14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/8

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus,

23. märts 2011,

millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad

2012/C 12/04

KÕRGE ESINDAJA,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (2010/427/EL), eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuse (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (1) (edaspidi „nõukogu otsus”) artikli 6 lõike 3 kohaselt võib Euroopa välisteenistus erandjuhtudel kasutada piiratud arvul spetsialiseerunud lähetatud riiklikke eksperte.

(2)

Kõrge esindaja võtab samuti nõukogu otsuse artikli 6 lõike 3 kohaselt vastu eeskirjad, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsuses 2003/479/EÜ (mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju) (otsus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/829/EÜ (2)), mille kohaselt antakse lähetatud riiklikud eksperdid Euroopa välisteenistuse käsutusse, et viimane saaks kasutada ekspertide eriteadmisi.

(3)

Euroopa välisteenistusel peaks olema võimalik kasutada lähetatud riiklike ekspertide (edaspidi „riiklik ekspert”) kõrgetasemelisi teadmisi ja töökogemust eelkõige valdkondades, kus selline asjatundlikkus ei ole kergesti saavutatav.

(4)

Riiklike ekspertide lähetamine Euroopa välisteenistusse peaks edendama Euroopa poliitikat käsitlevate töökogemuste ja teadmiste vahetamist.

(5)

Riiklikud eksperdid peaksid tulema liikmesriikide asutustest või rahvusvahelistest organisatsioonidest.

(6)

Käesolevas otsuses sätestatud lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad täidavad oma ülesandeid üksnes Euroopa välisteenistuse huvidest lähtuvalt.

(7)

Käesolevas otsuses tuleks sätestada kõik lähetatud riiklike ekspertide töötingimused.

(8)

Euroopa Liidu sõjalise staabi loomiseks Euroopa välisteenistusse lähetatud sõjaväelaste suhtes tuleks kehtestada erisätted.

(9)

Liidu delegatsioonidesse lähetatud riiklike ekspertide suhtes tuleks kehtestada erisätted. Võimaluse korral tuleks vältida eri institutsioonidest (peamiselt Euroopa Komisjonist ja Euroopa välisteenistusest) liidu delegatsioonidesse lähetatud riiklike ekspertide ebavõrdset kohtlemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE.

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevaid eeskirju kohaldatakse lähetatud riiklike ekspertide (edaspidi „riiklik ekspert”) suhtes, kelle on Euroopa välisteenistusse lähetanud liikmesriikide asutused. Neid kohaldatakse ka rahvusvaheliste organisatsioonide lähetatud ekspertide suhtes.

2.   Isikud, kelle suhtes käesolevaid eeskirju kohaldatakse, jäävad oma tööandja teenistusse kogu tööle lähetatud ajaks ja tööandja maksab jätkuvalt neile palka.

3.   Euroopa välisteenistus värbab riiklikke eksperte vastavalt vajadusele ja eelarve võimalustele. Personaliosakond kehtestab asjakohase värbamise korra.

4.   Riiklikud eksperdid peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud.

5.   Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus teevad koostööd, et tagada niivõrd kui võimalik, et riiklike ekspertide Euroopa välisteenistusse värbamine põhineb saavutustel, tagades samal ajal kohase geograafilise ja soolise tasakaalu, eelkõige kõikide liikmesriikide kodanike märkimisväärse esindatuse.

6.   Lähetus lepitakse kokku kirjavahetuse teel peadirektori ja asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või vajaduse korral rahvusvahelise organisatsiooni vahel. Lähetuskoht peab olema kirjavahetuses kindlaks määratud. Kirjavahetusele lisatakse Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade tekst.

Artikkel 2

Lähetuse kestus

1.   Lähetus peab kestma vähemalt kuus kuud ega või kesta kauem kui kaks aastat ning seda võib järjestikku pikendada selliselt, et selle kogukestus ei ületaks nelja aastat. Erandkorras võib personaliosakond lubada asjaomase tegevdirektori või võrdväärse isiku taotlusel, kui teenistuse huvid seda nõuavad, lähetust pikendada ühe korra või mitu korda maksimaalselt kaheks aastaks kõnealuse nelja-aastase ajavahemiku lõpust.

2.   Erandina lõikest 1 võib ajavahemik, mil riiklik ekspert on lähetatud osalema kriisiohjamisoperatsioonide ettevalmistamises või nende käivitamise vaatlemisel, olla lühem kui kuus kuud.

3.   Lähetuse kavandatud kestus määratakse kindlaks artikli 1 lõikes 6 sätestatud kirjavahetuse alguses. Lähetuse pikendamisel kasutatakse sama menetlust.

4.   Riiklikku eksperti, keda on varem Euroopa välisteenistusse lähetatud, võib lähetada uuesti vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

riiklik ekspert peab jätkuvalt vastama lähetamise tingimustele ning

b)

uue lähetuse korral peab eelmisest lähetusest olema möödas vähemalt kuus aastat; kui esimese lähetuse lõpus riikliku eksperdi lähetust pikendati, hakatakse kõnealust kuueaastast ajavahemikku arvestama kõnealuse pikendatud lähetuse lõppemisest.

Käesolev säte ei takista Euroopa välisteenistusel aktsepteerimast enne kuueaastase ajavahemiku möödumist esimese lähetuse lõpust sellise riikliku eksperdi lähetust, kelle algne lähetus kestis vähem kui kuus aastat, kuid sellisel juhul ei või uus lähetus kesta kauem kui nimetatud kuueaastasest ajavahemikust varem kasutamata jäänud osa.

Artikkel 3

Lähetuskoht

1.   Riiklikke eksperte lähetatakse Euroopa välisteenistuse keskasutusse Brüsselis või liidu delegatsiooni.

2.   Lähetuskohta võib lähetuse kestel muuta artikli 1 lõikega 6 kooskõlas oleva täiendava kirjavahetuse teel, kui nimetatud lähetuskoha muutmise võimalust ei lepitud kokku algses kirjavahetuses. Riikliku eksperdi lähetanud asutust teavitatakse kõigist lähetuskoha muudatustest.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   Riiklik ekspert abistab Euroopa välisteenistuse personali liikmeid ning täidab talle pandud ülesandeid. Täidetavad ülesanded määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse ja riikliku eksperdi lähetanud asutuse vastastikuse kokkuleppega, lähtuvalt Euroopa välisteenistuse huvidest ja arvestades riikliku eksperdi kvalifikatsiooni.

2.   Kui käesoleva artikli lõikest 8 ei tulene teisiti, võib riiklik ekspert osaleda missioonidel ja koosolekutel üksnes:

a)

koos Euroopa välisteenistuse personali liikmega

või

b)

vaatlejana või üksnes teabe saamise eesmärgil, kui ta on üksi.

Kui riiklikule eksperdile ei ole antud käesoleva artikli lõike 8 kohaselt volitusi, ei või ta esindada Euroopa välisteenistust rahaliste või muude kohustuste võtmise eesmärgil ega läbirääkimistel Euroopa välisteenistuse nimel.

Käesolevas lõikes sätestatud piiranguid ei kohaldata tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistusse, kriisiohjamise ja planeerimise direktoraati või ELi vaatluskeskusesse lähetatud riiklike ekspertide suhtes.

3.   Riikliku eksperdi ülesannete täitmise heakskiitmise eest vastutab riikliku eksperdi otsese ülemuse kaudu üksnes Euroopa välisteenistus.

4.   Euroopa välisteenistus, riikliku eksperdi tööandja ja riiklik ekspert püüavad igati vältida huvide konflikti või selle tekkimise võimalust seoses riikliku eksperdi ametiülesannete täitmisega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab personaliosakond aegsasti riiklikku eksperti ja tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks riiklikule eksperdile ei võiks kõnealuseid ülesandeid anda, sealhulgas arvestades eelkõige riikliku eksperdi töökogemust.

5.   Riiklikul eksperdil palutakse eelkõige teatada kõigist võimalikest huvide konfliktidest tema perekondliku olukorra (lähedaste pereliikmete kutsetegevuse või tema enda või lähedaste pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel. Tööandja ja riiklik ekspert kohustuvad teavitama riikliku eksperdi otsest ülemust ja personaliosakonda kõikidest lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid selliseid konflikte tekitada.

6.   Kui riikliku eksperdi otsene ülemus leiab, et riiklikule eksperdile määratud ülesannete laad eeldab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, tehakse riikliku eksperdi suhtes enne tema lähetamist julgeolekukontroll.

7.   Kui lõigete 2, 4 ja 5 sätteid ei täideta, on Euroopa välisteenistusel õigus lõpetada riikliku eksperdi lähetus vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c.

8.   Erandina lõikest 1 ja lõike 2 esimesest lõigust võib selle talituse tegevdirektor või temaga võrdväärne isik, kuhu riiklik ekspert on määratud, toimides kõrge esindaja alluvuses ja tegutsedes riikliku eksperdi otsese ülemuse ettepanekul, anda riiklikule eksperdile eriülesandeid või kohustusi ning teha talle ülesandeks ühe või enama erimissiooni või kohtumise läbiviimise, eeldusel et puudub huvide konflikt.

Artikkel 5

Õigused ja kohustused

1.   Lähetuse ajal:

a)

täidab riiklik ekspert oma ülesandeid erapooletult ja õiglaselt ning tegutseb üksnes Euroopa välisteenistuse huvidest lähtuvalt;

b)

väldib riiklik ekspert mis tahes tegevust, eelkõige igasugust avalikku arvamusavaldust, mis võib kahjustada tema positsiooni Euroopa välisteenistuses;

c)

kui riiklikul eksperdil tuleb oma ülesannete täitmise käigus teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse kohta, mille suhtes tal on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi, teavitab ta sellest oma otsest ülemust;

d)

ei avalda riiklik ekspert üksi ega teistega koos ega anna avaldamiseks ühtki Euroopa Liidu tegevust käsitlevat teksti ilma oma otseselt ülemuselt saadud loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu huve;

e)

kuuluvad kõik õigused tööle, mida riiklik ekspert on teinud oma ülesannete täitmisel, Euroopa välisteenistusele;

f)

elab riiklik ekspert lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista tema tööülesannete nõuetekohast täitmist;

g)

abistab ja nõustab riiklik ekspert ülemust, kelle juurde ta on määratud, ning vastutab oma ülemuse ees talle antud ülesannete täitmise eest;

h)

ei võta riiklik ekspert oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid oma tööandjalt ega selle riigi valitsuselt, mille kodanik ta on. Ta ei tee mingeid toiminguid oma tööandja, valitsuste ega ühegi muu isiku, eraettevõtte ega avalik-õigusliku asutuse heaks.

2.   Nii lähetuse ajal kui pärast seda käsitleb riiklik ekspert suurima diskreetsusega kõiki asjaolusid ja kogu teavet, millest ta saab teadlikuks oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Ta ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingis vormis varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei kasuta ta neid isikliku kasu saamise eesmärgil.

3.   Riiklik ekspert on lähetuse lõppedes endiselt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt talle antud uusi ülesandeid täites ja teatavaid ametikohti või soodustusi vastu võttes.

4.   Riiklik ekspert täidab Euroopa välisteenistuses kehtivaid turvaeeskirju.

5.   Kui riiklik ekspert lähetuse ajal lõigete 1, 2 ja 4 sätteid ei täida, on Euroopa välisteenistusel õigus lõpetada tema lähetus vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c.

Artikkel 6

Tase, töökogemus ja keeleoskus

1.   Euroopa välisteenistusse lähetamiseks sobival riiklikul eksperdil peab olema vähemalt kolm aastat täistööajaga töökogemust halduse, teaduse, tehnika, nõustamise või järelevalve valdkonnas tasemel, mis vastab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ning liidu muude teenistujate teenistustingimustega (3) ettenähtud tegevusüksuste AD või AST ametnike ülesannetele.

2.   Riiklik ekspert peab oma ülesannete täitmiseks valdama üht liidu keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 7

Valimise kord

1.   Riiklike ekspertide valimiseks kasutatakse avatud ja läbipaistvat menetlust, mille praktilised üksikasjad otsustab personaliosakond.

Nõuetekohaselt põhjendatud erakorralistel asjaoludel ja teenistuse huvides võib riikliku eksperdi valida kõnealust menetlust kasutamata. Sellise erandi tegemiseks tuleb taotleda peadirektori luba.

2.   Enne lähetust peab otsene ülemus tagama piisavate eelarvevahendite olemasolu.

3.   Taotluse edastab personaliosakonnale asjaomane alaline esindus.

Artikkel 8

Lähetuse peatamine

1.   Personaliosakond võib lubada lähetuse peatamist ja määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal:

a)

ei maksta artiklites 16 ja 17 nimetatud hüvitisi;

b)

hüvitatakse artiklites 19 ja 20 nimetatud kulud üksnes juhul, kui peatamine toimus Euroopa välisteenistuse taotlusel.

2.   Personaliosakond teavitab peatamisest riikliku eksperdi tööandjat.

Artikkel 9

Lähetuse lõpetamine

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib lähetuse lõpetada Euroopa välisteenistuse taotlusel (mis lepitakse kokku personaliosakonna ja asjaomase tegevdirektori või temaga võrdväärse isiku poolt) või riikliku eksperdi tööandja taotlusel, tingimusel et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka riikliku eksperdi taotlusel sama etteteatamisajaga ning personaliosakonna ja asjaomase tegevdirektori või temaga võrdväärse isiku nõusolekul.

2.   Teatavatel erakorralistel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada:

a)

riikliku eksperdi tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b)

personaliosakonna ja asjaomase tegevdirektori või temaga võrdväärse isiku ning tööandja vahelise kokkuleppega, kui riiklik ekspert on esitanud mõlemale asjakohase taotluse ja kui riikliku eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad või

c)

Euroopa välisteenistus (personaliosakonna ja asjaomase tegevdirektori või temaga võrdväärse isiku kokkuleppel), kui riiklik ekspert ei ole täitnud oma käesolevate eeskirjade kohaseid kohustusi. Riiklikule eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada omapoolseid selgitusi.

3.   Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, teatab personaliosakond sellest viivitamata tööandjale.

II   PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 10

Sotsiaalkindlustus

1.   Enne lähetuse algust kinnitab riikliku eksperdi lähetav tööandja Euroopa välisteenistusele, et riikliku eksperdi suhtes kehtivad kogu lähetuse ajal selle asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kohaldatavad sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kus riiklik ekspert töötab, ning see asutus või organisatsioon tasub välismaal tekkinud kulude eest. Selleks esitab riikliku eksperdi tööandja personaliosakonnale nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72 (4) artikli 11 lõikes 1 osutatud tõendi.

2.   Euroopa välisteenistus kindlustab riikliku eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Personaliosakond annab riiklikule eksperdile kõnealuse kindlustuskaitse tingimused kirjalikult päeval, mil ta pöördub Euroopa välisteenistuse asjaomasesse osakonda lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

3.   Kui missioonil, millel riiklik ekspert osaleb artiklite 4 ja 21 kohaselt, või kui erilise ohu tõttu lähetuse sihtkohas on vaja lisa- või erikindlustust, katab asjaomased kulud Euroopa välisteenistus.

Artikkel 11

Tööaeg

1.   Riiklik ekspert täidab Euroopa välisteenistuses kehtivaid tööaja eeskirju. Peadirektor võib nimetatud eeskirju muuta, kui Euroopa välisteenistuse vajadused seda nõuavad.

2.   Riiklik ekspert töötab kogu lähetuse jooksul täistööajaga. Personaliosakond võib riikliku eksperdi otsese ülemuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas Euroopa välisteenistuse huvidega lubada riiklikul eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3.   Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, töötab ta vähemalt poole tavalisest tööajast.

4.   Riiklikule eksperdile võib maksta Euroopa välisteenistuses vahetustega töö ja valveaja korral kehtivaid hüvitisi.

Artikkel 12

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1.   Kui riiklik ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, teavitab ta oma otsest ülemust sellest niipea kui võimalik ning teatab oma kehtiva aadressi. Kui riiklik ekspert on puudunud rohkem kui kolm päeva, esitab ta arstitõendi ning talt võib nõuda Euroopa välisteenistuse korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2.   Kui riiklik ekspert puudub kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, peab ta edaspidi esitama haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi.

3.   Kui haiguspuhkus on pikem kui kolm kuud või ületab riikliku eksperdi lähetamise raames töötatud aja (olenevalt sellest, kumb on pikem), peatatakse automaatselt artikli 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmine. Seda sätet ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguspuhkus ei jätku pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4.   Kui aga riiklik ekspert saab lähetuse ajal tööõnnetuse tagajärjel vigastada, makstakse talle artikli 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitisi täies ulatuses ja kogu selle aja jooksul, mil ta ei ole töövõimeline, seda kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 13

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1.   Riiklikul eksperdil on õigus saada puhkust kaks ja pool tööpäeva iga töötatud terve kuu kohta (30 päeva kalendriaasta kohta).

2.   Puhkusele jäämiseks tuleb saada eelnevalt luba riikliku eksperdi otseselt ülemuselt.

3.   Riiklikule eksperdile antakse eripuhkust järgmistel juhtudel:

—   riikliku eksperdi abiellumine: neli päeva;

—   riikliku eksperdi elukohavahetus: kaks päeva;

—   kolimine ametisse asumiseks: kuni kaks päeva;

—   abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva;

—   abikaasa surm: neli päeva;

—   üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva;

—   üleneva sugulase surm: kuni kaks päeva;

—   lapse abiellumine: kaks päeva;

—   lapse sünd: kümme päeva, mis tuleb välja võtta sünnile järgneva neljateistkümne nädala jooksul;

—   abikaasa surm rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal: personalieeskirjade kohaselt ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni jäänud arv päevi;

—   lapse raske haigus: kuni kaks päeva;

—   lapse väga raske haigus, mis on arstitõendiga tõendatud, või kuni 12-aastase lapse haiglaravi: kuni viis päeva;

—   lapse surm: neli päeva;

—   lapsendamine: üks kahekümnenädalane ajavahemik (24 nädalat, kui laps on puudega) personalieeskirjades sätestatuga samadel alustel.

Riikliku eksperdi nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võib anda täiendavat eripuhkust kaks päeva 12-kuulise ajavahemiku kohta.

Käesoleva sätte kohaldamisel võib riikliku eksperdi vabaabielukaaslast käsitleda abikaasana personalieeskirjades sätestatuga samadel alustel.

4.   Riikliku eksperdi tööandja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel võib Euroopa välisteenistus (personaliosakond ja asjaomane tegevdirektor või temaga võrdväärne isik) juhtumist sõltuvalt anda riiklikule eksperdile täiendavat eripuhkust kuni kaks päeva 12-kuulise ajavahemiku kohta.

5.   Osalise tööajaga töötamise korral vähendatakse põhipuhkust proportsionaalselt.

6.   Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade eest hüvitist ei maksta.

Artikkel 14

Rasedus- ja sünnituspuhkus

1.   Raseduse korral saab riiklik ekspert rasedus- ja sünnituspuhkust 20 nädalat, mille jooksul talle makstakse artikliga 16 ette nähtud hüvitisi. Kõnealune puhkus algab mitte varem kui kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmikute, enneaegse või puuetega lapse sünni korral kestab see puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse enneaegseks sünnitust, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.

2.   Kui riikliku eksperdi tööandja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse lähetus ajaks, mis ületab Euroopa välisteenistuse määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui Euroopa välisteenistuse huvid seda nõuavad.

3.   Teine võimalus on, et riiklik ekspert taotleb lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui Euroopa välisteenistuse huvid seda nõuavad.

Artikkel 15

Korraldus ja kontroll

Puhkuse andmist korraldab ja kontrollib riikliku eksperdi otsene ülemus ja personaliosakond. Tööaja ning puudumiste kontrolli eest vastutab riikliku eksperdi otsene ülemus.

III   PEATÜKK

HÜVITISED JA KULUD

Artikkel 16

Hüvitised

1.   Riiklikul eksperdil on õigus kogu lähetuse aja jooksul saada päevaraha. Kui päritolu- ja lähetuskoha vaheline kaugus on 150 km või vähem, on päevaraha suurus 31,92 eurot. Kui vahemaa on üle 150 km, on päevaraha suurus 127,65 eurot.

2.   Kui Euroopa välisteenistus või tööandja ei ole hüvitanud riikliku eksperdi kolimiskulusid, makstakse talle täiendavat igakuist hüvitist järgmise tabeli alusel:

Lähetuskoha kaugus päritolukohast (km)

Summa eurodes

0–150

0

> 150

82,05

> 300

145,86

> 500

237,05

> 800

382,92

> 1 300

601,73

> 2 000

720,27

3.   Hüvitisi makstakse missiooni koosseisus osalemise, põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, eripuhkuse ja Euroopa välisteenistuse antud puhkepäevade eest.

4.   Kui riiklik ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muid seda laadi hüvitisi saada. Kui lähetus Euroopa välisteenistuses lõpeb enne ettemaksu aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on riiklik ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagastama.

5.   Artikli 1 lõikes 6 osutatud kirjavahetuses teatab riikliku eksperdi tööandja personaliosakonnale kõikidest käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitistega samalaadsetest hüvitistest, mida riiklik ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha vastavatest Euroopa välisteenistuse makstavatest hüvitistest.

6.   Päevarahade ja igakuiste hüvitiste suurust kohandatakse kord aastas Brüsselis ja Luxembourgis töötavate liidu ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

Artikkel 17

Täiendav kindlamääraline hüvitis

1.   Välja arvatud juhul, kui riikliku eksperdi päritolukoht asub lähetuskohast kuni 150 km kaugusel, saab ta täiendavat kindlamääralist hüvitist, mis võrdub tema tööandja makstava aastase brutopalga (peretoetusi arvesse võtmata) ja Euroopa välisteenistuse vastavalt artiklile 16 makstavate kõikide hüvitiste summa ning palgaastme AD 6 esimese järgu või palgaastme AST 4 esimese järgu alusel ametnikule makstava põhipalga vahega, olenevalt sellest, kummale tegevusüksusele riiklik ekspert vastab.

2.   Selle hüvitise suurust kohandatakse kord aastas liidu ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

Artikkel 18

Värbamis-, lähetus-, päritolu- ning tagasitulekukoht

1.   Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„värbamiskoht” – koht, kus riiklik ekspert täitis oma tööülesandeid vahetult enne lähetust;

—

„lähetuskoht” – Brüssel või koht, kus asub liidu delegatsioon, kuhu riiklik ekspert ametisse määratakse;

—

„päritolukoht” – koht, kus asub riikliku eksperdi tööandja peakontor;

—

„tagasitulekukoht” – koht, kus riiklik ekspert töötab oma peamisel töökohal pärast lähetuse lõppu.

2.   Kui värbamiskoht või tagasitulekukoht asub väljaspool Euroopa Liidu territooriumi või mitte selles liikmesriigis, kus asub riikliku eksperdi tööandja peakontor, või kui riiklik ekspert ei jätka töötamist pärast lähetuse lõppu, on päritolukoht vastavalt kas värbamiskohaks või tagasitulekukohaks.

Värbamiskoht, lähetuskoht või -kohad ning päritolukoht määratakse kindlaks artikli 1 lõikes 6 osutatud kirjavahetuse teel. Tagasitulekukoht määratakse kindlaks riikliku eksperdi tööandja avalduse alusel.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta arvesse asjaolusid, mis on seotud riiklike ekspertide tööga muus kui lähetuskoha riigis või rahvusvahelises organisatsioonis.

Artikkel 19

Sõidukulud

1.   Kui riikliku eksperdi värbamiskoht on lähetuskohast kaugemal kui 150 km, on tal õigus saada sõidukulude hüvitist:

a)

iseenda eest;

b)

abikaasa ja ülalpeetavate laste eest, kui nad elavad riikliku eksperdiga koos ja kui Euroopa välisteenistus kannab kolimiskulud.

2.   Kui reis ei toimu lennureisina, hüvitatakse sõidukulud kindlamääralise hüvitisena, mille ülempiiriks on teise klassi rongipileti hind lisamaksudeta. Sama kehtib ka autoga reisimise kohta. Kui rongireisi pikkus ületab 500 km või kui tavapärane marsruut hõlmab sõitu üle mere, võib hüvitada lennureisi madalaima hinnaga lennukipileti (PEX või APEX) tegeliku maksumuse alusel, kui esitatakse piletid ja pardakaardid.

3.   Riiklikul eksperdil on lähetuse lõppedes õigus saada sõidukulude hüvitist sõiduks tagasitulekukohta eespool nimetatud ulatuses iseenda ning vajaduse korral lõike 1 punktis b nimetatud isikute eest. See hüvitis ei või olla suurem summast, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel.

4.   Kui riiklik ekspert on kolinud oma värbamiskohast lähetuskohta, on tal igal aastal õigus saada kindlamääralist hüvitist sõidu eest lähetuskohast päritolukohta ja tagasi nii iseenda, oma abikaasa kui ka ülalpeetavate laste eest.

5.   Käesoleva sätte kohaldamisel võib riikliku eksperdi vabaabielukaaslast käsitleda abikaasana personalieeskirjades sätestatuga samadel alustel.

Artikkel 20

Kolimiskulud

1.   Riiklik ekspert võib, kui ta on selleks eelnevalt personaliosakonnalt loa saanud, kolida oma mööbli ja isiklikud asjad värbamiskohast lähetuskohta Euroopa välisteenistuse kulul, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

lähetuse esialgne kestus peab olema kaks aastat;

b)

riikliku eksperdi värbamiskoht peab olema lähetuskohast vähemalt 100 km kaugusel;

c)

kolimine peab toimuma enne kuue kuu möödumist lähetuse algusest;

d)

luba peab olema taotletud vähemalt kaks kuud enne kavatsetavat kolimisaega;

e)

tööandja ei hüvita kolimiskulusid ning

f)

riiklik ekspert saadab personaliosakonnale kulude kalkulatsiooni, kviitungite ja arvete originaalid ning oma tööandja tõendi, milles viimane kinnitab, et ta ei hüvita kolimiskulusid.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti ja kui Euroopa välisteenistus on hüvitanud värbamiskohast lähetuskohta kolimise kulud, on riiklikul eksperdil, kui ta on selleks eelnevalt loa saanud, lähetuse lõpus õigus saada hüvitist kolimisel lähetuskohast oma tagasitulekukohta vastavalt Euroopa välisteenistuses kehtivatele kolimiskulude hüvitamise eeskirjadele ja vastavalt lõike 1 punktides d ja e sätestatud tingimustele ning järgmistele täiendavatele tingimustele:

a)

kolimine ei või toimuda varem kui kuus kuud enne lähetuse lõppu;

b)

kolimine peab olema lõpetatud enne kuue kuu möödumist lähetuse lõpust;

c)

Euroopa välisteenistuse hüvitatavate kolimiskulude summa kolimiseks lähetuse lõppedes ei või ületada kolimiskulude summat, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel ning

d)

pärast saadud kalkulatsioonide ja kolimisarve originaalide ning riikliku eksperdi tööandja avalduse (milles viimane kinnitab, et ta ei hüvita kolimiskulusid täielikult ega osaliselt) saatmist Euroopa välisteenistusele.

3.   Riiklikul eksperdil, kelle lähetus lõpeb tema või tema tööandja taotlusel kahe aasta jooksul alates lähetuse algusest, ei ole lähetuse lõppedes õigust saada kolimiskulude hüvitist.

4.   Käesoleva artikli kohased kulud hüvitatakse Euroopa välisteenistuses kehtivate asjaomaste eeskirjade ja tingimuste kohaselt.

Artikkel 21

Missioonid ja missioonide kulud

1.   Riikliku eksperdi võib arvata missiooni koosseisu artikli 4 kohaselt.

2.   Missiooni kulud hüvitatakse Euroopa välisteenistuses kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 22

Koolitus

Riiklikul eksperdil on õigus osaleda Euroopa välisteenistuse korraldatavatel koolituskursustel, kui see on Euroopa välisteenistuse huvides. Riikliku eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võtab riikliku eksperdi otsene ülemus arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema tööülesannete täitmist.

Artikkel 23

Haldussätted

1.   Riiklik ekspert ilmub lähetuse esimesel päeval personaliosakonda lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või 16. kuupäeval.

2.   Liidu delegatsiooni määratud riiklik ekspert ilmub lähetuskohas liidu delegatsiooni juhi juurde.

3.   Euroopa välisteenistus kannab maksed eurodes Brüsselis asuvas pangas avatud arvelduskontole. Mujale kui Brüsselisse lähetatud riikliku eksperdi puhul võib kanda maksed eurodes kas Brüsselis või riikliku eksperdi päritolukohas asuvas pangas avatud arvelduskontole.

IV   PEATÜKK

LIIDU DELEGATSIOONIDESSE LÄHETATUD RIIKLIKUD EKSPERDID

Artikkel 24

Liidu delegatsioonidesse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevas otsuses mujal sätestatud eeskirju ka liidu delegatsioonidesse lähetatud riiklike ekspertide suhtes.

Artikkel 25

Hüvitised

1.   Artiklis 16 nimetatud hüvitised makstakse Belgias eurodes. Nende suhtes kohaldatakse Belgias töötavate ametnike töötasudele kohaldatavat paranduskoefitsienti.

2.   Erandina lõikest 1 võib personaliosakond riikliku eksperdi taotlusel lubada päevaraha tasumist lähetuskoha vääringus või erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning selleks, et säilitada ostujõudu, muus vääringus. Sellisel juhul kohaldatakse hüvitiste suhtes personalieeskirjade X lisa artiklis 12 ette nähtud paranduskoefitsienti ning hüvitiste summa konverteeritakse vastava vahetuskursi põhjal.

3.   Kolmandates riikides asuvatesse ELi delegatsioonidesse lähetatud riiklikele ekspertidele makstakse elamistingimuste eest hüvitist, mis määratakse kindlaks personalieeskirjade X lisa artiklis 10 sätestatud kriteeriumite kohaselt. Personalieeskirjade X lisa artiklis 10 nimetatud võrdlussummaks on käesolevate eeskirjade artikli 16 lõikes 1 nimetatud päevaraha.

Artikkel 26

Kulude hüvitamine

1.   Artikli 19 lõike 1 punktis b ja artikli 19 lõikes 4 osutatud kulusid ei hüvitata.

2.   Artiklis 20 osutatud kulusid ei hüvitata.

Artikkel 27

Põhipuhkus

Liidu delegatsioonidesse lähetatud Euroopa välisteenistuse riiklike ekspertide suhtes kohaldatakse samu põhipuhkuse eeskirju, mida kohaldatakse Euroopa välisteenistuse töötajate suhtes liidu delegatsioonides.

V   PEATÜKK

RIIKLIKUD EKSPERDID, KELLE LÄHETUSE KULUSID EI KAETA

Artikkel 28

Riiklikud eksperdid, kelle lähetuse kulusid ei kaeta

1.   Käesolevas otsuses tähendab „tasuta tööle lähetatud riiklik ekspert” riiklikku eksperti, kellele Euroopa välisteenistus ei maksa mingisuguseid peatükkides III ja IV ette nähtud hüvitisi ega kata mingisuguseid käesolevas otsuses ette nähtud kulusid, välja arvatud need, mis on seotud tema tööülesannete täitmisega lähetuse jooksul, ilma et see piiraks Euroopa välisteenistuse ja tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdi lähetanud asutuse teistsuguse kokkuleppe kohaldamist.

2.   Personaliosakond võib lubada juhtumist sõltuvalt asjaomase tegevdirektori või temaga võrdväärse isiku taotlusel tasuta tööle lähetatud riiklike ekspertide lähetust, võttes arvesse nende päritolukohta, asjaomast osakonda, geograafilist tasakaalu ja tehtavat tööd.

VI   PEATÜKK

EESKIRJADE KOHALDAMINE LÄHETATUD SÕJAVÄELASTE SUHTES

Artikkel 29

Lähetatud sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevas otsuses mujal sätestatud eeskirju ka sõjaväelaste suhtes, kes on lähetatud Euroopa välisteenistusse eesmärgiga luua Euroopa Liidu sõjaline staap vastavalt nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsusele 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta, (5) nii nagu seda on muudetud.

Artikkel 30

Tingimused

Lähetatud sõjaväelased peavad lähetuse ajal saama palka teenistuse eest mõne liikmesriigi relvajõududes.

Artikkel 31

Värbamine

Lähetatud sõjaväelaste värbamise korra kehtestab Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja (6).

Artikkel 32

Kirjavahetus

Artikli 1 lõikes 6 osutatud kirjavahetus toimub Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja ja aseülemjuhataja ning kõikide juhatajate ja osakonnajuhtide määramiste korral peadirektori ja asjaomase liikmesriigi alalise esinduse vahel ning kõigi teiste määramiste korral Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja ja asjaomase liikmesriigi alalise esinduse vahel. Kirjavahetuses mainitakse ka kõiki piiranguid sõjaväelase missioonidel osalemise suhtes.

Artikkel 33

Lähetuse kestus

1.   Lähetus kestab vähemalt kuus kuud ja mitte kauem kui kolm aastat ning seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületa nelja aastat.

2.   Kui erandjuhtumid välja jätta, peab eelmise lähetuse lõpu ja järgmise lähetuse vahe olema vähemalt kolm aastat, kui olukord seda nõuab ja Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja annab nõusoleku.

Artikkel 34

Ülesanded

Erandina artiklist 4 täidavad kõrge esindaja alluvuses olevad lähetatud sõjaväelased ülesandeid, mis on neile pandud muudetud otsuse 2001/80/ÜVJP lisa kohaselt.

Artikkel 35

Julgeolekukontroll

Artikli 1 lõikes 6 osutatud kirjavahetusega määratakse kindlaks lähetatud sõjaväelaste juurdepääsuõiguse tase, mis ei või olla madalam kategooriast SECRET.

Artikkel 36

Töökogemus

Erandina artikli 6 lõikest 1 võib Euroopa välisteenistusse lähetada haldus- või nõustamisküsimustega tegelevaid ja täidetavate ülesannete valdkonnas eriti pädevaid sõjaväelasi.

Artikkel 37

Lähetuse peatamine ja lõpetamine

1.   Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja annab loa kohaldada artikli 8 lõiget 1 lähetatud sõjaväelaste suhtes.

2.   Erandina artikli 9 lõikest 2 võib lähetuse ette teatamata lõpetada, kui seda nõuavad Euroopa välisteenistuse või lähetatud sõjaväelase siseriikliku haldusasutuse huvid või muul piisaval põhjusel.

Artikkel 38

Kohustuste oluline täitmata jätmine

1.   Lähetuse võib ette teatamata lõpetada, kui lähetatud sõjaväelane on kas tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Erandina artikli 9 lõike 2 punktist c teeb Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi. Enne otsuse tegemist teavitab Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja selle liikmesriigi alalist esindajat, kelle kodanik on asjaomane teenistusse lähetatud sõjaväelane. Pärast kõnealuse otsuse tegemist ei hüvitata enam artiklites 19 ja 20 osutatud kulusid.

Enne esimeses lõigus nimetatud otsuse tegemist ja pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi, võib teenistusse lähetatud sõjaväelase lähetuse peatada, kui Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja leiab, et tegemist on kohustuste olulise täitmata jätmisega. Lähetuse peatamise ajal, mis ei või kesta kauem kui kolm kuud, ei maksta artiklites 16 ja 17 nimetatud hüvitisi.

2.   Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja teatab siseriiklikele asutustele juhtudest, kui lähetatud sõjaväelane on rikkunud käesoleva otsusega kehtestatud või selles viidatud eeskirju.

3.   Lähetatud sõjaväelase suhtes kehtivad endiselt samad distsiplinaareeskirjad kui selles liikmesriigis, mille kodanik ta on.

Artikkel 39

Tööaeg

Lähetatud sõjaväelase suhtes ei kohaldata artikli 11 lõike 2 teist lauset.

Artikkel 40

Eripuhkus

Euroopa välisteenistus võib anda täiendavat palgata eripuhkust tööandja pakutava koolituse jaoks viimase põhjendatud avalduse alusel.

Artikkel 41

Hüvitised

Artikli 1 lõikes 6 osutatud kirjavahetuses võib sätestada, et artiklitega 16 ja 17 ette nähtud hüvitisi ei maksta.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Kaebused

1.   Ilma et see piiraks pärast ametisse asumist menetluse algatamise võimalusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul, võib riiklik ekspert esitada kaebuse personaliosakonnale sellise õigusakti kohta, mille on võtnud vastu Euroopa välisteenistus käesoleva otsuse alusel ja millel on tema jaoks kahjulik mõju, välja arvatud otsused, mis tulenevad vahetult tema tööandja tehtud otsustest.

2.   Kaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul. Ajavahemikku hakatakse arvestama asjaomasele isikule otsuse teatamise kuupäevast, kuid hiljemalt kuupäevast, millal nimetatud isik selle teate kätte sai. Personaliosakond teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui kaebusele selle ajavahemiku jooksul ei vastata, loetakse kaebus tagasilükatuks.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsust 2007/829/EÜ ja komisjoni 12. novembri otsust 2008 (C(2008) 6866) kohaldatakse jätkuvalt kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal, ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Kõnealusest päevast alates kohaldatakse seda:

a)

iga uue lähetuse suhtes Euroopa välisteenistusse ning

b)

iga sellise lähetuse pikendamise suhtes, mis oli eelnevalt komisjoni või nõukogusse, kuid mille ülesanded on viidud üle Euroopa välisteenistusse. Sellisel juhul algab artiklis 2 sätestatud lähetuse kestus Euroopa välisteenistusse üleviimise kuupäevast.

Brüssel, 23. märts 2011

Kõrge esindaja

C. ASHTON

(1)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

(2)  ELT L 327, 13.2.2007, lk 10.

(3)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(4)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(5)  EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7.

(6)  Euroopa Liidu sõjalise staabi komplekteerimis- ja roteerimispoliitika, dokument 5402/2011.