24.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 112/6 |
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU OTSUS,
5. detsember 2011,
Horvaatia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks võtmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (2)
ning arvestades, et Horvaatia Vabariik on esitanud Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Nõukogu kiitis kõnealuse liikmeks saamise taotluse heaks; liikmeks saamise tingimustes ning Euroopa Liidu lepingusse, Euroopa Liidu toimimise lepingusse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingusse tehtavates muudatustes, mis sellise liikmeks saamisega kaasnevad, lepitakse kokku liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi vahel.
Brüssel, 5. detsember 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
M. DOWGIELEWICZ
(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.
SISUKORD
A. |
Leping Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga |
B. |
Akt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta |
Esimene osa: |
Põhimõtted |
Teine osa: |
Lepingute muutmine |
I jaotis: |
Institutsioonilised sätted |
II jaotis: |
Muud muudatused |
Kolmas osa: |
Alalised sätted |
Neljas osa: |
Ajutised sätted |
I jaotis: |
Üleminekumeetmed |
II jaotis: |
Institutsioonilised sätted |
III jaotis: |
Rahandussätted |
IV jaotis: |
Muud sätted |
Viies osa: |
Käesoleva akti rakendussätted |
I jaotis: |
Institutsioonide kodukorra ning komiteede eeskirjade ja kodukorra muudatused |
II jaotis: |
Institutsioonide aktide kohaldatavus |
III jaotis: |
Lõppsätted |
LISAD
I LISA: |
Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Horvaatia ühinemisel ühineb (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 4) |
II LISA: |
Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest Horvaatia Vabariigile siduvad ja seal kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1) |
III LISA: |
Ühinemisakti artiklis 15 osutatud loetelu: institutsioonide poolt vastu võetud aktide kohandused |
1. |
Teenuste osutamise vabadus |
2. |
Intellektuaalomandiõigus |
I. |
Ühenduse kaubamärk |
II. |
Täiendava kaitse tunnistused |
III. |
Ühenduse disainilahendused |
3. |
Finantsteenused |
4. |
Põllumajandus |
5. |
Kalandus |
6. |
Maksustamine |
7. |
Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine |
8. |
Keskkond |
IV LISA: |
Ühinemisakti artiklis 16 osutatud loetelu: muud alalised sätted |
1. |
Intellektuaalomandiõigus |
2. |
Konkurentsipoliitika |
3. |
Põllumajandus |
4. |
Kalandus |
5. |
Tolliliit |
IV lisa liide
V LISA: |
Ühinemisakti artiklis 18 osutatud loetelu: üleminekumeetmed |
1. |
Kaupade vaba liikumine |
2. |
Isikute vaba liikumine |
3. |
Kapitali vaba liikumine |
4. |
Põllumajandus |
I. |
Horvaatia suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed |
II. |
Rafineeritava toorsuhkru tariifsed üleminekukvoodid |
III. |
Ajutised otsetoetuste meetmed Horvaatia suhtes |
5. |
Toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika |
I. |
Munakanad |
II. |
Ettevõtted (liha-, piima-, kala- ja loomsed kõrvalsaadused) |
III. |
Seemnete turustamine |
IV. |
Neum |
6. |
Kalandus |
7. |
Transpordipoliitika |
8. |
Maksustamine |
9. |
Vabadus, turvalisus ja õigus |
10. |
Keskkond |
I. |
Horisontaalsed õigusaktid |
II. |
Õhu kvaliteet |
III. |
Jäätmekäitlus |
IV. |
Vee kvaliteet |
V. |
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC) |
VI. |
Kemikaalid |
V lisa liide
VI LISA: |
Maaelu areng (osutatud ühinemisakti artikli 35 lõikes 2) |
VII LISA: |
Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud konkreetsed kohustused (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 teises lõigus) |
VIII LISA: |
Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia laevaehitustööstuse restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus) |
IX LISA: |
Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia terasesektori restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus) |
PROTOKOLL
Protokoll ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatia Vabariigile ülekandmise teatava korra ning sellega seotud kompenseerimise kohta
LÕPPAKT
I. |
Lõppakti tekst |
II. |
Deklaratsioonid |
A. |
Praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta
B. |
Erinevate praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioon |
Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Horvaatia
C. |
Praeguste liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi ühisdeklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon Euroopa Arengufondi kohta
D. |
Horvaatia Vabariigi deklaratsioon |
Horvaatia Vabariigi deklaratsioon, mis käsitleb Horvaatia põllumajandusmaa turu liberaliseerimisele ülemineku korda
III. |
Kirjade vahetamine Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil |
LEPING
BELGIA KUNINGRIIGI, BULGAARIA VABARIIGI, TŠEHHI VABARIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, EESTI VABARIIGI, IIRIMAA, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, ITAALIA VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIGI, SLOVAKI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI
(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)
NING
HORVAATIA VABARIIGI VAHEL
HORVAATIA VABARIIGI ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
RUMEENIA PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu eesmärkide saavutamise poole,
OLLES OTSUSTANUD jätkata Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,
PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 49 annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,
PIDADES SILMAS, et Horvaatia Vabariik on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse,
PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab Horvaatia Vabariigi vastuvõtmist,
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS
peaminister
Elio DI RUPO,
BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Boiko BORISSOVI,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Petr NECASI,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA
peaminister
Helle THORNING-SCHMIDTI,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT
liidukantsler
dr Angela MERKELI,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Andrus ANSIPI,
IIRIMAA PRESIDENT
peaminister (Taoiseach)
Enda KENNY,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Lucas PAPADEMOSE,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS
valitsusjuht
José Luis RODRIGUEZ ZAPATERO,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT
Euroopa asjade ministri
Jean LEONETTI,
HORVAATIA VABARIIK
president
Ivo JOSIPOVIĆI,
peaminister
Jadranka KOSORI,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT
ministrite nõukogu eesistuja
senaator prof Mario MONTI,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT
president
Demetris CHRISTOFIASI,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Valdis DOMBROVSKISE,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT
president
Dalia GRYBAUSKAITĖ,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG
peaministri ja riigiministri
Jean-Claude JUNCKERI,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Viktor ORBÁNI,
MALTA PRESIDENT
peaminister
Lawrence GONZI,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA
peaministri ja üldasjade ministri
Mark RUTTE,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT
liidukantsler
Werner FAYMANNI,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Donald TUSKI,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Pedro PASSOS COELHO,
RUMEENIA PRESIDENT
president
Traian BĂSESCU,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT
valitsusjuht
Borut PAHORI,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Iveta RADICOVA,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT
peaminister
Jyrki KATAINENI,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS
peaminister
Fredrik REINFELDTI,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA
peaminister
Rt. Hon. David CAMERONI,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
1. Käesolevaga saab Horvaatia Vabariik Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse liikmeks.
2. Horvaatia Vabariik saab Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ning muudetud või täiendatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osaliseks.
3. Vastuvõtmise tingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused lõikes 2 osutatud aluslepingutes on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 2
Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning liidu institutsioonide volitusi ja pädevust käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud aluslepingutes, mille osaliseks Horvaatia Vabariik saab vastavalt artikli 1 lõikele 2.
Artikkel 3
1. Käesoleva lepingu ratifitseerivad kõrged lepinguosalised kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 30. juuniks 2013.
2. Käesoleva lepingu ratifitseerimisega on Horvaatia Vabariik ratifitseerinud või heaks kiitnud ka kõik muudatused, mis tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud aluslepingutesse, mis on avatud liikmesriikidele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks Euroopa Liidu lepingu artikli 48 alusel käesoleva lepingu Horvaatia Vabariigi poolt ratifitseerimise hetkel, samuti kõik institutsioonide aktid, mis on vastu võetud samal ajal või enne seda ja mis jõustuvad üksnes pärast seda, kui liikmesriigid on need heaks kiitnud kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega.
3. Käesolev leping jõustub 1. juulil 2013, eeldusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.
4. Olenemata lõikest 3 võivad liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtta meetmed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3 osutatud akti artikli 3 lõikes 7, artikli 6 lõike 2 teises lõigus, artikli 6 lõike 3 teises lõigus, artikli 6 lõike 6 teises ja kolmandas lõigus, artikli 6 lõike 7 teises lõigus, artikli 6 lõike 8 kolmandas lõigus, artiklis 17, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 5, artikli 35 lõigetes 3 ja 4, artiklites 38, 39, 41, 42, 43, 44, 49, 50 ja 51 ning IV ja VI lisas.
Need meetmed jõustuvad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval ja ainult kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.
5. Olenemata lõikest 3 kohaldatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud akti artiklit 36 alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.
Artikkel 4
Käesolev leping, mille originaal on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja see valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.
SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Съставено в Брюксел на девети декември две хиляди и единадесета година.
Hecho en Bruselas, el nueve de diciembre de dos mil once.
V Bruselu dne devátého prosince dva tisíce jedenáct.
Udfærdiget i Bruxelles den niende december to tusind og elleve.
Geschehen zu Brüssel am neunten Dezember zweitausendelf.
Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες έντεκα.
Done at Brussels on the ninth day of December in the year two thousand and eleven.
Fait à Bruxelles, le neuf décembre deux mille onze.
Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an naoú lá de mhí na Nollag an bhliain dhá mhíle agus a haon déag.
Sastavljeno u Bruxellesu dana devetog prosinca godine dvije tisuće jedanaeste.
Fatto a Bruxelles, addì nove dicembre duemilaundici.
Briselē, divtūkstoš vienpadsmitā gada devītajā decembrī.
Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų gruodžio devintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év december havának kilencedik napján.
Magħmul fi Brussell, fid-disa jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u ħdax.
Gedaan te Brussel, de negende december tweeduizend elf.
Sporządzono w Brukseli dnia dziewiątego grudnia roku dwa tysiące jedenastego.
Feito em Bruxelas, em nove de Dezembro de dois mil e onze.
Întocmit la Bruxelles la nouă decembrie două mii unsprezece.
V Bruseli dňa deviateho decembra dvetisícjedenásť.
V Bruslju, dne devetega decembra leta dva tisoč enajst.
Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattayksitoista.
Som skedde i Bryssel den nionde december tjugohundraelva.
Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen
Pour Sa Majesté le Roi des Belges
Für Seine Majestät den König der Belgier
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaams Gewest, het Waals Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za prezidenta České republiky
For Hendes Majestæt Danmarks Dronning
Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi Presidendi nimel
Thar ceann Uachtarán na hÉireann
For the President of Ireland
Για τον Пρόεδρο της Еλληνικής Δημοκρατίας
Por Su Majestad el Rey de España
Pour le Président de la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per il Presidente della Repubblica italiana
Για τον Пρόεδρο της Кνπριαкής Δημοκρατίας
Latvijas Republikas Valsts prezidenta vārdā –
Lietuvos Respublikos Prezidentės vardu
Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg
A Magyar Köztársaság Elnöke részéről
Għall-President ta' Malta
Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden
Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich
Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej
Pelo Presidente da República Portuguesa
Pentru Președintele României
Za predsednika Republike Slovenije
Za prezidenta Slovenskej republiky
Suomen Tasavallan Presidentin puolesta
För Republiken Finlands President
För Konungariket Sveriges regering
For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
AKT
Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta
ESIMENE OSA
PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Käesolevas aktis:
— |
„aluslepingud” on
|
— |
„praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; |
— |
„liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud ELi lepinguga ja ELi toimimise lepinguga ja/või olenevalt juhtumist Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga; |
— |
„institutsioonid” on ELi lepinguga asutatud institutsioonid. |
Artikkel 2
Alates ühinemiskuupäevast on aluslepingute sätted ning institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias vastavalt kõnealustes aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.
Kui liikmesriikide valitsuste esindajad on pärast ühinemislepingu ratifitseerimist Horvaatia poolt leppinud ELi lepingu artikli 48 lõike 4 alusel kokku aluslepingutesse tehtavates muudatustes ning kui kõnealused muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, ratifitseerib Horvaatia kõnealused muudatused kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.
Artikkel 3
1. Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud Euroopa Ülemkogus kokku tulnud liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid.
2. Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.
3. Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad liitu, on Horvaatia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid. Vastavalt sellele järgib Horvaatia kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtab nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.
4. Horvaatia ühineb I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Horvaatia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 5 osutatud otsustes.
5. Nõukogu otsustab komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt kõigi kohanduste tegemise, mis on vajalikud seoses lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollidega ühinemisega ning avaldab kohandatud tekstid Euroopa Liidu Teatajas.
6. Lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustub Horvaatia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed, nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.
7. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa asjaomaste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on alla kirjutatud enne ühinemiskuupäeva.
Artikkel 4
1. Schengeni acquis’ sätted, millele on osutatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta (edaspidi „Schengeni protokoll”) ning sellel acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias alates ühinemiskuupäevast.
2. Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Horvaatiale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse Horvaatias üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, mis kinnitab, et Horvaatias on kõnealuse acquis’ kõigi osade kohaldamise tingimused täidetud, sealhulgas kõik Schengeni eeskirjad on tõhusalt kohaldatud kooskõlas kokkulepitud ühiste standardite ja aluspõhimõtetega. Nimetatud otsuse teeb nõukogu kehtivate Schengeni menetluste kohaselt, võttes samal ajal arvesse komisjoni aruannet, milles kinnitatakse, et Horvaatia täidab jätkuvalt tema poolt ühinemisläbirääkimistel Schengeni acquis’ga seoses võetud kohustusi.
Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning Horvaatia Vabariigi valitsuse esindaja. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja Schengeni acquis’l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.
Artikkel 5
Alates ühinemiskuupäevast osaleb Horvaatia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 tähenduses.
Artikkel 6
1. Lepingud, mille liit on sõlminud ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Horvaatiale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.
2. Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingutega, mille praegused liikmesriigid ja liit on sõlminud või alla kirjutanud ühe või mitme kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga.
Kui esimeses lõigus osutatud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toimub Horvaatia ühinemine niisuguste lepingutega sellistele lepingutele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Nende protokollide üle peab liikmesriikide nimel läbirääkimisi komisjon või, kui leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastavalt läbirääkimisjuhistele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon või kõrge esindaja, kui see on asjakohane, esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.
See menetlus ei mõjuta liidu pädevust ega volituste jagamist liidu ja liikmesriikide vahel seoses selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.
3. Ühinemiskuupäevast kuni lõike 2 teises lõigus osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldab Horvaatia lõike 2 esimeses lõigus osutatud lepinguid, mis on sõlmitud või mida kohaldatakse ajutiselt enne ühinemist, välja arvatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping (1).
Kuni lõikes 2 teises lõigus osutatud protokollide jõustumiseni võtavad liit ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.
4. Horvaatia ühineb partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal, (2) ning kõnealust lepingut muutva kahe lepinguga, mis on vastavalt alla kirjutatud Luxembourgis 25. juunil 2005 (3) ja avatud allkirjastamiseks Ouagadougous 22. juunil 2010 (4).
5. Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (5) vastavalt selle lepingu artiklile 128.
6. Alates ühinemiskuupäevast kohaldab Horvaatia liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.
Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist liiduga. Sellega seoses võib liit pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi esimeses lõigus mainitud kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muutmise üle.
Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist.
7. Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Horvaatiasse viimastel aastatel toimunud terase ja terasetoodete impordi põhjal.
Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.
Kui kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.
8. Enne ühinemist Horvaatia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab alates ühinemiskuupäevast liit.
Nendest lepingutest tulenevad Horvaatia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.
Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.
9. Horvaatia taganeb kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, sealhulgas muudetud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingust.
Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Horvaatia ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astub Horvaatia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Horvaatial on raskusi ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta kõnealusest lepingust.
Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.
10. Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühineb Horvaatia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2 ja 4 osutatud lepingute rakendamiseks.
11. Vajaduse korral võtab Horvaatia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka liit või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest liiduga.
Horvaatia taganeb eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astub välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.
Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.
Artikkel 7
1. Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.
2. Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.
3. Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine, välja arvatud kui on tegemist üleminekumeetmetega, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.
Artikkel 8
Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.
TEINE OSA
LEPINGUTE MUUTMINE
I JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
Artikkel 9
ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse neliteist kohtunikku.” |
2) |
Artikkel 48 asendatakse järgmisega: „Artikkel 48 Üldkohus koosneb kahekümne kaheksast kohtunikust.” |
Artikkel 10
ELi lepingule ja ELi toimimislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus:
|
2) |
Artikli 9 lõikes 2 asendatakse esimene, teine ja kolmas lõik järgmisega: „2. Direktorite nõukogu koosneb 29 direktorist ja 19 asedirektorist. Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori. Juhatajate nõukogu nimetab asedirektorid viieks aastaks ametisse järgmiselt:
|
Artikkel 11
Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:
„2. Komitee koosneb 42 liikmest, kelle nimetab ametisse nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”
II JAOTIS
MUUD MUUDATUSED
Artikkel 12
ELi toimimise lepingu artikli 64 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:
„Horvaatia siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 2002.”
Artikkel 13
ELi lepingu artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Aluslepinguid kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.”
Artikkel 14
1. ELi lepingu artikli 55 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolev leping, mille originaal on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja see valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.”
2. Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, horvaadi-, iiri-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst autentsed.”
KOLMAS OSA
ALALISED SÄTTED
Artikkel 15
III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.
Artikkel 16
IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 17
Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.
NELJAS OSA
AJUTISED SÄTTED
I JAOTIS
ÜLEMINEKUMEETMED
Artikkel 18
V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Horvaatia suhtes vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
Artikkel 19
1. Erandina ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artiklist 2 ning erandina ELi lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud maksimaalsest kohtade arvust suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu Horvaatia ühinemise arvesse võtmiseks 12 Horvaatia liikme võrra ajavahemikuks, mis algab ühinemiskuupäevast ja kestab kuni Euroopa Parlamendi ametiaja 2009–2014 lõpuni.
2. Erandina ELi lepingu artikli 14 lõikest 3 korraldab Horvaatia enne ühinemiskuupäeva ad hoc Euroopa Parlamendi liikmete otsesed ja üldised valimised, kus valitakse koosõlas liidu acquis’ga käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud arv liikmeid. Juhul kui ühinemine toimub vähem kui kuus kuud enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi, võib Horvaatia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed määrata Horvaatia parlament oma liikmete hulgast, tingimusel et asjaomased isikud on valitud otsestel ja üldistel valimistel.
Artikkel 20
ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 235 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, kehtivad kuni 31. oktoobrini 2014 järgmised sätted:
Kui Euroopa Ülemkogu ja nõukogu otsuste tegemisel on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse liikmete hääli järgmiselt:
Belgia |
12 |
Bulgaaria |
10 |
Tšehhi Vabariik |
12 |
Taani |
7 |
Saksamaa |
29 |
Eesti |
4 |
Iirimaa |
7 |
Kreeka |
12 |
Hispaania |
27 |
Prantsusmaa |
29 |
Horvaatia |
7 |
Itaalia |
29 |
Küpros |
4 |
Läti |
4 |
Leedu |
7 |
Luksemburg |
4 |
Ungari |
12 |
Malta |
3 |
Madalmaad |
13 |
Austria |
10 |
Poola |
27 |
Portugal |
12 |
Rumeenia |
14 |
Sloveenia |
4 |
Slovakkia |
7 |
Soome |
7 |
Rootsi |
10 |
Ühendkuningriik |
29 |
Kui otsus tuleb teha aluslepingute kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuste vastuvõtmiseks vaja vähemalt 260 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel tehakse otsused vähemalt 260 poolthäälega, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.
Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võib Euroopa Ülemkogu liige või nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu elanike üldarvust. Kui see tingimus ei ole täidetud, jääb asjaomane õigusakt vastu võtmata.”
Artikkel 21
1. Üks Horvaatia kodanik nimetatakse komisjoni liikmeks alates ühinemiskuupäevast kuni 31. oktoobrini 2014. Uue komisjoni liikme nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ja ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas ELi lepingu artikli 17 lõike 3 teises lõigus sätestatud kriteeriumitega.
2. Lõike 1 kohaselt nimetatud uue liikme ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
Artikkel 22
1. Horvaatiast ELi lepingu artikli 19 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ühinemisel nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ja üldkohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb vastavalt 6. oktoobril 2015 ja 31. augustil 2013.
2. Ühinemiskuupäeval Euroopa Kohtus ja üldkohtus pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad Euroopa Kohtu ja üldkohtu täiskogu või nende kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.
Artikkel 23
1. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete maksimaalne arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 7 järgmisega:
„Artikkel 7
Kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 301 osutatud otsuse jõustumiseni on Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arv järgmine:
Belgia |
12 |
Bulgaaria |
12 |
Tšehhi Vabariik |
12 |
Taani |
9 |
Saksamaa |
24 |
Eesti |
7 |
Iirimaa |
9 |
Kreeka |
12 |
Hispaania |
21 |
Prantsusmaa |
24 |
Horvaatia |
9 |
Itaalia |
24 |
Küpros |
6 |
Läti |
7 |
Leedu |
9 |
Luksemburg |
6 |
Ungari |
12 |
Malta |
5 |
Madalmaad |
12 |
Austria |
12 |
Poola |
21 |
Portugal |
12 |
Rumeenia |
15 |
Sloveenia |
7 |
Slovakkia |
9 |
Soome |
9 |
Rootsi |
12 |
Ühendkuningriik |
24” |
2. Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.
3. Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimeses lõigus kehtestatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.
Artikkel 24
1. Erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Regioonide Komitee maksimaalne liikmete arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 8 järgmisega:
„Artikkel 8
Kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 305 osutatud otsuse jõustumiseni on Regioonide Komitee liikmete arv järgmine:
Belgia |
12 |
Bulgaaria |
12 |
Tšehhi Vabariik |
12 |
Taani |
9 |
Saksamaa |
24 |
Eesti |
7 |
Iirimaa |
9 |
Kreeka |
12 |
Hispaania |
21 |
Prantsusmaa |
24 |
Horvaatia |
9 |
Itaalia |
24 |
Küpros |
6 |
Läti |
7 |
Leedu |
9 |
Luksemburg |
6 |
Ungari |
12 |
Malta |
5 |
Madalmaad |
12 |
Austria |
12 |
Poola |
21 |
Portugal |
12 |
Rumeenia |
15 |
Sloveenia |
7 |
Slovakkia |
9 |
Soome |
9 |
Rootsi |
12 |
Ühendkuningriik |
24” |
2. Regioonide Komitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.
3. Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimeses lõigus kehtestatud Regioonide Komitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.
Artikkel 25
Horvaatia poolt Euroopa Investeerimispanga juhatusse nimetatud ja ühinemisel ametisse nimetatud direktori, nagu on ette nähtud Euroopa Investeerimispanga põhikirja artikli 9 lõike 2 teise lõiguga, ametiaeg lõpeb juhatajate nõukogu selle aastakoosoleku lõppemisel, mille käigus kontrollitakse 2017. eelarveaasta aruannet.
Artikkel 26
1. Aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Uute ametissenimetatud liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.
2. Ühinemise järel uuendatakse aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva 12 kuu jooksul.
III JAOTIS
RAHANDUSSÄTTED
Artikkel 27
1. Alates ühinemiskuupäevast maksab Horvaatia järgmise summa, mis vastab tema poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis.
Horvaatia |
EUR 42 720 000 |
Sissemakse tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 30. november 2013, 30. november 2014, 30. november 2015, 31. mai 2016, 30. november 2016, 31. mai 2017, 30. november 2017 ja 31. mai 2018.
2. Horvaatia teeb reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt Euroopa Investeerimispanga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on ette nähtud lõikega 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmise protsendimäära:
Horvaatia |
0,368 % |
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kapitali ja maksed maksab Horvaatia eurodes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.
4. Lõikes 1 ja artikli 10 punktis 1 osutatud Horvaatiat puudutavaid arve võib Euroopa Investeerimispanga juhtorganite otsusega kohandada, võttes aluseks Eurostati poolt enne ühinemist avaldatud lõplikud SKP andmed.
Artikkel 28
1. Horvaatia maksab söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmise summa:
(EUR, jooksevhindades)
Horvaatia |
494 000. |
2. Sissemakse söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2015. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:
— |
2015: 15 %, |
— |
2016: 20 %, |
— |
2017: 30 %, |
— |
2018: 35 %. |
Artikkel 29
1. Hankeid, toetusi ja väljamakseid ühinemiseelse rahalise abi raames ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA), mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (7), üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise komponendi ning IPA piiriülese koostöö komponendi alusel enne ühinemist seotud vahendite osas, välja arvatud Horvaatia–Ungari ja Horvaatia–Sloveenia piiriüleste programmide puhul, ning abi raames artiklis 30 nimetatud üleminekutoetuse alusel, haldavad alates ühinemiskuupäevast Horvaatia rakendusasutused.
Komisjon loobub eelkontrollist hankeid ja toetusi käsitlevate lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on kindlaks teinud asjassepuutuva haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (8) artikli 56 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide ja tingimustega ning komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA), (9) artikliga 18.
Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelset rahalist abi ega üleminekutoetust.
2. Enne ühinemiskuupäeva lõikes 1 nimetatud ühinemiseelse rahalise abi ja üleminekutoetuse alusel võetud eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist, ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleeritakse jätkuvalt ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate eeskirjadega ning kõnealused maksed kaetakse vastavatest eelarvepeatükkidest kuni asjakohaste programmide ja projektide lõpuleviimiseni.
3. Sätteid, mis käsitlevad lõike 1 esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelse rahalise abiga ning IPA maaelu arengu komponenti käsitlevate, enne ühinemist tehtud rahastamisotsustega seotud rahastamislepingutest tulenevate eelarveliste kohustuste täitmist, kohaldatakse jätkuvalt ka pärast ühinemiskuupäeva. Nende suhtes kohaldatakse ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kehtivaid eeskirju. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu direktiividele.
4. Artiklis 44 osutatud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid vahendeid võib siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid vahendeid siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.
Artikkel 30
1. Esimesel ühinemisjärgsel aastal annab liit Horvaatiale ajutist rahalist abi (edaspidi „üleminekutoetus”), et ta saaks arendada ja tugevdada oma haldus- ja õigussuutlikkust liidu õiguse rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.
2. Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades meetmetega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.
3. Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu.
4. Kulukohustuste assigneeringud seoses Horvaatia üleminekutoetusega on jooksevhindades kokku 29 miljonit eurot 2013. aastal, et tegeleda siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega.
5. Üleminekutoetuse raames otsustatakse abi üle ja rakendatakse abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1085/2006 või üleminekutoetuse toimimiseks vajalike muude tehniliste sätete alusel, mille võtab vastu komisjon.
6. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada vastastikune asjaomane täiendavus haldusreformiks ja institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks kavandatud Euroopa Sotsiaalfondi toetusega.
Artikkel 31
1. Käesolevaga luuakse Schengeni rahastu (edaspidi „ajutine Schengeni rahastu”) kui ajutine vahend aitamaks Horvaatial alates ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’d ja välispiirikontrolli.
2. Ajutise Schengeni rahastu alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):
(miljonit eurot, jooksevhindades) |
||
|
2013 |
2014 |
Horvaatia |
40 |
80 |
3. 2013. aasta summa makstakse Horvaatiale 1. juulil 2013 ja 2014. aasta summa tehakse kättesaadavaks esimesel tööpäeval pärast 1. jaanuari 2014.
4. Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest maksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitab Horvaatia põhjaliku aruande ajutise Schengeni rahastu alusel tehtud maksete lõpliku kasutamise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.
5. Komisjon võib vastu võtta ajutise Schengeni rahastu toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.
Artikkel 32
1. Käesolevaga luuakse rahavootoetus (edaspidi „ajutine rahavootoetus”) kui ajutine vahend, et aidata Horvaatial ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni parandada riigieelarves rahavooge.
2. Ajutise rahavootoetuse alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):
(miljonit eurot, jooksevhindades) |
||
|
2013 |
2014 |
Horvaatia |
75 |
28,6 |
3. Iga iga-aastane summa jagatakse võrdseteks igakuisteks osamakseteks, mis makstakse välja iga kuu esimesel tööpäeval.
Artikkel 33
1. Horvaatia jaoks reserveeritakse struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi raames 2013. aastal kulukohustuste assigneeringutena 449,4 miljonit eurot (jooksevhindades).
2. Üks kolmandik lõikes 1 nimetatud summast reserveeritakse ühtekuuluvusfondist.
3. Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusvahenditest Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:
— |
70 % 2014. aastal, |
— |
90 % 2015. aastal, |
— |
100 % alates 2016. aastast. |
4. Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.
Artikkel 34
1. Horvaatiale Euroopa Kalandusfondist 2013. aastal võimaldatav kogusumma on kokku 8,7 miljonit eurot (jooksevhindades) kulukohustuste assigneeringute näol.
2. Eelmaksed Euroopa Kalandusfondist moodustavad 25 % lõikes 1 osutatud kogusummast ning need makstakse ühe osamaksena.
3. Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:
— |
70 % 2014. aastal, |
— |
90 % 2015. aastal, |
— |
100 % alates 2016. aastast. |
4. Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.
Artikkel 35
1. Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (10) ei kohaldata Horvaatia suhtes kogu programmiperioodi 2007–2013 vältel.
2013. aastal eraldatakse Horvaatiale nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 artiklis 12 osutatud maaelu arendamise rahastamisvahendist 27,7 miljonit eurot (jooksevhindades).
2. Horvaatia suhtes kohaldatavad ajutised maaelu arengu lisameetmed on sätestatud VI lisas.
3. Komisjon võib rakendusaktide abil võtta VI lisa kohaldamiseks vastu vajalikud eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 sätestatud menetlusega, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (11) artikli 13 lõike 1 punktiga b, või järgides kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust.
4. Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kohandused VI lisas, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.
IV JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 36
1. Komisjon jälgib tähelepanelikult kõigi Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste, sealhulgas nende kohustuste täitmist, mis tuleb täita enne ühinemiskuupäeva või ühinemiskuupäevaks. Komisjoni järelevalve hõlmab seiretabelite korrapärast ajakohastamist, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (12) alusel peetavat dialoogi, vastastikuseid hindamismissioone, ühinemiseelset majandusprogrammi, fiskaalteatisi ja vajaduse korral varase hoiatamise kirjade saatmist Horvaatia ametiasutustele. 2011. aasta sügisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande. 2012. aasta sügisel esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule tervikliku seirearuande. Seireprotsessi jooksul tugineb komisjon liikmesriikide esitatud teabele ja võtab vajaduse korral arvesse ka rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud teavet.
Komisjon keskendub seireprotsessi käigus eelkõige Horvaatia võetud kohustustele kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas (VII lisa), sealhulgas saavutatud tulemustele kohtusüsteemi reformi ja tõhususe, sõjakuritegudega seotud kohtuasjade erapooletu käsitlemise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.
Lisaks sellele keskendub komisjon seireprotsessi käigus vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnale, sealhulgas liidu nõuete rakendamisele ja jõustamisele seoses välispiiride haldamise, politseikoostöö, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostööga, samuti võetud kohustustele konkurentsipoliitika valdkonnas, sealhulgas laevaehitustööstuse (VIII lisa) ja terasesektori (IX lisa) restruktureerimisele.
Komisjon esitab oma korrapäraste seiretabelite ja aruannete lahutamatu osana iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt nimetatud valdkondades võetud kohustuste täitmise kohta.
2. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta kõik vajalikud meetmed, kui seireprotsessi ajal tuvastatakse muret tekitavaid küsimusi. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning nõukogu tühistab need igal juhul sama menetlust järgides, kui asjaomased murettekitavad küsimused on edukalt lahendatud.
Artikkel 37
1. Kui kolmeaastase ajavahemiku lõpuks pärast ühinemist tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib Horvaatia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada asjaomane sektor siseturu majandusega.
Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Horvaatia suhtes.
2. Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.
Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide osaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.
3. Käesoleva artikli alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja kõnealuse kaitseklausli eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.
Artikkel 38
Kui Horvaatia ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, häirides sellega tõsiselt siseturu toimimist või ohustades liidu finantshuve või sellise häirimise või ohustamise vahetu ohu korral, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist.
Nimetatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ning eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Käesoleva artikli alusel ei kasutata kaitsemeetmeid meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastuseks Horvaatia edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajaduse korral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.
Artikkel 39
Kui Horvaatias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht institutsioonide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt vastu võetud aktide, samuti institutsioonide poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist ELi lepingu VI jaotise või Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt vastu võetud aktide ülevõtmisel või rakendamisel, võib komisjon kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid ning täpsustada nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.
Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Horvaatia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastavate puuduste kõrvaldamise korral. Neid võib siiski kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastuseks Horvaatia edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.
Artikkel 40
Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Horvaatia siseriiklike eeskirjade rakendamine V lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.
Artikkel 41
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (13) artikli 195 lõikes 2 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (14) artikli 13 lõike 1 punktiga b või kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud asjakohase menetlusega. Üleminekumeetmeid võidakse võtta kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.
Esimeses lõigus osutatud üleminekumeetmed võib vajaduse korral vastu võtta ka enne ühinemiskuupäeva. Need üleminekumeetmed võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.
Artikkel 42
Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Need meetmed võetakse vastu kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga.
Artikkel 43
Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt:
a) |
võidakse teha erand kohustusest esitada väljumise ülddeklaratsioon ELi toimimise lepingu artikli 28 lõikes 2 osutatud kaupade osas, mis väljuvad Horvaatia territooriumilt, et läbida Bosnia ja Hertsegoviina territoorium Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor”); |
b) |
võidakse teha erand kohustusest esitada sisenemise ülddeklaratsioon punkti a reguleerimisalasse jäävate kaupade osas, mis sisenevad uuesti Horvaatia territooriumile pärast seda, kui on läbinud Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas. |
Artikkel 44
Komisjon võib võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada vajaliku koosseisulise personali säilitamine Horvaatias kuni 18 ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Horvaatias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse Horvaatias pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldati enne ühinemist vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15). Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
V OSA
KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED
I JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE KODUKORRA NING KOMITEEDE EESKIRJADE JA KODUKORRA MUUDATUSED
Artikkel 45
Institutsioonid teevad aluslepingutes sätestatud vastavate menetluste teel oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
Aluslepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.
II JAOTIS
INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS
Artikkel 46
Ühinemisel käsitletakse Horvaatiat aluslepingute kohaselt ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaadina. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 1 kolmandale lõigule ja artikli 297 lõike 2 teisele lõigule, teatatud Horvaatiale ühinemisel.
Artikkel 47
1. Horvaatia jõustab meetmed, mis on vajalikud, et ta võiks alates ühinemiskuupäevast järgida direktiive ja otsuseid ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Horvaatia teatab kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesoleva aktiga ette nähtud tähtajaks.
2. Ulatuses, mil ELi toimimise lepingu artiklis 288 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates Horvaatia ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.
Artikkel 48
Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatab Horvaatia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest Horvaatia territooriumil.
Artikkel 49
Horvaatia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid aktidest, mille institutsioonid on vastu võtnud alates 1. juulist 2011 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 50
Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need aktid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.
Artikkel 51
Kui käesolevas aktis ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.
Artikkel 52
Enne ühinemist institutsioonide poolt vastuvõetud horvaadi keeles koostatud kõnealuste institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 53
Käesoleva akti I kuni IX lisa, nende liited ja protokoll moodustavad käesoleva akti lahutamatu osa.
Artikkel 54
Itaalia Vabariigi valitsus annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemislepingu tõestatud koopiad bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.
Esimeses lõigus nimetatud lepingute horvaadikeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui nimetatud lepingute praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid.
Artikkel 55
Nõukogu peasekretär annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.
(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(3) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27, ELT L 287, 28.10.2005, lk 4 ja ELT L 168M, 21.6.2006, lk 33.
(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.
(6) EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.
(7) ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.
(8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(9) ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.
(10) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1 ja ELT L 286 M, 4.11.2010, lk 26.
(11) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(12) ELT L 26, 28.1.2005, lk 3.
(13) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(14) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(15) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
I LISA
Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Horvaatia ühinemisel ühineb (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 4)
1. |
Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)
|
2. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)
|
3. |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2) |
4. |
18. detsembri 1997. aasta konventsioon Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2) |
5. |
17. juuni 1998. aasta konventsioon Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev juhtimisõiguse äravõtmise kohta (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2) |
6. |
29. mai 2000. aasta konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)
|
II LISA
Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest Horvaatia Vabariigile siduvad ja seal kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)
1. |
14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (1). |
2. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (2) (nagu neid on muudetud teatavate käesoleva lisa punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted: artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artikkel 26; artikkel 39; artiklid 44 kuni 49 (v.a artikli 47 lõige 4 ja artikli 49 punkt a, artikkel 51 ja artiklid 54 kuni 58); artikli 62 lõige 3; artiklid 67 kuni 69; artiklid 71 ja 72; artiklid 75 ja 76; artikkel 82; artikkel 91; artiklid 126 kuni 130 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva lõike sätetega; artikkel 136 ja lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon. |
3. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate allpool punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:
|
4. |
Järgmised Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud lepingud ja kokkulepped:
|
5. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), nagu neid on muudetud teatavate käesoleva lisa punktis 8 loetletud aktidega:
|
6. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), niivõrd kui need on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega:
|
7. |
19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), niivõrd kui need on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega:
|
8. |
Järgmised Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:
|
(1) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.
(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.
(3) Niikaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, ainult selle ajutise kohaldamise ulatuses.
III LISA
Ühinemisakti artiklis 15 osutatud loetelu: institutsioonide poolt vastu võetud aktide kohandused
1. TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS
32005 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).
a) |
Artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid
kui eelpool nimetatud liikmesriikide ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6. Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.” |
b) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 43b Ämmaemanda kutsekvalifikatsiooni omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde), medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi ämmaemand) ja primalja (ämmaemand).” |
2. INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUS
I. ÜHENDUSE KAUBAMÄRK
32009 R 0207: nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).
Artikli 165 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”
II. TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED
1. |
31996 R 1610: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30).
|
2. |
32009 R 0469: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009, 6. mai 2009, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.6.2009, lk 1).
|
III. ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED
32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).
Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud ühenduse disainilahendust nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”
3. FINANTSTEENUSED
32006 L 0048: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).
Artiklis 2 lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:
„— |
Horvaatias „kreditne unije” ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak”,”. |
4. PÕLLUMAJANDUS
1. |
31991 R 1601: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91, 10. juuni 1991, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1). II lisas lisatakse pärast geograafilist tähistust „Nürnberger Glühwein” järgmine tekst: „Samoborski bermet”. |
2. |
32007 R 1234: nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
|
3. |
32008 R 0110: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).
|
4. |
32009 R 0073: Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).
|
5. KALANDUS
1. |
32002 R 2371: nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59). I lisasse lisatakse järgmised osad: „11. HORVAATIA RANNIKUVEED (2)
12. SLOVEENIA RANNIKUVEED (3)
|
2. |
32006 R 1198: nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).
|
6. MAKSUSTAMINE
1. |
32006 L 0112: nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1). Artiklile 287 lisatakse järgmine punkt:
|
2. |
32008 L 0118: nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12). Artikli 46 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, võivad nõukogu direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas ja neljandas lõigus nimetamata liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2014 kohaldada vähemalt 300 sigareti suurust koguselist piirangut sigarettidele, mida võib tuua nende territooriumile ilma lisaaktsiisi maksmata liikmesriigist, kes kohaldab vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale ja neljandale lõigule madalamat aktsiisi, kui on ette nähtud artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus. Nõukogu direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas ja neljandas lõigus nimetatud liikmesriigid, kes kehtestavad olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast aktsiisi määraks vähemalt 77 eurot 1 000 sigareti kohta, võivad alates 1. jaanuarist 2014 kohaldada vähemalt 300 sigareti suurust koguselist piirangut sigarettidele, mida võib tuua ilma lisaaktsiisi maksmata tema territooriumile teisest madalamat aktsiisi kohaldavast liikmesriigist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale lõigule. Liikmesriigid, kes kohaldavad koguselist piirangut kooskõlas esimese ja teise lõiguga teavitavad sellest komisjoni. Nad võivad teostada vajalikke kontrolle tingimusel, et need kontrollid ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.” |
7. REGIONAALPOLIITIKA JA STRUKTUURIVAHENDITE KOORDINEERIMINE
1. |
32006 R 1083: nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
|
2. |
32006 R 1084: nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Eritingimused pärast Horvaatia liitumist 1. Meetmed, mille kohta komisjon on Horvaatia ühinemiskuupäevaks nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) (8) alusel teinud abi käsitleva otsuse ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse käesoleva määruse alusel komisjoni poolt heakskiidetuks. Ilma et see piiraks lõigete 2 kuni 5 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud meetmete suhtes käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid. 2. Lõikes 1 osutatud meetmetega seotud hankemenetlused, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses sätestatud eeskirjade kohaselt. Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) artiklit 165 ei kohaldata. Lõikes 1 osutatud meetmetega seotud hankemenetlused, mille kohta ei ole ühinemiskuupäevaks veel ilmunud pakkumiskutset Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse kooskõlas aluslepingutega või aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidega ning samuti kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikliga 9. 3. Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamakseid käsitatakse käesoleva määruse kohaselt fondist makstud toetustena. Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ning seejärel käesoleva määruse kohaselt ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt. Vahemaksete või lõppmaksete tingimustena kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli D lõike 2 punktides b kuni d ja artikli D lõigetes 3 kuni 5. 4. Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju või asjakohaste rahastamislepingutega kehtestatud erieeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon Horvaatia taotlusel. 5. Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon. |
8. KESKKOND
1. |
32003 L 0087: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
|
2. |
32009 D 0406: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136). II lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:
|
(1) Ülemmäärade arvutamisel võetakse arvesse artikliga 121 ette nähtud juurdekasvukava.”
(2) Eespool nimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest.
(3) Eespool nimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest.”
(4) Artikli 25 lõikes 3 osutatud juhtudel on2. rühma B-määrasid suurendatud 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid vähendatakse vastavalt.
(5) Artikli 26 lõikes 2 ette nähtud tegevuste (kooskõlas artikliga 25 väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade pardal tehtavad investeeringud) korral võib 2. rühma B-määrasid vähendada 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid suurendatakse vastavalt.
(6) Artiklites 29 ja 35 nimetatud tegevuste korral, kui neid teostavad artikli 3 puntiga f hõlmamata ettevõtjad, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, on B-määrasid suurendatud lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades, välja arvatud äärealadel asuvad Kreeka saared ning Horvaatia saared Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo, 30 protsendipunkti võrra ning lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondades 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid vähendatakse vastavalt.”
(7) ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.”;
IV LISA
Ühinemisakti artiklis 16 osutatud loetelu: muud alalised sätted
1. INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUS
Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, II jaotis – „Kaupade vaba liikumine”
ERIMEHHANISM
Horvaatia puhul võib ravimi patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud Horvaatias võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote Horvaatias esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.
Iga isik, kes kavatseb esimeses lõigus käsitletud ravimit importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.
2. KONKURENTSIPOLIITIKA
Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”
1. |
Järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on Horvaatias jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses:
Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaldamisel. Eeltoodud sätteid ei kohaldata ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevustele antava abi suhtes. |
2. |
Ulatuses, milles Horvaatia soovib, et komisjon kontrolliks abimeedet punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras, esitab ta komisjonile regulaarselt järgmisi andmeid:
komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt. Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast Horvaatia avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses siseturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks. Olenemata sellest, et Horvaatiast on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras. |
3. |
Komisjoni otsust esitada meetmele punkti 1 alapunktis c määratletud vastuväide käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (1) (praegune ELi toimimise lepingu artikkel 108) tähenduses. Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval. |
3. PÕLLUMAJANDUS
a) Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, III jaotis – „Põllumajandus ja kalandus”
1. |
Liit võtab üle Horvaatia poolt ühinemiskuupäeval hoitavad ja Horvaatia turutoetuspoliitikast tulenevad riigivarud hinnaga, mis tuleneb komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (2) artikli 4 lõike 1 punkti d ja VIII lisa kohaldamisest. Nimetatud varud võetakse üle ainult tingimusel, et kõnesolevate toodete puhul toimub riiklik sekkumine liidus ja et varud vastavad liidu sekkumisnõuetele. |
2. |
Horvaatia peab kõikide varude, nii era- kui riigivarude eest, mis on ühinemiskuupäeval Horvaatias vabas ringluses ja ületavad koguse, mida saab käsitada tavapärase säilitusvaruna, tegema vastava makse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Makse summa määratakse kindlaks selliselt, et see kajastaks kulusid, mis on seotud ülemääraste varude mõjuga põllumajandustoodete turgudele. Iga toote puhul tuleb kindlaks määrata ülemääraste varude tase, võttes arvesse iga toote omadusi ning asjaomaseid turge ja/või toote suhtes kohaldatavaid liidu õigusakte. |
3. |
Lõikes 1 osutatud varud arvatakse maha kogusest, mis ületab normaalse ülekandevaru. |
4. |
Komisjon rakendab ja kohaldab punktides 1 kuni 3 nimetatud korda kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) artikli 41 lõikes 2 sätestatud menetlusega, või kui see on asjakohane, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud menetlusega või kooskõlas asjakohase kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlusega. |
b) Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 108 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise või nendega kauplemisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud Horvaatias enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
— |
abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. Kõnealune teade peab sisaldama teavet iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval. Komisjon avaldab selliste abimeetmete nimekirja. |
Need abimeetmed loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks alates ühinemiskuupäevast kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.
Vajaduse korral peab Horvaatia hiljemalt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast neid abimeetmeid muutma, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda ajavahemikku käsitletakse igasugust nimetatud suunistega kokkusobimatut abi uue abina.
4. KALANDUS
Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 108 sätestatud olemasolevat abi käsitlevate menetluste kohaldamist, loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalandustoodetega ja neist valmistatud toodete tootmisega ja nendega kauplemisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud Horvaatias enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:
— |
abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. Kõnealune teade peab sisaldama teavet iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval. Komisjon avaldab selliste abimeetmete nimekirja. Need abimeetmed loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks alates ühinemiskuupäevast kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Vajaduse korral peab Horvaatia kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast neid abimeetmeid muutma, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda ajavahemikku käsitletakse igasugust nimetatud suunistega kokkusobimatut abi uue abina. |
5. TOLLILIIT
Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, II jaotis – „Kaupade vaba liikumine”, 1. peatükk, „Tolliliit”
31992 R 2913: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).
31993 R 2454: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).
Nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt.
LIIDU STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD LIIDUS)
1. |
Olenemata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklist 20, kaubad, mis laienenud liidus on ühinemiskuupäeval ajutiselt ladustatud või määruse artikli 4 lõike 15 punktis b või lõike 16 punktides b kuni h osutatud tollikäitlusel või -protseduuril või pärast ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel laienenud liidu piires, vabastatakse pärast laienenud liidus vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse üks järgmisena nimetatutest:
|
2. |
Punkti 1 alapunktis b nimetatud tõendava dokumendi väljaandmise korral ühinemiskuupäeval kehtinud olukorra ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 7 sätete alusel tähendab „ühenduse kaup” kaupa, mis on:
|
3. |
Punkti 1 alapunktis a nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud eespool nimetatud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)
4. |
Horvaatia aktsepteerib päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on nõuetekohaselt välja andnud või koostanud kõnealuste kolmandate riikidega Horvaatia poolt sõlmitud sooduslepingute alusel, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist ning tingimusel et:
Kui kaup deklareeriti Horvaatias vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse Horvaatias aktsepteerida ka Horvaatias kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute alusel tagasiulatuvalt välja antud või koostatud päritolutõendit, tingimusel et see päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. |
5. |
Horvaatia võib jätta kehtima load, mis kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel annavad „heakskiidetud eksportija” staatuse, juhul kui:
Hiljemalt ühe aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast asendab Horvaatia kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel. |
6. |
Punktis 4 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
7. |
Horvaatia aktsepteerib päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on tagasiulatuvalt välja andnud või koostanud sooduslepingute või -korra alusel, mille liit on kõnealuste kolmandate riikidega sõlminud või nende suhtes vastu võtnud, selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis ühinemiskuupäeval on kas transportimisel või ajutiselt ladustatud või kõnealuste kolmandate riikide või Horvaatia tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et Horvaatial ei ole veodokumentide väljaandmise ajal kolmanda riigiga kehtivat vabakaubanduslepingut asjaomaste toodete kohta, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist ning tingimusel et:
|
8. |
Punktis 7 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. |
TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EL-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES
9. |
Päritolutõendeid, mille on nõuetekohaselt välja andnud kas Türgi või Horvaatia või mis on koostatud nendevaheliste sooduskaubanduslepingute alusel ning millega keelatakse tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine kõnealuste kaupade puhul, aktsepteeritakse vastavates riikides staatust tõendavate dokumentidena tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, mis on ette nähtud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuses nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (4) (edaspidi otsus nr 1/95), tingimusel et:
Kui kaup deklareeriti Türgis või Horvaatias ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva esimeses lõigus nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt välja antud või koostatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. |
10. |
Punktis 9 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohastes sooduslepingutes. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist. |
11. |
Horvaatia aktsepteerib kaupade liikumissertifikaati A.TR, mis on välja antud otsuses nr 1/95 ettenähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis on ühinemiskuupäeval pärast liidus või Türgis ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel või Türgis või Horvaatias ajutiselt ladustatud või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduuril, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, tingimusel et:
|
12. |
Lõikes 11 nimetatud kaupade liikumissertifikaadi A.TR kontrollimise korral kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide A.TR väljaandmist käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid EÜ-Türgi tollikoostöö komitee 26. juuli 2006. aasta otsuse nr 1/2006, millega kehtestatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) alusel. |
TOLLIPROTSEDUURID
13. |
Ajutine ladustamine ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduurid, mida on alustatud enne ühinemist, lõpetatakse liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse liidu omavahenditeks. |
14. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 98 kuni 113 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496–535 sätestatud tolliladustamisprotseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
15. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 114 kuni 129 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 536 kuni 550 sätestatud seestöötlemisprotseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
16. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 137 kuni 144 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 553 kuni 584 sätestatud ajutise importimise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
17. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 145 kuni 160 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 585 kuni 592 sätestatud välistöötlemise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
MUUD SÄTTED
18. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides d, e ja g osutatud tolliprotseduuride kasutamise load või artikli 5a lõikes 2 osutatud volitatud ettevõtja staatus, mille Horvaatia on andnud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või üheks aastaks alates ühinemiskuupäevast, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. |
19. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 201–232 ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 859 kuni 876a sätestatud tollivõla tekkimise, arvestuskande tegemise ja tollivormistusjärgse sissenõudmise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
20. |
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 235 kuni 242 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 877 kuni 912 sätestatud tollimaksude vähendamise või tagasimaksmise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:
|
(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(2) ELT L 171, 23.6.2006, lk 35 ja ELT L 326 M, 10.12.2010, lk 70.
(3) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.
(4) EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1.
(5) ELT L 265, 26.9.2006, lk 18.
IV lisa liide
2. jaos ettenähtud olemasoleva abi mehhanismide olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud punkti 1 alapunktis b („Konkurentsipoliitika”)
Märkus: |
käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse 2. jaos sätestatud olemasoleva abi mehhanismi kohaldamise tähenduses olemasolevaks abiks ainult ulatuses, milles nad jäävad selle punkti 1 reguleerimisalasse. |
Registreerimisnumber |
Nimetus (originaalkeeles) |
Kuupäev, millal Horvaatia konkurentsiamet on selle heaks kiitnud |
Kehtivus |
||
Liikmesriik |
Nr |
Aasta |
|||
HR |
1 |
2011 |
Zakon o slobodnim zonama (NN 44/96, 92/05 i 85/08) |
17.06.2008 |
31.12.2016 |
HR |
3 |
2011 |
Zakon o Hrvatskoj radioteleviziji (NN 137/10) |
21.10.2010 |
Piiramatu kehtivusaeg |
HR |
4 |
2011 |
Odluka o otvorenosti Zračne luke Osijek d.o.o. u razdoblju od 2009. do 2013. godine, od 20. veljače 2009. i 24. travnja 2009 |
25.05.2009 |
31.12.2013 |
HR |
5 |
2011 |
Program financiranja nakladništva od 2011. do 2013 |
10.02.2011 |
31.12.2013 |
HR |
6 |
2011 |
Naknadno odobrenje državnih potpora poduzetniku Rockwool Adriatic d.o.o. |
30.12.2010 |
31.12.2015 |
HR |
9 |
2011 |
Zakon o znanstvenoj djelatnosti i visokom obrazovanju (NN 123/03, 198/03, 105/04, 174/04, 46/07) |
01.02.2007 |
31.12.2014 |
HR |
10 |
2011 |
Odluka o obvezi otvorenosti Zračne luke Rijeka d.o.o. za javni zračni promet u razdoblju od 2010. do 2014., od 25. siječnja 2010. i 3. studenoga 2010 |
10.03.2011 |
31.12.2014 |
V LISA
Ühinemisakti artiklis 18 osutatud loetelu: üleminekumeetmed
1. KAUPADE VABA LIIKUMINE
32001 L 0083: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
Erandina direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususnõuetest jäävad loetelusse (käesoleva lisa liites, mille on esitanud Horvaatia) kantud ravimitele, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (1) artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, enne ühinemiskuupäeva Horvaatia seaduste alusel antud müügiload kehtima kuni nende uuendamiseni vastavalt liidu acquis’le või kuni nelja aasta möödumiseni ühinemiskuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Selle erandiga hõlmatud müügilubadele ei laiene vastastikune tunnustamine liikmesriikides enne, kui sellistele toodetele on antud luba vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ.
Enne ühinemist Horvaatia seaduste alusel antud riiklikud müügiload, mis ei ole hõlmatud eespool nimetatud erandiga, ja kõik uued müügiload peavad alates ühinemiskuupäevast olema kooskõlas direktiiviga 2001/83/EÜ.
2. ISIKUTE VABA LIIKUMINE
Euroopa Liidu toimimise leping
31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprilli 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
32011 R 0492: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).
1. |
ELi toimimise lepingu artiklit 45 ja artikli 56 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Horvaatia ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2 kuni 13 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti. |
2. |
Erandina määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1 kuni 6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kahe aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Horvaatia kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni. Horvaatia kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule. Samad õigused on ka Horvaatia kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem. Teises ja kolmandas lõigus osutatud Horvaatia kodanikud jäävad neis lõikudes osutatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad. Teise ja kolmandas lõigus osutatud õigusi ei ole Horvaatia kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud. |
3. |
Nõukogu kontrollib punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase ajavahemiku lõppu. Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase ajavahemiku lõpuks teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. |
4. |
Horvaatia taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Horvaatia taotluse saamist. |
5. |
Liikmesriik, kes punktis 2 osutatud viie aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsme aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. |
6. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Horvaatia kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt seitsme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast ühinemiskuupäeva. |
7. |
Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6, võivad kasutada käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus kirjeldatud menetlust seitsme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast ühinemiskuupäeva. Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse tegemisest võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul. Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused. |
8. |
Kuni määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamine on punktide 2 kuni 5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Horvaatias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Horvaatia kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:
Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist. |
9. |
Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiivi 68/360/EMÜ (liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires) (2) sätted, ei või lahutada määruse (EL) nr 492/2011 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2 kuni 5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Horvaatia ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2 kuni 5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks. |
10. |
Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Horvaatia jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed. |
11. |
Punktide 2 kuni 5 ja 7 kuni 9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada. |
12. |
Selleks et tulla Saksamaa ja Austria tööturu teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste häirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Horvaatia töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi ELi toimimise lepingu artikli 56 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Horvaatia äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed. Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:
Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt käesoleva lõike esimesele ja teisele lõigule erandi ELi toimimise lepingu artikli 56 esimesest lõigust, võib Horvaatia võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid. Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Horvaatia vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. |
13. |
Punktide 2 kuni 5 ja 7 kuni 11 kohaldamise mõjul ei või Horvaatia kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused. Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1 kuni 12 kohaldamisest. Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Horvaatia võõrtöötajaid ja nende perekondi või Horvaatias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Horvaatias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Liidu eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Horvaatias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Horvaatia kodanikke. |
3. KAPITALI VABA LIIKUMINE
Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping
Olenemata Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevatest kohustustest võib Horvaatia alates ühinemiskuupäevast jätta seitsmeks aastaks jõusse oma põllumajandusmaa seaduses (OG 152/08) sätestatud piirangud, mis kehtivad ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval ja käsitlevad põllumajandusmaa omandamist teise liikmesriigi kodanike, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP lepingu) osalisriikide kodanike ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi õigusaktide alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Siiski ei või liikmesriigi kodanikku või teise liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud juriidilist isikut ühelgi juhul kohelda põllumajandusmaa omandamise osas vähem soodsalt, kui sellist kodanikku või isikut oleks koheldud ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval, ega piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku või juriidilist isikut.
FIEst põllumajandustootjate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias ja seal elada, ei kohaldata esimese lõigu sätteid ega muid eeskirju või menetlusi kui need, mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes.
Kolmanda aasta lõpuks, mis järgneb ühinemise kuupäevale, korraldatakse kõnealuse üleminekumeetme üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal otsustada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi lühendada või selle lõpetada.
Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et üleminekuperioodi lõppedes on Horvaatia põllumajandusmaa turul tõsiseid häireid või nende oht, teeb komisjon Horvaatia taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kolme aasta võrra. See pikendamine võib piirduda valitud geograafiliste piirkondadega, mis on kõige enam mõjutatud.
4. PÕLLUMAJANDUS
I. HORVAATIA SUHTES KOHALDATAVAD ÜLEMINEKUMEETMED
1. |
32001 L 0113: nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67). Erandina artiklis 8 sätestatud kohustusest on Horvaatia turul lubatud toodete nimetusega „domaća marmelada” ja „ekstra domaća marmelada” turustamine kuni ühinemiskuupäeval olemasolevate varude ammendamiseni. |
2. |
32006 R 0510: nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 12 ja ELT L 335M, 13.12.2008, lk 213).
|
3. |
32007 R 1234: nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
|
4. |
32009 R 0073: Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).
|
II. RAFINEERITAVA TOORSUHKRU TARIIFSED ÜLEMINEKUKVOODID
Horvaatiale reserveeritakse ajavahemikuks kuni kolm turustusaastat pärast ühinemist iga-aastane eraldiseisev erga omnes kvoot, et importida igal aastal 40 000 tonni rafineeritavat toorsuhkrut, tollimaksumääraga 98,00 eurot tonni kohta. Kui läbirääkimiste tulemusel teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetega üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXIV lõikes 6 sätestatud kompenseeriva täpsustuse üle pärast Horvaatia ühinemist, avatakse hüvitatav suhkrukvoot enne üleminekuperioodi lõppu, peatatakse hüvitatava suhkrukvoodi avamisel Horvaatiale eraldatud 40 000 suurune kvoot osaliselt või täielikult. Komisjon võtab vastu vajalikud rakendusmeetmed järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artikli 13 lõike 1 punktiga b ning üldpõhimõtetega, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.
III. AJUTISED OTSETOETUSTE MEETMED HORVAATIA SUHTES
Põllumajandustootjatele 2013. aastaks antud otsemaksete hüvitamise tingimusena peab Horvaatia enne ühinemist kohaldama samu eeskirju, kui need, mis on selliste otsemaksete osas sätestatud nõukogu määruses (EÜ) 73/2009 ja komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1121/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega (6) ja komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (7).
5. TOIDUOHUTUS, VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARPOLIITIKA
I. MUNAKANAD
31999 L 0074: nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).
Horvaatia puhul võib erandina nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ artiklist 6 munevaid munakanu hoida ühinemiskuupäeval puurides, mis ei vasta kõnealuses artiklis sätestatud struktuurilistele nõuetele. Horvaatia tagab, et selliste puuride kasutamine lõpeb hiljemalt 12 kuud pärast ühinemist.
Taolistes täiustamata puurides toodetud munad viiakse üksnes Horvaatia siseturule. Niisugused munad ja nende pakendid tuleb selgelt märgistada eritähisega, mis võimaldab läbi viia vajalikku kontrollimist. Niisuguse eritähise täpne kirjeldus tuleb edastada komisjonile hiljemalt üks aasta enne ühinemiskuupäeva.
II. ETTEVÕTTED (LIHA-, PIIMA-, KALA- JA LOOMSED KÕRVALSAADUSED)
32004 R 0852: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
32009 R 1069: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (EÜT L 300, 14.11.2009, lk 1).
1. |
Struktuurilised nõuded, mis on sätestatud:
ei kohaldata teatavatele ettevõtetele liha-, piima-, kala- ja loomsete kõrvalsaaduste sektoris Horvaatias kuni 31. detsembrini 2015 allpool sätestatud tingimustel. |
2. |
Niikaua kui punktis 1 nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult Horvaatia siseturule või kolmandate riikide turgudele kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega või kasutada edasiseks töötlemiseks Horvaatia ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga 1, sõltumata turustamiskuupäevast. |
3. |
Punkti 1 osutatud ettevõtetes toodetud toidul on määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tervise- või tunnusmärk. Erineva tervise- või tunnusmärgi täpne kirjeldus edastatakse komisjonile hiljemalt üks aasta enne ühinemiskuupäeva. |
4. |
Punkte 2 ja 3 kohaldatakse samuti kõigi toodete suhtes, mis on pärit ühendatud liha-, piima- või kalatöötlemisettevõtetest, millest osa on hõlmatud punktiga 1. |
5. |
Horvaatia jälgib pidevalt ettevõtete ajakohastamist käsitleva riikliku programmi rakendamist ja esitab sellega seoses komisjonile iga-aastase kava edusammude kohta. Horvaatia tagab, et iga ajakohastamise kava iga sellise ettevõtte kohta koos struktuuriliste nõuete korrigeerimise tähtaegadega töötatakse välja ja tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks. |
6. |
Komisjon koostab aegsasti enne ühinemist loetelu punktis 1 osutatud ettevõtete kohta. Nimetatud loetelu avalikustatakse ja see sisaldab iga ettevõtte nime ja aadressi. |
7. |
Horvaatia tagab, et iga ettevõte, mis ei ole ühinemise ajaks täielikus vastavuses toiduohutust käsitleva liidu acquis’ga, lõpetab oma tegevuse, välja arvatud juhul, kui ettevõte on hõlmatud kõnealuse üleminekumeetme sätetega. |
8. |
Üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks seoses määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 võib vastu võtta rakenduseeskirjad kooskõlas vastavalt artikli 12 teise lõiguga ja artikli 9 teise lõiguga. |
9. |
Üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks seoses määrusega (EÜ) nr 1069/2009 võib vastu võtta rakenduseeskirjad kooskõlas artikli 52 lõikega 4. |
III. SEEMNETE TURUSTAMINE
32002 L 0053: nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).
32002 L 0055: nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).
Horvaatia võib kuni 31. detsembrini 2014 edasi lükata direktiivide 2002/53/EÜ artikli 4 lõike 1 ja 2002/55/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaldamise selliste seemnesortide turustamise osas oma territooriumil, mis on loetletud vastavas riiklikus põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kataloogis ning mida ei ole ametlikult vastavalt nimetatud direktiividele tunnustatud. Selle ajavahemiku jooksul ei turustata neid seemneid teiste liikmesriikide territooriumil.
IV. NEUM
31997 L 0078: nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).
Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
1. Kolmandatest riikidest I lisas loetletud territooriumile toodud toodete veterinaarkontrolli viib läbi liikmesriik vastavalt käesolevale direktiivile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (9).
2. Erandina lõikest 1 võib Horvaatia territooriumilt pärinevad ja Bosnia ja Hertsegoviina territooriumit Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor”) läbivad toodete saadetised vabastada veterinaarkontrollist enne nende uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli piiripunktides, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:
a) |
Horvaatia on ühinemiskuupäevaks või enne seda sisse seadnud piiripunktid Neumi transiidikoridori põhja- ja lõunaosas ning need peavad olema varustatud, mehitatud ja ette valmistatud, et tagada sellest lõikest tulenevate nõuete täitmine; |
b) |
Horvaatia tagab, et
|
c) |
Horvaatia tagab, et saadetist ei tohi lubada uuesti Horvaatia territooriumile, kui
|
d) |
Horvaatia teavitab komisjoni korrapäraselt ja vastavalt vajadusele punktis b sätestatud nõuete mittetäitmisest ja meetmetest, mida Horvaatia on punkti c kohaselt võtnud; |
e) |
vajaduse korral võetakse otsus lõike 1 suhtes kohaldatava erandi peatamise või tühistamise kohta vastu artiklis 29 sätestatud korras; |
f) |
vajaduse korral võib käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu võtta artiklis 29 sätestatud korras. |
6. KALANDUS
32006 R 1967: nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11. Parandatud versioon: ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).
a) |
Erandina artikli 13 lõigetest 1 ja 2 lubatakse kuni 30. juunini 2014 ainult Lääne-Istra piirkonnas registreeritud ja tegutsevate laevade puhul ajutiselt põhjatraalide kasutamist alla 50 meetri sügavusel, vähemalt 1,5 meremiili kaugusel kaldast. Nimetatud erandit kohaldatakse Lääne-Istrana kavandatud alal, mille asukoht on määratletud geograafiliste koordinaatidega φ=44.52135 ja λ=14.29244 põhja suunas ja lääne suunas. Horvaatial lubatakse laevade puhul, mille kogupikkus on alla 15 meetri, ajutiselt kuni 30. juunini 2014 kasutada põhjatraalisid üle 50 meetri sügavusel vähemalt 1 meremiili kaugusel kaldast, säilitades kõik muud ruumilised ja ajalised piirangud, mida kohaldatakse ühinemiskuupäeval. |
b) |
Erandina artikli 17 lõikest 1 lubatakse piiratud arvul laevadel (mis ei ületa 2 000 laeva), mis kuuluvad mittekutselise kalapüügi erikategooriasse „väikesemahuline käsitöönduslik kalapüük isiklike vajaduste rahuldamiseks”, kasutada maksimaalselt 200 meetrit nakkevõrke kuni 31. detsembrini 2014, tingimusel et jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühinemiskuupäeval kehtivaid piiranguid. Horvaatia esitab komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval üleminekuajaga hõlmatud laevade loetelu, sealhulgas nende omadused ja püügivõimsuse väljendatuna brutoregistertonnides (GT) ja kilovattides (kW). |
7. TRANSPORDIPOLIITIKA
1. |
31992 R 3577: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92, 7. detsember 1992, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7). Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked: „4. Erandina artikli 4 lõike 1 teisest lõigust võib enne Horvaatia ühinemiskuupäeva sõlmitud avalike teenuste osutamise lepinguid kohaldada kuni 31. detsembrini 2016. 5. Erandina artikli 1 lõikest 1 võivad kuni 31. detsembrini 2014 Horvaatia sadamate vahel kruiisiteenuseid osutada ainult sellised Horvaatias registreeritud ja Horvaatia lipu all sõitvad alla 650 brutotonnaažiga laevad, mida käitavad Horvaatia õiguse kohaselt asutatud laevandusettevõtjad, kelle põhitegevuskoht asub ja mille üle kontrolli teostatakse Horvaatias. 6. Erandina artikli 1 lõikest 1 ning üleminekuperioodiks kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse korral 30 tööpäeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest otsustada, et käesoleva artikli lõikes 5 osutatud erandit kasutavad laevad ei osuta kruiisiteenuseid muu liikmesriigi kui Horvaatia teatavate piirkondade sadamate vahel, kui tõendatakse, et selliste teenuste osutamine häirib tõsiselt või ähvardab tõsiselt häirida transpordi siseturgu asjaomastes valdkondades. Kui komisjon ei ole 30 tööpäeva möödudes otsust teinud, võib asjaomane liikmesriik kohaldada kaitsemeetmeid seni, kuni komisjon oma otsuse teeb. Hädaolukorras võib liikmesriik võtta ühepoolselt vastu asjakohased ajutised meetmed, mis võivad kehtida maksimaalselt kuni kolm kuud. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest kohe komisjoni. Komisjon võib need meetmed tühistada või heaks kiita kuni omapoolse lõpliku otsuse tegemiseni. Liikmesriike teavitatakse asjade käigust.” |
2. |
32009 R 1072: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72). Erandina määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 8 kohaldatakse järgmist:
Liikmesriigid, kes kohaldavad esimese lõigu esimeses ja teises taandes nimetatud üleminekumeedet, võivad kabotaažvedusid järjest enam vastastikku lubada Horvaatiaga sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. Esimeses ja teises lõigus nimetatud üleminekukord ei tohi Horvaatia veoettevõtjate kabotaažvedudele lubamisel üheski liikmesriigis kaasa tuua rangemaid piiranguid kui need, mis kehtivad ühinemislepingu allakirjutamise ajal. |
8. MAKSUSTAMINE
1. |
31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8). Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Horvaatial lubatakse kohaldada üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2017, et saavutada esimeses ja teises lõigus ettenähtud nõuete täitmine. Alates 1. jaanuarist 2014 ei tohi see aktsiis olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast olla väiksem kui 77 eurot 1 000 sigareti kohta.” |
2. |
32006 L 0112: nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
|
9. VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS
32006 R 0562: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 19a
Erandina käesoleva määruse piiripunktide loomisega seotud sätetest kuni nõukogu otsuse jõustumiseni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatias vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 või kuni käesolevat määrust muudetakse, et lisada ühistes piiripunktides piirikontrolli käsitlevad sätted, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, võib Horvaatia säilitada ühised piiripunktid piiril Bosnia ja Hertsegoviinaga. Nimetatud ühistes piiripunktides viivad ühe poole piirivalveametnikud läbi sisenemis- ja väljumiskontrolle teise osapoole territooriumil. Kõik Horvaatia piirivalveametnike poolt teostatavad sisenemis- ja väljumiskontrollid ühistes piiripunktides Bosnia ja Hertsegoviinaga tuleb läbi viia kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas kooskõlas liikmesriikide kohustustega seoses rahvusvahelise kaitse ja mittetagasisaatmisega. Selleks muudetakse vajadusel asjakohaseid kahepoolseid kõnealuste ühiste piiripunktide loomist käsitlevaid lepinguid.”
10. KESKKOND
I. HORISONTAALSED ÕIGUSAKTID
1. |
32003 L 0087: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
|
2. |
32010 R 0920: komisjoni määrus (EL) nr 920/2010, 7. oktoober 2010, standarditud ja turvatud registrisüsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ (ELT L 270, 14.10.2010, lk 1). Lennutegevusega seotud artikleid 16, 29, 41, 46 ja 54 ning VIII lisa hakatakse Horvaatias kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. |
II. ÕHU KVALITEET
32008 L 0050: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
a) |
Erandina XIV lisast loetakse punkti A esimeses lõigus nimetatud baasaastaks teine aasta pärast Horvaatia ühinemise aasta lõppu. Selle baasaasta keskmise kokkupuute näitaja on ühinemisaasta ning ühinemise järgse esimese ja teise aasta keskmine kontsentratsioon. |
b) |
Erandina XIV lisa punktist B tuleb kokkupuute vähendamise eesmärk arvutada keskmise kokkupuute näitaja alusel baasaastal, milleks on teine aasta pärast Horvaatia ühinemise aasta lõppu. |
III. JÄÄTMEKÄITLUS
31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
a) |
Erandina artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidest a, b ja c kohaldatakse Horvaatias nõuet vähendada prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete kogust vastavalt 75 protsendini, 50 protsendini ja 35 protsendini (massi järgi) 1997. aastal tekkinud biolagunevate olmejäätmete üldkogusest kooskõlas allpool täpsustatud tähtaegadega. Horvaatia tagab prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse järkjärgulise vähendamise vastavalt järgmisele kavale:
|
b) |
Erandina artikli 14 punktist c peavad kõik Horvaatia olemasolevad prügilad vastama 31. detsembriks 2018 direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded. Horvaatia tagab olemasolevatesse nõuetele mittevastavatesse prügilatesse ladestatavate jäätmete järkjärgulise vähendamise vastavalt järgmistele aastastele maksimumkogustele:
Alates ühinemisaastast esitab Horvaatia komisjonile iga aasta 31. detsembriks aruande direktiivi järkjärgulise rakendamise ja nimetatud vahe-eesmärkide täitmise kohta. |
IV. VEE KVALITEET
1. |
31991 L 0271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40). Erandina artiklitest 3, 4, 5, 6 ja 7 hakatakse asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Horvaatias kohaldama alates 1. jaanuarist 2024 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:
|
2. |
31998 L 0083: nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32). Erandina hakatakse Horvaatias vastavalt I lisa A osas ja C osas sätestatud mikrobioloogilisi parameetreid ja indikaatorparameetreid kohaldama alates 1. jaanuarist 2019 järgmistes veevarustustsoonides:
|
V. SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL (IPPC)
1. |
31999 L 0013: nõukogu direktiiv 1999/13/EÜ, 11. märts 1999, teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1).
|
2. |
32001 L 0080: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1). Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 3 hakatakse Horvaatias kohaldama vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitkoguste piirväärtusi järgmiste seadmete suhtes alates 1. jaanuarist 2018:
|
3. |
32008 L 0001: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ, 15. jaanuar 2008, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 24, 29.1.2008, lk 8). Erandina artikli 5 lõikest 1 hakatakse olemasolevatele käitistele lubade andmist käsitlevaid nõudeid kohaldama Horvaatias järgmiste käitiste suhtes kuni iga käitise jaoks määratud kuupäevani, kui on tegemist kohustusega järgida nimetatud käitiste käitamisel heitkoguste piirväärtusi, samaväärseid parameetreid või tehnilisi meetmeid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnikal vastavalt artikli 2 lõikele 12.
|
VI. KEMIKAALID
32006 R 1907: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
a) |
Erandina artikli 23 lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 28, milles määratakse kindlaks tähtaeg nendes osutatud ainete registreerimiseks ja eelregistreerimiseks, kohaldatakse Horvaatias asuvatele tootjatele, importijatele ja toote valmistajatele alates ühinemiskuupäevast faasiainete eelregistreerimiseks kuuekuulist kohanemisaega. Artikli 23 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud kuupäevad esimeseks ja teiseks registreerimise tähtajaks langeksid kuupäevale, milleks on 12 kuud pärast ühinemiskuupäeva. |
b) |
Artikleid 6, 7, 9, 17, 18 ja 33 ei kohaldata Horvaatias kuus kuud pärast ühinemiskuupäeva. |
c) |
Erandina üleminekukorrast, mida kohaldatakse XIV lisas nimetatud ainete osas, siis juhul, kui viimane kohaldamise kuupäev on enne ühinemiskuupäeva või vähem kui kuus kuud pärast seda, tehakse Horvaatias asuvatele taotlejatele erand ajavahemikuks kuus kuud pärast ühinemiskuupäeva, mille lõpuks tuleb esitada autoriseerimistaotlused. |
(1) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(2) EÜT L 257, 19.10.1968, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33) ning see on tunnistatud kehtetuks alates 30. aprillist 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(3) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).
(4) NACE: vt 31990 R 3037: nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).
(5) ELT L 316, 2.12.2009, lk 1.
(6) ELT L 316, 2.12.2009, lk 27.
(7) ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.
(8) ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.
(9) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.”
V lisa liide
Nimekiri, (1) mille Horvaatia esitas ravimitest, mille jaoks jääb Horvaatia õiguse alusel enne ühinemiskuupäeva Horvaatia poolt välja antud müügiluba kehtima kuni selle uuendamiseni kooskõlas liidu acquis’ga või kuni 30. juunini 2017, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Nimekirja lisamine ei näita seda, kas ravimil on liidu acquis’ga kooskõlas olev müügiluba.
VI LISA
Maaelu areng (osutatud ühinemisakti artikli 35 lõikes 2)
AJUTISTE MAAELU ARENGU LISAMEETMETE KOHALDAMINE HORVAATIA SUHTES
A. Toetus restruktureerimisel olevatele elatustaludele
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 antakse Horvaatia puhul eritoetusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 sätestatud põhimõtete alusel elatuspõllumajandusettevõtetele enne 31. detsembrit 2017 heaks kiidetud taotluste osas, tingimusel et uues maaelu arengut käsitlevas määruses programmitöö perioodiks 2014–2020 ei ole ette nähtud mis tahes sarnaseid meetmeid ja/või toetust.
B. Tootjarühmad
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 antakse Horvaatia puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 34 sätestatud põhimõtete alusel eritoetusi selliste tootjarühmade asutamise ja haldustegevuse hõlbustamiseks, kes on Horvaatia pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud 31. detsembriks 2017, tingimusel et uues maaelu arengut käsitlevas määruses programmitöö perioodiks 2014–2020 ei ole ette nähtud mis tahes sarnaseid meetmeid ja/või toetust.
C. Programm „Leader”
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 määratakse Horvaatia puhul EAFRD minimaalne panus maaelu arengu programmis programmi „Leader” jaoks keskmiselt tasemel, mis moodustab vähemalt poole teiste liikmesriikide suhtes kohaldatavast eelarvest, kui niisugune nõue on kehtestatud.
D. Täiendavad otsetoetused
1. |
Toetust võib anda põllumajandustootjatele, kellel on õigus taotleda täiendavat riiklikku otsetoetust või abi nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 alusel. |
2. |
Põllumajandustootjale aastate 2014, 2015 ja 2016 kohta antav toetus ei tohi olla suurem kui erinevus alljärgnevate punktide vahel:
|
3. |
Liidu panus selle alajaotise D alusel Horvaatias aastate 2014, 2015 ja 2016 kohta antavas toetuses ei ületa 20 % tema vastavast EAFRDi aasta kogueraldisest. |
4. |
Liidu panuse määr täiendavateks otsetoetusteks ei tohi ületada 80 %. |
E. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – maaelu areng
1. |
Horvaatia võib lepinguid jätkata või võtta kohustusi IPARDi programmi raames vastavalt komisjoni 12. juuni 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (1) kuni ta alustab lepingute sõlmimist või kohustuste võtmist asjakohase maaelu arengut käsitleva määruse alusel. Horvaatia teavitab komisjoni kuupäevast, millal ta alustab lepingute sõlmimist või kohustuste võtmist asjakohase maaelu arengut käsitleva määruse alusel. |
2. |
Komisjon võtab sel eesmärgil vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 5. Selleks abistab komisjoni ühinemiseelse abi komitee, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 14 lõikes 1. |
F. IPARDi järelhindamine
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 seoses IPARDi programmi rakendamisega Horvaatia jaoks, võivad komisjoni määruse (EÜ) nr 718/2007 artiklis 191 ettenähtud järelhindamisega seotud kulud olla uue asjaomase määruse raames abikõlblikud tehnilise abi meetme raames.
G. Põllumajandusettevõtete ajakohastamine
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 võib Horvaatia puhul põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks ette nähtud toetuse ülemmäär olla 75 % abikõlblike investeeringute summast kõige rohkem nelja aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast, selleks et rakendada nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) (2) vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 1.
H. Nõuetele vastavus
Maaelu arengu õiguslikus raamistikus programmitöö perioodiks 2014–2020 täidetakse Horvaatia puhul nimetatud programmitöö perioodile kohaldatavaid nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 II lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale: II lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014; II lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016; II lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
VII LISA
Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud konkreetsed kohustused (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 teises lõigus)
1. |
Jätkuvalt tagada kohtusüsteemi reformistrateegia ja tegevuskava tõhus rakendamine. |
2. |
Jätkuvalt tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, vastutust, erapooletust ja professionaalsust. |
3. |
Jätkuvalt parandada kohtusüsteemi tõhusust. |
4. |
Jätkuvalt parandada kohalike sõjakuritegude menetlemist. |
5. |
Jätkuvalt tagada märkimisväärsed tulemused, mis on saadud kõikidel tasanditel esineva organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite, sealhulgas kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni juhtumite tõhusal, tulemuslikul ja erapooletul uurimisel, nende eest süüdistuse esitamisel ja neid käsitlevate kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas sellistes tundlikes valdkondades nagu riigihanked. |
6. |
Jätkuvalt parandada tulemusi, mis on saavutatud tugevdatud ennetusmeetmete kehtestamisel korruptsiooni ja huvide konflikti vastu võitlemiseks. |
7. |
Jätkuvalt tugevdada vähemuste kaitset, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi käsitleva põhiseadusliku akti (CARNM) tõhusa rakendamise kaudu. |
8. |
Jätkuvalt käsitleda pagulaste tagasipöördumisega seotud lahendamata küsimusi. |
9. |
Jätkuvalt parandada inimõiguste kaitset. |
10. |
Jätkuvalt teha täiel määral koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. |
VIII LISA
Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia laevaehitustööstuse restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)
Restruktureerimine viiakse läbi järgmistes laevaehitusettevõtjates (edaspidi „ettevõtjad”):
— |
Brodograđevna industrija 3. MAJ dioničko društvo, Rijeka (edaspidi „3. MAJ”) |
— |
BRODOTROGIR d.d., Trogir (edaspidi „Brodotrogir”) |
— |
BRODOGRAĐEVNA INDUSTRIJA SPLIT, dioničko društvo, Split (edaspidi „Brodosplit”) |
— |
BRODOSPLIT-BRODOGRADILIŠTE SPECIJALNIH OBJEKATA društvo s ograničenom odgovornošću, Split (edaspidi „BSO”) |
— |
BRODOGRADILIŠTE KRALJEVICA dioničko društvo za izgradnju i popravak brodova, Kraljevica (edaspidi „Kraljevica”). |
Horvaatia andis lubaduse viia läbi nende ettevõtjate restruktureerimine, erastades need võistleva pakkumismenetluse alusel. Pakkujad on nende ettevõtjate restruktureerimiskavad esitanud ning Horvaatia konkurentsiamet ja komisjon on need heaks kiitnud. Restruktureerimiskavad lisatakse Horvaatia ja ettevõtjate ostjate vahel sõlmitavatele erastamislepingutele.
Iga ettevõtja kohta esitatud restruktureerimiskavas on sätestatud järgmised põhitingimused, millest restruktureerimise käigus tuleb kinni pidada.
— |
Kogu nendele ettevõtjatele alates 1. märtsist 2006 antud riigiabi tuleb käsitleda restruktureerimisabina. Ettevõtjad peavad restruktureerimiskavasse omavahenditest panustama reaalse omaosaluse, mis moodustab vähemalt 40 % restruktureerimiskuludest ega sisalda riigiabi. |
— |
Ettevõtjate üldist tootmisvõimsust tuleb 1. juuni 2011. aasta tasemega võrreldes vähendada 471 324 CGTlt (kompenseeritud kogumahutavus) 372 346 CGT-le. Ettevõtjad vähendavad oma tootmisvõimsust hiljemalt 12 kuu möödumisel erastamislepingu allkirjastamisest. Võimsuse vähendamiseks suletakse lõplikult ellinguid, määratakse ellingute kasutamisalaks üksnes sõjaotstarbeline tootmine ELi toimimise lepingu artikli 346 tähenduses ja/või vähendatakse ettevõtja pindala. CGT (kompenseeritud kogumahutavus) on asjaomaste OECD eeskirjade kohaselt toodangu arvutamiseks kasutatav ühik. |
— |
Ettevõtjate aastane kogutoodang võib olla maksimaalselt 323 600 CGT kümneaastase ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2011. Ettevõtjate toodang ei tohi ületada järgmisi tasemeid (1):
Ettevõtjad võivad kokku leppida nende individuaalse toodangu ülempiiri muutmises. Nad võivad õiguslikult siduvate lepingute abil täpselt sätestada, millise osa oma individuaalsest tootmiskvoodist (väljendatuna CGTdes) nad üksteisele loovutavad. Seejuures tuleb kinni pidada aastase kogutoodangu ülempiirist 323 600 CGTd. |
— |
Restruktureerimiskavades sätestatakse ka muud meetmed, mida ettevõtjad rakendavad, et tagada elujõulisuse taastamine pikemas perspektiivis. |
Edaspidi kavadesse tehtavad muudatused peavad olema kooskõlas eespool nimetatud põhitingimustega, millest restruktureerimise käigus tuleb kinni pidada, ning need tuleb esitada komisjonile heakskiitmiseks.
Ettevõtjatele ei anta uut päästmis- või restruktureerimisabi enne vähemalt kümne aasta möödumist erastamislepingu allkirjastamisest. Horvaatia ühinemisel nõuab komisjon Horvaatialt tagasi käesoleva sättega vastuolus antud päästmis- või restruktureerimisabi ja kogunenud intressid.
Horvaatia konkurentsiameti ja komisjoni poolt heaks kiidetud restruktureerimiskavad lisatakse Horvaatia ja ettevõtjate ostjate vahel sõlmitavatele erastamislepingutele. Erastamislepingud tuleb esitada komisjonile heakskiitmiseks ja allkirjastada enne Horvaatia ühinemist.
Komisjon jälgib tähelepanelikult restruktureerimiskavade rakendamist ning kooskõla käesolevas lisas sätestatud tingimustega, millega reguleeritakse riigiabi taset, omaosalust, tootmisvõimsuse vähendamist, tootmisvõimsuse ülempiiri ning ettevõtja elujõulisuse taastamise tagamiseks võetavaid meetmeid.
Selline kontroll viiakse läbi restruktureerimisperioodi igal aastal. Horvaatia täidab täielikult jälgimiskorraldust. Täpsemalt:
— |
Horvaatia esitab komisjonile kuni restruktureerimisperioodi lõpuni hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril ja 15. juulil kuue kuu aruanded abi saavate äriühingute restruktureerimise kohta; |
— |
aruanded sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik selleks, et kontrollida restruktureerimisprotsessi, omaosalust, tootmisvõimsuse vähendamist, tootmisvõimsuse ülempiiri ning ettevõtja elujõulisuse taastamise tagamiseks võetavaid meetmeid; |
— |
Horvaatia esitab 2020. aasta lõpuni hiljemalt iga aasta 15. juuliks aruande restruktureerimisel olevate ettevõtjate aastase toodangu kohta; |
— |
Horvaatia kohustab äriühinguid avaldama kõik asjakohased andmed, mida muudel juhtudel võidakse pidada konfidentsiaalseks. Komisjon tagab, et konkreetse ettevõtja kohta käivat konfidentsiaalset teavet ei avaldata. |
Komisjon võib igal ajal otsustada volitada sõltumatut eksperti hindama jälgimistulemusi, tegema vajalikke uurimisi ning esitama tulemused komisjonile. Horvaatia teeb komisjoni määratud sõltumatu eksperdiga täielikult koostööd ning tagab, et eksperdil on täielik juurdepääs kogu teabele, mida ta vajab komisjonilt saadud ülesannete täitmiseks.
Horvaatia ühinemisel nõuab komisjon Horvaatialt tagasi kogu konkreetsele ettevõtjale pärast 1. märtsi 2006 antud päästmis- või restruktureerimisabi ja kogunenud intressid, kui:
— |
äriühingu kohta sõlmitud erastamisleping ei ole veel sõlmitud või see ei sisalda täielikult Horvaatia konkurentsiameti ja komisjoni poolt heaks kiidetud restruktureerimiskavas sätestatud tingimusi või |
— |
ettevõtja ei ole omavahenditest panustanud reaalset omaosalust, mis moodustab vähemalt 40 % restruktureerimiskuludest ega sisalda riigiabi, või |
— |
üldist tootmisvõimsust ei ole 12 kuu jooksul alates erastamislepingu allkirjastamisest vähendatud. Sellisel juhul nõutakse abi tagasimaksmist ainult neilt ettevõtjatelt, kes ei ole saavutanud järgmist individuaalset toodangu ülempiiri vähendamist:
|
— |
ajavahemikus 2011–2020 ületatakse mõnel aastal ettevõtjate üldise tootmisvõimsuse ülempiiri (323 600 CGTd). Sel juhul nõutakse abi tagasimaksmist neilt ettevõtjatelt, kes on ületanud oma individuaalset toodangu ülempiiri (või teise laevaehitusettevõtjaga sõlmitud õiguslikult siduva lepinguga muudetud ülempiiri). |
(1) Iga ettevõtja aastane toodang arvutatakse järgmiselt: laeva tootmise alguseks loetakse metallilõikuse alustamiseks kavandatud päev ning tootmise lõpuks loetakse ostjaga sõlmitud lepingus sätestatud laeva kavandatav tarnepäev (või eeldatav lõpetamata laeva tarnepäev, kui laeva tootmine on jagatud kahe ettevõtja vahel). Toodetava laeva kompenseeritud kogumahutavus jaotatakse lineaarselt tootmisperioodi aastate vahel. Konkreetse aasta kogutoodang on selle aasta jooksul toodetud kompenseeritud kogumahutavuse näitajate summa.
IX LISA
Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia terasesektori restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)
Horvaatia teatas 23. mai 2011. aasta kuupäevaga kirjas komisjonile, et terasetootja CMC Sisak d.o.o. on aktsepteerinud oma võlga ajavahemikul 1. märts 2002 – 28. veebruar 2007 ettevõtjale antud restruktureerimisabi ning kogunenud intressi ulatuses (1). Saadud riigiabi suurus ilma kogunenud intressita on 19 117 572,36 HRK.
Kui CMC Sisak d.o.o. ei ole kogu abisummat ja kogunenud intressi Horvaatia ühinemise kuupäevaks tagasi maksnud, nõuab komisjon Horvaatialt tagasi ettevõtjale alates 1. märtsist 2006 antud päästmis- ja restruktureerimisabi ning kogunenud intressi.
(1) Arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (ELT L 140, 30.4.2004, lk. 1), mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1125/2009 (ELT L 308, 24.11.2009, lk 5), artiklitele 9 kuni 11.
PROTOKOLL
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatiale ülekandmise teatava korra ning sellega seotud kompenseerimise kohta
KÕRGED KONVENTSIOONIOSALISED,
MÄRKIDES, et võttes arvesse Horvaatiat mõjutanud konkreetseid ajaloolisi asjaolusid on kokku lepitud valmisolekus abistada Horvaatiat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli („Kyoto protokoll”) kohaselt välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse ülekandmisega,
MÄRKIDES, et selline ülekandmine on ühekordne ega loo pretsedenti ning on seotud Horvaatia ainulaadse ja erandliku olukorraga,
RÕHUTADES, et kõnealuse ülekandmise kompenseerimiseks tuleb Horvaatial kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) (1) kohaseid kohustusi, et keskkonnaalase terviklikkuse tagamiseks vältida liidu ja Horvaatia saastekvootide koguhulga suurenemist aastani 2020,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISTES SÄTETES:
I OSA
ÜLEKANDMINE
Artikkel 1
Käesolevat osa kohaldatakse teatud hulga Kyoto protokolli kohaselt välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatiale ülekandmisega seotud meetmetele.
Artikkel 2
Ülekandmist ei toimu, kui Horvaatia ei võta enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC ) Durbani konverentsi (28. november – 9. detsember 2011) tagasi Kyoto protokolli täitmist kontrolliva komitee otsuse edasikaebamist, tehes seda kooskõlas edasikaebamise tagasivõtmist reguleerivate asjakohaste eeskirjade ja tähtaegadega.
Ülekandmine sõltub sellest, kas UNFCCCi ekspertide töörühm leiab pärast üleminekuperioodi, et Horvaatia ei ole täitnud oma Kyoto protokolli artikli 3 järgseid kohustusi.
Ülekandmist ei toimu, kui Horvaatia ei ole oma Kyoto protokolli artikli 3 järgsete kohustuste täitmiseks teinud kõiki mõistlikke jõupingutusi, sealhulgas täielikult ära kasutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seonduvate heitkoguste neeldumise ühikuid.
Artikkel 3
Otsus lubatud koguse ühikute ülekandmiseks võetakse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (2) artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusele. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) (3) artikli 9 alusel asutatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Otsust ei võeta vastu juhul, kui arvamust ei esitata.
Ülekantavad lubatud koguse ühikud võetakse komisjoni 14. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/944/EÜ (millega määratakse vastavalt nõukogu otsusele 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolli kohaselt kindlaks Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele eraldatud vastavad heitkoguste tasemed ) (4) artiklis 2 osutatud lubatud koguse ühikute kogusest.
Kokku on lubatud üle kanda kuni 7 000 000 lubatud koguse ühikut.
II OSA
KOMPENSEERIMINE
Artikkel 4
Käesolev osa reguleerib Horvaatia poolset kompenseerimist juhul, kui lubatud koguse ühikud I osa sätete kohaselt üle kantakse.
Artikkel 5
1. Horvaatia kompenseerib temale üle kantud lubatud koguse ühikud, kohandades vastavalt käesolevale artiklile oma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest nr 406/2009/EÜ tulenevaid kohustusi.
Eelkõige sätestab käesolev artikkel, et ülekantud lubatud koguse ühikute koguse võrra, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina tonnides, vähendatakse Horvaatia iga-aastast saastekvooti, mis määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõikele 2.
2. Komisjon avaldab lõikes 1 sätestatud vähendamise tulemusel saadud Horvaatia iga-aastase saastekvoodi.
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
(2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(3) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.
(4) ELT L 358, 16.12.2006, lk 87. Muudetud komisjoni otsusega 2010/778/EL (ELT L 332, 16.12.2010, lk 41).
LÕPPAKT
I. LÕPPAKTI TEKST
1. |
TEMA MAJESTEEDI BELGLASTE KUNINGA, BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENDI, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENDI, EESTI VABARIIGI PRESIDENDI, IIRIMAA PRESIDENDI, KREEKA VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI HISPAANIA KUNINGA, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENDI, HORVAATIA VABARIIGI, ITAALIA VABARIIGI PRESIDENDI, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENDI, LÄTI VABARIIGI PRESIDENDI, LEEDU VABARIIGI PRESIDENDI, TEMA KUNINGLIKU KÕRGUSE LUKSEMBURGI SUURHERTSOGI, UNGARI VABARIIGI PRESIDENDI, MALTA PRESIDENDI, TEMA MAJESTEEDI MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENDI, POOLA VABARIIGI PRESIDENDI, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENDI, RUMEENIA PRESIDENDI, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENDI, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENDI, SOOME VABARIIGI PRESIDENDI, ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUSE, TEMA MAJESTEEDI SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA täievolilised esindajad, olles tulnud kokku kahe tuhande üheteistkümnenda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis, et kirjutada alla Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahelisele lepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta, on kandnud protokolli tõsiasja, et Euroopa Liidu liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi vahelisel konverentsil Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta on koostatud ja vastu võetud järgmised tekstid:
|
2. |
Kõrged lepinguosalised on jõudnud poliitilisele kokkuleppele institutsioonide poolt vastu võetud ja ühinemisel nõutavate aktide kohandamise osas ning nad kutsuvad nõukogu ja komisjoni üles nimetatud kohandusi vastu võtma enne ühinemist vastavalt ühinemisakti artiklile 50, nagu on osutatud ühinemislepingu artikli 3 lõikes 4, mida on liidu õiguse arengut arvesse võttes vajadusel täiendatud ja ajakohastatud. |
3. |
Kõrged lepinguosalised kohustuvad edastama komisjonile ja üksteisele kogu teabe, mida on vaja ühinemisakti kohaldamiseks. Vajaduse korral edastatakse selline teave piisavalt aegsasti enne ühinemist, et võimaldada alates ühinemiskuupäevast ühinemisakti täies mahus kohaldada, eelkõige seoses siseturu toimimisega. Sellega seoses on esmatähtis teatada ühinemisakti artikli 47 alusel aegsasti Horvaatia Vabariigi poolt vastuvõetud meetmetest. Komisjon võib Horvaatia Vabariigile teatada aja, millal ta peab õigeks konkreetset teavet saada või edastada. Käesolevaks allakirjutamise päevaks on kõrgetele lepinguosalistele edastatud nimekiri teavitamiskohustustest veterinaarvaldkonnas. |
4. |
Täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:
|
5. |
Täievolilised esindajad on võtnud arvesse käesolevale lõppaktile lisatud kirjade vahetamise Euroopa Liidu ning Horvaatia Vabariigi vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil. |
Съставено в Брюксел на девети декември две хиляди и единадесета година.
Hecho en Bruselas, el nueve de diciembre de dos mil once.
V Bruselu dne devátého prosince dva tisíce jedenáct.
Udfærdiget i Bruxelles den niende december to tusind og elleve.
Geschehen zu Brüssel am neunten Dezember zweitausendelf.
Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis.
'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες έντεκα.
Done at Brussels on the ninth day of December in the year two thousand and eleven.
Fait à Bruxelles, le neuf décembre deux mille onze.
Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an naoú lá de mhí na Nollag an bhliain dhá mhíle agus a haon déag.
Sastavljeno u Bruxellesu dana devetog prosinca godine dvije tisuće jedanaeste.
Fatto a Bruxelles, addì nove dicembre duemilaundici.
Briselē, divtūkstoš vienpadsmitā gada devītajā decembrī.
Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų gruodžio devintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év december havának kilencedik napján.
Magħmul fi Brussell, fid-disa jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u ħdax.
Gedaan te Brussel, de negende december tweeduizend elf.
Sporządzono w Brukseli dnia dziewiątego grudnia roku dwa tysiące jedenastego.
Feito em Bruxelas, em nove de Dezembro de dois mil e onze.
Întocmit la Bruxelles la nouă decembrie două mii unsprezece.
V Bruseli dňa deviateho decembra dvetisícjedenásť.
V Bruslju, dne devetega decembra leta dva tisoč enajst.
Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattayksitoista.
Som skedde i Bryssel den nionde december tjugohundraelva.
Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen
Pour Sa Majesté le Roi des Belges
Für Seine Majestät den König der Belgier
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za prezidenta České republiky
For Hendes Majestæt Danmarks Dronning
Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi Presidendi nimel
Thar ceann Uachtarán na hÉireann
For the President of Ireland
Για τον Πρόεδρο της Ελληνικής Δημοκρατίας
Por Su Majestad el Rey de España
Pour le Président de la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per il Presidente della Repubblica italiana
Για τον Πρόεδρο της Κυπριακής Δημοκρατίας
Latvijas Republikas Valsts prezidenta vārdā –
Lietuvos Respublikos Prezidentės vardu
Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg
A Magyar Köztársaság Elnöke részéről
Għall-President ta' Malta
Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden
Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich
Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej
Pelo Presidente da República Portuguesa
Pentru Președintele României
Za predsednika Republike Slovenije
Za prezidenta Slovenskej republiky
Suomen Tasavallan Presidentin puolesta
För Republiken Finlands President
För Konungariket Sveriges regering
For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
II. DEKLARATSIOONID
A. PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE ÜHISDEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta
Kokkulepitud menetlused Horvaatia Vabariigi poolt kõigi Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks tulevikus, mis kantakse lepingusse Horvaatia liiduga ühinemise kohta („Horvaatia ühinemisleping”), ei piira ega mõjuta nõukogu otsuse vastuvõtmist Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias.
Nõukogu võtab otsuse Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias vastu, tuginedes sellega seoses lepingus Bulgaaria ja Rumeenia liiduga ühinemise kohta sätestatud menetlusele ja kooskõlas nõukogu 9. juuni 2011. aasta järeldustega hindamisprotsessi lõpuleviimise kohta seoses Bulgaaria ja Rumeenia valmisolekuga rakendada kõiki Schengeni acquis’ sätteid.
Kokkulepitud menetlused Horvaatia poolt kõigi Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks tulevikus, mis kantakse Horvaatia ühinemislepingusse, ei kujuta endast juriidilist kohustust üheski muus kui Horvaatia ühinemislepingu kontekstis.
B. ERINEVATE PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE ÜHISDEKLARATSIOON
Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Horvaatia
Ühinemisakti V lisa jao 2 punkti 12 (mis käsitleb üleminekumeetmeid direktiivi 96/71/EÜ kohase töötajate vaba liikumise kohta) sõnastust mõistavad Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik kokkuleppel komisjoniga nii, et väljend „teatavad piirkonnad” võib asjakohasel juhul tähendada ka kogu riigi territooriumi.
C. PRAEGUSTE LIIKMESRIIKIDE JA HORVAATIA ÜHISDEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon Euroopa Arengufondi kohta
Horvaatia Vabariik ühineb pärast liiduga ühinemist Euroopa Arengufondiga alates uue koostööd käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisest ning teeb fondi sissemakseid alates ühinemisele järgneva teise kalendriaasta 1. jaanuarist.
D. HORVAATIA VABARIIGI DEKLARATSIOON
Horvaatia Vabariigi deklaratsioon, mis käsitleb Horvaatia põllumajandusmaa turu liberaliseerimisele ülemineku korda
Võttes arvesse üleminekukorda seoses põllumajandusmaa omandamisega Horvaatia Vabariigis EL/EMP füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt, nagu on sätestatud ühinemisakti V lisas,
võttes arvesse sätet, et komisjon teeb Horvaatia Vabariigi taotlusel otsuse seitsmeaastase üleminekuperioodi pikendamise kohta täiendava kolme aasta võrra, eeldusel et seitsmeaastase üleminekuperioodi lõppedes on Horvaatia Vabariigi põllumajandusmaa turul tõsiseid häireid või nende oht,
Horvaatia Vabariik teatab, et kui eespool nimetatud üleminekuperioodi lubatakse pikendada, püüab ta võtta vajalikud meetmed põllumajandusmaa omandamise liberaliseerimiseks konkreetsetes piirkondades enne kindlaksmääratud kolmeaastase perioodi lõppemist.
III. KIRJADE VAHETAMINE
Euroopa Liidu ning Horvaatia Vabariigi vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil
Austatud
Mul on au viidata ühinemisläbirääkimiste käigus tõstatatud küsimusele, mis puudutab teavitamis- ja konsulteerimiskorda teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks Teie riigi Euroopa Liiduga ühinemisele eelneval perioodil.
Käesolevaga kinnitan, et Euroopa Liit võib sellise korraga nõustuda käesoleva kirja lisas sätestatud tingimustel ning seda võib Horvaatia Vabariigi suhtes kohaldada alates kuupäevast, mil ühinemiskonverents kuulutab ühinemisläbirääkimised lõppenuks.
Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.
Lugupidamisega
LISA
Teavitamis- ja konsulteerimiskord teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil
I.
1. |
Selleks, et tagada Horvaatia Vabariigi piisav informeeritus, antakse kõikidest ettepanekutest, teatistest, soovitustest ja algatustest, mis peaksid viima Euroopa Parlamendi ja nõukogu, nõukogu või Euroopa Ülemkogu õigusaktide vastuvõtmiseni, pärast nende nõukogule või Euroopa Ülemkogule edastamist Horvaatiale teada. |
2. |
Konsultatsioonid toimuvad Horvaatia põhjendatud taotlusel, milles näidatakse selgesti ära tema huvid liidu tulevase liikmena ja tema märkused. |
3. |
Haldusotsuste üle üldjuhul konsultatsioone ei peeta. |
4. |
Konsultatsioonid toimuvad liidu ja Horvaatia esindajatest koosnevas ajutises komitees. Välja arvatud liidu või Horvaatia põhjendatud vastuväite puhul, võivad konsultatsioonid toimuda ka elektrooniliste sõnumite vahetamise teel, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. |
5. |
Liidu poolt kuuluvad ajutisse komiteesse alaliste esindajate komitee liikmed või nende poolt selleks määratud isikud. Vajadusel võivad ajutise komitee liikmeteks olla poliitika- ja julgeolekukomitee liikmed. Komisjon peab olema nõuetekohaselt esindatud. |
6. |
Ajutist komiteed abistab ühinemiskonverentsi sekretariaat, kelle tegevust sel otstarbel pikendatakse. |
7. |
Konsultatsioonid toimuvad niipea, kui eespool punktis 1 nimetatud õigusaktide vastuvõtmiseks liidu tasandil tehtava ettevalmistustöö tulemusena on koostatud ühissuunised, mis võimaldavad konsultatsioone edukalt korraldada. |
8. |
Kui pärast konsultatsioone on endiselt olulisi probleeme, võib Horvaatia taotlusel tõstatada küsimuse ministrite tasandil. |
9. |
Eelmisi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu otsuste suhtes. |
10. |
Eelmistes punktides sätestatud korda kohaldatakse ka kõikide Horvaatia otsuste suhtes, mis võivad mõjutada tema kui liidu tulevase liikme kohustusi. |
II.
11. |
Liit ning Horvaatia võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et Horvaatia ühinemine Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti (edaspidi „ühinemisakt”) artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 5 nimetatud lepingute ja konventsioonidega ning protokollidega toimuks võimalikult samaaegselt ühinemislepingu jõustumisega. |
12. |
Ühinemisakti artikli 6 lõike 2 teises lõigus nimetatud protokollide üle lepinguosalistega peetavatel läbirääkimistel osalevad Horvaatia esindajad töös vaatlejatena praeguste liikmesriikide esindajate kõrval. |
13. |
Teatavaid liidu sõlmitud mittesooduslepinguid, mis jäävad pärast ühinemiskuupäeva kehtima, võidakse kohandada või muuta, et võtta arvesse liidu laienemist. Nende kohanduste või muudatuste üle peab liit läbirääkimisi koostöös Horvaatia esindajatega vastavalt punktis 12 ettenähtud korrale. |
III.
14. |
Institutsioonid koostavad õigeaegselt ühinemisakti artiklis 52 nimetatud tekstid. Sel eesmärgil edastab Horvaatia institutsioonidele aegsasti nende tekstide tõlked. |
Austatud
Mul on au teatada, et sain kätte Teie kirja, mis sisaldab järgmist:
„Mul on au viidata ühinemisläbirääkimiste käigus tõstatatud küsimusele, mis puudutab teavitamis- ja konsulteerimiskorda teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks Teie riigi Euroopa Liiduga ühinemise eelsel perioodil.
Käesolevaga kinnitan, et Euroopa Liit võib sellise korraga nõustuda käesoleva kirja lisas sätestatud tingimustel ning seda võib Horvaatia Vabariigi suhtes kohaldada alates kuupäevast, mil ühinemiskonverents kuulutab ühinemisläbirääkimised lõppenuks.
Oleksin tänulik, kui saaksite kinnitada, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.”
Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub selle kirja sisuga.
Lugupidamisega