30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/6

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed, mis koosnesid individuaalsest tollimaksust alates 7,3 % kuni 40,5 % ja jääktollimaksust 42,6 % (3).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 855/2010 (4) vähendas nõukogu individuaalset tollimaksu ühe äriühingu jaoks 14,1 protsendilt 3,2 protsendile.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (5) sai komisjon 6. juulil 2010 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) liidu tootjate nimel („taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, praegusel juhul üle 90 % liidu trikloroisotsüanuurhappe kogutoodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 6. oktoobril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) („algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

(6)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood („uurimisperiood”) hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood”).

(7)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning Hiina Rahvavabariigi esindajatele.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate ja liidus asuvate sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kõnealuste isikute jaoks algmääruse artikli 17 järgi.

(10)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral koostada valimi, paluti eespool nimetatud isikutel algmääruse artikli 17 kohaselt endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(11)

Ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd.

(12)

Esialgu teatas endast vaid mõni impordiga tegelev äriühing, kuid hiljem nad loobusid koostööst.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teadaolevatele huvitatud isikutele. Vastused laekusid kolmelt teadaolevalt liidu tootjalt ja kahelt kasutajalt.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti kahe suurema liidu tootja valdustesse:

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit KN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 (TARICi koodid 2933698070 ja 3808942020) alla kuuluv trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen” all).

(16)

Trikloroisotsüanuurhape on keemiatoode, mida kasutatakse laialdaselt orgaanilise kloori baasil desinfektsioonivahendina ja pleegitusvahendina, eelkõige vee desinfitseerimiseks basseinides. Seda müüakse pulbrina, graanulitena, tablettidena või laastudena. Kõikidel trikloroisotsüanuurhappe vormidel ja sellest valmistatud toodetel on samad põhitunnused (keemiline koostis) ja omadused (desinfektsioonivahend) ning need on kõik nähtud ette sarnaseks kasutuseks, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena.

(17)

Uurimine on kinnitanud, et eksportiva tootja valmistatud ja liitu müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusotstarve kui liidu tootjate valmistatud ja liidu turul müüdaval tootel ning võrdlusriigis toodetud ja nii kohalikel kui ka eksportturgudel müüdaval tootel. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase uurimisega tehti kindlaks, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(19)

Nagu eespool selgitatud, ei vastanud ükski teavitatud 30 teadaolevast eksportivast tootjast väljavõttelise uuringu raames ega andnud uurimise käigus endast teada.

(20)

Kuna ükski Hiina Rahvavabariigi eksportivatest tootjatest ei teinud koostööd, tehakse järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järgmiste algmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal, nimelt Eurostatilt, läbivaatamistaotlusest ja Hiina Rahvavabariigi ametlikust ekspordistatistikast saadud andmete põhjal.

(21)

Lisaks kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigi Jaapani koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud andmeid.

(22)

Kuna Hiina Rahvavabariigi majandus on üleminekujärgus, tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis („võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a Euroopa Liitu, või kui selle määramine ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(23)

Komisjon teatas algatamisteates, et eelmise uurimise puhul nähti Hiina Rahvavabariigi puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina ette Jaapan ja et komisjon näeb ka praegusel juhul ette Jaapani kasutamise selleks otstarbeks. Uurimise käigus võeti ühendust ka teiste turumajanduslike riikide, nagu USA ja Taiwan, tootjatega, et paluda nende koostööd. Koostööd nõustus tegema ainult üks Jaapani eksportiv tootja.

(24)

Seega järeldati, et Jaapan on sobiv võrdlusriik. Huvitatud isikud ei esitanud selle riigi sobivuse kohta ühtegi märkust või vastuväidet.

(25)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd teinud eksportivalt tootjalt saadud teabe alusel, st Jaapani turul tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguste toodete eest makstud või makstavate hindade alusel.

(26)

Kõigepealt tehti Jaapani koostööd teinud eksportiva tootja puhul kindlaks, kas samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele klientidele on tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 järgi, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust. Leiti, et Jaapani koostööd teinud eksportiva tootja omamaine müük toimus uurimisperioodil tüüpilises mahus.

(27)

Seejärel kontrolliti omamaist müüki, et teha kindlaks, kas see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt.

(28)

Et kõik omamaisel turul müüdud tooted müüdi arvestuslikult tulutoovalt, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku kaalutud keskmise omamaise hinna alusel uurimisperioodil.

(29)

Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu arvutati ekspordihind Eurostati andmete põhjal.

(30)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise eksporthinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 järgi arvesse tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ning põhjendatud juhtudel transpordi ja kindlustuskulusid.

(31)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse ekspordi kaalutud keskmise hinnaga. Ülal nimetatud metoodikast lähtuvalt arvutati dumpingumarginaaliks 75 %.

(32)

Lisaks uurimisperioodil dumpingu esinemise analüüsimisele uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

(33)

Analüüsiti järgmist: Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate jaoks ja eksport kolmandatesse riikidesse.

(34)

Muu teabe puudumisel tootmisvõimsuse kohta lähtuti analüüsimisel kooskõlas algmääruse artikliga 18 läbivaatamistaotluses esitatud teabest.

(35)

Läbivaatamistaotluses esitatud teabe kohaselt oli Hiina Rahvavabariigi tootmisvõimsuse kasutuse määr vaatlusaluse perioodi jooksul madal (alla 40 %). Suure tootmisvõimsuse ja vähese omamaise nõudluse tõttu näib olevat Hiina Rahvavabariigis üle 180 000 tonni kasutamata tootmisvõimsust, mida oleks võimalik eksportida. See vastab liidu tarbimisele uurimisperioodil, mis oli ligikaudu 44 000 tonni.

(36)

Liidu turu atraktiivsust näitab tõsiasi, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei peatanud Hiina Rahvavabariigist pärit ekspordi laienemist liidus. Kuigi perioodil 2007–2009 olid impordimahud madalamal tasemel võrrelduna esialgse uurimise perioodiga, mille tulemusena need meetmed kehtestati, ületasid impordimahud uurimisperioodil selle taseme, ulatudes 22 696 tonnini.

(37)

Vaatamata keskmise impordihinna tõusule vaatlusalusel perioodil on hinnad olnud pidevalt madalamad liidu tootmisharu hindadest.

(38)

Asjaolu, et vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiina Rahvavabariigist tulev import uurimisperioodil tasemele, mis on kõrgem esialgse uurimise perioodi tasemest, näitab, et Hiina Rahvavabariik on jätkuvalt huvitatud liidu turust.

(39)

Hiina Rahvavabariigi ekspordistatistikat analüüsiti kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina Rahvavabariigi ekspordi mahu ja hindade järgi. Ekspordistatistika näitas, et 2010. aastal oli suunatud liidu turule 24 % Hiina Rahvavabariigi ekspordist. ELi FOB-ekspordihind oli mõnevõrra kõrgem mujale maailma suunatud ekspordi hinnast. Koostöö puudumise tõttu ning kuna läbivaatamistaotluses ei olnud esitatud andmeid ekspordi kohta kolmandatesse riikidesse, ei olnud võimalik võrrelda neid hindasid CIF-hindade tasemel liidu tootmisharu keskmise hinnaga. Sellegipoolest võib vaadata asjaolu, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on keskmiselt madalamad ekspordihindadest liitu, märgina sellest, et liidu turg on Hiina Rahvavabariigi eksportijate jaoks atraktiivne ja et meetmete puudumisel suureneks eksport veelgi enam.

(40)

Eespool kirjeldatu alusel võib teha järelduse, et Hiina Rahvavabariigist pärit eksport toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral on dumpingu jätkumine liidu turul tõenäoline. Võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi olemasolevat vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust ning võttes arvesse ELi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihindade võrdlust, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suureneb oluliselt dumpinguhindadega ekspordi maht Hiina Rahvavabariigist liitu.

(41)

Vaatlusalust toodet toodab liidus kolm äriühingut. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(42)

Andmeid saadi Eurostati statistikast, läbivaatamistaotlusest, küsimustikuvastustest ja kontrollkäikudel kogutud teabest.

(43)

Majanduslikud näitajad toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise määra, müügimahu, turuosa ja tööhõive kohta viitavad kolme liidu tootja esitatud andmetele. Kõik muud näitajad viitavad andmetele, mille esitasid taotluse esitajad ühe liidu tootja piiratud koostöö tõttu, kes ei olnud taotluse esitaja praeguses läbivaatamises. Võttes arvesse asjaolu, et taotluse esitajad esindasid ligikaudu 90 % liidu toodangust uurimisperioodil, tunnistati, et nende esitatud andmed esindavad praeguse läbivaatamise jaoks liidu tööstuse jaoks tüüpilist mahtu. Kohapeal kontrolliti ainult taotluse esitajatelt saadud andmeid.

(44)

Andmed liidu tööstuse majandusliku olukorra ning tarbimise kohta saab esitada algmääruse artikli 19 alusel konfidentsiaalsuse huvides ainult indekseeritud kujul. Selle põhjuseks on asjaolu, et need majanduslikud näitajad on seotud ainult kahe tootjaga või mõnel juhul kolme tootjaga, kellest üks tegeleb tööstuses ainult kõrvaliselt.

(45)

2009. aasta juunis sulges üks taotluse esitajatest ühe oma kahest tehasest, lõpetades sellest kuupäevast tegevuse ning koondades kõik töötajad. Esmalt peatas kõne all olev tehas tegevuse paariks kuuks, kuid 2010. aasta jaanuaris suleti see lõplikult. See avaldas mõnevõrra mõju mitmetele näitajatele, nagu tarbimine, tootmismaht ja tootlikkus, nagu on selgitatud ka allpool esitatud põhjendustes 47 ja 62.

(46)

Liidu tarbimine arvutati kolme liidu tootja liidu turul toimunud müügi ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(47)

Aastatel 2007–2009 vähenes trikloroisotsüanuurhappe tarbimine liidus 19 %, enne kui see taastus uurimisperioodil tasemele, mis ületas 6 protsendiga 2007. aasta taseme. Aastatel 2008–2009 on võimalik seda trendi selgitada esiteks ülemaailmsest majanduskriisist tingitud väiksema nõudlusega ning teiseks piiratud pakkumisega, mis oli tingitud ühe tootmiskoha sulgemisest 2009. aastal (vt põhjendust 45). Uurimisperioodil saavutatud kõrgem liidu tarbimise tase on seotud peamiselt majanduskriisist taastumisega ning Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suurenemisega.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(48)

Järgnevalt on esitatud Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa muutused. Järgmised andmed koguste ja turuosa kohta pärinevad Eurostati impordistatistikast, sest käesoleva läbivaatamise jooksul ei teinud koostööd ükski Hiina Rahvavabariigi eksportija/tootja.

(49)

Hiina Rahvavabariigist imporditud trikloroisotsüanuurhappe kogused vähenesid 2008. ja 2009. aasta jooksul pisut. Sellele impordi mahu vähenemisele järgnes uurimisperioodil oluline suurenemine (üle 35 % võrrelduna 2009. aastaga). Samal ajal suurenes pidevalt Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil.

Tabel 2

Hiina Rahvavabariigi impordimahud ja turuosad

(50)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinnad on tõusnud ühtlaselt 11,3 %. See trend kajastab ühest küljest peamiste toormaterjalide hindade arengut, mis hakkasid 2009. aastast alates ja uurimisperioodi jooksul rohkem tõusma, ning teisest küljest võib see teataval määral kajastada kõrvalekaldeid tootevalikus (7).

Tabel 3

Ühiku müügihind Hiina Rahvavabariigis

(51)

Üldiselt jäi Hiina Rahvavabariigi impordi hind kogu perioodi jooksul allapoole liidu tootmisharu hinnast. Hinna allalöömise ulatuse kindlakstegemiseks analüüsis komisjon keskmist CIF-ekspordihinda ja Eurostatilt saadud andmeid Hiina Rahvavabariigi hindade kohta. Neid vaatlusaluse toote hindasid võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmise tehasehindade tasemega. Võrdlus näitas, et Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinnad olid ilma kehtivat dumpinguvastast tollimaksu maha arvamata liidu tootmisharu hindadest üle 10 % madalamad.

(52)

Järgmises tabelis on esitatud muudest riikidest pärit impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil. Asjaomased andmed põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 4

Muudest riikidest pärit import (maht ja turuosa)

(53)

Mahu ja turuosa poolest oli muudest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil tühine. Import USAst, mille puhul rakendati samuti dumpinguvastast meedet, lõppes vaatlusalusel perioodil täielikult.

(54)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(55)

Tootmine langes oluliselt alates 2009. aastast, pärast ülemaailmset majanduskriisi ja ühe tootmiskoha sulgemist 2009. aasta juunis, kui tootmine selles lõppes (vt eespool esitatud põhjendust 45).

Tabel 5

Tootmine liidus

(56)

Tootmisvõimsus järgis vaatlusalusel perioodil sama trendi, mis tootmine. Tootmisvõimsuse rakendamist mõjutasid aga uurimisperioodil positiivselt mõned tootmisprotsesside täiendused.

(57)

Ühe liidu tehase sulgemise tõttu 2009. aastal (vt eespool esitatud põhjendust 45) piirduvad uurimisperioodi jooksul kogutud andmed vaid allesjäänud tehase tootmisvõimsusega.

Tabel 6

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste liidus

(58)

See näitaja põhineb teabel, mille esitasid taotluse esitajad eespool olevas põhjenduses 54 selgitatud põhjustel. Uurimine äriühingu valdustes tõi esile mõned hooajalised mustrid trikloroisotsüanuurhappe tarbimises, nimelt et vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt suvel. See avaldab mõju varude taseme muutumisele terve aasta jooksul, kus varud saavutavad kõrgeima taseme talvel, mis väheneb siis märgatavalt suveperioodil. 2007.–2009. aasta jaoks näitavad andmed varude taset asjaomase aasta 31. detsembri seisuga. Uurimisperioodi andmed näitavad varude taset 2010. aasta 30. juuni seisuga, ehk siis kõige kõrgema varude kasutamise määraga aastaajal. Seetõttu ei võimalda see näitaja teha korralikku võrdlust uurimisperioodi ja ülejäänud vaatlusaluse perioodi vahel ning seetõttu ei peeta seda kahju hindamise seisukohast oluliseks.

(59)

Majanduskriis mõjutas vaatlusaluse toote müügimahtu liidu turul negatiivselt. Müügimahu suurenemine uurimisperioodil tuleneb peamiselt liidu tarbimise suurenemisest pärast taastumist majanduskriisile järgnenud majanduslangusest.

Tabel 7

Müük

(60)

Liidu tööstus ei suutnud vaatlusealuse perioodi jooksul taastada oma turuosa, mis vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt langes.

Tabel 8

Liidu tootmisharu turuosa

(61)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ELis tööhõive selles sektoris, eelkõige pärast ühe tootmiskoha sulgemist (vt eespool esitatud põhjendust 45). Selle tulemusena langes ka palgatase liidu tootmisharu tasandil. Töötajate keskmine palk oli vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilne.

Tabel 9

Tööhõive

(62)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna ühe töötaja kohta aastas, liikus vaatlusaluse perioodi jooksul negatiivses suunas, langedes 2009. aastal järsult 20 %. Selle põhjustasid tootmiskohtade sulgemisega seotud ümberkorraldused, mille tõttu tootmine peatus 2009. aastal kuueks kuuks, enne kui tehas 2010. aasta jaanuaris suleti (vt eespool esitatud põhjendust 45). Seejärel taastus tootlikkus uurimisperioodi jooksul, kuigi aasta esimesel poolel mõjutasid seda osaliselt veel 2009. aasta negatiivsed trendid.

Tabel 10

Tootlikkus

(63)

Trikloroisotsüanuurhappe keskmised ühikuhinnad ELis (nagu esitatud järgmises tabelis) suurenesid veidi 2007. ja 2009. aasta vahel, kuid langesid uurimisperioodil tagasi 2007. aasta tasemele. Vähesel määral on perioodil 2007–2009 toimunud hindade kasv seotud tootevaliku mõjuga (vt joonealust märkust leheküljel 10).

Tabel 11

Müügihind liidu turul

(64)

Trikloroisotsüanuurhappe müügi tasuvuse areng ELis oli alates 2007. aastast negatiivne ja 2009. aastal täheldati olulist kahjumit. Seda halba jõudlust tuleb vaadata ühises kontekstis ühe tootmiskoha sulgemisega liidu tootja poolt vaatlusalusel aastal. Uurimisperioodil muutus tasuvus veidi positiivseks, kuid jäädes siiski kasumitasemele, mis jäi alla selle tegevusvaldkonna jaoks tavapärase kasumitaseme (st 10 %) (8). See näitab, et liidu tööstus on ikka veel nõrgas finantsolukorras.

Tabel 12

Tasuvus

(65)

Vaatlusalusel perioodil ei olnud suuri kapitalikulutusi. Tabelis esitatud indekseeritud arvud kajastavad tootlikkuse ja tootmisprotsesside täiustamiseks tehtud investeeringuid. Investeeringutasuvust näitavad indekseeritud arvud järgivad sama trendi, mis tasuvus.

Tabel 13

Investeeringud

(66)

Rahavood jäid vaatlusalusel perioodil positiivseks, välja arvatud 2009. aastal, kui oli vaja katta ühe tootmiskoha sulgemisest tulenevate ümberkorraldustega seotud lisakulud (vt eespool esitatud põhjendust 45). Rahavoogude areng oli kooskõlas tasuvuse arenguga.

Tabel 14

Rahavood

(67)

Dumpingumüük Hiina Rahvavabariigist jätkus uurimisperioodil tasemel, mis on märkimisväärselt kõrgem praeguste meetmete tasemest. Võttes pealegi arvesse Hiina Rahvavabariigist pärit impordi vaba tootmisvõimsust ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(68)

Dumpinguvastased meetmed kehtestati 2005. aasta oktoobris. Võttes arvesse liidu tootmisharu ning Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga seotud üldist olukorda 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu ei ole vaatamata kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele sellisest mõjust täielikult toibunud.

(69)

Mitu liidu tootmisharu kahjunäitajat liikus vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Võttes arvesse liidu tootmisharu üldist halvenevat olukorda, jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu kannatas vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(70)

Nagu on märgitud põhjenduses 49, suurenes Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe import oluliselt 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal nii mahu kui ka turuosa poolest. Tuvastati ka olulisel määral hindade allalöömist (vt põhjendust 51). Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi jätkuv massiivne sissevool toimus üldise liidu tarbimise suurenemise kontekstis vaatlusalusel perioodil ning saavutas uurimisperioodil taseme, mis ületas 2007. aastal saavutatud taseme 6 % võrra, hoolimata 2007. ja 2009. aasta vahel toiminud langusest. Nagu näitab liidu tootmisharu halvenev olukord, tuli suurenenud tarbimine peamiselt kasuks Hiina Rahvavabariigist pärit impordile.

(71)

Komisjon analüüsis, kas liidu tootjatele võisid tekitada jätkuvalt kahju ka muud teadaolevad tegurid peale Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi.

(72)

On tõenäoline, et paralleelselt Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordile avaldas liidu tootmisele negatiivset mõju liidu tootmisharu vähenenud jõudlus kolmandate riikide turgudel, kus ta samuti Hiina Rahvavabariigiga konkureerima pidi, ennekõike USA turul. Suurem osa liidu tootjate tegevusest on aga suunatud liidu turule, piirates mingil määral vähenenud impordi potentsiaalset mõju.

(73)

Liidu tootmisharu jõudlusele avaldas negatiivset mõju ka majanduskriis, viies tootmise vähenemisele ja sundides ühte liidu tootjat tegema ümberkorraldusi. Sellele vaatamata oli majanduskriisi mõju ajaliselt piiratud (osa 2008. ja 2009. aastast), samal ajal halvenes aga liidu tootmisharu majanduslik olukord kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Lisaks sellele näitab areng uurimisperioodil, et liidu tootmisharu hakkas osaliselt taastuma. Seetõttu võib järeldada, et majanduskriisi mõju ei olnud kõnealusel juhul vähetähtis, kuigi see ei kaotanud põhjuslikku seost Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(74)

Jätkuv Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga import koos majanduskriisiga muutsid taastumisprotsessi ning tegid liidu tootmisharu raske olukorra veelgi halvemaks. Kuigi ka teised tegurid vähendasid liidu tootmisharu jõudlust, ei osutunud ükski neist piisavaks, et kaotada põhjuslik seos Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Sel põhjusel saab järeldada, et Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(75)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati asjaomasest riigist pärit importi, et teha kindlaks, kas kahju jätkumine on tõenäoline.

(76)

Selleks et hinnata kehtivate meetmete aegumise võimalikku mõju liidu tootmisharule, kaaluti dumpingu jätkumise tõenäosuse seisukohalt järgmisi tegureid kooskõlas eespool kokkuvõtlikult käsitletuga.

(77)

Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe import, mis moodustab ligikaudu 98 % kogu trikloroisotsüanuurhappe impordist ELi, jätkas vaatlusalusel perioodil oma turuosa suurendamist ning saavutas uurimisperioodil üle 50 % turuosa. Uurimine näitas, et see import toimus dumpinguhinnaga, millel oli suur dumpingumarginaal. Lisaks olid Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinnad kogu perioodi jooksul ühtlaselt madalamad liidu tootmisharu hindadest, olles kehtivaid meetmeid arvesse võtmata 10 % madalamad liidu tööstusharu hindadest.

(78)

Nagu on märgitud põhjendustes 34 ja 35, näitas Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsuse analüüs, et tootmisvõimsuse kasutuse määr oli vaatlusalusel perioodil madal. Leiti, et hinnanguline vaba tootmisvõimsus oli üle kolme korra suurem liidu turu omast. Samal ajal viitas läbivaatamistaotluses esitatud teave aga sellele, et Hiina Rahvavabariigis oli vaatlusaluse toote jaoks olemas ainult piiratud turg.

(79)

Võttes arvesse kasvavaid imporditrende ja Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsust, on tõenäoline, et EL tõmbab ka edaspidi ligi Hiina Rahvavabariigist pärit importi. Asjaolu, et liidu turg on Hiina Rahvavabariigi eksportijate jaoks atraktiivne, tõendab areng 2009. aastal, kui sektori ümberkorraldamisest tingitud lüngad tootmisvõimsuses täitis osaliselt Hiina Rahvavabariigist pärit täiendav import.

(80)

Seda olukorda võib muuta veelgi teravamaks asjaolu, et hiljuti pikendati USA turul kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes. Seepärast võib eeldada, et ELis kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine muudaks liidu turu võrreldavalt veelgi atraktiivsemaks.

(81)

Liidu tootmisharu on kannatanud Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi mõju all mitu aastat ning selle majanduslik olukord on ikka veel habras.

(82)

Nagu eespool selgitatud, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharule kahju tekitamine on kogu vaatlusalusel perioodil jätkunud. Kahju jätkumine on algmääruse artikli 11 lõike 2 järgi iseenesest arvestatav tõend selle kohta, et kahju jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, millest nähtub, et meetmeid ei peaks kehtetuks tunnistama.

(83)

Võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, jätkuks liidu tootjate hinnast oluliselt madalama hinnaga Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi suureneva mahu trend, kui neid meetmed ei pikendata.

(84)

Kui kohaldatavaid meetmeid ei pikendata, muutuks liidu tootmisharu olukord veelgi halvemaks ning selle olemasolu satuks ohtu. Seetõttu võib järeldada, et praeguste meetmete aegumise korral liidu tootmisharule tekitatav oluline kahju tõenäoliselt jätkub.

(85)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootjate, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(86)

Varasemate uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et praeguse uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(87)

Sellest lähtuvalt uuriti, kas dumpingu ning kahjude jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib kindlalt järeldada, et praegusel juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(88)

Võttes arvesse eespool põhjenduses 66 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 78 kuni 81 esitatud väidetega kahju jätkumise tõenäosuse analüüsi kohta, võib järeldada, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu trikloroisotsüanuurhapet tootva tootmisharu majanduslik olukord, mida mõjutas negatiivselt Hiina Rahvavabariigi dumpinguhinnaga import ja mida muutis veelgi teravamaks ülemaailmne majanduskriis, halveneb tunduvalt.

(89)

Leitakse, et liidu tootmisharu saaks meetmete jätkamisest kasu, mis saaks sel juhul taastuda minevikus toimunud dumpingu negatiivsetest tagajärgedest, mida majanduskriis veelgi teravdas. Seevastu peataks meetmete lõpetamine liidu tootmisharu toibumise, mis ohustab suurel määral tootmisharu elujõulisust ning seab seega ohtu selle olemasolu, mille tagajärjel väheneb turul pakkumine ja konkurents.

(90)

Ühendust võeti kõigi teadaolevate kasutajate, importijate, töötlejate ja trikloroisotsüanuurhappe järgtööstuses tegutsevate äriühingutega.

(91)

Endast teatas ainult kaks kasutajat, kes mõlemad toetasid kehtivate meetmete jätkamist. Mõlemad väitsid, et meetmete jätkamine ei mõjuks halvasti konkurentsile liidu turul ning et see annaks vastupidi kasutavale tööstusele suurema valikuvõimaluse turuhindu kasutavate ja omavahel konkureerivate tarnijate vahel. Kuna endast ei teatanud praegusel juhul ükski teine osaline, ei ole tõendeid, mis näitaksid, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine avaldaks praegusel juhul liidu importijatele/kasutajatele erilist mõju.

(92)

Võib eeldada, et meetmete jätkamine aitab liidu tootmisharu, mis mõjub omakorda kasulikult konkurentsitingimustele liidu turul ning tugevdab sektorit pärast majanduskriisi ja ümberkorraldamist. Lisaks võib eeldada, et meetmete jätkamisest on kasu kasutajatele ja importijatele, kelle jaoks säilib liidu turul lai tarnijate valik.

(93)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid kõne all olevate meetmete kohaldamise jätkamist.

(94)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(95)

Eespool öeldust tuleneb, et algmääruse artikli 11 lõike 2 järgi tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,