2.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/7

(1)

2004. aastal võttis komisjon vastu riigiabi kontrollimise muudetud suunised kalandus- ja vesiviljelussektoris (edaspidi suunised) (2). Vastavalt nende suuniste punktile 5.2 palus komisjon 21. oktoobri 2004. aasta kirjaga liikmesriikidel, muu hulgas ka Soomel muuta olemasolevaid abikavasid, et viia need kõnealuste uute suunistega vastavusse hiljemalt 1. jaanuariks 2005 ja kirjalikult kinnitada, et nad kiidavad heaks ettepanekud asjakohaste meetmete kohta hiljemalt 15. novembriks 2004 (3).

(2)

Soome teatas 15. novembri 2004. aasta, 20. jaanuari ja 14. juuni 2005. aasta kirjadega, et ta ei nõustu kalanduse kindlustusskeemi abikava muutma, et seda uute suunistega vastavusse viia. Soome Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu artikli 144 punkti a alusel teavitati komisjoni kõnealusest kavast 27. aprillil 1995. aastal saadetud kirjaga ja seejärel käsitati seda olemasoleva abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 108).

(3)

11. oktoobril 2005 toimus komisjoni ja Soome kohtumine. Soome saatis lisateavet 24. novembri 2005. aasta kirjaga.

(4)

Suunised vaadati uuesti läbi 2008. aastal (4) ja komisjon palus samuti liikmesriikidel 15. aprilli 2008. aasta kirjadega muuta nende olemasolevaid abikavasid hiljemalt 1. septembriks 2008 (5).

(5)

Soome vastas 30. mai 2008. aasta kirjaga, et ta on küll valmis oma kalanduse kindlustusskeemi muutma, nagu kavandati 2005. aastal, aga mitte sellises ulatuses, nagu nõuti kohaste meetmetega. Komisjoni ja Soome uus kohtumine toimus 6. märtsil 2009.

(6)

Komisjon saatis 1. oktoobril 2009 viimase teabepäringu, märkides, et kui Soome kavandatud kohaste meetmete võtmisega ei nõustu, on komisjon kohustatud järgima nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (6) artikli 19 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 4 ettenähtud menetlust ja algatama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse. Soome vastas 18. novembri 2009. aasta kirjaga.

(7)

Kuna Soome ei nõustunud selle kava muutmise ettepanekuga täies ulatuses, otsustas komisjon algatada osutatud menetluse. Otsusest teatati 15. septembri 2010. aasta kirjaga, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (7).

(8)

Soome vastas 15. novembri 2010. aasta kirjaga. Lisaks sai komisjon pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas selgitusi kolmelt asjassepuutuvalt isikult: kaks kirja kahelt Soome kutselisi kalureid esindavalt ühenduselt – Suomen Ammatikalastajalitto SAKL ry (8. novembri 2011. aasta kiri) ja Kalatalouden Keskusliitto (16. novembri 2010. aasta kiri) – ning kirja kuuelt Soomes tegutsevalt kalanduse kindlustusseltsilt (16. novembri 2010. aasta kiri). Nende kirjade koopiad saadeti Soome ametiasutustele 6. detsembril 2010. Hiljem tulid nimetatud ühenduste esindajad komisjoni talitustega kohtuma 13. jaanuaril 2011 ja esitasid täiendavaid dokumente.

(9)

Kuna komisjonil oli vaja selgitusi 15. novembril 2010 saadetud kirjas sisalduva teabe kohta, peeti Soome ametiasutustega kohtumine komisjoni ruumides 4. aprillil 2011. Soome ametiasutused saatsid lisateavet ka 13. aprilli ja 13. mai 2011. aasta sõnumitega.

(10)

Kuna Soome saadetud teabest tulenes, et ta on valmis muutma kava nii, et see on siseturuga kooskõlas, nõudis komisjon lõpuks 6. juuli 2011. aasta kirjaga, et Soome kinnitaks oma ametlikku lubadust muuta kõnealuse kava õiguslikuks aluseks olevaid õigusakte. Soome vastas jaatavalt 19. septembri 2011. aasta kirjaga.

(11)

Abikava aluseks on 23. juuli 1958. aasta seadus nr 331, mida on viimati muudetud 29. jaanuari 1999. aasta seadusega nr 1236 (8). Soome teatas kavast komisjonile kohe pärast ühinemist Euroopa Ühendusega Soome Euroopa Liiduga ühinemise lepingu artikli 144 punkti a alusel. Sellest alates on seda abikava käsitatud olemasoleva abina EÜ asutamislepingu artikli 88 tähenduses (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 108 lõige 1).

(12)

Kõnealuse kindlustusskeemi alusel soodustatud isikud on Soomes alaliselt kalanduses tegutsevad kalapüügiettevõtjad. Kõnealust kindlustust pakuvad kuus kalandusvaldkonna kindlustusseltsi, mis ühiselt tagavad kindlustuskaitse kogu Soomes. Iga selts katab kindlaksmääratud geograafilist piirkonda.

(13)

Vastavalt osutatud seaduse artiklile 7 makstakse kalanduse kindlustusseltsile igal aastal riigiabi teatud osas kahjunõuetest, mille selts on kõnealuse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate kindlustuslepingute alusel välja maksnud. Vastavalt artiklile 2 võib selliseid kahjunõudeid esitada järgmiste kahjude kohta:

(14)

Seaduses on kirjeldatud ka kahjunõuete läbivaatamiseks nõutavaid tingimusi. Komisjoni hinnangu seisukohalt on eriti olulised järgmised tingimused: kindlustatud esemed peavad olema piisavalt hästi tehtud ja täiesti töökorras; varustus peab olema kahjunõude esitamise hetkel kindlustatud täies väärtuses; kahju tuleb usaldusväärselt tõendada.

(15)

Soome selgitas oma 15. novembri 2004. aasta kirjas, kuidas see abikava töötab kalapüügiettevõtjatele tekkinud kahjude suhtes. Esiteks on hüvitamisele kuuluva kahjunõude summaga seotud omavastutus, mis on kuni 504,56 euro suuruste kahjude korral 25 % või sellest summast suuremate kahjude korral maksimaalselt 5 %; omavastutuse mahaarvamisel saadakse hüvitisesumma, mille asjaomane kalanduse kindlustusselts maksab ettevõtjale. Kuni 504,56 euro suuruste kahjusummade korral hüvitab riik kalanduse kindlustusseltsile 40 % väljamakstud hüvitisest ja üle 504,56 euro suuruste kahjusummade korral 90 % väljamakstud hüvitisest.

(16)

Oma järgmises kirjas 24. novembril 2005 tegi Soome ettepaneku seda kava muuta nii, et riigiabi makstakse ainult nende kahjude hüvitamiseks, mis on tingitud Soomele eriomastest tingimustest, sealhulgas tingimusel, et kahju tekib 59. laiuskraadist põhja pool.

(17)

Soome kirjeldas oma 15. novembri 2004. aasta kirjas, mida ta käsitab Soomele eriomaste tingimustena kalanduses. Neid tingimusi põhjustavad ilmastikuolud, muu hulgas jäätumine, mis võib kahjustada nii laevu kui ka varustust, ja külmakraadid, mis võivad kahjustada laeva mootorit. Selliseid eriomaseid tingimusi halvendavad veelgi sellised tegurid nagu Soome merepõhja madal veetase ja rünklik reljeef tihedas saarestikus. Sellistes tingimustes on tormide ja jäiste hoovustega seotud laevahukuriskid üsna suured. Lisaks on Soomes suur hülgepopulatsioon, mis põhjustab püügivarustust kahjustades kalamajandusele märkimisväärset kahju; vahel võivad püügivarustust (nakkevõrke) kahjustada ka kormoranid.

(18)

Ajavahemikul 2004–2009 olid igal aastal hüvitatavate kindlustusjuhtumite arv, kalanduse kindlustusseltside makstud hüvitise kogusumma ja riigi poolt hüvitatav kindlustusmakse osa järgmised.

(19)

Kindlustusseltside tehtud väljamaksetest umbes 50 % on seotud püügivarustusega, 45 % laevadega ja 5 % muu varustusega.

(20)

Nagu eespool märgitud, (9) teavitati komisjoni kõnealusest abikavast Soome Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu artikli 144 punkti a alusel ja seejärel käsitati seda olemasoleva abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses. Kuni 2004. aasta läbivaatamiseni kehtinud suunised sisaldasid erisätet kindlustusmaksete tasumiseks antava abi kohta ja just selle põhjal peeti seda abikava siseturuga kokkusobivaks. Suuniste 2004. aasta läbivaatamisel jäeti see säte välja.

(21)

Komisjon arvestas käesoleva menetluse algatamisel, et kalanduse kindlustusskeemis kindlustatud kahju ei saa käsitada erakorralisest sündmusest või loodusõnnetusest tingitud kahjuna, vaid kahjuna, mis tuleneb pigem alalisest ja struktuurilisest olukorrast, see tähendab alalisest ja struktuurilisest taustast Soome vetes kalandusega tegelemisel.

(22)

Seetõttu pidas komisjon vastavalt suunistele (10) seda abi tegevusabiks, mis on põhimõtteliselt ühisturuga kokkusobimatu, sest see suurendab abi saavate ettevõtjate likviidsust ja seda anti abisaajale ühtegi kohustust seadmata.

(23)

Komisjon ei nõustunud abikava põhjenduseks Soome ametiasutuste esitatud väitega, et tegemist on ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses üldist majandushuvi esindava teenusega. Soome ei esitanud konkreetset argumenti, mis õigustaks kalandusettevõtjate kindlustamise käsitamist seda laadi teenusena, ja komisjon ei leidnud kõnealuse abikava tunnuste põhjal, et seda võiks sellisena käsitada. Konkreetselt märkis komisjon, et kalanduse kindlustusseltsid pakuvad kindlustusteenuseid ainult kalanduses tegutsevale piiratud ettevõtjaterühmale, kelle majandustegevus seisneb turul müüdava kauba tootmises. Komisjonil oli seega tõsiseid kahtlusi, et ärikindlustuse pakkumist valitud majandusettevõtjate rühmale võiks käsitada üldist majandushuvi esindava teenusena.

(24)

Soome ametiasutused tuletasid meelde kõnealuse kindlustussüsteemi toimimise põhijooni. Nad kirjeldasid põhjalikult ka Soome kalanduses valitsevaid eritingimusi: erilised ilmastikuolud talvise jää ja pimedusega, rannikumere madal veetase ja rünklik merepõhi, suur hülgepopulatsioon.

(25)

Nad andsid samuti teavet selle kohta, et erasektori kindlustusseltsid ei paku kalandusettevõtjatele seda laadi kahjude katteks samal tasemel kindlustust. Oma seisukoha põhjendamiseks lisasid nad oma vastusele kirja Soome finantssektori keskliidult Finanssialan Keskusliitto.

(26)

Lisaks märkisid nad, et impordi väärtus on ekspordi väärtusest 6,8 korda suurem. 2009. aastal importis Soome 95 046 tonni kala 244,5 miljoni euro väärtuses, samas kui ta eksportis 59 905 tonni 36 miljoni euro väärtuses. Ainult 30 % tarbitavast kalast on pärit Soomest. Soome kala aastatarbimine on aastatel 2000–2009 vähenenud 6,1 kg-lt 4,5 kg-ni, samas kui importkala tarbimine on tõusnud 6,6 kg tasemelt 11,2 kg-ni. Soome ametiasutuste hinnangul näitab see, et sellel abikaval ei saa olla negatiivset mõju konkurentsile.

(27)

Soome ametiasutused tuletavad meelde komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud väidet, et seoses kindlustusmaksete tasumiseks antavat abi käsitleva sätte 2004. aasta suunistest väljajätmisega ei ole seda laadi riigiabi enam lubatud. Soome ametiasutused selle seisukohaga ei nõustu. Kõigepealt on see kindlustusskeem jätkuvalt täiesti õigustatud Soome vetes valitsevate eriliste ilmastikuolude ja geograafiliste tingimuste tõttu. Lisaks loeti seda kava ühisturuga kokkusobivaks 2000. aastal, kuigi sellist abi ei olnud tol ajal kehtinud 1997. aasta suunistes (11) loetletud abiliikide hulgas, ning olukord oli võrreldav sellega, mis tekkis pärast 2004. aastat seoses 2004. ja 2008. aasta suunistega.

(28)

Nendes selgitustes Soome siiski teatab, et ta on valmis oma kava muutma järgmiselt:

(29)

Soome on seisukohal, et selle muudatuse saaks teha 31. detsembriks 2012. Selline viivitus on vajalik kahel põhjusel: esiteks on vaja muuta praegu kehtivaid ja kõnealuse kava õiguslikuks aluseks olevaid õigusakte (23. juuli 1958. aasta seadus nr 331) ja teiseks on vaja lõpetada praeguse kava alusel kehtivad lepingud. Uus kalanduse kindlustusskeem jõustuks siis 1. jaanuaril 2013.

(30)

Nagu eespool märgitud, (12) kinnitasid Soome ametiasutused 19. septembri 2011. aasta kirjaga oma lubadust selle kava õiguslikuks aluseks olevaid õigusakte muuta. Nad märkisid, et kui komisjon teeb lõpliku otsuse mõistliku aja jooksul, saavad nad esitada oma parlamendile ettepaneku 2012. aastal piisavalt varakult, et seadus saaks jõustuda 1. jaanuaril 2013. Nad siiski rõhutasid, et uute eeskirjade kehtestamiseks on vaja üleminekuperioodi, sest vaja on muuta kehtivate kindlustuslepingute tingimusi. Nad on seisukohal, et vajalikud muudatused saab lepingutes teha 1. jaanuariks 2014 ning muudetud tingimusi on võimalik kohaldada kindlustusettevõtjatele sellest kuupäevast alates antava abi suhtes.

(31)

Komisjonile saatsid selgitusi kaks kalurite ühendust: Suomen Ammattikalastajaliitto ja Katatalouden Keskuliitto. Sarnaselt Soome ametiasutustega rõhutasid mõlemad ühendused Soome eripäraseid kalapüügitingimusi ja vaatlusaluste kahjude katteks kindlustuspakkumise puudumist. Üks ühendus (Suomen Ammattikalastajaliitto) täheldas, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kuidas see abikava võiks kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi, märkides eelkõige, et kutseline kalapüük annab praegu ainult 7 % riigis tarbitavast kalast ning Soome kalatööstus ja kalaturg on seega sõltuvad kalaimpordist. Seetõttu peab see ühendus menetluse algatamisel väljendatud esialgset järeldust alusetuks.

(32)

Kalanduse kindlustusseltsid toetavad samuti Soome ametiasutuste seisukohta. Nad juhivad tähelepanu sellele, et Soome vetes valitsevad kalanduse jaoks väga erilised ilmastikuolud ja geograafilised tingimused. Nad märgivad, et kõnealune kindlustussüsteem loodi, kuna puudus pakkumine erasektori kindlustusettevõtjatelt, kes ei olnud valmis kindlustama selliseid riske kalanduses, mis on marginaalse tähtsusega tegevusala. Lisaks on kalanduse kindlustusseltsid kohustatud kindlustama kõiki nende vastutuspiirkonnas tegutsevaid kalureid.

(33)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(34)

Kalapüügiettevõtjatele kalanduse kindlustusseltside poolt makstav hüvitis tuleb osaliselt rahast, mille annab nendele seltsidele riik. See raha pärineb riigieelarvest. Kuna see hüvitis annab finantseelise kalandusettevõtjatele, on see ühele sektorile riigi ressurssidest antud eelis.

(35)

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale osutab konkurentsi moonutamise ohule ainuüksi asjaolu, et ettevõtja konkurentsivõime tugevneb konkureerivate ettevõtjatega võrreldes tänu majanduseelisele, mida ta ei oleks saanud oma tavalise majandustegevuse käigus (13). Lisaks võib abi, mida antakse liidusisesele kaubandusele avatud turul tegutsevale ettevõtjale, tõenäoliselt kahjustada kaubavahetust liikmesriikide vahel (14).

(36)

Arvestades, et Euroopa Liidus toimub kalandustoodetega oluline kaubavahetus, tugevdab see meede kõnealuste ettevõtjate positsiooni liidu turul ja võib seega moonutada või ähvardab moonutada konkurentsi ja kahjustada liidusisest kaubavahetust (15). Asjaolu, et import on suurem kui eksport või et enamik tarbitavast kalast tuleb teistest riikidest, ei ole oluline. See pigem näitab, et kalandustoodete turg on Soomes tõepoolest väga avatud, ja viitab sellele, et abi Soome ettevõtjatele tugevdab nende positsiooni võrreldes teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega ning moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi. Sellest aspektist ei muuda midagi isegi asjaolu, et tarbitava importkala kogus võib olla tarbitava kohaliku kala kogusega võrreldes suurenenud. See võib ainult tähendada, et Soome ettevõtjad ei ole teinud vajalikke muudatusi, et käia kaasas Soome kalandustoodete turgu mõjutavate muutuvate majandustingimustega. Igal juhul saavad need ettevõtjad abi, mis toetab nende positsiooni siseturul võrreldes välisettevõtjatega.

(37)

Eespool öeldust võib järeldada, et artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja et kalandusettevõtjatele makstud ja riigieelarvest pärinev hüvitis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi.

(38)

Kalanduse kindlustusskeemi eesmärk on hüvitada kulusid, mille katavad osaliselt kindlustusmaksed. See ei ole iseenesest abi kindlustusmaksete tasumiseks; see ei ole mõeldud kindlustusmaksete osa maksmiseks, vaid selleks, et katta osa kahjunõuetest, mille esitavad ettevõtjad kalanduse kindlustusseltsidelt hüvitise saamiseks.

(39)

Kuna aga need kahjunõuded esitatakse osutatud seltsidele, kes peavad välja maksma abikõlbliku summa tekkinud kahjude eest, on komisjon seisukohal, et selle abi tagajärjel on kindlustusmaksed väiksemad, kui kalapüügiettevõtjad oleksid pidanud tasuma olukorras, kus asjaomased kalanduse kindlustusseltsid ei oleks võinud oodata raha riigilt. Seega on sellel sama mõju mis kindlustusmaksete jaoks mõeldud abikaval. Kõnealust kava võib seega käsitada kindlustusmaksete abikavana.

(40)

Komisjon ei saa nõustuda Soome ametiasutuste arvamusega, kui nad ütlevad, et olukord 2004. ja 2008. aasta suuniste suhtes on võrreldav olukorraga 1997. aasta suuniste suhtes, leides, et üheski suunises ei ole sätestatud eeskirju kindlustusmaksete abi kohta. Sellist abi käsitleva erisätte, mis oli kõigepealt sätestatud 2001. aasta suunistes, (16) kustutamine 2004. aasta suunistest näitab, et komisjon leidis 2004. aasta läbivaatamisel selgelt, et sellise abi suhtes ei tehta enam riigiabi siseturuga kokkusobimatuse põhimõttest erandit ja seda ei käsitata enam siseturuga kokkusobivana alates 2004. aasta suuniste jõustumisest. See poliitiline otsus jäi muutumatuks järgmisel läbivaatamisel, s.o 2008. aasta suunistes.

(41)

Pealegi on muutunud üldine raamistik, milles komisjon kindlustusmaksete jaoks antavat riigiabi hindab. Komisjon pidas seda riigiabikava 2000. aastal (17) siseturuga kokkusobivaks hüvitise tõttu, mis tulenes „Soome ilmastikule ja rannikualadele eriomastest erakorralistest tingimustest”. Komisjon viitas oma otsuse põhjenduses olukorrale põllumajandussektoris, kus ka põllumajanduses kohaldatavad suunised ei sisaldanud vastavaid sätteid, aga kus komisjonil oli tavaks teha juhupõhiseid positiivseid otsuseid abimeetmete kohta seoses kindlustusega loodusõnnetuste vastu ja erakorraliste kindlustustega. 2000. aastal selgitas komisjon oma poliitikat nii põllumajanduse kui ka kalanduse jaoks, sätestades vastavates suunistes seda laadi abi hindamise kriteeriumid (18). Sellest ajast kehtivad sellised kriteeriumid ikka veel põllumajanduse suunistes, (19) samas kui kalanduse suunistes need enam ei kehti. Seega, kui põllumajandussektoris on komisjon sätestanud kindlustusmaksete abi siseturuga kokkusobivuse hindamiseks täpsed kriteeriumid, siis kalanduse suunistest on need kriteeriumid välja jäetud. Kalandussektori puhul on komisjon seega kohustatud tagasi pöörduma riigiabi siseturuga kokkusobimatuse üldpõhimõtte juurde ja hindama seda liiki abikava kokkusobivust või kokkusobimatust kohaldatavate sätete alusel.

(42)

Praegustes suunistes võib kohaldatav säte sisalduda punktis 4.9, milles on sätestatud, et ühisturuga ei ole põhimõtteliselt kokkusobivad sellised abimeetmed, mille kohta puudub vastav säte siseturuga kokkusobivaks peetavaid abikategooriaid loetlevates teistes punktides.

(43)

Erandina võib abikava siiski pidada siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et kava vastab mitmele suunistes sätestatud põhimõttele ja teenib ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(44)

Oma vastuses menetluse algatamise otsusele tegi Soome konkreetsed ettepanekud kava kitsendavalt muuta (20). Lisaks põhjendas ta kava jätkamist asjaoluga, et kõnealuste kahjude märkimisväärse osa katmist takistab kindlustusturul esinev turutõrge.

(45)

Vastusele lisatud kirjas tunnistab Soome finantssektori keskliit Finanssialan Keskusliitto, et finantsasutused ei oleks võimelised kõiki kahjusid katma samal tasemel, nagu kalanduse kindlustussseltsid seda praegu teevad. Kindlustuskate oleks ainult osaline või ei oleks mõnel juhul, näiteks kalapüügivarustustele tekkinud kahju korral, üldse võimalik. Kindlustusfirmad ei saa käsitada selliseid kahjusid kindlustatavatena või, kui nad käsitaksid neid kindlustatavana, ületaksid kindlustusmaksed mõistlikku määra.

(46)

See näitab, et kalanduse kindlustusseltsidel ei ole võimalik moonutada konkurentsi erasektori kindlustusfirmade suhtes. See osutab sellele, et Soomes on turutõrge sellise kahju katmiseks eraettevõtjate poolt.

(47)

Komisjon on seisukohal, et riigiabimeedet turutõrke probleemi lahendamiseks saab pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see täidab ühist huvi pakkuvaid eesmärke. See on kooskõlas suuniste punkti 4.9 nõuetega, milles käsitletakse vastavust suunistes sätestatud põhimõtetele ja ühise kalanduspoliitika eesmärkidele.

(48)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimuses (21). Komisjon on seisukohal, et Soome kirjeldatud muudatustele vastavalt muudetud kujul võib kõnealune kava sellistele tingimustele vastata. Koos kalavarude kaitse ja majandamise eeskirjade kohaldamisega võimaldaks see kava jätkata kalapüüki Soome rannikuvetele eriomastes tingimustes, millega kaasnevad varustusele (kalavõrgud) hüljeste ja vahel ka kormoranide tekitatud kahjud. See aitaks Soomel tagada usaldusväärsed majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimused kalapüügiettevõtjatele, kellel on kalapüügiga tegelemiseks nendes vetes erilised piirangud. See aitaks ka säilitada asjaomaste rannikukogukondade sotsiaalmajanduslikku struktuuri.

(49)

Komisjon märgib lisaks, et muudetud kujul ei võimalda abikava ühelgi juhul asjaomase kahju täielikku hüvitamist. Praegune süsteem jääb kehtima esiteks omavastutuse ja teiseks väljamakstava kindlustushüvitise ainult osalise hüvitamisega (22). Seega jääb alles selle abikava alusel abi saajatelt suuniste punkti 3.3 kohaselt nõutav vastutasu.

(50)

Lõpuks leiab komisjon, et ajavahemik, mida Soome peab kava muutmiseks vajalikuks, (23) on vastuvõetav. Võttes arvesse vajalikku seadusandlikku menetlust, on 1. jaanuar 2013 abikava praeguse õigusliku aluse muutmise seaduse jõustumiseks mõistlik tähtpäev. Lisaks on selleks ajaks kalapüügiettevõtjate ja kalanduse kindlustusseltside vahel kehtivad kindlustuslepingud 2012. aasta jooksul uuendatud sel ajal kehtivatel tingimustel, lõpptähtajaga 2013. aastal. Mõistlik on lasta nendel lepingutel kokkulepitud tingimustel lõppeda. Seejärel uuendatakse need 2013. aastal uuesti sel ajal kohaldatavatel uutel tingimustel. Seega on lõplik tähtpäev 31. detsember 2013 ning selliselt muudetud lepingute jõustumine järgmisel päeval, s.o 1. jaanuaril 2014, õigustatud.

(51)

Esitatud analüüsi põhjal järeldab komisjon, et kalanduse kindlustusskeemi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui seda muudetakse järgmistel põhimõtetel:

(52)

Komisjon võtab teadmiseks Soome ametiasutuste lubaduse muuta abikava õiguslikku alust hiljemalt 1. jaanuariks 2013, nii et kindlustuslepingute tingimusi saaks muuta hiljemalt 1. jaanuariks 2014,

—

jätta välja avamerel kalapüügiga tegelevad laevad, mis tähendab praktikas üle 12 m pikkuste laevade väljajätmist;

—

lugeda abikõlblikuks ainult Soome territoriaalvetes või tema majandusvööndis tekkinud kahjud;

—

võtta kindlustuskatte alla ainult kahju, mis tekib laevadele ja kalapüügivarustusele, samuti transpordi- ja veosõidukitele ja talikalapüügis kasutatavatele erivahenditele Soome eritingimuste ehk ebasoodsate ilmastikuolude või geograafiliste tingimuste (jää, lumi, tugevad tormid, karid madalas vees) või hüljeste ja kormoranide tegevuse tõttu.