|
25.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 295/14 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
9. oktoober 2012,
millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta
(2012/658/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Kooskõlas nõukogu rakendusotsuse 2011/344/EL (2) artikli 3 lõikega 9 vaatas komisjon koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ning Euroopa Keskpangaga (EKP) konsulteerides viiendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on kokkulepitud meetmete rakendamisel majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi („programm”) alusel saavutanud, samuti nende tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. |
|
(2) |
Portugali majandus tasakaalustub oodatust kiiremini. Võrreldes stabiilse esimese kvartaliga vähenes reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta teises kvartalis oluliselt, st 1,2 %. Kogu aastaks prognoositav majanduslangus jääb muutumatule -3 % tasemele. Jooksevkonto puudujääk kahaneb oodatust kiiremini – kui vaid kaks aastat tagasi oli see peaaegu 10 % SKPst, siis 2012. aastal on see langenud 3 %-ni. Nimetatud kohanduse põhjuseks on hästi toimiv eksport ja impordi kiire vähenemine. Tulevikus mõjutab majandustegevust välisnõudluse vähenemine ja eelarve täiendav konsolideerimine. Seetõttu on SKP kasvuprognoosi 2013. ja 2014. aastaks korrigeeritud umbes ühe protsendipunkti võrra allapoole, st tasemele ligikaudu -1 % ja +1 %. |
|
(3) |
Vaatamata eelarve täpsele täitmisele kulude poolel, nähtub kuni juulini esitatud andmetest, et 2012. aastal on eelarvelõhe võrdluses eelarvekavadega 1¾ % SKPst. Ehkki prognoositust kiirem kohandamine sisenõudluselt ekspordi suunas on rõõmustav, mõjutab see eelarve täitmist kahel viisil. Esiteks mõjutab see kõige negatiivsemalt tööjõumahukaid riigisiseseid majandussektoreid, näiteks ehitust, ja sellest tulenev kõrgem tööpuuduse määr on koormav sotsiaalkindlustuse eelarvele. Teiseks langeb tootmisest ja tarbimisest saadava maksutulu osakaal, tuues kaasa märkimisväärse tulude alalaekumise. Kasvutegurite mõju tuludele võimendavad kategooriasisesed nihked kõrgema maksumääraga kaupadelt, nagu kestvuskaubad, madalama maksumääraga igapäevaste tarbekaupade suunas. Samuti vähendab otsesest maksustamisest saadavat tulu see, et suureneb väiksema maksumääraga maksustavate isikute osakaal, sest väiksemat sissetulekut maksustatakse madalama määraga, mistõttu tulult saadav maksutulu väheneb. Kulutusi seevastu on tehtud plaanipäraselt ja eelarves ettenähtust rohkem on kokku hoitud töötajatele makstavatelt hüvitistelt. Eelarve täitmisele mõjuvad samuti soodsalt ootuspärasest madalamad intressimaksed ja liidu struktuurifondide ümberkorraldamine. Ehkki mõned ühekordsed tegurid võiksid eelarvelõhet 2012. aastal kahandada umbes ¾ %-ni SKPst, kanduks 2013. ja 2014. aastasse üle suur lõhe – umbes 1½ % SKPst, mistõttu ei ole eelarvekavas 2012.–2014. aastaks seatud eesmärke võimalik saavutada. |
|
(4) |
Võttes arvesse tulude suurt alalaekumist ja pessimistlikumat kasvuväljavaadet, on puudujäägiga seotud eesmärke kohandatud 5,0 %-le SKPst 2012. aastal, 4,5 %-le 2013. aastal ja 2,5 %-le SKPst 2014. aastal. Kuna hinnangute kohaselt ei suuda valitsus eelarvelõhet oluliselt kontrollida, näib olevat asjakohane puudujäägiga seotud eesmärgid osaliseks kohandamiseks läbi vaadata. Isegi läbivaadatud eesmärkide korral tuleb 2013. ja 2014. aastal teha märkimisväärseid konsolideerimisalaseid jõupingutusi – vastavalt mahus 3 % ja 1¾ % SKPst. Programmi usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja kohandamist teataval määral kiirendada. |
|
(5) |
Läbivaadatud eelarve-eesmärkide aluseks on mitmesugused struktuurilised kulu- ja tulumeetmed. 2012. aastal tuleks veel võtta meetmeid mahus ¼ % SKPst, et saavutada eesmärk 5 % SKPst. See hõlmab muu hulgas kulude külmutamist ja teatavate 2013. aastaks kavandatud meetmete võimalikult kiiret rakendamist. 2013. aasta eelarvesse lisatakse konsolideerimismeetmed mahus 3 % SKPst, et saavutada eesmärk 4,5 % SKPst. Nimetatud meetmed hõlmavad järgmist: palgakulude vähendamine (peamiselt töötajate arvu vähendamine avalikus sektoris), vahetarbimise vähendamine, sotsiaaltoetuste kärpimine, tervishoiusektori täiendav ratsionaliseerimine, kapitalimahutustega seotud kulude vähendamine, tulude suurendamine tänu üksikisiku tulumaksu reformimisele, mis hõlmab maksustruktuuri lihtsustamist, maksubaasi laiendamist teatavate maksusoodustuste kõrvaldamise abil ja keskmise maksumäära tõstmist koos astmelisuse samaaegse suurendamisega, samuti ettevõtte tulumaksubaasi laiendamist seeläbi, et kõrvaldatakse intresside mahaarvamise võimalus, aktsiisimaksude tõstmist ja omandi maksustamise korra muutmist. On algatatud põhjalik kulude läbivaatamine, et määrata kindlaks kulukärped (kahe aasta jooksul 4 miljardit eurot), mille abil saavutada 2014. aastal eelarvepuudujääk 2,5 % SKPst. |
|
(6) |
Paika on pandud valitsemissektori kulutuste kontrollimise vahendid. Kuigi rakendatakse uut kohustuste kontrollimise süsteemi, on vaja tagada selle täielik järgimine, et vältida uute maksevõlgnevuste kuhjumist. Tuleks vähendada eelarve killustatust ja võtta ulatuslikke meetmeid kuluka ebatõhususe kõrvaldamiseks. See hõlmab riigile kuuluvate ettevõtete kahjumi ohjeldamist, uusi läbirääkimisi avaliku ja erasektori partnerlussuhete üle ning jõupingutusi täiendava kokkuhoiu saavutamiseks tervishoiusektoris. |
|
(7) |
Võttes arvesse komisjoni praegusi prognoose SKP nominaalkasvu kohta (-1,0 % 2011. aastal, -2,7 % 2012. aastal, 0,3 % 2013. aastal ja 2,2 % 2014. aastal) ning läbivaadatud eelarve-eesmärke, kujuneb valitsemissektori võla suhe SKPsse eeldatavalt järgmiselt: 2011. aastal 107,8 %, 2012. aastal 119,1 %, 2013. aastal 123,7 % ja 2014. aastal 123,6 %. Võla suhe SKPsse stabiliseeruks seega tasemel alla 124 % ja hakkaks 2014. aastal kahanema, eeldusel et eelarvepuudujääk ka edaspidi väheneb. Võla kujunemist mõjutavad mitmesugused eelarvevälised tehingud, sealhulgas mahukad finantsvarade omandamised, eelkõige võimalikuks pankade rekapitaliseerimiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete rahastamiseks, ning erinevused tekke- ja kassapõhiste intressimaksete vahel. |
|
(8) |
Pangandussüsteemi likviidsuse ja maksevõime tingimused on pärast neljandat läbivaatamist paranenud; nendes kajastub käimasolev finantsvõimenduse vähendamine, eurosüsteemi pakutav erakorraline likviidsustoetus ja kapitali suurendamine üle 7 miljardi euro. Pangad esitasid oma ajakohastatud rahastamis- ja kapitalikavad (4. väljaanne). Vaatamata pisut väiksemale optimismile hoiuste kasvu osas, loodavad kõik pangad 2014. aastaks saavutada soovitusliku eesmärgi, milleks on laenude ja hoiuste suhe 120 %. Üldiselt rakendatakse konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit („vastastikuse mõistmise memorandum”) finantssektoris kooskõlas finantsstabiilsuse säilitamiseks kavandatud eesmärkidega. Mõni pank peab veel pingutama, et saavutada aasta lõpuks Banco de Portugali seatud eesmärki 2012. aastaks, so esimese taseme põhiomavahendite määra 10 %. |
|
(9) |
Reformid konkurentsivõime, tööhõive ja kasvupotentsiaali tõstmiseks edenevad üldjoontes hästi. 2012. aasta augustis jõustus läbivaadatud tööseadustik. 2012. aasta septembri lõpuks on kavandatud veelgi oluliselt reformida lahkumishüvitiste ja kollektiivläbirääkimiste valdkonda. Portugali valitsus võttis hiljuti vastu mitu aktiivse tööturupoliitika suunda, et parandada riiklike tööturuasutuste toimimist, toetada töökohtade loomist, suurendada töötute aktiivsust ja pakkuda neile tõhusamaid koolitusvõimalusi. Hästi edeneb tsiviilkohtumenetluse ja kohtukorralduse valdkonna kohtureform, millega kiirendatakse tsiviil- ja ärivaidluste lahendamist ning kõrvaldatakse kohtusüsteemi piirangud. On astutud samme kutsekvalifikatsioonide tunnustamise raamistiku parandamiseks – vastu on võetud muudatused seaduses, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (3) samuti on Portugali valitsus vastu võtnud seaduseelnõu, mille eesmärk on parandada rangelt reguleeritud kutsealade toimimist. Ühtlases tempos on edenenud töö Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta diretktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (4) rakendamisel seoses valdkondlike õigusaktidega; ülejäänud vajalikud seadusemuudatused võetakse eeldatavalt vastu 2012. aasta lõpuks. Väga oluline roll halduskoormuse vähendamisel on täiendavatel jõupingutustel, et rakendada eelnevat heakskiitu mittevajavate projektide algatust ja luua ühtsed kontaktpunktid, mis on ette nähtud direktiiviga 2006/123/EÜ. Selleks et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, on Portugali valitsus kohustunud võtma vajaduse korral vastu mitu täiendavat algatust, sealhulgas mehhanismid, millega suurendada VKEde orienteeritust ekspordile. |
|
(10) |
Toetudes sõltumatule aruandele peamiste riiklike reguleerivate asutuste kohta, valmistab Portugal ette raamseaduse, millega kaitstakse avalikku huvi ja tõhustatakse turgu. Raamseadusega tagatakse reguleeriva asutuse sõltumatus ning rahanduslik, halduslik ja juhtimisalane autonoomia, et asutus täidaks oma kohustusi täielikus kooskõlas liidu õigusega. Tänu raamseadusele on konkurentsiasutusel võimalik ka tõhusamalt tagada konkurentsieeskirjade täitmine ning seega toetab ja täiendab see hiljuti vastu võetud konkurentsiseaduse mõju. |
|
(11) |
Vastastikuse mõistmise memorandumi viiendasse versiooni on lisatud lõik, milles käsitletakse ettevõtjasõbraliku litsentsimiskeskkonna edendamist ning on esitatud täpsem ajakava ja konkreetsed vahe-eesmärgid seoses teatavate oluliste õiguslike vahendite läbivaatamisega (näiteks litsentsimiskord keskkonna ja territoriaalse planeerimise ning tööstuse, kaubanduse ja turismi valdkonnas). |
|
(12) |
Seda arengut arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2011/344/EL artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: „3. Valitsemissektori eelarve puudujääk ei tohi vastavalt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetele ületada 2011. aastal 5,9 % SKPst, 2012. aastal 5,0 % SKPst, 2013. aastal 4,5 % SKPst ja 2014. aastal 2,5 % SKPst. Eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse selliste meetmete võimalikku mõju eelarvele, millega Portugali valitsus toetab panku finantssektoristrateegia raames. Eelarve konsolideerimine tagatakse kvaliteetsete püsivate meetmetega, vähendades konsolideerimise mõju haavatavamatele elanikkonnarühmadele. 4. Portugal võtab lõigetes 5–8 esitatud meetmed vastu enne osutatud aasta lõppu, kusjuures täpsed tähtajad aastateks 2011–2014 määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Sihttasemetest kõrvalekaldumise korral on Portugal valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid, et viia puudujääk 2014. aastaks alla 3 % SKPst.”; |
|
2) |
lõiked 6–9 asendatakse järgmisega: „6. Portugal võtab 2012. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:
7. Portugal võtab 2013. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:
8. Valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2014. aastal 2,5 % SKPst. Selle eesmärgi saavutamiseks kohaldab Portugal 2014.–2015. aastal põhjalikku kulude vähendamise kava mahus umbes 4 miljardit eurot. Kuuendaks läbivaatamiseks vaadatakse kulud põhjalikult läbi, et täielikult kindlaks määrata täiendavad kokkuhoiuallikad, ja meetmed määratakse täielikult kindlaks 2013. aasta veebruariks. Eelarve konsolideerimise kavad 2014.–2015. aastaks määratakse täielikult kindlaks 2013. aasta stabiilsuskavas. 9. Usalduse taastamiseks finantssektori vastu rekapitaliseerib Portugal nõuetekohaselt pangandussektori ja tagab selle finantsvõimenduse kavakindla vähendamise. Seoses sellega rakendab Portugal pangandussektori toimimise strateegia, mis on kokku lepitud komisjoni, EKP ja IMFiga, et tagada finantsstabiilsus. Eelkõige teeb Portugal järgmist:
(*1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36." |
|
3) |
lisatakse järgmine lõige: „10. Programmi tingimuste sujuvamaks rakendamiseks ja tasakaalustamatuse järjekindlaks korrigeerimiseks annab komisjon pidevalt nõu ja juhendeid fiskaal-, finantsturu- ja struktuurireformide kohta. Komisjon hindab korrapäraselt koostöös IMFi ja EKPga Portugalile antava abi raames kokkulepitud meetmete tõhusust ning majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning soovitab vajalikke kohandusi, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagada eelarve vajalik konsolideerimine ja viia miinimumini kahjulik sotsiaalne mõju, pidades eelkõige silmas Portugali ühiskonna kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.
Luxembourg, 9. oktoober 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.
(2) ELT L 159, 17.6.2011, lk 88.