1. LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED MAURITAANIA KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu või Mauritaania pädevate asutustena:

—   Euroopa Liidu puhul: Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu Nouakchotti delegatsiooni (koordinatsioonikeskus) vahendusel;

—   Mauritaania puhul: kalandusministeeriumi planeerimis- ja koostööosakonna (koordinatsioonikeskus) vahendusel (edaspidi „ministeerium”).

2.   Mauritaania majandusvöönd

Enne protokolli jõustumist edastab Mauritaania Euroopa Liidule oma majandusvööndi geograafilised koordinaadid ja lähtejoone, mis langeb kokku madalaima veetaseme piiriga.

3.   Laeva andmed

3.1.

Kõigi Euroopa Liidu laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt üks kuu enne õigusakti jõustumist.

3.2.

Iga pardatähist, nime või registrinumbrit peitva laeva suhtes rakendatakse Mauritaania kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.

4.   Pangakontod

Enne protokolli jõustumist edastab Mauritaania Euroopa Liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed (BIC-kood ja IBAN), millele protokolli raames Euroopa Liidu laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.   Makseviisid

5.1.

Maksed tehakse eurodes järgmiselt: — tasude puhul Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele; — maksulaadse lõivuga seotud kulude puhul: ülekandega ühele kalapüügi järelevalveameti välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas; — rahatrahvide puhul Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

5.2.

Punktis 5.1 osutatud summad loetakse tegelikult makstuks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

II   PEATÜKK

LITSENTSID

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks XI peatüki erisätteid pika rändega liike püüdvate laevade kohta.

Käesoleva lisa tähenduses Mauritaania poolt Euroopa Liidu laevadele antav litsents vastab Euroopa Liidu kehtivate õigusaktidega ettenähtud kalapüügiloale.

1.   Litsentsi taotlemiseks vajalikud dokumendid

Iga laeva esimese litsentsitaotluse korral esitab Euroopa Liit ministeeriumile käesoleva lisa 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud litsentsitaotluse.

1.1.

Esimese litsentsitaotluse korral lisab laevaomanik taotlusele: — lipuriigi poolt kinnitatud rahvusvahelise mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž, millele on oma kinnituse andnud heakskiidetud rahvusvahelised organid; — laeva külgvaate hiljutine ja lipuriigi pädevate asutuste poolt kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Foto suurus on vähemalt 10 × 15 cm; — nõutavad dokumendid laeva registreerimiseks Mauritaania riiklikus laevade registris. Kõnealuse registreerimise puhul ei tule registreerimistasusid maksta. Riikliku laevade registri raames ettenähtud registreerimine on täielikult haldustoiming.

1.2.

Laeva tonnaaži iga muutmise korral on laevaomanik kohustatud esitama lipuriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia (väljendatuna GTdes) ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille laevaomanik on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed. Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus ja lipuriigi pädevate asutuste poolt kinnitatud foto.

1.3.

Litsentsitaotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktidega 1.1 ja 1.2 ettenähtud dokumendid.

2.   Kalapüügiõigus

2.1.

Iga laev, kes soovib käesoleva protokolli alusel kala püüda, peab olema kantud Euroopa Liidu kalalaevade registrisse ning omama õigust Mauritaania kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegeleda.

2.2.

Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüügikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik oma varasemad Mauritaanias toimuvast kalapüügist tulenevad kohustused.

3.   Litsentsitaotlused

3.1.

Iga litsentsi puhul esitab Euroopa Liit igas kvartalis vähemalt üks (1) kuu enne taotletavate litsentside kehtivusaja algust ministeeriumile püügiliikide kaupa nende laevade nimekirjad, kes soovivad tegeleda kalapüügiga protokollile lisatud teabelehtedes kindlaksmääratud piires. Nimekirjadega on kaasas maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud litsentsitaotlusi ei käsitleta.

3.2.

Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide kaupa esitatud — laevade arv, — iga laeva peamised tehnilised näitajad, mis on osutatud Euroopa Liidu kalalaevade registris; — püügivahendid; — rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa; — Mauritaania meremeeste arv.

4.   Litsentside väljastamine

4.1.

Ministeerium annab laevale püügilitsentsi välja pärast seda, kui laevaomaniku esindaja on esitanud tõendid I peatükis nimetatud laevade individuaalsete maksete tasumise kohta (riigikassa kviitung), vähemalt kümme (10) päeva enne litsentside kehtivusaja algust. Litsentse väljastavad ministeeriumi Nouâdhibou või Nouakchotti osakonnad.

4.2.

Litsentsides on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta, samuti ka asjakohastes teabelehtedes sätestatud kalastustegevuse tingimused.

4.3.

Litsentsi saanud laevad kantakse püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse samaaegselt järelevalveametile ja Euroopa Liidule.

4.4.

Euroopa Liitu teavitatakse kõigist litsentsitaotlustest, mille ministeerium on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste litsentsitaotlustega seotud maksete kreeditarve.

5.   Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

5.1.

Litsents kehtib ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning teabelehel kindlaksmääratud tingimustel. Litsentse antakse krevetipüügi puhul kaheks (2) kuuks ja muude püügiliikide puhul kolmeks (3), kuueks (6) või kaheteistkümneks (12) kuuks. Neid saab pikendada. Litsents hakkab kehtima taotletud ajavahemiku esimesel päeval. Litsentside kehtivusaja kindlaksmääramisel lähtutakse kalendriaastast, esimene ajavahemik algab protokolli jõustumise kuupäeval ja lõppeb sama aasta 31. detsembril. Viimane ajavahemik lõppeb protokolli kohaldamisperioodi lõppedes. Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

5.2.

Litsentsid antakse välja konkreetsele laevale. Litsentsi ei saa edasi anda. Kui laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, asendatakse algselt sellele laevale välja antud litsents teisele sama püügiliigi laevale antava litsentsiga, tingimusel et kõnealuse püügiliigi puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

5.3.

Litsentsi asendamisel vajalikuks osutuvad makstud summade täiendavad kohandused teostatakse enne asenduslitsentsi väljaandmist.

6.   Tehniline kontroll

6.1.

Kõik Euroopa Liidu laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või püügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrolliks Nouâdhibou sadamasse. Kõnealused kontrollid peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade tehnilise kontrolli kord on sätestatud käesoleva lisa XI peatükis.

6.2.

Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli nõuetele vastavuse tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse tasuta automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal. Lisaks sellele tuleb tõendis esitada ümberlaadimist teostava pelaagilise püügi laeva võimsus.

6.3.

Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning Mauritaania meremehi käsitlevate sätete täitmist.

6.4.

Mauritaania õigusaktidega sätestatud ja Euroopa Liidule ELi delegatsiooni vahendusel edastatud määradele vastavad kontrollidega seotud kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

6.5.

Punktide 6.1 ja 6.2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

III   PEATÜKK

TASUD

1.   Tasud

Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale maksulaadse lõivu, sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

2.   Maksulaadne lõiv

Maksulaadse lõivu määrad tööstusliku püügi laevadele tuleb tasuda kohalikus vääringus vastavalt parafiskaalse maksu dekreedile ja järgmiste määrade alusel:

Vähilaadsete, peajalgsete ja süvamerepüük Brutotonnaaž (GT) Summa kvartalis (MRO) < 99 50 000 100–200 100 000 200–400 200 000 400–600 400 000 > 600 600 000

Pika rändega liikide püük ja pelaagiline püük Tonnaaž Summa kuus (MRO) < 2 000 50 000 2 000 –3 000 150 000 3 000 –5 000 500 000 5 000 –7 000 750 000 7 000 –9 000 1 000 000 > 9 000 1 300 000

Erandina 5. ja 6. liigist tuleb maksulaadset lõivu maksta kvartali kaupa või mitme kvartali kaupa, sõltumata bioloogilise taastumise perioodist.

Kalendriaasta eest makstavate maksulaadsete lõivude puhul kasutatav vahetuskurss (MRO/EUR) on Mauritaania keskpanga poolt välja arvutatud eelmise aasta keskmine vahetuskurss, mis on ministeeriumile edastatud hiljemalt vahetuskursi kohaldamisele eelneva aasta 1. detsembril.

Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik.

3.   Natuuras makstavad tasud

Euroopa Liidu laevaomanikud, kellele kuuluvad käesoleva protokolli raames kala püüdvad pelaagilise püügi laevad, osalevad puudustkannatavatele elanikele kala jagamise poliitikas ja eraldavad neile oma ümberlaaditavast pelaagilisest väljapüügist kuni 2 %. Kõnealuse sättega välistatakse sõnaselgelt kõik muud kohustusliku tasu liigid.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade litsentsitasude arvestus

Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud elektroonilised püügiaruanded, määrab Euroopa Liit iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta või jooksva aasta, kui tegemist on protokolli kohaldamise viimase aastaga, püügihooaja eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

Euroopa Liit edastab lõpliku arvestuse Mauritaaniale ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 15. juulit. Kui lõplik arvestus hõlmab jooksvat aastat, edastatakse see Mauritaaniale hiljemalt üks (1) kuu pärast protokolli kehtivuse lõpukuupäeva.

Kui edastamiskuupäevast on möödunud 30 päeva, on Mauritaanial õigus esitada põhjenduste olemasolul lõpliku arvestuse kohta vastuväide. Eriarvamuste korral peavad lepinguosalised läbirääkimisi ühiskomitees. Kui Mauritaania ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa üle 45 päeva jooksul arvestatuna päevast, mil Mauritaania lõpliku arvestuse heaks kiitis. Kui lõplik arvestus on väiksem ettemaksuna tasutud kindlaksmääratud litsentsitasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

IV   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.   Püügipäevik

1.1.

Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus, mille näidis on käesoleva lisa 2. liites ja mida võib muuta kooskõlas Mauritaania õigusaktidega. Kõnealune dokument peab olema täidetud nõuetekohaselt ja loetavalt ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Pika rändega liikide püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa XI peatükki.

1.2.

Iga püügireisi lõpus saadab laeva kapten püügipäeviku originaaleksemplari järelevalveametile. Laevaomanik peab 15 tööpäeva jooksul edastama kõnealuse püügipäeviku ühe koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning teise komisjonile tema delegatsiooni vahendusel.

1.3.

Ilma et see piiraks Mauritaania õigusaktidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 1.1 ja 1.2 sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

1.4.

Mauritaania ja Euroopa Liit teevad ühtlasi jõupingutusi, et võtta hiljemalt protokolli kehtivuse esimese aasta lõpuks kasutusele elektrooniline püügipäevik.

2.   Püügipäeviku lisa (Lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonid)

2.1

Lossimise ja ümberlaadimise puhul peavad laevakaptenid loetavalt ja nõuetekohaselt täitma ning allkirjastama püügipäeviku lisa, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 6. liitele lisatud näidises.

2.2

Iga lossimise lõpus saadab laevaomanik püügipäeviku lisa originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul järelevalveametile ja selle koopia ministeeriumile. Samaks tähtajaks tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjonile tema delegatsiooni vahendusel. Pelaagilise püügi laevade puhul on tähtaeg 15 päeva.

2.3

Kapten saadab iga lubatud ümberlaadimise lõpus viivitamata püügipäeviku lisa originaaleksemplari järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. 15 tööpäeva jooksul tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjonile tema delegatsiooni vahendusel.

2.4

Punktide 2.1, 2.2 või 2.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

3.   Andmete usaldusväärsus

Eespool osutatud punktides nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida kalavarude arengut.

Kohaldada tuleb pardal oleva saagi alammõõte käsitlevaid Mauritaania kehtivaid õigusakte, mis on esitatud 4. liites.

Loetelu neist teguritest, mida kohaldatakse peata/tervete kalade ja/või roogitud/tervete kalade ümberarvestamise kohaldamisel on esitatud 5. liites.

4.   Lubatud hälbed

Representatiivse valimi alusel hinnatuna ei tohi hälve püügipäevikus deklareeritud püügi ning inspektsiooni või lossimise ajal täheldatud püügi vahel olla suurem kui:

—	9 % värske kala puhul,

—	4 % mittepelaagilise külmutatud kala puhul,

—	2 % pelaagilise külmutatud kala puhul.

5.   Kaaspüük

Kaaspüük on üksikasjalikult esitatud käesoleva protokolli osaks olevas teabelehes. Kaaspüüki reguleerivad õigusaktid on kirjas ka väljaantud litsentsidel. Kaaspüügi lubatud määra ületamise puhul mis tahes protsendimäära ulatuses kohaldatakse sanktsioone.

6.   Püügiaruandlusega mittearvestamine

Ilma et see piiraks protokolliga ettenähtud sanktsioonide kohaldamist, peatatakse püügiaruandlusega seotud sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud

7.   Kogupüügi aruandlus

Euroopa Liit teatab Mauritaaniale elektrooniliselt oma laevade kogupüügi kõikide püügiliikide osas eelmise kvartali kohta enne iga jooksva kvartali lõppu.

Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide kaupa.

Tegurid, mida kohaldatakse pelaagilise püügi töödeldud peata/tervete kalade ja/või roogitud/tervete kalade ümberarvestamise kohaldamisel, on esitatud 5. liites

V   PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

1.   Lossimine

1.1.

Põhjalähedase püügi laevad on kohustatud saaki lossima.

1.2.

Laevaomaniku taotlusel tehakse krevetipüügilaevade suhtes erand väga kuumadel perioodidel, eelkõige augustis ja septembris.

1.3.

Ladustamis- ega töötlemiskohustus lossimiskohustuse alla ei kuulu.

1.4.

Värske pelaagilise püügi laevad on kohustatud lossima Nouâdhibou töötlemiskeskuste vastuvõtusuutlikkuse piires ja lähtuvalt turu vajadustest.

1.5.

Lossimiskohustust ei kohaldata viimase püügireisi puhul (püügireis, mis eelneb lahkumisele Mauritaania kalapüügipiirkonnast ajavahemikuks mitte alla kolme kuu). Krevetipüügilaevade puhul on osutatud ajavahemik kaks kuud.

1.6.

Euroopa Liidu laeva kapten teatab Nouâdhibou sadama ametiasutustele ja merejärelevalve ametile faksi või elektronkirja teel, saates koopia Euroopa Liidu delegatsioonile, vähemalt 48 tundi (värske kala puhul 24 tundi) enne kavandatava sadamasse saabumise kuupäeva järgmised andmed: a) lossida sooviva kalapüügilaeva nime; b) lossimise kuupäeva ja kellaaja; c) iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) koguse (väljendatuna eluskaalu kilogrammides). Vastuseks eespool osutatud teatisele teavitab järelevalveamet 12 järgneva tunni jooksul faksi või elektronkirja teel kaptenit või tema esindajat oma nõusolekust, saates vastuse koopia Euroopa Liidu delegatsioonile.

1.7.

Mauritaania sadamas lossiv Euroopa Liidu laev on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud. Lossitud kalandustoodete suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauritaania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse „ajutiselt imporditud kaupadena” („ajutine ladustamine”). Laevaomanikud otsustavad oma laevade toodangu kasutusotstarbe üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladustada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest). Mauritaania turule mõeldud toodangu müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud maksud ja lõivud. Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

2.   Ümberlaadimine

2.1.

Iga pelaagilise püügi külmutuslaev, kes on vastavustõendi kohaselt võimeline ümber laadima, on kohustatud teostama ümberlaadimist 10. poi juures Nouâdhibou Port Autonome'i reidil, kohustus ei kehti viimase püügireisi kohta.

2.2.

Nouâdhibou Port Autonome'is ümberlaadiv Euroopa Liidu laev on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

2.3.

Ümberlaadimiskohustust ei kohaldata viimase püügireisi puhul (püügireis, mis eelneb lahkumisele Mauritaania kalapüügipiirkonnast ajavahemikuks mitte alla kolme kuu).

2.4.

Mauritaania jätab endale õiguse keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga kas Mauritaania kalapüügipiirkonnas või sellest väljaspool.

VI   PEATÜKK

KONTROLL

1.   Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemine ja kalapüügipiirkonnast lahkumine

1.1.

Käesoleva lepingu alusel töötavad Euroopa Liidu laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, pinnaõngejadalaevad ja pelaagilise püügi laevad (mille tähtajad on sätestatud käesoleva lisa XI peatükis), peavad teatama: a) sisenemistest vähemalt 36 tundi ette, esitades järgmised andmed: — laeva asukoht teatamise ajal; — ligikaudne Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg; — teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid, kui laev on varem teatanud muu kalapüügipiirkonna litsentsi olemasolust selles alampiirkonnas. Sellisel juhul peab järelevalveametile olema kättesaadav teist palapüügipiirkonda hõlmav püügipäevik ning kontrollimise aeg ei või olla pikem käesoleva peatüki punktis 4 sätestatud tähtajast; b) väljumistest vähemalt 48 tundi ette, esitades järgmised andmed: — laeva asukoht teatamise ajal; — Mauritaania kalapüügipiirkonnast väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg; — teatamise ajal pardal oleva saagi kogus liikide kaupa.

1.2.

Laevaomanikud teatavad järelevalveametile Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest faksi, elektronposti või kirja teel käesoleva lisa 1. liites osutatud faksinumbritel või aadressil. Kui osutatud viisidel on teatamine raskendatud, võib teabe edastada erandkorras Euroopa Liidu kaudu. Komisjonile teatatakse delegatsiooni kaudu kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest 15 päeva ette.

1.3.

Mauritaania kalapüügipiirkonnas viibimise ajal peavad Euroopa Liidu laevad jälgima pidevalt rahvusvahelise kõne sagedusi (VHF kanal 16 või HF 2 182 KHz).

1.4.

Kalapüügipiirkonnast lahkumise teate kättesaamisel on Mauritaania ametiasutustel õigus otsustada laeva enne lahkumist kontrollida ja võtta selleks Nouâdhibou või Nouakchotti sadama reidil laeva väljapüügist valim. Kõnealused kontrollimised ei tohi kesta pelaagiliste püügiliikide puhul (7. ja 8. liik) üle kuue (6) tunni ja muude püügiliikide puhul üle kolme (3) tunni.

1.5.

Eespool osutatud punktide sätete täitmatajätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone: a) esimesel korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalse rahatrahvi; b) teisel korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud maksimaalse rahatrahvi, — litsents tunnistatakse allesjäänud kehtivusajaks kehtetuks; c) kolmandal korral: — laev suunatakse võimaluse korral kõrvale, — pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel, — litsents tunnistatakse lõplikult kehtetuks, — kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelustatakse.

1.6.

Eeskirju rikkuva laeva põgenemise korral teatab ministeerium komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, et võidakse kohaldada punktis 1.5 osutatud sanktsioone.

2.   Inspekteerimine merel

Püügilitsentsi omavate Euroopa Liidu laevade inspekteerimist merel Mauritaania kalapüügipiirkonnas teostavad Mauritaania laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardaleminekut teavitavad Mauritaania inspektorid eelnevalt Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

Mauritaania inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile. Inspekteerimine ei tohi kesta pelaagiliste liikide puhul üle kolme (3) tunni ja muude liikide puhul üle pooleteise (1,5) tunni.

Merel toimuva inspekteerimise, lossimise ja ümberlaadimise ajal hõlbustavad Euroopa Liidu laevad Mauritaania inspektorite pardaletulekut ja tööd, täites inspektorite poolt vajalikeks peetavaid juhtnööre.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mauritaania inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Mauritaania inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mauritaania edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule nelja (4) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

3.   Inspekteerimine sadamas

Mauritaania kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossiva või ümberlaadiva Euroopa Liidu laeva inspekteerimist sadamas teostavad Mauritaania inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama. Mauritaania inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile. Inspekteerimisaeg ei tohi olla pikem kui lossimis- või ümberlaadimisaeg.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mauritaania inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Mauritaania inspektorid annavad inspekteerimise lõpus Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mauritaania edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule 24 tunni jooksul pärast inspekteerimist.

4.   Maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikune vaatlussüsteem

Lepinguosalised on otsustanud luua maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikuse vaatlussüsteemi. Selleks nimetavad nad esindajad, kes osalevad riiklike kontrolliasutuste poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistel ning võivad teha märkusi käesoleva protokolli kohaldamise kohta.

Kõnealustel esindajatel peab olema:

—	kutsekvalifikatsioon,

—	piisav kalandusalane kogemus ja

—	põhjalikud teadmised lepingu ja käesoleva protokolli sätetest.

Kontrollimisi teevad riiklikud kontrolliasutused ning nendes osalevad esindajad ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Esindajad peavad koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad, et koguda nende ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, mis ei sisalda nimelisi viiteid.

Esindajad võtavad koos riigi kontrolliasutustega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, kus kala enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.

Esindajad koostavad ning esitavad iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, milles nad on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele. Nimetatud asutused saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

Lepinguosalised on otsustanud teostada vähemalt kaks inspekteerimist aastas vaheldumisi Mauritaanias ja Euroopas.

4.1.   Konfidentsiaalsus

Esindaja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse laeva pardal, ning tunnistab kõigi talle kättesaadavate dokumentide konfidentsiaalsust. Lepinguosalised on kokku leppinud konfidentsiaalsusnõuete kõige rangema rakendamise tagamises.

Esindaja edastab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

4.2.   Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse Euroopa Liidu lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

4.3.   Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma esindaja kulud ühises kontrollioperatsioonis, sealhulgas reisi ja laevaloleku kulud.

PEATÜKK VII

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS-SÜSTEEM)

Euroopa Liidu laevade satelliitseire toimub topeltedastamise kaudu kogu käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul katsetatava kolmepoolse süsteemi abil, mis toimib järgmiselt:

1)	ELi laev – lipuriigi kalapüügiseirekeskus – Mauritaania kalapüügiseirekeskus

2)	ELi laev – Mauritaania kalapüügiseirekeskus – lipuriigi kalapüügiseirekeskus

1.   Edastamistingimused

Igas asukohateates peab sisalduma järgmine teave:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	laeva kiirus ja kurss.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mauritaania kalapüügiseirekeskus tagavad asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb alles hoida kolm aastat.

2.   Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Mauritaania kalapüügiseirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 4 tunni tagant. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukohateateid.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Mauritaania kalapüügiseirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja kuni viie päeva jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema mõnesse Mauritaania sadamasse. Tõsise tehnilise probleemi korral, mis nõuab lisaaega, võidakse kapteni taotlusel anda kuni 15-päevane pikendus. Sellisel juhul jäävad kehtima punkti 7 sätted ja kõik laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, peavad pöörduma tagasi sadamasse, et võtta pardale Mauritaania teadusvaatleja.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mauritaania vahel

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Mauritaania kalapüügiseirekeskusele ja vastupidi. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mauritaania kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mauritaania kalapüügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

Mauritaania kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Liitu kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.   Sidesüsteemi tõrked

Mauritaania tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Iga rikkumise puhul kohaldatakse protokolliga ettenähtud sanktsioone.

VIII   PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Kontrollkäigu aruanne ja rikkumise protokoll

Kontrollkäigu aruandes tutvustatakse üksikasjalikult rikkumiseni viinud olukorda ja põhjuseid, aruande peab allkirjastama laeva kapten, kellel on õigus esitada oma vastuväiteid; järelevalveamet tagastab kaptenile koopia kontrollkäigu aruandest. Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

Rikkumise protokolli koostab järelevalveamet laeva kontrollkäigu järel koostatud aruandes tuvastatud ja märgitud võimalike rikkumiste põhjal.

Kontrollimisel tuleb võtta arvesse ka vastavust tehnilise kontrolli näitajatele (II peatükk).

2.   Rikkumisest teatamine

Rikkumise puhul saadab järelevalveamet postiga laeva esindajale rikkumise protokolli ja kontrollkäigu aruande. Järelevalveamet teavitab sellest viivitamata Euroopa Liitu.

Kui on tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik merel lõpetada, peab kapten viima järelevalveameti nõudmisel laeva Nouâdhibou sadamasse. Kui on tegemist rikkumisega, mida kapten tunnistab ja mida saab merel lõpetada, võib laev püüki jätkata.

Mõlemal juhul võib laev pärast täheldatud rikkumise lõpetamist püüki jätkata.

3.   Rikkumise menetlemine

Käesoleva protokolli kohaselt võib rikkumised lahendada kokkuleppemenetluse või kohtumenetluse teel.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud teavitav nõupidamine, mille Mauritaania korraldab vajaduse korral Euroopa Liidu taotlusel kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi esindaja ja laevaomaniku esindaja.

Seejärel kutsub järelevalveamet kokku menetluskomisjoni. Kogu teave Euroopa Liidu laevade toimepandud rikkumistega seotud menetlusprotsessi või kohtuprotsessi kohta edastatakse viivitamata Euroopa Liidule. Menetluskomisjonis võib komisjoni esimehe loal esindada laevaomanikku vajaduse korral kaks isikut.

Võimalik trahv tuleb tasuda ülekandega hiljemalt 30 päeva pärast asja menetlemist. Kui laev soovib Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkuda, peab makse olema enne kõnealust lahkumist tehtud. Laev vabastatakse, kui trahvi tasumise kinnituseks on esitada riigikassa tõend või puhkepäevade tõttu selle puudumisel Mauritaania keskpanga kinnitusega SWIFT-ülekanne

Kui ülekandetoiming ei ole lõpetatud, edastab ministeerium toimiku viivitamata vabariigi prokuratuuri. Kehtivate õigusaktide kohaselt peab laevaomanik tegema võimalike trahvide katteks pangatagatise. Laev vabastatakse 72 tundi pärast tagatise esitamise kuupäeva. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samas kui süüdimõistva otsusega nähakse ette trahv, peab selle maksmine toimuma vastavalt kehtivale õigusaktile, millega nähakse ette pangatagatise vabastamine siis, kui 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist on makse tehtud.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

—	enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 5 osutatud pangatagatise ja ministeerium on selle heaks kiitnud.

IX   PEATÜKK

MAURITAANIA MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Erandina tuunipüügiseineritest, kellel on kohustus võtta pardale üks (1) Mauritaania meremees, ja ritvõngedega tuunipüügilaevadest, kellel on kohustus võtta pardale kolm (3) Mauritaania meremeest laeva kohta, on iga Euroopa Liidu laev kohustatud võtma Mauritaania kalapüügipiirkonnas viibimise tegeliku aja jooksul pardale 60 % Mauritaania meremehi neid ministeeriumi koostatud nimekirjast vabalt valides; ohvitserid kõnealuse arvestuse alla ei kuulu. Kui pardale võetakse praktikal olevad Mauritaania ohvitserid, arvestatakse nende arv Mauritaania meremeeste arvust maha.

2.

Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Mauritaania meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

3.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.

Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5.

Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse ministeeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud lepingust.

6.

Mauritaania meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Mauritaania meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Mauritaania meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad Mauritaania laevadel töötava meeskonna suhtes kohaldatavatest tingimustest, need peavad vastama ILO standarditele või olema neist kõrgemad.

7.

Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid asutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Kõnealused asutused teavitavad sellest järelevalveametit.

8.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesoleva protokolliga ettenähtud arv meremehi.

9.

Kui Mauritaania meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa Liidu laevaomanikud kohustatud kuni kolme (3) kuu jooksul iga Mauritaania kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

10.

Maksmine meremeeste pardale mittevõtmise eest toimub tegelike püügipäevade arvu ja mitte litsentsi kestuse alusel.

11.

Seda summat kasutatakse Mauritaania kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatükis üldsätetele.

12.

Euroopa Liit edastab ministeeriumile kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, Euroopa Liidu laevadele töölevõetud Mauritaania meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

13.

Välja arvatud punktis 7 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalapüügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

X   PEATÜKK

TEADUSVAATLEJAD

Käesolevaga luuakse teadusvaatluse süsteem Euroopa Liidu laevade pardal.

1.

Iga püügiliigi raames määravad lepinguosalised vähemalt kaks laeva aastas, kes peavad võtma pardale Mauritaania teadusvaatleja, arvestusse ei kuulu tuunipüügiseinerid, mille puhul toimub pardalevõtmine ministeeriumi taotlusel. Ühel laeval on korraga ainult üks vaatleja. Vaatleja pardalviibimise aeg vastab ühe püügireisi pikkusele. Ühe lepinguosalise selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme püügireisi pikkuseni olenevalt konkreetse laeva püügireisi keskmisest pikkusest.

2.

Ministeerium teatab Euroopa Liidule ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku ettenähtud kuupäeva.

3.

Kõik teadusvaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende palk, rahalised tasud ja toetused kannab ministeerium.

4.

Ministeerium teeb kõik vajaliku teadusvaatleja pardale minekuks ja pardalt lahkumiseks. Teadusvaatlejat koheldakse laeva pardal samal viisil nagu laeva juhtkonda. Teadusvaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab teadusvaatlejale juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita oma ülesandeid.

5.

Teadusvaatleja peab ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Kui teadusvaatleja ei ilmu kohale, teavitab laeva kapten sellest ministeeriumit ja Euroopa Liitu. Sel juhul on laeval õigus sadamast lahkuda. Ministeerium võib siiski ilma laeva kalastustegevust häirimata korraldada viivitamata ja oma kuludega uue teadusvaatleja pardalevõtmise.

6.

Teadusvaatlejal peab olema: — kutsekvalifikatsioon, — piisav kalandusalane kogemus ja põhjalikud teadmised käesoleva protokolli sätetest.

7.

Teadusvaatleja tagab, et Euroopa Liidu laevade tegevus Mauritaania kalapüügipiirkonnas vastaks käesoleva protokolli sätetele. Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist: — jälgivad laevade püügitegevust, — tuvastavad püügiga tegelevate laevade asukoha, — võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove, — registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused.

8.

Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

9.

Teadusvaatleja: — võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki, — kasutab käesoleva protokolli kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi, — käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

10.

Teadusvaatleja koostab vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist käesoleva lisa 9. liites esitatud näidise kohase aruande. Teadusvaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse laeva kaptenile teadusvaatleja laevalt lahkumisel, samuti edastatakse see ministeeriumile ja Euroopa Liidule.

XI   PEATÜKK

PIKA RÄNDEGA LIIKE PÜÜDVAD LAEVAD

1.

Tuunipüügiseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade litsentsid antakse kalendriaastatega kattuvateks ajavahemikeks, välja arvatud käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal. Ettemakse tasumise tõendite esitamisel koostab ministeerium litsentsi ja lisab asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveametile ja Euroopa Liidule.

2.

Enne litsentsi saamist tuleb kõik lepingu raames esmakordselt tegevust alustavad laevad esitada kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks. Kõnealune kontroll võib toimuda kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab laevaomanik.

3.

Kalapüügi piirkonda sisenemise ja piirkonnast lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide püügilitsentsidega laevad oma litsentsitaotlustele märkida asjaomase riigi, liigid ning kõnealuste litsentside kehtivusaja.

4.

Litsentsid antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaksmääratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist I peatükis kindlaksmääratud kontole. Osutatud kindlaksmääratud summa arvutatakse protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal pro rata temporis põhimõttel vastavalt litsentsi tegelikule kehtivusajale. Maksulaadne lõiv makstakse Mauritaania kalapüügipiirkonnas veedetud aja eest pro rata temporis põhimõttel. Igakuiseid makseid arvestatakse 30-päevaste tegeliku püügi perioodide kaupa. Käesoleva sätte kohaselt on kõnealune maks jagamatu ning seetõttu tuleb maksta kogu tasu iga alustatud kuu eest. Laev, mis on kala püüdnud aasta jooksul 1–30 päeva, maksab maksu ühe kuu eest. Teine igakuine maksuosa tuleb tasuda pärast esimese 30-päevase perioodi möödumist ja samamoodi iga järgnev osa. Täiendavad igakuised maksed tuleb tasuda hiljemalt 10 päeva pärast iga täiendava perioodi 1. päeva.

5.

Laevadel tuleb pidada iga Mauritaania vetes töötatud kalapüügiperioodi kohta käesoleva lisa 3. liites esitatud näidise kohast püügipäevikut. Seda täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

6.

Arvestades kontrolle, mida Mauritaania soovib teostada, esitab Euroopa Liit ministeeriumile enne iga aasta 15. juunit eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse, mis põhineb iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografia (IEO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP)) poolt kontrollitud püügiaruannetel, samuti saadab ta kõikide püügipäevikute koopia Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudile Institut Mauritanien de Recherches Océanographiques et des Pêches (IMROP).

7.

Tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadalaevad järgivad kõiki Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi.

8.

Protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõplik arvestus nelja (4) kuu jooksul pärast protokolli kehtivusaja lõppu.

9.

Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates ministeeriumi poolt summade heakskiitmisest teatamisest aega 30 päeva pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast kõnealust teatamist tehakse riigikassale makse eurodes I peatükis osutatud arveldusarvele. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 3 osutatud ettemakse, siis nende vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

10.

Laevad peavad kolme (3) tunni jooksul enne iga kalapüügipiirkonda sisenemist ja sealt lahkumist tegema elektrooniliselt või kui see ei ole võimalik, siis raadio teel Mauritaania asutustele otse teatavaks oma asukoha ning pardal oleva saagi. Aadressid ja raadiosagedused edastab järelevalveamet.

11.

Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase laevaomanikuga on tuunipüügiseinerile lubatud võtta kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta. TEABELEHED PÜÜGILIIK 1 VÄHILAADSETE (V.A LANGUSTID JA KRABID) PÜÜDMISEKS ETTENÄHTUD KALALAEVAD 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°00′ N, ala on määratletud järgmisi punkte ühendava joonega: 20°46′30 N 17°03′00 W 20°40′00 N 17°07′50 W 20°05′00 N 17°07′50 W 19°49′00 N 17°10′60 W 19°43′50 N 16°57′00 W 19°18′70 N 16°46′50 W 19°00′00 N 16°22′ 00 W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°10′00″ N kuni laiuskraadini 16°04′00″ N, eriloaga laevade puhul kuus (6) meremiili madalaima veetaseme märgist ja muude laevade puhul kaheksa (8) meremiili madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid — Kreveti põhjatraalnoot, sh ketipöörlejaga seade, ja teised selektiivsed seadmed. Ketipöörleja on krevetipüügi parraspoomtraaleri varustuse lahutamatu osa. Seade koosneb kuni 12 mm läbimõõduga lülide pikast ühtsest ahelast ja see on kinnitatud enne raskusselist traallaudade külge. — Selektiivsete vahendite kohustuslik kasutamine toimub ühiskomitee otsusel, mis põhineb teaduslikul, tehnilisel ja majanduslikul ühishindamisel. — Kahekordne traalipära on keelatud. — Kahekordsest traadist traalipära on keelatud. — Kaitsepõlled on lubatud. 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 50  mm 4.    Alammõõt Süvamerekrevettide alammõõtu tuleb mõõta nokise tipust kuni otslüli lõpuni. Nokis ehk otsaork on pearindmikukilbi esiosa keskel asuva seljakilbi pikendus. — Süvemerekrevetilised: — viburhännak (Parapeneus longirostrus) 6 cm — Rannikukrevetilised: — viburhännak (Penaeus notialis) ja karamot-viburhännak (Penaeus kerathurus) 200 tk/kg Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud 10 % kalu Langustid 5 % krabisid Peajalgsed Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) 5 000 5 000 Tasu 620  eurot/tonn 620  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kahe kuu kohta ajavahemikul, millal laeval on lubatud kala püüda, võttes aluseks tegeliku püügi sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000  euro suuruse ettemaksu alusel, mis võetakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kahekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 36 laeva. — Mauritaania kalapüügipiirkonnas samaaegselt kala püüdvate laevade koguarvust võib 50 % saada loa püüda samaaegselt samal ajavahemikul piirkonnas, mis asub laiuskraadist 19°00′00″ N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest läänes. — Kui 50 % sisse jäävate laevade arv on alla 10 või sellega võrdne, lubatakse kõigil püüda laiuskraadist 19°00′00″ N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest läänes. — Kahekuuliseks ajavahemikuks laevale antud litsentsis on sätestatud, kas laeval on lubatud püüda laiuskraadist 19°00′00″ N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest alates. — Põhja pool laiuskraadi 19°00′00″ N on kõigil laevadel, kelle litsentsil on märgitud „krevetid”, lubatud püüda käesoleva teabelehe punktis 1 osutatud koordinaatidega joonest läänes. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai-juuni ja oktoober-november. Bioloogilise taastumise ajas tehtavast teaduslikul seisukohal põhinevast mis tahes muudatusest teavitatakse viivitamata Euroopa Liitu. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. PÜÜGILIIK 2 SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (MITTE KÜLMUTUSTRAALERID) JA PÕHJAÕNGEJADALAEVAD 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°15′60″ N, järgmisi punkte ühendavast joonest läänes: 20°46′30″ N 17°03′00″ W 20°36′00″ N 17°11′00″ W 20°36′00″ N 17°36′00″ W 20°03′00″ N 17°36′00″ W 19°45′70″ N 17°03′00″ W 19°29′00″ N 16°51′50″ W 19°15′60″ N 16°51′50″ W 19°15′60″ N 16°49′60″ W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60″ N kuni laiuskraadini 17°50′00″ N, lääne pool 24 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. c) Lõuna pool laiuskraadi 17°50′00″ N, lääne pool 18 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. d) Peajalgsete bioloogilise taastumise ajal: 1) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel on keelutsoon määratletud järgmiste punktidega: 20°46′00 N 17°03′00″ W 20°46′00 N 17°47′00″ W 20°03′00 N 17°47′00″ W 19°47′00 N 17°14′00″ W 19°21′00 N 16°55′00″ W 19°15′60 N 16°51′50″ W 19°15′60 N 16° 49′60″ W 2) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60″ N (Cap Timiris) ja kuni laiuskraadini 17°50′00″ N (Nouakchott), püük on keelatud alates 24 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 3) Lõuna pool laiuskraadi 17°50′00″ N (Nouakchott) on püük keelatud alates 18 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid — Põhjatraalnoot — Merluusi põhjatraalnoot — Kahekordne traalipära on keelatud. — Kahekordsest traadist traalipära on keelatud. 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 70 mm (traalnoot) 4.    Alammõõt 1) Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide). Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud Traalerid: 25 % kala Peajalgsed ja vähilaadsed Õngejadalaevad: 50 % kala Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) 4 000 4 000 Tasu 90  eurot/tonn 90  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, kui laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000  euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 11 laeva. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Vajaduse korral otsustab ühiskomitee ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal kehtestada bioloogilise taastumise aja. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. PÜÜGILIIK 3 PÕHJALÄHEDASTE KALADE (V.A SENEGALI MERLUUS) PÜÜGIKS ETTENÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°48′50″ N alates 3 miili joonest arvestatuna Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest b) Lõuna pool laiuskraadi 19°48′50″ N kuni laiuskraadini 19°21′00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16°45′00″ W c) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21′00″ N: 9 meremiili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist d) Peajalgsete bioloogilise taastumise ajal: 1) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel: 20°46′00 N 17°03′00 W 20°46′00 N 17°47′00 W 20°03′00 N 17°47′00 W 19°47′00 N 17°14′00 W 19°21′00 N 16°55′00 W 19°15′60 N 16°51′50 W 19°15′60 N 16°49′60 W 2) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60″ N (Cap Timiris) on püük keelatud alates 9 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid — Õngejada — Seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Polüamiidmonofilament on keelatud. — Ridvata õng — Mõrd — Noot elussööda püügiks 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus — 120 mm nakkevõrgu puhul — 20 mm elussöödaga püügi võrgu puhul 4.    Alammõõt Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide). Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada teadusliku arvamuse põhjal alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud 10 % lubatud liikidest või liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus)   Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) 2 500 2 500 Tasu 105  eurot/tonn 105  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, kui laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 9 laeva. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Vajaduse korral otsustab ühiskomitee ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal kehtestada bioloogilise taastumise aja. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elussööda püüdmisel. Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel (7) laeval, millest igaühe mahutavus on alla 135 GT. PÜÜGILIIK 4 KRABID 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°15′60″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont: 20°46′30″ N 17°03′00″ W 20°36′00″ N 17°11′00″ W 20°36′00″ N 17°36′00″ W 20°03′00″ N 17°36′00″ W 19°45′70″ N 17°03′00″ W 19°29′00″ N 16°51′50″ W 19°15′60″ N 16°51′50″ W 19°15′60″ N 16°49′60″ W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60″ N kuni laiuskraadini 17°50′ N, lääne pool 18 miili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid Lõksud 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 60 mm (võrk) 4.    Alammõõt Vähilaadsete alammõõt peab olema mõõdetud nokise tipust kuni otslüli lõpuni. Nokis ehk otsaork on pearindmikukilbi esiosa keskel asuva seljakilbi pikendus (vt 4. liide). Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud — Kalad, sihtliigist erinevad peajalgsed või vähilaadsed Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) 200 200 Tasu 310  eurot/tonn 310  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, millal laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000  euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Litsentsi kohta tohib olla 500 lõkspüünist. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: mai-juuni ja oktoober- november. Bioloogilise taastumise ajas tehtav mis tahes muudatus peab põhinema otsusel, mille ühiskomitee võtab teadusliku seisukoha põhjal. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. PÜÜGILIIK 5 TUUNIPÜÜGISEINERID 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid Seinnoot 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus — 4.    Alammõõt Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus). Liikide puhul, mis ei ole nimetatud 4. liites võib ühiskomisjon kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud — Sihtliikidest või -liikide rühmast erinevad liigid Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon heakskiidetud püügipäevikus nimetamata liikide puhul võib ühiskomisjon kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Lubatud laevade arv 22 tuunipüügiseinerit, Iga-aastane kindlaksmääratud tasu 1 750  eurot tuunipüügiseineri kohta 5 000  tonni pikka rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest Püügi järgi arvestatav osa 35  eurot/tonn 7.    Bioloogilise taastumise aeg — 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. PÜÜGILIIK 6 TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA LAEVAD 1.    Kalapüügi piirkond Triivõngejadaga kalapüügilaevad a) Põhja pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. Ritvõngedega tuunipüügi-laevad a) Põhja pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 15 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 12 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. Püük elussöödaga a) Põhja pool laiuskraadi 19°48′50″ N, lääne pool 3 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. b) Lõuna pool laiuskraadi 19°48′50″ N kuni laiuskraadini 19°21′00″ N, lääne pool pikkuskraadi 16°45′00″ W c) Lõuna pool laiuskraadi 19°21′00″ N, lääne pool 3 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid — Ritvõngedega tuunipüügilaevad: ritvõngejada ja traalnoot (elussöödaga püügil) — Pinnaõngejadaga laevad pinnaõngejada 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 16mm (püük elussöödaga 4.    Alammõõt Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide). Liikide puhul, mis ei ole nimetatud 4. liites võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud — Sihtliikidest või -liikide rühmast erinevad liigid Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Lubatud laevade arv 22 ritvõngedega tuunipüügilaeva või pinnaõngejadalaeva Iga-aastane kindlaksmääratud tasu — 2 500  eurot ritvõngedega tuunipüügilaeva kohta ja — 3 500  eurot pinnaõngejadalaeva kohta. 10 000 tonni pikka rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest Püügi järgi arvestatav osa — 25 eurot/tonn ritvõngedega tuunipüügilaeva puhul — 35 eurot tonn pinnaõngejadalaeva puhul 7.    Bioloogilise taastumise aeg — 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Püük elussöödaga — Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Püügitegevuse alustamisest ja lõpetamisest tuleb teatada järelevalveametile. — Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused, mis võimaldavad selle püügiliigi puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Juhul kui need tegevused toimuvad tundlikes piirkondades või ebatavaliste vahenditega, määratakse tingimused kindlaks Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi soovituste alusel ja kooskõlas järelevalveametiga. Haid — Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud. — Vastavalt ICCAT soovitustele 04-10 ja 05-05 püütud haide säilitamise kohta seoses ICCAT hallatava püügiga. PÜÜGILIIK 7 PELAAGILISI TRAALNOOTASID KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°00′00″ N, ala on määratletud järgmisi punkte ühendavata joonega: 20°46′30″ N 17°03′00″ W 20°36′00″ N 17°11′00″ W 20°36′00″ N 17°35′00″ W 20°00′00″ N 17°30′00″ W 19°34′00″ N 17°00′00″ W 19°21′00″ N 16°52′00″ W 19°10′00″ N 16°41′00″ W 19°00′00″ N 16°39′50″ W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°00′00″ N kuni laiuskraadini 16°04′00″ N, alates 20 meremiilist arvestatuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid Pelaagiline traalnoot Pelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide. 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 40  mm 4.    Alammõõt Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide). Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud 3 % sihtliikidest või -liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus) Vähilaadsed või peajalgsed v.a kalmaarid 4. liites nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) 300 000 300 000 Tasu 123  eurot/tonn 123  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, millal laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 5 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis arvestatakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 19 laeva. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Bioloogilise taastumise aja otsustavad lepinguosalised ühiskomitees ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Väikeste pelaagiliste liikide ümberarvestamise tegurid on kehtestatud 5. liites. 8. liigi kasutamata kalapüügivõimalusi võib kasutada kuni 2 litsentsi ulatuses kuus. PÜÜGILIIK 8 VÄRSKE PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD 1.    Kalapüügi piirkond a) Põhja pool laiuskraadi 19°00′00″ N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont: 20°46′30″ N 17°03′00″ W 20°36′00″ N 17°11′00″ W 20°36′00″ N 17°35′00″ W 20°00′00″ N 17°30′00″ W 19°34′00″ N 17°00′00″ W 19°21′00″ N 16°52′00″ W 19°10′00″ N 16°41′00″ W 19°00′00″ N 16°39′50″ W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°00′00″ N kuni laiuskraadini 16°04′00″ N, alates 20 meremiilist arvestatuna madalaima veetaseme märgist. 2.    Lubatud püügivahendid Pelaagiline traalnoot ja tööstusliku püügi seinnoot. Pelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt pooleteise (1,5 m) meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide. 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus 40 mm traaleritel ja 20 mm seineritel. 4.    Alammõõt Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide). Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu. 5.    Kaaspüük Lubatud Keelatud 3 % sihtliikidest või -liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus) Vähilaadsed või peajalgsed v.a kalmaarid Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra. 6.    Kalapüügivõimalused / tasud Lubatud püügimaht (tonnides) 15 000  tonni aastas. Kui kõnealused kalapüügivõimalused on ära kasutatud, tuleb need 7. püügiliigi all ette nähtud 300 000  tonnist maha arvestada. Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Tasu 123  eurot/tonn 123  eurot/tonn   Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, mil laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 5 000  euro suuruse ettemaksu alusel, mis arvestatakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib püüda kaks (2) laeva, millel on vastavalt 7. püügiliiki kuuluvate pelaagiliste kalade külmutustraalerite kaks (2) kvartalilitsentsi. 7.    Bioloogilise taastumise aeg Bioloogilise taastumise aja otsustavad lepinguosalised ühiskomitees ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal. 8.    Märkused Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Väikeste pelaagiliste liikide ümberarvestamise tegurid on kehtestatud 5. liites. PÜÜGILIIK 9 PEAJALGSED 1.    Kalapüügi piirkond p.m. 2.    Lubatud püügivahendid p.m. 3.    Lubatud väikseim võrgusilma suurus p.m. 4.    Kaaspüük Lubatud Keelatud p.m. p.m. 5.    Lubatud tonnaaž / tasud Ajavahemik 1. aasta 2. aasta Lubatud püügimaht (tonnides) p.m. p.m. Tasu p.m. p.m. 6.    Bioloogilise taastumise aeg p.m. 7.    Märkused p.m.

2. LISA

ERITOETUS VASTUTUSTUNDLIKU JA SÄÄSTVA KALAPÜÜGI EDENDAMISEKS

1.   Eesmärk ja summad

Eritoetus on ametlik arenguabi ega sõltu lepingu artikli 7 lõike 1 punktis a ja käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud kaubanduslikust aspektist.

Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 osutatud eritoetuse suurus on 3 miljonit eurot aastas. Selle eesmärk on aidata kaasa säästva ja vastutustundliku kalanduse arendamisele Mauritaania kalapüügipiirkonnas kooskõlas kalavarude säilitamise strateegiliste eesmärkidega ja sektori parema integratsiooniga riigi majandusse.

Eritoetust jagatakse kolmel sekkumisteljel:

	Meetmed
I telg TEADUS- JA KOOLITUSALANE KOOSTÖÖ	Toetus püügipiirkondade korraldamise kavade elluviimiseks (IMROP, ONISPA, ENEMP)
II telg JÄRELEVALVE	Toetus DSPCM tegevusele
III telg KESKKOND	Mere- ja rannikukeskkonna säilitamine (PNBA ja PND)

2.   Abisaajad

Käesolevat toetust saavad vastavalt kalandusministeerium ning keskkonna ja säästva arengu ministeerium. Toetust saavad institutsioonid teevad tihedat koostööd rahandusministeeriumiga.

3.   Rakendamise raamistik

Euroopa Liit ja Mauritaania lepivad lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees käesoleva protokolli jõustumisele järgnevalt kokku käesoleva toetuse abikõlblikkuse tingimused, õigusliku aluse, kavandamise, järelevalve ja hinnangu ning maksekorra.

4.   Nähtavus

Mauritaania kohustub tagama, et kõik käesoleva eritoetuse abil elluviidavad tegevused oleks nähtavad. Selleks ja Euroopa Komisjoni poolt kindlaks määratud nähtavusalaste suuniste elluviimiseks teevad toetusesaajad koostööd Euroopa Liidu delegatsiooniga Nouakchottis. Iga projekti puhul olema täidetud Euroopa Liidu toetuse nähtavuse klausel ja eelkõige peab olema esitatud vastav logo (ELi lipp „EU flag”). Mauritaania edastab Euroopa Liidule ka projektide avatseremooniate ajakava.