Anoplophora chinensis’e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 neljandat lauset,

a) „nimetatud taimed”– taimed (v.a seemned), mis on ette nähtud istutamiseks ja mille tüve või juurekaela diameeter on kõige jämedamas kohas 1 cm või rohkem ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse ja liikidesse: Acer spp., Aesculus hippocastanum, Alnus spp., Betula spp., Carpinus spp., Citrus spp., Cornus spp., Corylus spp., Cotoneaster spp., Crataegus spp., Fagus spp., Lagerstroemia spp., Malus spp., Platanus spp., Populus spp., Prunus laurocerasus, Pyrus spp., Rosa spp., Salix spp., ja Ulmus spp.;

b) „tootmiskoht”– tootmiskoht vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete (edaspidi „ISPM”) standardile nr 5 (3);

Kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb nimetatud organismi, välja arvatud Hiinast, on lubatud nimetatud taimi liitu importida üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Hiinast pärit nimetatud taimi võib importida liitu üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Perekonda Acer kuuluvaid taimi ei tooda siiski liitu sisse kuni 30. aprillini 2012.

Alates 1. maist 2012 kohaldatakse perekonda Acer kuuluvate taimede suhtes lõiget 1.

3. Komisjon edastab liikmesriikidele Hiinas asuvate tootmiskohtade registri, mille on loonud sealne riiklik taimekaitseorganisatsioon kooskõlas I lisa 1. jao B osa punkti 1 alapunktiga b.

Kui kõnealune organisatsioon ajakohastab registrit, eemaldades sealt mõne tootmiskoha, kuna organisatsioon on kindlaks teinud, et tootmiskoht ei vasta enam I lisa 1. jao B osa punkti 1 alapunkti b nõuetele, või kuna komisjon on teatanud Hiinale, et on tõendeid nimetatud organismi esinemise kohta nimetatud taimedel, mida on imporditud sellest tootmiskohast, ning kui Hiina teeb registri ajakohastatud versiooni komisjonile kättesaadavaks, edastab komisjon registri ajakohastatud versiooni liikmesriikidele.

Kui organisatsioon ajakohastab registrit, kandes sellesse tootmiskoha, sest ta on kindlaks teinud, et see tootmiskoht vastab I lisa 1. jao B osa punkti 1 alapunkti b nõuetele, teeb Hiina registri ajakohastatud versiooni ja vajaliku selgitava teabe komisjonile kättesaadavaks. Komisjon edastab kõnealuse ajakohastatud versiooni ja vajaduse korral selgitava teabe liikmesriikidele.

Internetis asuvate teabelehekülgede kaudu teeb komisjon registri ja selle ajakohastused üldsusele kättesaadavaks.

4. Kui Hiina taimekaitseorganisatsioon avastab I lisa 1. jao B osa punkti 1 alapunkti b alapunktide ii, iii ja iv kohases registreeritud tootmiskohas läbiviidud kontrolli käigus tõendeid nimetatud organismi esinemise kohta ja Hiina teatab sellest komisjonile, teatab komisjon sellest kohe liikmesriikidele.

Internetis asuvate teabelehekülgede kaudu teeb komisjon selle teabe ka üldsusele kättesaadavaks.

5. Kui komisjonil on muudest kui lõigetes 3 ja 4 osutatud allikatest pärit tõendeid, et registrisse kantud tootmiskoht ei vasta I lisa 1. jao B osa punkti 1 alapunktile b või et sellest tootmiskohast imporditud nimetatud taimedel on leitud nimetatud organismi, edastab ta teabe selle tootmiskohta kohta liikmesriikidele.

Internetis asuvate teabelehekülgede kaudu teeb komisjon selle teabe ka üldsusele kättesaadavaks.

Nimetatud taimi, mis on pärit artikli 6 kohaselt liidu piires loodud piiritletud aladelt, võib liidu piires edasi toimetada ainult siis, kui kõnealused taimed vastavad I lisa 2. jao punktis 1 sätestatud tingimustele.

Nimetatud taimi, mida ei ole kasvatatud piiritletud aladel, vaid mis on sellistele aladele sisse toodud, võib liidu piires edasi toimetada ainult siis, kui need taimed vastavad I lisa 2. jao punktis 2 sätestatud tingimustele.

Nimetatud taimi, mis on imporditud artiklite 2 ja 3 kohaselt kolmandatest riikidest, kus teadaolevalt esineb nimetatud organismi, võib liidu piires edasi toimetada ainult siis, kui need taimed vastavad I lisa 2. jao punktis 3 sätestatud tingimustele.

1. Iga liikmesriik viib läbi iga-aastase ametliku vaatluse, et teha oma territooriumil kindlaks nimetatud organismi esinemine ja leida tõendeid selle organismiga saastunud peremeestaimede kohta.

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaldamist, teatavad liikmesriigid nende vaatluste tulemustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele igal aastal 30. aprilliks.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaldamist, teatavad liikmesriigid viie päeva jooksul kirjalikult komisjonile ja teistele liikmesriikidele nimetatud organismi esinemisest nende territooriumil asuval alal, kui selle esinemine seal oli varem teadmata või kui nimetatud organismi peeti tõrjutuks või kui kahjustajaga saastumine avastati taimeliigil, mida varem ei teatud olevat selle kahjustaja peremeestaim.

1. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud vaatluste tulemused kinnitavad nimetatud organismi esinemist mingil alal või kui kõnealuse organismi esinemise kohta on muid tõendeid, peab asjaomane liikmesriik viivitamata II lisa 1. jao kohaselt kehtestama piiritletud ala, mis koosneb saastunud vööndist ja puhvervööndist.

2. Liikmesriigid ei pea looma lõike 1 kohaselt piiritletud alasid, kui II lisa 2. jao punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud. Sellisel juhul võtavad liikmesriigid meetmeid, nagu on sätestatud nimetatud jao punktis 2.

3. Liikmesriigid võtavad piiritletud aladel meetmeid, nagu on sätestatud II lisa 3. jaos.

4. Liikmesriigid kehtestavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete rakendamiseks tähtajad.

1. Kolmekümne päeva jooksul pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud teatamist esitavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta vastavalt artiklile 6.

Aruandes peab sisalduma ka piiritletud ala kirjeldus, kui selline ala on loodud, ning teave selle asukoha kohta koos kaardiga, millel on näidatud selle piirid, samuti teave kahjustaja hetkeolukorra kohta ja meetmete kohta, mille abil täidetakse artiklis 4 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad nimetatud taimede edasitoimetamist liidu piires.

Selles kirjeldatakse tõendusmaterjale ja kriteeriume, millel kõnealused meetmed põhinevad.

Juhul, kui liikmesriigid otsustavad artikli 6 lõike 2 alusel mitte kehtestada piiritletud ala, peavad aruandes sisalduma seda põhjendavad andmed ja põhjused.

2. Hiljemalt iga aasta 30. aprilliks saadavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande, mis sisaldab kõikide artikli 6 alusel kehtestatud piiritletud alade ajakohastatud loetelu, sealhulgas teavet nende alade kirjelduse ja asukoha kohta ning kaarte, millel on näidatud nende piirid, samuti meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud või kavatsevad võtta.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed käesoleva otsuse täitmiseks ja muudavad vajaduse korral meetmeid, mis nad on võtnud, et kaitsta end nimetatud organismi sissetoomise ja leviku vastu, nii et need meetmed vastaksid käesolevale otsusele. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

(3) Fütosanitaarterminite sõnastik – võrdlusstandard ISPM nr 5, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

I LISA

1. Impordi erinõuded

A. Import kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ III lisa A osa punktide 9, 16 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktide 14, 15, 17, 18, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 32.1, 32.3, 33, 34, 36.1, 39, 40, 43, 44 ja 46 kohaldamist, peab nimetatud taimedel, mis on pärit sellistest kolmandatest riikidest (välja arvatud Hiina), kus nimetatud organismi teadaolevalt esineb, olema kaasas kõnealuse direktiivi artikli 13 lõikes 1 osutatud sertifikaat, mille lahtris „Täiendav deklaratsioon” kinnitatakse:

et taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille üle ta teostab järelevalvet ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite alusel tunnistanud kahjustajavabaks piirkonnaks. Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadil lahtrisse „päritolukoht” või

et taimed on vähemalt kaks ekspordile eelnevat aastat kasvanud tootmiskohas, mis on vastavalt rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistatud Anoplophora chinensis’est (Forster) vabaks ning:

i)	mille on registreerinud ja mille üle teostab järelevalvet päritoluriigi riiklik taimekaitseorganisatsioon ja

ii)	kus on igal aastal selleks sobivatel aegadel toimunud vähemalt kaks põhjalikku ametlikku kontrolli Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise kindlakstegemiseks ning nimetatud organismi esinemise tunnuseid ei ole leitud ning

iii)

kus taimed on kasvanud kohas:

—	mis on füüsiliselt täielikult kaitstud Anoplophora chinensis’e (Forster) sissetoomise eest või

—

kus tehakse asjakohast ennetavat tõrjet ja mida ümbritseb vähemalt 2 km raadiusega puhvervöönd, kus igal aastal tehakse selleks sobivatel aegadel ametlikke vaatlusi Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise kindlakstegemiseks. Kui leitakse Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise tunnuseid, võetakse viivitamata tõrjemeetmeid, et taastada puhvervööndis kahjustajavaba staatus, ning

iv)

kus taimesaadetisi on vahetult enne eksporti põhjalikult ametlikult kontrollitud, et teha kindlaks nimetatud organismi esinemine, eelkõige taimede juurtel ja tüvedel. Selle kontrolliga peab kaasnema plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumist, või

et taimed on kasvatatud pookealustest, mis vastavad punkti b nõuetele, ning pookimisel on kasutatud pookoksi, mis vastavad järgmistele nõuetele:

i)	eksportimise ajal ei ole poogitud pookokste läbimõõt nende kõige jämedamas kohas üle 1 cm;

ii)	poogitud taimi on kontrollitud vastavalt punkti b alapunktile iv.

Nimetatud taimi, mis on imporditud punkti 1 kohaselt, tuleb põhjalikult kontrollida piiriületuskohas või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni direktiivile 2004/103/EÜ (1). Kasutatavate kontrollimeetoditega tagatakse nimetatud organismi esinemise tuvastamine, eelkõige taimede juurtel ja tüvedel. Selle kontrolliga peab kaasnema plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumist.

B. Import Hiinast

Ilma et see piiraks direktiivi 2000/29/EÜ III lisa A osa punktide 9, 16 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktide 14, 15, 17, 18, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 32.1, 32.3, 33, 34, 36.1, 39, 40, 43, 44 ja 46 kohaldamist, peab Hiinast pärit nimetatud taimedega olema kaasas kõnealuse direktiivi artikli 13 lõikes 1 osutatud sertifikaat, mille lahtris „Täiendav deklaratsioon” kinnitatakse:

et taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mille Hiina riiklik taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille üle ta teostab järelevalvet ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite alusel tunnistanud kahjustajavabaks piirkonnaks. Kahjustajavaba piirkonna nimi märgitakse sertifikaadil lahtrisse „Päritolukoht” või

i)	mille on registreerinud ja mille üle teostab järelevalvet Hiina riiklik taimekaitseorganisatsioon ning

ii)	kus on igal aastal selleks sobival ajal toimunud vähemalt kaks ametlikku kontrolli Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise kindlakstegemiseks ning nimetatud organismi esinemise tunnuseid ei ole leitud ning

iii)

kus taimed on kasvanud kohas:

—	mis on füüsiliselt täielikult kaitstud Anoplophora chinensis’e (Forster) sissetoomise eest või

—

kus tehakse asjakohast ennetavat tõrjet ja mida ümbritseb vähemalt 2 km raadiusega puhvervöönd, kus igal aastal tehakse selleks sobival ajal ametlikke vaatlusi Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise kindlakstegemiseks. Kui leitakse Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemise tunnuseid, võetakse viivitamata tõrjemeetmeid, et taastada puhvervööndis kahjustajavaba staatus, ning

iv)

kus taimesaadetisi on vahetult enne eksporti põhjalikult ametlikult kontrollitud ning iga partii puhul on tehtud plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse, et teha kindlaks Anoplophora chinensis’e (Forster) esinemine, eelkõige taimede juurtel ja tüvedel.

Proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumist või

et taimed on kasvatatud pookealustest, mis vastavad punkti b nõuetele, ning pookimisel on kasutatud pookoksi, mis vastavad järgmistele nõuetele:

i)	eksportimise ajal ei ole poogitud pookokste läbimõõt nende kõige jämedamas kohas üle 1 cm;

ii)	poogitud taimi on kontrollitud vastavalt punkti b alapunktile iv;

d)	tootmiskoha registreerimisnumber.

Nimetatud taimi, mis on imporditud punkti 1 kohaselt, tuleb põhjalikult kontrollida piiriületuskohas või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivile 2004/103/EÜ. Kasutatavate kontrollimeetoditega, sealhulgas igast partiist plaanilise proovide võtmisega, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse, tagatakse nimetatud organismi esinemise tunnuste avastamine, eelkõige taimede juurtel ja tüvedel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumist.

Esimeses lõigus osutatud proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse, tehakse järgmises tabelis märgitud tasemel:

Taimede arv partiis	Proovivõtmise tase (tükeldatavate taimede hulk)
1 – 4 500	10 % partiist
> 4 500	450

2. Edasitoimetamise tingimused

(1)

Nimetatud taimi, mis on pärit (2) liidus moodustatud piiritletud aladelt, võib liidus edasi toimetada ainult siis, kui nendega on kaasas vastavalt komisjoni direktiivile 92/105/EMÜ (3) koostatud ja välja antud taimepass ning need on vähemalt kaks edasitoimetamisele eelnevat aastat kasvanud tootmiskohas:

i)	mis on registreeritud komisjoni direktiivi 92/90/EMÜ (4) kohaselt ning

ii)

kus on igal aastal selleks sobival ajal toimunud vähemalt kaks põhjalikku ametlikku kontrolli nimetatud organismi esinemise kindlakstegemiseks ning nimetatud organismi esinemise tunnuseid ei ole leitud; kui see on asjakohane, peab kõnealune kontroll hõlmama plaanilist taimejuurtest ja -tüvedest proovide võtmist, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse; proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusväärsusega oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumist; ning

iii)

mis paikneb piiritletud alal, kus taimed on kasvanud kohas:

—	mis on füüsiliselt täielikult kaitstud nimetatud organismi sissetoomise eest või

—

kus neile on tehtud asjakohast ennetavat tõrjet või kus igal nimetatud taimede partiil võetakse enne edasitoimetamist plaaniliselt 1. jao B osa punkti 2 tabelis sätestatud tasemel proove, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse, ning kus igal juhul toimuvad igal aastal selleks sobival ajal ametlikud vaatlused nimetatud organismi esinemise kindlakstegemiseks vähemalt 1 km raadiuses kasvukohast ning ei ole leitud ei nimetatud organismi ega selle esinemise tunnuseid.

Pookealustele, mis vastavad esimese lõigu nõuetele, võib pookida pookoksad, mida ei ole kasvatatud nimetatud tingimustes, kuid mis on oma kõige jämedamas kohas kõige rohkem 1 cm läbimõõduga.

Nimetatud taimi, mis ei ole pärit (5) piiritletud aladelt, vaid on sellisel alal asuvasse tootmiskohta sisse toodud, võib liidu piires edasi toimetada tingimusel, et see tootmiskoht vastab punkti 1 alapunktis iii sätestatud tingimustele ning ainult juhul, kui taimedega on kaasas taimepass, mis on koostatud ja välja antud vastavalt direktiivile 92/105/EMÜ.

3.	Nimetatud taimi, mis on imporditud kolmandatest riikidest, kus on teada nimetatud organismi esinemine 1. jao kohaselt, võib liidu piires edasi toimetada ainult juhul, kui nendega on kaasas punktis 1 osutatud taimepass.

(1) ELT L 313, 12.10.2004, lk 16.

(2) Fütosanitaarterminite sõnastik – võrdlusstandard ISPM nr 5 ning fütosanitaarsertifikaadid – võrdlusstandard ISPM nr 12, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

(3) EÜT L 4, 8.1.1993, lk 22.

(4) EÜT L 344, 26.11.1992, lk 38.

(5) Fütosanitaarterminite sõnastik – võrdlusstandard ISPM nr 5 ning fütosanitaarsertifikaadid – võrdlusstandard ISPM nr 12, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

II LISA

PIIRITLETUD ALADE KEHTESTAMINE JA ARTIKLIS 6 SÄTESTATUD MEETMED

1. Piiritletud alade kehtestamine

Piiritletud alad koosnevad järgmistest vöönditest:

a)	saastunud vöönd, kus on tuvastatud nimetatud organismi esinemine ning kuhu kuuluvad kõik taimed, millel on leitud nimetatud organismi põhjustatud sümptomeid, ja vajaduse korral samuti kõik istutamise ajal samasse partiisse kuulunud taimed, ning

b)	saastunud vööndi piirist väljapoole jääv vähemalt 2 km raadiusega puhvervöönd.

Vööndite täpne piiritlemine põhineb usaldusväärsetel teaduslikel põhimõtetel, nimetatud organismi bioloogial, saastumise ulatusel, peremeestaimede täpsel levikul asjaomases piirkonnas ja tõenditel nimetatud organismi esinemise kohta. Juhtudel, kus vastutav ametiasutus leiab, et nimetatud organismi tõrje on võimalik, võttes arvesse puhangu asjaolusid, eriuurimise tulemusi või tõrjemeetmete kohest rakendamist, võib puhvervööndi raadiust vähendada kuni kõige vähem ühe kilomeetrini saastunud vööndi piirist. Juhul, kui nimetatud organismi tõrje ei ole enam võimalik, ei tohi raadius olla alla kahe kilomeetri.

3.	Kui nimetatud organismi esinemine leiab kinnitust väljaspool saastunud vööndit, tuleb saastunud vööndi ja puhvervööndi piirid üle vaadata ja vastavalt vajadusele muuta.

Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud vaatluste ja II lisa 3. jao punkti 1 alapunktis h osutatud seire põhjal piiritletud alal ajavahemiku jooksul, mis hõlmab vähemalt üht elutsüklit ja üht lisa-aastat, kuid mis ei ole mingil juhul lühem kui neli järjestikust aastat, nimetatud organismi ei leita, võib piiritletud ala tühistada. Elutsükli täpne pikkus sõltub asjaomase ala või samasuguse kliimavööndi kohta kättesaadavast tõendusmaterjalist. Piiritletud ala võib tühistada ka juhul, kui edasisel uurimisel leitakse, et 2. jao punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Tingimused, mille korral piiritletud ala ei ole vaja kehtestada

Vastavalt artikli 6 lõikele 2 ei pea liikmesriigid kehtestama piiritletud ala, nagu see on ette nähtud artikli 6 lõikes 1, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

on tõendeid selle kohta, et nimetatud organism on alale sisse toodud taimedega, millelt see leiti, ja on tõendeid, et kõnealused taimed olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist, või et tegemist on üksikleiuga, mis on või ei ole vahetult seostatav nimetatud taimega, kuid mis eeldatavasti ei too kaasa organismi kohanemist, ning

on kindlaks tehtud, et kõnealusel alal nimetatud organismi ei esine ning et nimetatud organismi levik ja edukas paljunemine ei ole võimalik nimetatud organismi bioloogia tõttu ning arvestades eriuurimise tulemusi ja tõrjemeetmeid, mis võivad seisneda nimetatud taimede, kaasa arvatud nende juurte ennetavas eemaldamises ja hävitamises pärast nende kontrollimist.

Kui punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud, ei pea liikmesriigid kehtestama piiritletud alasid tingimusel, et nad võtavad järgmised meetmed:

a)	viivitamatud meetmed, millega tagada nimetatud organismi kiire tõrje ja välistada selle leviku võimalus;

seire ajavahemikul, mis hõlmab nimetatud organismi vähemalt ühe elutsükli ja ühe lisa-aasta, sealhulgas seire vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul vähemalt 1 km raadiuses saastunud taimedest või kohast, kus nimetatud organism leiti; vähemalt esimesel aastal peab seire olema korrapärane ja intensiivne;

c)	saastunud taimse materjali hävitamine;

d)	saastumise päritolu kindlakstegemine ja saastunud taimede edasitoimetamiste jälgimine nii kaugele kui võimalik ning taimede uurimine saastumise avastamiseks; uurimise juurde kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse;

e)	avalikkuse teadlikkuse tõstmine nimetatud organismi ohust;

f)	muud meetmed, mis võivad nimetatud organismi tõrjele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (1) ja rakendades integreeritud meetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (2).

Punktides a–f osutatud meetmed esitatakse artiklis 7 osutatud aruande vormis.

3. Piiritletud aladel võetavad meetmed

Piiritletud aladel võtavad liikmesriigid nimetatud organismi tõrjeks järgmisi meetmeid:

saastunud taimede ja nimetatud organismi põhjustatud sümptomitega taimede kohene hävitamine ja nende juurte täielik eemaldamine; juhul, kui saastunud taimed on leitud väljaspool nimetatud organismi lendlusperioodi, peab puude hävitamine ja juurte eemaldamine toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust; erandjuhtudel, kui vastutav ametiasutus leiab, et selline hävitamine ei ole asjakohane, võib rakendada alternatiivseid tõrjemeetmeid, mis pakuvad samasugusel tasemel kaitset nimetatud organismi leviku eest; sellise järelduse põhjused ja meetme kirjeldus tehakse komisjonile teatavaks artiklis 7 osutatud aruandes;

kõikide nimetatud taimede hävitamine 100 m raadiuses saastunud taimedest ning kõnealuste nimetatud taimede kontrollimine saastumise tuvastamiseks; erandjuhtudel, kui vastutav ametiasutus leiab, et selline hävitamine ei ole asjakohane, tuleb kõnealuses raadiuses uurida saastumise tuvastamiseks ükshaaval kõiki nimetatud taimi, mida ei kavatseta hävitada, ning vajaduse korral rakendada meetmeid, et takistada nimetatud organismi võimalikku edasist levikut nendelt taimedelt;

c)	punktide a ja b kohaselt eemaldatud taimede ja nende juurte kõrvaldamine, kontrollimine ja hävitamine; kõikide vajalike ettevaatusabinõude rakendamine, et vältida nimetatud organismi levikut taimede eemaldamise ajal ja pärast seda;

d)	meetmed, vältimaks potentsiaalselt saastunud materjali edasitoimetamist piiritletud alalt välja;

e)	saastumise päritolu kindlakstegemine ja saastunud taimede edasitoimetamise jälgimine nii kaugele kui võimalik ning taimede kontrollimine saastumise suhtes; kontrollimise juurde kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse;

f)	nimetatud taimede asendamine muude taimedega, kui see on asjakohane;

g)	keeld istutada uusi nimetatud taimi välitingimustesse II lisa 3. jao punkti 1 alapunktis b osutatud alal, välja arvatud I lisa 2. jaos osutatud tootmiskohtades;

intensiivne seire nimetatud organismi esinemise tuvastamiseks, mis toimub igal aastal selleks sobival ajal peremeestaimede kontrollimise teel, keskendudes eelkõige puhvervööndile, ning mille juurde vajaduse korral kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse; proovide arv märgitakse artiklis 7 osutatud aruandesse;

i)	nimetatud organismi ohtlikkuse teadvustamine avalikkusele ning meetmed, mille abil tõkestatakse selle organismi liitu sissetoomist ja levimist liidu piires, sealhulgas tingimused, mille alusel nimetatud taimi võib vedada artikli 6 alusel kehtestatud piiritletud alalt välja;

vajaduse korral erimeetmed erijuhtumite või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei lase tõrjel toimuda, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

k)	muud meetmed, mis võivad nimetatud organismi tõrjele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (3) ja rakendades integreeritud meetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (4).

Punktides a–k osutatud meetmed esitatakse artiklis 7 osutatud aruande vormis.

Kui artiklis 5 osutatud vaatlused, mis on toimunud rohkem kui nelja järjestikuse aasta jooksul, on kinnitanud nimetatud organismi esinemist mingil alal ja juhul, kui on tõendeid, et nimetatud organismi tõrje ei ole enam võimalik, võivad liikmesriigid piirduda meetmetega, mis takistavad nimetatud organismi levikut väljapoole kõnealust ala. Need meetmed hõlmavad vähemalt järgmist:

saastunud taimede ja nimetatud organismi põhjustatud sümptomitega taimede hävitamine ja nende juurte täielik eemaldamine; hävitamine peab algama kohe; juhul, kui saastunud taimed on leitud väljaspool nimetatud organismi lendlusperioodi, peab puude hävitamine ja juurte eemaldamine siiski toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust; erandjuhtudel, kui vastutav ametiasutus leiab, et selline hävitamine ei ole asjakohane, võib rakendada alternatiivseid tõrjemeetmeid, mis pakuvad samasugusel tasemel kaitset nimetatud organismi leviku eest; sellise järelduse põhjused ja meetme kirjeldus tehakse komisjonile teatavaks artiklis 7 osutatud aruandes;

b)	eemaldatud taimede ja nende juurte kõrvaldamine, kontrollimine ja hävitamine; kõikide vajalike ettevaatusabinõude rakendamine, et vältida nimetatud organismi levikut taimede eemaldamise järel;

c)	meetmed, vältimaks potentsiaalselt saastunud materjali edasitoimetamist piiritletud alalt välja;

d)	nimetatud taimede asendamine muude taimedega, kui see on asjakohane;

e)	keeld istutada uusi nimetatud taimi välitingimustesse II lisa 1. jao punkti 1 alapunktis a osutatud nakatunud alal, välja arvatud I lisa 2. jaos osutatud tootmiskohtades;

intensiivne seire nimetatud organismi esinemise tuvastamiseks, mis toimub igal aastal selleks sobival ajal peremeestaimede kontrollimise teel ning mille juurde vajaduse korral kuulub plaaniline proovivõtmine, mille käigus kogu taim või taime osa tükeldatakse; proovide arv märgitakse artiklis 7 osutatud aruandesse;

g)	nimetatud organismi ohtlikkuse teadvustamine avalikkusele ning meetmed, mille abil tõkestatakse selle organismi liitu sissetoomist ja levimist liidu piires, sealhulgas tingimused, mille alusel nimetatud taimi võib vedada artikli 6 alusel kehtestatud piiritletud alalt välja;

vajaduse korral erimeetmed erijuhtumite või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei lase kahjustaja levikut piirata, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

i)	muud meetmed, millest võib olla kasu nimetatud organismi leviku piiramisel.

Punktides a–i osutatud meetmed esitatakse artiklis 7 osutatud aruande vormis.

(1) Juhised kahjuritõrjeks – võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

(2) Integreeritud meetmed süsteemses kahjuritõrjes – võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

(3) Juhised kahjuritõrjeks – võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.

(4) Integreeritud meetmed süsteemses kahjuritõrjes – võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma.