(1)

19. novembri 2008. aasta otsusega (3) otsustas komisjon, et ei esita vastuväiteid erakorralise likviidsusabi suhtes ega teatavatele Dexia kohustustele antud tagatise suhtes (4). Komisjon leidis, et kõnealused meetmed on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivad abina raskustes oleva äriühingu päästmiseks, ning andis loa jätkata nende kohaldamist kuue kuu jooksul alates 3. oktoobrist 2008, täpsustades, et pärast selle ajavahemiku lõppemist peab komisjon hakkama abi hindama struktuurse meetmena.

(2)

16., 17. ja 18. veebruaril 2009 teatasid vastavalt Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburg (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”) komisjonile Dexia esimesest ümberkorralduskavast.

(3)

13. märtsil 2009 otsustas komisjon algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse Dexiale antud kogu abi suhtes (5).

(4)

30. oktoobri 2009. aasta otsusega (6) andis komisjon loa põhjenduses 1 nimetatud tagatise pikendamiseks 28. veebruarini 2010 või kuni komisjoni otsuseni Dexia abimeetmete ja ümberkorralduskava kokkusobivuse kohta.

(5)

9. veebruaril 2010 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni kavandatavatest lisameetmetest esialgse ümberkorralduskava täiendamiseks, mis oli tehtud teatavaks 2009. aasta veebruaris.

(6)

26. veebruari 2010. aasta otsusega (7) andis komisjon loa Dexia ümberkorralduskava rakendamiseks ja erakorralise abi muutmiseks ümberkorraldusabiks tingimusel, et täidetakse kõiki otsuses osutatud kohustusi ja tingimusi.

(7)

Alates 2011. aasta suvest oli Dexia taas raskustes ning asjaomased liikmesriigid nägid ette täiendavad abimeetmed.

(8)

17. oktoobril 2011 otsustas komisjon (8) algatada ametliku uurimismenetluse meetme suhtes, millega Dexia SA müüs Belgia riigile Dexia Banque Belgique’i (edaspidi „Dexia Belgia haru”). Finantsstabiilsuse säilitamise huvides otsustas komisjon ühtlasi lubada meetme ajutist kohaldamist. Meedet võib seega ellu viia kuue kuu jooksul alates nimetatud otsusest või juhul, kui Belgia esitab kuue kuu jooksul alates samast kuupäevast ümberkorralduskava, siis seni, kuni komisjon teeb meetme suhtes lõpliku otsuse.

(9)

18. oktoobril 2011 teatasid asjaomased liikmesriigid komisjonile kavandatavast uuest meetmepaketist, mille eesmärk oli Dexia jaoks uue ümberkorralduskava koostamine või selle osadeks lahutamine. Uue meetmepaketi raames teatasid Belgia ametiasutused 21. oktoobril 2011 komisjonile erakorralise likviidsusabi andmisest Dexia Belgia harule, millele annab tagatise Belgia riik. Meede võimaldas Dexia Belgia harul finantseerida ettevõtjat Dexia Crédit Local SA.

(10)

14. detsembril 2011 teavitasid Prantsuse, Belgia ja Luksemburgi ametiasutused komisjoni ühtlasi uue meetmepaketi raames Dexia SA ja Dexia Crédit Local SA refinantseerimisele kavandatavast ajutisest tagatisest (edaspidi „ajutine refinantseerimistagatis”).

(11)

21. detsembril 2011 otsustas komisjon kiita finantsstabiilsuse säilitamise nimel refinantseerimiseks antud tagatise ajutiselt heaks, s.o kuni 31. maini 2012 (edaspidi „otsus täiendava abi andmise kohta Dexia ümberkorraldamiseks”) (9). Nimetatud otsusega algatas komisjon siiski ametliku uurimismenetluse kõigi täiendavate ümberkorraldusmeetmete (sealhulgas ajutise refinantseerimistagatise) kohta, mida oli Dexia suhtes võetud alates tingimuslikust otsusest, ning palus asjaomastel liikmesriikidel teavitada komisjoni kolme kuu jooksul Dexia ümberkorralduskavast või ettevõtja ebarentaabluse korral põhjalikust kriisilahenduskavast.

(12)

21. ja 22. märtsil 2012 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni põhjalikust kriisilahenduskavast seoses ettevõtjaga Dexia.

(13)

25. mail 2012 taotlesid asjaomased liikmesriigid ajutise refinantseerimistagatise pikendamist. 31. mail 2012 võttis komisjon vastu kaks otsust.

(14)

Esimese otsusega (edaspidi „menetluse pikendamise otsus”) pikendas komisjon Dexia kontserniga seotud ametlikku uurimismenetlust, et vaadata läbi põhjalik kriisilahenduskava, mille Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi ametiasutused esitasid 21. ja 22. märtsil 2012 (10).

(15)

Teise otsusega (edaspidi „otsus tagatise pikendamise kohta”) (11) pikendas komisjon ajutiselt asjaomaste liikmesriikide poolt ettevõtjate Dexia SA ja Dexia Crédit Local SA refinantseerimiseks antud ajutist tagatist kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni Dexiaga seotud põhjaliku kriisilahenduskava kohta, pikendades ka selle meetmega seotud ametlikku uurimismenetlust. Pikendus kehtib 30. septembrini 2012.

(16)

5. juunil 2012 teavitasid asjaomased liikmesriigid komisjoni ajutise tagatise ülemmäära põhisumma suurendamisest kuni 55 miljardi euroni. 6. juuni 2012. aasta otsusega (12) kinnitas komisjon ajutiselt tagatise ülemmäära tõstmise kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni Dexiaga seotud põhjaliku kriisilahenduskava kohta.

(17)

6. oktoobril 2011 avaldas Dexia SA pressiteate, (13) milles teatati ainuõiguslike läbirääkimiste alustamisest rahvusvaheliste investorite rühmaga ning Luksemburgi riigiga Luksemburgis asuva Dexia Banque Internationale’i (edaspidi „Dexia BIL”) võõrandamiseks. Pressiteate kohaselt pidi Dexia kontserni juhatus andma teavet võimaliku pakkumise kohta ainuõiguse kehtivuse perioodi möödudes.

(18)

18. detsembril 2011 teavitati komisjoni, et sõlmimisel on siduv vastastikuse mõistmise memorandum, millega Dexia SA müüb ära oma 99,906 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL. Memorandumi kohaselt omandab Kataris registreeritud investorrühm Precision Capital SA 90 % osalusest ettevõtjas Dexia BIL ning järelejäänud 10 % Luksemburgi riik. Osa ettevõtja Dexia BIL varast jäeti müügist kõrvale.

(19)

Ettevõtja Dexia BIL müük ei kuulunud meetmete hulka, mille komisjon kinnitas 26. veebruaril 2010 Dexia ümberkorralduskava raames. Nimetatud müüki ei hõlmanud ka ametlik uurimismenetlus, mille komisjon oli algatanud 21. detsembril 2011 ümberkorraldusmeetmete suhtes, millest komisjoni teavitati pärast nimetatud kuupäeva.

(20)

Komisjoni teavitati ettevõtja Dexia BIL müügist enne 21. detsembrit 2011. Seepärast analüüsib komisjon ettevõtja Dexia BIL müüki Dexia ümberkorraldamist käsitlevast menetlusest eraldi ja seda mitte üksnes võimalikult kiire õiguskindluse tagamise huvides, vaid ühtlasi ja ennekõike seetõttu, et ettevõtja Dexia BIL müük toimus sõltumatult kontserni ümberkorraldamisest, mis viidi läbi 2011. aastal ajutiselt heakskiidetud abimeetmete alusel, samuti põhjusel, et nimetatud müüki kavandati komisjonile laekunud teabe alusel juba 2009. aastal ning et ettevõtja Dexia BIL lahutatakse ettevõtjast Dexia nii juriidiliselt kui ka majanduslikult.

(21)

23. märtsil 2012 teavitasid Luksemburgi ametiasutused komisjoni ametlikult ettevõtja Dexia BIL müügist.

(22)

3. aprilli 2012. aasta otsusega (14) teavitas komisjon Luksemburgi ametiasutusi otsusest algatada ettevõtja Dexia BIL müügi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus.

(23)

4. mail 2012 ja 12. juunil 2012 edastasid Luksemburgi ametiasutused komisjonile täiendava teabe, mis sisaldas ka Dexia SA ajakohastatud teavet seoses ettevõtja Dexia BIL müügihinna taseme hindamisega, seisuga 30. mai 2012 (edaspidi „ettevõtte väärtuse ajakohastatud hinnang”).

(24)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (15). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse meetme kohta märkusi.

(25)

Huvitatud isikud esitasid omapoolsed märkused, mis komisjon edastas Luksemburgi ametiasutustele, paludes esitada märkuste suhtes tähelepanekuid. Luksemburgi ametiasutused esitasid oma tähelepanekud 28. juuni 2012. aasta kirjas.

(26)

Dexia BIL kuulub Dexia kontserni. Dexia loodi 1996. aastal Crédit Local de France’i ja Crédit communal de Belgique’i ühinemisel ning see oli spetsialiseerunud laenude andmisele kohalikele omavalitsustele, kuid tal oli ka umbes 5,5 miljonit eraklienti, peamiselt Belgias, Luksemburgis ja Türgis.

(27)

Dexia oli koondunud ühe valdusettevõtja (Dexia SA) ja kolme tegevusüksuse ümber Prantsusmaal (Dexia Crédit Local), Belgias (Dexia Belgia haru) ja Luksemburgis (Dexia BIL).

Kontserni lihtsustatud organisatsiooniline struktuur seisuga 30. september 2011

(s.t enne müügiprotsessi elluviimist, millest teatati Dexia juhatuse 9. oktoobri 2011. aasta koosolekul)

Dexia SA

(listed entity)

100 %

Dexia Bank Belgium

99,9 %

Dexia Banque International a Luxembourg

99,8 %

Deniz Bank

100 %

Dexia Credit Local

* DCL Including DCL NY, DCL, Canada, DCL Mexico, DCL Holding Inc. DCL East, DCL Israel.

99,8 %

Dexia Insurance Belgium

49 %

Dexia Asset Management

51 %

50 %

RBC Dexia Investor Services

70 %

Dexia Crediop

100 %

Dexia Municipal Agency

100 %

Dexia Kommunalbank Deutschland

60 %

Dexia Sabadell

100 %

Dexia Sofaxis

(28)

20. oktoobril 2011 ostis Belgia riik Dexia Belgia haru, 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli Dexia kontserni konsolideeritud bilansimaht (võttes arvesse Dexia Belgia haru dekonsolideerimist 1. oktoobril 2011) 413 miljardit eurot.

(29)

Lisaks Dexia Belgia haru võõrandamisele 20. oktoobril 2011 teatas kontsern veel järgmiste üksuste müügist lühikese aja jooksul:

(30)

Dexia SA põhiaktsionäride osalused on järgmised:

(31)

Dexia BIL on Luksemburgi üks suurimaid kommertspanku, mille bilansimaht oli 30. juuni 2011. aasta seisuga 41 miljardit eurot. Dexia BIL tegutses lisaks Luksemburgile veel Šveitsis, Ühendkuningriigis, teatavates Aasia ja Lähis-Ida riikides kas otse või tütarettevõtjate kaudu. Ettevõtjal Dexia BIL oli oluline „legacy” väärtpaberiportfell, mille turuväärtus oli 30. septembri 2011. aasta seisuga ligikaudu [5 – 10] miljardit eurot.

(32)

Dexia BIL on üks suurtest Luksemburgis kontorivõrgustikku omavatest pankadest ning üks põhilisemaid kohaliku majanduse edendajaid nii residentidest füüsiliste isikute ja ettevõtjate hoiustajapangana kui ka tarbimis-, kodu- ja ärilaenude andjana.

(33)

Commission de surveillance du secteur financier (Luksemburgi finantssektori järelevalveasutus) koostatud tabeli kohaselt esindab Dexia BIL [10 – 15] % füüsilisest isikust residente ning [15 – 20] % Luksemburgis registreeritud VKEsid ning võrdluspank on hinnanud ettevõtjat Dexia BIL iga kord kolmanda koha vääriliseks Luksemburgi turul. Ettevõtja Dexia BIL turuosa Luksemburgi pangandussüsteemis on mahu poolest hoiuste sektoris ligikaudu [10 – 15] %, laenude sektoris [10 – 15] % ning privaatpanganduses valitsetavate varade osas [5 – 10] %.

(34)

Dexia kontserni probleeme 2008. aasta sügisel lahvatanud finantskriisi ajal kirjeldatakse 26. veebruari 2010. aasta otsuses. Hilisemad raskused võib võtta kokku järgmiselt.

(35)

Riigivõlakriisi süvenemise tõttu, mis oli paljud Euroopa Liidu pangad raskesse olukorda viinud, muutusid investorid oma partnerpankade suhtes järjest skeptilisemaks ning ei andnud enam neile ligipääsu rahalistele vahenditele rahuldavas mahus ega tingimustel.

(36)

Dexia kontsern, millel olid eriti suured riskipositsioonid riikide ja piirkondade laenude suhtes, muutis investorid veelgi ettevaatlikumaks. Nimelt sisaldasid Dexia varad palju selliste riikide ja/või sellistes riikides asuvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste laene ja/või kohustusi, keda turg umbusaldas.

(37)

Lisaks algas praegune kriis veel enne, kui Dexia suutis ellu viia oma ümberkorralduskava, mis oleks ilmselgelt tugevdanud ettevõtja likviidsusriskiprofiili. Kuna aga Dexia likviidsusprofiil oli eriti tundlik ja turg oli sellest vägagi teadlik, umbusaldati ehk Dexiat rohkem kui muid panku.

(38)

Dexia rahastamisvajadused kasvasid eelkõige järgmistel põhjustel:

(39)

Võttes arvesse Dexia suutmatust end turu toel refinantseerida ning […] (*1), oli ettevõtja sunnitud esialgu taotlema Belgia ja seejärel Prantsusmaa keskpangast taas erakorralist likviidsusabi. Nimetatud asjaoludel andsidki asjaomased liikmesriigid Dexiale ajutise refinantseerimistagatise.

(40)

Olgugi et Dexia kontserni probleemid ei tekkinud seoses Dexia BIL tegevusega, […], tabas panka suur hoiuste väljavool, eriti 30. septembrist kuni 10. oktoobrini 2011, mil hoiuste maht vähenes [1 – 5] miljardi euro võrra (langedes [5 – 15] miljardilt eurolt [5 – 15] miljardile eurole). Seejärel hoiuste mahu langus stabiliseerus, kuna avalikkust teavitati meetmeseeriast, mille eesmärk oli jagada Dexia kontsern osadeks ja tagada teatavate tütarettevõtjate (sealhulgas Dexia BIL) varad. Täpsemalt teatas Dexia 6. oktoobril 2011, et on alustanud läbirääkimisi ühe investorrühma ja Luksemburgi riigiga Dexia BIL müügiks. Pärast ettevõtja Dexia BIL hoiuste mahu madalaimat taset 22. novembril 2011 ([5 – 15] miljardit eurot), on täheldatud kerget kasvu – 14. detsembril 2011 oli see [5 – 15] miljardit eurot.

(41)

23. märtsil 2012 teavitasid Luksemburgi ametiasutused komisjoni ettevõtja Dexia BIL võõrandamisest. Lõpliku müügi eeltingimus oli komisjoni eelnev nõusolek.

(42)

Dexia BIL müügi suhtes, millest komisjoni teavitati, ei algatatud ametlikku pakkumismenetlust. Luksemburgi ametiasutuste sõnul oli Dexia kavandanud ettevõtja Dexia BIL müüki juba pikemat aega ning suhelnud ajavahemikus 2009–2011 sel eesmärgil mitmete ettevõtjatega, eelkõige […]. […]. Arutelusid oli saatnud vähemal või rohkemal määral edu, samas ei olnud ükski ettevõtja teinud konkreetset ostupakkumist.

(43)

Lõpuks päädisid kontaktid ettevõtjaga Precision Capital ainuõiguslike läbirääkimiste alustamisega, millest teatati 6. oktoobril 2011. 20. detsembril 2011 sõlmiti siduv vastastikuse mõistmise memorandum, millega Dexia SA müüs ära oma 99,906 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL. Memorandumi kohaselt omandas Precision Capital 90 % osalusest ettevõtjas Dexia BIL ning järelejäänud 10 % Luksemburgi riik samadel tingimustel kui Precision Capital.

(44)

Osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest jäeti müügist kõrvale. Seega hõlmas müük faktiliselt vaid osa Dexia BIL tegevusüksuseid, s.o jae- ja erapangandust (edaspidi „müüdud tegevusüksused”). Täpsemalt jäid müügist kõrvale Dexia BILi 51 % osalus ettevõtjas DAM, 50 % osalus ettevõtjas RBCD, 40 % osalus ettevõtjas Popular Banca Privada, „legacy” väärtpaberiportfell (samuti teatavad tuletis- ja seotud tooted) ning osalused ettevõtjates Dexia LDG Banque ja Parfipar. Nimetatud tegevusüksused kanti üle ettevõtjale Dexia enne tehingu sulgemist, tingimusel et müügi puhastulu tagastatakse ettevõtjale Dexia BIL. Lisaks nähakse vastastikuse mõistmise memorandumis müügi eeltingimusena ette Dexia kontserni liikmete kõigi antud ja võetud tagamata laenude likvideerimist ning Dexia kontserni liikmete paljude antud ja võetud tagatud laenude likvideerimist. 10. veebruari 2012. aasta seisuga moodustasid kontserni muudele liikmetele eraldatud rahalised vahendid [0 – 5] miljardit eurot, millest vähemalt [500 – 800] miljonit eurot moodustasid tagatud rahalised vahendid. Kõikide nimetatud varade väljajätmine võimaldas vähendada ettevõtja Dexia BIL koguvarasid umbes 16,9 miljardit eurot võrreldes 41 miljardi euro suuruse koguvarade mahuga 30. juunil 2011 (koguvarade mahu vähenemine 40 % ja riskiga kaalutud varade mahu vähenemine 50 %).

(45)

Teatatud meetmes on sätestatud, et müügi sulgemise hetkel fikseeritakse ettevõtjale Dexia BIL esimese taseme põhiomavahendite määraks täpselt 9 %, arvutatuna Basel III meetodi alusel.

(46)

Ettevõtja Dexia BIL müügihind oli 730 miljonit eurot, esimese taseme põhiomavahendite määraga müügi sulgemise hetkel täpselt 9 %, arvutatuna Basel III meetodi alusel. Juhul kui müügi sulgemise hetkel on esimese taseme põhiomavahendite määr kõrgem kui 9 % Basel III meetodi alusel, kohandatakse müügihinda vastavalt kapitaliülejäägile müügi hetkel. Juhul kui esimese taseme 9 % põhiomavahendite määraga võrreldes tekib kapitali puudujääk, hüvitab selle Dexia SA.

(47)

Meede, millest teavitati komisjoni 23. märtsil 2012, sisaldas klauslit, mille kohaselt juhul, kui Dexia SA või mõni kontserni Dexia ettevõtjatest saab keskvalitsuse garantii hüvitamiskohustuste täitmiseks ostja ees tehingu lepinguliste tagatiste raames, tagab Dexia SA ettevõtja Dexia BIL omandajale sarnastel tingimustel ja samade lepinguliste kohustustega sama garantii andja (või teise tugeva krediidireitinguga garantii andja) garantii, niivõrd kui eespool nimetatud ostja on eraõiguslik isik (st et ühelgi avalik-õiguslikul organil ei ole tema üle otsest ega kaudset kontrolli). Nimetatud kohustus (edaspidi „klausel 3.3.5”) pidi kehtima kuni 1. jaanuarini 2017. Hiljem jäeti aga klausel kõrvale ning vastastikuse mõistmise memorandumi asendanud lõplikest aktsiaostulepingutest välja.

(48)

Enne vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist esitati ettevõtja Dexia BIL müüki käsitlevad eelprojektid kolmandale isikule omakapitali turuväärtuse hindamiseks (16). 10. detsembril 2011 esitatud hindamisakt põhines kolmel eri hindamismeetodil (17) ning selle kohaselt jäi ettevõtte väärtus vahemikku [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. 30. mai 2012. aasta ajakohastatud hindamisaktis jõutakse samadele järeldustele.

(49)

Uurimismenetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et selles etapis ei olnud võimalik välistada, et tehing sisaldab riigiabi tunnuseid.

(50)

Komisjoni kohaselt võis klausel 3.3.5 kujutada endast riigiabi.

(51)

Samuti oli komisjon arvamusel, et ettevõtja Dexia BIL müügiprotsess ei toimunud avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, kuna pakkumismenetlust välja ei kuulutatud ja piirduti kahepoolsete läbirääkimiste pidamisega teatava hulga võimalike ostjatega. Seega ei saa komisjon järeldada, et müügiprotsess tagas turuhinna kujunemise ja ei sisaldanud sellest tulenevalt riigiabi tunnuseid.

(52)

Komisjon väitis, et kolmanda isiku teostatud ettevõtte väärtuse hindamine (18) toimus läbirääkimiste etapis ja enne seda, kui 20. detsembril 2011 kehtestati täpsed tingimused vastastikuse mõistmise memorandumi raames, millest teavitati komisjoni 23. märtsil 2012. Seepärast ei olnud komisjon veendunud, et hindamisaktis oli võetud arvesse müüdud tegevusharude täpset ulatust, nagu ka teatatud meetme tingimusi, sealhulgas klauslit müügi puhastulu ülekandmise kohta ettevõtjale Dexia BIL või klauslit 3.3.5.

(53)

Seega ei saanud komisjon järeldada, et ettevõtja Dexia BIL müüdi turuhinna alusel, võttes arvesse asjaolu, et ei toimunud avatud pakkumismenetlust ning puudus täpne teave, mis kinnitaks tehingu hindamise asjakohasust eelkõige seoses müüdud tegevusüksuste ulatuse ja võimaliku klausliga 3.3.5.

(54)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamist 3. aprillil 2012 laekus komisjonile märkusi kahelt huvitatud isikult.

(55)

Esimene laekunud märkustest (edaspidi „märkus A”), mille esitas üks investorite liit, käsitles ostuhinna suurust. Nimetatud investorite liit leidis, et ettevõtja Dexia BIL müügihind oli liiga madal, võttes ennekõike arvesse ettevõtja Dexia BIL varasemaid häid majandusnäitajaid.

(56)

Teine huvitatud isik, kelleks oli Dexia SA aktsionär, väljendas oma märkustes (edaspidi „märkus B”) kahtlust ettevõtjate Dexia SA, Dexia BIL ning nende üle alates 1998. aastast järelevalvet teostavate isikute ja organite tegevuse suhtes. Aktsionäri arvates oli Dexia SA aktsionäridele suunatud teavitustöö ebapiisav. Nimetatud aktsionär leiab lisaks, et Dexia SA oleks pidanud edastama ettevõtja Dexia BIL võimalikule ostjale kõikide alates 1999. aastast toimunud üldkoosolekute temapoolsete sõnavõttude protokollid ja lisad ning kogu tema kirjavahetuse ettevõtjatega Dexia SA, Dexia BILC ja nende juhtkondadega.

(57)

Dexia SA rõhutas, et ettevõtja Dexia BIL müük oli oluline samm ettevõtja Dexia BIL olukorra stabiliseerimiseks pärast hoiuste massilist väljavoolu 2011. aasta oktoobri alguses. Niipea kui võimalik tuleks kinnitada tehingupooltele, et ettevõtja Dexia BIL müük ei sisalda riigiabi tunnuseid.

(58)

Et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi, ei ole nimetatud kahtlused enam põhjendatud.

(59)

Alates 2009. aastast toimunud Dexia SA arvukad kontaktiotsingud võimalike ostjatega ning lisaks 6. oktoobri 2011. aasta ametlik teadaanne ettevõtja Dexia BIL võimaliku müügi kohta rahvusvahelisele investorrühmale muutis kavandatud ettevõtja Dexia BIL müügi avalikuks. Ainuõiguslikkus anti ametlikult alles kaks nädalat hiljem, mis tähendab, et muudel ettevõtja Dexia BIL ülevõtmisest huvitatud tõsiselt võetavatel kandidaatidel oleks olnud piisavalt aega endast vajaduse korral teada anda. Muuhulgas määratlesid Dexia SA ja Precision Capital müügitingimused eraettevõtjatena turutingimustel toimunud (at arms’ lenght) läbirääkimiste teel, omaenda vastutusel ning riigi vahendeid kaasamata. Lisaks oli ettevõtjale Dexia BIL ülevõtja leidmine kiireloomuline ülesanne, et kaitsta panga hoiustajaid ja kliente, säilitada panga väärtus ning pidurdada riski, et probleemid nakatavad kogu ülejäänud finantssüsteemi. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes võib pidada ettevõtja Dexia BIL müügiprotsessi avatud, läbipaistvaks ja mittediskrimineerivaks, mis tagas turuhinna kujunemise. Sellest tulenevalt ei sisalda see riigiabi tunnuseid.

(60)

Ettevõtja väärtuse hindamisel detsembris 2011 võeti arvesse ettevõtja Dexia BIL uut tegevusüksuste jaotust (müüdud tegevusüksusi), mida kinnitab 30. mai 2012. aasta ajakohastatud hindamisakt ettevõtja väärtuse kohta.

(61)

Müügihind põhineb omavahendite määral (esimese taseme omavahendite määral), milleks Basel III alusel arvutatuna müügi sulgemise hetkel on 9 %. Nimetatud määra ning kapitalimäära erinevuse korral müügi sulgemise hetkel tagatakse eraldi klausliga vahe hüvitamine ostja või müüja poolt ja/või müügihinna kohandamine. Eelnevat arvesse võttes leiab Dexia SA, et tehingust kõrvale jäävate osaluste või aktsiate väärtuse hindamine ei mõjutanud müügihinna kujunemist.

(62)

Dexia BIL ei saanud Dexia kontsernile antud varasemast abist otseselt kasu. Vastupidi, alates 2008. aasta lõpust pakkus Dexia BIL Dexia kontsernile pidevalt likviidsust. Lisaks ei saa komisjon eeldada, et ettevõtjate kontserni kuuluv ettevõtja on seetõttu saanud kasu kontsernile antud riigiabist, seda enam, et käesoleval juhul kasutati kontsernisiseseid ülekandemehhanisme vaid ettevõtja kahjuks ja mitte kasuks (19). Samamoodi ei saa komisjon eeldada, et tehinguga oli seotud riik või kasutati riigi vahendeid, seda põhjusel, et see toimus Dexia ja ostja vahel turutingimustel riigi vahendeid kaasamata.

(63)

Igal juhul rõhutab Dexia SA, et ettevõtja Dexia BIL turuhinnaga müümine on juba iseenesest piisav asjaolu, et välistada Dexia kontserni varasema riigiabi ülekandumise võimalus ostjale ja müüdud tegevusüksusele Dexia BIL (20).

(64)

Ettevõtja Dexia BIL ei saanud uut riigiabi, kuivõrd Luksemburgi riik omandas ettevõtja sellesse uut kapitali lisamata. Seepärast rõhutab Dexia SA, et kuna ei antud uut riigiabi, ei tekitanud ettevõtja Dexia BIL võõrandamine konkurentsi moonutamist. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et lisameetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks ei ole tarvis võtta. Igal juhul on ettevõtja Dexia BIL suuruse vähenemine müügist kõrvale jäetud tegevusüksuste arvelt piisavalt märkimisväärne, et kaoks lisameetmete vajadus.

(65)

Luksemburg on seisukohal, et ettevõtja Dexia BIL müük kujutab endast vaid turust tingitud lahendust ega sisalda ainsatki riigiabi tunnust.

(66)

Luksemburgi ametiasutused märkisid, et ettevõtja Dexia BIL müümise kavatsusest teatati ametlikult 6. oktoobril 2011, seega varasemal kuupäeval, kui teavitati asjaomaste liikmesriikide lisatagatistest ettevõtjate Dexia SA ja Dexia Crédit Local refinantseerimiseks.

(67)

Luksemburgi ametiasutused tõstavad esile asjaolu, et Dexia BIL on üks suurtest Luksemburgis kontorivõrgustikku omavatest pankadest ning üks põhilisemaid kohaliku majanduse edendajaid nii residentidest füüsiliste isikute ja ettevõtjate hoiustajapangana kui ka tarbimis-, kodu- ja ärilaenude andjana. Ettevõtjal Dexia BIL oli süsteemne mõju Luksemburgi majandusele (21), mistõttu oleks panga kokkuvarisemine (või isegi kahtlused tuleviku suhtes) avaldanud äärmiselt suurt mõju Luksemburgi finantssüsteemi stabiilsusele ja majandusele laiemalt ning mõjutanud ka naaberriike.

(68)

Luksemburgi ametiasutuste väitel ei tekkinud ettevõtjatele Dexia SA ega Dexia BIL vähimaidki eeliseid sellest, et riik omandas 10 % osaluse ettevõtjas Dexia BIL, võttes arvesse, et ülevõtmine leidis aset turutingimustel ning et riigi suhtes kehtisid sama hind ja tingimused, mis ettevõtja Precision Capital suhtes.

(69)

Ka märkisid Luksemburgi ametiasutused, et Dexia SA oli kavandanud ettevõtja Dexia BIL müüki juba pikemat aega ning suhelnud ajavahemikus 2009–2011 sel eesmärgil mitmete ettevõtjatega, eelkõige […]. Arutelusid oli saatnud vähemal või rohkemal määral edu, samas ei olnud ükski ettevõtja teinud konkreetset ostupakkumist. Luksemburgi ametiasutused tunnistasid küll, et ametlikku pakkumismenetlust ei toimunud, kuid märkisid, et on vähe tõenäoline, et ametlik pakkumismenetlus oleks lõppenud teistsuguse tulemusega. Pakkumismenetlust ei olnud võimalik korraldada ajanappuse tõttu, mille põhjustas massiline hoiuste väljavool alates 2011. aasta septembri lõpust, mis tulenes omakorda kuuldustest Dexia kontserni raskuste kohta ning sellest, et 3. oktoobril 2011 langetas reitinguagentuur Moody’s ettevõtja Dexia SA reitingut. Seda kõike ilmestasid jutud Euroopa Liidu pangandussüsteemi ümber, riigivõlakriis ning euroala probleemid. Kiireloomuline olukord tingis ettevõtja Dexia BIL kavandatud müügi avalikustamise ning läbirääkimiste alustamise Precision Capitaliga 6. oktoobril 2011. Nimetatud kuupäeva ja ainuõiguslike läbirääkimiste alustamise vahelisel ajal (22) ei esitatud ühtegi muud tõsist huviavaldust ega tehtud tõsist pakkumist, olgugi et […] huvi näitasid üles muud võimalikud investorid (23).

(70)

Luksemburgi ametiasutused olid seisukohal, et ajanappuses ja erakorralisest olukorrast põhjustatud tingimustel toimunud mitteametlikku pakkumismenetlust tuleks käsitleda avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusena, mis tagab turuhinna kujunemise. Samuti märkisid Luksemburgi ametiasutused, et 10. detsembri hindamisaktis ja selle 30. mai 2012. aasta ajakohastatud versioonis turuhinna kohta on järeldatud, et hind tundub turu hetkeolukorda arvestades õiglane, samuti märgiti, et komisjon on juba varem tunnistanud, et ettevõtte väärtuse vastavust turuhinnale võib hinnata sõltumatu ekspert, kes annab oma hinnangu õiglase turuväärtuse kohta.

(71)

Alates 2008. aasta lõpust pakkus Dexia BIL Dexia kontserni muudele tegevusüksustele pidevalt likviidsust. Mis puutub uue ajutise tagatise saamisesse, millele komisjon andis 21. detsembril 2011 ajutise loa, siis ei kuulunud Dexia BIL tagatisega hõlmatud üksuste hulka ega saanud nimetatud ajutisest tagatisest kasu.

(72)

Muuhulgas märkisid Luksemburgi ametiasutused, et pärast müüki on ettevõtja Dexia BIL likviidsus kõrge, keskendutakse jae- ja erapangandusele, ning et ülejäänud seosed Dexiaga lõpetatakse „legacy” portfelli ja Dexia LDG välja võtmise teel Dexiast ning ettevõtjates RBC Dexia Investor Services ja Dexia Asset Management olevate osaluste loovutamise teel. Vastastikuse mõistmise memorandumis lähtutakse põhimõttest, et Dexia BIL ei rahasta ettevõtjat Dexia SA ega kontserni järelejäänud üksusi pärast müüki.

(73)

Luksemburg palub ühtlasi mitte siduda ettevõtjat Dexia BIL 26. veebruari 2010. aasta otsuse tingimuste ja kohustustega ega uue ümberkorralduskavaga, samuti mitte Dexia kohustusega koostada 21. detsembri 2011. aasta otsuse raames põhjalik kriisilahenduskava. Kohustus järgida 26. veebruaril 2010. aasta otsusega heaks kiidetud ümberkorralduskava ning selles ette nähtud tingimusi ja kohustusi on seotud ettevõtja Dexia BIL kuulumisega Dexia kontserni, viimane on ainus kindlaks määratud üksus, kes sai nimetatud otsuste alusel riigiabi. See aspekt nähtub muide Dexia ümberkorralduskavas sätestatud enamikust kohustustest: need kehtivad Dexia kontserni või Dexia SA suhtes ja puudutavad ettevõtjat Dexia BIL vaid niivõrd, kuivõrd see on kontserni tütarettevõtja ja moodustab ettevõtjaga Dexia SA sama majandusüksuse. Luksemburgi ametiasutused väidavad kindlalt, et ettevõtja Dexia BIL müük ei sisalda ainsatki riigiabi tunnust ja toimus turuhinna alusel.

(74)

Märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta kinnitasid Luksemburgi ametiasutused, et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mistõttu ei ole sellega seotud kahtlused enam põhjendatud.

(75)

Samuti kinnitavad Luksemburgi ametiasutused, et ettevõtja väärtuse hindamine hõlmas üksüheselt müüdud tegevusüksusi. Samuti võimaldab Basel III meetodi alusel arvutatud esimese taseme põhiomavahendite 9 % määra kohandamismehhanism tagada, et tehingust välja jäänud tegevusüksused (põhjendus 44) ei avalda ei positiivset ega negatiivset rahalist mõju ostjale. Luksemburgi ametiasutused viitavad ühtlasi ettevõtja turuväärtuse hindamise akti mai lõpu 2012. aasta ajakohastatud versioonile, milles jõuti samadele järeldustele. Seega võib ettevõtja Dexia BIL müügihinda käsitleda turuhinnana, mis välistab igasuguse riigiabi ülekandmise sellega seoses.

(76)

Lõpus viitavad Luksemburgi ametiasutused ettevõtja Dexia SA märkustele (punkt 4 eespool).

(77)

Luksemburgi ametiasutuste arvates põhinevad märkuses A esitatud väited ühtlustamata andmetel ega tulene olukorra igakülgsest analüüsist. Eelkõige ei ole võetud arvesse tehingu täpseid tingimusi. Seoses sellega viitavad Luksemburgi ametiasutused mitmesugustele dokumentidele, mille on komisjonile esitanud nad ise või Dexia SA, sealhulgas eelkõige kolmanda isiku hinnangule õiglase müügihinna kohta, milles järeldati, et võttes arvesse tehingu tingimusi, on müügihind õiglane. Sellist järeldust sisaldab 10. detsembri 2011. aasta hinnang ning seda kinnitatakse 30. mai 2012. aasta sama eksperdi, kelleks on […], hinnangus.

(78)

Muuhulgas nähtub komisjoni toimikust selgelt, et Luksemburgi riik ei ole ostjale tagatist ei pakkunud ega andnud.

(79)

Seega leiavad Luksemburgi ametiasutused, et märkus A tundub põhinevat ebatäielikel andmetel ja sisaldab ekslikke väiteid, lisaks sellele ei ole tuginetud vähimatelegi tõenditele. Seetõttu paluvad Luksemburgi ametiasutused komisjonil jätta need lõppotsuses arvesse võtmata või uurida Luksemburgi ametiasutuste ja Dexia SA kirjavahetust komisjoniga, milles sisalduvad selgitused annavad tõstatatud küsimustele ammendavad vastused ning võimaldavad asjaomase kriitika ümber lükata.

(80)

Luksemburgi ametiasutused täheldavad, et märkus B seisneb selle kolmanda isiku ning ettevõtjate Dexia SA ja Dexia BIL juhtide või järelevalveasutuste vahelises kirjavahetuses ajavahemikul 2005–2011, omamata vahetut seost ettevõtja Dexia BIL müügiga. Need kujutavad nõudmisi ja kriitikat ettevõtja Dexia SA suhtes seoses teatavate küsimustega, mida ei arvestatud sündmuste puhul, mis toimusid kaua enne ettevõtja Dexia BIL müümist. Ainus ettevõtja, kellele käesolev otsus on suunatud, on aga Dexia BIL. Seega paluvad Luksemburgi ametiasutused komisjoni nimetatud dokumente nende asjassepuutumatuse tõttu mitte arvestada.

(81)

Luksemburgi ametiasutused viitavad ettevõtja Dexia SA järeldusele (vt punkt 4 eespool), mille kohaselt toimus tehing ettevõtjaga Dexia BIL turuhinna alusel ja ei sisaldanud riigiabi tunnuseid. Kuna nimetatud järeldused ühtivad Luksemburgi ametiasutuste järeldustega, ei kutsu märkused esile muid tähelepanekuid.

(82)

Kokkuvõttes leiavad Luksemburgi ametiasutused, et esitatud ei ole ühtegi sellist kolmanda isiku märkust, mis seaks kahtluse alla nimetatud ametiasutuste teatistes ja märkustes esitatud asjaolud. Muuhulgas märgivad Luksemburgi ametiasutused, et esitatud ei ole ühtegi sellist kolmanda isiku märkust, mis seaks kahtluse alla argumendi, et ettevõtja Dexia BIL müügiprotsessi tuleks komisjoni otsustuspraktikast lähtuvalt käsitleda avatud, läbipaistva ja mittediskrimineerivana protsessina, mille puhul on tagatud tehingu toimumine turuhinna alusel. Seega jäävad Luksemburgi ametiasutused oma seisukoha juurde, et tehing ei sisaldanud riigiabi tunnuseid.

(83)

ELi toimimise lepingus on sätestatud järgmist: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(84)

Ettevõtja Dexia BIL on ELi tasandil aktiivne ehk selgelt konkurentsis muude välisturu ettevõtjatega, mistõttu avaldaks võimaliku riigiabi olemasolu ettevõtja Dexia BIL müügis mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja võiks moonutada konkurentsi.

(85)

Juba 26. veebruari 2010. aasta otsuses järeldas komisjon, et Dexia saadud abi kapitali, finantstagatiste ning riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kujul, samuti langenud väärtusega varade puhul antava abi kujul (FSA meede) kujutas endast riigiabi (mida andsid Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa). Seega tuleb kontrollida, kas müüdud tegevusüksused said kasu varasemast abist Dexiale.

(86)

Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsuse kohaselt kohtuasjas Itaalia Vabariik ja SIM 2 Multimedia SpA versus Euroopa Ühenduste Komisjon (24), millest komisjon lähtus oma otsuses Olympic Airlines (25) ja Alitalia (26), kontrollitakse eelmise ettevõtja ja uute struktuuride vahelist majanduslikku järjepidevust kaudsete tõendite kogumi alusel. Nende tõendite hulka kuuluvad eelkõige ülekandmise ese, ülekandmise hind ning andmed üle võtva või üle võetava ettevõtja aktsionäride või omanike kohta. Seda kinnitati ka üldkohtu 28. märtsi 2012. aasta otsuses Ryanair vs. Euroopa Komisjon (27), millega kinnitati kohtuasjas Alitalia tehtud otsust.

(87)

Mis puudutab ülekandmise eset, siis piirduvad müüdud tegevusüksused jae- ja erapangandusega, mis ei tundunud olevat Dexia kontserni riigiabiga tipnenud probleemide põhjus. Samuti märgib komisjon, et see osa kontserni väärtpaberiportfellist „legacy”, mis oli ettevõtja Dexia BIL valduses ja mis oli seotud kontserni refinantseerimisprobleemidega ning mis mõjutas 26. veebruari 2010. aasta otsusega heaks kiidetud riigiabivajadust, ei kuulunud müüdavate tegevusüksuste hulka. Koguseliselt moodustavad müüdud tegevusüksused 60 % ettevõtja Dexia BIL kogubilansist ja [0 – 10] % Dexia kontserni kogubilansist.

(88)

Eraostja Precision Capitali ja Dexia SA praeguste aktsionäride vahel puuduvad seosed, millest tulenevalt on täidetud nõue, et eraostja peab oma otsustes ja strateegiates ettevõtja Dexia BIL müüdud tegevusüksuste suhtes olema ettevõtjast Dexia SA sõltumatu.

(89)

Müüdud tegevusüksuste omandamine turuhinnaga võimaldab veenduda, et ostja maksab sobivat hinda abi eest, millest see osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest oleks võinud Dexia kontserni liikmena kasu saada, ning et müügitehingu hind ei sisalda seega riigiabi tunnuseid.

(90)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse järgselt on komisjon saanud täiendavat teavet turuhinda käsitleva hinnangu kohta.

(91)

Komisjon märgib, et ettevõtja Dexia BIL müügi kohta teostas kolmas isik esimese õiglase müügihinna hindamise 10. detsembril 2011, millele järgnes ajakohastatud hinnang 30. mail 2012. Hindamisel kasutati kolme erisugust meetodit: i) diskonteeritud rahavoo meetod (Cash flows to equity), mille puhul lähtutakse rahavoost aktsionäridele, tingimusel et järgitakse esmase omakapitali (core tier 1) reguleeritud määrasid, ii) omakapitali turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu (price to book ratio) hindamise meetod, mis põhineb lisatulu ja kapitali hinna vahekorral, iii) võrreldavatel börsinäitajatel põhinev meetod. Kolmanda isiku koostatud esimeses, 10. detsembri 2011. aasta õiglase müügihinna hinnangus määratakse ettevõtja väärtuseks [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. 30. mai 2012. aasta ajakohastatud versioonis kinnitatakse, et hinnangus võetakse arvesse müüdud tegevusüksuste täpset ulatust ning järeldused ettevõtja väärtuse suhtes on samad, jäädes vahemikku [600 – 700] kuni [800 – 900] miljonit eurot. Komisjon vaatas hinnangud läbi ning leiab, et hinnangud põhinevad asjaomases valdkonnas tavapäraselt kohaldatavatel meetoditel ning nendes on võetud arvesse tehingu täpseid tingimusi ja ulatust.

(92)

Tehingu hind – 730 miljonit eurot – jääb ettevõtja väärtust käsitlevates hinnangutes märgitud vahemikku. Seega ei ole märke sellest, et makstud hind oleks turuhinnast kõrgem või madalam. Sel põhjusel võib käsitleda ettevõtja Dexia BIL müügihinda turuhinnana, mis välistab ka Dexia varasema võimaliku riigiabi igasuguse ülekandmise.

(93)

Osa ettevõtja Dexia BIL tegevusüksustest jäeti müügist kõrvale (põhjendus 44). Nimetatud tegevusüksused kantakse üle ettevõtjale Dexia SA enne tehingu sulgemist, klausliga, et müügi puhastulu tagastatakse ettevõtjale Dexia BIL. Komisjon märgib, et pärast ametliku uurimismenetluse algatamise otsust laekunud täiendav teave kinnitab, et tehingust kõrvale jäänud tegevusüksuste väärtuse hindamine ei mõjutanud müügihinna kujunemist. Müügihind põhineb omavahendite määral (esimese taseme omavahendite määral), milleks Basel III alusel arvutatuna müügi sulgemise hetkel on 9 %. Nimetatud määra ning kapitalimäära erinevuse korral müügi sulgemise hetkel tagatakse eraldi klausliga vahe hüvitamine ostja või müüja poolt ja/või müügihinna kohandamine. Tehingust kõrvale jäävate osaluste või aktsiate väärtuse hindamine ei mõjutanud seega müügihinna kujunemist. Kohandamist käsitleva klausliga arvestati ka ettevõtja väärtuse hindamisel.

(94)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et Luksemburgi riik omandas ettevõtjas Dexia BIL 10 % osaluse samadel tingimustel kui Precision Capital. Seega on ilmne, et Luksemburgi riigi osalemisega on kaasatud riigi vahendid. Kuna aga riik osales samadel tingimustel kui Precision Capital, on komisjon arvamusel, et Luksemburgi riik käitus kui erainvestor, mis välistab riigiabi olemasolu seoses 10 % osaluse omandamisega ettevõtjas.

(95)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis komisjon ka seda, et Precision Capital ja Luksemburgi riik kavatsevad klausli 3.3.5 välja jätta. Komisjon märkis, et klausliga oleks Dexia SA taganud ettevõtja Dexia BIL ostjale tagantjärele riigiabi. Seega oleks klausli jõustumine võinud tuua kaasa riigiabi kasutamise tagatiste näol. Lisaks oleks isegi asjaomase klausli olemasolu juba iseenesest ettevõtja Dexia BIL ostjale võimalus saada kasu. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse järgselt on komisjon saanud täiendavat teavet, mis kinnitavad, et klauslit 3.3.5 ei lisatud lõplikesse müügilepingutesse, mis asendasid vastastikuse mõistmise memorandumi. Seega järeldab komisjon, et võttes arvesse klausli väljajätmist ja selle elluviimisest loobumist, puuduvad sellega seoses riigiabi tunnused.

(96)

Eespool kirjeldatud põhjustel järeldab komisjon, et meede, mis seisnes ettevõtja Dexia BIL müügis, ei kujuta endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohast riigiabi. Täpsemalt ei kujuta see ettevõtjate Dexia SA ja Dexia BIL jaoks uut riigiabi,