17.10.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 286/22

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

10. mai 2012,

Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu

(2012/545/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (KOM(2011) 473 – C7-0258/2011) (2),

—	võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2010. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) milles kinnitatakse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—	võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 31/2008 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta (6),

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0095/2012),

1.	lükkab edasi otsuse tegemise nõukogu peasekretäri tegevusele heakskiidu andmise kohta nõukogu 2010. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud ja reservatsioonid alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT L 64, 12.3.2010.

(2) ELT C 332, 14.11.2011, lk 1.

(3) ELT C 326, 10.11.2011, lk 1.

(4) ELT C 332, 14.11.2011, lk 134.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) Otsus tuleneb nõukogu 22. juulil 2002. aastal vastu võetud kodukorrast (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).

(7) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

17.10.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 286/23

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

10. mai 2012,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2010. aasta raamatupidamise aastaaruannet (KOM(2011) 473 – C7-0258/2011) (2),

—	võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2010. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2010 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) milles kinnitatakse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (5) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—	võttes arvesse nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsust nr 31/2008 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta (6),

—	võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0095/2012),

1.	lükkab edasi otsuse tegemise nõukogu peasekretäri tegevusele heakskiidu andmise kohta nõukogu 2010. aasta eelarve täitmisel vastavalt parlamendi õigusele kasutada ära eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajakavas sisalduvat kaht tähtaega, et antud juhul püüda jõuda eesistujariigiga kokkuleppele;

võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoda järeldas oma audititööle tuginedes aastaaruandes eelarveaasta 2010 kohta, et institutsioonide ja ametite 31. detsembril 2010. aastal lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu; toonitab, et halduskulude rubriigis on üldiselt kõige tõenäolisemaks veamääraks hinnatud 0,4 % (punktid 7.9 ja 7.10);

märgib, et on saanud rea dokumente 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks (2010. aasta lõplikud finantsaruanded, sh raamatupidamise aastaaruanne, finantstegevuse aruanne ja 2010. aasta siseauditite kokkuvõte); ootab endiselt, et nõukogu edastaks talle kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks vajalikud dokumendid (kaasa arvatud 2010. aasta täieliku siseauditi kohta);

4.	loodab, et parlamendile esitatakse täielik iga-aastane tegevusaruanne; nõuab, et iga-aastases tegevusaruandes esitatakse samuti üksikasjalik tabel kõikide nõukogu töötajate kohta, liigendatuna kategooria, palgaastme, soo, täiendusõppes osalemise ja kodakondsuse järgi;

rõhutab, et kontrollikoda kritiseeris 2010. aastat käsitlevas aruandes „Residence Palace’i” ehitusprojekti rahastamist ettemaksete osas (punkt 7.19); märgib, et kontrollikoja tähelepaneku kohaselt tegi nõukogu aastatel 2008–2010 ettemakseid kokku 235 000 000 eurot; märgib, et makstud summad võeti alakasutatud eelarveridadelt; juhib tähelepanu sellele, et „alakasutatud” on poliitiliselt korrektne termin, mille all mõeldakse eelarvesse kantud liigseid vahendeid; rõhutab, et 2010. aastal suurendas nõukogu eelarverida „Kinnisavara omandamine”40 000 000 euro võrra;

6.	võtab teadmiseks nõukogu selgituse, et assigneeringud tehti kättesaadavaks ümberpaigutustega, milleks andsid loa eelarvepädevad institutsioonid vastavalt finantsmääruse artiklites 22 ja 24 sätestatud korrale;

7.	jagab kontrollikoja seisukohta, et selline menetlus ei ole kooskõlas eelarve õigsuse põhimõttega, ehkki üürimaksetes on raha kokku hoitud;

8.	võtab teadmiseks nõukogu vastuse, et suulise tõlke ja delegatsioonide sõidukulude eelarveread peaksid olema paremas kooskõlas tegeliku kasutusega, ning nõuab eelarve paremat kavandamist, et edaspidi praegust tava vältida;

tuletab kontrollikojale meelde Euroopa Parlamendi nõudmist, et kontrollikoda viiks läbi nõukogu järelevalve- ja kontrollisüsteemide põhjaliku hindamise, sarnaselt hindamistega, mille kontrollikoda viis eelarveaasta 2010 aruande koostamise käigus läbi Euroopa Kohtu, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori suhtes;

10.

peab kahetsusväärseks 2007., 2008. ja 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses esinenud probleeme, mis tulenesid nõukogu soovimatusest pidada avatud ja ametlikku dialoogi eelarvekontrollikomisjoniga ja vastata selle komisjoni küsimustele; tuletab meelde, et parlament keeldus andmast heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel 10. mai 2011. aasta (8) ja 25. oktoobri 2011. aasta (9) resolutsioonides märgitud põhjustel;

11.	kordab seisukohta, et Euroopa maksumaksjatel on igati õigus oodata täieliku avaliku kontrolli kohaldamist kogu liidu eelarve, kaasa arvatud eri institutsioonide ja ametite sõltumatult hallatavate kõigi rahaliste vahendite üle;

12.	peab kahetsusväärseks, et nõukogu on seisukohal, et ainsa liidu institutsioonina ei pea nõukogu andma aru tema käsutusse antud rahaliste vahendite kasutamise üle;

13.

juhib tähelepanu sellele, et nõukogu väide, nagu tuleks komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist tõlgendada heakskiidu andmisena kogu liidu eelarvele, kaasa arvatud nõukogu kasutatavale osale eelarvest, sisaldab viga, mis ilmneb sellest, et nõukogu leiab igasuguse loogikata, et komisjonil ei peaks olema õigust teostada kontrolli nõukogu eelarve üle ja seda hallata; on seisukohal, et selle vastuolu ainus loogiline lahendus on see, et nõukogu kas palub komisjonil võtta oma rahalised vahendid kontrolli alla või ta osaleb täies mahus tavapärases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, kusjuures vajalikke muudatusi tehes tuleb tingimata kohaldada täismenetlust, mida järgitakse kõigi muude Euroopa Liidu institutsioonide osas;

14.

kordab, et parlament ootab endiselt nõukogu vastust kahes eespool nimetatud resolutsioonis märgitud meetmete ja dokumentide esitamise nõuete kohta; palub nõukogu peasekretäril esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavale parlamendikomisjonile põhjalikud kirjalikud vastused järgmistele küsimustele.

Nõukogu ei osalenud korrapäraselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavas parlamendikomisjonis toimunud koosolekutel, kui peeti eelmiseid nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlenud arutelusid, aga nõukogu osalemist loetakse äärmiselt oluliseks, selleks et nõukogu esindaja vastaks komisjoni liikmete küsimustele nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Kas nõukogu nõustub edaspidi osalema eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavas parlamendikomisjonis toimuvates aruteludes nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta?

b)	Miks muudab nõukogu igal aastal siseauditi esitusviisi/formaati? Miks on siseaudit igal aastal nii lühike, üldsõnaline ja ebaselge? Kas nõukogu võiks alates 2010. aasta menetlusest esitada siseauditi aruande ka mõnes muus keeles peale prantsuse keele?

c)	Kas välisaudit on tehtud? Kui jah, siis kas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutav parlamendikomisjon võiks seda näha? Kui välisauditit ei ole, siis miks otsustas nõukogu seda mitte teha?

Seni nägi nõukogu tegevus ette kaasfinantseerimise komisjoniga, mis on pärast Lissaboni lepingu jõustumist suurenenud. Millised auditi- ja kontrollisüsteemid on kehtestatud, et tagada täielik läbipaistvus? Arvestades, et Lissaboni leping suurendas kaasfinantseerimist komisjoniga, siis kuidas tõlgendab nõukogu „vastamist asjakohastele päringutele”?

Kontrollikoda viitas 2009. aastat käsitlevas aruandes asjaolule, et kuuest auditeeritud hankemenetlusest kahe puhul ei järginud nõukogu menetluse tulemuste avaldamist reguleerivaid finantsmääruse eeskirju. Kas nõukogu on uurinud rohkem näiteid sarnastest hankemenetlustest? Kas nõukogu on muutnud sisemise menetluse sujuvamaks, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ära hoida?

Euroopa Liidu eriesindajate isikkoosseis: palutakse esitada Euroopa Liidu eriesindajate isikkoosseis nõukogus 2009. aastal (kogu personal, ametikohtade loetellu kuuluv ja muu), ametikohtade arv ja ametiaste. Millisel viisil ja millal jagatakse Euroopa Liidu eriesindajate personali ametikohad nõukogu ja Euroopa välisteenistuse vahel? Milline oli iga Euroopa Liidu eriesindaja sõidukulude eelarve? Mitu Euroopa Liidu eriesindajate töötajat viidi 1. jaanuaril 2011 üle Euroopa välisteenistusse? Mitu töötajat jääb nõukogu juurde ja miks?

g)	Nõukogu rõhutab finantstegevuse aruande (11327/2010, FIN 278) punktis 2.2 Lissaboni lepingu tagajärgedega seotud eelarveküsimusi. Kas nõukogu on lahendanud hr Solana kuludega seotud probleemid? Milline osa kuludest kuulub nõukogu eelarvesse ja milline komisjoni eelarvesse?

h)	Millised olid tegevus-, haldus-, personali- ja kinnisvara- ning muud kulud, mida nõukogu kavandas 2009. aastaks, et luua liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht?

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident alustas tööd 1. detsembril 2009. Kuidas jaotati kulud nõukogu ja komisjoni vahel (personal, lähetused jne)? Kuidas valmistas nõukogu ette liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 2010. aasta eelarve? Millised eelarveread ja summad tema tegevuse jaoks ette nähti?

j)	Kuidas mõjutavad personali üleminekul Euroopa välisteenistusse vabanevad tööruumid nõukogu plaane seoses hoonetega? Kas selliste tööruumide edasine kasutamine on korraldatud? Milline on oodatav kolimiskulu? Millal avaldati kolimisega seoses pakkumiskutsed (kui neid üldse avaldati)?

Millised olid ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) ülesannetega seotud haldus- ja tegevuskulud, mida rahastati vähemalt osaliselt liidu 2009. aasta eelarvest? Kui suured olid ÜVJP kulud kokku 2009. aastal? Kas nõukogu võiks nimetada vähemalt peamised missioonid ja nendega seotud kulud 2009. aastal?

l)	Kui suured olid nõukogu ÜVJP/ÜJKP töörühmade Brüsselis ja mujal toimunud koosolekute kulud ja kus need koosolekud toimusid?

m)	Millised olid ÜVJP/ÜJKP sõjaliste operatsioonide elluviimisega seotud halduskulud? Kui suur osa sõjaliste operatsioonidega seotud kogukuludest kaeti liidu eelarvest?

n)	Millised olid ATHENA mehhanismi tegevusega seotud halduskulud, kui suur oli selle mehhanismi jaoks vajalike ametikohtade arv ja kas mõni asjaomane ametikoht on kavas Euroopa välisteenistusse üle viia? Kellele nendel ametikohtadel töötavad isikud aru annavad?

Nõukogu ametikohtade loetelus ära toodud ametikohtade täitmise määr on madal (91 % 2009. aastal, 90 % 2008. aastal). Kas püsivalt madal ametikohtade täitmise määr on andnud mingeid tagasilööke nõukogu peasekretariaadi töös? Kas nõukogu peasekretariaat on võimeline täitma kõiki oma ülesandeid praeguse ametikohtade täitmise määra juures? Kas madal ametikohtade täitmise määr puudutab teatavaid konkreetseid üksuseid? Millised on püsiva lahknevuse põhjused?

p)	Milline on poliitika koordineerimise ja haldustoega seotud ülesannete (nagu on määratletud komisjoni iga-aastases personalivajaduste läbivaatamise aruandes) jaoks ette nähtud ametikohtade arv? Mitu protsenti moodustab see ametikohtade koguarvust?

2009. aasta halduseesmärkide saavutamiseks lisas nõukogu oma töökorraldusse kaugtöö. Kuidas tõestab nõukogu selle tööviisi tulemuslikkust? Lisaks palutakse nõukogul anda aru sellega seoses võetud lisameetmete ning eriti selliste meetmete kohta, mis parandavad finantsjuhtimist, samuti nende mõju kohta.

Nõukogu suurendas oma ametikohtade arvu 15 võrra (8 AD ja 7 AST), et katta iiri keele üksuse personalivajadused. Mitu töötajat on teistes keeleüksustes (töötajaid keele kohta)? Kas kandidaatriikide jaoks ja neist riikidest on juba töötajaid tööle võetud? Kui jah, siis mitmest ametikohast on jutt (riigi ja keele kaupa)?

Analüüsirühm moodustati 14. detsembril 2007 ja selle liikmed määrati ametisse 15.–16. oktoobril 2008. Mis põhjusel ei saanud vajalikke summasid 2009. aasta eelarves ette näha ja neid sinna lisada? Kas ümberpaigutamine 2009. aasta eelarves ettenägematute kulude reservist 2007. aastal loodud struktuuri rahastamiseks ei ole mõjutanud eelarvet? Nõukogu eraldas analüüsirühma jaoks 1 060 000 eurot. Mitu ametikohta saab sellele rühmale eraldada?

t)	Lähetusdelegatsioonidega seotud kulud tunduvad olevat endiselt problemaatilised (vt nõukogu 15. juuni 2010. aasta teatist, SGS10 8254, teine taane, lk 4). Miks on need kulud nii paljudel eri eelarveridadel?

u)	Miks peab siseaudit endiselt vajalikuks lisada „les frais de voyage des délégués et les frais d’interprétation” (delegaatide lähetuskulud ja suulise tõlke kulud) pärast parlamendi teravat kriitikat nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas kahes resolutsioonis?

Nõukogu on jälle kasutanud kasutamata jäänud suulise tõlke vahendeid delegatsioonide lähetuskulude täiendavaks rahastamiseks; seetõttu olid 2009. aasta tegelikud sõitudega seotud kulukohustused esialgsest eelarvest märkimisväärselt väiksemad (eelarves oli maht algselt 36 100 000 eurot ja ümberpaigutamise järel 48 100 000 eurot, kuid kulukohustusi võeti 22 700 000 euro suuruses summas). Mis põhjusel see 12 000 000 euro suurune ümberpaigutus tehti (vt finantstegevuse aruannet – 11327/2010, FIN 278 – punkt 3.3.2, kuues taane)? Miks hindab nõukogu suulise tõlke vahenditest delegatsioonide lähetuskuludeks ümber paigutatud summaks 12 000 000 eurot leheküljel 12 ja 10 558 362 eurot leheküljel 13? Milleks on kasutatud suulise tõlke vahenditest ümber paigutatud ülejäänud summat (suulise tõlke vahenditest ümber paigutatud kogusumma on 17 798 362 eurot)? Lisaks palutakse nõukogul selgitada suuri tagasimaksenõudeid, mis tehti enne 2009. aastat ja kanti üle 2009. aastasse (12 300 000 eurot), samuti 2007. aastaga seotud deklaratsioonidest saadud tagasimakseid (6 300 000 eurot).

2009. aastal paigutas nõukogu 2008. aastaga sarnaselt märkimisväärse summa oma eelarvest ümber hoonete jaoks, eelkõige eraldades „Residence Palace” hoone ostuks esialgsete assigneeringutega võrreldes rohkem kui kahekordse summa (lisaks 2009. aasta eelarves selleks otstarbeks eraldatud 15 000 000 eurole paigutati ümber 17 800 000 eurot). Mis on selle põhjused? Kas nõukogu peasekretär võiks esitada konkreetsed andmed seeläbi saavutatud kokkuhoiu kohta? Kui suur oli algselt „Residence Palace’i” kavandatud maksumus? Kas nõukogu hinnangul on algselt kavandatud kulud täpsed või võivad need osutuda prognoositust suuremaks? Milliseid samme näeb nõukogu ette hoone rahastamiseks?

x)	Nõukogu eelarve täitmine – ülekantud assigneeringud. Kas nõukogu võiks esitada hinnangulise summa ja teema nende 2009. aasta arvete osas, mida ei oldud 2010. aasta juuniks esitatud ja mis seetõttu üle kanti?

y)	2010. aastasse üle kantud 2009. aasta sihtotstarbelisest tulust tulenenud assigneeringute summa oli 31 800 000 eurot ehk ligikaudu 70 % 2009. aasta sihtotstarbelisest tulust. Mis on nii suure ülekandmismäära põhjused? Mis selle tuluga 2010. aastal toimub/toimus?

z)	Mida tähendab 25 000 000 euro suurune tehniline eraldis Euroopa Ülemkogu töö käivitamiseks 2010. aastal (vt finantstegevuse aruannet – 11327/2010, FIN 278 – punkt 3.1, neljas taane)?

aa)	Milline on nõukogu eelarve konfidentsiaalsuse määr eri eelarveridade kaupa?

ab)

Kas nõukogu võiks nimetada konkreetseid meetmeid, mida ta on võtnud, et parandada nõukogu finantsjuhtumise kvaliteeti, eriti nõukogu 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale parlamendi otsusele lisatud parlamendi 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni (10) lõikes 5 nimetatud punktides?

ac)

Palub nõukogu peasekretäril esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutavale parlamendikomisjonile järgmised dokumendid:

—	nõukogu 2009. aasta eelarves tehtud ümberpaigutuste täielik loetelu;

—	kirjalik aruanne nõukogu lähetuskulude kohta, mida on kasutanud Euroopa Liidu eriesindajad;

—	liikmesriikide deklaratsioon 2007. aasta kohta (vt finantstegevuse aruannet – 11327/2010, FIN 278 – punkt 3.2.2, teine taane) ning

—	analüüsirühma aruanne, et mõista, miks selline aruanne maksab 1 060 000 eurot (vt finantstegevuse aruannet – 11327/2010, FIN 278 – punkt 2);

15.	võtab teadmiseks komisjoni 25. novembri 2011. aasta vastuse eelarvekontrollikomisjoni esimehe kirjale, milles komisjon teatas, et on soovitav, et parlament jätkaks heakskiidu andmist, edasilükkamist või heakskiidu andmisest keeldumist teiste institutsioonide eelarve täitmisele nagu siiani;

16.

tuletab meelde, et eelarvekontrollikomisjoni esimees saatis 31. jaanuaril 2012 nõukogu eesistujariigile kirja, milles ta avaldas soovi alustada poliitilist dialoogi ning edastas nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevad eelarvekontrollikomisjoni lisaküsimused; avaldab seetõttu lootust, et nõukogu annab enne täiskogul toimuvat arutelu vastuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses pädeva komisjoni küsimustikule, mis on lisatud esimehe kirjale;

17.	väljendab siiski kahetsust, et nõukogu keeldus osalemast ühelgi tema eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud eelarvekontrollikomisjoni ametlikul koosolekul;

18.

toonitab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on parlamendil õigus anda nõukogu soovituse põhjal eelarve täitmisele heakskiit, mida tuleks tõlgendada selle kontekstist ja eesmärgist lähtudes, milleks on allutada kogu Euroopa Liidu eelarve täitmine ilma eranditeta parlamentaarsele kontrollile ja järelevalvele ning anda eelarve täitmisele heakskiit sõltumatult, mitte ainult komisjoni täidetavale jaole, vaid ka nendele jagudele, mida täidavad teised institutsioonid, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 1;

19.

toonitab, et nõukogu tegevus peaks olema läbipaistev ja nõukogu peaks olema Euroopa kodanike ees täielikult vastutav talle kui liidu institutsioonile usaldatud rahaliste vahendite kasutamise eest; nõuab, et nõukogu osaleks sellel eesmärgil täies mahus ja heauskselt iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, tehes järgmist:

—	vastaks üksikasjalikult vastava parlamendikomisjoni koostatud iga-aastasele küsimustikule;

—	osaleks nõudmisel parlamendikomisjoni korraldatavatel avalikel kuulamistel;

—	oleks esindatud kõigil parlamendikomisjoni koosolekutel, kus käsitletakse eelarve täitmisele heakskiidu andmist;

20.	usub, et parlamendi ja nõukogu vaheline institutsioonidevaheline koostöö on liidu eelarve täitmise järelevalve teostamisel äärmiselt oluline; palub sellega seoses nõukogul anda vastused parlamendi esitatud küsimustikule;

21.	teeb nõukogule ettepaneku arutada nõukogu istungi avalikus osas Euroopa Liidu üldeelarvele täitmisele igal aastal antavat heakskiitu.