EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

10. mai 2012,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2010. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega (1),

—	võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2012. aasta soovitust (06083/2012 – C7-0051/2012),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (2), eriti selle artiklit 185,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008 (3), millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet, eriti selle artiklit 60,

—

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (4), ja eelkõige selle artiklit 94,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0124/2012),

A.	arvestades, et kontrollikoda märkis, et on leidnud piisavalt kinnitust Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) 2010.aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

arvestades, et Euroopa Parlament andis 10. mail 2011. aastal heakskiidu ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel (5) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

—	nõudis tungivalt, et amet viiks sisse tegevuseelarve tegevuspõhise ülesehituse, et luua selge seos töökava ja finantsprognooside vahel ning parandada nii järelevalvet tulemuste üle kui ka aruandlust;

—	juhtis tähelepanu asjaolule, et ka 2010. aasta eelarvesse kandis amet üle suure summa tegevuskulude assigneeringuid;

—	nõudis, et iga aasta eelarvele lisataks eriaruanne eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringute kohta, milles on märgitud nende vahendite kasutamata jätmise põhjused ning nende kasutuselevõtu viis ja tähtaeg;

—	märkis, et personalivaliku menetlustes esineb puudusi, mis ohustavad kõnealuste menetluste läbipaistvust;

C.	arvestades, et ametit rahastatakse tasudest ja lõivudest ning liidu panusest;

D.	arvestades, et ameti eelarveaasta 2010 eelarve oli 137 200 000 eurot, mis on 12,27 % rohkem kui 2009. aasta eelarve 122 200 000 eurot; arvestades, et liidu panus ameti 2010. aasta eelarvesse oli 34 197 000 eurot (6), mis on 0,87 % rohkem kui 2009. aasta eelarve puhul;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

tuletab meelde, et kaks kolmandikku ameti eelarvest on pärit tööstuse makstavatest tasudest ja lõivudest, üks kolmandik liidu toetusest ning liidu esialgne panus ameti 2010. aasta eelarvesse oli 32 879 000 eurot; märgib samas, et sellele summale lisati ülejäägi tagasinõudmisest saadud 1 318 000 eurot, mistõttu liidu kogutoetus 2010. aastal oli 34 197 000 eurot;

märgib, et ameti eelarve suurenes 2010. aastal võrreldes 2007. aastaga 61 % ehk 85 200 000 eurolt 137 200 000 euroni ning töötajate arv suurenes 333-lt 524-ni;

märgib, et komisjoni 31. mai 2007. aasta määruse (EÜ) nr 593/2007 (mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive) (7) artikli 3 kohaselt on lõivudest saadav tulu sihtotstarbeline tulu, mida amet võib üle kanda juhul, kui tulu on kasutamata; märgib, et tööstuse tulud võivad olla seotud enama kui ühe rahandusaastaga; märgib, et reservi, mida saab kasutada järgmistel aastatel, kohaldatakse vastavalt iga aasta eelarve täitmise tulemusele; märgib, et reservi maht vähenes kahe viimase aasta jooksul 29 000 000 eurolt 2008. aasta lõpus 21 000 000 euroni 2010. aasta lõpus;

märgib, et eelarveaastaaasta 2010 lõpliku raamatupidamise aruande kohaselt kasutas amet 2010. aastal üksnes liigendamata assigneeringuid, mistõttu kulukohustuste assigneeringuid olid sama suured kui maksete assigneeringud; märgib ühtlasi, et 2010. aasta assigneeringute üldine täitmismäär oli 99,51 %;

kutsub ametit üles võtma ka edaspidi asjakohaseid meetmeid, et vältida puudujääke, mis seavad ohtu nii hankeprotsessi läbipaistvuse kui ka usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte;

Raamatupidamisarvestus

kinnitab oma lõpliku raamatupidamise aastaaruande põhjal, et amet muutis 2010. aastal tulu kajastamise meetodit ning läks kulupõhiselt meetodilt üle lineaarsele meetodile, nagu soovitati EÜ arvestuseeskirjas nr 4;

märgib, et ameti kinnitusel viidi muudatus läbi selleks, et muuta täpsemaks ja läbipaistvamaks viis, millega näidata, kuidas tulu on teenitud, ning võtta arvesse kontrollikoja 2009. aasta soovitust kohaldada sellist meetodit, mis kajastaks täpsemalt eelarveaastal kavandatud tulu;

kinnitab ameti iga-aastase tegevusaruande põhjal, et ettevõtte ressursiplaneerimise süsteemi tõhustati veelgi ning seda kasutati süstemaatiliselt kõikide finantstehingute liikide ja raamatupidamiskontode sulgemise puhul;

Hankemenetlused

märgib iga-aastasele tegevusaruandele tuginedes, et 2010. aastal korraldati nii operatiivsete kui ka administratiivsete vajaduste katmiseks 23 suuremahulist pakkumismenetlust, millest 20 viidi lõpule ning kirjutati alla 29 suuremahulisele lepingule, mille ligikaudne maksumus on 14 000 000 eurot; märgib lisaks sellele, et vähemahukate hankemenetluste tulemusel kirjutati alla 428 lepingule, mille kogumaksumus on umbes 1 650 000 eurot;

10.

tunnistab eelkõige kontrollikoja andmetele tuginedes, et kahe suure hankemenetluse puhul ei võimaldanud kasutatud hindamismeetod parima rahalise pakkumise teinud pakkujal hinna kategoorias kõige kõrgemat punktisummat saada; märgib kontrollikoja andmetel, et nimetatud kaks hankemenetlust käsitlesid:

—	nelja-aastase koristusteenuste lepingu uuendamist, mille väärtus on 1 000 000 eurot;

—	kuni nelja-aastase raamlepingu sõlmimist õhusõiduki mootori sertifitseerimise nõuete ja standardite alaste õpingute valdkonnas maksimumväärtusega 2 500 000 eurot, mille puhul ei esitanud edukas pakkuja oma pakkumises kõiki hinnakomponente;

märgib, et amet vastas, et see ei avaldanud negatiivset mõju tulemile, kuid võtab siiski arvesse kohtu arvamust ning tulevikus reageerib tuvastatud ohule, pöörates veel enam tähelepanu finantshindamise valemitele;

Personal

11.

märgib veelkord, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on taas tuvastanud puudujääke personalivaliku menetlustes, mis seab ohtu nimetatud menetluste läbipaistvuse; tunnistab kontrollikoja andmetele tuginedes, et personalivaliku menetluste puhul puudusid tõendid selle kohta, et lävendid, mille alusel kandidaadid intervjuule pääsevad ja reservnimekirja kantakse, oleksid olnud määratletud enne avalduste hindamise algust; märgib, et selle ajendiks võib olla onupojapoliitika või huvide konflikti varjamine; palub teha huvide konflikti vältimiseks kõik võimalik; nõuab, et komisjon tagaks, et amet kohaldaks liidu eeskirju nõuetekohaselt; rõhutab, et hankemenetlused ja personalivalikumenetlused peavad olema läbipaistvad;

12.

märgib, et amet ei teavitanud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni oma ekspertide/töötajate valikumenetlusi läbipaistvamaks muutmiseks võetavatest meetmetest, nagu paluti 2009. aastal, kuigi mõistab, et sellele probleemile reageeriti 2010. aastal, pärast seda kui kontrollikoda oli oma aruandes seda teemat taas kord rõhutanud; rõhutab veel kord, et kõnealuste puudujääkide mõju arvessevõtmine muutub veelgi olulisemaks, kui arvestada seda, et ameti eesmärgid on järgmised: sertifitseerimistingimuste väljaandmine, otsuste tegemine lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise valdkonnas ning liikmesriikide pädevate asutuste standardiseerimiskontrollide korraldamine;

13.

võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikojale, et värbamiskomisjoni liikmetele mõeldud suunistes on selgelt näidatud lävendid, millele peavad kandidaadid vastama intervjuule pääsemiseks (50 %) ja reservnimekirja kandmiseks (65 %), kuid ta jätab endale õiguse otsustada intervjuule kutsutavate kandidaatide maksimaalse arvu üle vastavalt nende tugevusele;

14.

tuletab ametile meelde, kui oluline on tagada kontrollirühmade ja rühmajuhtide piisavad väljaõppe- ja kvalifikatsioonikriteeriumid; kutsub ametit üles võtma konkreetseid meetmeid ja teavitama nendest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

15.

märgib, et ameti töötajate, sealhulgas ajutiste ja lepinguliste töötajate arv suurenes 509-lt 2009. aastal 578-ni 2010. aastal;

Huvide konflikt

16.

märgib, et ameti tehnilisi töötajaid on tavaliselt vaja tööle võtta riikide lennuametitest ja lennundustööstuse esindajate hulgast; on seisukohal, et töötajatel peab olema piisav ja ajakohane tehniline töökogemus lennunduse valdkonnas, et teostada tehnilist kontrolli nõuetele vastavust käsitlevate tõendavate dokumentide üle, mis võimaldab tagada liidu õigusaktides nõutud piisava lennuohutuse taseme; on siiski mures, sest selline olukord võiks kaasa tuua huvide konflikti juhul, kui töötaja, kes on võetud tööle lennukeid tootvast ettevõttest, töötab ametis ja võtab vastu otsuseid sellise õhusõiduki sertifitseerimise kohta, mille kallal ta töötas lennukitootja heaks töötades ning mis, kui seda ei märgata ega ohjata, võib kaasa tuua huvide konflikti situatsiooni; tunnistab siiski, et amet on kehtestanud sertifitseerimismenetluse, kus otsustamisprotsessi erapooletuse tagab tehnilise hindamise ja otsustamise protsessi enda kollegiaalne iseloom; võtab samuti teadmiseks, et amet tegeleb praegu kogu ametit hõlmava toimimisjuhendialase poliitika väljatöötamisega, mille hulka kuulub võimalike huvide konflikti juhtumite identifitseerimine, ennetamine, jälgimine ja nende tagajärgedele reageerimine, mis aitab ametil veel paremini identifitseerida ja ohjata huvide konflikti juhtumeid nii, et lennuohutus ei satuks kunagi ohtu;

17.

kutsub ametit üles võtma nõuetekohaselt arvesse oma töötajate erialast tausta, et vältida igasugust huvide konflikti; on arvamusel, et ameti huvide konfliktide poliitikas tuleks sätestada, mil määral ja millistel tingimustel tohib ameti töötajat kaasata sellise õhusõiduki sertifitseerimisse, millega ta töötas enne ametisse tööle asumist;

18.

palub ametil kehtestada tõhusad menetlused, millega asjakohaselt reageeritakse väidetavatele ametisisestele huvide konflikti võimalikele juhtumitele; samuti palub ametil avaldada oma veebisaidil huvide deklaratsiooni ja töökogemuse oma ekspertide, juhtkonna, haldusnõukogu liikmete ja kõigi muude isikute kohta, kelle tegevus on seotud sertifitseerimisprotsessiga; märgib, et amet peaks huvide konflikti valdkonnas järgima OECD juhiseid;

19.

märgib, et amet on seotud kõikide kodanike jaoks elulise tähtsusega otsuste vastuvõtmisega ja võtab arvesse, et kuna ameti tähtsus tööstusele on suur, on ta avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all ning jääb seetõttu huviga ootama kontrollikoja poolt enne 2012. aasta juunikuud avaldatavat eriaruannet huvide konflikti teemal, et tutvuda selles esitatud tähelepanekute ja soovitustega ning nende üle arutleda;

Tulemused

20.

palub, et amet jätkaks olemasoleva tegevuseelarve tegevuspõhise ülesehituse kohaldamist, et luua selge seos töökava ja finantsprognooside vahel ning parandada jätkuvalt nii järelevalvet tulemuste üle kui ka aruandlust;

21.

palub, et amet võtaks kõikide põhitegevuste kavandamisel vajadusel kasutusele Gantti diagrammi; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on, et amet määraks programmitöös kindlaks oma SMART (täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) eesmärgid ja RACER (asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad) näitajad, nagu ta on alates 2008. aastast teinud aasta tööprogrammis ja aasta tegevusaruandes;

Sisekontroll

22.

märgib oma iga-aastasele tegevusaruandele tuginedes, et amet tõhustas 2010. aastal oma integreeritud haldussüsteemi, sealhulgas sisekontrolli kontseptsiooni, mille eesmärk on tagada riskide nõuetekohane leevendamine, et tõsta ameti suutlikkust saavutada tegevuse, kvaliteedi ja nõuetele vastavuse osas püstitatud eesmärgid ning finantseesmärgid;

23.

märgib, et 2010. aasta detsembris sertifitseeriti ameti integreeritud haldussüsteem rahvusvaheliselt tunnustatud ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise standardi alusel;

Kontrollide standardiseerimine

24.

palub, et amet jätkuvalt parandaks kontrollide kavandamise dokumenteerimist; tuletab ametile meelde, kui oluline on dokumenteerida riskihindamist ja kontrollide kavandamise kriteeriume, et õigustada oma sisemisi otsustusmehhanisme juhtudel, mille puhul on tegu liidu kodanike turvalisust mõjutavate märkimisväärsete puudujääkidega;

25.

palub lisaks sellele, et amet jätkuvalt parandaks oma tegevuse tõhusust, pannes järgmise abil rõhku põhilistele ohutusega seotud muredele:

—	teabe seire;

—	aruandluse ja rakendamise ajalise kestuse lühendamine;

—	ameti ja komisjoni vahelise otsustusprotsessi dokumenteerimine ning

—	igasuguse võimaliku huvide konfliktiga seotud olukorra ohu asjakohane vähendamine;

26.

kutsub ühtlasi ametit üles tähelepanekute vormis esitatavaid kontrolli tulemusi klassifitseerima, teostama nende üle järelevalvet ja võtma järelmeetmeid; märgib ametile tuginedes, et ta on välja töötanud tegevusjuhise nimetatud tulemuste sõnastamiseks ja komisjonile teatamiseks; kutsub seetõttu ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles osas võetud meetmetest;

Siseaudit

27.

tunnistab, et ikka veel ei ole järgitud ametile siseauditi talituse poolt esitatud mitut väga olulist soovitust võimalike riskide vähendamise kohta ning siseauditi talitus vaatab neid praegu läbi;

28.

märgib eelkõige, et 2010. aastal auditeeris siseauditi talitus standardiseerimiskontrolle, et hinnata ametis standardiseerimiskontrollidega seonduvat sisekontrolli süsteemi ning anda sellele sõltumatu tagatis, mille eesmärk on jälgida, kas riikide lennuametid on järginud asjaomaseid liidu määruseid ning anda aru komisjonile; märgib ka, et amet on juba välja töötanud tegevuskava parandusmeetmetega, milleks siseauditi talitus andis nõusoleku ja mis on juba siseauditi talitusele üle antud, et ta vaataks üle tõendid lõigetes 25–27 sätestatud soovituste rakendamise kohta;

29.

kutsub sellega seoses ametit üles tegema edusamme järgmistes valdkondades:

—	dokumenteerima riskihindamist pärast iga-aastaseid kontrollprogramme ja kontrollkäike;

—	parandama järelevalvet ohutust mõjutavate märkimisväärsete puudujääkide üle ja sellealast aruandlust;

—	teostama järelevalvet pärast kontrollkäike koostatud aruannetes esitatud tähelepanekute üle ja võtma järelmeetmeid;

30.

juhib tähelepanu eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportites esitatud soovitustele, mis on esitatud käesoleva resolutsiooni lisas;

31.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2012. aasta resolutsioonile (8) asutuste tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 366, 15.12.2011, lk 21.

(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(5) ELT L 250, 27.9.2011, lk 140.

(6) ELT L 64, 12.3.2010, lk 613.

(7) ELT L 140, 1.6.2007, lk 3.

(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0164 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 388).

LISA

EUROOPA PARLAMENDI VIIMASTE AASTATE SOOVITUSED

Euroopa Lennundusohutusamet

2006

2007

2008

2009

Tulemused

Amet peaks hoolikalt kontrollima, et kuluprognoosid vastaksid tegelikele vajadustele: ameti kuluanalüüsi süsteemist ilmnes, et kulud ulatusid ligikaudu 48 000 000 euroni, samas kui tulusid oli ligikaudu 35 000 000 eurot, järelikult on programmitöö olnud ebapiisav.

Amet peaks hoolikalt kontrollima, et eelarvepädevatele institutsioonidele kinnitamiseks esitatavad kuluprognoosid vastaksid tegelikele vajadustele.

—	Kutsub ametit üles teostama diakroonilist analüüsi selle ja eelmiste aastate tulemuste kohta.

—	Kutsub ametit üles määrama kindlaks oma SMART eesmärgid ja RACER näitajad.

—	Kutsub ametit üles võtma kasutusele Gantti diagrammi.

—	Kutsub ametit üles määrama kindlaks oma SMART eesmärgid ja RACER näitajad.

—	Kutsub ametit üles kaaluma kõikide põhitegevuste kavandamisel Gantti diagrammi kasutuselevõttu, mis võimaldab ülevaatlikult näidata projektidele kuluvat iga töötaja tööaega.

—	Nõuab tungivalt, et amet viiks sisse tegevuseelarve tegevuspõhise ülesehituse, et luua selge seos töökava ja finantsprognooside vahel ning parandada nii järelevalvet tulemuste üle kui ka aruandlust.

—	Kutsub ametit üles võrdlema tulemusi aastal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, sellele eelnenud aastal saavutatud tulemustega.

Tasude ja lõivude määrus

–

Amet ei tohi segamini ajada varasemat ja uut tasude ja lõivude määrust.

—	Kutsub ametit üles võtma kasutusele sertifitseerimisprojektide järelevalvesüsteemi.

—	Kutsub ametit üles esitama üksikasjaliku kava kindlustamaks, et iga-aastastest kindlatest maksesummadest saadav tulu ei oleks oluliselt suurem osutatud teenuste kuludest.

—	Kutsub ametit üles parandama sertifitseerimisprojektide järelevalvesüsteemi, et projekti kogu kestuse jooksul kogutud lõivud ei erineks oluliselt tegelikest kuludest.

—	Kutsub ametit üles täpselt hindama 2010. aasta raamatupidamisaruannete koostamiseks kumuleerunud kulusid, mis on seotud sertifitseerimisteenuste haldamisega, mida allhanke korras osutavad riiklikud lennuametid.

Assigneeringute ülekandmine / hangetega seotud küsimused

Eirati eelarve aastasuse põhimõtet: amet kasutas finantseeskirja vastaselt 2005. aastast üle kantud liigendatud assigneeringuid, ehkki ametil oli 2006. aastaks piisavalt maksete assigneeringuid.

Lepingu sõlmimise kriteeriumide ja finantshindamise meetodi puudulik läbipaistvus.

—	Kutsub ametit üles kõrvaldama ettevõtte ressursiplaneerimise puudujäägid, mille põhjustas viivitus teenuseosutamise lepingu allkirjastamisel (kutsub ametit üles esitama komisjonile ja parlamendile järgmistel aastatel palju realistlikumad prognoosid).

—	Kutsub komisjoni üles uurima, kuidas saaks tagada vajadustepõhise sularahahalduse põhimõtte igakülgse täitmise, et hoida ameti sularahareserv võimalikult väiksena.

—	2010. aastasse ülekantud tegevuskulude assigneeringute maht oli suur (65 % III jaotisest – tegevuskulud; ülekantud kulukohustuste assigneeringute maht oli 13 %).

—	Nõuab lepingute korrektsemat ja õigeaegsemat haldamist ning seda, et järgmise aasta kohta esitataks parlamendile ja komisjonile palju realistlikumad prognoosid.

—	Nõuab, et iga aasta eelarvele lisataks aruanne eelmisest eelarveaastast üle kantud kasutamata assigneeringute kohta, milles on märgitud nende vahendite kasutamata jätmise põhjused ning nende kasutuselevõtu viis ja tähtaeg.

Personal

–

Kutsub ametit üles parandama töölevõtmise ja personaliplaneerimise korda.

—

Märgib, et personalivaliku menetlustes esineb puudujääke, mis seavad ohtu kõnealuste menetluste läbipaistvuse. Kontrollikoda märkis, et personalivaliku menetluste puhul ei olnud valimiskomisjonide otsused piisavalt põhjendatud ja dokumenteeritud, kuna intervjuule pääsemise ja reservnimekirja kandmise lävendid ei olnud eelnevalt määratletud, samuti puudusid protokollid.

—	Nõuab tungivalt, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni meetmetest, mida on võetud olukorra parandamiseks ja ekspertide/personali valikumenetluse läbipaistvamaks muutmiseks.

Siseaudit

Amet ei ole veel kasutusele võtnud tõhusat nõuete haldamise süsteemi, kus on võimalusel arvestatud ka intressinõudega hilinenud maksete eest.

–

Kutsub ametit üles võtma meetmeid, et viia ellu 13 siseauditi talituse esitatud 28 soovitusest (millest kaks on eriti olulised) → soovitused puudutavad eelarvelist kindlusetust, riskianalüüsi puudumist, hindamis- ja edutamispoliitika puudumist, eelarveaasta pikkuse määramise menetlust ja menetluse puudumist tehtud erandite kajastamiseks.

Tunnistab, et amet on rakendanud siseauditi talituse poolt alates 2006. aastast tehtud 26 soovitusest 20.