ehk õigussubjekti määratud esindaja, kellel on õigus hallata õigussubjekti õiguslikku ja finantsteavet veebis teadustöös osalejate portaali kaudu.

—	Konkursietapis nõutud teavet ei küsita uuesti läbirääkimiste ajal ning teavet, mida on vaja kontrollida toetuslepingu sõlmimisel, ei küsita konkursietapis, välja arvatud juhul, kui on selge, et kogutud teave ei ole kontrollimise ajal enam ajakohane (6).

—

Kontrollimine tugineb võimalikult palju taotlejate/osalejate deklareeritud andmetele ja kinnitustele. Selleks tagab komisjon, et nad pääsevad juurde selgele teabele/juhistele ja mis tahes vajalikele vahenditele (nt et hinnata ise oma rahalist elujõulisust). Selliste vahendite abil saavutatud tulemused pakuvad mittesiduvaid suuniseid; need ei püüa ennetada ametliku rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusi, mida viivad ellu seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused. Eiramine ja/või valeteave võib tuua endaga rahatrahvid või halduskaristusena taotlejate/osalejate kõrvaldamise tulevasest osalemisest.

—

Kui kõiki õigussubjekte peab kontrollima õiguslikult ja tegevusalaselt, siis finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata kõigi suhtes. Jaotises 3.3, mis sisaldab finantssuutlikkuse kontrollimise otsustuspuud, antakse üksikasjalikku teavet tingimuste kohta, mille tõttu õigussubjekti finantssuutlikkust kontrolliti.

—

Tänu osalejate tagatisfondi kasutusevõtmisele ei küsita osalejatelt ega muudeta osalejatele kohustuslikuks täiendavaid finantstagatisi, nagu eelrahastamise vähendamine konkreetse osaleja puhul, usalduskontod, blokeeritud kontod, finantstagatised jne. Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused tugevdavad sellegipoolest järelkontrolli, et tagada seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete tulemuslik rakendamine ja kaitsta osalejate ja liidu finantshuve.

1. ÕIGUSLIKU OLEMASOLU JA JURIIDILISE STAATUSE/KATEGOORIA KONTROLLIMINE

1.1. Põhimõtted

1.1.1. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

Kõiki andmeid ja dokumente, mis on seotud õigusliku ja finantskontrolliga ning mis esitatakse valideerimistalitustele, käsitletakse konfidentsiaalselt ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7). Kõiki nimetatud andmeid töödeldakse kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, erapooletuse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

1.1.2. Õiguslik olemasolu

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikliga 4 võidakse toetust anda üksnes olemasolevale õigussubjektile, kes

—	on esitanud abikõlbliku taotluse, järgides komisjoni kindlaks määratud korda, ja

—	ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras.

Vastavalt seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõikele 1 on õigussubjekt füüsiline isik või asutamiskoha siseriikliku õiguse või liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.

1.1.3. Juriidiline staatus seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade kohaselt (juriidiliste isikute kategooriad)

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades (samuti teatavatel juhtudel tööprogrammis ja konkursikutsetes) osutatakse erinevatele õigussubjektide kategooriatele. Need erinevused põhinevad eeskätt juriidilisel staatusel ja/või õigussubjekti omadustel.

Sõltuvalt kategooriast (kategooriatest), kuhu õigussubjekt kuulub, võivad õigussubjektil olla erinevad õigused ja kohustused (8), eelkõige seoses järgmisega:

—	õigused seoses ELi rahalise toetusega osalejale (sh rahastamise ülemmäär);

—	kas õigussubjekti finantssuutlikkuse kontroll on kohustuslik;

—	kas pädeval riigiametnikul on õigus sertifitseerida finantsaruandeid (9);

—	rahaline kohustus kaudse meetme rakendamisel (vt osalejate tagatisfondi rakendusviisid).

Õigussubjektide põhikategooriad, mis tuleb kindlaks määrata, on järgmised (10):

Füüsiline isik (11)
Juriidiline isik	Avalik-õiguslik asutus
	Tulu	mittetulunduslik avalik-õiguslik asutus
		tulunduslik avalik-õiguslik asutus
	Rahvusvaheline organisatsioon	üleeuroopaline huvi
		muud
	Kesk- ja kõrgharidusasutus
	Teadusasutus
	Ettevõte	VKE
		muu kui VKE

Nende kõlblikkuskriteeriumide kontrollimine, mis kehtestatakse konkreetsetes rahastamiskavades ja/või konkreetsetes konkursikutsetes, moodustab samuti osa kategooriatesse liigitamisest (12).

Kui õigussubjekti on võimalik liigitada erinevatesse kategooriatesse, peavad valideerimistalitused üldjuhul kaaluma selle õigussubjekti jaoks õiguste ja/või kohustuste poolest kõige soodsamat kategooriat (13).

Isegi kui osaleja jääb ilma mittetulundusliku avalik-õigusliku asutuse, kesk- ja kõrgharidusasutuse, teadusasutuse või VKE staatusest/kategooriast, säilitab ta selle staatuse eelised allkirjastatud toetuslepingu kogu kehtivusaja jooksul (v.a juhul, kui on võimalik tõestada, et staatus/kategooria anti valeandmete alusel või andmetega manipuleeriti tahtlikult ainult seitsmenda raamprogrammi toetuse saamise eesmärgil). Osalejad peavad siiski teavitama valideerimistalitusi sellise muutuse toimumisest. Kui osaleja kirjutab alla teisele toetuslepingule pärast vastavast staatusest ilmajäämist, ei kvalifitseeru ta selle staatuse omajaks.

1.1.3.1. Mõisted

1) „Avalik-õiguslik asutus”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 13 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 12 kohaselt mis tahes õigussubjekt, mis on siseriikliku õiguse alusel sellisena asutatud, ja rahvusvahelised organisatsioonid. „Siseriikliku õiguse kohaselt asutatud avalik-õiguslik asutus” -

1)	asutus, mis on ametliku asutamisakti kohaselt avalik-õiguslik asutus või mida siseriiklikus õiguses tunnustatakse avalik-õigusliku asutusena ja

2)	mida reguleeritakse avaliku õigusega.

Avalik-õiguslike asutuste suhtes võib siiski kohaldada eraõigust kas mõne või enamiku nende tegevuste puhul. Eraõiguse kohaselt asutatud õigussubjekti, mis osutab avalikke teenuseid, ei peeta seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade alusel avalik-õiguslikuks asutuseks.

2) „Mittetulunduslik avalik-õiguslik asutus”- (seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 32 lõige 5 ja artikli 33 lõige 1) – õigussubjekt, mis vastab nii tingimusele „avalik-õiguslik asutus” kui ka tingimusele „mittetulundusühendus”.

3) „Mittetulundusühendus”- õigussubjekt, mille õiguslik vorm ei võimalda tulu teenida ja/või mis on võtnud juriidilise või põhikirjalise kohustuse mitte jagada tulu aktsionäridele või üksikutele liikmetele. Juhatuse, partnerite, sidusrühmade, liikmete või organisatsiooni esindaja otsuseid tulu jaotamise kohta ei peeta piisavaks, et tõestada õigussubjekti mittetulunduslikku olemust.

4) „Teadusasutus”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 7 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 7 tähenduses mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust. Kohaldub eespool punktis 3 sätestatud „mittetulundusühenduse” mõiste. Teiste õigussubjektide teostatud teadustegevuse pelk rahastamine, teadmiste levitamine ning teadustegevuse edendamine ja kooskõlastamine ei ole käesoleva määratluse tähenduses teadustegevus.

5) „Kesk- ja kõrgharidusasutus”- õigussubjekt, mida sellisena tunnustab riiklik haridussüsteem ja mis võib olla avalik-õiguslik või eraasutus.

6) „VKEd”- Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 14 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 2 lõike 13 tähenduses mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt soovitusele 2003/361/EÜ (14).

Soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 1 kohaselt tähendab ettevõtja majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõike 1 kohaselt kuuluvad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat (mida väljendatakse aasta tööühikutena, mis on määratletud soovituse artiklis 5) ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või mille aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Lisaks soovituses 2003/361/EÜ sätestatud määratlustele kohalduvad järgmised mõisted.

i.	Õigussubjekt on seotud majandustegevusega, kui ta tõestab, et on seotud mis tahes kaubanduse või tegevusega, mida tehakse asjaomasel turul tasu või raha eest. Üldiselt on majandustegevus iga tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises asjaomasel turul.

ii.

Järgmisi tegevusi ei käsitata majandustegevusena:

1)	tegevused, mis ei sisalda mingit liiki rahalist kasu, või

(2)	tegevused, mille jaoks konkreetset/otsest turgu ei ole, või

(3)	tegevused, mille puhul saadud tulu ei saa eristada liikmete või aktsionäride isiklikust tulust.

Mitteautonoomsete VKEde puhul (partnerettevõtted ja seotud ettevõtted, nagu on sätestatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 lõigetes 2 ja 3) ehk siis selliste VKEde puhul, mis on teiste ettevõtete omandis või mida kontrollivad teised ettevõtted (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) või millele kuuluvad teised ettevõtted või mis kontrollivad teisi ettevõtteid (tootmisahelas tagapool asetsevad ettevõtted) kasutatakse tootmisahelas eespool või tagapool asetsevate ettevõtete andmeid vastavalt soovituse 2003/361/EÜ artikli 6 lõigetele 2–4, et teha kindlaks, kas ettevõte vastab VKEde kriteeriumidele.

Soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 4 lõike 2 kohaselt jäädakse VKE staatusest ilma üksnes juhul, kui kahel järjestikusel aruandeperioodil ületatakse soovituse artiklis 2 osutatud künnis. See põhimõte ei kehti, kui VKE ühendatakse suurema kontserniga või viimane omandab VKE. Sellisel juhul jääb VKE oma staatusest ilma kohe alates tehingu toimumise kuupäevast.

Seetõttu taastatakse valideerimine taotlejate puhul, keda keelduti VKEna valideerimast põhjusel, et nad ületasid viimasel aruandeperioodil soovituse 2003/361/EÜ artiklis 2 sätestatud künnise, kui nad tõestavad, et nimetatud künnist ei ületatud eelviimasel aruandeperioodil. See ei kohaldu, kui VKE on ületanud künnise ühinemise või omandamise tulemusena.

1.1.4. Nõutud andmed ja dokumendid

Taotlejad peavad sõltuvalt oma juriidilisest staatusest esitama valideerimise raames nõutavad dokumendid (välja arvatud juhul, kui need on eelnevalt esitatud ja nendes ei ole muutusi toimunud), mis tõendavad:

1)	nende juriidilist nime;

2)	nende õiguslikku vormi, kui tegu on juriidiliste isikutega;

3)	nende juriidilist aadressi, milleks on vaikimisi juriidilise isiku peakontori aadress või füüsilise isiku alalise elukoha aadress.

Dokumente võetakse vastu kõigis ELi ametlikes keeltes. Valideerimistalituste töö lihtsustamiseks võidakse paluda, et taotlejad esitaksid nende dokumentide mitteametlikud tõlked. Dokumentidest, mis on esitatud muus kui ELi ametlikus keeles (15), võidakse keelduda, kui dokumentidega ei ole kaasas sertifitseeritud/ametlikku/õigustõlget akrediteeritud asutuselt või tõlkijalt. Tõendavad dokumendid ei tohi olla vanemad kui kuus kuud.

Õigussubjektid peavad esitama eeskätt järgmised nimetatud tõendavad dokumendid. Aktsepteeritakse nende dokumentide elektroonilist versiooni.

a.	Allkirjastatud õigussubjekti identifitseerimisvorm (16).

Füüsiliste isikute puhul:

i.	kehtiva ID-kaardi või passi loetav koopia;

ii.	vajaduse korral ametlik käibemaksukohustuslasena registreerimise dokument.

Avalik-õiguslike asutuste puhul:

iii.	koopia resolutsioonist, seadusest, määrusest või otsusest, millega asutatakse kõnealune õigussubjekt avalik-õigusliku asutusena, või selle puudumisel mis tahes muu ametlik dokument, millega kinnitatakse õigussubjekti asutamist avalik-õigusliku asutusena;

iv.	vajaduse korral ametlik käibemaksukohustuslasena registreerimise dokument. Kui õigussubjekt ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, võib valideerimistalitus nõuda tõendit käibemaksust vabastamise kohta.

Teiste õigussubjektide puhul:

v.	koopia mis tahes ametlikust dokumendist (nt ametlik väljaanne, ettevõtete register vms), milles näidatakse taotleja juriidilist nime ja aadressi ning riikliku asutuse antud registreerimisnumbrit, või sõltuvalt registreerimisjärgsest riigist mis tahes muu vastuvõetava juriidilise dokumendi koopia;

vi.

koopia käibemaksukohustuslasena registreerimise dokumendist, kui see on olemas, ja ainult juhul, kui käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei selgu eespool osutatud ametlikust dokumendist. Kui õigussubjekt ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, on nõutav tõend käibemaksust vabastamise kohta.

VKEde puhul:

vii.	aastabilanss ja kasumiaruanne viimase aruandeperioodi kohta;

viii.

nende aruannete lisad, kus osutatakse tootmisahelas ees- või tagapool asuvatele ettevõtetele, kui nende andmeid ei ole näidatud bilansis;

ix.	töötajate arvu deklaratsioon, väljendatud aasta tööühikutena, nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ artiklis 5;

x.	bilanss ja kasumiaruanne, nende lisad viimase aruandeperioodi kohta, samuti töötajate arv tootmisahelas ees- või tagapool asuvates ettevõtetes, nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ artiklis 6;

xi.	nagu on sätestatud soovituse 2003/361/EÜ artikli 4 lõikes 3, siis äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, aktsepteeritakse deklaratsiooni, mis sisaldab majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnangulisi näitajaid;

xii.	deklaratsiooni aktsepteeritakse tõendina selle kohta, et vaatamata käibe puudumisele on ettevõte seotud majandustegevusega tehtud investeeringute ja investeeringutest oodatava kasumi kaudu;

xiii.

eespool nimetatud tõendavad dokumendid võib asendada ametliku sertifikaadiga, mille on välja andnud selle liikmesriigi ametlik või pädev asutus, kus on õigussubjekti juriidiline aadress või alaline elukoht, ning kui see sertifikaat kinnitab, et ettevõte on VKE soovituse 2003/361/EÜ tähenduses. Kuid taotleja päritoluriigi kohtus või haldusasutuses, notari või riigiametniku ees vande all antud või ausõnalist kinnitust ei aktsepteerita nõutud tõendavate dokumentide asemel.

1.1.5. Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria jõustumiskuupäev

Kuupäev, alates millest peab komisjon õigussubjekti õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat kehtivaks (jõustumiskuupäev), on kuupäev, millal jõustub õigussubjekti asutamist käsitlev õigusakt. Kuupäev on, tähtsuse järjekorras:

1)	riigi ametlikus registris (nt äriregistris) registreerimise kuupäev;

2)	riiklikus ametlikus väljaandes avaldamise kuupäev;

3)	õigusakti kohturegistris kohustusliku hoiustamise kuupäev;

4)	osaliste poolt allakirjutamise kuupäev.

Kui asutamisakti ei ole, on õigussubjekt olemas alates vaikimisi kindlaks määratud kuupäevast.

VKE staatuse jõustumiskuupäev on selle aruandeperioodi lõpukuupäev, millel VKE staatuse hindamine põhines vastavalt soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 4 lõikele 2 (vt jaotise 1.1.3.1 punkti 6 alapunkti e eespool). Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille aruandeperiood ei ole veel lõppenud, on jõustumiskuupäev nende asutamiskuupäev.

1.2. Õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrolli rakendamine

Kõik õigussubjektid peavad registreerima oma põhilised haldus- ja juriidilised andmed (nt organisatsiooni juriidiline nimi, juriidiline aadress jne) teadustöös osalejate portaali veebiliideses. Registreerima peab ainult üks kord. Topeltregistreerimise vältimiseks peab õigussubjekt tulevase osalemise korral kasutama esmakordsel registreerimisel väljastatud osavõtukoodi (17).

Subjektid, kellel ei ole sõltumatu juriidilise isiku staatust, osalevad selle õigussubjekti osavõtukoodiga, kellest nad sõltuvad. Sellegipoolest võidakse järgmisi subjekte valideerida eraldi subjektidena ja anda neile eraldi osavõtukood:

1)	ministeeriumid või teised rakendusametid osana riigi – kas siis keskse valitsusega või liitriigi – keskvalitsusest, mis on otseselt seotud valitsusega vastavalt riigi ametlikult avaldatud korraldusele;

2)	rahvusvaheliste organisatsioonide loodud spetsialiseeritud asutused, sealhulgas, kuid mitte ainult, rakenduseeskirjade artikli 43 lõikes 2 osutatud asutused;

3)	Teadusuuringute Ühiskeskus ja selle delegatsioonid.

Taotluse esitamise etapis tõendavaid dokumente ei nõuta ja seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused ei kontrolli andmeid.

Subjektidel peab olema osavõtukood, nad peavad olema registreeritud ja valideeritud komisjoni andmebaasis enne toetuslepingule alla kirjutamist. Seepärast peavad valideerimistalitused kontrollima subjekti õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat subjekti esitatud andmete ja tõendavate dokumentide alusel, kui seda ei ole varem tehtud (18). Õiguslikku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria andmist kontrollitakse üks kord pärast seda, kui subjekt on ennast ise registreerinud. Seda tehakse üksnes juhul, kui subjekti põhilised juriidilised andmed (juriidiline nimi, õiguslik vorm ja juriidiline aadress) on selgelt näidatud ja neid tõendavad nõutud tõendavad dokumendid, eeldusel, et mitte ükski neist dokumentidest ei ole ilmselgelt ekslik, vale või loetamatu.

Sama menetlust kasutatakse ja samasuguseid dokumente nõutakse õigussubjektidelt, kes ühinevad kaudse meetmega või mis tahes muudatuse korral osaleja juriidilises isikus kaudse meetme rakendamise ajal, millest tuleneb subjekti uus valideerimine alates enda registreerimisest teadustöös osalejate portaalis.

Tõendavad dokumendid õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kohta esitatakse valideerimistalitustele teadustöös osalejate portaali veebiliidese kaudu või e-posti teel (19) seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste poolt kutsel ja/või läbirääkimiste raames kindlaks määratud tähtaja jooksul.

Mittekohustusliku iseregistreerimise korral täpsustavad valideerimistalitused selgituste ja tõendavate dokumentide nõudmisel ajavahemiku, mille jooksul taotleja peab vastama. Kui taotleja ei esita, selgita ega täida nõutud aja jooksul tõendavaid dokumente, on valideerimistalitustel õigus ignoreerida õigussubjekti iseregistreerimist, võttes arvesse mis tahes erilisi ja põhjendatud asjaolusid,

Samal ajal kui valideerimistalitused tõendavad taotleja õiguslikku olemasolu, kontrollivad nad ka seda, kas subjekt on juba registreeritud teadustöös osalejate portaalis või mõnes muus Euroopa Komisjoni keskses andmebaasis, mis sisaldab samasugust olulist teavet, ja võtab seda teavet arvesse (20).

Kui taotleja õiguslik olemasolu on kindlaks tehtud, kontrollivad valideerimistalitused tõendavate dokumentide alusel seitsmenda raamprogrammi juriidilist staatust ja teevad kindlaks kategooria, millesse seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes osalev õigussubjekt kuulub.

Pärast subjekti õigusliku olemasolu ja juriidilise staatuse/kategooria kontrollimist peavad valideerimistalitused kontrollima taotleja deklareeritud kaudse kulu meetodit ja selle protokollima.

1.2.1. Sätted mittetäielike, vastuoluliste või valeandmete ja/või tõendavate dokumentide kohta

Eeldatakse, et kõik tõendid on tõesed ja esitatud heas usus. Valideerimistalitused võivad selgitamise eesmärgil kasutada kogu avalikkusele kättesaadavat teavet.

a)	Kui tulemused ei kinnita taotleja deklareeritud andmeid;

b)	kui taotleja esitatud tõendid on loetamatud, mittetäielikud või ebaselged;

c)	kui on märke sellest, et on esitatud puudulikke või valeandmeid, või muudest rikkumistest,

teavitavad valideerimistalitused taotlejat ja paluvad esitada täiendavaid selgitusi või täiendada esitatud dokumente mõistliku tähtaja jooksul.

Järgmistel juhtudel:

a)	kui taotleja ei esita nõutud teavet;

b)	kui taotleja moonutab nõutud teabe esitamisel andmeid;

c)	kui tõendavad dokumendid on kehtetud või aegunud;

d)	kui taotleja esitatud andmed ja tõendavad dokumendid on tugevas vastuolus,

siis valideerimistalitused,

i.	kui probleem on seotud õigusliku olemasolu kontrollimisega, keelduvad asjaomase õigussubjekti valideerimisest;

ii.	kui probleem on seotud juriidilise staatuse/kategooria andmisega, valideerivad õigussubjekti vastavalt esitatud dokumentidele, mitte taotleja andmetele.

Valideerimisest või taotleja enda deklareeritud juriidilise staatuse/kategooria andmisest keeldumise korral teavitavad valideerimistalitused taotlejat keeldumise põhjustest ja õiguslikest tagajärgedest.

Eiramisjuhtude ja/või valeandmete esitamise korral teavitavad valideerimistalitused asjaomast eelarvevahendite käsutajat ning vajaduse korral Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).

Eiramine ja/või valeandmed võivad tuua endaga rahatrahvid või halduskaristuste kohaldamise taotlejate/osalejate tulevasest osalemisest kõrvaldamisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 96.

1.2.2. Teave valideerimise tulemuse kohta ja valideeritud osavõtukood

Valideerimistalitused peavad nõuetekohaselt teavitama taotlejaid õigusliku olemasolu kontrollimise tulemustest ja antud juriidilisest staatusest/kategooriast.

Igale valideeritud õigussubjektile antakse ainulaadne valideeritud 9-kohaline registreerimisnumber ehk osavõtukood, mida õigussubjekt kasutab seitsmenda raamprogrammi järgmiste taotluste esitamisel.

1.2.3. Põhiandmete õigsuse deklareerimine toetuse ettevalmistamise blanketil

Läbirääkimiste ajal laaditakse põhilised haldus- ja õiguslikud andmed, mis õigussubjekt registreeris teadustöös osalejate portaalis, automaatselt toetuslepingu ettevalmistamise blanketile.

Organisatsiooni seaduslik esindaja on see isik, kellel on õigus esindada organisatsiooni ja kirjutada alla toetuslepingule. Seaduslik esindaja

a)	peab kontrollima, et toetuslepingu ettevalmistamise blanketil esitatud põhilised haldus- ja õiguslikud andmed on õiged, ja kui ei ole, siis taotlema vajalikke muudatusi teadustöös osalejate portaali kaudu;

peab kinnitama ausõnaga, et toetuslepingu ettevalmistamise blanketil esitatud teave tema organisatsiooni kohta on täielik, täpne ja õige; peab deklareerima, et organisatsioon ei ole finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ega artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras, ning andma allkirja eespool märgitu kinnituseks toetuslepingu ettevalmistamise blanketile. Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused võivad nõuda käesolevas osas nimetatud juriidilise isiku seadusliku esindaja kohta käivaid tõendavaid dokumente.

1.2.4. Õigussubjekti määratud esindaja

Pärast õigussubjekti valideerimist määrab seaduslik esindaja õigussubjekti määratud esindaja, kes on valideerimistalituste tunnustatud ametlik kontaktisik ja kellel on õigus nõuda muudatuste tegemist valideerimisandmetes asjakohaste tõendavate dokumentide alusel. Nimetatud eesmärgil saadab seaduslik esindaja õigussubjekti määratud esindaja määramise blanketi, mis on nõuetekohaselt allkirjastatud ja pitsatiga kinnitatud, kas tavapostiga või e-postiga valideerimistalitustele. Õigussubjekti määratud esindaja ametisse nimetamine on kohustuslik. Õigussubjekti määratud esindaja ametikoha täitmine on haldusülesanne, mis võib, aga ei pea seisma eraldi õigussubjekti seadusliku esindaja ametikohast.

Pärast keskses andmebaasis registreerimist saab õigussubjekti määratud esindajast valideerimistalituste ametlik kontaktisik kõigis õiguslike ja finantsandmetega ning õigussubjekti seitsmenda raamprogrammi staatuse/kategooriaga seotud küsimustes. Õigussubjekti määratud esindaja pääseb juurde teadustöös osalejate portaali asjaomasele veebipõhisele rakendusele ja ta on kohustatud hoidma õigussubjekti valideeritud teavet ajakohasena. Ta peab teavitama valideerimistalitusi mis tahes muudatustest õigussubjekti juriidilistes andmetes või juriidilises staatuses/kategoorias viivitamata pärast muudatuse toimumist. Nõudmisel esitab ta ka õigussubjekti finantsandmed.

Muudatuste korral juriidilistes andmetes või juriidilises staatuses/kategoorias taotleb õigussubjekti määratud esindaja tõendavate juriidiliste ja/või finantsdokumentide alusel eelmise valideerimise muutmist.

1.2.5. Valideerimise muutmine

Eelmise valideerimise muutmise taotlus rahuldatakse üksnes juhul, kui selle taotluse on esitanud õigussubjekti määratud esindaja. Kui õigussubjekti määratud esindajat ei ole veel ametisse nimetatud, tuleb ametisse nimetamine lõpule viia, et saaks esitada muutmistaotluse.

1.2.5.1. Valideerimise muutmine esialgse valideerimise käigus tehtud vea tõttu

Sellised muudatused registreeritakse tagasiulatuvalt ja jõustumiskuupäev on esialgse valideerimise kuupäev.

Sellistel juhtudel ja vajadusel võidakse aga rakendada teisi kaitsemeetmeid, nt neid, mis on loetletud punktis 4.2.2. Kui muudatus on seotud valideerimistalituste tehtud veaga, siis võib seitsmendat raamprogrammi rakendava talituse eelarvevahendite käsutaja tühistada tagasiulatuva mõju, kui see on põhjendatud, ja vastab usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

1.2.5.2. Valideerimise muutmine muudatuste tõttu õiguslikus olemasolus ja juriidilises staatuses/kategoorias

Valideerimistalitused peavad kodeerima õigussubjekti õigusliku olemasolu või juriidilise staatuse/kategooria muutmise jõustumiskuupäeva, mis määratakse kindlaks kuupäeva abil, mil hakkab kehtima muudatust kehtestav akt, välja arvatud juhul, kui selle akti tingimustes on sätestatud muu kuupäev. VKEde puhul on staatuse muutmise kuupäev selle aruandeperioodi lõpukuupäev, mille ajal muutus aset leidis ja mis määratakse kindlaks vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud eespool jaotise 1.1.3.1 punkti 6 alapunktis e.

1.2.5.3. Muudatused kaudse kulu meetodis

Valideerimistalitused peavad kajastama muutusi kaudse kulu meetodis, millest osaleja teatas vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud toetuslepingu näidise artiklis II.15.

Kaudsed kulud on need kaudsed abikõlblikud kulud, mida osalejad ei saa tuvastada otseselt projektile omistatud kuludena, kuid mida on võimalik kindlaks teha ja põhjendada arvestussüsteemi vahendusel kui projektile omistatud otseste abikõlblike kuludega otseselt seotud kulusid. Neid võib kindlaks teha ka toetuslepingu näidise artikli II.15 lõikes 2 täpsustatud meetodi abil (21).

Vahet võib teha järgmiste kaudse kulu meetodi muudatuste vahel (22).

Mis tahes taotlused kaudse kulu meetodi muutmiseks on täielikult põhjendatud kas arenguga osaleja juriidilises staatuses või arvestussüsteemis või siis veaga esimese projekti läbirääkimiste ajal, kus õigussubjekt osaleb.

Kaudse kulu meetodi muutmise taotlemisel kinnitab osaleja, et on lugenud ja nõustub eeskirjadega kaudse kulu meetodi valiku kohta (toetuslepingu näidise artikkel II.15).

1) Muutused osaleja juriidilises staatuses

Kui osaleja juriidilise staatuse muutumine tähendab mittetulundusliku avalik-õigusliku asutuse, kesk- või kõrgharidusasutuse, teadusasutuse või VKE staatuse/kategooria omandamist, võib osaleja taotleda 60 % kindlamääralist toetust tulevasteks projektideks, kui ta vastab toetuslepingu näidises sätestatud muudele tingimustele kõnealuse kindlamääralise toetuse kasutamiseks (23).

Kaudse kulu meetodi muudatuse jõustumise kuupäev on sama mis juriidilise staatuse/kategooria muutumise kuupäev, mis on sätestatud jaotises 1.2.5.2.

Kaudse kulu meetodi jõustumise kuupäev kohaldub ainult etteulatuvalt ega mõjuta seepärast käimasolevaid projekte.

2) Muudatused osaleja arvestussüsteemis

Arvestussüsteemi muudatuste korral teavitab õigussubjekti määratud esindaja valideerimistalitusi oma taotluses kaudse kulu meetodi muutmiseks teadustöös osalejate portaali kaudu päevast, mil muudatus jõustub. Valideerimistalituste registreeritud jõustumiskuupäev on õigussubjekti määratud esindaja märgitud kuupäev, kui sellega nõustuvad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused.

b.	Kui osalejad otsustasid esialgu kindlamääralise toetuse kasuks ja hiljem valisid tulevase osalemise jaoks kaudse kulu meetodi, ei ole muudatust vaja tõendada.

Kaudse kulu meetodi jõustumise kuupäev kohaldub ainult etteulatuvalt ega mõjuta seepärast käimasolevaid projekte. Kui aga muudatuste tõttu nende arvestussüsteemis ei ole osalejad enam suutelised kindlaks tegema tegelikke kaudseid kulusid, siis kohaldub kaudse kulu meetodi muutmise kuupäev ka pooleliolevatele projektidele.

3) Kui kaudse kulu meetodiga seoses on tehtud viga läbirääkimistel esimese projekti üle, millest õigussubjekt osa võtab, ja kui seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused on selle vea parandamist aktsepteerinud, siis on kaudse kulu meetodi muutmise jõustumiskuupäev sama mis õigussubjekti esialgse valideerimise kuupäev ja kohaldub ka pooleliolevate projektide suhtes.

1.2.6. Valideerimiste halduskorras läbivaatamine

Enne läbivaatamise taotlemist peab taotleja paluma kinnitust valideerimise tulemuse kohta.

Valideerimise läbivaatamise taotluse (24) võib esitada kirjalikult asjaomase õigussubjekti määratud esindaja otse pädevale valideerimistalitusele; muid formaalsusi ei nõuta.

Kõik läbivaatamise taotlused, mille on esitanud valideerimisega mitteseotud pooled, lükatakse tagasi.

Valideerimistalitused teatavad, et on läbivaatamise taotluse kätte saanud. Nad peavad nõuetekohaselt teavitama asjaomast poolt oma sellekohasest otsusest. Tagasilükkamise korral tuleb esitada põhjendus.

Valideerimise läbivaatamise taotlus ei peata valideerimise kehtivust, mis jääb kuni tühistamiseni jõusse. Läbivaatamisprotsess ei mõjuta taotleja õigust esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

1.2.7. Valideerimiskomisjon

Seitsmendat raamprogrammi rakendavad Euroopa Komisjoni peadirektoraadid ja rakendusametid peavad moodustama talitustevahelise koordineerimisrühma (millele osutatakse kui valideerimiskomisjonile) ja delegeerima sellesse rühma oma esindaja. Valideerimistalitused osalevad valideerimiskomisjonis ilma hääleõiguseta ja alluvad valideerimiskomisjoni sekretariaadile valideerimiskomisjoni esimehe juhatamisel. Komisjon kehtestab kooskõlastamisprotsessi töökorra, sealhulgas levinud tavade registri.

Kui taotleja esitab pädevale valideerimistalitusele taotluse läbivaatamiseks vastavalt punktile 1.2.7, peavad valideerimistalitused edastama taotluse valideerimiskomisjonile. Valideerimiskomisjon vaatab läbi õigussubjekti valideerimise juhtumid, mille kohta on taotlus esitatud, ja teeb nende kohta otsuse. Valideerimiskomisjonil puuduvad volitused, et tegeleda juhtumitega, mis on seotud finantssuutlikkuse kontrollimisega.

2. TEGUTSEMISVÕIME KONTROLLIMINE

2.1. Põhimõtted

Nagu on märgitud finantsmääruse artiklis 115 ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 176, tuleb hinnata taotleja tegutsemisvõimet ja finantssuutlikkust, et tagada taotleja suutlikkus viia lõpule kavandatud meede või tööprogramm.

Tegutsemisvõime peab eristuma finantssuutlikkusest, mille puhul viiakse läbi erikontroll (vt allpool).

Mõiste „tegutsemisvõime” on seotud kutseoskustega (tehnilised, teadusalased, tehnoloogilised, juhtimis-, haldus- jne oskused) (25), -kvalifikatsioonidega, vahendite ja/või teadmistega, mis on vajalikud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks.

Kuna suuremat osa seitsmenda raamprogrammi kaudsetest meetmetest rakendab mitmest õigussubjektist koosnev konsortsium, tehakse vahet kahel tegutsemisvõime tasandil:

—	konsortsiumi tegutsemisvõime;

—	iga taotleja tegutsemisvõime.

Seepärast on kontrolli eesmärk hinnata, kas taotlejatel (koos ja eraldi) on olemas või saavad õigeks ajaks olemas olema kutsealased pädevused ja kvalifikatsioonid, mis on vajalikud kaudse meetme lõpuleviimiseks.

Juhul kui koordinaatori erirolli täidab füüsiline isik, tuleb erilist tähelepanu pöörata tema tegutsemisvõime hindamisele.

2.2. Kohaldamine

2.2.1. Ettepaneku esitamise etapis

Konsortsiumi tegutsemisvõimet käsitlevad sõltumatud välishindajad hindamisetapis (26), kui nad hindavad kriteeriumi „Rakendamine”.

Selleks et sõltumatud välishindajad saaksid oma ülesannet täita, palutakse taotlejatel esitada koos ettepanekuga muu hulgas: taotleja tasandil – organisatsiooni lühikirjeldus ja tööga tegelema hakkavate töötajate kokkuvõtlik profiil (vt suunised taotlejatele); konsortsiumi tasandil kirjeldavad taotlejad, kuidas nad moodustavad konsortsiumi, mis on suuteline saavutama projekti eesmärke (vt suunised taotlejatele).

Künnisest suurem arv punkte tähistab sõltumatute välishindajate positiivset hinnangut.

Sõltumatud välishindajad esitavad märkused seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele (vt hindamisaruande kokkuvõte) mis tahes õigussubjekti kohta, kelle puhul nad on seisukohal, et ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalik tegutsemisvõime on ilmselt ebapiisav või ei ole seda piisavalt tõendatud.

2.2.2. Läbirääkimiste etapis

Enamasti järgivad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused sõltumatute välishindajate soovitusi tegutsemisvõime kohta – sealhulgas võimalust keelata taotleja osalus positiivse hinnangu saanud projektis, kuna taotleja ei ole tegutsemisvõimeline. Kui seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused on teadlikud mis tahes lisateabest, mis võib avaldada mõju sõltumatute välishindajate otsusele, võivad seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused kindlate ja põhjendatud argumentide alusel otsustada mitte valida õigussubjekti ja/või taotlust ELi rahalise toetuse saajaks. Selline lisateave võib pärineda erinevatest allikatest, nt eelmiste auditite tulemused, eelmiste (või pooleliolevate) projektide juhtimine, väliste andmebaaside kasutamine jne.

Iga taotleja peab seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele esitama ausõnalise kinnituse selle kohta, et tal on olemas või saavad nõutud aja jooksul olemas olema vajalikud vahendid töö tegemiseks seoses seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega. See kinnitus on osa toetuslepingu ettevalmistamise blanketist ja sellele kirjutab alla isik, kellel on õigus kirjutada alla toetuslepingule ja õigus esindada organisatsiooni. Kui taotlejal endal puuduvad vahendid töö tegemiseks, peab ta kirjeldama, kuidas tal on kavas oma kohustusi täita. Kui mingi ülesande puhul kasutatakse alltöövõttu või kui projektiga on seotud muud kolmandad isikud, tuleb seda arutada ja selles kokku leppida läbirääkimiste käigus ning seda selgelt kirjeldada toetuslepingu I lisas.

Juhul, kui õigussubjekt ühineb konsortsiumiga läbirääkimiste või kaudse meetme rakendamise käigus, põhineb tema tegutsemisvõime hindamine samadel põhimõtetel.

3. FINANTSSUUTLIKKUSE KONTROLLIMINE: RAKENDUSEESKIRJAD

3.1. Põhimõtted

Kavandatud meetme elluviimiseks vajaliku finantssuutlikkuse kontrollimine on läbirääkimiste etapi lahutamatu osa ja see tuleb lõpule viia enne toetuslepingule alla kirjutamist.

Järgmistes eeskirjades on täpsustatud miinimumnõuded finantskontrollile, mida peavad läbi viima eelarvevahendite käsutajad seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 16 lõike 4 ning finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklite 173 ja 176 kohaselt.

Meetme elluviimiseks vajaliku finantssuutlikkuse kontrollimine toimub põhimõtteliselt neljas etapis:

—	esimese sammuna tehakse kindlaks õigussubjektid, kelle suhtes rakendatakse finantssuutlikkuse kohustuslikku kontrolli kooskõlas seitsmenda raamprogrammi rakenduseeskirjade, finantsmääruse ja rakenduseeskirjadega (vt jaotis 3.3);

—	teise sammuna esitavad need juriidilised isikud – kui nad ei ole seda juba teinud – oma finantsteabe ja asjakohased tõendavad dokumendid viimase lõppenud majandusaasta kohta (vt jaotis 3.4); seejärel kontrollivad teavet valideerimistalitused;

—

kolmanda sammuna viivad valideerimistalitused eespool esitatu põhjal läbi lühikese finantsanalüüsi viimase lõppenud majandusaasta kohta. See lühike finantsanalüüs koosneb järgmisest:

—	rahalise elujõulisuse kontroll (vt jaotis 3.5);

—	peale selle kontrollitakse omakapitali näitajat (vt jaotis 3.5);

—	kaasrahastamise suutlikkuse kontroll ja rahaliste kohustuste näitaja (kui see on asjakohane) (vt jaotis 3.6);

—	neljanda sammuna võtab eelarvevahendite käsutaja eespool esitatu põhjal vajalikke meetmeid, sealhulgas teeb vajaduse korral põhjalikuma finantsanalüüsi (vt jaotis 4).

Edaspidi kirjeldatud menetlust ja dokumente kasutatakse/küsitakse õigussubjektide puhul, kes ühinevad kaudse meetmega selle meetme üle peetavate läbirääkimiste või rakendamise etapis.

3.2. Lühikese finantsanalüüsi põhjused

Võttes arvesse nende taotlejate suurt arvu, kelle finantssuutlikkust tuleb analüüsida, ja selleks, et vältida põhjendamatuid viivitusi, tehakse lühike rahalise elujõulisuse kontroll. Kui õigussubjekti rahalise elujõulisuse (27) lühikontrolli tulemus on „nõrk”, tehakse põhjalikum finantsanalüüs (28) (29).

3.3. Õigussubjektide kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli või kellele tehakse erand

Kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega (artikli 176 lõige 4) ei kohaldata õigussubjektide järgmiste kategooriate suhtes finantssuutlikkuse kontrolli:

—	füüsilised isikud stipendiumide saamisel;

—	avalik-õiguslikud asutused;

—

rahvusvahelised organisatsioonid, kellele on osutatud rakenduseeskirjade artikli 43 lõikes 2:

—	rahvusvahelised avaliku sektori organisatsioonid, mis on loodud valitsustevaheliste kokkulepetega ning selliste organisatsioonide loodud spetsialiseeritud asutused;

—	Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (RPRK);

—	Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon;

—	Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades osalejate tagatisfondi kasutuselevõtmise tõttu:

—

ei kohaldata kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikliga 38 (lõiked 5 ja 6) õigussubjektide järgmiste kategooriate suhtes finantssuutlikkuse kontrolli:

—	õigussubjektid, kelle osalemise kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik;

—	kesk- ja kõrgharidusasutused,

—

peale selle ei kohaldata kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikega 6 finantssuutlikkuse kontrolli mis tahes muu kategooria õigussubjekti suhtes, kes taotleb ELilt rahalisi vahendeid seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes kuni 500 000 euro eest, välja arvatud juhul, kui:

—	õigussubjekt on kaudse meetme koordinaator ega kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse ja/või

—

erandolukorras, kui vastavalt seitsmendat raamprogrammi rakendavatele talitustele kättesaadava teabe põhjal on põhjendatud kahtlusi taotleja finantssuutlikkuses (nt kui on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja), või

—	kui õigussubjekti finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni, kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul).

Ülejäänud õigussubjektide puhul, kes osalevad seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes, on finantssuutlikkuse kontrollimine kohustuslik.

Otsustuspuu selliste õigussubjektide kategooriate tuvastamiseks, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, on esitatud järgmisel lehel.

Finantssuutlikkuse Kontrollimise Otsustuspuu

Kas organisatsioon on:

stipendiumi saav füüsiline isik? või

avalik-õiguslik asutus (välja arvatud rahvusvahelised organisatsioonid)? või

üks järgmistest rahvusvahelistest organisatsioonidest:

rahvusvaheline avaliku sektori organisatsioon, mis on loodud valitsustevahelise lepinguga, ja sellise organisatsiooni loodud spetsialiseeritud asutus või

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee või

Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon või

Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll ei ole vajalik

Kas organisatsioon on kesk- või kõrgharidusasutus?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll ei ole vajalik

Kas selle organisatsiooni osaluse tagab rahaliselt liikmesriik või assotsieerunud riik?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll ei ole vajalik

Kas organisatsioon taotleb ELilt rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas üle 500 000 euro?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll vajalik

Kas organisatsioon täidab koordinaatori rolli?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll vajalik

Kas on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kas on õigussubjekti suhtes pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kas õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll vajalik

Kas ettevõtte finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni, kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul?

JAH

Finantssuutlikkuse kontroll vajalik

Finantssuutlikkuse kontroll ei ole vajalik

3.4. Nõutud andmed ja dokumendid

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega hõlmab mõiste „õigussubjekt” nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid.

3.4.1. Juriidilised isikud

Läbirääkimiste etapis ja kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega:

—

Iga juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, peab valideerimistalitustele esitama lõppenud majandusaasta kohta:

—

bilansi;

—	kasumiaruande;

—	kohustusliku auditi aruande kahe eespool nimetatud finantsaruande kohta, kui see on olemas. Kui kohustusliku auditi aruanne on olemas, ei nõuta täiendavaid auditiaruandeid (30).

—	Kõigilt juriidilistelt isikutelt, kelle puhul on nõutud finantssuutlikkuse kontroll, nõuavad valideerimistalitused viimase olemasoleva bilansi ja kasumiaruande sünteesi erivormis „Lihtsustatud raamatupidamisaruanded” (teadustöös osalejate portaali või muude vahendite kaudu).

—

Kõik juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes taotlevad ELilt rahalisi vahendeid suuremas summas kui 500 000 eurot, peavad esitama valideerimistalitustele täieliku auditiaruande, milles kinnitatakse viimase majandusaasta raamatupidamisaruanded (31). Seda võib esitada üksnes kvalifitseeritud välisaudiitor.

Enamasti ei pea kasutama tulevasi finantsandmeid, välja arvatud „noorte” juriidiliste isikute (nt idufirmad) puhul, kellel puuduvad eelmiste perioodide raamatupidamisaruanded. Nende õigussubjektide puhul on nõutav äriplaan (eriti „noorte” VKEde puhul) või samalaadne dokument (samalaadsed dokumendid) tulevaste tegevuste kohta.

Rahalise elujõulisuse kontrolli eesmärgil tuleb esitada üksnes valideeritud õigussubjektiga seotud konsolideerimata finantsaruanded, isegi kui õigussubjektil on seotud ettevõtteid või partnerettevõtteid.

Kui õigussubjektile ettevõtete kontserni emaettevõttena (tootmisahelas eespool asuv ettevõte) tehakse riiklike õigusaktide alusel erand konsolideerimata kasumiaruande avaldamisest, siis võivad valideerimistalitused nõuda konsolideerimata kasumiaruande sünteesi erivormis („Lihtsustatud raamatupidamisaruanded”).

Kui õigussubjektile emaettevõtte tütarettevõttena (tootmisahelas tagapool asuvatele taotlejatele) tehakse riiklike õigusaktide alusel erand kohustuslikust auditist ja kasutada saab üksnes konsolideeritud aruandeid, võivad valideerimistalitused nõuda ainult konsolideerimata bilansi ja kasumiaruande erivormis sünteesi („Lihtsustatud raamatupidamisaruanded”), mida täiendavad emaettevõtte ametliku konsolideeritud finantsaruande koopia ja seotud auditiaruanded. Sellegipoolest, kui selline õigussubjekt taotleb ELi rahalisi vahendeid suuremas summas kui 500 000 eurot, tuleb esitada tütarettevõtte täielik auditiauranne, milles kinnitatakse eelmise majandusaasta konsolideerimata raamatupidamisaruanded.

3.4.2. Füüsilised isikud

Ehkki olukorrad, kus füüsiline isik

—	taotleb ELi rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas üle 500 000 euro ja/või

—	on koordinaator,

on ebatõenäolised, tuleb neid võimalusi ette näha, et vastata seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikele 6.

Läbirääkimiste etapis ja kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega ning finantsmääruse rakenduseeskirjadega peab füüsiline isik, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli, esitama valideerimistalitustele:

—	viimase tuludeklaratsiooni;

—	käibevara kinnitatud deklaratsiooni (32);

—	lõpliku nimekirja (koos kõigi asjakohaste kuupäevade ja näitajatega) võlgadest, mis on jagatud lühiajalisteks võlgnevusteks (maksimaalselt aasta) ja keskmise tähtajaga/pikaajalisteks võlgnevusteks (rohkem kui üks aasta), mida on tõendanud võlausaldajad;

—	auditiaruanne, nagu on kirjeldatud jaotises 3.4.1, kui ELilt taotletakse rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas üle 500 000 euro.

3.4.3. Muud märkused

„Lihtsustatud raamatupidamisaruannete” kontrollitud teave salvestatakse komisjoni keskses andmebaasis ja see on kättesaadav iga õigussubjekti määratud esindajale teadustöös osalejate portaali kaudu.

Finantsandmed tuleb esitada läbirääkimiste alguses ja mõnel juhul võib olla vajalik lisateave ka projekti rakendamise ajal (33).

Vastavalt pädeva eelarvevahendite käsutaja otsusele ei osale õigussubjekt, kes ei esita nõutud andmeid ja dokumente õigeaegselt, kõnealuses seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes.

3.5. Rahalise elujõulisuse kontroll

3.5.1. Eesmärk

Selleks et olla rahaliselt elujõuline, peab juriidiline isik olema:

—	likviidne: suuteline täitma lühiajalisi kohustusi;

—	maksevõimeline: suuteline täitma keskmise ja pika tähtajaga kohustusi;

—	kasumlik: (34) looma kasumit või olema omafinantseerimisvõimega.

Selle tulemusena tuleb õigussubjekti likviidsust, majanduslikku sõltumatust, kasumlikkust ja maksevõimet hinnata finantsanalüüsi põhjal.

Valideerimistalitused annavad taotlejate käsutusse kasutajasõbraliku elektroonilise vahendi, et taotlejad saaksid ka ise teha rahalise elujõulisuse kontrolli (35).

Õigussubjektide suhtes kohalduvad järgmised suhtarvud ja künnised. Füüsiliste isikute puhul kasutatakse erikriteeriume (vt jaotis 3.5.4).

3.5.2. Kasutatud suhtarvud

Lühike rahaline elujõud põhineb kolmel allpool määratletud finantsnäitajal:

Eesmärk	Näitajad	Suhtarvud	Lühianalüüs
Likviidsus	Likviidsuskordaja		—
Kasumlikkus	Kasumlikkus (1)		—
Maksevõime	Maksevõime		—

Omakapitali näitaja

Peale selle kasutatakse täiendavate andmetena omakapitalil põhinevat näitajat. Omakapitali näitaja on „positiivne”, kui näitaja „Võlgnevus kokku / omakapital” on suurem või võrdne 0-ga ja väiksem või võrdne 10-ga (kui

3.5.3. Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk	Näitajad	Nõrk	Vastuvõetav	Hea
Eesmärk	Näitajad	0	1	2
Likviidsus	Likviidsuskordaja	i < 0,5	0,5 ≤ i ≤ 1	i > 1
Kasumlikkus	Kasumlikkus (1)	i < 0,05	0,05 ≤ i ≤ 0,15	i > 0,15
Maksevõime	Maksevõime	i > 6,00 or < 0	6,00 ≥ i ≥ 4,00	i < 4,00 and ≥ 0

Erijuhtudel, kui kordaja on negatiivne või sisaldab 0 nimetajat või lugejat, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Likviidsus

—	Kui (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ≤ 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk. Väärtus (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ei saa olla negatiivne.

—	Kui lühiajaline võlgnevus (pank ja muu) = 0 ja eespool esitatu (käibevarad – aktsiad – võlgnikud pärast ühte aastat) ei ole null, siis on tulemus 2 ehk hea.

Kasumlikkus (1) (36)

—	Kui tegevuse brutokasum ≤ 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—	Kui käive = 0, siis kasutatakse arvutamiseks tegevustulu.

—	Kui tegevustulu = 0 või on negatiivne, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—	Käive ei saa olla negatiivne.

Maksevõime

—	Kui omakapital = 0, siis on tulemus –1 ehk nõrk kõigil juhtudel.

—	Kui võlgnevus kokku = 0 ja omakapital on positiivne, siis on tulemus 0 ehk hea.

—	Kui võlgnevus kokku = 0 ja omakapital on negatiivne, siis on tulemus –1 ehk nõrk.

—	Omakapitali näitaja arvutamine põhineb samal põhimõttel, kuid seda peetakse „positiivseks”, kui näitaja „Võlgnevus kokku / omakapital” on suurem või võrdne 0-ga ja väiksem või võrdne 10-ga.

3.5.4. Füüsiliste isikute erijuhtum

Füüsiliste isikute puhul hinnatakse rahalist elujõudu järgmiselt.

3.5.4.1. Kasutatud suhtarvud

Rahaline elujõulisus põhineb kahel järgmisel finantsnäitajal:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Likviidsus

Likviidsuskordaja

Maksevõime

3.5.4.2. Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk	Näitajad	Nõrk	Vastuvõetav	Hea
Eesmärk	Näitajad	0	1,5	3
Likviidsus	Likviidsuskordaja	i < 2	2 ≤ i ≤ 3	i > 3
Maksevõime	Maksevõime	i > 1	1 ≥ i ≥ 0,5	i < 0,5

3.6. Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll

3.6.1. Eesmärk

Käesoleva kontrolli eesmärk on hinnata taotleja kaasrahastamise suutlikkust.

Seda kontrolli tehakse vaid siis, kui avaldatakse raamatupidamisaruannete auditiaruanne (37) (st üksnes juhul, kui juriidiline isik taotleb oma osaluse korral seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes ELi rahalisi vahendeid hinnanguliselt summas, mis on suurem kui 500 000 eurot) ja kui see aruanne tõstatas tõsiseid kahtlusi seoses kaasrahastamise suutlikkusega, mida on hinnanud eelarvevahendite käsutaja.

Taotleja kaasrahastamise suutlikkust ei hinnata üksnes seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme alusel, vaid vähemalt kõigi pooleliolevate kaudsete meetmete alusel, mida toetab Euroopa Liit ja mis hõlmavad kaasrahastamist ning millest eelarvevahendite käsutaja on teadlik. Sellega seoses võib eelarvevahendite käsutaja paluda taotlejalt projektide nimekirja, millega taotleja on seotud ja mida toetatakse ELi eelarvest (38). Seda kontrolli ei kohaldata siiski taotlejate suhtes, kellel on õigus saada ELi rahalisi vahendeid 100 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

Õigussubjektide suhtes kohalduvad järgmised suhtarvud ja künnised. Füüsiliste isikute puhul kasutatakse erikriteeriume (vt jaotis 3.6.4).

3.6.2. Kasutatud suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkuse kontroll põhineb järgmistel finantsnäitajatel.

Kaasrahastamise suutlikkuse näitajad:

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkus

p: pooleliolev projekt, millest õigussubjekt osa võtab

Projekti kestusp : projekti p kogukestus aastates

Abikõlblikud kuludp : abikõlblikud kulud kokku projektis p osalejale

ELi panusp : ELi panus kokku projektis p osalejale

Järelejäänud päevip : projekti p jaoks järelejäänud päevade arv

Rahavoog:

Selle arvutuse puhul ei ole arvesse võetud: lõppenud projekte ja projekte, mille puhul ELi panus = projekti abikõlblikud kulud.

Rahaliste kohustuste näitaja

Peale selle ja ainult koordinaatorite puhul kasutatakse täiendavate andmetena kogu eelrahastamisel ja koordinaatorite käibel põhinevat näitajat. Rahaliste kohustuste näitajat käsitletakse „positiivsena”, kui näitaja „projekti kogu eelrahastamine/käive” on võrdne või väiksem kui 0,5. (Kui käive on 0, siis kasutatakse arvutamisel tegevustulu.)

3.6.3. Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk	Näitajad	Nõrk	Hea
Eesmärk	Näitajad	0	1
Kaas-rahastamise suutlikkus	Rahavoogude näitaja	< 1	> = 1
Kaas-rahastamise suutlikkus	Tegevuse puhaskasumi näitaja	< 1	> = 1

Kui üldtulemus on väiksem kui 1, siis on kaasrahastamise suutlikkus „nõrk”.

3.6.4. Füüsiliste isikute erijuhtum

Füüsiliste isikute puhul hinnatakse kaasrahastamise suutlikkust järgmiselt:

3.6.4.1. Kasutatud suhtarvud

Eesmärk

Näitajad

Suhtarvud

Kaasrahastamise suutlikkus

Lühiajaline

Keskmise pikkusega/pikaajaline

3.6.4.2. Künnised

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk	Näitajad	Nõrk	Hea
Eesmärk	Näitajad	0	1
Kaas-rahastamise suutlikkus	Lühiajaline	< 1	> = 1
Kaas-rahastamise suutlikkus	Keskmise pikkusega / pikaajaline	< 1	> = 1

4. FINANTSSUUTLIKKUSE KONTROLLIMINE: ANALÜÜSI (KONTROLLIDE) KOKKUVÕTE JA VÕIMALIKUD VÕETAVAD MEETMED

4.1. Lühianalüüsi tulemuste hindamine

Taotleja finantssuutlikkuse lühikese finantsanalüüsi tulemused on punktiseis vahemikus „hea”, „vastuvõetav” või „nõrk” vastavalt eespool nimetatud suhtarvudele.

Üldiselt ollakse seisukohal, et õigussubjektil, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes saab lühianalüüsi käigus minimaalselt 3 punkti rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusena, on „positiivne” (39) finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui tema suhtes kehtib üks (või mitu) järgnevalt nimetatud tingimust.

Lühianalüüs

	Nõrk	Vastuvõetav	Hea
Rahalise elujõulisuse kontrolli tulemus	0-2	3	4-6

Vaatamata eespool märgitud tulemustele peetakse õigussubjekti finantssuutlikkust igal juhul „nõrgaks” ja seetõttu kohaldatakse õigussubjekti suhtes põhjalikumat analüüsi, kui:

—	raamatupidamisaruannete auditiaruanne (vt jaotis 3.4) on antud välja koos tõsise märkusega (mitte üksnes kaasrahastamise suutlikkuse kohta);

—	omakapitali näitaja (vt jaotis 3.5.2) ja/või kaasrahastamise suutlikkuse kontrolli ja/või rahaliste kohustuste näitaja (jaotis 3.6) kaudu saadud tulemused (kui need on asjakohased) on „nõrgad”;

—	õigussubjekti finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni (sealhulgas OLAFi) (40), kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul) (vt jaotis 3.3).

Kui õigussubjekt sai lühikese finantsanalüüsi alusel „positiivse” tulemuse, kuid on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja, peetakse selle õigussubjekti finantssuutlikkust „nõrgaks”, kuid tema suhtes ei kohaldata põhjalikumat finantsanalüüsi. Sellise õigussubjekti puhul peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2.

4.2. „Nõrga” tulemuse korral võetavad meetmed

Kui lühikese rahalise elujõu kontrolli tulemus on „nõrk”, siis peab pädev eelarvevahendite käsutaja tegema esmalt põhjalikuma finantsanalüüsi (vt jaotis 4.2.1).

Kui põhjalikuma analüüsi tulemuste kohaselt on taotleja finantssuutlikkus:

—	„vastuvõetav” või „hea”, võib taotleja osaleda kaudses meetmes ilma tema suhtes meetmete võtmise vajaduseta;

—	„nõrk”, peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2;

—	„ebapiisav” (41) (vt jaotis 4.2.1), ei saa taotleja osaleda kaudses meetmes, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille põhjused esitab eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskihinnangule.

Muudel juhtudel („positiivne” rahaline elujõulisus, kuid „nõrgad” tulemused kaasrahastamise suutlikkuse, omakapitali näitaja ja rahaliste kohustuste näitaja kontrollis; auditiaruanne tõsise märkusega; olulised finantsalased avastused, mis on seotud õigussubjekti finantssuutlikkusega vastavalt finantsauditile, mis on tehtud kahe viimase aasta jooksul) peab pädev eelarvevahendite käsutaja kaaluma kaitsemeetmeid, mis on määratletud jaotises 4.2.2.

4.2.1. Põhjalikum finantsanalüüs

4.2.1.1. Juriidiliste isikute puhul

See põhjalikum finantsanalüüs koosneb õigussubjekti rahalise elujõulisuse laiendatud analüüsist.

Kasutatakse järgmist viit suhtarvu:

Eesmärk	Näitajad	Suhtarvud	Põhjalikum analüüs
Likviidsus	Likviidsuskordaja		—
Rahaline sõltumatus	Tegevuse brutokasumi suhtarv		—
Kasumlikkus	Kasumlikkus (1)		—
Kasumlikkus	Kasumlikkus (2)		—
Maksevõime	Maksevõime		—
Parandused: tegevuse brutokasumi kordajat arvutatakse järgmiselt: tasutud intress / tegevuse brutokasum.

Vastavalt iga eespool nimetatud suhtarvu puhul saavutatud tulemustele esitatakse järgmised kvoodid:

Eesmärk	Näitajad	Nõrk & ebapiisav	Vastuvõetav	Hea
Eesmärk	Näitajad	0	1	2
Likviidsus	Likviidsuskordaja	i < 0,5	0,5 ≤ i ≤l	i > 1
Rahaline sõltumatus	Tegevuse brutokasumi suhtarv	i > 0,40 või < 0	0,40 ≥ i ≥ 0,30	0 ≤ i ≤ 0,30
Kasumlikkus	Kasumlikkus (1)	i < 0,05	0,05 ≤ i ≤ 0,15	i > 0,15
Kasumlikkus	Kasumlikkus (2)	i < 0,02	0,025 ≤ i ≤ 0,04	i > 0,04
Maksevõime	Maksevõime	i > 6,00 or < 0	6.00 ≥ i ≥ 4,00	0 ≤ i < 4,00

Erandid

Erijuhtudel, kui suhtarvus sisaldub nimetaja või lugeja, mille väärtus on 0, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Majanduslik sõltumatus

—	Kui tegevuse brutokasum ≤ 0, siis on tulemus –1 ehk nõrk.

—	Tasutud intress ei saa olla negatiivne.

Kasumlikkus (2)

—	Kui tegevuse netokasum = 0, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—	Kui käive = 0, siis kasutatakse arvutamiseks tegevustulu.

—	Kui tegevustulu = 0 või negatiivne, siis on tulemus 0 ehk nõrk.

—	Käive ei saa olla negatiivne.

Õigussubjektil, kelle suhtes kohaldatakse finantssuutlikkuse kontrolli ja kes saab põhjalikuma finantsanalüüsi käigus minimaalselt 4 punkti rahalise elujõulisuse kontrolli tulemusena, on „positiivne” (42) finantssuutlikkus, välja arvatud juhul, kui õigussubjekti suhtes kehtib üks (või mitu) jaotises 4.1 nimetatud tingimust.

Põhjalikum analüüs

	Ebapiisav	Nõrk	Vastuvõetav	Hea
Rahalise elujõulisuse kontrolli tulemus	0	1-3	4-5	6-10

4.2.1.2. Füüsiliste isikute puhul

Füüsiliste isikute puhul põhjalikumat finantsanalüüsi ei tehta.

Kuid kui lühikese finantsanalüüsi tulemus on

—	likviidsuskordaja, mis on väiksem kui 1,5;

—	või maksevõime suhtarv, mis on suurem kui 1,2,

peetakse tema finantssuutlikkust „ebapiisavaks” ja seetõttu ei saa taotleja osaleda kaudses meetmes, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille põhjused esitab eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskihinnangule.

4.2.2. Kaitsemeetmed

Kooskõlas seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 38 lõikega 7 peetakse osalejate tagatisfondi finantsmääruse kohaselt piisavaks tagatiseks. Selle tulemusena ei tohi osalejalt nõuda ühtki täiendavat finantstagatist ega garantiid (nt eelrahastamise vähendamine, usalduskontod, blokeeritud kontod, finantstagatised pangalt/finantseerimisasutuselt/emaettevõttelt jne) ega neid kohustuslikuks muuta.

Olenemata eelmisest lõigust, kui kaitsemeetmete kohaldamist peetakse vajalikuks, siis võidakse rakendada ühte või mitut alljärgnevalt loetletud kaitsemeedet.

—	Füüsiline isik ei saa olla kaudse meetme koordinaator.

—

Õigussubjekti, kelle finantssuutlikkus on „nõrk” põhjalikuma analüüsi tulemuse kohaselt, mis põhineb viiel finantsnäitajal (likviidsus, majanduslik sõltumatus, kasumlikkus 1, kasumlikkus 2 ja maksevõime), nagu on kirjeldatud jaotises 4.2.1, ei aktsepteeri seitsmendat raamprogrammi rakendatavad talitused koordinaatorina (43) (44). See õigussubjekt võib sellegipoolest olla osaleja.

—

Mis tahes õigussubjekti puhul ja ilma et see piiraks asjaomase toetuslepingu sätteid, on seitsmendat raamprogrammi rakendavatel talitustel õigus süstemaatiliselt algatada asjakohase seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme rakendamise jooksul finantsaudit, millega võib vajaduse korral kaasneda seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste (sealhulgas OLAFi) või nende nõuetekohaselt volitatud esindajate või kontrollikoja tehniline audit, kui:

—	seda peetakse „nõrgaks” pärast põhjalikumat rahalise elujõulisuse finantsanalüüsi või

—	kui kaasrahastamise suutlikkuse kontrolli tulemus on „nõrk” (kui see on asjakohane) või

—	kui omakapitali näitaja või rahaliste kohustuste näitaja kaudu saadud tulemused on „nõrgad” või

—	kui raamatupidamisaruannete auditiaruanne on välja antud koos tõsise märkusega;

—	tema finantssuutlikkuse kohta on tehtud olulisi finantsalaseid avastusi pärast komisjoni (sealhulgas OLAFi), kontrollikoja või nende nõuetekohaselt volitatud esindaja tehtud finantsauditit viimase kahe aasta jooksul või

—

kui on leitud, et õigussubjekt on seotud tõsiste haldusvigade või pettusega; või kui õigussubjekti suhtes on pooleli õiguslik menetlus või kohtumenetlus tõsise haldusvea või pettuse tõttu; või kui õigussubjekti suhtes kohaldatakse arestimiskorraldust või olulist sissenõudekorraldust komisjoni antud summa tõttu, mille tagasimakse on läinud oluliselt üle tähtaja).

—

Mis tahes õigussubjekti suhtes, kelle finantssuutlikkus on „nõrk”, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet projekti rakendamise ajal (nt asjakohased täiendavad läbivaatamised seitsmendat raamprogrammi rakendavate talituste ja/või sõltumatute välisekspertide poolt, sh kohapealne kontroll (kohapealsed kontrollid). Eelarvevahendite käsutaja saab alati välistada „nõrga” finantssuutlikkusega õigussubjekti tegutsemise kaudse meetme koordinaatorina.

Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused teavitavad kohe:

—	konsortsiumi koordinaatorit, et „ebapiisava” finantssuutlikkuse tõttu ei saa taotlusega seotud õigussubjekt (õigussubjektid) osaleda seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes. Koordinaator teavitab konsortsiumi;

—

seitsmenda raamprogrammi kaudse meetme asjaomast taotlejat (asjaomaseid taotlejaid) nende finantssuutlikkuse kontrolli tulemustest ja tagajärgedest, eelkõige mis tahes vajalikest kaitsemeetmetest, kui finantssuutlikkus on „nõrk”. Sellegipoolest ei saa see olla ainus põhjus, mis võimaldaks konsortsiumil välistada see taotleja (need taotlejad).

4.3. Täiendavad kaitsemeetmed, sealhulgas sanktsioonid

Selleks et tugevdada nõuet, et taotlusi esitab tugev konsortsium, millel on toimivad ja asjakohased juhtimis- ja sisekontrolli mehhanismid, ei tugine Euroopa Liit oma finantshuvide kaitse eesmärgil üksnes osalejate tagatisfondist makstavate summade sissenõudmisele.

Lisaks eespool nimetatud meetmetele, mis on seotud taotleja õigusliku olemasolu, juriidilise staatuse/kategooria, tegutsemisvõime ja finantssuutlikkuse kontrollimisega, rakendatakse vajaduse korral järgmisi meetmeid ja seda kooskõlas finantsmääruse, selle rakenduseeskirjade ja seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidisega (45):

—

sissenõudekorraldused kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes osalejate tagatisfondi kasuks tuleb jõustada igal juhul ja kõigi vahenditega, mis on ette nähtud määrustes, mille eesmärk on liidu finantshuvide kaitse. Peale selle nõustuvad osalejad toetuslepingule alla kirjutamisel / toetuslepinguga ühinemisel, et mis tahes summad, mis taotleja on liidule võlgu, määratakse osalejate tagatisfondi;

—	kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega kohaldatakse sanktsioone – sealhulgas ELi toetusest ilmajätmine mitmeks aastaks – ja seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidises nähakse ette asjakohased raha- ja haldustrahvid (eelkõige artiklites II.24 ja II.25).

(1) Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad – määrus (EÜ) nr 1906/2006.

Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad – määrus (Euratom) nr 1908/2006 ja nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määrus (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele viidatakse edaspidi ühiselt kui seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadele (eelkõige juhul, kui osutatakse artiklitele, mis on mõlemas määruses tähistatud sama numbriga).

(2) Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 16 lõige 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõige 4.

(3) Finantsmäärus – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(4) Rakenduseeskirjad – komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

(5) Komisjon on asutanud valideerimistalitused, et toetada talitusi, kes vastutavad taotluste hindamise, toetuste üle läbirääkimiste pidamise või toetuslepingute haldamise eest, nt kontrollides taotleja õiguslikku olemasolu ja juriidilist staatust/kategooriat, registreerides taotleja esitatud kaudse kulu meetodi ja kontrollides taotleja esitatud finantsandmeid.

(6) Lisateavet õigussubjekti määratud esindaja rolli ja kohustuste kohta leiab jaotisest 1.2.4.

(7) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8) Seitsmenda raamprogrammi kaudses meetmes osalevad õigussubjektid tuleb kategooriatesse liigitada õigeaegselt (esialgu läbirääkimiste etapis, seejärel rakendusetapis enne mis tahes maksete tegemist, kui muudatus toimub projekti aruandeperioodil), et kaitsta osalejate ja liidu huve ning vältida viivitusi rakendamisel või menetluse eri etappide töö kattumist.

(9) Seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused võivad nõuda teavet selle kohta, millist auditeerimismeetodit on pädev riigiametnik abikõlblike kulude arvutamisel kasutanud.

(10) Nagu on määratletud Euroopa Ühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artiklis 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artiklis 2 ning osutatud vastavalt artikli 32 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 1.

(11) Füüsiline isik võib olla ettevõte komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) tähenduses, nt füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga.

(12) Isegi kui taotleja ei sobi kaudses meetmes osalema, ei tähenda see automaatselt, et taotlus ei ole kõlblik: sellisel juhul (kui üks või mitu taotlejat ei ole sobilikud) ei ole taotlus kõlblik üksnes juhul, kui ei ole täidetud osalemise eeskirjades, tööprogrammis ja konkursikutses kehtestatud kõlblikkuskriteeriumid. Näiteks ERA-NETi kooskõlastus- ja toetusmeetmed piiravad osalemist teatavat liiki õigussubjektidega (riiklikud asutused, nagu ministeeriumid või piirkonnad, riigi ametiasutuste rakendusametid jne); koostööprojektide konkursikutsed võivad piirata osalemist teatavat liiki juriidiliste isikutega, nt VKEd või kodanikuühiskonna organisatsioonid.

(13) Mitmesse kategooriasse kuuluvad õigussubjektid registreeritakse sellistena, eelkõige statistilistel eesmärkidel.

(14) Vt ka http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/sme-definition/index_et.htm.

(15) Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(16) EN: http://ec.europa.eu/budget/info_contract/legal_entities_en.htm.

(17) Ajutine osavõtukood, mis väljastatakse esmakordsel registreerimisel, kinnitatakse pärast õigussubjekti valideerimist. Seitsmendas raamprogrammis osalejate kohta olemasolevale põhilisele õiguslikule ja finantsteabele pääseb juurde teadustöös osalejate portaali kaudu (http://ec.europa.eu/research/participants/portal).

(18) Kõnealuste kontrollimenetluste järgnevusele osutatakse kui valideerimisele.

(19) Toimivale e-posti aadressile REA-URF-Validation@ec.europa.eu.

(20) Kui õigussubjekti suhtes kehtib erand artikli 93 lõike 1 punktide a, b, c, d ja e, artiklite 94 või 96 kohaselt, jäetakse õigussubjekt osalemisest automaatselt kõrvale. Lisateave: komisjoni 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsitajatele ja rakendusametitele (ELT L 344, 20.12.2008, lk 125), ja komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (ELT L 344, 20.12.2008, lk 12).

(21) Üksikasjalikud tingimused kaudsete kulude arvutamise meetodite kasutamise kohta ning kaudsete ja otseste kulude eristamine, nagu on täpsustatud asjaomase toetuslepingu näidise II lisa B osa 1. jaos, eelkõige artiklis II.15 (üldine seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidis, Euroopa Teadusnõukogu toetuslepingu näidis ja Teadusuuringute Rakendusameti toetuslepingu näidis on saadaval järgmisel aadressil: http://cordis.europa.eu/fp7/calls-grant-agreement_en.html#standard_ga ja seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega seotud finantsküsimuste suunistes ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf).

(22) Üksikasjalikumat teavet vt seitsmenda raamprogrammi toetuslepingute muudatusettepanekute suunistes ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf.

(23) Vt vastavat osa seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega seotud finantsküsimuste suuniste toetuslepingu näidise artiklis II.15, ftp://ftp.cordis.europa.eu/pub/fp7/docs/financialguide_en.pdf.

(24) Rakendusametite akt võidakse saata komisjonile selle õiguspärasuse läbivaatamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklile 22 (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

(25) Näiteks kaudse meetme koordinaator peab tõestama oma kutseoskusi ja -kvalifikatsioone haldus-, finants- ja õigusvaldkonnas ning meeskonna juhtimise alal.

(26) Hindamine toimub pärast ettepaneku esitamist ja enne läbirääkimiste algust seitsmenda raamprogrammi toetuste üle.

(27) Vt jaotis 3.5.

(28) Vt jaotis 4.2.1.

(29) Elektroonilised vahendid kuvavad automaatselt kõiki finantssuhtarve lihtsustatud bilansi andmete põhjal.

(30) Kohustusliku auditi aruande esitamise nõudest võidakse loobuda selliste õigussubjektide puhul, kes on siseriiklike õigusaktide alusel selliste aruannete koostamisest vabastatud.

(31) See aruanne peab sisaldama selget volitust auditi tegemiseks, nii juhtkonna kui ka audiitori kohustusi, auditi tegemise meetodit, sh mõistlikku kinnitust selle kohta, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi, ning audiitori arvamust.

(32) Vara hõlmab eelkõige:

põhivara, nagu maa, kinnisomand, pärandvara, keskmise tähtajaga / pikaajalised hoiused (kestusega rohkem kui üks aasta), aktsiaoptsioonid (kui neid ei saa ühe aasta jooksul kasutada) jne;

käibevara, nagu sularaha, säästud, lühiajalised hoiused (maksimaalselt üks aasta), aktsiaoptsioonid (kui neid saab kasutada ühe aasta jooksul) jne.

(33) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) staatus, kooskõlas 6. mai 2003. aasta soovitusega 2003/361/EÜ, on määratletud finantskriteeriumide alusel, millest mõni on seotud iga-aastaste andmetega, mis on esitatud bilansis ja kasumiaruandes. Vt jaotise 1.1.3.1 punkt 6 ja jaotise 1.1.4 punkt e.

(34) Kasumlikkus ei ole asjakohane füüsiliste isikute puhul.

(35) Vt teadustöös osalejate portaal http://ec.europa.eu/research/s/portal/page/lfvSimulation

(*1)

(36) Mittetulunduslike subjektide rahalise elujõulisuse üle otsustamisel võib võtta arvesse nende mittetulunduslikku olemust.

(*2) nagu on osutatud vara deklaratsioonis

(*3) nagu on osutatud tuludeklaratsioonis

(*4) nagu on osutatud võlgnevuste nimekirjas, mille võlausaldajad on kinnitanud

(37) Vt jaotis 3.4.1.

(38) Vajaduse korral võivad komisjon ja seitsmendat raamprogrammi rakendavad talitused kontrollida subjekti kaasrahastamise suutlikkust teabe põhjal, mis on kättesaadav nende IT-süsteemides.

(*5) nagu on osutatud vara deklaratsioonis

(*6) nagu on osutatud tuludeklaratsioonis

(*7) käibevara: kulud ja ELi panus kõikidesse projektidesse, milles taotleja ELis osaleb

(39) „Positiivne” tähendab „hea” või „vastuvõetav”.

(40) OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet.

(41) Nii rahalise elujõulisuse kui ka vajaduse korral kaasrahastamise suutlikkuse kohta.

(*8)

(42) „Positiivne” tähendab „hea” või „vastuvõetav”.

(43) Ühe abisaajaga toetuslepingute puhul kohaldatakse abisaaja suhtes teisi kaitsemeetmeid. Koordinaatori kaitsemeetmete eesmärk on asjakohane üksnes konsortsiumi korral asjaolu tõttu, et koordinaator saab ELi rahalisi vahendeid kõigi osalejate jaoks.

(44) Välja arvatud juhul, kui juriidiline isik esitab vabatahtlikult tagatise, mida võidakse pidada „võrdväärseks liikmesriigi või assotsieerunud riigi tagatisega”.

(45) Seitsmenda raamprogrammi toetuslepingu näidis – komisjoni 10. aprilli 2007. aasta otsus K(2007) 1509. Vt http://cordis.europa.eu/fp7/calls-grant-agreement_en.html.