26.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/18

(1)

14. jaanuari 2009. aasta otsusega kiitis komisjon ajutiselt heaks ettevõtja Anglo Irish Bank (edaspidi „Anglo”) rekapitaliseerimise (2). Rekapitaliseerimist ei teostatud, sest Iirimaa otsustas Anglo selle asemel riigistada. 16. veebruari 2009. aasta otsusega järeldas komisjon, et riigistamine ei hõlmanud riigiabi (3).

(2)

26. juuni 2009. aasta otsusega andis komisjon loa anda Anglole kuueks kuuks erakorralist abi 4 miljardi (4 000 miljoni) euro suuruse kapitalisüsti näol Euroopa ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel; komisjon võttis arvesse Iirimaa kohustust teatada komisjonile 2009. aasta novembri lõpuks restruktureerimiskavast (4).

(3)

30. novembril 2009 teatas Iirimaa komisjonile Anglo koostatud restruktureerimiskavast (5) (edaspidi „Anglo algne restruktureerimiskava”). 24. novembril ja 18. detsembril 2009 saatis komisjon Iirimaale seoses Anglo algse restruktureerimiskavaga teabenõuded.

(4)

17. veebruaril 2010 teatas Iirimaa komisjonile kavatsusest teha Anglosse veel üks kapitalisüst kuni 10,44 miljardi euro suuruses summas (edaspidi „teine rekapitaliseerimine”).

(5)

31. märtsi 2010. aasta otsusega (6) kiitis komisjon teise rekapitaliseerimise ajutiselt heaks kuni lõpliku otsuse tegemiseni Anglo restruktureerimiskava kohta. Samas otsuses otsustas komisjon algatada ka Anglo algse restruktureerimiskava ja Iirimaa poolt seoses Angloga võetud muude abimeetmete suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse (edaspidi „algatamisotsus”). Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas7. augustil 2010. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

(6)

31. mail 2010 esitas Iirimaa ettevõtja Anglo Irish Bank läbivaadatud restruktureerimiskava (edaspidi „Anglo teine restruktureerimiskava”).

(7)

2. juunil 2010 saatis komisjon Iirimaale seoses Anglo teise restruktureerimiskavaga teabenõude. Komisjoni ametnikud, Iiri ametiasutused ja Anglo esindajad arutasid neid küsimusi 24. juunil 2010 toimunud kohtumisel. Peale selle vastasid Iiri ametiasutused kõnealustele küsimustele kirjalikult 9. ja 12. juulil 2010.

(8)

28. juunil 2010 teatas Iirimaa komisjonile veel ühest Anglosse tehtavast kapitalisüstist kuni 10 054 miljoni euro suuruses summas (edaspidi „kolmas rekapitaliseerimine”) (7).

(9)

10. augusti 2010. aasta otsusega (8) kiitis komisjon kolmanda rekapitaliseerimise ajutiselt heaks kuni lõpliku otsuse tegemiseni Anglo lõpliku restruktureerimiskava kohta.

(10)

31. augustil 2010 esitas Iirimaa komisjonile uue ettepaneku Anglo restruktureerimise kohta, millega kavandati panga jagunemist ja selle tegevuse lõpetamist kümne aasta jooksul.

(11)

Anglo väljavaadete üksikasjalikku hindamist arvesse võttes teatas Iiri rahandusminister 30. septembril 2010, et Anglo kriisi lahendamine nõuaks alusprognooside kohaselt kumulatiivset kapitalisüsti kogusummas 29,3 miljardit eurot ja stressistsenaariumi korral veel 5 miljardit eurot.

(12)

26. oktoobril 2010 esitas Iirimaa Anglo võlgade restruktureerimise kava (edaspidi „Anglo kolmas restruktureerimiskava”), milles selgitati 31. augustil 2010 esitatud kavas esmakordselt kirjeldatud võlgade restruktureerimise üksikasju.

(13)

Sellele järgnenud nädalatel nõudsid komisjoni talitused mõningaid selgitusi ja küsisid 29. oktoobril 2010 lisateavet. Iiri ametiasutused vastasid mitme e-kirja ja konverentskõne teel.

(14)

8. detsembril 2010 teatas Iirimaa komisjonile täiendavast rekapitaliseerimisest summas 4 946 miljonit eurot (edaspidi „neljas rekapitaliseerimine”) ja riigigarantiidest Anglo teatavate kohustiste suhtes.

(15)

21. detsembri 2010. aasta otsusega (9) kiitis komisjon neljanda rekapitaliseerimise ja Anglo teatavate kohustiste suhtes antud riigigarantiid ajutiselt heaks kuni Anglo lõpliku restruktureerimiskava heakskiitmiseni.

(16)

30. märtsi 2010. aasta otsusega kiitis komisjon ajutiselt heaks ettevõtja Irish Nationwide Building Society (edaspidi „INBS”) rekapitaliseerimise summas 2,7 miljardit eurot kuueks kuuks alates rekapitaliseerimise jõustumisest (22. detsember 2009) või, kui Iirimaa esitab enne seda kuupäeva restruktureerimiskava, kuni komisjoni lõpliku otsuseni INBSi restruktureerimiskava kohta (edaspidi „INBSi esimene rekapitaliseerimine”) (10).

(17)

30. märtsil 2010 teatas Iiri rahandusminister, et arvestades INBSi bilansimahu vähenemist riigivara haldamise ametile (National Asset Management Agency, edaspidi „NAMA”) tehtud üleandmiste tõttu ei ole INBSil eraldiseisva üksusena tulevikku.

(18)

22. juunil 2010 teatas Iirimaa komisjonile INBSi restruktureerimiskavast (edaspidi „INBSi restruktureerimiskava”). Kavas nähakse ette INBSi jätkuv juhtimine tegevuse jätkuvuse põhimõttel kuni ettevõtjale ostja leidmiseni.

(19)

Sellele järgnenud nädalatel teatas Iirimaa komisjonile mitteametlikult, et ta hindab INBSi tuleviku muid valikuvõimalusi. Eelkõige kavatses Iirimaa kontrollida turu huvi INBSi osade omandamise vastu.

(20)

30. septembril 2010 tegi Iiri rahandusminister avaliku pöördumise Iiri pangandussektori olukorra kohta ja teatas, et INBS vajab täiendavat rekapitaliseerimist summas 2,7 miljardit eurot (mille tulemusena on rekapitaliseerimise kogusumma 5,4 miljardit eurot). Kapitalisüstist (edaspidi „INBSi teine rekapitaliseerimine”) teatati komisjonile 12. oktoobril 2010.

(21)

21. detsembri 2010. aasta otsusega kiitis komisjon INBSi teise rekapitaliseerimise ajutiselt heaks kuueks kuuks või, kui Iirimaa esitab enne 31. jaanuari 2011 restruktureerimiskava, seniks, kuni komisjon on teinud panga restruktureerimiskava suhtes lõpliku otsuse (11).

(22)

28. novembril 2010 jõudsid Iirimaa ning Euroopa Liit, Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP”) ja Rahvusvaheline Valuutafond kokkuleppele Iirimaa toetusprogrammis (edaspidi „toetusprogramm”). Toetusprogrammi ühe osana nõustus Iirimaa võtma pangandussüsteemi taastamisprogrammi (edaspidi „pangandussüsteemi programm”) raames teatavaid pankade rekapitaliseerimise ja ümberkorraldamise meetmeid. Pangandussüsteemi programmiga seoses sätestatakse majandus- ja rahanduspoliitika memorandumis (edaspidi „memorandum”) meetmed, mis on vajalikud Iirimaa finantssektori elujõulisuse taastamiseks (12). Memorandumi punktis 10 sätestatakse: „Ettevõtjate Anglo Irish Bank (Anglo) ja Irish Nationwide Building Society (INBS) kriisi lahendamiseks võetakse kiired ja otsustavad meetmed viisil, mis kaitseb hoiustajaid ja tugevdab pangandussüsteemi. Selleks esitame me 2011. aasta jaanuari lõpuks komisjonile koostöös IMFiga koostatud läbivaadatud ettepaneku Anglo ja INBSi kriisi lahendamiseks” (13).

(23)

12. jaanuaril 2011 esitas Iirimaa komisjonile teavet Anglo ja INBSi kavandatava hoiuste müügi kohta. Müügiprotsessi kohta esitati lisateavet 2. veebruaril 2011 ja 21. veebruaril 2011.

(24)

16. jaanuaril 2011 esitas Iirimaa komisjonile teavet Anglo ja INBSi kriisi kavandatava lahendamise kohta. 31. jaanuaril 2011 teatas Iirimaa komisjonile Anglo ja INBSi ühisest restruktureerimiskavast (edaspidi „ühine restruktureerimiskava”).

(25)

5. aprillil 2011 ajakohastas Iirimaa ühist restruktureerimiskava, võttes arvesse vahepeal toimunud hoiuste ja NAMA võlakirjade üleandmiste mõju ning asendades Anglo ja INBSi 2010. aasta prognoositud tulemused ja bilansid vahepeal teatavaks saanud tegelikega. Järgmine ajakohastatud versioon saadi 21. aprillil 2010.

(26)

Bilansimahu järgi on Anglo üks suuremaid Iirimaal tegutsevaid panku. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli tema bilansimaht 72,2 miljardit eurot (14) ja laenude maht […] (15) miljardit eurot. Ärimudeli poolest oli Anglo n-ö üheliigiline pank, mis spetsialiseerus kommertskinnisvaralaenudele kolmel põhiturul: Iirimaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Alates finantskriisi algusest kandis Anglo suuri kahjumeid, mis peamiselt tulenesid tema kommertslaenude väärtuse langemisest. Iirimaa riigistas Anglo […] 2009.

(27)

Anglot ja tema raskusi kirjeldati üksikasjalikult 31. märtsi 2010. aasta algatamisotsuse jaotistes 2.2 ja 2.3.

(28)

Anglo ärimudel osutus jätkusuutmatuks ning viis ülemaailmse finantskriisi tingimustes enneolematute finantsraskuste ja kahjumiteni. Anglo ärimudel keskendus liigselt kommertskinnisvaralaenudele ning viis ülemääraste riskideni selles majandusharus, mida finantskriis tabas eriti raskelt: kommertskinnisvara hindade langus kõrgeimalt madalaimale tasemele oli Iirimaal 62 %, Ühendkuningriigis 37 % ja Ameerika Ühendriikides 45 % (16). Peale selle rahastas Anglo oma laenutegevust osaliselt hulgirahastamise teel. See rahastamisallikas kuivas aga finantskriisi tõttu kokku.

(29)

Riskijuhtimine ei olnud Anglos piisavalt arenenud ning võimaldas bilansimahu kontrollimatut kasvu ning riskantset laenuandmist (nt kõrge laenusumma-tagatisvara väärtuse suhtarvuga ja ainult intressimaksetel põhinevad laenud), eriti Iiri kinnisvarabuumi aastatel. Aastatel 1984–2008 kasvas panga bilansimaht liitkasvumääraga ligikaudu 30 % aastas ning ulatus 2008. aastal […] miljardi euroni. Laenude ja hoiuste suhtarv kasvas 100 protsendilt enne 1990. aastat keskmiselt 217 protsendini aastatel 2008–2009.

(30)

Anglot rekapitaliseeriti neli korda; see varade toetusmeede võimaldas pangal üle anda ligikaudu 35 miljardi euro väärtuses langenud väärtusega laene garantiide raames, mille NAMA ja riik olid andnud enamikule Anglo kohustistele (vt põhjendus 66).

(31)

INBSi kirjeldati üksikasjalikult komisjoni 30. märtsi 2010. aasta otsuse (milles käsitleti INBSi esimest rekapitaliseerimist) jaotises 2.1. Seetõttu esitatakse käesolevas jaotises vaid lühikokkuvõte.

(32)

INBS on ehituslaenuettevõtja, mille bilansimaht oli 31. detsembri 2010. aasta seisuga 12,1 miljardit eurot. Enne finantskriisi oli INBS bilansimahu poolest Iirimaa suuruselt kuues finantsasutus. Ettevõtja pakkus oma liikmetele traditsioonilisi jaepangandustooteid (hoiused ja hüpoteegid). Finantskriisile eelnenud aastatel laiendas INBS agressiivselt oma tegevust riskantsete kommertskinnisvaralaenude valdkonnas, millest sai tema põhitegevus. INBS tegutses peamiselt Iirimaal, kus tal oli 50 harukontorit ja 40 haruagenti, ning Ühendkuningriigis, kus tal harukontoreid ei olnud.

(33)

31. detsembril 2010, pärast 8,5 miljardi euro väärtuses laenude üleandmist NAMA-le, oli INBSi laenumaht 1,9 miljardit eurot (17). Jaehoiused moodustasid 31. detsembri 2010. aasta seisuga 3,9 miljardit eurot. INBSi kahjum oli 2009. aastal 3,3 miljardit eurot.

(34)

INBSi raskused tulenesid halvasti tagatud Iiri kommertskinnisvaralaenudest (ligikaudu 80 % INBSi kogu laenumahust). Kui finantskriis algas ja kinnisvara, eriti kommertskinnisvara hinnad nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis oluliselt langesid, kandis INBS antud laenude tõttu suuri kahjumeid. Nende kahjumite tõttu vähenes INBSi laenude väärtus 2009. ja 2010. aastal oluliselt.

(35)

INBSi rekapitaliseeriti kaks korda; see varade toetusmeede võimaldas INBSil üle anda ligikaudu 8,9 miljardi euro väärtuses langenud väärtusega kommertskinnisvaralaene garantiide raames, mille NAMA ja riik olid andnud enamikule INBSi kohustistest (vt põhjendus 67).

(36)

Enne esimest rekapitaliseerimist Iiri riigi poolt kuulus INBS tema liikmetele. Esimese rekapitaliseerimise tulemusena omandas riik panga üle täieliku kontrolli. Seega on liikmed kaotanud INBSi üle kontrolli ja kõik majanduslikud omandiõigused.

(37)

Anglo algsest restruktureerimiskavast teatati komisjonile 30. novembril 2009. Anglo algset restruktureerimiskava on igakülgselt kirjeldatud algatamisotsuse jaotises 2.4; komisjon väljendas algatamisotsuses mitu korda kahtlust, kas kava vastab restruktureerimisteatise tingimustele (18). Eriti kahtles komisjon, kas kava viib Anglo pikaajalise elujõulisuse taastamisele, vähendab restruktureerimiskulud miinimumini ja piirab konkurentsi moonutamist. Seetõttu algatas komisjon kava suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Samal ajal nõudis komisjon läbivaadatud restruktureerimiskava esitamist 31. maiks 2010.

(38)

31. mail 2010 esitas Iirimaa läbivaadatud restruktureerimiskava, milles oli lähenemisviisi Anglo restruktureerimisele oluliselt muudetud.

(39)

Nagu algatamisotsuses nõutud, esitati Anglo teises restruktureerimiskavas mitu võimalikku restruktureerimisstsenaariumi: i) Anglo 100-protsendiline likvideerimine 12 kuu jooksul; ii) Anglo tegevuse 100-protsendiline lõpetamine kümne aasta jooksul; iii) Anglo tegevuse 100-protsendiline lõpetamine 20 aasta jooksul; iv) kogu Anglo stabiliseerimine ja säilitamine tegevuse jätkuvuse põhimõttel ja v) jagunemine, mille puhul 80 % Anglost lõpetab tegevuse varahaldusettevõtja loomise kaudu, ülejäänu aga jätkab tegevust (nn hea pank).

(40)

Põhjenduse 39 punktis v osutatud jagunemise stsenaarium esitati Iiri ametiasutuste eelistatud valikuvõimalusena. Selle stsenaariumi korral jääksid varahaldusettevõtjale n-ö vähekvaliteetne vara, mida ei anta üle NAMA-le ega nn heale pangale (selle vara väärtus oleks jagunemise hetkel 13,6 miljardit eurot), ning seda hallataks eesmärgiga maksimeerida vara taastamisväärtus, minimeerides samas riigipoolset rahastamist. Varahaldusettevõtja ei tegeleks uue äritegevusega ning likvideeritaks 2020. aastaks.

(41)

Nn heast pangast saaks oluliselt väiksem riigile kuuluv kommertspank, mis oleks oluliselt vähendatud bilansimahu ja väiksema riskiprofiiliga pikaajaliselt jätkusuutlik. Hea pank kavatseti erastada viie aasta jooksul, et riik saaks osaliselt tagasi Anglosse tehtud investeeringu.

(42)

26. oktoobril 2010 esitas Iirimaa Anglo restruktureerimise kohta põhjalikult läbivaadatud ettepaneku, milles ta täpsustas 31. augusti 2010. aasta kava. Anglo kolmandas restruktureerimiskavas kavandatakse üldjoontes Anglo jagunemine kaheks õiguslikult sõltumatuks riigile kuuluvaks üksuseks: nn rahastamispank ja nn taastamispank, mille tulemusena Anglo tegevus lõpetataks ligikaudu kümne aasta jooksul. Kahe panga tegutsemisaja jooksul oleks vajalik täiendav riigiabi kapitalisüstide, keskpangapoolse pideva rahastamise ning igakülgsete riigigarantiide näol. Kavas prognoositi põhistsenaariumi kohaselt kapitalivajaduseks 29,3 miljardit eurot ja stressistsenaariumi korral 34 miljardit eurot.

(43)

Iirimaa märkis, et uus lähenemisviis Anglo restruktureerimisele, mille kohaselt Anglo lõpetaks laenuandmise, tulenes turutingimuste halvenemisest. Iirimaa väitis, et Anglo rahastamise tingimused ja üldsuse suhtumine riigisse olid alates Anglo teise restruktureerimiskava esitamisest halvenenud. NAMA-le üle antud laenude diskonteerimine ja muudelt laenudelt saadud kahjum osutusid aga oodatust suuremaks.

(44)

INBSi restruktureerimiskava esitati komisjonile 22. juunil 2010. Kooskõlas INBSi esimest rekapitaliseerimist käsitlevas otsuses nõutuga uuriti INBSi restruktureerimiskavas mitut valikuvõimalust: i) INBSi restruktureerimine ja tegevuse jätkamine kavatsusega see 2013. aasta paiku müüa; ii) tegevuse viivitamatu lõpetamine või iii) järkjärguline lõpetamine aastaks 2020. Müük eeldaks lisaks riigi poolt kava esitamise ajaks juba antud 2,7 miljardile eurole väikseimat riigi toetust.

(45)

Müügiks valmistudes pidi INBSist saama väike hoiu-laenuasutus, mis annaks suure osa oma olemasolevatest kommertslaenudest üle NAMA-le ja lõpetaks kommertslaenude andmise ning pakuks oma klientidele üksnes eluaseme-hüpoteeklaene ja hoiukontosid.

(46)

INBSi restruktureerimiskava ei sisaldanud konkreetseid meetmeid abiga põhjustatud konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(47)

31. jaanuaril 2011 esitas Iirimaa komisjonile Anglo ja INBSi ühise restruktureerimiskava. Ühise restruktureerimiskavaga kavandatakse Anglo ja INBSi ühinemine pärast nende hoiuste müüki (edaspidi „ühinenud üksus”). Ühinenud üksus tegutseks tegevusloa alusel, oleks täielikult reguleeritud ja kuuluks 100 % riigile. Ühinemise järel oleks ühise algbilansi maht [60–70] miljardit eurot.

(48)

Ühinenud üksus teeb järgmist: i) restruktureerib Anglo allesjäänud kommertskinnisvaralaenude portfelli lunastamis- ja müügitegevuse teel kümne aasta jooksul; ii) restruktureerib INBSi jaehüpoteeklaenude portfelli […] aasta jooksul […] ja iii) tugineb […]. Ühinenud panga hoiuste maht oleks väike ning ta ei alustaks uut laenuandmist ega muud uut tegevust.

(49)

Ühinenud üksusele kuuluksid nii Anglo kui ka INBSi rekapitaliseerimiseks kasutatud mitmesugused lihtvekslid. Kõik lihtvekslid arveldatakse vastavalt nende maksegraafikule (19). […]. Ühinenud üksusel oleks ka vähesel määral allutatud laene, mis vastavad summale, mida üksus ei suuda järjestikuste kohustiste haldamise toimingute raames tagasi osta.

(50)

Ühise restruktureerimiskava eesmärk on vältida uuest laenuandmisest tuleneva kahjumi riski, hallata tõhusalt laenuportfelli restruktureerimist ning hoida vajadus riigiabi järele minimaalne. Kahe laenuportfelli restruktureerimine ühes ühinenud üksuses võimaldaks suutlikkuse, infrastruktuuri ja protsessidega seotud sünergiat.

(51)

Kooskõlas toetusprogrammiga kohustus Iirimaa enne Anglo ja INBSi ühinemist nende hoiused (mida kajastatakse bilansi passiva poolel) ja NAMA võlakirjad (mida kajastatakse bilansi aktiva poolel) avatud menetluse teel üle andma elujõulistele asutustele. NAMA võlakirjade ja hoiuste paketi üleandmiseks korraldati enampakkumine. Mõlema üksuse ligikaudu 12,2 miljardi euro väärtuses hoiuste ja ligikaudu 15,9 miljardi euro väärtuses NAMA võlakirjade müük viidi lõpule (20)24. veebruaril 2011.

(52)

Erinevalt Anglo restruktureerimiskava varasematest versioonidest ei võta ühinenud üksus oma vara rahastamiseks põhimõtteliselt vastu hoiuseid, vaid väljub hoiuste turult.

(53)

Siiski lubatakse ühinenud üksusel vastavalt kohustustele (vt jaotis 2.2.5.1) võtta vastu vähesel määral ettevõtete hoiuseid, mida hoitakse mitmele ettevõttele antud laenude tagatisena (allesjäänud tagatud laenud või laenuvõtjate kontodega seotud hoiused). Ühises restruktureerimiskavas eeldatakse, et ühinemise ajal on hoiuste maksimumsumma 1 miljard eurot.

(54)

Ühine restruktureerimiskava põhineb järgmistel eeldustel:

(55)

Ühinenud üksusel on vaja igakülgseid riigigarantiisid (vt ka põhjendus 69) järgmiselt:

(56)

Ühise restruktureerimiskava kohaselt ei maksa ühinenud üksus riigigarantiide eest, välja arvatud hoiuste garantii (50 baaspunkti) tagatiskava vältel ja juba tagatud lunastamata võlakirjad (mille eest makstakse tagatiskava vältel tasu summas 95–125 baaspunkti kuni nende võlakirjade tähtaja saabumiseni).

(57)

Ühises restruktureerimiskavas eeldatakse, et põhistsenaariumi korral ei ole vaja täiendavat kapitali lisaks seni kapitalisüstidega saadule, s.o 34,7 miljardile eurole (Anglo 29,3 miljardit ja INBSi 5,4 miljardit eurot) (22). Need summad vastavad Anglo nelja ja INBSi kahe päästmisotsusega juba heaks kiidetud summadele (23). Ühises restruktureerimiskavas osutatakse, et stressistsenaariumi korral (mida iseloomustab eelkõige suurem laenude väärtuse vähenemine ja kahjum laenude võõrandamisest) suureneks kapitalivajadus kuni 38 miljardi euroni, mis tähendab kava kestuse (kümne aasta) jooksul 3,3 miljardit eurot lisakapitali […]. Lisaks suuremale laenude väärtuse vähenemise ja laenude võõrandamisest kahjumi saamise riskile on ühises restruktureerimiskavas kindlaks tehtud veel mitu lisariski, mille realiseerumisel oleks ühinenud üksusel stressistsenaariumi korral vaja […] 3,3 miljardi ulatuses kapitali.

(58)

Esiteks on ühises restruktureerimiskavas kindlaks tehtud rahastamiskulu suurenemise risk ja vahetuskursirisk. […] (24). Ühinenud üksus vajab ühinemise ajal keskpangapoolset rahastamist ligikaudu summas […]. See rahastamisvajadus väheneks järk-järgult […]. Kui keskpangapoolsele rahastamisele ei saa prognoositud ulatuses ja aja jooksul tugineda, (25) peab ühinenud üksus leidma muid rahastamisallikaid, mis – kui need leitakse – oleksid kallimad.

(59)

Osa ühinenud üksuse varast on fikseeritud intressimääraga pikaajaline vara (eelkõige lihtvekslid), mida rahastatakse väga lühiajalise rahastamise teel […].

(60)

[…].

(61)

Peale selle tuuakse ühises restruktureerimiskavas esile riske, mis on seotud ühinenud üksuse raskustega tegutseda tegevuse jätkuvuse põhimõttel kriisi lahendamise tingimustes. […]. Ühinemine võib suurendada ka toimimisriske, mis omakorda võib tekitada vajaduse lisakapitali järele.

(62)

Selliste riskide realiseerumise tõenäosust on raske hinnata. Neid riske ja ebakindlusi ei võetud stressistsenaariumis eeldatavates kapitalivajadustes arvesse.

(63)

Iirimaa on võtnud ühinenud üksusega seoses mitu kohustust, et konkreetselt piirata Anglole ja INBSile antud riigiabist tulenevat konkurentsi moonutamist. Kõnealused kohustused on tervikuna esitatud käesoleva otsuse I lisas. Käesolevas otsuses on komisjon esitanud nende mittetäieliku kokkuvõtte põhjendustes 63–66.

(64)

Iirimaa tagab, et ühinenud üksus järgib I lisas sätestatud kohustusi. Iirimaa esitab korrapäraseid aruandeid nende kohustuste täitmiseks võetud meetmete kohta. Esimene aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist ja seejärel iga kuue kuu järel.

(65)

Nii Anglo kui ka INBS on saanud märkimisväärses ulatuses riigiabi. Pärast ühinemist saab ka ühinenud üksus kasu mitmest riigiabimeetmest. Kõnealuseid meetmed esitatakse käesolevas jaotises (vt ka tabel 1).

(66)

Päästmisperioodil sai Anglo kasu mitmest riigiabimeetmest, mille komisjon on erinevate käesoleva juhtumiga seotud otsustega (27) heaks kiitnud ja millele osutatakse käesoleva põhjenduse ning põhjenduste 67, 68 ja 69 punktides a–v:

(67)

INBS on päästmisperioodil saanud abi järgmistest komisjoni heaks kiidetud meetmetest (j–o):

(68)

Lisaks põhjendustes 66 ja 67 osutatud riigiabimeetmetele a–o on Anglo ja INBS saanud enne ühinemist abi täiendavatest päästemeetmetest p ja q:

(69)

Pärast ühinemist saab ühinenud üksus abi järgmistest meetmetest (r–v):

(70)

Põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmeid a–o on komisjon hinnanud seoses Anglot ja INBSi käsitlevate varasemate otsustega ning neid käsitatakse päästmisabina. Lisaks päästemeetmetele teatas Iirimaa komisjonile täiendavatest meetmetest, mis võimaldaksid Anglo ja INBSi kriisi lahendamist (põhjendustes 68 ja 69 esitatud meetmed p–v).

(71)

Seoses komisjoni poolt juba heaks kiidetud meetmetega (nimelt põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed a–o) tuleks märkida, et CIFS kaotas 30. septembril 2010 kehtivuse (põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed a ja j) ning see on asendatud tagatiskavaga ja tagatiskava taaskohaldamisega lühiajaliste kohustiste suhtes (põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed c, g, l ja n). Pärast ühinemist asendatakse kõnealused tagatiskavad riigi üksikgarantiidega (põhjenduses 69 osutatud meetmed r ja v), kui tagatiskava lõpeb (vt põhjendused 77 ja 81).

(72)

Seoses põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmetega d ja m tuleb märkida, et […] laenude üleandmine NAMA-le viidi lõpule 2010. aasta novembris ning väärtuskärbe oli Anglo puhul 62 % ja INBSi puhul 64 %.

(73)

Koos neljanda rekapitaliseerimisega anti Anglole ka tema bilansiväliste tehingutega seotud riigigarantii (põhjenduses 66 osutatud meede i). Kõnealune garantii, mille eest Anglo ei maksa mingit tasu, aitab Anglo vastaspooli tuletisinstrumentide tehingute (peamiselt riskimaandamislepingud) ja kliiringukokkulepete puhul.

(74)

Anglo ja INBS on mõlemad saanud enne ühinemist abi täiendavatest päästemeetmetest ja seega ka tõhusast restruktureerimisest (põhjenduses 68 osutatud meetmed p ja q). 2009. aasta märtsist kuni ühinemiseni on Anglo saanud CBI-lt ELA, mis oli osaliselt riigi poolt garanteeritud (meede p). ELA osa, millel on riigigarantii, on muutunud: 2010. aasta septembris oli see […] miljardit eurot ja 2011. aasta märtsis […] miljardit eurot. Anglo maksab CBI-le intressi, mis koosneb EKP baasintressist (praegu 125 baaspunkti) pluss […] baaspunkti ELA eest, kuid ei maksa tasu garantii eest.

(75)

INBS on samuti saanud CBI-lt ELA osa jaoks riigigarantii (põhjenduses 68 osutatud meede q). Kokku sai INBS riigigarantii ELA jaoks […] miljardi euro ulatuses alates 24. veebruarist 2011 kuni ühinemiseni Angloga. INBS maksab samuti CBI-le intressi, mis koosneb EKP baasintressist (praegu 125 baaspunkti) pluss […] baaspunkti ELA eest, kuid ei maksa tasu riigigarantii eest.

(76)

Ühinenud üksus […] mitmest riigigarantiist ja 3,3 miljardi euro suurusest kapitalisüstist stressistsenaariumi korral (põhjenduses 69 osutatud meetmed r–v).

(77)

Ühinenud üksus saab kasu riigigarantiist hoiuste puhul, mille annavad talle üle nii Anglo kui ka INBS (põhjenduses 69 osutatud meede r). Kõnealuste hoiuste maksimumsumma on 1,05 miljardit eurot. Tegemist on eelkõige hoiustega, mis on kas tagatud või seotud laenuvõtja kontoga, mis antakse üle ühinenud üksusele, ning mida seetõttu ei ole Anglost ega INBSist välja viidud. Ühinenud üksus maksab kindla suurusega summa (50 baaspunkti) tagatiskava kestuse ajal, kuid mitte pärast seda.

(78)

Ühinenud üksus saab kasu ka Anglo suhtes enne ühinemist kohaldatud meetmest, milleks on bilansiväliste tehingutega seotud jätkuv riigigarantii, mis katab hinnanguliselt ligikaudu […] miljardi euro suuruse summa (47) (põhjenduses 69 osutatud meede s). Ühinenud üksus ei maksa kõnealuse garantii eest mingit tasu.

(79)

Selleks et leida rahalisi vahendeid Anglo ja INBSi kriisi lahendamiseks, nähakse ühises restruktureerimiskavas ette, et ühinenud üksus saab kasu ELA osa jaoks antavast riigigarantiist (põhjenduses 69 osutatud meede t). Kokku saab ühinenud üksus ELA […] miljardi euro ulatuses ühinemise alguses ja hiljem see summa väheneb […]. Ühinenud üksus maksab CBI-le intressi […] baaspunkti eurodes rahastamise eest ja […] baaspunkti välisvaluutas rahastamise eest, kuid ei maksa riigigarantii eest mingit tasu.

(80)

Ühise restruktureerimiskava kohaselt […] finantsseisundi edasise halvenemise korral (stressistsenaarium – põhjenduses 69 osutatud meede u). Sel juhul […] kuni 3,3 miljardit eurot […]. Sellise lähenemisviisiga tagatakse, et ühinenud üksus vastab Iirimaa finantsteenuste reguleerimise ameti kehtestatud asjakohastele miinimumkapitali nõuetele (praegu 8 % kapitali adekvaatsuse määr).

(81)

Ühinenud üksus saab kasu riigigarantiist, mis kehtib olemasoleva hulgirahastamise suhtes summas ligikaudu 3 miljardit eurot, mille Anglo annab üle ühinenud üksusele (põhjenduses 69 osutatud meede v). Ühinenud üksus maksab tasu (95–125 baaspunkti) tagatiskava kestuse ajal, kuid mitte pärast seda.

(82)

Komisjon algatas 31. märtsil 2010 Anglo esialgse restruktureerimiskava kohta ametliku uurimismenetluse, võttes vastu algatamisotsuse. Sellest alates on Iirimaa restruktureerimiskava Anglo osas põhjalikult muutnud, enne kui esitas 31. jaanuaril 2011 Anglo ja INBSi ühise restruktureerimiskava. Suurem osa algatamisotsuses väljendatud kahtlustest (vt kõnealuse otsuse (54) jaotis 4.3.1) oli konkreetselt seotud Anglo esialgse restruktureerimiskavaga, mis põhines eeldusel, et Anglo jagatakse nn heaks pangaks ja nn rämpspangaks. Seepärast ei ole need kahtlused enam asjakohased, kuna Anglo ei alusta uusi tegevusi, vaid ühineb INBSiga ning keskendub oma laenuportfelli restruktureerimisele pikema aja jooksul.

(83)

Täielikkuse huvides esitatakse jaotises 3.1 siiski kokkuvõte kahtlustest, mille komisjon oma algatamisotsuses tõstatas.

(84)

Nn hea panga (algatamisotsuses „NewCo”) elujõulisuse taastamise ja nn rämpspanga (algatamisotsuses „Old Anglo”) nõuetekohase likvideerimisega seoses avaldas komisjon kahtlusi, kuna kõnealuse otsuse tegemise ajal ei olnud kummagi üksuse äriplaanide kohta piisavalt teavet. Komisjon avaldas samuti kahtlust, kas hinnang NAMA-le üle antud laenude ja muude kui NAMA laenude väärtuse languse kohta oli piisav. Peale selle tundusid Anglo esialgses restruktureerimiskavas esitatud makromajanduslikud eeldused olevat mittetäielikud, mistõttu tekkisid kahtlused seoses nende põhjendatusega. Komisjon avaldas samuti kahtlust teatavate uute tegevusülesannete kohta, mida hea pank hakkaks täitma valdkondades, kus tal puudub eelnev kogemus. Komisjon kahtles ka selles, kas kõnealune kava võimaldab rahuldada hea panga rahastamis- ja likviidsusvajadused.

(85)

Kohustuste jagamise ja Anglo panusega seoses pidas komisjon küsitavaks, kas Anglo panus restruktureerimisse on piisav, võttes arvesse asjaolu, et hea pank hakkaks täitma uusi tegevusülesandeid, mis nõuaks märkimisväärseid investeeringuid. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et Iiri ametiasutused ei olnud Anglo esialgses restruktureerimiskavas kaalunud võimalust, et Anglo aitaks oma restruktureerimisele kaasa varade müümise või muude vahenditega.

(86)

Seoses Anglole antud ulatuslikust riigiabist tuleneva konkurentsi moonutamise piiramisega avaldas komisjon kahtlusi, et kavas esitatud meetmed on piisavad Anglole antud abi moonutava mõju leevendamiseks.

(87)

Kolmandad isikud ei esitanud komisjonile märkusi pärast algatamisotsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(88)

Iirimaa ei esitanud ühtegi märkust algatamisotsuse kohta, vaid esitas hoopis Anglo teise restruktureerimiskava ja seejärel 26. oktoobril 2010 Anglo kolmanda restruktureerimiskava.

(89)

Kolmas restruktureerimiskava on nüüdseks asendatud ühise restruktureerimiskavaga, mille Iirimaa esitas 31. jaanuaril 2011.

(90)

Hinnang tuleb anda selle kohta, kas ühises restruktureerimiskavas esitatud meetmed kujutavad endast riigiabi. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(91)

Meetmete puhul, mille komisjon on päästmisabina Anglo ja INBSi käsitlevates otsustes juba heaks kiitnud (nimelt põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed a–o), on komisjon juba jõudnud järeldusele, et tegemist on Anglo ja INBSi kasuks antud riigiabiga. Seetõttu ei ole vaja käesolevas otsuses uuesti hinnata, kas need meetmed on riigiabi.

(92)

Meetmeid, mille puhul on vaja käesolevas otsuses hinnata, kas need on riigiabi, on juba kirjeldatud põhjendustes 68 ja 69. Asjakohased meetmed on järgmised: Anglo puhul meede p, INBSi puhul meede q ja ühinenud üksuse puhul meetmed r–v. Sellega seoses tuleb märkida, et Iirimaa nõustub seisukohaga, et need meetmed on riigiabi.

(93)

Põhjendustes 68 ja 69 osutatud meetmeid p–v rahastatakse riigi vahenditest, kuna meetmed koosnevad riigigarantiidest ja riigi rahastatavatest otsetoetustest ning neid tuleks seetõttu käsitada riigiabina.

(94)

Samuti tuleb hinnata seda, kas põhjendustes 66–69 osutatud meetmed annavad valikulise eelise riigiabi saajale või saajatele. Kõnealused meetmed on valikulised, kuna nendest saavad kasu üksnes Anglo, INBS ja ühinenud üksus.

(95)

Põhjendustes 66–69 osutatud meetmed annavad eelise nii Anglo kui ka INBSi majandustegevusele kuni nende ühinemiseni ja hiljem nende õigusjärglasele, ühinenud üksusele.

(96)

Anglo saab kasu riigigarantiist, mis katab […] miljardit eurot ELAst, mille ta saab CBI-lt (põhjenduses 68 osutatud meede p) ja mis võimaldab Anglol rahastada oma varasid. Garantii annab Anglole eelise, kuna selline garantii ei ole turul kättesaadav ja […]. Peale selle antakse ELA jaoks riigigarantii, ilma et Anglo peaks selle eest tasu maksma. Tasu puudumine annab Anglole täiendava eelise, kuna ta ei pea kandma garantiiga seotud kulusid.

(97)

Samadel põhjustel annab riigigarantii ELA jaoks, mille INBS sai alates 24. veebruarist 2011 summas […] miljardit eurot, eelise INBSile (põhjenduses 68 osutatud meede q).

(98)

Ühinenud üksuse kasuks võetud meetmete puhul saab kõnealune üksus kasu mitme riigigarantii jätkumisest, mis on eelkõige antud seoses allesjäänud hoiustega (põhjenduses 68 osutatud meede r), bilansiväliste tehingutega (põhjenduses 69 osutatud meede s), ELAga (põhjenduses 69 osutatud meede t) ja olemasoleva hulgirahastamisega (põhjenduses 69 osutatud meede v). Ühinenud üksus maksab tasu üksnes […] garantii, hoiuste ja hulgirahastamise eest tagatiskava kehtivuse ajal (kuid mitte pärast seda), kuid ei maksa tasu teiste garantiide eest. Nimetatud garantiid annavad eelise ühinenud üksusele, aidates tagada, et ühinenud üksus ei jäta oma kohustusi täitmata. Kriisi nõuetekohane lahendamine ei ole tõepoolest võimalik ilma vajaliku rahastamiseta ELA, allesjäänud hoiuste ja hulgirahastamise garantiide kaudu ning bilansiväliste tehingutega seotud garantiita. Lisaks annab asjaolu, et ühinenud üksus ei pea maksma mitme nimetatud garantii eest mingit tasu, talle täiendava eelise, kuna ta ei pea kandma kõrgeid rahastamiskulusid ja seega ka täiendavaid kahjumeid.

(99)

Samuti […] 3,3 miljardit stressistsenaariumi korral, et katta täiendavaid kahjumeid, mis tulenevad tema laenuportfelli restruktureerimisest. […] Rekapitaliseerimine […] eelise ühinenud üksusele, kuna see tagab, et kõnealune üksus täidab kriisi lahendamiseks kuluva aja jooksul asjakohased kapitalinõuded. […].

(100)

Tuleks järeldada, et põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed p–v võivad konkurentsi moonutada ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(101)

Jaotise 6.1.4 kohaselt oleksid nii Anglo kui ka INBS ilma riigi toetusmeetmeteta jätnud oma kohustused täitmata ja väljunud turult, kus nad olid tegevad. Riigilt saadud märkimisväärselt suure toetussumma tulemusel jätkasid nad tegutsemist hoiuseturul (kuni nende hoiuste üleandmiseni ettevõtjatele Allied Irish Banks ja Irish Life & Permanent 2011. aasta veebruaris) ja väga piiratud ulatuses ka kommertskinnisvara ja eluaseme-hüpoteeklaenude turul (teenindades olemasolevaid laene). Seepärast moonutab kõnealune riigiabi konkurentsi. Nendel turgudel konkureerisid Anglo ja INBS lisaks Iiri pankadele ka Iirimaal tegutsevate välispankadega. Anglo oli tegev ka Ühendkuningriigis (nii hoiuste kui ka kommertslaenude valdkonnas) ja on seega konkureerinud Ühendkuningriigi omamaiste pankade ja teiste liikmesriikide pankadega, kes sellel turul tegutsevad. Tuleks siiski märkida, et nende kahe üksuse tegevus on olnud viimase paari aasta jooksul üha piiratum, vähendades seega negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele.

(102)

Ühinenud üksus hakkab tegelema piiratud majandustegevusega turul, kus tegutsevad jätkuvalt nii Iiri kui ka välispangad. Eelkõige lubatakse tal säilitada väike hulk hoiuseid ja anda laenu olemasolevatele klientidele, et suurendada kõnealuste laenude NVPd kooskõlas Iirimaa võetud kohustustega (vt jaotis 2.3.2). Riigiabimeetmeteta ei oleks võimalik kõike seda teha. Tuleks märkida, et ühinenud üksuse bilanss kriisi lahendamise tulemusel väheneb ning konkurentsi moonutamine ja mõju kaubandusele väheneb märkimisväärselt tänu väga piiratud tegevusele, mida ühinenud üksus jätkab konkurentsiturgudel.

(103)

Turumajandusliku investeerimise põhimõtet ei kohaldata põhjendustes 66–69 osutatud meetmete suhtes, kuna need moodustavad osa Anglo ja INBSi jaoks ette nähtud märkimisväärsest päästemeetmete paketist. Ja isegi kui selle põhimõtte kohaldamine oleks võimalik, ei oleks kõnealused meetmed kooskõlas tavapärase turukäitumisega. Mitte ükski turumajanduslik investor ei rakendaks kõiki nimetatud meetmeid, et päästa Anglo ja INBS ning seejärel need ühendada, et restruktureerida laenuportfelli, kuna on ebatõenäoline saada oma investeeringud tagasi (Anglo ja INBS rekapitaliseerimine kokku ulatub põhistsenaariumi puhul 34,7 miljardi euroni). Ükski ettevõtja, kes oleks sattunud samasse olukorda kui riik, ei oleks suutnud tagada nii Anglo kui ka INBSi kriisi lahendamiseks vajalikku kapitali ja rahalisi vahendeid. Võttes arvesse turgudel valitsevat olukorda ning nõudlust Iirimaa varade ja kohustuste järele, ei oleks ükski turuosaline saanud selliseid rahalisi vahendeid.

(104)

Iirimaa kavatseb kehtestada uued abimeetmed (põhjenduses 69 osutatud meetmed r–v), et hõlbustada Anglo ja INBSi kriisi lahendamist. Nende meetmete abil on võimalik ühendada Anglo ja INBS üheks juriidiliseks isikuks. Ühinenud üksuse peamine eesmärk on restruktureerida Anglo ja INBSi laenuportfell, et suurendada tulu ja vähendada Iiri maksumaksja kulusid.

(105)

Ühise restruktureerimiskava kohaselt tegeleb ühinenud üksus üksnes piiratud laenuandmisega, mida on vaja kehtivate lepinguliste kohustuste tõttu, ja seda ainult eesmärgiga tagada, et laenuportfelli NPV säiliks, piirates sellega võimalikult palju olukordi, kus ta konkureeriks teiste pankadega. Ühinenud üksus realiseerib Iirimaa väite kohaselt oma varad üksnes nende tähtpäevumisel või müües need turul. Ühinenud üksus kasutab saadud tulu selleks, et maksta tähtaja saabudes ära oma võlad ning rahastada oma jätkuvaid tegevuskulusid ja varasemaid kohustusi. Seepärast tuleks järeldada, et ühinenud üksus jätkab pärast ühinemist piiratud majandustegevust ja seega tuleks teda käsitada riigiabimeetmetest kasu saajana.

(106)

Anglo ja INBS on suutnud enne kavatsetud ühinemist jätkata oma tegevust tänu nende kohustistele antud riigigarantiidele, rekapitaliseerimisele ja langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavale toetusmeetmele (põhjendustes 67 ja 68 osutatud meetmed a–o). Seepärast saavad Anglo ja INBS nimetatud meetmetest kasu.

(107)

Eespool öeldust lähtudes tuleks järeldada, et põhjendustes 68 ja 69 osutatud meetmed a–v on riigiabi.

(108)

Nii Anglo kui ka INBS on saanud individuaalset riigiabi mitme rekapitaliseerimise näol. Anglo sai nelja kapitalisüstina kokku 29,3 miljardit eurot (55). INBS sai kahe kapitalisüstina kokku 5,4 miljardit eurot.

(109)

Nii Anglo kui ka INBS on osalenud NAMAs (põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed d ja m). Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatava meetme (varade üleandmine NAMA-le) hulka kuuluva abisumma puhul tuleks märkida, et langenud väärtusega varasid käsitleva teatise (56) punkti 20 alapunkti a joonealuses märkuses 2 määratletakse abisumma varade üleandmise väärtuse ja turuhinna vahena. On siiski väga raske hinnata kaetud varade turuväärtust, kuna suurem osa nendest on laenud, millega ei kaubelda. Peale selle saab tegeliku abisumma kindlaks määrata pärast seda, kui Iirimaa on hinnanud ära talle üle antud varad kooskõlas komisjoni otsusega, milles käsitletakse juhtumit N 725/09, (57) mille tulemusel saab teha lõplikud järeldused kõnealuse abisumma kohta. Kõnealuses kontekstis on NAMA-le üle antud laenude esimese ja teise osaga seotud abisummat käsitlev teave tehtud komisjonile kättesaadavaks, kuid lõplikku üleandmist käsitlev teave veel mitte.

(110)

NAMA-le üle antud laenude esimest ja teist osa käsitleva teabe põhjal võib teha mitmeid järeldusi. Esiteks oli Anglo poolt NAMA-le üle antud kommertskinnisvaralaenude esimese osa nimiväärtus 9 251 miljonit eurot. See üleandmine hõlmas abisummat 870 miljonit eurot, mis moodustab 9,4 % üleantud nominaalsest laenujäägist. Teiseks andis Anglo NAMA-le teises osas üle laenud nimiväärtusega 6 747 miljonit eurot. See ülekanne sisaldas abisummat 427 miljonit eurot, mis moodustab 6,3 % üleantud nominaalsest laenujäägist. Seega moodustab abi kahes osas üle antud laenude nominaalsest jäägist keskmiselt 7,9 %. Kui kohaldada nimetatud keskmist protsendimäära veel üle andmata laenude osale (19 miljardit eurot), oleks abisumma selle osa puhul ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Seepärast võib Anglolt NAMA-le üle antud kommertskinnisvara ostmiseks ja arendamiseks võetud laenude ning seonduvate laenudega seotud riigiabi summa olla hinnanguliselt ligikaudu 2 797 miljonit eurot (58).

(111)

INBS andis laenujäägi nimiväärtusega 669 miljonit eurot üle esimeses osas. See üleandmine hõlmas abisummat 70 miljonit eurot, mis moodustab 10,5 % üleantud nominaalsest laenujäägist. Teise osana andis INBS üle laenujäägi nimiväärtusega 591 miljonit eurot. See üleandmine hõlmas abisummat 43,7 miljonit eurot, mis moodustab 7,4 % üleantud nominaalsest laenujäägist. Seega moodustab abi kahes osas üleantud laenude nominaalsest jäägist keskmiselt 9 %. Kui kohaldada nimetatud keskmist protsendimäära veel üle andmata laenude osale (7,7 miljardit eurot), oleks abisumma selle osa puhul hinnanguliselt ligikaudu 693 miljonit eurot. Seepärast võib INBSilt NAMA-le üle antud kommertskinnisvara ostmiseks ja arendamiseks võetud laenude ning seonduvate laenudega seotud riigiabi summa olla hinnanguliselt ligikaudu 806 miljonit eurot (59).

(112)

Kuigi veel üle andmata laenude osaga seotud riigiabi täpset summat kontrollitakse hiljem, ei ole vaja teada viimastes osades sisalduvat täpset abisummat, et hinnata ühise restruktureerimiskava vastavust Euroopa Liidu toimimise lepingule, sest i) komisjon on juba nõustunud üleandmishinna kindlaksmääramise viisiga oma otsuses NAMA kohta (60); ii) mis tahes muudatus abisummas ei mõjuta komisjoni poolt käesolevas otsuses antud hinnangut abile, võttes arvesse seda, et tegemist on juba praegu suurte summadega ning et Anglo ja INBS väljuvad turult täielikult; iii) eelkõige ei suurenda veel suurem abi konkurentsi moonutamist, mis on tingitud ühinenud üksuse saneerimisest, sest ühinenud üksus ei hakka enam osalema konkurentsiturul.

(113)

Anglo ja INBS on osalenud ka CIFSis ja tagatiskavas (põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed a, c, g, j, l ja n). Mõlema kava raames on kummagi institutsiooni kaetud kohustiste summa aja jooksul muutunud. Näiteks Anglo puhul oli CIFSi alusel kaetud kohustiste summa suurim 2008. aasta septembris ([…] miljardit eurot), vähenedes […] miljardi euroni 30. juuniks 2010 ja seda osaliselt tagatiskava kehtestamise tõttu. Peale selle vähenesid tagatiskavaga kaetud Anglo kohustised […] miljardi euroni 31. märtsiks 2011, olles kõrgeimad 30. juunil 2010 ([…] miljardit eurot), kui tema hoiused anti üle ettevõtjale Allied Irish Banks. Ka INBSi puhul on täheldatav sama suundumus.

(114)

Nii Anglo kui ka INBS on saanud riigigarantiid lühiajalistele kohustistele ja ELA ning Anglo on saanud ka riigigarantii […] bilansiväliste kohustiste jaoks.

(115)

Finantsraskustes olevate ettevõtetega seoses tuleks märkida, et kui pank ei suuda piisavalt garanteerimata võlgu tagasi saada, et katta kõiki oma rahastamisvajadusi, võib selliste garantiidega antav abi tõusta võlgade nimiväärtuseni. See juhtus ilmselgelt siis, kui Anglo ja INBS hakkasid kasutama CIFSi 2008. aastal ja tagatiskava lühiajaliste kohustiste garantiid 2010. aastal ja garantiid ELA jaoks ning Anglo sai ka riigigarantii oma bilansiväliste kohustiste suhtes. Seega kattusid erinevad garantiid suurel määral (konkreetselt CIFS ja tagatiskava), mis võib kaasa tuua kahekordse kirjendamise. Samas muutusid erinevate garantiidega kaetud summad aja jooksul (CIFS, tagatiskava ja ELA). Tuleks meenutada, et kõnealuse kahe panga osalemist riigi tagatiskavades ei võeta arvesse, kui arvutatakse abisummat nende riskiga kaalutud varade suhtes, et teha kindlaks, kas on vaja põhjalikku restruktureerimist. Samas võetakse garantiides sisalduvat abielementi arvesse restruktureerimise kontekstis. Seepärast ei ole komisjon arvutanud välja kõnealuste riigigarantiidega seotud abisummat.

(116)

Ühinenud üksus […] täiendavad 3,3 miljardit eurot kapitali juhul, kui rakendub stressistsenaarium.

(117)

Ühinenud üksus saab kasu ka riigigarantiist seoses oma allesjäänud hoiustega, mida on maksimaalselt 1 miljard eurot, oma bilansiväliste tehingutega, mida on hinnanguliselt kokku […], ja ELAga seotud riigigarantii jätkumisest või muust samalaadsest saadavast vahendist, mis on ühinemise alguses hinnanguliselt kuni […]. Riigiabi summa arvutamise puhul leiab komisjon, et ühinemisel tekkinud üksusele antud garantiidega seoses kehtib põhjenduses 115 esitatud arutluskäik.

(118)

Eespool öeldust lähtudes tuleks järeldada, et Anglo on saanud riigiabi rekapitaliseerimiste näol ja varade toetusmeetmena, mille summa ulatub vähemalt 32 miljardi euroni (43,9 % riskiga kaalutud varadest). INBS on saanud riigiabi rekapitaliseerimiste näol ja varade toetusmeetmena, mille summa ulatub vähemalt 6,2 miljardi euroni (59 % riskiga kaalutud varadest). Nimetatud tasemed on oluliselt kõrgemad kui rekapitaliseerimisteatises (61) ja langenud väärtusega varasid käsitlevas teatises sätestatud 2 % künnis.

(119)

Lõpetuseks tuleks järeldada, et kogu kõnealune riigiabi summa, kui liita kokku arvnäitajad, mis on seotud Anglo ja INBSi rekapitaliseerimiste ja varade toetusmeetmetega ning ühinenud üksuse rekapitaliseerimisega stressistsenaariumi korral, võib hinnanguliselt olla vähemalt 41,5 miljardit eurot (62).

(120)

Anglo ja INBSi ühise restruktureerimiskava kokkusobivuse hindamisel tuleks kõigepealt hinnata, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b on kohaldatav, ja seejärel hinnata ühise restruktureerimiskava vastavust rekapitaliseerimisteatise ja restruktureerimisteatise nõuetele.

(121)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b võimaldab komisjonil kuulutada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on mõeldud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Selles suhtes on turutingimused olnud 2008. aasta viimasest kvartalist saadik kogu maailmas rasked. Finantskriis on tabanud rängalt eelkõige Iirimaad. Majanduslangus koos kinnisvarahindade alanemise ning rohkete ehitus- ja kinnisvaralaenude võtmisega Iiri pankadest on toonud kaasa Iiri pankade varade väärtuse olulise vähenemise. Samuti on Iiri pangad seisnud Iiri kinnisvaraturuga seotud ebakindluse tõttu silmitsi püsivate raskustega turgudelt rahastuse ja kapitali hankimisel. Selle tulemusena on Iirimaa ka riigina surve alla sattunud, mis viis toetusprogrammi kasutuselevõtuni.

(122)

Komisjon on tunnistanud, et ülemaailmne finantskriis võib tekitada tõsiseid häireid liikmesriigi majanduses ja et häirete kõrvaldamiseks võib kaaluda panku toetavate meetmete võtmist; seda seisukohta on kinnitatud komisjoni pangandusteatises, (63) rekapitaliseerimisteatises, langenud väärtusega varasid käsitlevas teatises ja restruktureerimisteatises. Iiri majandusega seoses on seda kinnitatud mitmes komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks Iirimaal finantskriisiga võitlemiseks võetud meetmed (64).

(123)

Võttes arvesse Iirimaa eriolukorda koos paranenud, kuid mitte veel stabiliseerunud olukorraga finantsturgudel, on komisjon arvamusel, et meetmed võib vaadata läbi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b.

(124)

Anglo, INBS ja ühinenud üksus on saanud ja saavad edaspidigi kasu mitmest riigiabimeetmest, mille kokkusobivust siseturuga ei ole komisjon varem hinnanud. Need hõlmavad ELA jaoks antud riigigarantiid nii Anglole kui ka INBSile (põhjenduses 68 osutatud meetmed p ja q) ning riigigarantiisid ja rekapitaliseerimist stressistsenaariumi korral […] (põhjenduse 69 punktides r–v osutatud meetmed). Pealegi on Anglo ja INBS saanud kasutada meetmeid, mille puhul komisjon on leidnud, et need on päästmisabina kokkusobivad (põhjendustes 66 ja 67 osutatud meetmed a–o), kuid nüüd tuleb hinnata nende kokkusobivust restruktureerimisabina. Kõnealuste meetmete ja ühise restruktureerimiskava kokkusobivust on vaja hinnata pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja restruktureerimisteatise kontekstis.

(125)

Ehkki varasid NAMA-le üle andes on Anglo ja INBS saanud kasutada varade toetusmeetmeid, ei too ANGLO ja INBSi kriisi lahendamine iseenesest kaasa riigiabi andmist varade toetusmeetmena. Kõik Anglo ja INBSi varad ja kohustused viiakse ühe üksuse alla, et need tervikuna restruktureerida. Seetõttu ei ole vaja hinnata ühinemist ja varade saneerimist langenud väärtusega varasid käsitleva teatise kohaselt.

(126)

Kooskõlas pangandusteatise punktiga 15 on abi või abikava kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siis, kui see vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 esitatud üldistele kokkusobivuskriteeriumidele, mis osutavad järgmiste tingimuste täitmisele:

(127)

Need üldkriteeriumid kehtivad nii rekapitaliseerimise kui ka garantiide suhtes. Rekapitaliseerimisteatises täpsustatakse pangandusteatise kolme põhimõtet põhjalikumalt ja sedastatakse, et rekapitaliseerimine võib aidata kaasa finantsstabiilsuse taastamisele. Eelkõige öeldakse rekapitaliseerimisteatise punktis 6, et rekapitaliseerimine võib olla sobiv reageering nende finantseerimisasutuste probleemidele, keda ähvardab maksejõuetus.

(128)

Ühinenud üksuse rekapitaliseerimise eesmärk stressistsenaariumi korral (põhjenduses 69 osutatud meede u) on tagada, et ettevõttel on piisavalt kapitali oma regulatiivsete kapitalinõuete täitmiseks, sel ajal kui ta restruktureerib Anglo ja INBSi laenuportfelli. Kapitalisüst on kõige tõhusam ja vahetum meede, et vältida kapitali potentsiaalset puudujääki, mis võib tekkida stressistsenaariumi korral, kuivõrd kapitalisüst parandab otseselt ühinenud üksuse kogukapitali adekvaatsuse määra.

(129)

[…]

(130)

Nende riigigarantiide eesmärk, mis anti Anglole ja INBSile seoses ELAga (põhjenduses 68 osutatud meetmed p ja q) ja ühinenud üksusele seoses selle allesjäänud hoiustega (põhjenduses 69 osutatud meede r), hulgirahastamisega (põhjenduses 69 osutatud meede v), ELAga (põhjenduses 69 osutatud meede t) ja bilansiväliste kohustistega (põhjenduses 69 osutatud meede s), on tagada, et ühinenud üksuse rahastamine on tagatud ja et ühinenud üksus ei jäta oma kohustusi täitmata. Rahastamine on vajalik tagamaks, et Anglol ja INBSil on piisavalt vahendeid oma varade katteks, samal ajal kui ühinenud üksusele antavad vahendid võimaldavad tal aja jooksul Anglo ja INBSi laenuportfelli restruktureerida. […].

(131)

Ühinenud üksuse rekapitaliseerimine stressistsenaariumi korral on asjakohane seetõttu, et täidab tõhusalt eesmärki tagada ühinenud üksuse tegevuse vastavus regulatiivsetele kapitalinõuetele. Seepärast aitab meede tõhusalt vältida ühinenud üksuse kohustuste täitmatajätmist.

(132)

Garantiimeetmed on asjakohased, kuivõrd need tagavad, et enne ühinemist on Anglol ja INBSil ning pärast ühinemist on ühinenud üksusel oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid, samal ajal väldib see ühinenud üksuse kohustuste võimaliku täitmatajätmise.

(133)

Veelgi enam, eri riigiabi meetmed tagavad finantsstabiilsuse säilimise Iirimaal.

(134)

Vastavalt pangandusteatisele peab abimeetme kogus ja vorm olema abi eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kõnealune nõue osutab, et kapitalisüst ja garantiid peavad olema eesmärgi saavutamiseks vajaliku minimaalse suurusega. Sellega seoses võib täheldada, et kapitalisüst tehakse ainult stressistsenaariumi korral ega ületa 3,3 miljardit eurot. Rekapitaliseerimine tagab, et ühinenud üksus täidab asjakohaseid regulatiivseid kapitalinõudeid. Riigigarantiid tagavad ühinenud üksuse rahastamise nii, et ta suudab täita oma kohustused tegevuse jätkuvuse põhimõttel tegutseva ettevõttena.

(135)

Mis puutub tasusse, mida ühinenud üksus peab rekapitaliseerimise eest maksma, siis riik ei saa rekapitaliseerimise eest fikseeritud tasu. Anglo, INBS ja ühinenud üksus ei maksa ka ELAga seotud garantii eest tasu ning ühinenud üksus ei maksa tasu bilansiväliste kohustistega seotud garantii eest. Samuti lõpetab ühinenud üksus pärast tagatiskava lõppemist tasu maksmise ka hulgirahastamise ja hoiuste eest.

(136)

Rekapitaliseerimise puhul selgitatakse rekapitaliseerimisteatise punktides 15 ja 44, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib osutuda vajalikuks nõustuda raskustes pankade lühikeses perspektiivis väiksema tasuga tingimusel, et tasu puudumist kajastatakse restruktureerimiskavas. Ühinenud üksus on oma olemuselt vahend, mis hõlbustab Anglo ja INBSi kriisi nõuetekohast lahendamist. Ettevõte tegeleb ainult laenuportfelli restruktureerimiseks vajaliku majandustegevusega. Iirimaa on võtnud asjaomased kohustused (vt jaotis 2.3.2). Anglo ja INBS mõlemad väljuvad Iirimaa laenu- ja hoiuseturult. Kokkuvõtteks võib öelda, et sedalaadi restruktureerimised kompenseerivad tulu puudumise. Lõpuks on Anglo ja INBS täielikult riigistatud ja kummagi asutuse aktsionärid kaotavad oma õigused ja osaluse nendes. Selle tulemusena laekuvad kõik ühinenud üksuse saneerimise lõpetamisest tulenevad võimalikud tulud täielikult riigile.

(137)

Pangandusteatise punktis 26 eeldatakse piisava tasu maksmist tagatiskava eest. Tasu suurus peaks vastama võimalikult täpselt eeldatavale turuhinnale, pidades siiski silmas, et abisaajatel võib olla raske tasuda nii suuri summasid. Nagu täpsustatud põhjenduses 135, tuleb märkida, et ühinenud üksusele tehakse ülesandeks Anglo ja INBSi kriis lahendada. Neid asjaolusid silmas pidades tuleks järeldada, et see, et ühinenud üksus ei maksa tagatise eest tasu, on põhjendatud.

(138)

Kokkuvõttes tuleks öelda, et ühinenud üksuse rekapitaliseerimine stressistsenaariumi korral ning riigigarantiid Anglole, INBSile ja ühinenud üksusele on vajalikud viimase kapitali adekvaatsuse ja piisava rahastuse kättesaadavuse tagamiseks, vähendades samas võimalikku ohtu, et ühinenud üksus jätab oma kohustused täitmata. Mis puutub abimeetmete eest makstavasse tasusse, et abi oleks minimaalne, on põhjendatud, et tasu ei maksta, võttes arvesse, et ühinenud üksuse abil Anglo ja INBS kriis lahendatakse.

(139)

Ühinenud üksus tagab Anglo ja INBSi kriisi lahendamise, mille tulemusena väljuvad mõlemad ettevõtted Iiri laenu- ja hoiuseturult. Nagu sätestatud põhjenduses 105, teeb ühinenud üksus Anglo ja INBSi laenuportfelli restruktureerimiseks mõningaid piiratud majandustoiminguid. Komisjonil on hea meel märkida, et Iirimaa on võtnud vajalikud kohustused, et tagada ühinenud üksuse majandustegevuse piiramine miinimumiga. Ühinenud üksus annab laenu ainult Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli haldamiseks (laenude restruktureerimine, tagatisväärtuse säilitamine) ja selle suhtes kohaldatakse rangeid piiranguid. Ühinenud üksus ei võta vastu hoiuseid ega alusta uusi tegevusi. Järelikult moonutatakse Anglole, INBSile ja ühinenud üksusele antud suure abi tulemusena konkurentsi vähe.

(140)

Kokkuvõtteks võib öelda, et i) ühinenud üksuse rekapitaliseerimine stressistsenaariumi korral ja garantiid on Anglo ja INBSi kriisi lahendamise tagamiseks kohased; ii) Anglo ja INBS väljuvad Iiri laenu- ja hoiuseturult; iii) asjaolu, et investeeringud Anglosse, INBSi ja ühinenud üksusesse ei too tulu ega kasumit, on käesoleval juhul õigustatud ning iv) negatiivsete kõrvalmõjude vältimiseks teistele konkurentidele on võetud piisavalt meetmeid.

(141)

Restruktureerimisteatises sätestatakse riigiabi eeskirjad, mida kohaldatakse finantsasutuste restruktureerimisele praeguses finantskriisis. Restruktureerimisteatise kohaselt peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b kokkusobivuse tagamiseks finantsasutuse restruktureerimine praeguses finantskriisis:

(142)

Ühise restruktureerimiskava eesmärk on Anglo ja INBSi kriis ühinenud üksuse abil nõuetekohaselt lahendada. Seega ei ole ühinenud üksuse elujõulisust vaja hinnata.

(143)

Ühises restruktureerimiskavas esitatakse Anglo ja INBSi kriisi nõuetekohane lahendamine riigi toetusel. Kummagi panga allesjäänud laenuportfell restruktureeritakse kümne aasta jooksul. Iirimaa on hinnanud kapitalisüste, mis on vajalikud […], vältimaks ohtu, et ühinenud üksuse kohustused jäävad täitmata. Lisaks sellele saab ühinenud üksus Anglo ja INBSi varade restruktureerimiseks vajalike toimingute tegemiseks kasutada riigigarantiisid.

(144)

Seega on loodud tingimused ühinenud üksuse varade nõuetekohaseks restruktureerimiseks.

(145)

Restruktureerimisteatises viidatakse, et abi ulatuse piiramiseks vajaliku miinimumiga ning konkurentsimoonutuste ja moraalse ohu piiramiseks on tarvis abisaaja asjakohast omapanust. Selleks a) tuleks piirata nii restruktureerimiskulusid kui ka abisummat ning b) on vaja märkimisväärset omapanust.

(146)

Restruktureerimisteatise põhimõtted nõuavad, et abi ulatust tuleks piirata vajaliku miinimumiga ja et pangad peaksid kasutama restruktureerimise rahastamiseks kõigepealt oma vahendeid.

(147)

Iirimaa on otsustanud, et Anglo ja INBS ei tohiks oma tegevust jätkata, kuivõrd mõlemad asutused on kandnud väga suuri kahjumeid ja pidades silmas ebakindlust, mida nende tegevuse jätkamine turul tekitaks. Eelkõige oleks oht, et riik peab jätkama kapitalisüste Anglosse ja INBSi senikaua, kuni mõlemad pangad tegutsevad, et katta kahjumeid ja tagada, et mõlemad asutused täidavad finantsteenuste reguleerimise ameti kehtestatud uusi kapitalinõudeid. Mõlema panga kriisi lahendamise kasuks otsustades on Iirimaa lõpetanud Anglo ja INBSiga seotud turuspekulatsioonid ning on selgitanud välja neile eraldatava riigiabi maksumuse.

(148)

Iirimaa kõnealune otsus koos jaotises 2.3.2 osutatud kohustuste võtmisega tagab, et abi ei kasutata uute tegevuste arendamiseks, mis nõuaksid kapitali ja rahastamist, ning aitab seega kaasa abisumma piiramisele miinimumiga. Eelkõige ei hakka ühinenud üksus andma uusi laene ja tema tegevus piirdub Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli haldamisega rangete piirangute kohaselt.

(149)

Nii Anglo kui ka INBSi kriisi lahendamise osana on Iirimaa otsustanud need kaks ettevõtet ühendada, et hallata vaid ühte lahendusvahendit. On tõenäoline, et kõnealune lahendus loob laenuportfelli restruktureerimise, inimressursside ja rahastamise haldamisel sünergiat. Ehkki sünergia on piiratud, hõlbustab see varade restruktureerimist. […] Kahe ettevõtte ühendamine sellel konkreetsel juhul piirab kapitali, mida Iirimaa peab nendesse pankadesse paigutama.

(150)

Üldisemalt lihtsustab kahe panga ühendamine kriisi lahendamise raamistikku ning võib teatud määral struktuurikulusid vähendada.

(151)

Teise võimalusena võiks Iirimaa kaaluda Anglo ja INBSi viivitamatut likvideerimist. Komisjon on siiski seisukohal, et likvideerimine tuleks kulukam kui kriisi nõuetekohane lahendamine ja nõuaks rohkem riigiabi. […].

(152)

Ühinenud üksusele Anglost üleantud kommertslaenude puhul nähakse ühise restruktureerimiskavaga ette nimiväärtuse vähenemine […] (65). Pidades silmas Anglo turunõustajate poolt 2010. aasta mais esitatud hinnangulisi diskontomäärasid, tooks laenude kiirmüük (v.a NAMA-laenud) Anglo poolt kaasa märksa suuremad kahjumid kui laenuportfelli nõuetekohane restruktureerimine ([…]) (66). Üldiselt põhjustaksid Anglo viivitamatu likvideerimisega kaasnevad kulud suuremaid kahjumeid kui need, mis kaasneksid laenudega siis, kui need restruktureeritakse pikema perioodi jooksul. Tuleks rõhutada, et konkreetselt Iiri laenudega ei ole siin käsitletud summas tehinguid tehtud. Seega põhinevad kõik arvud ekspertide hinnangul ja kiirmüügi puhul ei ole kaugeltki kindel, et sellisele suurele varakogusele leitakse ostja isegi väga madalate hindade korral.

(153)

Likvideerimise käigus kulutataks varade müügist saadud tulu tagasimakseteks eelisvõlakirjade omanikele, hoiustajatele ja riigigarantiiga EKP/CBI rahastusele. […].

(154)

Anglos ei ole riigigarantiid ligikaudu […] miljardil eurol tagamata laenudel (67). […]. Anglo ülejäänud tagamata laenudel (umbes 3 miljardit euro väärtuses) on riigigarantii olemas ja riik tasub asjaomastele võlgnikele nimiväärtuse alusel. Kokku kaotaksid likvideerimise korral tagamata eelisvõlakirjade omanikud netosummas maksimaalselt […] miljardit. Summale lisanduvad täiendavad kulud, mis kaasneksid Anglo varade kiirmüügiga.

(155)

Pealegi peaksid allutatud võlanõuete omanikud likvideerimise korral kahjusid kandma. Ent kuivõrd allutatud võlanõuded on viimastel aastatel tagasi ostetud ja allesjäänud tasumata allutatud võlanõuded on väikesed, ei tasakaalustaks need kulud täiendavat riigiabi, mis on vajalik teistele, eelisvõlanõuete omanikele tasumiseks (68).

(156)

Kokkuvõttes tooks laenuportfelli kiire likvideerimine – eeldusel, et see on üldse teostatav – Iirimaale kaasa kulud, mis ületavad Anglo ja INBSi varade kümneaastase restruktureerimisega kaasnevad hinnangulised kulud, kusjuures kõigepealt müüdaks kergemini turustatavad varad, samal ajal kui varasid, millele turgu ei ole, säilitatakse mitu aastat.

(157)

INBSi puhul kehtivad allesjäänud kommertslaenude portfelliga (peaaegu täielikult NAMA-le üle antud) samasugused kaalutlused kui Anglo puhul. Suurt osa INBSi kohustustest garanteerib samuti Iirimaa (69).

(158)

INBSi allesjäänud hüpoteeklaenude portfelli puhul näitas Iirimaa INBSi restruktureerimiskavas, et portfelli kvaliteedi ning Iirimaal ja Ühendkuningriigis samalaadseid kvaliteetsemaid varasid hõlmavate tehingute kohta kättesaadavate turu-uuringute põhjal on mõistlik INBSi hüpoteeklaenude portfelli puhul eeldada lühiajaliste tehingute väärtuse suurt diskonteerimist.

(159)

Ühises restruktureerimiskavas prognoositakse INBSi hüpoteeklaenude portfelli puhul kogukahjumit umbes […], mis põhineb […] väärtuse vähenemisel. Kui hüpoteeklaenude portfell müüdaks 2011. aastal, […]. INBSi kriisi nõuetekohase lahendamisega kaasnev kasu võib väheneda, kui hüpoteeklaenude portfelli eest pakutaks oodatust madalamat hinda. Siiski on tõenäoline, et allahindlus […].

(160)

Kokkuvõttes tuleks öelda, et Anglo ja INBSi kriisi nõuetekohane lahendamine ühinenud üksuse kaudu piirab restruktureerimiskulud ja riigiabi vajaliku miinimumiga.

(161)

Abisaaja panga restruktureerimisetapil tehtava omapanuse põhimõtted eeldavad järgmist: i) abisaaja pank kasutab restruktureerimise rahastamiseks võimalikult suurel määral oma vahendeid, näiteks vara müügist saadud vahendeid, ja ii) restruktureerimisega seotud kulusid kannavad kohasel määral ka need, kes panka investeerisid, kattes olemasoleva kapitaliga kahjumit ja makstes riigi sekkumiste eest piisavat tasu. Kulude jagamisel on kaks eesmärki: piirata konkurentsi moonutamist ja vähendada moraalset ohtu (70).

(162)

Anglo ja INBSi kriisi lahendamisel maksimeeritakse mõlema asutuse omapanus restruktureerimisse, sest kogu vara määratakse müügiks ja müügist saadavat tulu kasutatakse täielikult kriisi lahendamise rahastamiseks. Vara väärtus on aga vähenenud sel määral, et vara müügist saadav tulu on kahte panka süstitud kapitaliga võrreldes vähetähtis.

(163)

Peale selle on mõlemad pangad müünud oma hoiuste portfelli.

(164)

Seoses kulude jagamisega nõutakse restruktureerimisteatises, et restruktureerimiskulusid ei kanna ainult riik, vaid ka panga varasemad investorid ja endised aktsionärid.

(165)

Anglo puhul on eraaktsionärid täielikult n-ö kõrvaldatud ja pank on täielikult riigistatud.

(166)

INBS kuulus enne riigipoolset rekapitaliseerimist oma liikmetele. Eelkõige oli liikmetel, kellel oli INBSi hoiukonto, õigus saada tulu vara ülejäägi realiseerimisest juhul, kui INBS kujundatakse ümber tavaliseks pangaks, tema tegevus lõpetatakse või ta likvideeritakse. INBSi esimese rekapitaliseerimise tulemusena omandas riik eriinvesteerimisaktsiate emiteerimise teel INBSi üle täieliku kontrolli – pärast emissiooni kaotasid liikmed õiguse teenida tulu riigi kasuks realiseeritud vara ülejäägi müügist (näiteks INBSi müügi korral). Hoiust omavate liikmete majanduslikud õigused on seega täielikult kõrvaldatud.

(167)

Nii Anglo aktsionärid kui ka INBSi liikmed on seega teinud oma suurima võimaliku panuse, andes riigile üle asutuste kontrolli ja omandiõiguse.

(168)

Ka allutatud laenude omanikud on restruktureerimisele oluliselt kaasa aidanud kahe kohustiste haldamise toiminguga Anglos ja ühega INBSis. Anglos 2009. aasta augustis ja 2010. aasta detsembris tehtud kohustuste haldamise toimingutega muudeti selgepiiriliseks võlakirjaomanike suur kahjum, teeniti ligikaudu 3,5 miljardit eurot maksueelset kasumit ning suurendati panga esimese taseme omavahendeid (71). INBSis tehti kohustuste haldamise toiming 2009. aastal: võlakirjaomanikud vahetasid oma väärtpaberid 42 % diskontomääraga nimiväärtusest, vabastades sel moel asutuse jaoks 112 miljonit eurot esimese taseme omavahendeid.

(169)

Kokku kuulub ühinenud üksusele 500 miljoni euro väärtuses allutatud kohustusi (seisuga 31. detsember 2010), mis on oluliselt vähem kui Anglo ja INBSi allutatud võlgnevused 31. detsembril 2008 (vastavalt 5 miljardit ja 300 miljonit eurot) ning annab ettekujutuse allutatud võlakirjade omanike kantud suurest kahjumist. Peale selle on Iirimaa võtnud kohustuse, et ühinenud üksus ei maksa allutatud võlainstrumentidelt ega hübriidkapitaliinstrumentidelt kupongiintresse ega lunasta neid ennetähtaegselt, välja arvatud juhul, kui tal on õiguslik kohustus seda teha.

(170)

Arvestades erakordselt suurt riigiabi, mida neile kahele asutusele on antud võrreldes nende suurusega ja kulukusega riigi jaoks, on õiguspärane hinnata, kas eelisvõlausaldajad ei saaks kulusid jagada. Iirimaal on eelisvõlakirjaomanikel hoiukonto omanikega sama nõudeõiguse järk. […]. Nagu juba osutatud, oleks pankade likvideerimise korral riigiabi vajadus ja seega maksumaksja kantav lõppkulu oluliselt suurem. Seni ei ole komisjon saanud üksikasjalikku ettepanekut selle kohta, kuidas eelisvõlausaldajaid kulude jagamisse kaasata, […] suurendamata kriisi lahendamise kulu riigi jaoks.

(171)

Üldiselt tuleks järeldada, et praeguses õiguslikus raamistikus vastab Anglo ja INBSi omapanus kriisi nõuetekohasesse lahendamisse restruktureerimisteatise tingimustele.

(172)

Restruktureerimisteatise kohaselt peavad moonutamist piiravad meetmed olenema abi summast ning abistatava asutuse turulejäämisest pärast restruktureerimist.

(173)

Nagu kirjeldatud eespool jaotises 6.2.5, on Anglo, INBSi ja nende õigusjärglase – ühinenud üksuse – saadud abisumma erakordselt suur nii absoluutväärtuses kui ka asutuste suurust ja riskiga kaalutud vara arvestades. See peegeldab nende asutuste häirumise ulatust.

(174)

Samal ajal on konkurentsi moonutamine piiratud, sest asutused väljuvad peaaegu täielikult kõigilt turgudelt, kus nad tegutsesid. Ühinenud üksuse kommertstegevus on võimalikult suurel määral piiratud Iirimaa kohustustega, mida on kirjeldatud jaotises 2.3.2. Ühinenud üksus restruktureerib Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli ega alusta uut tegevust. Ta lõpetab ka hoiuste vastuvõtmise (72). Kõik Iirimaa võetud kohustused jäävad kehtima seni, kuni vara on täielikult restruktureeritud.

(175)

Järgmised põhjendused seletavad, miks need Iirimaa kohustused tagavad, et konkurentsi moonutamine on piiratud miinimumiga.

(176)

Komisjonil on hea meel märkida, et Iirimaa on kohustunud tagama, et ühinenud üksus ei alusta uut tegevust ega sisene uutele turgudele. Ühinenud üksus üksnes restruktureerib Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli ning likvideeritakse pärast allesjäänud vara täielikku restruktureerimist.

(177)

Peale selle ei lubata ühinenud üksusel üle võtta muid ettevõtteid ega omandada nendes osalust, millega välditakse riigi ressursside kasutamist üksuse tegevuse laiendamiseks.

(178)

Ühinenud üksus ei anna laene uutele klientidele ning piirab oma laenuandmist Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli haldamisega. Ühinenud üksus haldab kõnealust laenuportfelli aktiivselt viisil, millega maksimeeritakse vara NPV, s.o järgides kõigi tegevuse jätkuvuse põhimõttel tegutsevate pankade väljakujunenud kommertstava.

(179)

Kommertslaenude portfelli puhul võib aktiivne haldamine tähendada ka piiratud ulatuses lisalaenude andmist laenuvõtjale, et viia lõpule või parendada vara, kui see säilitab vara NPVd või suurendab seda. Selline aktiivne haldamine on aga piiratud selles suhtes, et ühinenud üksuse kommertslaenude portfell ei tohi ületada ühise restruktureerimiskava prognoose ühelgi kava aastal rohkem kui […]. Peale selle täiendavad kommertslaenude portfelli suurendamise üldist piirmäära mitu muud piirmäära, mida kohaldatakse konkreetsete laenuvõtjate suhtes, nagu kirjeldatud jaotises 2.3.2.

(180)

Iirimaa on ka kohustunud tagama, et seoses INBSi allesjäänud hüpoteeklaenude portfelliga ei anta täiendavaid eluaseme-hüpoteeklaene (välja arvatud juhul, kui pangal on lepinguline kohustus seda teha). Hüpoteeklaenude portfelli hallatakse viisil, mis maksimeerib selle NPVd, ning uute laenude andmine on rangelt piiratud: täiendavate eluaseme-hüpoteeklaenude piirmäär on 20 miljonit eurot ajavahemikul 2011–2012 ja pärast seda 5 miljonit eurot aastas. Need piirmäärad (2011. ja 2012. aastal aasta keskmine 10 miljonit eurot ning pärast seda 5 miljonit eurot aastas) moodustavad ühinenud üksuse hüpoteeklaenude portfelli nimiväärtusest alla 1 %, millega hoitakse ära üksuse tegevuse laienemine hüpoteeklaenude turul.

(181)

Kokkuvõtteks tagatakse laenuportfelli suhtes kehtestatud piirmäära ja Iirimaa võetud kohustustega, et Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelle hallatakse heaperemehelikult, püüdes maksimeerida nende tulusust, ning hoides ära ühinenud üksuse tegelemist tõeliselt uue laenuandmisega uutele või olemasolevatele klientidele. Ühinenud üksuse kommertstegevus piirdub seega minimaalse vajalikuga ning Iirimaa võetud kohustustega tagatakse, et ühinenud üksuse tegevus ei põhjusta konkurentsi moonutamise seisukohalt olulisi probleeme.

(182)

Kooskõlas toetusprogrammiga viidi Anglo ja INBSi ligikaudu 12,2 miljardi euro väärtuses hoiuste ja mõlema üksuse ligikaudu 15,9 miljardi euro väärtuses NAMA võlakirjade müük lõpule 24. veebruaril 2011 (vt jaotis 2.3.1.1).

(183)

Ühinenud üksusel on aga hoiuste üleandmise kuupäeva seisuga alles kuni 1 miljardi euro väärtuses hoiuseid.

(184)

Eelkõige säilitatakse teatavaid ärihoiuseid mitmele ettevõttele antud laenude tagatisena (income sweep accounts). Neid hoiuseid säilitatakse vastavalt asutuste ja nende teatavate klientide vahelistele laenulepingutele ning seega on see Anglo ja INBSi laenuportfellide nõuetekohase restruktureerimise üks osa. Ühinenud üksuse tegevust aga piiratakse, sest üksus ei võta vastu hoiuseid uutelt klientidelt ning tema allesjäänud hoiuseid vähendatakse kasvavas tempos.

(185)

Ühinenud üksus vähendab hoiuseid üldiselt samas tempos hoiustega seotud vara restruktureerimisega (või, kui seotud vara puudub, üldiselt samas tempos kogu laenuportfelli restruktureerimisega). Peale selle on Iirimaa võtnud kohustuse, et ühinenud üksuse hoiuste maht ei ületa ühise restruktureerimiskava prognoose ühelgi ajal rohkem kui 200 miljoni euro võrra.

(186)

Kokkuvõtteks väheneb ühinenud üksuse kommertstegevus hoiuste turul oluliselt ning piirdub sellega, mis on vajalik Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfellide nõuetekohaseks restruktureerimiseks. Iirimaa kohustustega tagatakse seega, et ühinenud üksuse hoiustega seotud tegevus ei moonuta oluliselt konkurentsi Iiri hoiuste turul.

(187)

Kokkuvõtteks võib öelda, et erakordsed suured riigiabisummad ei moonuta põhjendamatult konkurentsi, seest neid korvab sama suur turupositsiooni vähenemine. Konkurentsi moonutamise piiramise meetmed vastavad restruktureerimisteatise nõuetele, sest ühinenud üksus ei alusta uut tegevust ja lõpetab hoiuste vastuvõtmise, tema laenuandmine piirdub aga Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelli tavapärase haldamise ja restruktureerimisega. Ühinenud üksus kaob lõpuks täielikult Iiri laenu- ja hoiuseturult ega moonuta seetõttu enam konkurentsi. Peale selle kohaldab ühinenud üksus ülevõtmiskeeldu.

(188)

Restruktureerimisteatise punkti 46 kohaselt peab liikmesriik esitama korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, et tõendada restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist. Seega peab Iirimaa esitama komisjonile sellised aruanded iga kuue kuu järel alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

(189)

Seoses Anglo ja INBSi restruktureerimisega nimetatakse kolmeks aastaks ametisse ka järelevalve eest vastutav usaldusisik, kes teostab järelevalvet Iirimaa kohustuste täitmise üle. Järelevalve eest vastutav usaldusisik vastutab kõigi kohustuste täitmise järelevalve eest (vt II lisa). Eelkõige jälgib järelevalve eest vastutav usaldusisik korrapäraselt, kas ühinenud üksus haldab Anglo ja INBSi allesjäänud laenuportfelle kooskõlas kohustuste tingimustega ning tagab, et Anglo ja INBSi laenuportfellide haldamine ei moonutaks konkurentsi turul.

(190)

Kokkuvõtteks vastab Anglo ja INBSi ühine restruktureerimiskava restruktureerimisteatise nõuetele. Kavaga nähakse ette Anglo ja INBSi vara nõuetekohane restruktureerimine. Pankade omapanus on piisav, kulusid jagatakse olulisel määral ja riigiabi piirdub miinimumiga. Konkurentsi moonutamist piiravad meetmed on asjakohased ning rakendatakse nõuetekohast järelevalvet.

(191)

Põhjendustes 66–69 osutatud ja tabelis 1 loetletud meetmeid a–v käsitatakse restruktureerimisabina. Kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (73) artikli 7 lõikega 3 leiab komisjon, et 31. märtsi 2010. aasta algatamisotsusega hõlmatud abimeetmed sobivad siseturuga kokku vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b. Ülejäänute käesoleva otsusega hõlmatud meetmete suhtes ei esita komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõikega 3 vastuväited, sest need sobivad siseturuga kokku vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b,

a)

[…] ettevõtja Anglo Irish Bank rekapitaliseerimised summas 29,44 miljardit eurot;

b)

ettevõtja Irish Nationwide Building Society tehtud rekapitaliseerimised summas 5,4 miljardit eurot;

c)

ettevõtjale Anglo Irish Bank antud riigigarantiid, sealhulgas krediidiasutuste tagatiskava (CIFS), abikõlblike kohustiste tagatiskava, erakorraline likviidsusabi (ELA) ning garantiid lühiajalistele ja bilansivälistele kohustistele;

d)

ettevõtjale Irish Nationwide Building Society antud riigigarantiid, sealhulgas CIFS, tagatiskava, ELA ja garantiid lühiajalistele kohustistele;

e)

ettevõtja Anglo Irish Bank kasuks võetud varade toetusmeede, nimelt abikõlblike laenude üleandmine riigivara haldamise ametile (NAMA) summas 35 miljardit eurot;

f)

ettevõtja Irish Nationwide Building Society kasuks võetud varade toetusmeede, nimelt abikõlblike laenude üleandmine NAMA-le summas 8,9 miljardit eurot;

g)

[…] ühinenud üksuse rekapitaliseerimine summas 3,3 miljardit eurot stressistsenaariumi korral;

h)

kavandatavad garantiid ühinenud üksuse hulgirahastamisele, hoiustele ja bilansivälistele kohustistele.