(1)

19. aprillil 2011 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille 7. märtsil 2011 esitas liidu tootja Solae Europe S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete kogutoodangust (3). Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toodete dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta ning neid tõendeid peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teisele teadaolevale liidu tootjale, HRV eksportivatele tootjatele ja HRV esindajatele, importijatele, tarnijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning nende ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti need võimalusel arvesse.

(6)

Arvestades asjaomaste riikide eksportivate tootjate ja liidu sõltumatute importijate näiliselt suurt arvu, sedastati algatamisteates, et kasutada võib väljavõttelist uuringut vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklile 17. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel moodustada valimi, paluti kõigil eksportivatel tootjatel ja liidu sõltumatutel importijatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates täpsustatud põhiandmed oma asjaomase tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Ka HRV ametiasutustega peeti eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu osas nõu.

(7)

20 eksportivat tootjat esitas tähtaja jooksul valimi jaoks nõutud andmed ja pakkus koostööd. Kõnealuste eksportivate tootjate (rühmade) esitatud müügimahud ELi moodustasid uurimisperioodil vaatlusalusest impordist ligikaudu 90 %. Seetõttu leiti, et koostöö tase on kõrge.

(8)

Võttes arvesse koostööga nõustunud eksportivate tootjate (rühmade) suurt hulka, leiti, et eksportivate tootjate seas on vaja teha väljavõtteline uuring.

(9)

Komisjon koostas vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Valimisse kuulus kaks seotud äriühingute rühma, kes esindasid muu hulgas viit üksiktootjat ning kelle toodang moodustas uurimisperioodil 40–50 % vaatlusaluse toote HRVst ELi suunduva ekspordi mahust. Kui oli selgunud, et tõenäoliselt tuleks kõnealust kaht rühma dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise eesmärgil kohelda ühe üksusena (vt põhjendust 41), laiendati valimit kolmanda eksportivate tootjate rühma kaasamisega, misjärel moodustas valim 45–60 % Hiina impordist. Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2 peeti esialgse valimi moodustamise ja valimi hilisema laiendamise asjus nõu asjaomaste isikute ja Hiina ametiasutustega. Kaks seotud eksportivat tootjat ei olnud valimi laiendamisega nõus, väites, et kui valimi laiendamine on vajalik, kvalifitseeruvad nad paremini valimisse võetavate eksportivate tootjate kolmandaks rühmaks. Tuleb rõhutada, et algmääruse artikli 17 lõike 1 sätete kohaselt koosnes uus kavandatav valim kolmest eksportivate tootjate rühmast, kelle vaatlusaluste toodete müügimaht ELi oli uurimisperioodil suurim. Lisaks oli nende kahe seotud tootja, kes oleksid endi väitel pidanud olema valitud kolmandaks rühmaks, vaatlusaluste toodete müügimaht ELi väga väike, moodustades vähem kui 10 % välja valitud kolmanda rühma samasuguse müügi mahust. Seetõttu kinnitati, et laiendatud valimi representatiivsuse tagamiseks olid pakutud kolm rühma parim valik. Muid vastuväiteid ei esitatud.

(10)

Koostöösoovi avaldanud liidu importijate rohkust arvestades otsustati pärast esitatud teabe läbivaatamist, et sõltumatute importijate seas on vaja teha väljavõtteline uuring.

(11)

Seitse sõltumatut importijat, kelle import moodustas 20 % vaatlusaluste toodete koguimpordist liitu, nõustus enda valimisse võtmisega. Valimisse võeti kolm importijat, kelle import moodustas ligikaudu 17 % HRVst pärit koguimpordist ja peaaegu 90 % koostööd teinud importijate impordist. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 võimaldati asjaomastel isikutel esitada valimi moodustamise kohta oma arvamus. Ühtki vastuväidet ei esitatud. Üks valitud importijatest lõpetas koostöö ega vastanud küsimustikule.

(12)

Et võimaldada valimisse kuuluvatel HRV eksportivate tootjate rühmadel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon neile taotluse vormid. Kaks valimisse kuuluvat äriühingute rühma taotles algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt turumajanduslikku kohtlemist ning kolmas rühm taotles algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt individuaalset kohtlemist.

(13)

Turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse vormid saadeti ka nendele valimivälistele eksportivatele tootjatele või nende rühmadele, kes olid väljendanud kavatsust taotleda algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist.

(14)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimivälistele eksportivatele tootjatele, kes olid väljendanud kavatsust taotleda individuaalset kontrollimist, kaebuse esitajale ja teisele teadaolevale liidu tootjale, valimisse võetud importijatele ning kõigile teadaolevatele kasutajatele.

(15)

Pärast võimalikes võrdlusriikides – Brasiilias, Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides – tegutsevatelt tootjatelt teabe küsimist saadeti küsimustikud ka Brasiilias ja Iisraelis asuvatele koostööd pakkunud tootjatele, et määrata kindlaks normaalväärtus nende äriühingute jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võimaldada ei saanud (vt põhjendusi 60–64).

(16)

Vastused kõikidele küsimustikus esitatud küsimustele saadi valimisse võetud kolmelt HRV eksportivate tootjate rühmalt, ühelt Brasiilia tootjalt, ühelt Iisraeli tootjalt, ühelt liidu tootjalt (kelle üks tootmisüksus asus Belgias ja teine Taanis), (kolme seast) kahelt valimisse võetud importijalt ja neljalt kasutajalt ELis. Veel üks Brasiilia tootja esitas küsimustikule pooliku vastuse.

(17)

Lisaks saadi algmääruse artikli 17 lõike 3 kohased individuaalse kontrollimise taotlused ühelt valimiväliselt eksportivalt tootjalt (edaspidi „taotleja A”) ja ühelt valimiväliste seotud eksportivate tootjate rühmalt (üheskoos „taotleja B”) (4). Pärast valimisse võetud isikute esitatud teabe ja koos korralikult täidetud küsimustikega esitatud taotluste analüüsimist leiti, et ainuüksi valimisse võetud uurimisaluste eksportivate tootjate (rühmade) hulk oli nii suur, et täiendavad individuaalsed kontrollimised oleksid põhjendamatult koormavad ja takistaksid uurimise õigeaegset lõpetamist. Seetõttu anti taotlejatele teada, et nende individuaalse kontrollimise taotlused lükati tagasi.

(18)

Taotleja B vaidlustas individuaalse kontrollimise taotluse tagasilükkamise otsuse. Ta väitis, et taotluse tagasilükkamine on vastuolus algmääruse artikli 17 lõikega 3 ja dumpinguvastase lepingu artikliga 6.10, nagu WTO vaidluste lahendamise organ hiljuti kinnitusdetailide juhtumi puhul tõlgendas (5). Teiseks oleks keeldumine olnud vastuolus proportsionaalsuse aluspõhimõttega.

(19)

Mis puutub esimesse väitesse, siis on algmääruse artikli 17 lõike 3 ja dumpinguvastase lepingu artikli 6.10 järgi individuaalse kontrollimise taotluste tagasilükkamine selgesõnaliselt lubatud juhul, kui eksportijate või tootjate arv on nii suur, et vastupidine otsus oleks ebapraktiline. WTO vaidluste lahendamise organ selgitas kinnitusdetailide juhtumi puhul, et õigeaegselt esitatud individuaalse kontrollimise taotlused tuleks „reeglina” vastu võtta, välja arvatud siis, kui see on „põhjendamatult koormav” (6) – sel juhul kaasneksid individuaalse kontrollimise taotlejate küsimustike vastuste ja turumajandusliku kohtlemise taotluse vormide vastuste kontrollimisega kohapealsed uurimised ühes äriühingus (taotleja A) ja kahes muus äriühingus (neis, mis moodustavad osa taotlejast B). Kohapealsete uurimiste käigus tuleks kontrollida vastavust artikli 2 lõike 7 punkti c nõuetele ning samuti kõnealuste üksuste teatatud struktuuri, kulusid (sealhulgas tootmiskulusid ja oste), müüki ja kasumlikkust. Arvestades valimi raames juba uuritud üksuste suurt hulka, oleks veel ühe taotleja lisamine tõepoolest põhjendamatult koormav ja takistaks väga suurel määral uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Seetõttu on individuaalse kontrollimise taotluste tagasilükkamine seadusega põhjendatud ega riku proportsionaalsuse põhimõtet.

(20)

Pärast seda, kui taotlejat B teavitati tõsiasjast, et individuaalne kontrollimine oleks liiga koormav, tegi taotleja B ettepaneku oma turumajandusliku kohtlemise taotlus tühistada juhul, kui lepitakse kokku tema kontrollimises individuaalse kohtlemise eesmärgil. Kuna taotleja B oli enda sõnul teinud uurimisperioodil vaid ühe väikesemahulise eksporditehingu ning ta ei taotle enam turumajanduslikku kohtlemist, väitis ta, et komisjon ei pea HRVs dumpingu määramiseks kohapealset kontrollimist tegema ning piisaks sellest, kui kontrollitaks nimetatud üht eksporditehingut samaaegselt ELi kaebuse esitaja küsimustiku vastuse kontrollimisega. Sellele tuginedes väitis eksportija, et individuaalse kontrollimise võimaldamine ei ole koormav.

(21)

Kuid individuaalse kontrollimise võimaldamise puhul osutuks taotleja B kohapealne kontrollimine vajalikuks, sest ilma rühma mõlemat tootjat HRVs kohapeal kontrollimata ei oleks võimalik välistada, et neil toimus ELis uurimisperioodil ka muud müüki. Selline kontrollimine oleks olnud põhjendamatult koormav, lähtudes kolme suure äriühingute rühma valimi suurusest. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(22)

Individuaalse kohtlemise taotluste tagasilükkamise otsus jäi kehtima. Eespool nimetatud põhjuste tõttu tehti lõplik otsus, et individuaalse kontrollimise taotlusi ei ole võimalik vastu võtta, sest see muudaks uurimise põhjendamatult koormavaks ja takistaks selle õigeaegset lõpuleviimist.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju või kahju tekkimise ohu ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(24)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(25)

Vaheetapil leiti, et ajutiste meetmete kehtestamine ei oleks kohane eelkõige seetõttu, et põhjuslikku seost HRVst pärit teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud märgatava kahju vahel tuleks rohkem analüüsida.

(26)

Pärast niisuguste oluliste tõsiasjade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati ajutisi meetmeid mitte kehtestada (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles väljendati seisukohti esialgsete järelduste kohta. Soovi avaldanud isikutele anti võimalus olla ära kuulatud.

(27)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist. Lisaks põhjenduses 23 nimetatud kontrollimistele tehti täiendavad kontrollkäigud ühe koostööd tegeva importija ja sojavalkude kasutaja, äriühingu Kerry valdustes Bristolis, Ühendkuningriigis.

(28)

Vaatlusalune toode määratleti algatamisteates kui HRVst pärit kontsentreeritud sojavalgutooted, mille valgusisaldus on 65 massiprotsenti või rohkem (N × 6,25), arvutatuna kuivaine kohta, arvates maha lisatud vitamiinid, mineraalained, aminohapped ja toidu lisaained (edaspidi „vaatlusalune toode” või „teatavad kontsentreeritud sojavalgutooted”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 2106 10 20 , ex 2106 90 92 , ex 2309 90 10 , ex 2309 90 99 (1. jaanuarist 2012ex 2309 90 96 ) ja ex 3504 00 90 alla.

(29)

Eespool nimetatud tootevaliku raames saab eristada kaht peamist tooterühma: i) sojavalgukontsentraadid (edaspidi „kontsentraadid”, mis hõlmavad nii liht-/põhikontsentraate kui ka täiendavalt töödeldud kontsentraate), mille valgusisaldus on suurem kui 65 %, kuid väiksem kui 90 %; ning ii) isoleeritud sojavalgud (edaspidi „isolaadid”), mille valgusisaldus on 90 % või suurem.

(30)

Samuti tehti kindlaks, et lihtkontsentraat on madala lisandväärtusega põhitarbeaine, isolaate ja täiendavalt töödeldud kontsentraate tuleb aga oluliselt rohkem töödelda ning järelikult on tegemist kõrgema lisandväärtusega toodetega.

(31)

Eelnevalt kirjeldatud tootevalik hõlmab ka loomasöödaks ettenähtud (täiendavalt töötlemata) lihtkontsentraate. Vaatlusalusel perioodil tootis neid ELis üks kaebuse esitajale kuuluv tehas, mis asub Prantsusmaal, ja üks teine, Hollandis asuv äriühing (ADM).

(32)

Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel nõudis kaebuse esitaja, et toote määratlust tuleb muuta loomasöödaks ettenähtud kontsentraatide välistamise kaudu. Kaebuse esitaja oli esialgsetes järeldustes esitatud lähenemisviisi vastu ning väitis, et 2009. aastal (st vaatlusaluse perioodi keskel) suletud Prantsusmaa tehase andmete välistamine põhjustas muude andmete vastuolulisuse (arvestades endiselt ka ADMi andmeid). Seetõttu oli uurimisaluse toote ELi tootjate müüki ja turuosa kunstlikult suurendatud.

(33)

Kaebuse esitaja väitis, et suhteliselt stabiilset nõudlust arvestades võttis 2009. aastal suletud Solae Frenchi tehase tarned osaliselt üle nende ELis asuv konkurent ADM. Seetõttu viis Prantsuse tehase andmete kõrvalejätmine 2008. aasta andmete ja uurimisperioodi andmete eksitava võrdluseni, sest 2008. aastal oli ADMi loomasöödaks ettenähtud kontsentraatide turuosa palju väiksem kui uurimisperioodil.

(34)

Täpsemalt esitas kaebuse esitaja teavet ühelt poolt loomasöödaks ettenähtud kontsentraatide ning teisalt muude kontsentraatide ja isolaatide vaheliste tehniliste ja keemiliste erinevuste kohta. Samuti turustatakse neid tooterühmi eri kanalite kaudu. Lisaks kuuluvad loomasöödaks ettenähtud kontsentraadid teise CN-koodi alla kui muud (toiduks ettenähtud) kontsentraadid ja isolaadid.

(35)

Kaebuse esitaja märkuse laekumise järel ei olnud üks eksportija tootevaliku kitsendamise sooviga nõus. Kõnealune eksportija oli aga taotlusest valesti aru saanud ning arvanud, et välistada taheti kõik sojavalgukontsentraadid. Tegelikult osutatakse taotluses ainult loomasöödaks ettenähtud sojavalgu lihtkontsentraadile. Lisaks ei esitanud eksportija ühtegi faktidega põhjendatud arutluskäiku, miks peaks taotlus olema alusetu.

(36)

Samuti märgitakse, et uurimise käigus kogutud teabest lähtuvalt moodustab loomasöödaks ettenähtud sojavalgukontsentraadi import vähem kui 1 % Hiinast pärit uurimisaluse toote (nagu algselt määratletud) koguimpordist liitu.

(37)

Eelnevat arvestades ning eelkõige tulenevalt selgetest tehnilistest, keemilistest ja turuga seotud erinevustest peetakse sobivaks kitsendada toote määratlust loomasöödaks ette nähtud sojavalgukontsentraatide välistamise teel. Seega on vaatlusalune toode HRVst pärit kontsentreeritud sojavalgutooted (välja arvatud loomasöödaks kasutatavad tooted), mille valgusisaldus on 65 massiprotsenti või rohkem (N × 6,25), arvutatuna kuivaine kohta, arvates maha lisatud vitamiinid, mineraalained, aminohapped ja toidu lisaained (edaspidi „vaatlusalune toode” või „teatavad kontsentreeritud sojavalgutooted”), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 2106 10 20 , ex 2106 90 92 ja ex 3504 00 90 alla.

(38)

Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt toiduainetetööstuses lihatoodetes ja lihaasendustoodetes. Muud kasutusviisid toiduainetetööstuses on näiteks salatikastmed, supid, joogipulbrid, energiabatoonid, muul kui piimavalgul põhinevad koorepulbrid, külmutatud magustoidud, vahustatud kastmed, imikute piimasegud, leivad ja saiad, hommikuhelbed, pastatooted jne. Vaatlusaluse toote omaduste tõttu leiab see ka spetsiifilisemat rakendust näiteks liimides, asfaltides, vaikudes, puhastusvahendites, kosmeetikas, trükivärvides, nahas, värvides, paberikattematerjalides, pestitsiidides/fungitsiidides, plastis, polüestrites ja tekstiilkiududes.

(39)

Vaatamata mõningatele erinevustele võimalike lõppkasutusalade vahel on vaatlusaluse toote kõikide eri liikide (kontsentraatide ja isolaatide) peamised füüsikalised ja keemilised omadused samad. Seega leitakse, et neid võib käsitada ühe ja sama tootena.

(40)

Vaatlusalusel tootel ning HRV ja võrdlusriigiks määratud Brasiilia siseturul toodetavatel ja müüdavatel teatavatel kontsentreeritud sojavalgutoodetel ning ELi tootmisharu toodetud ja ELis müüdavatel teatavatel kontsentreeritud sojavalgutoodetel leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune kasutusotstarve. Seega peetakse kõnealuseid tooteid samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(41)

Valimisse võetud eksportivad tootjad olid Shandong Crown Soya Protein Co., Ltd. ja sellega seotud äriühingud (edaspidi „Crowni rühm”), Gushen Biological Technology Group Co., Ltd. ja sellega seotud äriühingud (edaspidi „Gusheni rühm”) ning Sinoglory Health Food Co. Ltd. ja sellega seotud äriühingud (edaspidi „Sinoglory rühm”). Uurimise varases järgus leiti, et Gusheni rühma ja Sinoglory rühma võidakse käsitada kui seotud eksportijaid. Asjaomaste eksportijate selgituste esitamise järel aga otsustati viimaks Gusheni rühma ja Sinoglory rühma käesoleva uurimise eesmärgil käsitada eraldiseisvate üksustena.

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(43)

Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(44)

Turumajanduslikku kohtlemist taotlesid Crowni rühm ja Sinoglory rühm.

(45)

Mõlema rühma puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud teavet ja kogu muud vajalikku teavet kõnealuste äriühingute valdustes.

(46)

Uurimisel tehti kindlaks, et kumbki rühm ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks.

(47)

Täpsemalt ei vastanud kummagi rühma äriühingud 1., 2. ja 3. kriteeriumile.

(48)

Ühe rühma puhul ei vastanud 1. kriteeriumile üks tootja, sest tal lasus kohustus müüa kõiki oma tooteid rahvusvahelisel turul. Kuigi äriühing väitis, et tegemist ei ole siduva kohustusega, ei ole ta tegelikult kunagi tooteid siseturul müünud (välja arvatud väikesemahuline müük 2007. aastal). 2. kriteeriumi puhul leiti mitu raamatupidamisprobleemi, mis puudutasid rühma mõlemat tootjat. Ka ei esitanud rühma üks äriühing turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. Peale selle rentis rühma üks äriühing osa oma maast välja, aga üüritulu laekumise kohta ei olnud äriühingu raamatupidamises ühtegi märget, sest arveid või maksmist tõendavaid dokumente ei väljastatud. Kui äriühing kolis uude tootmiskohta ja osa tema seadmetest jäi jõude seisma, ei tehtud väärtuse languse kontrolli. Ning kui üks äriühingutest ostis uue maatüki, sai ta valitsuselt toetust, mida tuli kasutada kompensatsiooni maksmiseks kolima sunnitud külaelanikele. Toetust ei kasutatud aga nimetatud eesmärgil, vaid maakasutusõiguse maksumuse vähendamiseks. 3. kriteeriumi osas selgus, et rühma kaks tootjat vahetavad omavahel ühe ja sama tarnija käest saadud toorainet ilma nõuetekohaste dokumentideta või registreerimiseta, mitteametlike kokkulepete alusel, ilma hinnaerinevuste või tasude suhtes korrektsioone tegemata: tegemist on omamoodi barterkaubandusega. Lisaks tohtis üks tootja mitu aastat tasuta kasutada maad, mis kuulus äriühingu enamusaktsionärile. Äriühingu sõnul oli see võimalik seetõttu, et vastavad maakasutusõigused oli erastamisprotsessi ajal väga odavalt ostnud emaettevõte.

(49)

Pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise tulemuste avaldamist ja esialgsete järelduste teatavakstegemist kordas rühm oma varasemaid väiteid, et üht kahest tootjast ei tuleks käsitada ülejäänud rühmaga õiguslikult seotuna. Selle väitega seoses leiti aga, et need kaks tootjat ajavad koos ülejäänud rühmaga koordineeritud kaubandus- ja tööstuspoliitikat, mille hulka kuulub ka põhjenduses 48 märgitud barterkaubandus. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(50)

Rühm väitis veel, et ühele tootjale kehtestatud müügipiirangut oli mainitud vaid äriühingu põhikirjas, mitte aga tegevusloas või vastavustunnistuses. Äriühingu sõnul ei olnud piirang seetõttu siduv. Lisaks väideti, et äriühing, kes turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ei esitanud, ei olnud tootmis- ega kaubandusettevõtte, vaid pigem finantsteenuse osutaja, ning rühm oli kogu olemasoleva teabe esitamiseks andnud oma parima.

(51)

Kuid nagu eespool märgitud, järgis kõnealune tootja igati müügipiirangut. Peale selle kuulub põhikiri dokumentide hulka, mis esitatakse äriühingu asutamisel ametiasutustele heakskiitmiseks, ning seega on arusaadav, et dokumentide sisu moodustab äriühingu reaalse tegevuse aluse. Viimaks selgus, et äriühing, kes turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ei esitanud, oli tegelikult seotud vaatlusaluse toote eksportmüügi teatavate aspektidega ning oleks seetõttu pidanud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi esitama. Seetõttu lükatakse mõlemad väited tagasi.

(52)

Teise rühma ühe eksportiva tootja suhtes kehtis samuti müügipiirang, mille kohaselt tuli 70 % toodangust müüa ekspordiks, ning seetõttu ei vastanud kõnealune tootja 1. kriteeriumile. 2. kriteeriumi puhul leiti palju probleeme seoses kulumi ja arvestusmeetodite muutustega. 3. kriteeriumi puhul on ühe äriühingu raamatupidamises kahele maavaldusele omistatud väärtus väga erinev ning järeldatakse, et maavalduse omandamine hinnaga, mis oli selgelt alla turuväärtuse, tähendas, et äriühing sai varjatud subsiidiumi. Peale selle sai üks teine rühma kuuluv äriühing rentida maad ühe aasta jooksul tasuta ning omandas maakasutusõigused hinnaga, mis jäi alla turuväärtuse. Viimaks olgu mainitud, et rühmasiseseid tagatisi ei avaldatud raamatupidamisaruannete lisades, millega rikuti raamatupidamisstandardit IAS 24.

(53)

Pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise tulemuste avaldamist ja esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis rühm, et mõlema tootja müügi suhtes ei kehtinud de facto ühtegi piirangut. Äriühingute sõnul tulenes tõsiasi, et nende vastavad ekspordimahud olid kooskõlas põhikirjades sätestatud piirangutega, ainult sojavalguturu pakkumise/nõudluse tasakaalust. Nad rõhutasid, et nimetatud piiravad sätted eemaldati kõnealustest tekstidest peatselt pärast uurimisperioodi. Seoses 2. kriteeriumiga väitis rühm, et väikestele raamatupidamisvigadele vaatamata oli tema tegevus täielikus kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, mille täitmist neilt rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täitmise asemel nõutakse. Maakasutusõiguste kohta väitis rühm, et erinevus kahe maavalduse väärtuse vahel tulenes ühe maavalduse tasandamiskuludest. Viimaks juhiti tähelepanu sellele, et teise maavalduse tasuta rentimine tulenes mõningatest haldusalastest viivitustest enne maakasutusõiguse tegelikku omandamist ning igal juhul oli maksuvabastuse summa äriühingu põhitegevustuluga võrreldes tühine.

(54)

Mis puutub 1. kriteeriumi, siis tuleb nentida, et põhikiri kuulub dokumentide hulka, mis esitatakse äriühingu loomisel ametiasutustele ning kiidetakse nende poolt heaks. Tõsiasi, et äriühing järgis müügipiirangut, tulenes väidetavalt sellekohasest tingimusest ning on ilmne, et kõnealuste dokumentide sisu moodustab äriühingu reaalse tegevuse aluse. Peale selle rõhutatakse, et piirangute kustutamine põhikirjast toimus pärast uurimisperioodi ega ole käesoleva uurimise puhul asjakohane. 2. kriteeriumi osas oli selge, et dokumentide õigsust ja usaldusväärsust ei olnud võimalik kinnitada. Lisaks tuleks äriühingu raamatupidamisandmeid auditeerida kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Seda ei olnud aga võimalik kontrollimise ajal kinnitada. 3. kriteeriumi puhul ei olnud kontrollkäigu ajal võimalik esitada ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud kõnealuse maavalduse tasandamiskulusid. Lõpuks tuleb märkida, et hoolimata esitatud selgitustest kehtib tõsiasi, et üks äriühingutest rentis oma maad teataval perioodil tasuta ja sai seetõttu subsiidiumi. Järelikult ei olnud märkuste laad selline, mille tõttu oleks tulnud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva uurimise tulemusi muuta. Seega need järeldused kinnitatakse.

(55)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada nimetatud artikli kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(56)

Gusheni rühm taotles ainult individuaalset kohtlemist. Taotlust kontrolliti ning ei leitud ühtegi elementi, mis oleks viidanud sellele, et äriühing ei vasta nimetatud kriteeriumidele. Seepärast jõuti järeldusele, et Gusheni rühmale tuleks võimaldada individuaalset kohtlemist.

(57)

Hindamised tehti ka Crowni rühma ja Sinoglory rühma puhul, sest neile ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Mõlemal juhul ei leitud ühtegi elementi, mis oleks viidanud sellele, et äriühingud ei vasta nimetatud kriteeriumidele. Seepärast jõuti järeldusele, et mõlemale rühmale tuleks võimaldada individuaalset kohtlemist.

(58)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väljendas kaebuse esitaja oma rahulolematust valimisse võetud eksportijate rühmadele individuaalse kohtlemise võimaldamise suhtes. Kuid meetmete kehtestamisest loobumist silmas pidades ei ole selle teema edasine uurimine vajalikuks osutunud.

(59)

Nagu selgitatud põhjenduses 46, ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist kahele valimisse võetud rühmale, kes seda taotlesid. Kolmas valimisse võetud rühm ei olnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud. Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati kõikide rühmade puhul normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(60)

Algatamisteates avaldas komisjon soovi kasutada HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina Ameerika Ühendriike ning kutsus huvitatud isikuid üles võrdlusriigi valiku kohta arvamust avaldama.

(61)

Laekus hulgaliselt märkusi ja alternatiivina pakuti ka muid riike, eriti Brasiiliat ja Iisraeli. Peamine argument, mis Ameerika Ühendriikide kui võrdlusriigi vastu esitati, oli see, et Ameerika Ühendriikides valmistataks vaatlusalust toodet geneetiliselt muundatud sojaubadest, mida HRVs ei tehtaks. Geneetiliselt muundatud sojaubade kasutamine viiks tõenäoliselt selleni, et toodet kasutavad teistsugused kasutajad ja/või töötlevad tööstused. Üks eksportiv tootja nentis ka, et kaebuse esitaja Ameerika Ühendriikide tütarettevõttel oleks Ameerika Ühendriikide turul liidripositsioon, mis viiks omamaise müügi kõrgeks aetud hindadeni.

(62)

Laekunud märkusi silmas pidades soovis komisjon teha koostööd kõigi teadaolevate teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete tootjatega Brasiilias, Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides sel viisil, et küsis neilt põhiküsimusi nende tootmise, müügi ja kohaliku turu kohta ning küsis ka, kas nad on valmis esitama täpsemat teavet kulude ja hindade kohta juhul, kui nende riik valitaks võrdlusriigiks. Ainult üks Ameerika Ühendriikide tootja ja kaks Brasiilia tootjat reageerisid, esitades nõutud teabe ning väljendades koostöövalmidust. Hiljem esitas ka Iisraeli tootja küsimustiku täieliku vastuse. Komisjon üritas koguda teavet eespool nimetatud turgude ja muude potentsiaalsete turgude kohta ka muude vahendite abil.

(63)

Niimoodi kogutud teavet analüüsiti hoolikalt. Leidis kinnitust, et Ameerika Ühendriikide toode on valmistatud eelkõige geneetiliselt muundatud sojaubadest, vastupidiselt HRVst, Brasiiliast või Iisraelist pärit teatavatele kontsentreeritud sojavalgutoodetele. Siiski ei olnud võimalik teha mingeid järeldusi peamise toormaterjali nimetatud erinevuse mõju kohta toote omadustele, kasutusviisidele, tootmiskuludele ega hindadele. Lisaks konkureerisid Brasiilia turul suures mahus imporditud teatavad kontsentreeritud sojavalgutooted kohaliku toodanguga, kuigi Brasiilia turul oli kehtestatud 14 % imporditollimaks. Tegelikult moodustas kahe koostöövõimalust pakkunud Brasiilia tootja toodang umbes ¾ Brasiilias tarbitud toodangust, samas näis Ameerika Ühendriikide turul domineerivat aga kaks väga suurt kohalikku tootjat, kellest ainult üks oli koostööd pakkunud. Seetõttu paistis, et kahe suure kohaliku tootja ja märkimisväärse impordiga Brasiilia konkurents oli tihedam, ehkki Ameerika Ühendriikide turu kogumaht oli suurem. Peale selle näis Brasiilia koostööd tegevate tootjate omamaise müügi maht olevat samas suurusjärgus valimisse võetud HRV tootjate ELi suunduva müügi mahuga ja ka tootevalik paistis olevat võrreldav. Viimaks leiti, et Brasiilia siseturg on oluliselt suurem kui Iisraeli siseturg.

(64)

Neil alustel valiti võrdlusriigiks Brasiilia. Valik on kinnitatud.

(65)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe alusel. Kui võrdlusriigi siseturul müüdi tooteliike tavapärase kaubandustegevuse tingimustes või sarnaseid tooteliike ei müüdud, määrati normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(66)

Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel täpsustati arvutusi veelgi, et võtta arvesse ka osapoolte esitatud märkusi.

(67)

Eksportivad tootjad müüsid toodangut liitu kas otse sõltumatutele klientidele või HRVs asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu. Seetõttu kehtestati ekspordihind kõigil juhtudel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, nimelt tegelikult makstud või makstavatest ekspordihindadest lähtuvalt.

(68)

Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel täpsustati arvutusi veelgi, et võtta arvesse ka osapoolte esitatud märkusi.

(69)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vajaduse korral tehti korrektsioone allahindluste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja laenukulude ning kaudsete maksude suhtes kõikidel juhtudel, kui korrektsioonid osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(70)

Lõplikud dumpingumarginaalid väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(71)

Iga valimisse võetud koostööd teinud eksportivate tootjate rühma individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldi võrdlusriigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(72)

Koostööd tegevate äriühingute puhul, keda valimisse ei võetud, arvutati dumpingumarginaaliks kolme valimisse võetud äriühingute rühma keskmine.

(73)

Pidades silmas koostöö kõrget taset uurimises (koostööd teinud äriühingute osakaal HRVst pärit impordist uurimisperioodil oli ligikaudu 90 %), määrati koostööst keelduvate äriühingute puhul üleriigiline marginaal kindlaks valimisse kuuluvate äriühingute rühmade puhul arvutatud kõige kõrgema marginaali alusel.

(74)

Sellest lähtuvalt on lõplik dumpingutase järgmine:

(75)

Pärast toote määratluse läbivaatamist (loomasöödaks ettenähtud kontsentraatide välistamist) ei käsitata üht äriühingut (Hollandis asuvat ADMi, mille toodang piirdub loomasöödaks ettenähtud kontsentraatidega) enam osana liidu tootmisharust. Seetõttu valmistas vaid üks kaebuse esitajatest (Solae) liidus uurimisperioodil samasugust toodet. Tootjal Solae on praegu kaks ELis asuvat tootmiskohta: üks Belgias, kus toodetakse sojavalguisolaate, ja teine Taanis, kus toodetakse sojavalgukontsentraate (sojavalgu põhikontsentraati ja täiendavalt töödeldud kõrge lisandväärtusega kontsentraate, mille puhul sojavalgu põhikontsentraat on vahetooteks). Veel üks Solae tootmiskoht Prantsusmaal Boudreaux’s, kus valmistati ja turustati ainult loomasöödaks ettenähtud lihtkontsentraate, lõpetas tegevuse 2009. aasta alguses.

(76)

ELis toimuva tootmise osas selgus uurimise käigus, et Solae tootmisprotsess põhineb üksnes Šveitsi emaettevõtte Solae Europe’iga sõlmitud töötlemislepingul. Lepingu kohaselt töötlevad Solae Belgium ja Solae Denmark teenustasu eest toorainet, mida pakub Solae Europe. Kogu protsessi jooksul jääb Solae Europe toorainete, mis tahes vahesaaduste ja valmistoodangu ainsaks omanikuks.

(77)

Arvestades, et tooraine ja valmistoodang jääb emaettevõttele, on töötlemiskorralduse õiguslik olukord muudest võimalikest tootmismeetmetest erinev. Kuid käesoleval juhul ületab kõnealuste ELi äriühingute loodud lisandväärtus 50 % tootmiskuludest. Selline osakaal väärtusloomes kajastab ühtlasi liidus tehtud tehnoloogia- ja kapitaliinvesteeringuid. ELis tehtud investeeringute puhasväärtus on märkimisväärne ja tootmisharu pakub ELis palju töökohti.

(78)

Samuti tuleks märkida, et töötlemistoimingud ELis tähendaksid „viimast olulist töötlust” ning annaksid toodetele ELi päritolu.

(79)

Kõike eelnevat arvesse võttes järeldati seega, et dumping võib ELis potentsiaalselt ohustada majandustegevust sellisel kujul, nagu see toimub äriühingutes Solae Belgium ja Solae Denmark, ja seega võib majandus vajada kaitset, vaatamata tegevuse õiguslikule olemusele (töötlemine töötlemislepingu alusel või mõni muu tootmiskorraldus). Eespool toodut silmas pidades otsustati äriühinguid Solae Belgium ja Solae Denmark käsitada liidu tootjatena, kes moodustavad osa liidu tootmisharust algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(80)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkis üks eksportija, et töötlevad äriühingud ei kvalifitseeru liidu tootjatena ning neil ei ole õigust dumpinguvastastest uurimistest osa võtta. Eksportija väitis, et lähtudes sellest, et tooraine ja valmistoodang jäid Šveitsis (st väljaspool ELi) registreeritud äriühingu Solae Europe omandisse, ei saa äriühinguid Solae Belgium ja Solae Denmark käsitada liidu tootjatena ning nad ei vaja dumpinguvastast kaitset.

(81)

Eksportija juhtis tähelepanu sellele, et eelmiste dumpingujuhtumite puhul (näiteks HRVst pärit kilekottide impordi juhtum) (7) otsustasid institutsioonid kaks Hiina äriühingut eksportivate tootjate valimist välja jätta, sest nad ei olnud suurt osa deklareeritud eksporditud toodetest ise valmistanud, vaid olid töödelnud neid muude eksportivate tootjate jaoks.

(82)

Märgitakse, et nimetatud juhtum, millele eksportija tugines, ei ole praeguse juhtumiga võrreldav. Esiteks oli nimetatud kilekottide juhtumi puhul Hiina äriühingutel omaenda (töötlemislepinguta toodetud) toodang (kuid nende endi toodetud toodete müük oli äriühingute valimisse võtmiseks liiga väikesemahuline), samas kui Solae Belgium ja Solae Denmark tegutsevad ainult töötlemislepingu alusel.

(83)

Lisaks ei tuvastatud valimist välja jäetud Hiina äriühingute uurimisel mingisugust omandisuhet muude eksportivate tootjatega, kelle jaoks nad tooteid töötlesid. Solae Belgium ja Solae Denmark kuuluvad aga täielikult Solae Europe’ile.

(84)

Eksportija osutas oma märkuses ka teisele kunagisele uurimisele, milles käsitleti HRVst pärit glütsiini importi (8). Tookord käsitas komisjon mõningaid Hiina äriühinguid kaubandusettevõtjate, mitte tootjatena, sest leidis, et nende tegevus ei kvalifitseeru tootmiseks.

(85)

Sellega seoses märgitakse, et ka glütsiinijuhtumiga ei saa eksportija väidet põhjendada, sest selle puhul tegid Hiina eksportivad äriühingud ainult mõningaid töötlemistoiminguid, mis toote keemilist koostist või füüsikalisi omadusi ei mõjutanud. Tegemist oli praegusest hoopis erineva olukorraga: käesoleval juhul töötlevad ELi äriühingud sojaube või sojahelbeid viisil, millega need muudetakse sojavalguks – lisaks materjali keemilise koostise või füüsikaliste omaduste muutumisele antakse lõpptootele oluline lisandväärtus.

(86)

Eksportija väitis veel, et kõik otsused kogu liidus toimuva töötlemise kohta tehakse ainult ELi-välises äriühingus ning töötlevate äriühingute saatus sõltub täielikult ja eranditult Šveitsi emaettevõttest. Eksportija lisas, et Ameerika Ühendriikidest pärit vinüülatsetaadi impordi juhtumi (9) puhul jättis komisjon ELi tootja liidu tootmisharu määratlusest välja, kuna ta oli seotud sihtriigi ühe äriühinguga.

(87)

Üks osapool arvas ka, et töötlemiskorralduse ja selle tootmiseks kvalifitseerimise analüüsimisel tuleks selliseid küsimusi nagu peakorterite asukoht, huvikese ja seotus ELi turuga analüüsida samal viisil, nagu analüüsiti seotud äriühinguid liidu tootmisharu määratlemise raames.

(88)

Tõepoolest, Solae kui rühm on struktuuriliselt seotud oma Šveitsi emaettevõttega ning lisaks on tal ärisidemed Ameerika Ühendriikide äriühingutega. Dumpinguvastaste menetluste puhul on üsna tavapärane, et ELis tugevalt esindatud äriühingutel on sellised struktuurilised, kapitali- või ärisidemed väljaspool ELi. ELi-välised sidemed aga ei mõjuta asjaolu, et kaebuse esitajad kvalifitseeruvad ELi tootjateks.

(89)

Märgitakse, et vastuväited oleksid asjakohased algmääruse artikli 4 lõike 1 punkti a ning liidu tootmisharu määratluse kohaldamisel ainult siis, kui Solae Europe oleks sihtriigi (käesoleval juhul HRV) äriühing. Loomulikult ei ole praegu tegemist sellise juhtumiga ning järelikult ei ole eksportija väide asjakohane.

(90)

Lisaks tuletatakse meelde, et valmistoote ja/või selle valmistamiseks kasutatud materjali omandiõigus ei ole liidu tootja määratlemisel otsustav kriteerium. Töötlemine töötlemislepingu alusel erineb juriidiliselt muudest võimalikest tootmiskorraldusviisidest, kuid töötlevaid äriühinguid võib käsitada liidu tootjatena.

(91)

Selline lähenemisviis on kooskõlas institutsioonide varasema tavaga, mida on rakendatud näiteks HRVst pärit furfurüülalkoholi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise käigus (10).

(92)

Korratakse, et käesoleval juhul ületab kõnealuste ELi äriühingute loodud lisandväärtus 50 % tootmiskuludest. Selline osakaal väärtusloomes kajastab liidus tehtud tehnoloogia- ja kapitaliinvesteeringuid. ELis tehtud investeeringute puhasväärtus on märkimisväärne ja tootmisharu pakub ELis palju töökohti.

(93)

Kokkuvõttes käsitatakse äriühinguid Solae Belgium ja Solae Denmark liidu tootjatena, kes moodustavad osa liidu tootmisharust algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses, ning edaspidi nimetatakse neid „liidu tootmisharuks”.

(94)

Liidu kogutoodang algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses määrati kindlaks kaebuse esitaja saadetud küsimustiku vastuse alusel.

(95)

Lähtuvalt sellest, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast, on järgnevad andmed esitatud indekseeritud kujul eesmärgiga säilitada konfidentsiaalsus vastavalt algmääruse artiklile 19.

(96)

Liidu tarbimise arvutamisel võeti aluseks liidu tootmisharu töödeldud toodangu müük liidu turul, Eurostatist saadud andmed impordimahu kohta liidu turul ja kaebuse esitaja hinnangud.

(97)

CN-koodid, mille alla teatavad kontsentreeritud sojavalgutooted kuuluvad, katavad laiemat tootevalikut, mitte vaid uurimisalust toodet. Laialdastele uuringutele ja turu tundmisele toetudes hindas kaebuse esitaja uurimisaluse toote liitu suunduva impordi väärtust ja mahtu. Hinnanguid kontrolliti uurimise käigus ning need leiti olevat usaldusväärsed. Komisjoni talitused ei saanud ühtegi alternatiivseid ettepanekuid sisaldavat märkust, mis oleks kõnealuste hinnangute kasutamise käesolevas uurimises kahtluse alla seadnud.

(98)

Üks osapool väitis, et impordi arvutamise metoodikat ei ole piisavalt selgitatud. Selle kriitika kohta ei ole siiski esitatud täiendavaid põhjendusi. Osapool suhtus komisjoni lähenemisviisi kriitiliselt, kuid ei pakkunud omalt poolt välja ühtegi sobivamat või usaldusväärsemat alternatiivi. Kritiseeriti peamiselt asjaolu, et osapoolel ei olnud võimalust märkusi esitada. Tuletatakse meelde, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon, milles sätestati väljaarvamismetoodika, oli mittekonfidentsiaalses toimikus menetluse algatamisest saati kättesaadav.

(99)

Meenutatakse ka, et komisjoni talitused kontrollisid kaebuses esitatud andmeid ega leidnud ühtegi põhjust, mis oleks valitud meetodi usaldusväärsust kahandanud. Pealegi, arvestades asjaolu, et osapooled ei esitanud väljaarvamiseks alternatiivset meetodit, leiti, et nende märkused ei ole põhjendatud.

(100)

Kogu vaatlusaluse perioodi vältel vähenes nõudlus liidu turul 8 %. Täpsemalt oli liidu tarbimine aastatel 2007 ja 2008 stabiilne, vähenes 2009. aastal 8 % ning oli uurimisperioodil stabiilne.

Tabel 1

(101)

Vaatlusaluse toote impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 15 % ning ulatus uurimisperioodil 20 117 tonnini. Täpsemalt oli HRVst saabuv import 2007. ja 2008. aastal stabiilne ning kasvas 26 protsendipunkti 2009. aastal, mil see saavutas haripunkti. Märgitakse, et HRVst saabuv import vähenes uurimisperioodil umbes 9 protsendipunkti võrra.

Tabel 2

(102)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa muutumist näitav indeks kasvas kogu vaatlusaluse perioodi vältel 25 % võrra. 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal jäi indeks samaks, kuid 2009. aastal kasvas 36 % võrra. Uurimisperioodil langes indeks 11 protsendipunkti võrra.

(103)

Keskmine impordihind kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 37 %. Täpsemalt kasvas see 2007. ja 2008. aasta vahel lausa 48 %, seejärel langes 2009. aastal 11 protsendipunkti võrra ja jäi uurimisperioodil samale tasemele. HRVst pärit impordi keskmine hind oli uurimisperioodil 1 569 eurot tonni kohta.

Tabel 3

(104)

Hindade allalöömise uurimise eesmärgil võrreldi liidu tootja kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatute klientide jaoks liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele eelkõige seoses laenu-, saate- ja pakendamiskuludega ning komisjonitasudega) HRV koostööd tegevate eksportijate kaalutud keskmiste CIF-hindadega, mida küsiti esimeselt sõltumatult kliendilt liidu turul ning mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse, impordijärgseid kulusid ja kauba hinda mahalaadimisel.

(105)

Võrdlusest ilmnes, et uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad alla ligikaudu 12 %.

(106)

Üks osapool märkis, et loomulikult on hindade allalöömise tase arvutatud ainult uurimisperioodiks ning hindade allalöömise eelnevad tasemed ei ole teada. Kuid osapool arvas, et kuna Hiina impordi hinnad on 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal palju enam tõusnud kui liidu tootmisharu hinnad, võib järeldada, et hindade allalöömine on vähenenud.

(107)

Tõepoolest saab täheldada, et kui 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tõusid Hiina impordi hinnad 37 %, tõusid liidu tootmisharu hinnad samal ajal ainult 15 % (vt põhjendust 119). Järelikult on selge, et keskmisi hindu silmas pidades on Hiina ja ELi hindade vahe 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenenud.

(108)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majanduslike tegurite ja näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(109)

Kahju analüüsimise eesmärgil tehti kahjunäitajad kindlaks kaebuse esitaja poolt küsimustikule antud, nõuetekohaselt kontrollitud ja täielike vastuste põhjal saadud teabe alusel.

(110)

Liidu tootmine vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 %. Täpsemalt vähenes see 2008. aastal 8 % ning 2009. aastal veel 15 protsendipunkti võrra. 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga paranes olukord tunduvalt – siis suurenes tootmine 9 protsendipunkti võrra.

Tabel 4

(111)

Liidu tootja tootmisvõimsus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel stabiilne.

Tabel 5

(112)

Tootmisvõimsuse rakendusastme muutumist näitav indeks langes vaatlusalusel perioodil 14 % võrra. 2007. ja 2008. aasta vahel vähenes see 8 % ja 2009. aastal veel 15 protsendipunkti võrra. Seejärel kasvas indeks uurimisperioodil 9 protsendipunkti võrra. Rakendusastme suundumus kajastab tootmise arengut vaatlusalusel perioodil lähtuvalt asjaolust, et tootmisvõimsus oli stabiilne.

(113)

Märgitakse, et üldisest kahanemisest hoolimata jäi tootmisvõimsus uurimisperioodil suhteliselt kõrgetasemeliseks, üle 80 %.

(114)

Liidu tootmisharu müügi maht sõltumatutele klientidele ELi turul vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Müük vähenes 2007. ja 2008. aastal 9 % ning 2009. aastal veel 5 protsendipunkti võrra. 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aga paranes olukord tunduvalt – siis kasvas müük umbes 6 protsendipunkti võrra.

Tabel 6

(115)

Üldiselt jäi liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil samaks. Täpsemalt langes indeks 2007. ja 2008. aastal lausa 9 % võrra, kuid juba 2009. aastal tõusis 1 protsendipunkti võrra ning uurimisperioodil veel 7 protsendipunkti võrra.

Tabel 7

(116)

2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil liidu tarbimine vähenes 8 %, kasvas müügimaht 8 % ning liidu tootmisharu turuosa oli stabiilne.

(117)

Tööhõive kahanes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7 %. See kasvas vähesel määral 2007. ja 2008. aastal, ent langes 2009. aastal järsult 10 protsendipunkti võrra. Kuid uurimisperioodil kasvas tööhõive taas 2 protsendipunkti võrra.

Tabel 8

(118)

Tootlikkus mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas langes vaatlusalusel perioodil 7 %. Languses kajastub asjaolu, et tootmine kahanes kiiremini kui tööhõive. Siiski märgitakse, et 2009. aastast uurimisperioodini kasvas tootlikkus 8 protsendipunkti võrra, kajastades tootlikkuse kasvu, mis toimus isegi kiiremas tempos kui tööhõive kasv.

Tabel 9

(119)

Liidu tootjate keskmised müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil umbes 15 %. Keskmine hind tõusis 2008. ja 2009. aastal (vastavalt 8 % ja 10 protsendipunkti võrra) enne väikest langust uurimisperioodil 3 protsendipunkti võrra. Üldiselt sõltuvad teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete hinnad põhitooraine (st sojaubade või -helveste) ja energia hindadest. Need moodustavad peamise osa tootmiskuludest. Märgitakse, et sojaoaturg on muutlik ning seda iseloomustavad märkimisväärsed kõikumised aastate või isegi kuude lõikes.

(120)

Lähtudes uurimisaluse toote eri liikide vahelisest müügihindade suurest erinevusest, tuleks keskmiste müügihindade kujunemisse suhtuda ettevaatlikult, sest keskmise hinna mis tahes muutust mõjutab oluliselt mis tahes muutus tootevalikus.

Tabel 10

(121)

Võttes arvesse HRVst pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule pidada tühiseks.

(122)

Lõppvarude tase oli 2007. aastast uurimisperioodini üldiselt stabiilne. Märgitakse, et varud esindavad aastasest toodangust suhteliselt väikest osa ning seetõttu ei ole see näitaja kahjuanalüüsi seisukohast eriti oluline.

Tabel 11

(123)

Aastased tööjõukulud kasvasid 2007. aastast uurimisperioodini 7 %. 2007. ja 2008. aastal kasvasid need 5 %, 2009. aastal langesid 2 protsendipunkti võrra ning hiljem, uurimisperioodil, kasvasid taas 4 protsendipunkti võrra.

Tabel 12

(124)

Vaatlusalusel perioodil kõikus samasuguse toote ELi turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kasumlikkus (väljendatuna protsentides netomüügist) märkimisväärselt. Kuigi liidu tootmisharu sai 2007. ja 2009. aastal kasumit, jäi ta 2008. aastal ja uurimisperioodil kahjumisse. Kasumlikkuse kõikumine võib kajastada sojaoaturu muutlikkust.

Tabel 13

(125)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust.

(126)

Äritegevuse puhaskäive kõikus vaatlusalusel perioodil oluliselt. Näitaja oli positiivne 2007. aastal, 2008. aastal muutus see negatiivseks ehk halvenes, kuid paranes 2009. aastal taas, et siis uurimisperioodil uuesti negatiivseks muutuda. Üldiselt järgisid rahavood kasumlikkuse suundumust.

(127)

Miski ei viidanud sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 14

(128)

Aastased investeeringud samasuguse toote tootmisesse suurenesid 2007. ja 2008. aastal 4 % ning 2009. aastal veelgi enam, 29 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil investeeringud vähenesid veidi (5 protsendipunkti võrra). Üldiselt suurenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 28 %.

Tabel 15

(129)

Andmete analüüsist ilmneb, et kokkuvõttes vähendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil tootmist, tootmisvõimsuse rakendusastet, müüki, tööhõivet ja tootlikkust. Lisaks kasvasid palgakulud.

(130)

Samas mahendab negatiivset üldpilti asjaolu, et enamik neist näitajatest on 2009. aastast uurimisperioodini (2010) liikunud positiivses suunas. Täpsemalt suurenesid tootmine ja tootmisvõimsuse rakendusaste 2009. ja 2010. aastal (uurimisperioodil) 9 protsendipunkti võrra; ELi müük ja turuosa kasvasid vastavalt 6 ja 7 protsendipunkti võrra; tööhõive kasvas 2 protsendipunkti võrra, samas kasvas tootlikkus lausa 8 protsendipunkti võrra.

(131)

Samuti oli liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilne. Ehkki see kahanes 2008. aastal, täheldati 2009. aastal juba kasvu. 2010. aastal saavutas turuosa peaaegu 2007. aasta taseme.

(132)

Kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavood (kaks viimast on kasumlikkusega tihedalt seotud) näitavad liidu tootmisharu majandusliku olukorra vastuolulisust. Ehkki need kokkuvõttes (2007. aastast uurimisperioodini) vähenesid, kõikusid nad samas väga palju ja näitasid turu muutlikku laadi.

(133)

Netoinvesteeringud näitasid 2007. aastast 2009. aastani selget kasvusuunda (33 %) ning 2010. aastal (uurimisperioodil) toimus ainult väike kahanemine (5 protsendipunkti võrra).

(134)

Samuti on liidu tootmisharu uurimisperioodil kantud kahju tegelik ulatus suhteliselt väike.

(135)

Eelnevast lähtuvalt leitakse, et liidu tootmisharu on kandnud teatavat kahju. Kuid arvestades liidu tootmisharu uurimisperioodil kantud kahju tegelikku taset, mis on suhteliselt ebaoluline, ning vaatlusaluse perioodi lõpuosas ilmnenud paranemismärke, ei saa kõnealust kahju pidada oluliseks algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(136)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis kaebuse esitaja, et käesoleval juhul tuleks kahju käsitada olulisena, sest mõningatel muudel juhtudel, mille asjaolud olid väidetavalt samasugused (st vaatlusaluse perioodi lõpuosas täheldati positiivseid suundumusi) (11), oli jõutud teistsuguste järeldusteni. Veel väitis kaebuse esitaja, et vaatlusaluse perioodi viimase osa vaatlemine ning sellest paranemismärkide kohta järelduste tegemine on vastuolus WTO õigusega (12).

(137)

Sellega seoses märgitakse, et iga juhtumit tuleb hinnata eraldi. Käesoleval juhul leiti kindlaid märke liidu tootmisharu olukorra paranemisest vaatlusaluse perioodi lõpuosas ja ühtlasi oli negatiivsete suundumuste ulatus suhteliselt piiratud. Näiteks oli liidu tootmisharu turuosa stabiilne ja selle üldine tase suhteliselt kõrge. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes mõnevõrra, kuid selle tase ületas endiselt 80 % ning investeeringud kasvasid. Seevastu vähenes oksaalhappe juhtumi (13) puhul näiteks liidu tootmisharu turuosa uurimisperioodil 9 %, võrreldes kahju uurimise perioodi esimese aastaga (14). Sidrunhappe juhtumi (15) puhul vähenesid turuosa ja investeeringud samavõrra (16).

(138)

Mis puutub WTO lepingutest tulenevatesse kohustustesse, osutatakse tsiteeritud vaekogu aruandes kardinaalselt erinevale olukorrale. Tookord analüüsis uuriv asutus vaid osalisi andmeid, mis käisid iga eelneva järjestikuse kolme aasta kuue kuu kohta, ning tegi lõplikud järeldused kõnealuse mittetäieliku analüüsi alusel. Käesoleva juhtumi olukord on iseenesestmõistetavalt teistsugune, sest kahjuanalüüs hõlmab kõigi eelneva järjestikuse nelja aasta täielikke andmeid, ning esile tõstetakse ka asjaolu, et nimetatud nelja-aastase perioodi lõpuks oli suure hulga analüüsitud suundumuste puhul toimunud positiivne areng, võrreldes uurimisperioodile eelnenud aastaga.

(139)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse lõplikult, et liidu tootmisharu kantud kahju ei käsitata olulisena algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(140)

Ilma et see piiraks järeldust, et olulist kahju ei ole kantud, ning oletades, et liidu tootmisharu kantud kahju oleks saanud pidada oluliseks, uuris komisjon potentsiaalset põhjuslikku seost.

(141)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustajaks oli asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks dumpinguhinnaga impordile kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharule kahju tekitada; seda tehti selleks, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(142)

Vaatlusaluse toote import suurenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 15 % ning vastav turuosa kasvas 25 % vaatamata liidu turu vähenevale nõudlusele. Sellised arengud langesid kokku liidu tootmisharu halvenenud majandusliku olukorraga. Kuigi liidu tootmisharul õnnestus oma turuosa hoida, kasvas Hiina impordi turuosa samal ajal rohkem kui 5 protsendipunkti võrra.

(143)

Sellest lähtuvalt võiks esialgu arvata, et HRV impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos.

(144)

Üksikasjalikumast analüüsist selle kohta, kuidas dumpinguhinnaga import liidu tootmisharu olukorda mõjutab, selget seost aga ei ilmne. Näiteks kui HRVst pärit import suurenes 2007. ja 2008. aastal väga vähesel määral (põhjendus 101) ning selle CIF-impordihind tõusis 48 protsendipunkti võrra (põhjendus 103), kandis liidu tootmisharu 2008. aastal sellele vaatamata märkimisväärset kahju ja kaotas mingil määral turuosa. Seevastu kasvas aga Hiinast pärit import ajavahemikul 2008–2009 26 % ning selle CIF-impordihind langes 11 protsendipunkti võrra, samas hoidis liidu tootmisharu oma turuosa ja taastus 2008. aasta kahjumist. 2009. aastast uurimisperioodini, mil HRVst pärit import säilitas oma positsiooni liidu turul, paranes liidu tootmisharu olukord silmnähtavalt (nagu nimetatud eespool kahjuanalüüsi raames).

(145)

Näidatud korrelatsiooni puudumine HRVst pärit impordi ja kahjunäitajate suundumuste vahel viitab ilmselgelt sellele, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjustasid või selle tekkimisele aitasid kaasa muud faktorid. Küsimust lahatakse üksikasjalikumalt järgnevalt.

(146)

Muud faktorid, mida põhjusliku seose kontekstis uuriti, on järgmised: i) liidu nõudluse vähenemine, mis tuleneb osaliselt arvatavasti 2008.–2009. aasta finants- ja majanduskriisist, ning ii) sojaoaturu muutlik laad.

(147)

Vaatlusalusel perioodil saab täheldada liidu tarbimise langust, nimelt 8 %, kui omavahel võrrelda 2007. ja 2010. aastat (uurimisperioodi). Paljude kahjunäitajate areng toimus suuresti kooskõlas nimetatud teguriga. Näiteks langes ELi tootmisharu müügimaht kaht eespool mainitud ajavahemikku võrreldes samuti 8 %. Muud näited on tööhõive – 2010. aastal 7 % väiksem kui 2007. aastal – ja tootlikkus – samuti 2010. aastal 7 % väiksem kui 2007. aastal. Seega on selge, et nõudluse vähenemine mis tahes põhjusel oli liidu tootmisharu olukorra muutumise põhitegur.

(148)

Kuigi nõudluse vähenemise põhjus ei ole põhjusliku seose analüüsiga otseses seoses, võib olla vägagi tõenäoline, et vähemalt osaliselt toimus see finants- ja majanduskriisi tõttu. Sellega seoses märgitakse, et nõudlus langes eelkõige 2008. ja 2009. aastal. Ajalise kokkulangevuse tõttu oli 8-protsendipunktiline vähenemine 2008. ja 2009. aastal kõige tõenäolisemalt põhjustatud majanduskriisist. Järelikult võib väita, et liidu tootmisharu kantud kahju tulenes majanduskriisist ja sellele järgnenud nõudluse vähenemisest.

(149)

Samuti märgitakse, et Solae Belgium tunnistab oma 2009. aasta aruandes, et finantskriisi tõttu finantsvarast saadud madalam tulu on äriühingu finantsseisundit negatiivselt mõjutanud.

(150)

Ühtlasi tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu parandas oma majanduslikku seisu ajavahemikul 2009. aastast uurimisperioodini. Selline paranemine langeb ilmselgelt kokku üldise majandusliku olukorra paranemisega.

(151)

Eelnevat arvestades sedastatakse, et ilmselt osaliselt majanduskriisist tulenev nõudluse langus oli liidu tootmisharu kantud kahju peamine põhjus.

(152)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et kahju ei tekkinud finants- ja majanduskriisi tõttu, kuid ei põhjendanud oma väidet ühegi veenva argumendiga ning viitas pelgalt muudele juhtudele (17), mille puhul oli tegemist teistsuguste järeldustega.

(153)

Sellega seoses tuletatakse taas meelde, et iga juhtumit tuleb hinnata eraldi. Käesoleval juhul jääb kehtima tõsiasi, et kuigi dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel puudub selge seos, mõjutas osaliselt arvatavasti majanduskriisist tulenev nõudluse vähenemine omalt poolt liidu tootmisharu viletsat olukorda. Tegelikult oli seda juba (vähemalt teataval määral) selgesõnaliselt tunnistatud Solae Belgiumi 2009. aasta aruandes, nagu selgitatud eespool.

(154)

Sellele vaatamata saab täheldada olulisi erinevusi kaebuse esitaja viidatud juhtumite ja käesoleva juhtumi vahel. Paljud neist erinevustest on loetletud järgmistes põhjendustes.

(155)

Oksaalhappe juhtumi (18) puhul kahanes liidu tootmisharu turuosa vaatamata sellele, et mõningad näitajad osutasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud positiivsele arengule; käesoleval juhul kasvas liidu tootmisharu turuosa aga peaaegu 2007. aasta tasemeni (19). Lisaks ei ilmne oksaalhappe juhtumist asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja kahjunäitajate suundumuste vahelise korrelatsiooni puudumist aastate lõikes, mis käesolevat juhtumit iseloomustab. Ka kasumlikkuse suundumused on erinevad. Käesoleval juhul kõigub kasumlikkus märkimisväärselt. Viimaks märgitakse, et käesoleva juhtumi puhul on turg väga muutlik.

(156)

Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste juhtumi (20) puhul kahanes liidu tootmisharu turuosa igal aastal, kokku 12 protsendipunkti (21). Samal ajal kasvas Hiina impordi turuosa aastate lõikes pidevalt, kokku 12,4 protsendipunkti (22). Käesoleva juhtumi puhul kasvas Hiinast pärit impordi turuosa kuni 2009. aastani, kahanedes seejärel 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu turuosa juba 2008. aastal ning jõudis seejärel tagasi peaaegu 2007. aasta tasemele.

(157)

Klaaskiudude juhtumi (23) puhul kasvas dumpinguhinnaga impordi turuosa aasta-aastalt pidevalt, kokku 6,3 protsendipunkti (24).

(158)

Keraamiliste plaatide juhtumi (25) puhul kasvas dumpinguhinnaga impordi turuosa stabiilselt (26). Lisaks oli varude olukord täiesti teistsugune. Keraamiliste plaatide juhtumi puhul oli varude suurenemine selge kahjunäitaja (27). Viimaks nähtus keraamiliste plaatide juhtumi uurimisest, et hoolimata ehitussektori taastumisest halvenesid liidu tootmisharu näitajad jätkuvalt (28).

(159)

Ning rasvalkoholi juhtumi (29) puhul erines kahjunäitajate suundumus 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal käesolevast juhtumist (nt vähenes tööhõive) (30) ning dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (31).

(160)

Järelikult tuleb kaebuse esitaja väide tagasi lükata.

(161)

Nagu eespool näidatud, kõigub liidu tootmisharu kasumlikkus väga palju, mis osutab turu muutlikule laadile.

(162)

Muutlikkus on tihedalt seotud tooraineturu kõikumistega. Peamise tooraine – sojaubade – hetketurgu iseloomustavad tavaliselt märkimisväärsed kõikumised kuude ja aastate lõikes (32), samas on lõpptoote – teatavate kontsentreeritud sojavalgutoodete – hinnad reeglina üsna stabiilsed (põhinedes pikemaajalistel lepingutel). Sellepärast sõltub uurimisaluse toote kasumlikkuse tase väga suurel määral sojaoaturul valitsevast olukorrast.

(163)

Sellega seoses märgitakse, et 2008. aastal leidis tõepoolest aset märkimisväärne sojaubade hinnatõus, mis mõjutas oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkust ja üldist olukorda. Ka kaebuse esitaja nõustus sellega, et sojaubade järsul hinnatõusul oli oma osa tema viletsa olukorra tekkimises 2008. aastal.

(164)

Eeltoodust lähtuvalt on ilmne, et sojaoaturu muutlik laad oli liidu tootmisharule tekkinud kahju üks põhilisi põhjusi.

(165)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et sojaubade hinna kõikumine ei saanud põhjuslikku seost katkestada ning oli asjakohane vaid 2008. aasta kahjumiga seoses. Ühtegi põhjendatud tõendit väite kinnituseks aga ei esitatud.

(166)

Märgitakse, et sojaubade järsud hinnatõusud langevad kokku liidu tootmisharu kehvade finantstulemustega, ning lähtudes sellest, et sojaubade kõrged hinnad arvati olevat 2008. aasta kahjumi peamine põhjus, puudub eriline põhjus, miks peaks 2010. aasta kahjumit (mis langes kokku sojaubade hindade järsu tõusuga) käsitlema kuidagi teisiti.

(167)

Järelikult tuleb kaebuse esitaja väide tagasi lükata.

(168)

Liidu tootmisharule põhjustasid suurt kahju muud tegurid, eelkõige nõudluse langus (mis arvatavasti tulenes osaliselt ka 2008.–2009. aasta majanduskriisist) ja peamise tooraine turu muutlik laad.

(169)

Seetõttu ei saa isegi juhul, kui oletada, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, teha järeldust, nagu oleks kahju tekkinud HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu, sest muud nimetatud tegurid katkestavad põhjusliku seose.

(170)

Lähtuvalt eelnevatest järeldusest, mille kohaselt liidu tootmisharu ei ole kannatanud olulisena määratletud kahju ning muud tegurid katkestavad põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kõnealuse kahju vahel, ei ole liidu huvide uurimine vajalik.

(171)

Pidades silmas asjaolu, et liidu tootmisharu ei ole kandnud olulist kahju ja et puudub põhjuslik seos, otsustati, et menetlus tuleb lõpetada ilma algmääruse artikli 9 alusel meetmeid kehtestamata.

(172)

Kõigile asjaomastele isikutele on teatatud uurimise lõplikest tulemustest ja menetluse lõpetamise kavatsusest ning neil on olnud võimalus avaldada oma arvamust. Esitatud märkusi võeti arvesse, kuid eespool esitatud järeldusi need ei muutnud,