25.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1216/2011,

24. november 2011,

millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 691/2010 (millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) (2) on sätestatud tulemuslikkuse põhinäitajad ja siduvad eesmärgid sellistes tulemuslikkuse põhivaldkondades nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus.

(2)

Määruse (EL) nr 691/2010 I lisaga on riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade (FAB) eesmärkide seadmiseks ette nähtud järgmised ohutusalased tulemuslikkuse põhinäitajad: ohutusjuhtimise tõhusus, mida mõõdetakse lennuliikluse korraldamise ohutusvalmiduse jälgimise raamistikul (ATM Safety Framework Maturity Survey) põhineva metoodika alusel; riskianalüüsi vahendi tõsidustasemete liigituse kohaldamine, et oleks võimalik esitada ühtlustatud aruandeid hajutusmiinimumi rikkumiste, lennuraja hõivamiste ja lennuliikluse korraldamise (ATM) konkreetsete tehniliste juhtude tõsiduse hindamise kohta, ning õiglast kultuuri käsitlev aruandlus.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 691/2010 I lisale peaksid komisjon, liikmesriigid, Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) kõnealuseid ohutusalaseid tulemuslikkuse põhinäitajaid ühiselt edasi arendama ning komisjon peaks need enne esimest võrdlusperioodi vastu võtma.

(4)

Selleks moodustas komisjon EASA, Eurocontroli ja komisjoni esindajatest koosneva töörühma (nn E3-töörühm). Töörühm koostas tehnilise aruande „Metrics for Safety Key Performance Indicators for the Performance Scheme” („Tulemuslikkuse kavaga seotud ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate mõõtmise kriteeriumid”.) Aruannet täiustati liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud märkuste põhjal ning sellest on saanud tehniline kontseptsioon, mis on olnud käesoleva määruse, käesoleva määrusega seotud nõuete täitmise vastuvõetavate viiside ja juhismaterjalide koostamise aluseks.

(5)

Ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate väljaarendamisel tuleks arvesse võtta tööd, mida on juba tehtud muude algatuste, näiteks EASA lennuohutuskava, Eurocontroli riskianalüüsi vahendi ja ohutusvalmiduse jälgimise raamistiku rakendamisel.

(6)

Tulemuslikkuse kava järkjärgulisel rakendamisel saadud kogemused näitavad, et muudetud tulemuseesmärkide hindamiseks ettenähtud aega, mis komisjonile on antud, tuleks pikendada seoses tulemuslikkuse kavade üksikasjalikust hindamisest põhjustatud töökoormusega ja vajadusega pidada dialoogi riiklike järelevalveasutustega; samuti tuleb tagada, et kõnealuse hindamise tulemused oleksid nõuetekohaselt põhjendatud.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 691/2010 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 691/2010 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „kahe kuu” sõnadega „nelja kuu”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kaks kuud” sõnadega „neli kuud”;

c)

lõikes 3 asendatakse sõnad „kaks kuud” sõnadega „neli kuud”;

(2)

I lisa 2. jao punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   OHUTUSALASED TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD

a)

 Esimene riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on ohutusjuhtimise tõhusus, mida mõõdetakse lennuliikluse korraldamise ohutusvalmiduse jälgimise raamistikul (Safety Framework Maturity Survey) põhineva metoodika alusel.

Liikmesriikide ja nende riiklike järelevalveasutuste ning selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate puhul, kellel on lennuliiklusteenuste või side-, aeronavigatsiooni- või seireteenuste osutamise sertifikaat, mõõdetakse kõnealust tulemuslikkuse põhinäitajat järgmiste juhtimiseesmärkide rakendamise põhjal:

—

ohutuspoliitika ja -eesmärgid;

—

ohutusalane riskijuhtimine;

—

ohutuse tagamine;

—

ohutuse edendamine;

—

ohutuskultuur.

b)

 Teine riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on riskianalüüsi vahendi metoodikal põhineva tõsidustasemete liigituse kohaldamine vähemalt järgmisesse kolme kategooriasse kuuluvatest vahejuhtumitest teatamise puhul: hajutusmiinimumi rikkumine, lennuraja hõivamine ja lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumid kõikides lennujuhtimiskeskustes ja kõikidel lennuväljadel. Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealust metoodikat ei kohaldata lennuväljadel, mille ärilise õhutranspordi veomaht on alla 50 000 reisi aastas.

Liikmesriigid ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad kasutavad eespool nimetatud vahejuhtumitest teatamisel järgmiseid tõsidustasemeid:

—

tõsine vahejuhtum;

—

märkimisväärne vahejuhtum;

—

oluline vahejuhtum;

—

ei mõjuta ohutust;

—

kindlaks määramata; kasutatakse näiteks piisava teabe puudumisel või ebaselge või vastuolulise tõendusmaterjali korral.

Metoodika kohaldamist käsitlevas aruandluses kirjeldatakse konkreetseid vahejuhtumeid.

c)

 Kolmas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade ohutusalane tulemuslikkuse põhinäitaja esimesel võrdlusperioodil on liikmesriikide ja asjaomaste aeronavigatsiooniteenuse osutajate aruandlus, mis esitatakse punkti e kohaselt koostatud küsimustiku alusel ja millega mõõdetakse õiglase kultuuri olemasolu või selle puudumise määra.

d)

 Esimesel võrdlusperioodil ei kohaldata kogu Euroopa Liitu hõlmavaid ohutusalaseid tulemuseesmärke. Siiski võivad liikmesriigid püstitada kõnealustele ohutusalastele tulemuslikkuse põhinäitajatele vastavaid eesmärke.

e)

 Selleks et hõlbustada ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist, võtab Euroopa Lennundusohusamet (EASA) pärast tulemuslikkuse hindamise asutusega konsulteerimist enne esimese võrdlusperioodi algust vastu nõuete täitmise vastuvõetavad viisid ja juhismaterjalid kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 52 sätestatud menetlusega.

f)

 Eurocontrol esitab õigeaegselt teabe, mida vajatakse punktis e osutatud dokumentide koostamiseks, sh vähemalt riskianalüüsi vahendi metoodika ja selle edasise täiustamise spetsifikatsiooni ning ohutusvalmiduse jälgimise raamistiku metoodika üksikasjad ja kaalutegurid.

g)

 Riiklikud järelevalveasutused esitavad enne iga aasta 1. veebruari EASA-le aruande tulemustest, mis riiklikud järelevalveasutused ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad on eelmisel aastal saanud punktides a ja c osutatud ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate (ohutusjuhtimise ja õiglase kultuuri tõhusust käsitlevad küsimustikud) mõõtmisel. Neid iga-aastaseid mõõtmistulemusi kasutatakse punktides h ja i kirjeldatud järelevalvetoimingute sisendandmetena. Kui ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate iga-aastasel mõõtmisel tehakse muudatusi, teatavad riiklikud järelevalveasutused kõnealustest muudatustest enne järgmise aastaaruande esitamise tähtaega.

h)

 Riiklikud järelevalveasutused jälgivad ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1034/2011 (*1) sätestatud ohutusjärelevalvemenetlusega.

i)

 EASA jälgib oma standardimiskontrollide raames ohutusalaste tulemuslikkuse põhinäitajate rakendamist ja mõõtmist riiklike järelevalveasutuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 24 osutatud töömeetoditele. EASA teavitab tulemuslikkuse hindamise asutust selliste kontrollide tulemustest.

(*1)   ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.” "

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)   ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)   ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.