(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 174 töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut.

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt teostavad ja koordineerivad liikmesriigid oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid. Liidu poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning siseturu rajamisel võetakse arvesse ka artiklis 174 seatud eesmärke ning aidatakse kaasa nende saavutamisele.

(3)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 3 jälgib nõukogu iga liikmesriigi ja liidu majandusarengut, et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ja majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine ning majanduspoliitika ühtivus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 kohaselt hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(5)

ELi toimimise lepingu artikli 177 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogul kindlaks määrata Ühtekuuluvusfondi ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehitus; fond annab rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis (nr 28) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta leppisid liikmesriigid kokku, et Ühtekuuluvusfond annab liidu rahalist toetust keskkonna ning üleeuroopaliste võrkude alaste projektide tarvis liikmesriikides, mille rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on väiksem kui 90 % liidu keskmisest ning millel on olemas programm ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud majanduslike lähenemiskriteeriumide täitmiseks.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1084/2006 artiklis 4 on sätestatud Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimused ning selles seatakse Ühtekuuluvusfondist rahalise abi saamine sõltuvusse ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimisest, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 126 (2). Määruse (EÜ) nr 1084/2006 artikli 4 lõike 1 alusel võib nõukogu komisjoni ettepanekul otsustada kas täielikult või osaliselt peatada abi saava liikmesriigi kulukohustuste täitmise Ühtekuuluvusfondi poolt, kui i) nõukogu on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6 (3) otsustanud, et kõnealuses liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, ja ii) nõukogu on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 (4) teinud kindlaks, et kõnealune liikmesriik ei ole reageerinud tõhusate meetmetega ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 (5) alusel tehtud nõukogu soovitusele kaotada ülemäärane eelarvepuudujääk kehtestatud tähtaja jooksul. Selline kulukohustuste peatamine peaks hakkama kehtima peatamisotsusele järgneva aasta 1. jaanuarist.

(8)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamisleping) artikli 104 lõikega 6 otsustas nõukogu 5. juuli 2004. aasta otsusega 2004/918/EÜ, (6) et Ungaris eksisteerib ülemäärane eelarvepuudujääk. 5. juulil 2004 võttis nõukogu kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 vastu esimese Ungarile adresseeritud soovituse, 8. märtsil 2005 teise soovituse ja 10. oktoobril 2006 kolmanda soovituse. 7. juulil 2009 võttis nõukogu kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 vastu oma neljanda soovituse Ungarile („nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitus”) eesmärgiga kaotada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2011. aastaks. Täpsemalt soovitati Ungaril i) piirata eelarvepositsiooni halvenemist 2009. aastal, tagades võetud ja teatavaks tehtud parandusmeetmete range rakendamise, et saavutada eemärk 3,9 % SKPst; ii) alates 2010. aastast rangelt rakendada vajalikke eelarve tugevdamise meetmeid, et struktuurne puudujääk jätkuvalt väheneks ja valitsemissektori eelarve puudujääk hakkaks uuesti vähenema, toetudes suuremal määral struktuurimeetmetele, et tagada riigi rahanduse püsiv paranemine; iii) kindlaks määrata ja õigeaegselt vastu võtta konsolideerimismeetmed, mis on vajalikud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2011. aastaks; iv) tagada eelarveseisundi parandamine 0,5 % SKPst 2010. ja 2011. aastal ning v) tagada valitsemissektori koguvõla suhte kindel vähenemine.

(9)

24. jaanuaril 2012. aastal võttis nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 vastu otsuse 2012/139/EL, (7) millega tehti kindlaks, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele. Otsuses märgiti, et kuigi Ungari ametlikult järgis kontrollväärtuse 3 % SKPst saavutamist 2011. aastaks, ei põhinenud see ülemäärase eelarvepuudujäägi struktuursel ja jätkusuutlikul kõrvaldamisel. Eelarve ülejääk 2011. aastal tulenes märkimisväärsetest ühekordsetest tuludest mahus rohkem kui 10 % SKPst, millega kaasnes struktuurse eelarvepositsiooni halvenemine 2010. ja 2011. aastal kokku 2,75 % SKPst, võrreldes soovitatud eelarvepositsiooni parandamisega kokku 0,5 % SKPst. Kuigi ametiasutused kavatsevad rakendada 2012. aastal märkimisväärseid struktuurseid meetmeid ja vähendada struktuurset eelarvepuudujääki 2,6 %ni SKPst, tagatakse vastavus kontrollväärtusele 3 % SKPst taas vaid tänu ühekordsetele meetmetele, mis moodustavad peaaegu 1 % SKPst. Eeldatavasti ületab eelarvepuudujääk 2013. aastal (3,25 % SKPst) taas ELi toimimise lepingu kohase kontrollväärtuse, seda isegi pärast täiendavate meetmete arvesse võtmist, millest on teatatud pärast komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosi. 2013. aasta suurem eelarvepuudujääk tuleneb peamiselt asjaolust, et ajutised ühekordsed tulud kaotatakse järk-järgult, nagu oli kavandatud, kuid mitte kõiki kavandatud struktuurireforme ei ole piisavalt täpsustatud. Kokkuvõtteks jõudis nõukogu järeldusele, et Ungari ametiasutuste reageering nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovitusele vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ei ole olnud piisav.

(10)

Seega on Ungari puhul täidetud määruse (EÜ) nr 1084/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kaks tingimust. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul seega kas täielikult või osaliselt peatada kulukohustuste täitmise Ühtekuuluvusfondi poolt alates 1. jaanuarist 2013. Otsus peatatavate Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste suuruse kohta peab tagama, et peatamine on ühtaegu nii tõhus kui ka proportsionaalne, võttes arvesse üldist majandusolukorda Euroopa Liidus ja Ühtekuuluvusfondi suhtelist tähtsust asjaomase liikmesriigi majandusele. Seega on asjakohane määruse (EÜ) nr 1084/2006 artikli 4 lõike 1 esmakordsel kohaldamisel asjaomase liikmesriigi suhtes määrata summa suuruseks 50 % 2013. aasta ühtekuuluvusfondide vahenditest, mis ei tohi ületada 0,5 % komisjoni talituste prognoositavast asjaomase liikmesriigi nominaalsest SKPst.

(11)

Kuna peatamine puudutab ainult kulukohustusi, ei kahjusta see juba enne peatamist heaks kiidetud transpordi- ja keskkonnaprojektide rakendamist või võetud kohustuste täitmist, kui vajalikke parandusmeetmeid rakendatakse viivitamata. Kulukohustuste peatamine alates järgmisest aastast ei mõjuta pikema aja jooksul käimasolevate projektide rakendamist, mis annab ametiasutustele vajaliku aja võtta meetmeid, mis taastaksid jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive saavutamist võimaldavad makromajanduslikud ja eelarvetingimused.

(12)

Kui nõukogu leiab 22. juuniks 2012. aastal või hilisemal kuupäeval, et Ungari on võtnud vajalikke parandusmeetmeid, siis teeb ta kooskõlas määruse (EÜ) nr 1084/2006 artikli 4 lõikega 2 viivitamata otsuse lõpetada kõnealuste kulukohustuste täitmise peatamine,