|
3.
|
Määruse (EÜ) nr 2042/2003 III lisa (66. osa) asendatakse järgmisega: „
III LISA
(66. osa)
SISUKORD
66.1. Pädev asutus
A JAGU – TEHNILISED NÕUDED
A ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA
|
66.A.3
|
Lubade kategooriad |
|
66.A.5
|
Õhusõidukite grupid |
|
66.A.15
|
Taotleja vanuse alampiir |
|
66.A.25
|
Nõutavad baasteadmised |
|
66.A.40
|
Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus |
|
66.A.45
|
Õhusõidukitüübipädevuse märkimine |
|
66.A.55
|
Kvalifikatsiooni tõendamine |
|
66.A.70
|
Kvalifikatsiooni muutmine |
B JAGU – MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE
A ALAJAGU – ÜLDSÄTTED
|
66.B.20
|
Dokumentide säilitamine |
|
66.B.25
|
Vastastikune teabevahetus |
B ALAJAGU – LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE
|
66.B.100
|
Lennundustehniliste töötajate lubade pädeva asutuse poolt väljaandmise kord |
|
66.B.105
|
Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord 145. osa nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu |
|
66.B.110
|
Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks |
|
66.B.115
|
Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks või piirangute tühistamiseks. |
|
66.B.120
|
Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord |
|
66.B.125
|
Lubade ja grupipädevuse muutmise kord |
|
66.B.130
|
Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord |
C ALAJAGU – EKSAMID
|
66.B.200
|
Pädeva asutuse korraldatavad eksamid |
D ALAJAGU – VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE
|
66.B.305
|
Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne |
|
66.B.310
|
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded |
E ALAJAGU – BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE
|
66.B.405
|
Boonuspunktide arvestamise aruanne |
|
66.B.410
|
Boonuspunktide kehtivus |
F ALAJAGU – PIDEV JÄRELEVALVE
|
66.B.500
|
Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine |
LIITED
|
I liide –
|
Nõutavad baasteadmised |
|
II liide –
|
Baasteadmiste eksami nõuded |
|
III liide –
|
Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksami nõuded – Väljaõpe töökohal |
|
IV liide –
|
Lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus |
|
V liide –
|
EASA vorm 19 – Taotluse vorm |
|
VI liide –
|
EASA vorm 26 – III lisa (66. osa) kohane lennundustehnilise töötaja luba |
66.1 Pädev asutus
|
a)
|
Käesolevas lisas (66. osa) tähendab pädev asutus järgmist:
|
1.
|
liikmesriigi määratud ametiasutus, kuhu esitatakse esmane taotlus lennundustehnilise töötaja loa saamiseks, või
|
|
2.
|
mõne muu liikmesriigi (kui tegemist on muu liikmesriigiga) määratud ametiasutus vastavalt punktis 1 osutatud ametiasutusega sõlmitud kokkuleppele. Sel juhul tunnistatakse alapunktis 1 osutatud luba kehtetuks, kõik jaotises 66.B.20 nimetatud dokumendid kantakse üle ja nende dokumentide alusel antakse välja uus luba.
|
|
|
b)
|
Pädev astus vastutab selle eest, et määrata kindlaks järgmine:
|
1.
|
õhusõidukitüüpide loetelu ja
|
|
2.
|
missuguse õhusõidukitüübipädevuse alla iga plaaneri/mootori kombinatsioon kuulub.
|
|
A JAGU
TEHNILISED NÕUDED
A ALAJAGU
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LUBA
66.A.1 Reguleerimisala
Käesolevas jaos esitatakse lennundustehnilise töötaja loa määratlus ning sätestatakse nõuded lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks, väljaandmiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks.
66.A.3 Lubade kategooriad
|
a)
|
Lennundustehniliste töötajate load jagunevad järgmisteks kategooriateks:
|
|
b)
|
A- ja B1-kategooria on lennukite, kopterite ning turbiin- ja kolbmootorite kombinatsioonide alusel jagatud alamkategooriateks. Need alamkategooriad on järgmised:
|
—
|
A1 ja B1.1: turbiinmootoriga lennukid
|
|
—
|
A2 ja B1.2: kolbmootoriga lennukid
|
|
—
|
A3 ja B1.3: turbiinmootoriga kopterid
|
|
—
|
A4 ja B1.4: kolbmootoriga kopterid
|
|
|
c)
|
B3-kategooria hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.
|
66.A.5 Õhusõidukite grupid
Lennundustehnilise töötaja loa pädevuse kindlaksmääramiseks liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:
|
1.
|
grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid ja mitme mootoriga kopterid ning lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübipädevuse olemasolu;
|
|
2.
|
grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:
|
—
|
alamgrupp 2a: ühe mootoriga turbopropellerlennukid,
|
|
—
|
alamgrupp 2b: ühe turbiinmootoriga kopterid,
|
|
—
|
alamgrupp 2c: ühe kolbmootoriga kopterid;
|
|
|
3.
|
3. grupp: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid.
|
66.A.10 Taotlemine
|
a)
|
Lennundustehnilise töötaja luba või selle muutmist taotletakse EASA vormil 19 (vt V liide) ning pädeva asutuse kehtestatud korras ning taotlus esitatakse pädevale asutusele.
|
|
b)
|
Lennundustehnilise töötaja loa muutmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes loa välja andis.
|
|
c)
|
Lisaks jaotise 66.A.10 punkti a, jaotise 66.A.10 punkti b või jaotise 66.B.105 kohaselt (vastavalt vajadusele) nõutavatele dokumentidele peab lennundustehnilise töötaja loale täiendavate baas- või alamkategooriate lisamise taotleja esitama pädevale asutusele oma kehtiva loa originaali koos EASA vormiga 19.
|
|
d)
|
Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.100 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, tuleb loa muutmise taotlus saata punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele.
|
|
e)
|
Kui loa baaskategooriate muutmise taotlejal on jaotise 66.B.105 alusel õigus taotleda loa baaskategooriate muutmist mõnes muus liikmesriigis kui talle loa välja andnud liikmesriigis, saadab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja loa koos EASA vormiga 19 punktis 66.1 osutatud pädevale asutusele muutmise kinnitamiseks pitseri ja allkirjaga või vajaduse korral uue loa väljaandmiseks.
|
|
f)
|
Igale taotlusele peavad olema lisatud dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab nendele teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja kogemustega seotud nõuetele, mida taotluse esitamise ajal kohaldatakse.
|
66.A.15 Taotleja vanuse alampiir
Lennundustehnilise töötaja loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.
66.A.20 Õigused
|
a)
|
Kohaldatakse järgmisi õigusi:
|
1.
|
A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendi väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis;
|
|
2.
|
B1-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B1-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:
|
—
|
õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;
|
|
—
|
selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.
|
B1-kategooria hõlmab vastavat A-alamkategooriat;
|
|
3.
|
B2-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud teha järgmist:
|
i)
|
anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:
|
—
|
avioonika- ja elektrisüsteemide hooldustööd ning
|
|
—
|
elektri- ja avioonikaseadmete hooldustööd sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, ning
|
|
|
ii)
|
anda välja hooldustõendeid lihtsamate plaanijärgsete liinihooldustööde ja lihtsamate defektide kõrvaldamise kohta vastavalt II lisa (145. osa) jaotises 145.A.35 osutatud hooldustõendite väljaandmise volituses konkreetselt kindlaks määratud piirangutele. Hooldustõendite väljaandmise õigused kehtivad üksnes nende toimingute suhtes, mida loaomanik on isiklikult teinud lennundustehnilise töötaja loa väljaandnud hooldusorganisatsioonis ning mis kuuluvad B2-kategooria loale märgitud pädevuse rakendusalasse.
|
B2-kategooria luba ei hõlma ühtki A-kategooria alamkategooriat;
|
|
4.
|
B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:
|
—
|
lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehhaaniliste ja elektrisüsteemide hooldustööd;
|
|
—
|
selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist;
|
|
|
5.
|
C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashooldustööde kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.
|
|
|
b)
|
Lennundustehnilise töötaja loa omanik võib oma loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui:
|
1.
|
ta vastab I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) asjaomastele nõuetele ning
|
|
2.
|
tal on eelneva kahe aasta jooksul saanud kuuekuulise kogemuse lennundustehnilise töötaja loaga antud õiguste kohaselt tehtavatel hooldustöödel või vastanud asjaomaste õiguste saamise nõuetele ning
|
|
3.
|
tal on asjaomasele õhusõidukile hooldustõendi väljaandmiseks piisav pädevus ning
|
|
4.
|
ta oskab lugeda, kirjutada ja rääkida arusaadavalt nendes keeltes, milles on koostatud hooldustõendi väljaandmiseks vajalikud tehnilised dokumendid ja menetlused.
|
|
66.A.25 Nõutavad baasteadmised
|
a)
|
Lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks täiendav kategooria või alamkategooria, peab eksami abil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (66. osa) I liite kohastes ainemoodulites. Eksami korraldab koolitusorganisatsioon, kellel on IV lisa (147. osa) kohane koolitusluba, või pädev asutus.
|
|
b)
|
Koolitus ja eksamid peavad olema sooritatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus ja eksamid on sooritatud varem, on eksami eest võimalik saada boonuspunkte vastavalt punktile c.
|
|
c)
|
Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse baasteadmiste-alaste boonuspunktide täielikuks või osaliseks arvestamiseks seoses järgmisega:
|
1.
|
baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti b nõuetele, ja
|
|
2.
|
mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (66. osa) kohastele teadmisalastele nõuetele.
|
Boonuspunktide andmine toimub vastavalt käesoleva lisa (66. osa) B jao E alajaole.
|
|
d)
|
Pädeva asutuse poolt taotlejale antud boonuspunktid kehtivad kümme aastat. Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks.
|
66.A.30 Nõutav kogemus
|
a)
|
Lennundustehnilise töötaja loa taotlejal peab olema:
|
1.
|
A-kategooria, B1.2- ja B1.4-alamategooria ning B3-kategooria puhul:
|
i)
|
kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või
|
|
ii)
|
kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või
|
|
iii)
|
üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;
|
|
|
2.
|
B2-kategooria ning B1.1- ja B1.3-alamategooriate puhul:
|
i)
|
viis aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud vastavat tehnilist väljaõpet, või
|
|
ii)
|
kolm aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või
|
|
iii)
|
kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega; lisaks peab ta olema läbinud IV lisa (147. osa) nõuete kohaselt heakskiidetud baaskursuse;
|
|
|
3.
|
C-kategooriasse kuuluvate suurte õhusõidukite puhul:
|
i)
|
kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina või
|
|
ii)
|
viis aastat kogemust B1.2- või B 1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega suurte õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust jaotise 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;
|
|
|
4.
|
C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui suurte õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust jaotise 145.A.35 punkti a kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;
|
|
5.
|
kõrgharidusena omandatud C-kategooria kvalifikatsiooni puhul: sellise loataotleja puhul, kes on mõnes pädeva asutuse tunnustatud ülikoolis või muus kõrgkoolis omandanud mõnel tehnilisel erialal akadeemilise kraadi, kolm aastat kogemust tsiviilõhusõidukite hooldamisega, mis peab hõlmama representatiivset valikut otseselt õhusõidukite hooldamiseks tehtud toimingutest, kaasa arvatud kuus kuud baashooldustööde tegemise jälgimist.
|
|
|
b)
|
Lennundustehnilise töötaja loa omanikul, kes taotleb oma loa rakendusala laiendamist, peab olema vähemalt selline tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, mis vastab käesoleva lisa IV liite (66. osa) kohaselt taotletavale lisakategooriale või alamkategooriale.
|
|
c)
|
Taotlejal peab olema praktiline kogemus, mis hõlmab representatiivset läbilõiget õhusõiduki hooldustöödest.
|
|
d)
|
Vähemalt üks aasta nõutavat kogemust peab olema hiljuti omandatud ja seotud selle kategooria või alamkategooria õhusõidukite hooldamisega, mille jaoks esialgset lennundustehnilise töötaja luba taotletakse. Kui lennundustehnilise töötaja loale taotletakse täiendavaid kategooriaid või alamkategooriaid, võib hiljuti omandatud kogemus olla lühem kui üks aasta, kuid siiski mitte lühem kui kolm kuud. Nõutav kogemus sõltub olemasoleva ja taotletava loa kategooriate/alamkategooriate vahelistest erinevustest. Selline täiendav kogemus peab olema taotletava loakategooria või alamkategooria suhtes tüüpiline.
|
|
e)
|
Olenemata punkti a sätetest võib arvestada ka väljaspool tsiviilõhusõidukite hooldamise valdkonda omandatud õhusõidukite hooldamise kogemust, kui pädev asutus leiab, et kõnealune hooldus on samaväärne käesoleva lisa (66. osa) kohaselt nõutava hooldusega. Siiski peab taotlejal olema täiendav tsiviilõhusõidukite hooldamise kogemus, et tagada tsiviilõhusõidukite hooldamisega seotud töökeskkonna piisav tundmine.
|
|
f)
|
Kogemus peab olema omandatud kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale täiendava kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist.
|
66.A.40 Lennundustehnilise töötaja loa kehtivuse kestvus
|
a)
|
Lennundustehnilise töötaja luba kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle viimast väljaandmist või muutmist, kui omanik ei esita luba loa välja andnud pädevale asutusele, et kontrollida loale märgitud teabe vastavust pädeva asutuse dokumentides sisalduvale teabele kooskõlas jaotisega 66.B.120.
|
|
b)
|
Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab täitma EASA vormi 19 (vt V liide) asjaomased osad ning esitama selle koos tema valduses oleva loaga loa originaali väljaandnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui loa omanik töötab II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis, mille käsiraamatus on sätestatud, et kõnealune organisatsioon võib vajalikud dokumendid esitada lennundustehnilise töötaja loa omaniku nimel.
|
|
c)
|
Kõik lennundustehnilise töötaja loast tulenevad hooldustõendite väljaandmise õigused kaotavad kehtivuse loa kehtetuks muutumisel.
|
|
d)
|
Lennundustehnilise töötaja luba kehtib üksnes siis, kui i) selle on andnud välja ja/või seda on muutnud pädev asutus ning kui ii) loa omanik on sellele alla kirjutanud.
|
66.A.45 Õhusõidukitüübipädevuse märkimine
|
a)
|
Selleks et loaomanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused.
|
—
|
B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:
|
1.
|
gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;
|
|
2.
|
gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;
|
|
3.
|
gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus.
|
|
|
—
|
B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg.
|
|
—
|
A-kategooria puhul vastavalt II lisa (145. osa) jaotise 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.
|
|
|
b)
|
Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübipädevuse-alane koolitus.
|
|
c)
|
Lisaks punkti b nõuetele peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias edukalt läbima asjakohase väljaõppe töökohal vastavalt III lisa (66. osa) III liitele.
|
|
d)
|
Erandina punktidest b ja c võib 2. ja 3. gruppi kuuluvate õhusõidukite puhul anda õhusõidukitüübipädevuse pärast järgmiste nõuete täitmist:
|
—
|
taotleja on edukalt sooritanud asjaomase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübieksami, mida kirjeldatakse käesoleva lisa (66. osa) III liites;
|
|
—
|
taotleja on läbinud B1- ja B2- kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest.
|
Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud jaotise 66.A.30 punkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.
|
|
e)
|
Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:
|
1.
|
B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;
|
|
2.
|
B1- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kolme erinevatesse tootjagruppidesse kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;
|
|
3.
|
B2-kategooria loaomanikud peavad tootja alamgrupipädevuse ja täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest.
|
|
|
f)
|
Gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:
|
1.
|
B1-, B2- ja C-kategooria loaomanikud peavad täieliku alamgrupipädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest;
|
|
2.
|
kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loaomanikele antud gruppi 3 käsitleva pädevusmärke puhul piiranguid, mis tuleb märkida ka loale, ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:
|
—
|
metallkonstruktsiooniga lennukid;
|
|
—
|
komposiitkonstruktsiooniga lennukid;
|
|
—
|
puitkonstruktsiooniga lennukid;
|
|
—
|
metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid.
|
|
|
|
g)
|
B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:
|
1.
|
kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;
|
|
2.
|
kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis 1 osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:
|
—
|
puitkonstruktsiooniga lennukid;
|
|
—
|
metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
metallkonstruktsiooniga lennukid;
|
|
—
|
komposiitkonstruktsiooniga lennukid.
|
|
|
66.A.50 Piirangud
|
a)
|
Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning neid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.
|
|
b)
|
Jaotises 66.A.45 osutatud piirangud tühistatakse järgmisel juhtudel:
|
1.
|
pärast asjaomase kogemuse olemasolu tõendamist või
|
|
2.
|
pärast pädeva astutuse korraldatud praktiliste oskuste hindamise edukat läbimist.
|
|
|
c)
|
Jaotises 66.A.70 osutatud piirangud tühistatakse juhul, kui loaomanik sooritab edukalt eksami jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes nimetatud moodulite või ainete kohta.
|
66.A.55 Kvalifikatsiooni tõendamine
Hooldustõendite väljaandmise õigust omavad töötajad ja tugitöötajad esitavad kvalifikatsiooni tõendamiseks lennundustehnilise töötaja loa 24 tunni jooksul pärast pädeva isiku esitatud asjakohast nõuet.
66.A.70 Kvalifikatsiooni muutmine
|
a)
|
Nendele volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes omavad liikmesriigis kehtivat kvalifikatsiooni, annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus lennundustehnilise töötaja loa enne III lisa (66. osa) jõustumist B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.
|
|
b)
|
Isik, kes on omandamas liikmesriigis kehtivat volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni, võib jätkata selle omandamist enne III lisa (66. osa) jõustumist. Kõnealustel tingimustel omandatud volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsiooni omanikule annab asjaomase liikmesriigi pädev asutus välja lennundustehnilise töötaja loa B jao D alajaos kindlaksmääratud tingimustel ilma eksamita.
|
|
c)
|
Vajaduse korral märgitakse lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, mis kajastavad erinevusi i) enne käesoleva määruse jõustumist liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning ii) käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites baasteadmiste ja baasteadmiste eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.
|
|
d)
|
Erandina punktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu suurte õhusõidukite hulka ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, märkida lennundustehnilise töötaja loale jaotise 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustöötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud 66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.
|
B JAGU
MENETLUSKORD PÄDEVATELE ASUTUSTELE
A ALAJAGU
ÜLDSÄTTED
66.B.1 Reguleerimisala
Käesolevas jaos sätestatakse menetluskord ja haldusnõuded nendele pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva lisa (66. osa) A jao rakendamise ja jõustamise eest.
66.B.10 Pädev asutus
a) Üldsätted
Liikmesriik nimetab pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused seoses lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega.
Kõnealune pädev asutus loob käesoleva lisa (66. osa) nõuete täitmiseks vastava organisatsioonilise struktuuri.
b) Vahendid
Pädeval asutusel peab olema piisav arv töötajaid, et tagada käesoleva lisa (66. osa) nõuete rakendamine.
c) Menetluskord
Pädev asutus kehtestab ja dokumenteerib menetluskorra, mille kohaselt käesolevat lisa (66. osa) täidetakse. Seda vaadatakse läbi ja muudetakse, et tagada käesoleva lisa pidev järgmine.
66.B.20 Dokumentide säilitamine
|
a)
|
Pädev asutus kehtestab dokumentide säilitamise süsteemi, mis võimaldab piisaval määral jälgida iga lennundustehnilise töötaja loa väljaandmise, uuendamise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetlusi.
|
|
b)
|
Kõnealused dokumendid sisaldavad iga loa kohta järgmist:
|
1.
|
lennundustehnilise töötaja loa või selle muutmise taotlus koos kõikide täiendavate dokumentidega;
|
|
2.
|
lennundustehnilise töötaja loa koopia koos kõikide muudatustega;
|
|
3.
|
kogu asjaomase kirjavahetuse koopiad;
|
|
4.
|
kõikide erandite ja täitemeetmete üksikasjad;
|
|
5.
|
kõik lennundustehnilise töötaja loa omanikuga seotud aruanded, mille on koostanud muud pädevad asutused;
|
|
6.
|
pädeva asutuse tehtud kontrollide aruanded;
|
|
7.
|
loa muutmise aluseks olnud asjaomane muutmisaruanne;
|
|
8.
|
boonuspunktide arvestamise aluseks olnud asjaomane boonuspunktide arvestamise aruanne.
|
|
|
c)
|
Punkti b alapunktides 1–5 osutatud dokumente tuleb pärast loa kehtivuse lõppemist säilitada vähemalt viis aastat.
|
|
d)
|
Punkti b alapunktides 6, 7 ja 8 osutatud dokumente tuleb säilitada määramatu aja.
|
66.B.25 Vastastikune teabevahetus
|
a)
|
Käesoleva määruse nõuete rakendamiseks peavad pädevad asutused osalema määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohases vastastikuses teabevahetuses.
|
|
b)
|
Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, abistavad asjaomased pädevad asutused üksteist vajalike järelevalvemeetmete rakendamisel, kui tekib mitut liikmesriiki hõlmav võimalik oht lennuohutusele.
|
66.B.30 Erandid
Pädev asutus registreerib ja säilitab kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 4 alusel tehtud erandid.
B ALAJAGU
LENNUNDUSTEHNILISE TÖÖTAJA LOA VÄLJAANDMINE
Käesolevas alajaos sätestatakse menetluskord, mida pädev asutus peab järgima lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmisel, muutmisel või pikendamisel.
66.B.100 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord pädevale asutusele
|
a)
|
Pädev asutus kontrollib EASA vormi 19 ja mis tahes täiendavate dokumentide vastuvõtmisel, kas vorm on korrektselt täidetud ning tagab, et loataotleja kogemus vastaks käesoleva lisa (66. osa) nõuetele.
|
|
b)
|
Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab boonuspunktide kehtivuse, et tagada kõikide I liite kohaste moodulitega seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (66. osa).
|
|
c)
|
Pärast seda, kui pädev asutus on kontrollinud, kas taotlejal on käesoleva lisa (66. osa) nõuetele vastavad teadmised ja kogemused, annab ta taotlejale välja asjakohase lennundustehnilise töötaja loa. Pädev asutus säilitab sama teabe.
|
|
d)
|
Kui lennundustehnilise töötaja loa esmakordsel väljaandmisel märgitakse loale õhusõidukitüübid või -grupid, peab pädev asutus kontrollima, kas jaotise 66.B.115 nõuded on täidetud.
|
66.B.105 Lennundustehniliste töötajate lubade väljaandmise kord II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide kaudu
|
a)
|
II lisa (145. osa) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, millele pädev asutus on andnud vastava loa, võib i) lennundustehnilise töötaja loa pädeva asutuse nimel ette valmistada või ii) anda soovitusi lennundustehnilise töötaja loa taotleja kohta, nii et pädev asutus saab loa ette valmistada ja välja anda.
|
|
b)
|
Punktis a osutatud hooldusorganisatsioon peab tagama, et jaotise 66.B.100 punktide a ja b nõuded oleksid täidetud.
|
|
c)
|
Igal juhul võib lennundustehnilise loa taotlejale välja anda ainult pädev asutus.
|
66.B.110 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks
|
a)
|
Jaotises 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.
|
|
b)
|
Pädeva asutuse registreerimissüsteemi tehakse vastavad muudatused.
|
66.B.115 Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate õhusõidukitüübipädevuste lisamiseks ja piirangute tühistamiseks.
|
a)
|
Pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud nõuetekohaselt täidetud EASA 19 vorm koos täiendavate dokumentidega, mis tõendavad, et taotleja vastab asjaomase pädevuse ja sellega kaasneva lennundustehnilise töötaja loa saamiseks nõutavatele tingimustele, teeb pädev asutus järgmist:
|
1.
|
märgib taotluse esitaja lennundustehnilise töötaja loale taotletava õhusõidukipädevuse või
|
|
2.
|
annab välja uue loa, millele on märgitud asjaomane õhusõidukipädevus, või
|
|
3.
|
tühistab loale kehtestatud piirangud kooskõlas jaotisega 66.A.50.
|
Pädeva asutuse registreerimissüsteemis tehakse vastavad muudatused.
|
|
b)
|
Kui täieliku tüübikoolituse korraldab mõni muu organisatsioon kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omav lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kõik tüübikoolitusega seotud nõuded on täidetud.
|
|
c)
|
Kui nõuet väljaõppe kohta töökohal ei kohaldata, antakse õhusõidukitüübi pädevusmärge välja IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni tunnistuse alusel.
|
|
d)
|
Kui õhusõidukitüübi pädevuskoolitus läbitakse rohkem kui ühe kursuse raames, kontrollib pädev asutus enne tüübipädevusmärke väljaandmist, kas kursuste sisu ja pikkus vastab täielikult loakategooria rakendusalale ja kas eri teemade vahelisi kokkupuutepunkte on nõuetekohaselt käsitletud.
|
|
e)
|
Erinevuskoolituse puhul kontrollib pädev asutus, kas i) taotleja varasem kogemus koos ii) IV lisa (147. osa) kohaselt sertifitseeritud kursuse või pädeva asutuse sertifitseeritud kursusega vastab tüübipädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele.
|
|
f)
|
Nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tuleb tõendada, esitades kas i) praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni väljaantud logiraamatu, või võimaluse korral ii) IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni väljaantud koolitustõendi, mis hõlmab praktilise õppe läbimist.
|
|
g)
|
Õhusõidukitüübi märkimisel kasutatakse ameti poolt kindlaks määratud õhusõidukitüübipädevusi.
|
66.B.120 Lennundustehniliste töötajate lubade kehtivuse taastamise kord
|
a)
|
Pädev asutus võrdleb lennundustehnilise töötaja luba kõnealuse asutuse käsutuses olevate andmetega ning veendub, et loa suhtes ei kohaldata ühtki jaotise 66.B.500 kohast kehtetuks tunnistamise, peatamise või muutmise menetlust. Kui andmed on identsed ning jaotise 66.B.500 alusel ei ole rakendatud ühtki meedet, taastatakse loa kehtivus viieks aastaks ning tehakse vastav märge pädeva asutuse käsutuses olevatesse andmetesse.
|
|
b)
|
Kui pädeva asutuse andmed erinevad lennundustehnilise töötaja loal olevatest andmetest, peab pädev asutus tegema järgmist:
|
1.
|
uurima välja erinevuste põhjused; vajaduse korral võib pädev asutus vastu võtta otsuse loa kehtivust mitte taastada;
|
|
2.
|
teavitama loa omanikku ja I lisa (M osa) F alajao või II lisa (145. osa) kohaselt teadaolevat sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, keda selline asjaolu võib otseselt mõjutada;
|
|
3.
|
vajaduse korral võtma jaotise 66.B.500 kohased meetmed asjaomase loa kehtetuks tunnistamiseks, muutmiseks või selle kehivuse peatamiseks.
|
|
66.B.125 Lubade ja grupipädevuste muutmise kord
|
a)
|
Artikli 5 lõikes 4 osutatud lennundustehnilise töötaja loale juba varem kantud konkreetsed õhusõidukitüübi pädevusmärked jäävad kehtima ja neid ei muudeta uuteks pädevusmärgeteks, välja arvatud juhul, kui loaomanik vastab täielikult käesoleva lisa (66. osa) jaotises 66.A.45 vastava grupi/alamgrupipädevuse kohta sätestatud nõuetele.
|
|
b)
|
Muutmine toimub vastavalt järgmisele tabelile:
|
1.
|
B1- või C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:
|
—
|
„kolbmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2c” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;
|
|
—
|
„kolbmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2c” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;
|
|
—
|
„turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2b” ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;
|
|
—
|
„turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu tootja alamgrupp 2b” ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;
|
|
—
|
„ühe kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„mitme kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„ühe kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„mitme kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„ühe kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„mitme kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp” asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3”. B1-kategooria lubadele märgitakse järgmised piirangud: metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;
|
|
—
|
„ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;
|
|
—
|
„ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp” asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2a” ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;
|
|
—
|
„mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp” asendatakse järgmisega: neid mitme mootori ja turbopropelleriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.
|
|
|
2.
|
B2-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:
|
—
|
„lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;
|
|
—
|
„kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.
|
|
|
3.
|
C-kategooria puhul muudetakse märked järgmiselt:
|
—
|
„lennukid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2a” ja „kogu grupp 3” ning neid lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;
|
|
—
|
„kopterid” asendatakse järgmisega „kogu alamgrupp 2b ja kogu alamgrupp 2c” ning neid koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1.
|
|
|
|
c)
|
Kui loa suhtes kohaldati pärast jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonimuutmise menetlust piiranguid, jäävad need piirangud kehtima, välja arvatud juhul, kui need tühistatakse vastavalt jaotises 66.B.300 osutatud asjaomases muutmisaruandes sätestatud tingimusele.
|
66.B.130 Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord
Pädev asutus võib heaks kiita muu kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omava organisatsiooni korraldatud tüübipädevuskoolituse vastavalt käesoleva lisa (66. osa) III liite punktile 1. Sel juhul kohaldab pädev asutus menetlust, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (66. osa) III liite nõuetele.
C ALAJAGU
EKSAMID
Käesolevas alajaos on sätestatud pädeva asutuse korraldatavate eksamite kord.
66.B.200 Pädeva asutuse korraldatavad eksamid
|
a)
|
Kõiki eksamiküsimusi tuleb enne eksamit hoida turvalisel viisil, et kandidaadid ei teaks, milliseid küsimusi eksamil kasutatakse.
|
|
b)
|
Pädev asutus määrab kindlaks järgmise:
|
1.
|
isikud, kes vastutavad igal eksamil kasutatavate küsimuste eest;
|
|
2.
|
eksamineerijad, kes viibivad kõikidel eksamitel, et kindlustada eksamite nõuetekohane korraldus.
|
|
|
c)
|
Baasteadmiste eksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) I ja II liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.
|
|
d)
|
Tüübikoolitused ja tüübieksamid toimuvad käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud nõuete kohaselt.
|
|
e)
|
Iga kuue kuu järel tuleb koostada uued teemaarendusküsimused ning juba kasutatud küsimused tuleb kas täielikult või ajutiselt kasutuselt kõrvaldada. Kasutatud küsimused tuleb dokumenteerida ja kontrollimiseks alles hoida.
|
|
f)
|
Kõik eksamidokumendid tuleb kandidaatidele väljastada eksami alguses ning kandidaadid peavad need eksamiks ettenähtud aja möödudes eksamineerijale tagastama. Eksamiks ettenähtud aja jooksul ei tohi ühtki eksamidokumenti eksamiruumist välja viia.
|
|
g)
|
Kandidaat tohib eksami ajal kasutada üksnes eksamidokumente, välja arvatud teatavad eridokumendid, mida on vaja tüübieksamil.
|
|
h)
|
Kandidaadid tuleb paigutada nii, et neil ei oleks võimalik lugeda üksteise eksamidokumente. Nad tohivad kõneleda üksnes eksamineerijaga.
|
|
i)
|
Kandidaadid, kes tõendatult kasutavad eksamil keelatud abimaterjale, saavad eksamikeelu, mis kehtib 12 kuud alates selle eksami kuupäevast, mille ajal nad kõnealuseid materjale kasutasid.
|
D ALAJAGU
VOLITATUD LENNUNDUSTEHNILISTE TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MUUTMINE
Käesolevas alajaos sätestatakse volitatud lennundustehniliste töötajate jaotises 66.A.70 osutatud kvalifikatsioonide muutmise kord.
66.B.300 Üldsätted
|
a)
|
Pädev asutus võib muuta ainult neid kvalifikatsioone, mis i) on saadud asjaomast pädevust omavas liikmesriigis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist, ning ii) mis kehtisid enne käesoleva lisa (66. osa) asjaomaste nõuete jõustumist.
|
|
b)
|
Pädev asutus võib muutmist teostada üksnes jaotise 66.B.305 või 66.B.310 kohaselt koostatud muutmisaruande alusel.
|
|
c)
|
Muutmisaruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.
|
|
d)
|
Pädev asutus peab muutmisaruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.
|
66.B.305 Siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruanne
|
a)
|
Volitatud lennundustehnilise töötaja siseriiklike kvalifikatsioonide muutmise aruandes kirjeldatakse iga kvalifikatsiooniliigi rakendusala, sealhulgas asjaomase kvalifikatsiooniga seotud siseriikliku loa (kui see on olemas) rakendusala ja asjaomase kvalifikatsiooniga seotud õigusi ning sellele lisatakse nende siseriiklike õigusaktide koopiad, millega asjaomased õigused on kindlaks määratud.
|
|
b)
|
Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud kvalifikatsiooniliigi kohta järgmist:
|
1.
|
missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks kvalifikatsioon muudetakse;
|
|
2.
|
missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse;
|
|
3.
|
piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.
|
|
66.B.310 Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonide väljaantud volituste muutmise aruanded
|
a)
|
Muutmisaruandes tuleb kirjeldada kõikide asjaomase sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt väljaantavate eri liiki volituste rakendusala ning aruandele lisatakse koopia asjaomases sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis kehtivast lennundustehniliste töötajate kvalifitseerimise korrast, mille alusel volitust muudetakse.
|
|
b)
|
Muutmisaruanne sisaldab iga punktis a osutatud eri liiki volituse kohta järgmist:
|
1.
|
missuguseks lennundustehnilise töötaja loaks asjaomane volitus muudetakse;
|
|
2.
|
missugused jaotise 66.A.70 punktis c või d nimetatud piirangud loale märgitakse ning
|
|
3.
|
piirangute tühistamise tingimused, kus on märgitud moodul/ained, milles piirangu tühistamiseks ja lennundustehnilise töötaja täieõigusliku loa saamiseks nõutav eksam tuleb sooritada, või täiendava (alam)kategooria lisamise tingimused. Muutmisaruanne peab sisaldama ka neid käesoleva lisa (66. osa) III liites kindlaksmääratud mooduleid, mida siseriiklik kvalifitseerimine ei hõlma.
|
|
E ALAJAGU
BOONUSPUNKTIDE ARVESTAMINE
Käesolevas alajaos on sätestatud jaotise 66.A.25 punktis c osutatud boonuspunktide andmise kord.
66.B.400 Üldsätted
|
a)
|
Pädev asutus võib boonuspunkte anda üksnes jaotise 66.B.405 kohaselt koostatud boonuspunktide arvestamise aruande alusel.
|
|
b)
|
Boonuspunkide arvestamise aruanne peab olema i) pädeva asutuse koostatud või ii) pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, et tagada kooskõla käesoleva lisa (66. osa) sätetega.
|
|
c)
|
Pädev asutus peab boonuspunktide arvestamise aruannet ja selle muudatusi säilitama kooskõlas jaotisega 66.B.20.
|
66.B.405 Boonuspunktide arvestamise aruanne
|
a)
|
Boonuspunktide arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:
|
i)
|
käesoleva lisa (66. osa) I liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt vajadusele) ja
|
|
ii)
|
taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.
|
Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja vastab asjaomastele nõuetele ning selgitust iga väite kohta.
|
|
b)
|
Muid boonuspunkte kui IV lisa (147. osa) kohast koolitusluba omavas organisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite alusel antud boonuspunktid võib anda ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kes kvalifikatsiooni andis, ilma et see piiraks kahepoolsete lepingute kohaldamist.
|
|
c)
|
Boonuspunktide andmiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, samuti tuleb lisada märge selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärse standardi.
|
|
d)
|
Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas i) siseriiklikke kvalifikatsioonistandardeid või ii) käesoleva lisa (66. osa) I liidet on muudetud, ning annab hinnangu selle kohta, kas boonuspunktide arvestamise aruannet oleks vaja vastavalt muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, märkida neile kuupäev ning neid säilitada.
|
66.B.410 Boonuspunktide kehtivus
|
a)
|
Pädev asutus teavitab taotlejat kirjalikult talle antud boonuspunktidest ning lisab viite aruandele, mille alusel punkte arvestati.
|
|
b)
|
Boonuspunktid kehtivad nende väljaandmisest alates kümme aastat.
|
|
c)
|
Pärast boonuspunktide kehtivuse lõppu võib taotleja esitada taotluse uute boonuspunktide saamiseks. Kui käesoleva lisa (66. osa) I liites sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus boonuspunktide kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.
|
F ALAJAGU
PIDEV JÄRELEVALVE
Käesolevas alajaos sätestatakse lennundustehnilise töötaja lubade suhtes pideva järelevalve teostamise kord, eelkõige seoses lubade kehtetuks tunnistamise, peatamise või neile piirangute kehtestamisega.
66.B.500 Lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks tunnistamine, peatamine või sellele piirangute kehtestamine
Pädev asutus tunnistab lennundustehnilise töötaja loa kehtetuks, peatab selle või kehtestab sellele piirangud, kui ta on avastanud ohutusalase puudujäägi või kui tal on kindlad tõendid selle kohta, et loa omanik on teinud järgmist või olnud seotud järgmisega:
|
1.
|
lennundustehnilise töötaja loa ja/või hooldustõenditega antavate õiguse saamine võltsitud dokumentide abil;
|
|
2.
|
nõutavate hooldustööde tegemata jätmine ja kõnealused tööd tellinud organisatsioonile või isikule sellest teatamata jätmine;
|
|
3.
|
töötaja enda poolt tehtud kontrolli käigus tuvastatud vajalike hooldustööde tegemata jätmine ja organisatsioonile või isikule, kelle õhusõidukile hooldust tehti, sellest teatamata jätmine;
|
|
4.
|
hooldustööde hooletu tegemine;
|
|
5.
|
hooldusdokumentide võltsimine;
|
|
6.
|
hooldustõendi väljaandmine teadmisega, et tõendil märgitud hooldustöid ei ole tehtud, või kontrollimata, kas need tööd on tehtud;
|
|
7.
|
hooldustööde tegemine või hooldustõendi väljaandmine alkoholi või uimastite mõju all;
|
|
8.
|
hooldustõendi väljaandmine vaatamata sellele, et I lisa (M osa), II lisa (145. osa) või III lisa (66. osa) nõuded on täitmata.
|
I liide
Nõutavad baasteadmised
1. Teadmiste tasemed – A-, B1-, B2-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba
A-, B1-, B2- ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele.
Teadmiste kolm taset ja neid tähistavad hinded on järgmised:
|
—
|
1. TASE: aine põhielementide tundmine.
Eesmärgid:
|
a)
|
taotleja peaks tundma aine põhielemente;
|
|
b)
|
taotleja peaks oskama lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldada lühidalt kogu ainet;
|
|
c)
|
taotleja peaks kasutama aine tüüpilisi termineid.
|
|
|
—
|
2. TASE: üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ning oskus neid teadmisi rakendada.
Eesmärgid:
|
a)
|
taotleja peaks tundma aine teoreetilisi põhialuseid;
|
|
b)
|
taotleja peaks oskama vajaduse korral tüüpiliste näidete abil üldiselt kirjeldada kogu ainet;
|
|
c)
|
taotleja peaks oskama kasutada ainet kirjeldavate füüsikaseadustega seotud matemaatilisi valemeid;
|
|
d)
|
taotleja peaks oskama lugeda ja mõista aines kasutatavaid eskiise, jooniseid ja skeeme;
|
|
e)
|
taotleja peaks üksikasjalikke protseduure järgides oskama oma teadmisi praktikas rakendada.
|
|
|
—
|
3. TASE: üksikasjalikud teadmised aine teoreetiliste ja praktiliste aspektide kohta ning oskus kombineerida ja kohaldada teadmiste eri elemente loogilisel ning üldistaval viisil.
Eesmärgid:
|
a)
|
taotleja peaks tundma aine teooriaosa ning asjaomase aine seoseid teiste ainetega;
|
|
b)
|
taotleja peaks oskama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil kirjeldada üksikasjalikult kogu ainet;
|
|
c)
|
taotleja peaks mõistma ja oskama kasutada ainega seotud matemaatilisi valemeid;
|
|
d)
|
taotleja peaks oskama lugeda, mõista ja koostada aines kasutatavaid eskiise, lihtsaid jooniseid ja skeeme;
|
|
e)
|
taotleja peaks tootja juhendi abil oskama rakendada oma teadmisi praktikas;
|
|
f)
|
taotleja peaks oskama tõlgendada eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning rakendada vajaduse korral parandusmeetmeid.
|
|
2. Moodulid
Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X):
|
Ainemoodul
|
A- või B1-kategooria, lennukid
|
A- või B1-kategooria, kopterid
|
B2
|
B3
|
|
Turbiinmootori(te)ga lennukid
|
Kolbmootori(te)ga lennukid
|
Turbiinmootori(te)ga kopterid
|
Kolbmootori(te)ga kopterid
|
Avioonika
|
Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga kuni 2 000 kg
|
|
1
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
2
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
3
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
4
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
5
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
6
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
7A
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
7B
|
|
|
|
|
|
X
|
|
8
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
9A
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
9B
|
|
|
|
|
|
X
|
|
10
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
11A
|
X
|
|
|
|
|
|
|
11B
|
|
X
|
|
|
|
|
|
11C
|
|
|
|
|
|
X
|
|
12
|
|
|
X
|
X
|
|
|
|
13
|
|
|
|
|
X
|
|
|
14
|
|
|
|
|
X
|
|
|
15
|
X
|
|
X
|
|
|
|
|
16
|
|
X
|
|
X
|
|
X
|
|
17A
|
X
|
X
|
|
|
|
|
|
17B
|
|
|
|
|
|
X
|
MOODUL 1. MATEMAATIKA
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
Mõisted ja tähised, korrutamis- ja jagamismeetodid, murd- ja kümnendarvud, tegurid ja kordsed, kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid, suhe ja võrdelisus, keskmised ja protsendid, pindalad ja ruumalad, ruut- ja kuupastendajad, ruut- ja kuupjuured
|
|
|
|
|
|
1.2. Algebra
|
|
a)
|
Lihtsate algebraavaldiste arvutamine, liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine, sulgude kasutamine, lihtsad murdavaldised
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Lineaarvõrrandid ja nende lahendid
Astmed, negatiivsed ja murdarvulised astmed
Kahend- ja muud kasutatavad numbrisüsteemid
Võrrandisüsteemid ja ühe tundmatuga ruutvõrrandid
Logaritmid
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
1.3. Geomeetria
|
|
a)
|
Lihtsad geomeetrilised kujundid
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
b)
|
Graafiline kujutamine; graafikute laad ja kasutamine, võrrandite/funktsioonide graafikud
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
c)
|
Lihtne trigonomeetria; trigonomeetrilised seosed, tabelite kasutamine ning rist- ja polaarkoordinaadid
|
|
—
|
2
|
2
|
2
|
MOODUL 2. FÜÜSIKA
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Aine olemus: keemilised elemendid, aatomite ja molekulide ehitus
|
|
|
|
|
|
Keemilised ühendid
|
|
|
|
|
|
Olekud: tahke, vedel ja gaasiline
|
|
|
|
|
|
Olekumuutused
|
|
|
|
|
|
2.2. Mehaanika
|
|
|
1
|
2
|
1
|
1
|
|
Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina
|
|
|
|
|
|
Raskuskese
|
|
|
|
|
|
Tugevusõpetuse, deformatsiooni ja elastsuse põhimõisted: pinge, surve, nihe ja vääne
|
|
|
|
|
|
Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused
|
|
|
|
|
|
Surve- ja ülestõukejõud vedelikes (baromeetrid)
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
1
|
1
|
|
Sirgjooneline liikumine: ühtlane sirgjooneline liikumine, liikumine konstantse kiirendusega (liikumine raskusjõu toimel)
|
|
|
|
|
|
Ringliikumine: ühtlane ringliikumine (kesktõuke- ja kesktõmbejõud)
|
|
|
|
|
|
Perioodiline liikumine: pendelliikumine
|
|
|
|
|
|
Lihtne võnketeooria, harmoonilised sagedused ja resonants
|
|
|
|
|
|
Kangi õlgade liikumiskiirus ja võit jõu suuruses, kasutegur
|
|
|
|
|
|
2.2.3. Dünaamika
|
|
a)
|
Mass
Jõud, inerts, töö, võimsus, energia (potentsiaalne, kineetiline ja koguenergia), soojus, kasutegur
|
|
1
|
2
|
1
|
1
|
|
b)
|
Impulss, impulsi jäävuse seadus
Jõuimpulss
Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted
Hõõrdejõud: olemus ja mõjud, hõõrdetegur (veeretakistus).
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
2.2.4 Hüdrodünaamika
|
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Viskoossus, voolamistakistus, pindpinevus
Vedelike kokkusurutavus
Staatiline, dünaamiline ja kogurõhk: Bernoulli teoreem, Venturi toru
|
|
1
|
2
|
1
|
1
|
|
2.3. Termodünaamika
|
|
a)
|
Temperatuur: termomeetrid ja temperatuuriskaalad: Celsiuse, Fahrenheiti ja Kelvini temperatuuriskaalad, soojuse määratlus
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Soojusmahtuvus, erisoojus
Soojusliikumine: soojuskiirgus ja -juhtimine
Soojuspaisumine
Termodünaamika esimene ja teine seadus
Gaasid: ideaalgaasid; erisoojus jääva mahu ja jääva rõhu korral, gaasipaisumisel tehtav töö
Isotermiline, adiabaatiline paisumine ja kokkusurumine, mootoritaktid, jääv maht ja jääv rõhk, külmutid ja soojuspumbad
Sulamis- ja aurustumissoojus, soojusenergia, põlemissoojus
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
|
—
|
2
|
2
|
—
|
|
Valguse olemus; valguse kiirus
|
|
|
|
|
|
Peegeldumis- ja murdumisseadused: peegeldus tasapinnalt, peegeldus sfääriliselt peeglilt, murdumine, läätsed
|
|
|
|
|
|
Kiudoptika
|
|
|
|
|
|
2.5.
|
Lainete levimine ja heli
|
|
—
|
2
|
2
|
—
|
|
Lainete levimine: mehaanilised lained, siinuslaine levimine, interferents, seisulained
|
|
|
|
|
|
Heli: helikiirus, heli tekkimine, tugevus, lainepikkus ja kvaliteet, Doppleri efekt
|
|
|
|
|
MOODUL 3. ELEKTROTEHNIKA ALUSED
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Elektrilaengute ehitus ja jaotumine: aatomites, molekulides, ioonides, ühendites
|
|
|
|
|
|
Juhtide, pooljuhtide ja isolaatorite molekulstruktuur
|
|
|
|
|
|
3.2.
|
Staatiline elektriväli ja juhtivus
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Staatiline elektriväli ja elektrostaatiliste laengute jaotumine
|
|
|
|
|
|
Elektrostaatika külgetõmbe- ja tõukejõuseadused
|
|
|
|
|
|
Laenguühikud, Coulombi seadus
|
|
|
|
|
|
Elektrijuhtivus tahketes ainetes, vedelikes, gaasides ja vaakumis
|
|
|
|
|
|
3.3.
|
Elektrotehnika mõisted
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Järgmised mõisted, nende ühikud ja neid mõjutavad tegurid: potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus, juhtivus, laeng, kokkuleppeline voolusuund, elektronide voog.
|
|
|
|
|
|
3.4.
|
Elektri genereerimine
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Elektri tootmine järgmistel meetoditel: valgus, soojus, hõõrdumine, surve, keemilised reaktsioonid, magnetväli ja liikumine
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
Järgmiste vooluallikate ehitus ja põhilised keemilised reaktsioonid: primaarelement, sekundaarelement, pliiakuelement, nikkelkaadmiumelement, muud leeliselemendid
|
|
|
|
|
|
Elementide jada- ja rööpühendused
|
|
|
|
|
|
Sisetakistus ja selle mõju patareile
|
|
|
|
|
|
Termopaaride ehitus, materjalid ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
|
Fotoelemendi tööpõhimõte
|
|
|
|
|
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused,
|
|
|
|
|
|
samade seaduste kasutamine takistuse, pinge ja voolu arvutamisel
|
|
|
|
|
|
Vooluallika sisetakistuse tähendus
|
|
|
|
|
|
3.7. Takistus/takisti
|
|
a)
|
Takistus ja seda mõjutavad tegurid
Eritakistus
Takisti värvikood, väärtused ja tolerantsid, väärtuste eelisrida, nimivõimsus
Takistite jada- ja rööpühendused
Kogutakistuse arvutamine jada- ja rööp- ning segaühenduste korral
Potentsiomeetrite ja reostaatide tööpõhimõte ning kasutamine
Wheatstone’i silla tööpõhimõte
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
b)
|
Positiivse ja negatiivse temperatuuriteguriga juhtivus
Püsitakistid, stabiilsus, tolerantsid ja piirangud, ehitus
Muudetavad takistid, termistorid, varistorid
Potentsiomeetrite ja reostaatide ehitus
Wheatstone’i silla ehitus
|
|
—
|
1
|
1
|
—
|
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Võimsus, töö ja energia (kineetiline ja potentsiaalne)
|
|
|
|
|
|
Võimsuskadu takistis
|
|
|
|
|
|
Võimsuse valem
|
|
|
|
|
|
Võimsuse, töö ja energiaga seotud arvutused
|
|
|
|
|
|
3.9.
|
Mahtuvus ja kondensaator
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Kondensaatori tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
Mahtuvust mõjutavad tegurid: plaatide pindala, plaatide vahekaugus, plaatide arv, isolatsioonimaterjal ja dielektriline läbitavus, tööpinge, nimipinge
|
|
|
|
|
|
Kondensaatorite liigid, ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
|
Kondensaatorite tunnusvärvid
|
|
|
|
|
|
Kondensaatori mahtuvuse ja pinge arvutamine jada- ja rööpahelates
|
|
|
|
|
|
Kondensaatori eksponentsiaalne laadimine ja mahalaadimine, ajakonstandid
|
|
|
|
|
|
Kondensaatorite testimine
|
|
|
|
|
|
3.10. Magnetism
|
|
a)
|
Magnetismi teooria
Magneti omadused
Magneti ja maa magnetvälja vastastikune toime
Magnetiseerumine ja demagnetiseerumine
Magnetiline varjestus
Magnetmaterjalide liigid
Elektromagnetite ehitus ja tööpõhimõte
Parema ja vasaku käe reegel: magnetväli vooluga juhi ümber
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
b)
|
Magnetjõud, magnetvälja tugevus, magnetvoo tihedus, magnetiline läbitavus, hüstereesisilmus, jääkmagnetism, koertsitiivjõu vastumõju, küllastuspunkt, pöörisvoolud
Ettevaatusabinõud magnetmaterjalide hooldamisel ja ladustamisel
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
3.11.
|
Induktiivsus/induktor
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Faraday seadus
|
|
|
|
|
|
Indutseeriva pinge toime magnetväljas liikuvale juhile
|
|
|
|
|
|
Induktsiooni olemus
|
|
|
|
|
|
Indutseeritud pinge väärtus sõltuvalt järgmistest teguritest: magnetvälja tugevus, magnetvoo muutumiskiirus, pooli keerdude arv
|
|
|
|
|
|
Vastastikune induktsioon
|
|
|
|
|
|
Primaarvoolu muutumise kiiruse ja vastastikuse induktsiooni mõju indutseeritud pingele
|
|
|
|
|
|
Vastastikust induktsiooni mõjutavad tegurid: pooli keerdude arv, pooli reaalne surus, pooli südamiku magnetiline läbitavus, pooli mähiste asend üksteise suhtes
|
|
|
|
|
|
Lenzi seadus ja polaarsuse määramise reeglid
|
|
|
|
|
|
Vastuelektromotoorjõud, eneseinduktsioon
|
|
|
|
|
|
Küllastuspunkt
|
|
|
|
|
|
Induktiivelementide peamised kasutusalad
|
|
|
|
|
|
3.12.
|
Alalisvoolu mootor / generaatorite teooria
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Mootorite ja generaatorite teooria alused
|
|
|
|
|
|
Alalisvoolugeneraatori ehitus ja komponentide otstarve
|
|
|
|
|
|
Alalisvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundparameetreid ning voo suunda
|
|
|
|
|
|
Alalisvoolumootorite tööpõhimõte ja tegurid, mis mõjutavad väljundvõimsust, pöördemomenti, kiirust ja pöörlemissuunda
|
|
|
|
|
|
Järjestikmähistega, lühiskeeruga ja kombineeritud mootorid
|
|
|
|
|
|
Startergeneraatori ehitus
|
|
|
|
|
|
3.13.
|
Vahelduvvoolu teooria
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Siinusvool: faas, periood, sagedus, nurksagedus
|
|
|
|
|
|
Hetk-, keskmine-, ruutkeskmine- ja tippväärtus, amplituud ning nende arvutamine pinge, voolu ja võimsuse suhtes
|
|
|
|
|
|
Kolmnurk- ja ristkülikvool
|
|
|
|
|
|
Ühe- ja kolmefaasiline vool
|
|
|
|
|
|
3.14.
|
Aktiiv- (R), mahtuvus- (C) ja induktiiv- (L) ahelad
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Pinge- ja voolufaasi suhted L-, C- ja R-ahelates, rööp-, jada- ja segalülitused
|
|
|
|
|
|
Võimsuskadu L-, C- ja R-ahelates
|
|
|
|
|
|
Näivtakistuse, faasinurga, võimsusteguri ja voolu arvutamine
|
|
|
|
|
|
Tegeliku võimsuse, näivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse arvutamine
|
|
|
|
|
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Trafode ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
|
Kaod trafodes ja meetmed nende vähendamiseks
|
|
|
|
|
|
Koormusega ja koormuseta trafo töötamine
|
|
|
|
|
|
Võimsuse ülekanne, kasutegur, polaarsuse tähistamine
|
|
|
|
|
|
Liini- ja faasipinge ja -voolu arvutamine
|
|
|
|
|
|
Voolu arvutamine kolmefaasisüsteemis
|
|
|
|
|
|
Primaar- ja sekundaarvool, primaar- ja sekundaarpinge, keerdude suhe, võimsus ja kasutegur
|
|
|
|
|
|
Autotrafod
|
|
|
|
|
|
|
—
|
1
|
1
|
—
|
|
Järgmiste filtrite tööpõhimõte, rakendused ja kasutamine: madalpääs-, kõrgpääs-, riba- ja ribatakistusfiltrid.
|
|
|
|
|
|
3.17.
|
Vahelduvvoolugeneraatorid
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Silmusjuhtme pöörlemine magnetväljas ja selle tekitatud voolukõver
|
|
|
|
|
|
Pöörleva armatuuri ja pöörleva välja tüüpi vahelduvvoolugeneraatorite tööpõhimõte ja ehitus
|
|
|
|
|
|
Ühe-, kahe- ja kolmefaasilised generaatorid
|
|
|
|
|
|
Kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus, nende eelised ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
Püsimagnetgeneraatorid
|
|
|
|
|
|
3.18.
|
Vahelduvvoolumootorid
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
Ühe- ja mitmefaasiliste vahelduvvoolu sünkroon- ja induktsioonmootorite ehitus, tööpõhimõte ja tehnilised andmed
|
|
|
|
|
|
Pöörlemissuuna ja kiiruse reguleerimine
|
|
|
|
|
|
Pöörisvälja tekitamine: kondensaatori, pooli, kaetud või pooleks pooliga
|
|
|
|
|
MOODUL 4. ELEKTROONIKA ALUSED
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
4.1. Pooljuhid
|
|
4.1.1. Dioodid
|
|
a)
|
Dioodide tähised
Dioodi omadused ja andmed
Dioodide jada- ja rööpühendused
Trioodtüristorid, valgusdioodid, fotodioodid, varistorid, alaldusdioodid, nende põhilised tehnilised andmed ja kasutamine
Dioodide funktsionaalne testimine
|
|
—
|
2
|
2
|
1
|
|
b)
|
Materjalid, elektronide paiknemine, elektrilised omadused
P- ja N-tüüpi juhtivusega materjalid: lisandite mõju juhtivusele, enamus- ja vähemuskandjad
pooljuhtide pn-siire, pn-siirde potentsiaalijaotus pingestamata, päri- või vastupingestatud siirde korral
Dioodi parameetrid: suurim lubatav vastupinge, suurim lubatav pärivool, töötemperatuur, sagedus, lekkevool, võimsuskadu
Dioodide kasutamine ja funktsioonid järgmistes ahelates: lihtpiirikud, pingestabilisaatorid, täis- ja poolperioodalaldid, sildalaldid ja pingekordistid
Järgmiste seadiste tööpõhimõtte ja tehniliste andmete üksikasjalik kirjeldus: trioodtüristor, valgusdiood, Schottky diood, fotodiood, varaktor, varistor, alaldusdioodid, stabilitron
|
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
4.1.2. Transistorid
|
|
a)
|
Transistoride tähised
Komponentide kirjeldus ja paigutus
Transistori andmed ja omadused
|
|
—
|
1
|
2
|
1
|
|
b)
|
PNP- ja NPN-transistoride ehitus ja tööpõhimõte
Baasi, kollektori ja emitteri paigutus
Transistorite testimine
Muude transistoriliikide põhilised omadused ja kasutamine
Transistorite rakendused: eri töörežiimidega (A, B, C) võimendid
Lihtsad ahelad, sealhulgas: eelpingestamine, lahtiühendamine, tagasiside ja stabiliseerimine
Mitmeastmelise ahela põhimõte: mitmeastmelised võimendid, vastastaktvõimendid, ostsillaatorid, multivibraatorid, trigerid
|
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
4.1.3. Integraallülitused
|
|
a)
|
Loogika- ja lineaarahelad / operatsioonivõimendid, nende kirjeldus ja tööpõhimõte
|
|
—
|
1
|
—
|
1
|
|
b)
|
Loogika- ja lineaarahelate kirjeldus ja tööpõhimõte
Operatsioonivõimendite tööpõhimõte ja kasutamine järgmistes rakendustes: integraator, diferentsiaator, pingejärgur, komparaator
Operatsiooniahelate ja võimendusastmete ühendusviisid: resistiivne, mahtuvuslik, induktiivne (transformatiivne), induktiivresistiivne (IR), otsene
Positiivse ja negatiivse tagasiside eelised ja puudused
|
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
|
—
|
1
|
2
|
—
|
|
Trükkplaatide kirjeldus ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
4.3. Servomehhanismid
|
|
a)
|
Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahelaga süsteemid, tagasiside, jälgimine, analoogmuundurid
Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide/omaduste tööpõhimõte ja rakendused: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, muundurid, induktiiv- ja mahtuvusandurid
|
|
—
|
1
|
—
|
—
|
|
b)
|
Arusaamine järgmistest mõistetest: avatud ja suletud ahel, jälgimine, servomehhanism, analoogmuundur, mõõtemuundur, nullimine, summutamine, tagasiside, tundetusala
Järgmiste sünkroonsüsteemi komponentide ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine: selsüünid, diferentsiaatorid, juhtimine ja moment, pinge- ja voolumuundurid, induktiivandurid, mahtuvusandurid, sünkroonmuundurid
Servomehhanismide defektid, sünkroonsignaali tagasisidestus, desünkronisatsioon.
|
|
—
|
—
|
2
|
—
|
MOODUL 5. DIGITAALTEHNIKA JA ELEKTROONILISTE MÕÕTERIISTADE SÜSTEEMID
|
|
TASE
|
|
A
|
B1-1
B1-3
|
B1-2
B1-4
|
B2
|
B3
|
|
5.1.
|
Elektrooniliste mõõteriistade süsteemid
|
|
1
|
2
|
2
|
3
|
1
|
|
Tüüpiline süsteemide asetus ja elektrooniliste mõõteriistade paigutus kabiinis
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
1
|
—
|
2
|
—
|
|
Arvusüsteemid: kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteem
|
|
|
|
|
|
|
Oskus teisendada kümnend- ning kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel
|
|
|
|
|
|
|
5.3.
|
Signaalide muundamine
|
|
—
|
1
|
—
|
2
|
—
|
|
Analoogsignaal, digitaalsignaal
|
|
|
|
|
|
|
Analoogdigitaal- ja digitaalanaloogmuundurid, nende tööpõhimõte ja kasutamine, sisendid ja väljundid, mitmesugused piirangud
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
2
|
—
|
2
|
—
|
|
Andmesiinide kasutamine õhusõiduki mõõteriistasüsteemides, sealhulgas teadmised ARINC-süsteemi ja teist tehniliste andmete kohta
|
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukite võrgusüsteemid / juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia Ethernet
|
|
|
|
|
|
|
5.5. Loogikaahelad
|
|
a)
|
Tavaliste loogikalülituste tähised, tabelid ja asendusskeemid
Õhusõiduki süsteemides kasutatavad rakendused, skeemijoonised
|
|
—
|
2
|
—
|
2
|
1
|
|
b)
|
Loogikaskeemide tõlgendamine
|
|
—
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
5.6. Arvuti põhistruktuur
|
|
a)
|
Arvutimõisted (sh bitt, bait, tarkvara, riistvara, protsessor, integraallülitus ja mitmesugused mäluseadmed, nt muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), programmeeritav püsimälu (PROM))
Arvutitehnika (mida kasutatakse õhusõidukisüsteemides)
|
|
1
|
2
|
—
|
—
|
—
|
|
b)
|
Arvutitega seotud mõisted
Personaalarvuti põhisõlmede ja nende siinisüsteemide tööpõhimõte, paiknemine ning kokkupuutepunktid
Üksik- ja mitme aadressiga käskudes sisalduv teave
Mäluga seotud mõisted
Tavaliste mäluseadmete tööpõhimõte
Mitmesuguste andmesalvestussüsteemide tööpõhimõte, eelised ja puudused
|
|
—
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
|
—
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
Mikroprotsessori funktsioonid ja üldine tööpõhimõte
|
|
|
|
|
|
|
Järgmiste mikroprotsessorielementide tööpõhimõte: juht- ja töötlemisseade, kell, register, aritmeetikaseade
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
Kodeerimis- ja dekodeerimisseadiste tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
|
Mitmesuguste kodeerimisseadiste töötamine
|
|
|
|
|
|
|
Keskmise, suure ja väga suure integratsiooniastmega mikrolülituste kasutamine
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
—
|
—
|
2
|
—
|
|
Multiplekserite ja demultiplekserite tööpõhimõte, rakendamine ja tähistamine loogikaskeemidel
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
1
|
1
|
2
|
—
|
|
Kiudoptika eelised ja puudused andmete edastamisel võrreldes elektersidega;
|
|
|
|
|
|
|
Kiudoptiline andmesiin
|
|
|
|
|
|
|
Kiudoptikaga seotud mõisted
|
|
|
|
|
|
|
Liidesed
|
|
|
|
|
|
|
Liitmikud, juhtimisterminalid, kaugjuhtimisterminalid
|
|
|
|
|
|
|
Kiudoptika kasutamine õhusõiduki süsteemides
|
|
|
|
|
|
|
5.11.
|
Elektroonilised näidikud
|
|
—
|
2
|
1
|
2
|
1
|
|
Nüüdisaegsetes õhusõidukites kasutatavate tavaliste näidikute tööpõhimõtted, sealhulgas elektronkiiretorud, valgusdiood- ja vedelkristallnäidikud
|
|
|
|
|
|
|
5.12.
|
Staatilise elektrivälja suhtes tundlikud seadmed
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
1
|
|
Elektrostaatilise laengu suhtes tundlike komponentide erikäsitsemine
|
|
|
|
|
|
|
Ohtude ja võimalike kahjustuste tundmine, komponentide ja inimeste antistaatilised kaitsevahendid
|
|
|
|
|
|
|
|
—
|
2
|
1
|
2
|
1
|
|
Tarkvarapiirangutest arusaamine, lennukõlblikkusnõuded ja tarkvara omavolilise muudatuse võimalikud katastroofilised tagajärjed
|
|
|
|
|
|
|
5.14.
|
Elektromagnetiline keskkond
|
|
—
|
2
|
2
|
2
|
1
|
|
Järgmiste nähtuste mõju elektroonikasüsteemide hooldamisele:
elektromagnetiline ühilduvus (EMC)
elektromagnetiline häiritus (EMI)
suure intensiivsusega kiirgusväli (HIRF)
välk ja piksekaitse
|
|
|
|
|
|
|
5.15.
|
Tüüpilised elektroonilised/digitaalsed õhusõidukisüsteemid
|
|
—
|
2
|
2
|
2
|
1
|
|
Järgmiste tüüpiliste elektrooniliste/digitaalsete õhusõidukisüsteemide üldseadistus ja testimine sisseehitatud testimisseadmega. a)Ainult B1- ja B2-kategooria puhul:ACARS-ARINC (Communication and Addressing and Reporting System): õhusõiduki side-, adresseerimis- ja ettekandesüsteem
EICAS (Engine Indication and Crew Alerting System): mootori seisundi ja meeskonna häiresüsteem
FBW (Fly by Wire): elektrooniline lennujuhtimissüsteem
FMS (Flight Management System): lennukorraldussüsteem
IRS (Inertia Reference System): inertsnavigatsioonisüsteem b)B1-, B2- ja B3-kategooria puhul:ECAM (Electronic Centralised Aircraft Monitoring): elektrooniline õhusõiduki keskjälgimissüsteem
EFIS (Electronic Flight Instrument System): elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteem;
GPS (Global Positioning System): globaalne asukoha määramise süsteem
TCAS (Traffic Alert Collision Avoidance System): liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem
Integreeritud modulaaravioonika
Salongisüsteemid
Infosüsteemid
|
|
|
|
|
|
MOODUL 6. MATERJALID JA DETAILID
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
6.1. Õhusõidukite materjalid – rauasulamid
|
|
a)
|
Õhusõidukites kasutatavate tavaliste rauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused
Legeeritud teraste termotöötlus ja kasutamine
|
|
1
|
2
|
1
|
2
|
|
b)
|
Rauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
6.2. Õhusõidukite materjalid – muud (peale rauasulamite)
|
|
a)
|
Õhusõidukites kasutatavate tavaliste mitterauasulamite tehnilised andmed, omadused ja tähistused
Mitterauasulamite termotöötlus ja kasutamine
|
|
1
|
2
|
1
|
2
|
|
b)
|
Mitterauasulamite kõvaduse, tõmbetugevuse, väsimustugevuse ja löögikindluse katsetamine
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
6.3. Õhusõidukite materjalid – komposiitmaterjalid ja mittemetallid
|
|
6.3.1. Komposiitmaterjalid ja mittemetallid, välja arvatud puit ja riie
|
|
a)
|
Õhusõidukites kasutatavate tavaliste komposiitmaterjalide ja mittemetallide (välja arvatud puit) tehnilised andmed, omadused ja tähistused
Tihendusained ja sideained
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Komposiitmaterjalide ja mittemetallide defektide/kulumise tuvastamine
Komposiitmaterjalide ja mittemetallide parandamine
|
|
1
|
2
|
—
|
2
|
|
6.3.2.
|
Puitkonstruktsioonid
|
|
1
|
2
|
—
|
2
|
|
Puitplaaneri konstruktsiooni ehitusmeetodid
|
|
|
|
|
|
Lennukites kasutatavate puidu- ja liimiliikide tehnilised andmed, omadused ja liigid
|
|
|
|
|
|
Puitkonstruktsiooni konserveerimine ja hooldamine
|
|
|
|
|
|
Puidu ja puitkonstruktsioonide defektide liigid
|
|
|
|
|
|
Puitkonstruktsiooni defektide avastamine
|
|
|
|
|
|
Puitkonstruktsiooni parandamine
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
2
|
|
Lennukites kasutatavate riiete tehnilised andmed, omadused ja liigid
|
|
|
|
|
|
Riide kontrollimise viisid
|
|
|
|
|
|
Riidedefektide liigid
|
|
|
|
|
|
Riidest pealistuse parandamine
|
|
|
|
|
|
6.4. Korrosioon
|
|
a)
|
Keemiline olemus
Galvaaniline, mikrobioloogiline, pingekorrosioon
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
b)
|
Korrosiooni liigid ja nende tunnused
Korrosiooni tekkepõhjused
Materjalide liigid ja nende korrosioonikindlus
|
|
2
|
3
|
2
|
2
|
|
6.5. Kinnitusvahendid
|
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
Kruvide tüübid ja tähistus
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukites kasutatavate keermete kuju, mõõtmed ja tolerantsid
|
|
|
|
|
|
Keermete mõõtmine
|
|
|
|
|
|
6.5.2.
|
Poldid, tikkpoldid ja kruvid
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
Poltide tüübid: õhusõidukite poltide tehnilised andmed ja tähistus, rahvusvahelised standardid
|
|
|
|
|
|
Mutrid: iselukustuvad, ankurdusmutrid, standardtüübid
|
|
|
|
|
|
Metallikruvid: õhusõidukites kasutatavate metallikruvide tehnilised andmed
|
|
|
|
|
|
Tikkpoldid: tüübid ja kasutamine, paigaldamine ja eemaldamine
|
|
|
|
|
|
Isekeermestavad kruvid, tüüblid
|
|
|
|
|
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
Painduvad lukustusseibid, vedruseibid, ketilukud, splindid, kontramutrid, traatlukustus, kiiravatavad klambrid, tihvtid, lukustusrõngad, vedrurõngad, lõhised
|
|
|
|
|
|
6.5.4.
|
Õhusõidukite needid
|
|
1
|
2
|
1
|
2
|
|
Tavaliste ja pimeneetide tüübid: tehnilised andmed ja tähistus, termotöötlus
|
|
|
|
|
|
6.6. Torud ja liitmikud
|
|
a)
|
Õhusõidukites kasutatavate jäikade torude ja voolikute ning nende liitmike tähistus ja tüübid
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Õhusõidukite hüdraulika-, kütuse-, õli-, suruõhu- ja õhusüsteemide torude standardliitmikud
|
|
2
|
2
|
1
|
2
|
|
|
—
|
2
|
1
|
1
|
|
Vedrude tüübid, materjalid, omadused ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Laagrite otstarve, koormused, materjal, ehitus
|
|
|
|
|
|
Laagrite tüübid ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Ülekannete tüübid ja kasutamine
|
|
|
|
|
|
Ülekandearvud, aeglustavad ja kiirendavad ülekanded, veetavad ja vedavad hammasrattad, pingutusrattad, hambumine
|
|
|
|
|
|
Rihmad ja rihmarattad, ketid ja ketirattad
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
1
|
2
|
|
Trosside tüübid
|
|
|
|
|
|
Otsakud, pingutid ja kompensatsiooniseadised
|
|
|
|
|
|
Plokirattad ja trossisüsteemi komponendid
|
|
|
|
|
|
Kõritrossid
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid
|
|
|
|
|
|
6.11.
|
Elektrikaablid ja ühendused
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
Kaablite tüübid, ehitus ja omadused
|
|
|
|
|
|
Kõrgpinge- ja koaksiaalkaablid
|
|
|
|
|
|
Kaablite jätkamine
|
|
|
|
|
|
Ühenduste tüübid, kontakttihvtid, pistikud, pistikupesad, isolaatorid, nimipinge ja -voolud, ühendamine, tähistamine
|
|
|
|
|
MOODUL 7A. TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 7B.
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
|
7.1.
|
Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas
|
|
3
|
3
|
3
|
|
Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega
|
|
|
|
|
Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespoolnimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine
|
|
|
|
|
7.2.
|
Töökorraldus töökojas
|
|
3
|
3
|
3
|
|
Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine
|
|
|
|
|
Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid
|
|
|
|
|
Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid
|
|
|
|
|
|
3
|
3
|
3
|
|
Tavalised käsitööriistad
|
|
|
|
|
Tavalised elektritööriistad
|
|
|
|
|
Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
|
Määrimisseadmed ja -meetodid
|
|
|
|
|
Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
|
7.4.
|
Üldotstarbelised avioonika testseadmed
|
|
—
|
2
|
3
|
|
Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
|
7.5.
|
Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid
|
|
|
|
|
Joonise kirjanurga andmed
|
|
|
|
|
Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid
|
|
|
|
|
Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100
|
|
|
|
|
Lennunduse ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL;
|
|
|
|
|
elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
1
|
|
Puuride läbimõõdud, istude liigid
|
|
|
|
|
Ühtne istude ja lõtkude süsteem
|
|
|
|
|
Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem
|
|
|
|
|
Painde, väände ja kulumise piirväärtused
|
|
|
|
|
Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid
|
|
|
|
|
7.7.
|
Õhusõiduki elektriühendused (Electrical Wiring Interconnection System – EWIS)
|
|
1
|
3
|
3
|
|
Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine
|
|
|
|
|
Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised
|
|
|
|
|
Pressühenduste katsetamine
|
|
|
|
|
Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine
|
|
|
|
|
Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel
|
|
|
|
|
Juhtmetüübid, nende kontrollimise kriteeriumid ja vigastustolerants
|
|
|
|
|
Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž
|
|
|
|
|
EWIS-süsteemide paigaldamise, kontrollimise, parandamise, hoolduse ja puhtuse standardid
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Neetliited, neetide vahekaugus ja samm
|
|
|
|
|
Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid
|
|
|
|
|
Neetliidete kontrollimine
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine
|
|
|
|
|
Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine
|
|
|
|
|
Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Vedrude kontrollimine ja testimine
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine
|
|
|
|
|
Laagrite määrimisnõuded
|
|
|
|
|
Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine
|
|
|
|
|
Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine
|
|
|
|
|
Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
—
|
|
Otsakute paigalestantsimine
|
|
|
|
|
Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine
|
|
|
|
|
Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid
|
|
|
|
|
7.14. Materjalide töötlemine
|
|
|
—
|
2
|
—
|
|
Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine
|
|
|
|
|
Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine
|
|
|
|
|
Lehtmetallist detailide kontrollimine
|
|
|
|
|
7.14.2.
|
Komposiitmaterjalid ja mittemetallid
|
|
—
|
2
|
—
|
|
Liimimisvõtted
|
|
|
|
|
Keskkonnatingimused
|
|
|
|
|
Kontrollimise viisid
|
|
|
|
|
7.15. Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine
|
|
a)
|
Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine
|
|
—
|
2
|
2
|
|
b)
|
Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid
Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine
Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine
|
|
—
|
2
|
—
|
|
7.16. Õhusõiduki kaal ja tasakaal
|
|
a)
|
Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine
|
|
—
|
2
|
2
|
|
b)
|
Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks
Õhusõiduki kaalumine
|
|
—
|
2
|
—
|
|
7.17.
|
Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine
|
|
2
|
2
|
2
|
|
Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded
|
|
|
|
|
Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded
|
|
|
|
|
Õhusõidukite parkimismeetodid
|
|
|
|
|
Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine
|
|
|
|
|
Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus
|
|
|
|
|
Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid
|
|
|
|
|
Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele
|
|
|
|
|
7.18. Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted
|
|
a)
|
Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid
Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine
|
|
2
|
3
|
3
|
|
b)
|
Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)
Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid
|
|
—
|
2
|
—
|
|
c)
|
Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod
|
|
—
|
2
|
1
|
|
d)
|
Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted
|
|
2
|
2
|
2
|
|
|
—
|
2
|
2
|
|
7.19. Erakorralised juhtumid
|
|
a)
|
Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist
|
|
2
|
2
|
2
|
|
b)
|
Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist
|
|
2
|
2
|
—
|
|
7.20.
|
Hooldustööde tegemine
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Hooldustööde planeerimine
|
|
|
|
|
Muudatustööde tegemine
|
|
|
|
|
Hoiustamine
|
|
|
|
|
Hooldustõendite väljaandmine
|
|
|
|
|
Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel
|
|
|
|
|
Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine
|
|
|
|
|
Täiendavad hooldustööd
|
|
|
|
|
Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine
|
|
|
|
MOODUL 7B. HOOLDUSTÖÖD
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.
|
|
TASE
|
|
B3
|
|
7.1.
|
Ohutusnõuded õhusõidukis ja töökojas
|
|
3
|
|
Ohutusnõuded, sh ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega
|
|
|
Samuti meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur, kaasa arvatud tulekustutusvahendite tundmine
|
|
|
7.2.
|
Töökorraldus töökojas
|
|
3
|
|
Töövahendite hooldamine ja kontrollimine, toormaterjalide kasutamine
|
|
|
Mõõtmed, lubatud piirmäärad ja tolerantsid, töökvaliteedi standardid
|
|
|
Tööriistade ja varustuse kalibreerimine, kalibreerimisstandardid
|
|
|
|
3
|
|
Tavalised käsitööriistad
|
|
|
Tavalised elektritööriistad
|
|
|
Täppismõõtevahendite tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
Määrimisseadmed ja -meetodid
|
|
|
Elektrilised üldtestrid, nende tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
7.4.
|
Üldotstarbelised avioonika testseadmed
|
|
—
|
|
Üldotstarbeliste avioonika testseadmete tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
7.5.
|
Tehnilised joonised, skeemid ja normdokumendid
|
|
2
|
|
Jooniste ja skeemide tüübid, nende tähised, mõõtmed, tolerantsid ja projektsioonid
|
|
|
Joonise kirjanurga andmed
|
|
|
Mikrofilm, mikrokaart ja arvutipresentatsioonid
|
|
|
Ameerika Lennutranspordiassotsiatsiooni (Air Transport Association of America — ATA) spetsifikatsioon 100
|
|
|
Lennundusstandardid ja muud kehtivad standardid, kaasa arvatud ISO, AN, MS, NAS ja MIL
|
|
|
Elektrilised ühendusskeemid ja skeemdiagrammid
|
|
|
|
2
|
|
Puuride läbimõõdud, istude liigid
|
|
|
Ühtne istude ja lõtkude süsteem
|
|
|
Õhusõidukite ja mootorite istude ja lõtkude skeem
|
|
|
Painde, väände ja kulumise piirväärtused
|
|
|
Võllide, laagrite ja muude osade kontrollimise standardmeetodid
|
|
|
7.7.
|
Elektrikaablid ja ühendused
|
|
2
|
|
Juhtivus, isoleerimis- ja liitetehnikad ja katsetamine
|
|
|
Juhtmete kinnituspresside kasutamine: käsi- ja hüdraulilised seadised
|
|
|
Pressühenduste katsetamine
|
|
|
Ühendusklemmi eemaldamine ja paigaldamine
|
|
|
Koaksiaalkaablid: testimine ja ohutusnõuded paigaldamisel
|
|
|
Juhtmete kaitsetehnikad: kaablid/juhtmekimbud ja nende kaitse, kaabliklemmid, kaabli kaitseümbrised, sealhulgas termokahanevad isolatsioonid või termorüüž
|
|
|
|
2
|
|
Neetliited, neetide vahekaugus ja samm
|
|
|
Neetimisvahendid ja lehtmaterjali lohkude venitamise vahendid
|
|
|
Neetliidete kontrollimine
|
|
|
|
2
|
|
Õhusõidukite torude painutamine ja väljundavade laiendamine
|
|
|
Õhusõidukite torude ja voolikute katsetamine ning kontrollimine
|
|
|
Torude paigaldamine ja kohalekinnitamine
|
|
|
|
1
|
|
Vedrude kontrollimine ja testimine
|
|
|
|
2
|
|
Laagrite katsetamine, puhastamine ja kontrollimine
|
|
|
Laagrite määrimisnõuded
|
|
|
Laagrite defektid ja nende tekkepõhjused
|
|
|
|
2
|
|
Hammasrataste ja hambumislõtku kontrollimine
|
|
|
Rihmade ja rihmarataste ning kettide ja ketirataste kontrollimine
|
|
|
Kruvitungraudade, kangseadiste ja tõukurtõmbevarrassüsteemide kontrollimine
|
|
|
|
2
|
|
Otsakute paigalestantsimine
|
|
|
Juhtimistrosside kontrollimine ja testimine
|
|
|
Kõritrossid; õhusõidukite paindjuhtimissüsteemid
|
|
|
7.14. Materjalide töötlemine
|
|
|
2
|
|
Lubatud painde määra arvutamine ja märkimine
|
|
|
Lehtmetalli töötlemine, sh painutamine ja vormimine
|
|
|
Lehtmetallist detailide kontrollimine
|
|
|
7.14.2.
|
Komposiitmaterjalid ja mittemetallid
|
|
2
|
|
Liimimisvõtted
|
|
|
Keskkonnatingimused
|
|
|
Kontrollimise viisid
|
|
|
7.15. Keevitamine, kõva- ja pehmejoodisega jootmine ning liimimine
|
|
a)
|
Pehmejoodisega jootmise viisid; pehmejoodisliidete kontrollimine
|
|
2
|
|
b)
|
Keevitusmeetodid ja kõvajoodisega jootmise viisid
Keevisliidete ja kõvajoodisliidete kontrollimine
Liimimismeetodid ja liimliidete kontrollimine
|
|
2
|
|
7.16. Õhusõiduki kaal ja tasakaal
|
|
a)
|
Raskuskeskme/tasakaalupiirangute arvutamine: asjakohaste dokumentide kasutamine
|
|
2
|
|
b)
|
Õhusõiduki ettevalmistamine kaalumiseks
Õhusõiduki kaalumine
|
|
2
|
|
7.17.
|
Õhusõiduki käitlemine ja hoidmine
|
|
2
|
|
Õhusõiduki ruleerimine/pukseerimine ja sellega seotud ohutusnõuded
|
|
|
Õhusõiduki tõstmine, tõkistamine, paigalekinnitamine ja sellega seotud ohutusnõuded
|
|
|
Õhusõidukite parkimismeetodid
|
|
|
Kütuse tankimine ja paakide kütusest tühjendamine
|
|
|
Jäätõrje ja jäätumisvastane töötlus
|
|
|
Maapealsed elektri-, hüdraulika- ja suruõhusüsteemid
|
|
|
Keskkonnatingimuste mõju õhusõiduki teenindamisele ja käitamisele
|
|
|
7.18. Õhusõiduki lahtivõtmise, ülevaatuse, remondi ja kokkupaneku võtted
|
|
a)
|
Defektide tüübid ja visuaalse ülevaatuse viisid
Korrosiooni eemaldamine, korrosiooniseisundi hindamine ja korrosioonitõrje uuendamine
|
|
3
|
|
b)
|
Üldised remondimeetodid, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual)
Materjalide vananemise, väsimise ja korrosioonitõrje programmid
|
|
2
|
|
c)
|
Mittepurustava kontrollimise võtted, kaasa arvatud läbitungiv, radiograafia-, pöörisvool-, ultraheli- ja endoskoopiameetod
|
|
2
|
|
d)
|
Seadmete lahtimonteerimise ja koostamise võtted
|
|
2
|
|
|
2
|
|
7.19. Erakorralised juhtumid
|
|
a)
|
Ülevaatus pärast piksetabamust või suure intensiivsusega kiirgusvälja (HIRF) läbimist
|
|
2
|
|
b)
|
Ülevaatus pärast erakorralisi juhtumeid, nt rasket maandumist või turbulentsi sattumist
|
|
2
|
|
7.20.
|
Hooldustööde tegemine
|
|
2
|
|
Hooldustööde planeerimine
|
|
|
Muudatustööde tegemine
|
|
|
Hoiustamine
|
|
|
Hooldustõendite väljaandmine
|
|
|
Seos hooldustööde ja õhusõiduki kasutamise vahel
|
|
|
Hooldustööde kontrollimine / kvaliteedi kontrollimine / kvaliteedi tagamine
|
|
|
Täiendavad hooldustööd
|
|
|
Piiratud kasutuseaga komponentide kontrollimine
|
|
MOODUL 8. AERODÜNAAMIKA ALUSED
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Õhuvool ümber tahke keha
|
|
|
|
|
|
Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool, vaba vool, õhuvoolu suhteline liikumine, õhuvoolu üles- või allasuune, keerisjälg, õhuvoolu seiskumus
|
|
|
|
|
|
Mõisted: tiivaprofiili kumerus, kõõl, keskmine aerodünaamiline kõõl, profiili aerodünaamiline takistus, induktiivtakistus, kohtumisnurk, rõhukese, tiiva asetusnurga positiivne ja negatiivne vääne, suhteline paksus, tiiva kuju ja saleduse suhe
|
|
|
|
|
|
Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud
|
|
|
|
|
|
Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, tõstejõutegur, õhutakistustegur, polaarkõver, varisemine
|
|
|
|
|
|
Aerodünaamilise kandepinna saastumine, sealhulgas jää, lume või härmatisega
|
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Tõstejõu, raskusjõu, tõmbe ja aerodünaamilise takistuse seosed
|
|
|
|
|
|
Planeerimissuhe
|
|
|
|
|
|
Lennu stabiilne osa, selle lennutehnilised parameetrid
|
|
|
|
|
|
Pööranguteooria
|
|
|
|
|
|
Tiiva koormusteguri mõju: õhusõiduki varisemine, lennurežiimist ja õhusõiduki ehitusest lähtuvad piirangud
|
|
|
|
|
|
Aerodünaamilise tõstejõu suurendamine
|
|
|
|
|
|
8.4.
|
Lennu stabiilsus ja dünaamika
|
|
1
|
2
|
2
|
1
|
|
Pikipüsivus, põikpüsivus ja teekonnapüsivus (aktiivne ja passiivne)
|
|
|
|
|
MOODUL 9A. INIMFAKTORID
Märkus: käesolevat moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 9B.
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Inimfaktori arvestamise vajalikkus
|
|
|
|
|
Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid
|
|
|
|
|
„Murphy seadus”
|
|
|
|
|
9.2.
|
CRM põhimõtted ja eesmärgid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Nägemine
|
|
|
|
|
Kuulmine
|
|
|
|
|
Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime
|
|
|
|
|
Tähelepanu ja taju
|
|
|
|
|
Mälu
|
|
|
|
|
Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs
|
|
|
|
|
9.3.
|
Sotsiaalpsühholoogia
|
|
1
|
1
|
1
|
|
Vastutus: isiklik ja rühma
|
|
|
|
|
Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine
|
|
|
|
|
Töökaaslaste mõju
|
|
|
|
|
Kultuuriküsimused
|
|
|
|
|
Meeskonnatöö
|
|
|
|
|
Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused
|
|
|
|
|
9.4.
|
Töövõimet mõjutavad tegurid
|
|
2
|
2
|
2
|
|
Tervis
|
|
|
|
|
Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud
|
|
|
|
|
Ajanappus ja töö lõpptähtajad
|
|
|
|
|
Töökoormus: üle- või alakoormatus
|
|
|
|
|
Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg
|
|
|
|
|
Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine
|
|
|
|
|
9.5.
|
Füüsiline töökeskkond
|
|
1
|
1
|
1
|
|
Müra ja gaasid
|
|
|
|
|
Valgustus
|
|
|
|
|
Töökoha mikrokliima ja temperatuur
|
|
|
|
|
Liikumine ja vibratsioon
|
|
|
|
|
Töökeskkond
|
|
|
|
|
|
1
|
1
|
1
|
|
Füüsiline töö
|
|
|
|
|
Korduvad tööoperatsioonid
|
|
|
|
|
Visuaalne ülevaatus
|
|
|
|
|
Komplekssed süsteemid
|
|
|
|
|
|
2
|
2
|
2
|
|
Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline
|
|
|
|
|
Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine
|
|
|
|
|
Kursisolek, ajakohasus
|
|
|
|
|
Teabelevi
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Eksimuste mudelid ja teooriad
|
|
|
|
|
Tüüpilised eksimused hoolduses
|
|
|
|
|
Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed
|
|
|
|
|
Eksimuste vältimine ja toimetulek nendega
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Ohutegurite tuvastamine ja vältimine
|
|
|
|
|
Tegutsemine hädaolukordades
|
|
|
|
MOODUL 9B. INIMFAKTORID
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3-kategooria loaomanike vähem keerukat hoolduskeskkonda.
|
|
TASE
|
|
B3
|
|
|
2
|
|
Inimfaktori arvestamise vajalikkus
|
|
|
Inimfaktorist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid
|
|
|
„Murphy seadus”
|
|
|
9.2.
|
Inimvõimed ja nende piirid
|
|
2
|
|
Nägemine
|
|
|
Kuulmine
|
|
|
Teabe vastuvõtmise ja töötlemise võime
|
|
|
Tähelepanu ja taju
|
|
|
Mälu
|
|
|
Klaustrofoobia ja füüsiline ligipääs
|
|
|
9.3.
|
Sotsiaalpsühholoogia
|
|
1
|
|
Vastutus: isiklik ja rühmavastutus
|
|
|
Motiveeritus ja motivatsiooni kadumine
|
|
|
Töökaaslaste mõju
|
|
|
Kultuuriküsimused
|
|
|
Meeskonnatöö
|
|
|
Juhtimine, järelevalve ja juhtimisoskused
|
|
|
9.4.
|
Töövõimet mõjutavad tegurid
|
|
2
|
|
Tervis
|
|
|
Stress: koduse olukorraga ja tööga seotud stress
|
|
|
Ajanappus ja töö lõpptähtajad
|
|
|
Töökoormus: üle- või alakoormatus
|
|
|
Magamatus ja väsimus, vahetustega tööaeg
|
|
|
Alkoholi ja ravimite liigtarvitamine, uimastite tarvitamine
|
|
|
9.5.
|
Füüsiline töökeskkond
|
|
1
|
|
Müra ja gaasid
|
|
|
Valgustus
|
|
|
Töökoha mikrokliima ja temperatuur
|
|
|
Liikumine ja vibratsioon
|
|
|
Töökeskkond
|
|
|
|
1
|
|
Füüsiline töö
|
|
|
Korduvad tööoperatsioonid
|
|
|
Visuaalne ülevaatus
|
|
|
Komplekssed süsteemid
|
|
|
|
2
|
|
Meeskonnasisene ja meeskondadevaheline suhtlemine
|
|
|
Töö jäädvustamine ja dokumenteerimine
|
|
|
Kursisolek, ajakohasus
|
|
|
Teabelevi
|
|
|
|
2
|
|
Eksimuste mudelid ja teooriad
|
|
|
Tüüpilised eksimused hoolduses
|
|
|
Eksimuste (st õnnetuste) tagajärjed
|
|
|
Eksimuste vältimine ja nendega toimetulek
|
|
|
|
2
|
|
Ohutegurite tuvastamine ja vältimine
|
|
|
Tegutsemine hädaolukordades
|
|
MOODUL 10. LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B2
|
B3
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni roll
|
|
|
|
|
|
Euroopa Komisjoni roll
|
|
|
|
|
|
Euroopa Lennundusohutusameti roll
|
|
|
|
|
|
Liikmesriikide ja riiklike lennuametite roll
|
|
|
|
|
|
Määrus (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjad määrustes (EÜ) nr 1702/2003 ja (EÜ) nr 2042/2003
|
|
|
|
|
|
Seosed erinevate lisade (osade), näiteks 21. osa, M osa, 145. osa, 66. osa, 147. osa ja EL-OPSi vahel
|
|
|
|
|
|
10.2.
|
Volitatud lennundustehnilised töötajad – Hooldus
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
66. osa nõuete üksikasjalik tundmine
|
|
|
|
|
|
10.3.
|
Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
145. osa ja M osa F alajao nõuete üksikasjalik tundmine
|
|
|
|
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
EU-OPSi nõuete üldine tundmine
|
|
|
|
|
|
Lennuettevõtjate sertifitseerimine
|
|
|
|
|
|
Lennuettevõtjate kohustused, eelkõige jätkuva lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kohustused
|
|
|
|
|
|
Hooldusprogramm
|
|
|
|
|
|
Muudatuste loetelu (MEL) / miinimumvarustuse loetelu (CDL)
|
|
|
|
|
|
Dokumendid, mis peavad pardal olema
|
|
|
|
|
|
Õhusõidukite sildid (tähistused)
|
|
|
|
|
|
10.5. Teatavate õhusõidukite, osade ja seadmete sertifitseerimine
|
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
21. osa ja EASA sertifitseerimistingimuste CS-23, 25, 27, 29 nõuete üldine tundmine.
|
|
|
|
|
|
|
—
|
2
|
2
|
2
|
|
Lennukõlblikkussertifikaat; piirangutega lennukõlblikkussertifikaadid ja lennuluba
|
|
|
|
|
|
Registreerimissertifikaat
|
|
|
|
|
|
Mürasertifikaat
|
|
|
|
|
|
Kaalumisplaan (Weight Schedule)
|
|
|
|
|
|
Raadioluba ja -sertifikaat (Radio Station Licence and Approval)
|
|
|
|
|
|
10.6.
|
Jätkuv lennukõlblikkus
|
|
2
|
2
|
2
|
2
|
|
21. osas sätestatud jätkuvat lennukõlblikkust käsitlevate sätete üksikasjalik tundmine
|
|
|
|
|
|
M osa nõuete üksikasjalik tundmine
|
|
|
|
|
| 10.7.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded (kui neid ei asenda vastavad ELi nõuded)
|
|
a)
|
Hooldusprogrammid, hoolduskontrollid ja ülevaatused
Lennukõlblikkuseeskirjad
Hooldusbülletäänid, tootja hooldusteave
Muudatus- ja remonditööd
Hooldustööde dokumentatsioon: hoolduskäsiraamatud, konstruktsioonielementide remondi käsiraamat (Structural Repair Manual), varuosade illustreeritud kataloog jms
|
|
1
|
2
|
2
|
2
|
|
Ainult A- kuni B2-kategooria lubade puhul
Õhusõidukitüübi tootja minimaalvarustuse loetelu (MMEL), minimaalvarustuse loetelu (MEL), väljalennu kõrvalekallete loetelud (Dispatch Deviation Lists)
|
|
|
|
|
|
b)
|
Jätkuv lennukõlblikkus
Minimaalvarustusega seotud nõuded – katselennud
|
|
—
|
1
|
1
|
1
|
|
Ainult B1- ja B2-kategooria lubade puhul
Kahe turbiinmootoriga lennukite lennud suurendatud kaugustele (ETOPS), hooldus- ja väljalennunõuded
Nõuded lendamiseks erinevates ilmasikutingimustes, õhusõidukite käitamine II ja III kategooria kohaselt
|
|
|
|
|
MOODUL 11A. TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
|
TASE
|
|
A1
|
B1.1
|
|
11.1. Lennuteooria
|
|
11.1.1.
|
Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed
|
|
1
|
2
|
|
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid
pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid
pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud
|
|
|
|
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega
|
|
|
|
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad
|
|
|
|
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid
|
|
|
|
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime
|
|
|
|
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine
|
|
|
|
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime
|
|
|
|
11.1.2.
|
Lendamine suurtel kiirustel
|
|
1
|
2
|
|
Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel
|
|
|
|
Machi arv, kriitiline Machi arv, lennukiosade rõhulaine tekitatud võnkumine, lööklaine, aerodünaamiline kuumenemine, ristlõike pindalareegel
|
|
|
|
Kiire õhusõiduki mootori õhu sisselaskes õhu voolamist mõjutavad tegurid
|
|
|
|
Positiivse noolsusega tiiva eelisomadused kriitilise Machi arvuga lennul
|
|
|
|
11.2. Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted
|
|
a)
|
Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded
Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised
Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused
Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed
Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)
Drenaaž ja ventilatsioon
Süsteemide paigaldamise nõuded
Piksekaitsenõuded
Õhusõiduki sidumine
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed
Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine
Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted
Pindade puhastamine
Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine
|
|
1
|
2
|
|
11.3. Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid
|
|
11.3.1.
|
Lennukikere (ATA 52/53/56)
|
|
1
|
2
|
|
Kere ehitus ja selle hermetiseerimine
|
|
|
|
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
|
Istmete paigaldus ja veoste paigaldamine laadimisel
|
|
|
|
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed
|
|
|
|
Akende ja esiklaasi ehitus ja mehhanismid
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus
|
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
|
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
|
11.3.3.
|
Stabilisaatorid (ATA 55)
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus
|
|
|
|
Juhtpinna kinnitus
|
|
|
|
11.3.4.
|
Juhtpinnad (ATA 55/57)
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus ja kinnitus
|
|
|
|
Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon
|
|
|
|
11.3.5.
|
Gondlid/püloonid (ATA 54)
|
|
1
|
2
|
|
Gondlid/püloonid:
ehitus
tulekindlad seinad
mootoriraamid
|
|
|
|
11.4. Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)
|
|
|
1
|
2
|
|
Õhu juurdevoolu allikad, sh juurdevool mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest
|
|
|
|
|
1
|
3
|
|
Kliimaseadmesüsteemid
|
|
|
|
Õhu ja auru regenereerimise seadmed
|
|
|
|
Jaotussüsteemid
|
|
|
|
Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem
|
|
|
|
|
1
|
3
|
|
Hermetiseerimissüsteemid
|
|
|
|
Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid
|
|
|
|
Salongi ülerõhu regulaatorid
|
|
|
|
11.4.4.
|
Ohutus- ja hoiatusseadmed
|
|
1
|
3
|
|
Kaitse- ja hoiatusseadmed
|
|
|
|
11.5. Mõõdikud ja avioonikasüsteemid
|
|
11.5.1.
|
Mõõdikusüsteemid (ATA 31)
|
|
1
|
2
|
|
Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik
|
|
|
|
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator
|
|
|
|
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass
|
|
|
|
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid
|
|
|
|
Kuvarkabiin
|
|
|
|
Muud õhusõidukisüsteemi mõõturid
|
|
|
|
11.5.2.
|
Avioonikasüsteemid
|
|
1
|
1
|
|
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
automaatne piloteerimine (ATA 22),
sidevahendid (ATA 23),
navigatsioonisüsteemid (ATA 34)
|
|
|
|
11.6.
|
Elektrisüsteemid (ATA 24)
|
|
1
|
3
|
|
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine
|
|
|
|
Alalisvoolu genereerimine
|
|
|
|
Vahelduvvoolu genereerimine
|
|
|
|
Avariivoolu genereerimine
|
|
|
|
Pinge reguleerimine
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Kaitsmed
|
|
|
|
Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust
|
|
|
|
11.7. Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)
|
|
a)
|
Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded
Istmed, rihmad ja turvavööd
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Salongi planeering
Varustuse paigaldamise skeem
Sisustuse paigaldamise skeem
Reisijatesalongi meelelahutusseadmed
Lennukikambüüsi paigaldus
Veose käitlemise ja kinnitamise varustus
Lennukitrepid
|
|
1
|
1
|
|
11.8.
|
Tulekaitse (ATA 26)
|
|
1
|
3
|
|
a)
|
Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid
Tulekustutussüsteemid
Süsteemide testimine
|
|
|
|
|
b)
|
Käsitulekustutusvahendid
|
|
1
|
1
|
|
11.9.
|
Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)
|
|
1
|
3
|
|
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid
|
|
|
|
Trimmeerimine
|
|
|
|
Toimiva koormuse reguleerimine
|
|
|
|
Tõstejõudu suurendavad seadmed
|
|
|
|
Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid
|
|
|
|
Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, pneumo-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid
|
|
|
|
Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus
|
|
|
|
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus
|
|
|
|
Varisemisvastane kaitsesüsteem/hoiatussüseem
|
|
|
|
11.10.
|
Kütusesüsteemid (ATA 28)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
|
Toitesüsteemid
|
|
|
|
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase
|
|
|
|
Ringtoide ja ülepumpamine
|
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
|
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine
|
|
|
|
Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist
|
|
|
|
11.11.
|
Hüdraulikaseadmed (ATA 29)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Hüdraulikavedelikud
|
|
|
|
Hüdropaagid ja -akud
|
|
|
|
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve
|
|
|
|
Hädasurvestamissüsteem
|
|
|
|
Filtrid
|
|
|
|
Surve reguleerimine
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid
|
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
|
|
11.12.
|
Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)
|
|
1
|
3
|
|
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine
|
|
|
|
Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid
|
|
|
|
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid
|
|
|
|
Vihmavee tõrjevahend
|
|
|
|
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine
|
|
|
|
Esiklaasipuhasti
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Ehitus, amortisaatorid
|
|
|
|
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon
|
|
|
|
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine
|
|
|
|
Rehvid
|
|
|
|
Teliku juhtimine
|
|
|
|
Telikulüliti
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Välimised tuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul
|
|
|
|
Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid
|
|
|
|
Avariituled
|
|
|
|
11.15.
|
Hapnikusüsteem (ATA 35)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem: kabiin, reisijatesalong
|
|
|
|
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine
|
|
|
|
Hapnikuvaru reguleerimine
|
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
|
11.16.
|
Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide
|
|
|
|
Rõhu reguleerimine
|
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
|
|
11.17.
|
Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)
|
|
2
|
3
|
|
Veevarustussüsteemi paigaldamise süsteem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine
|
|
|
|
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus
|
|
|
|
Korrosioonitõrje
|
|
|
|
11.18.
|
Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)
|
|
1
|
2
|
|
Hoolduse keskarvutid
|
|
|
|
Andmelaadimissüsteemid
|
|
|
|
Elektrooniline andmevaramu
|
|
|
|
Trükkimine
|
|
|
|
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)
|
|
|
|
11.19.
|
Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)
|
|
1
|
2
|
|
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:
Mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja juhikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne.
|
|
|
|
Põhisüsteem, võrgu komponendid
|
|
|
|
11.20.
|
Salongisüsteemid (ATA 44)
|
|
1
|
2
|
|
Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist
|
|
|
|
Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu
|
|
|
|
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:
andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem
|
|
|
|
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:
juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele
juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele
reisijate andmebaas
|
|
|
|
Salongi põhisüsteem
|
|
|
|
Parda-meelelahutussüsteem
|
|
|
|
Välissidesüsteem
|
|
|
|
Salongi massmälusüsteem
|
|
|
|
Salongi kontrollisüsteem
|
|
|
|
Mitmesugused salongisüsteemid
|
|
|
|
11.21.
|
Teabesüsteemid (ATA 46)
|
|
1
|
2
|
|
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar
|
|
|
|
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)
|
|
|
|
Õhusõiduki üldteabesüsteem
|
|
|
|
Piloodikabiini teabesüsteem
|
|
|
|
Hooldusalane teabesüsteem
|
|
|
|
Reisijatesalongi teabesüsteem
|
|
|
|
Muud teabesüsteemid
|
|
|
MOODUL 11B. KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
Märkus 1: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 11C.
Märkus 2: selles moodulis käsitletakse A2-kategooriasse ja B1.2 alamkategooriasse kuuluvate lennukitega seotud tehnoloogiat.
|
|
TASE
|
|
A2
|
B1.2
|
|
11.1. Lennuteooria
|
|
11.1.1.
|
Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed
|
|
1
|
2
|
|
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid
pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid
pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud
|
|
|
|
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega
|
|
|
|
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad
|
|
|
|
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid
|
|
|
|
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime
|
|
|
|
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine
|
|
|
|
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime
|
|
|
|
11.1.2.
|
Lend suurel kiirusel – puudub
|
|
—
|
—
|
|
11.2. Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted
|
|
a)
|
Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded
Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised
Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused
Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed
Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)
Drenaaž ja ventilatsioon
Süsteemide paigaldamise nõuded
Piksekaitsenõuded
Õhusõiduki sidumine
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed
Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine
Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted
Pindade puhastamine
Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine
|
|
1
|
2
|
|
11.3. Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid
|
|
11.3.1.
|
Lennukikere (ATA 52/53/56)
|
|
1
|
2
|
|
Kere ehitus ja selle hermetiseerimine
|
|
|
|
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
|
Istmete paigaldamine
|
|
|
|
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine
|
|
|
|
Akende ja tuuleklaasi kinnitamine
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus
|
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
|
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
|
11.3.3.
|
Stabilisaatorid (ATA 55)
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus
|
|
|
|
Juhtpinna kinnitus
|
|
|
|
11.3.4.
|
Juhtpinnad (ATA 55/57)
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus ja kinnitus
|
|
|
|
Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon
|
|
|
|
11.3.5.
|
Gondlid/püloonid (ATA 54)
|
|
1
|
2
|
|
Gondlid/püloonid:
ehitus
tulekindlad seinad
mootoriraamid
|
|
|
|
11.4.
|
Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)
|
|
1
|
3
|
|
Ülerõhu- ja kliimaseadmesüsteemid
|
|
|
|
Salongirõhu regulaatorid ning kaitse- ja hoiatusseadmed
|
|
|
|
Küttesüsteemid
|
|
|
|
11.5. Mõõdikud ja avioonikasüsteemid
|
|
11.5.1.
|
Mõõdikusüsteemid (ATA 31)
|
|
1
|
2
|
|
Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik vertikaalkiiruse näidik
|
|
|
|
Güroskoopilised mõõturid: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator
|
|
|
|
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass
|
|
|
|
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid
|
|
|
|
Kuvarkabiin
|
|
|
|
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud
|
|
|
|
11.5.2.
|
Avioonikasüsteemid
|
|
1
|
1
|
|
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
automaatne piloteerimine (ATA 22)
sidevahendid (ATA 23)
navigatsioonisüsteemid (ATA 34)
|
|
|
|
11.6.
|
Elektrisüsteemid (ATA 24)
|
|
1
|
3
|
|
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine
|
|
|
|
Alalisvoolu genereerimine
|
|
|
|
Pinge reguleerimine
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Kaitsmed
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid
|
|
|
|
11.7. Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)
|
|
a)
|
Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded
Istmed, rihmad ja turvavööd
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Salongi planeering
Varustuse paigaldamise skeem
Sisustuse paigaldamise skeem
Reisijatesalongi meelelahutusseadmed
Lennukikambüüsi paigaldus
Veose käitlemise ja kinnitamise varustus
Lennukitrepid
|
|
1
|
1
|
|
11.8. Tulekaitse (ATA 26)
|
|
a)
|
Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid
Tulekustutussüsteemid
Süsteemide testimine
|
|
1
|
3
|
|
b)
|
Käsitulekustutusvahendid
|
|
1
|
3
|
|
11.9.
|
Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)
|
|
1
|
3
|
|
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid
|
|
|
|
Trimmerid
|
|
|
|
Tõstejõudu suurendavad seadised
|
|
|
|
Süsteemide kasutamine: manuaalne
|
|
|
|
Tüüride lukustus
|
|
|
|
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus
|
|
|
|
Varisemisvastane hoiatussüsteem
|
|
|
|
11.10.
|
Kütusesüsteemid (ATA 28)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
|
Toitesüsteemid
|
|
|
|
Ringtoide ja ülepumpamine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine
|
|
|
|
11.11.
|
Hüdraulikaseadmed (ATA 29)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Hüdraulikavedelikud
|
|
|
|
Hüdropaagid ja -akud
|
|
|
|
Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve
|
|
|
|
Filtrid
|
|
|
|
Surve reguleerimine
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid
|
|
|
|
11.12.
|
Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)
|
|
1
|
3
|
|
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine
|
|
|
|
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid
|
|
|
|
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine
|
|
|
|
Esiklaasipuhasti
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Ehitus, amortisaatorid
|
|
|
|
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon
|
|
|
|
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine
|
|
|
|
Rehvid
|
|
|
|
Teliku juhtimine
|
|
|
|
Telikulüliti
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul
|
|
|
|
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid
|
|
|
|
Avariituled
|
|
|
|
11.15.
|
Hapnikusüsteem (ATA 35)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong
|
|
|
|
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine
|
|
|
|
Hapnikuvaru reguleerimine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
11.16.
|
Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide
|
|
|
|
Rõhu reguleerimine
|
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
|
|
11.17.
|
Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)
|
|
2
|
3
|
|
Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine
|
|
|
|
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus
|
|
|
|
Korrosioonitõrje
|
|
|
MOODUL 11C. KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvaid lennukeid hõlmavat tehnoloogiat.
|
|
TASE
|
|
B3
|
|
11.1. Lennuteooria
|
|
Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed
|
1
|
|
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
pööramine ümber pikitelje (x): eleroonid
pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ning partlennukid
pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud
|
|
|
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega
|
|
|
Tiiva tõstejõudu suurendavad seadised, mittereguleeritavad pilud, eestiivad, tagatiivad, kaldtüürtagatiivad
|
|
|
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid
|
|
|
Tiiva aerodünaamiliste ribide ja tiiva astmelise esiserva toime
|
|
|
Õhuvoolu juhtimine tiiva piirkihil: turbulisaatorite, varisemist takistavate abinõude kasutamine või tiiva esiserva mehhaniseerimine
|
|
|
Trimmerite, tüürpindu tasakaalustavate kompensaatorite ja antikompensaatorite, servotrimmerite, vedru- ja masskompensaatorite, juhtpindade kaldenurga ja aerodünaamiliste kompensatsioonisektsioonide kasutamine ja toime
|
|
|
11.2. Plaaneri konstruktsioon – üldised põhimõtted
|
|
a)
|
Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded
Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised
Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused
Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed
Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)
Drenaaž ja ventilatsioon
Süsteemide paigaldamise nõuded
Piksekaitsenõuded
Õhusõiduki sidumine
|
|
2
|
|
b)
|
Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje, tiiva, sabaosa ja mootori kinnitussõlmed ning lisaseadmed
Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine
Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted
Pindade puhastamine
Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine
|
|
2
|
|
11.3. Õhusõiduki konstruktsioon – lennukid
|
|
11.3.1.
|
Lennukikere (ATA 52/53/56)
|
|
1
|
|
Ehitus
|
|
|
Tiib, stabilisaator, püloon ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
Istmete paigaldamine
|
|
|
Uksed ja varuväljapääsud: ehitus ja kasutamine
|
|
|
Akende ja tuuleklaasi kinnitamine
|
|
|
|
1
|
|
Ehitus
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
Telik, püloonid, juhtpinnad ja tiiva aerodünaamilist väärtust suurendavad seadised, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
|
|
|
11.3.3.
|
Stabilisaatorid (ATA 55)
|
|
1
|
|
Ehitus
|
|
|
Juhtpinna kinnitus
|
|
|
11.3.4.
|
Juhtpinnad (ATA 55/57)
|
|
1
|
|
Ehitus ja kinnitus
|
|
|
Tasakaalustamine – mass- ja aerodünaamiline kompensatsioon
|
|
|
11.3.5. Gondlid/püloonid (ATA 54)
|
|
Gondlid/püloonid:
ehitus
tulekindlad seinad
mootoriraamid
|
1
|
|
11.4. Kliimaseadmed (ATA 21)
|
|
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid
|
1
|
|
11.5. Mõõdikud ja avioonikasüsteemid
|
|
11.5.1.
|
Mõõdikusüsteemid (ATA 31)
|
|
1
|
|
Pitot’ toru rõhku kasutavad mõõturid: baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik
|
|
|
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator
|
|
|
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass
|
|
|
Kohtumisnurga näidik, varisemisohu signalisatsioonisüsteemid
|
|
|
Kuvarkabiin
|
|
|
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud
|
|
|
11.5.2.
|
Avioonikasüsteemid
|
|
1
|
|
Süsteemi koostamise põhialused ja töö:
automaatne piloteerimine (ATA 22)
sidevahendid (ATA 23)
navigatsioonisüsteemid (ATA 34)
|
|
|
11.6.
|
Elektrisüsteemid (ATA 24)
|
|
2
|
|
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine
|
|
|
Alalisvoolu genereerimine
|
|
|
Pinge reguleerimine
|
|
|
Jaotusvõrk
|
|
|
Kaitsmed
|
|
|
Vaheldid, muundurid
|
|
|
11.7.
|
Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)
|
|
2
|
|
Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded
|
|
|
Istmed, rihmad ja turvavööd
|
|
|
11.8.
|
Tulekaitse (ATA 26)
|
|
2
|
|
Käsitulekustutusvahendid
|
|
|
11.9.
|
Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)
|
|
3
|
|
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid
|
|
|
Trimmerid
|
|
|
Tõstejõudu suurendavad seadised
|
|
|
Süsteemide kasutamine: manuaalne
|
|
|
Tüüride lukustus
|
|
|
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus
|
|
|
Varisemisvastane hoiatussüsteem
|
|
|
11.10.
|
Kütusesüsteemid (ATA 28)
|
|
2
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
Toitesüsteemid
|
|
|
Ringtoide ja ülepumpamine
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine
|
|
|
11.11.
|
Hüdraulikaseadmed (ATA 29)
|
|
2
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
Hüdraulikavedelikud
|
|
|
Hüdropaagid ja -akud
|
|
|
Surve tekitamine: elektriline ja mehaaniline surve
|
|
|
Filtrid
|
|
|
Surve reguleerimine
|
|
|
Jaotusvõrk
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid
|
|
|
11.12.
|
Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)
|
|
1
|
|
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine
|
|
|
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid
|
|
|
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine
|
|
|
Esiklaasipuhasti
|
|
|
|
2
|
|
Ehitus, amortisaatorid
|
|
|
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon
|
|
|
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine
|
|
|
Rehvid
|
|
|
Teliku juhtimine
|
|
|
|
2
|
|
Välistuled: navigatsioonituled, kokkupõrke hoiatustuled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul
|
|
|
Sisetuled: reisijatesalongi, kabiini, lastiruumi valgustid
|
|
|
Avariituled
|
|
|
11.15.
|
Hapnikusüsteem (ATA 35)
|
|
2
|
|
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong
|
|
|
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine
|
|
|
Hapnikuvaru reguleerimine
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
11.16.
|
Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)
|
|
2
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide
|
|
|
Suru- ja vaakumpumbad
|
|
|
Rõhu reguleerimine
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
MOODUL 12. KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
|
TASE
|
|
A3
A4
|
B1.3
B1.4
|
|
12.1.
|
Lennuteooria – kopteri kandetiiviku aerodünaamika
|
|
1
|
2
|
|
Mõisted
|
|
|
|
Güroskoopilise pretsessiooni mõju
|
|
|
|
Pöördemomendi tasakaalustamine ja pöördumine ümber püsttelje
|
|
|
|
Tõstejõu ebasümmeetrilisus, õhuvoolu rebenemine tiivikulabade otstel
|
|
|
|
Tendents kulgliikumisele ja selle korrigeerimine
|
|
|
|
Coriolise jõud ja selle kompenseerimine
|
|
|
|
Keerisrõngarežiim, võimsuse seade mootori juhtkangiga, kandetiiviku üleliigne sammuseade
|
|
|
|
Autorotatsioon
|
|
|
|
Maapinna läheduse mõju
|
|
|
|
12.2.
|
Lennujuhtimissüsteemid
|
|
2
|
3
|
|
Tiivikulabade kaldenurga tsükliline muutmine
|
|
|
|
Tiivikulabade kaldenurga samaaegne muutmine
|
|
|
|
Kallutusmehhanism
|
|
|
|
Pööramine ümber vertikaaltelje (z): pöördemomendi tasakaalustamine, sabatiivik, sabapoomist väljuv suruõhk
|
|
|
|
Kandetiiviku rumm: ehitus ja kasutusomadused
|
|
|
|
Tiivikulabade võnkesummutid: töötamine ja ehitus
|
|
|
|
Tiivikulabad: kandetiiviku ja sabatiiviku labade ehitus ja kinnitussõlmed
|
|
|
|
Trimmeerimine, liikumatult kinnitatud ja seadistatava asetusnurgaga stabilisaatorid
|
|
|
|
Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimissüsteemid, hüdro-, elektri-, elektroonilised juhtimissüsteemid
|
|
|
|
Kunstlik juhisetunnetus
|
|
|
|
Juhtpindade tasakaalustamine ja seadistus
|
|
|
|
12.3.
|
Kandetiiviku labade asendi seadistamine ja vibratsiooni tekkepõhjuste selgitamine
|
|
1
|
3
|
|
Kandetiiviku labade joondamine
|
|
|
|
Kandetiiviku ja sabatiiviku labade asendi seadistamine
|
|
|
|
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine
|
|
|
|
Vibratsiooni liigid, vibratsiooni vähendavad meetodid
|
|
|
|
Maapinnaresonants
|
|
|
|
|
1
|
3
|
|
Reduktorid, kande- ja sabatiivikud
|
|
|
|
Sidurid, vabakäigumuhvid ja kandetiiviku pidur
|
|
|
|
Sabatiiviku veovõllid, painduvad liigendid, laagrid, vibratsioonisummutajad ja laagrite riputid
|
|
|
|
12.5. Plaaneri konstruktsioon
|
|
a)
|
Konstruktsiooni tugevusele esitatavad lennukõlblikkusnõuded
Konstruktsioonielementide liigitus, esma-, teise- ja kolmandajärgulised.
Veakindlus, ohutu kasutusiga, lubatavad kahjustused
Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed
Mehaaniline pinge (deformatsioonid, painded, surved, lõiked, väänded, tõmme, ringpinge, väsimus)
Drenaaž ja ventilatsioon
Süsteemide paigaldamise nõuded
Piksekaitsenõuded
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Järgmiste komponentide valmistusviisid: kandva väliskattega kere, ribid, pikiliistud, pikitalad, vaheseinad, raamid, tugevdused, toed, kinnitussõlmed, põiktalad, põrandad, jäikus- ja tugevduselemendid, väliskatte kinnitusviisid, korrosioonitõrje
Püloon, stabilisaator ja telik, nende kinnitussõlmed ja lisaseadmed
Istmete paigaldamine
Uksed: ehitus, mehhanismid, töötamine ja ohutusseadmed
Akende ja esiklaasi ehitus
Kütusepaagid
Tulekindlad seinad
Mootoriraamid
Konstruktsiooni koostevõtted: neetimine, keermesliited, liimimine
Pinnakaitseviisid: nt kroomimine, anodeerimine, värvkatted
Pindade puhastamine
Plaaneri sümmeetria: joondamisviisid ja sümmeetrilisuse kontrollimine
|
|
1
|
2
|
|
12.6. Kliimaseadmed (ATA 21)
|
|
|
1
|
2
|
|
Suruõhuallikad, sh mootorist lähtuv suruõhk või maapealne suruõhutoide.
|
|
|
|
|
1
|
3
|
|
Kliimaseadmesüsteemid
|
|
|
|
Jaotussüsteemid
|
|
|
|
Õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid
|
|
|
|
Kaitse- ja hoiatusseadmed
|
|
|
|
12.7. Mõõdikud ja avioonikasüsteemid
|
|
12.7.1.
|
Mõõdikusüsteemid (ATA 31)
|
|
1
|
2
|
|
Baromeetriline kõrgusmõõtur, õhkkiiruse näidik, vertikaalkiiruse näidik
|
|
|
|
Güroskoopilised mõõdikud: aviohorisont, güroaviohorisont, kursinäidik, horisontaalasendi näidik, pöörangu- ja libisemisnäidik, pöörangukoordinaator
|
|
|
|
Kompassid: magnetkompass, distantslugemiga kompass
|
|
|
|
Vibratsioonitaseme mõõtesüsteemid – HUMS
|
|
|
|
Kuvarkabiin
|
|
|
|
Muud õhusõidukisüsteemi näidikud
|
|
|
|
12.7.2.
|
Avioonikasüsteemid
|
|
1
|
1
|
|
Süsteemi koostamise põhialused ja rakendamine:
automaatne piloteerimine (ATA 22)
sidevahendid (ATA 23)
navigatsioonisüsteemid (ATA 34)
|
|
|
|
12.8.
|
Elektrisüsteemid (ATA 24)
|
|
1
|
3
|
|
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine
|
|
|
|
Alalisvoolu genereerimine, vahelduvvoolu genereerimine
|
|
|
|
Avariivoolu genereerimine
|
|
|
|
Pinge reguleerimine, kaitsmed
|
|
|
|
Jaotusvõrk
|
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
|
Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust
|
|
|
|
12.9. Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)
|
|
a)
|
Avariipäästevarustusele esitatavad nõuded
Istmed, rihmad ja turvavööd
Tõstesüsteemid
|
|
2
|
2
|
|
b)
|
Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid
Siseruumide planeering, veose kinnitamine
Varustuse paigaldamise skeem
Sisustuse paigaldamise skeem
|
|
1
|
1
|
|
12.10.
|
Tulekaitse (ATA 26)
|
|
1
|
3
|
|
Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid
|
|
|
|
Tulekustutussüsteemid
|
|
|
|
Süsteemide testimine
|
|
|
|
12.11.
|
Kütusesüsteemid (ATA 28)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Kütusepaagid
|
|
|
|
Toitesüsteemid
|
|
|
|
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase
|
|
|
|
Ringtoide ja ülepumpamine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine
|
|
|
|
12.12.
|
Hüdraulikaseadmed (ATA 29)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Hüdraulikavedelikud
|
|
|
|
Hüdropaagid ja -akud
|
|
|
|
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve
|
|
|
|
Hädasurvestamissüsteem
|
|
|
|
Filtrid
|
|
|
|
Surve reguleerimine
|
|
|
|
Jaotusvõrk
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid
|
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
|
|
12.13.
|
Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)
|
|
1
|
3
|
|
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine
|
|
|
|
Jäätumisvastane töötlus ja jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid
|
|
|
|
Vihmavett hülgavad ained ja vihmavee eemaldamine
|
|
|
|
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine
|
|
|
|
Klaasipuhastisüsteemid
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Ehitus, amortisaatorid
|
|
|
|
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsioon
|
|
|
|
Rattad, rehvid, pidurid
|
|
|
|
Teliku juhtimine
|
|
|
|
Telikulüliti
|
|
|
|
Suusad, ujukid
|
|
|
|
|
2
|
3
|
|
Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul
|
|
|
|
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid
|
|
|
|
Avariituled
|
|
|
|
12.16.
|
Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)
|
|
1
|
3
|
|
Süsteemi üldskeem
|
|
|
|
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide
|
|
|
|
Rõhu reguleerimine
|
|
|
|
Rõhu jaotumine
|
|
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
|
|
|
Seos muude süsteemidega
|
|
|
|
12.17.
|
Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)
|
|
1
|
2
|
|
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:
mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne
|
|
|
|
Põhisüsteem
|
|
|
|
Võrgu komponendid
|
|
|
|
12.18.
|
Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)
|
|
1
|
2
|
|
Hoolduse keskarvutid
|
|
|
|
Andmelaadimissüsteemid
|
|
|
|
Elektrooniline andmevaramu
|
|
|
|
Trükkimine
|
|
|
|
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)
|
|
|
|
12.19.
|
Teabesüsteemid (ATA 46)
|
|
1
|
2
|
|
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar
|
|
|
|
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)
|
|
|
|
Õhusõiduki üldteabesüsteem
|
|
|
|
Piloodikabiini teabesüsteem
|
|
|
|
Hooldusalase teabe süsteem
|
|
|
|
Reisijatesalongi teabesüsteem
|
|
|
|
Muud teabesüsteemid
|
|
|
MOODUL 13. ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
|
|
TASE
|
|
B2
|
|
13.1. Lennuteooria
|
|
a)
|
Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed
|
|
1
|
|
Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:
pööramine ümber pikitelje (x): kaldtüürid ja spoilerid
pööramine ümber põiktelje (y): kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ja partlennukid
pööramine ümber vertikaaltelje (z), pöördetüüri piirikud
|
|
|
Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega
|
|
|
Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad
|
|
|
Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid
|
|
|
Trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime
|
|
|
b)
|
Lendamine suurtel kiirustel
|
|
1
|
|
Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel
|
|
|
Machi arv, kriitiline Machi arv
|
|
|
c)
|
Kopteri kandetiiviku aerodünaamika
|
|
1
|
|
Mõisted
|
|
|
Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pöördemomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju
|
|
|
13.2. Konstruktsioon – üldised põhimõtted
|
|
a)
|
Konstruktsiooni põhimõtted
|
|
1
|
|
b)
|
Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed
Elektriline potentsiaaliühtlustus
Piksekaitsenõuded
|
|
2
|
|
13.3.
|
Lend automaatse juhtimisega (ATA 22)
|
|
3
|
|
Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted
|
|
|
Käsusignaalide töötlemine
|
|
|
Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid
|
|
|
Lengerdussummutid
|
|
|
Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid
|
|
|
Automaatne trimmeerimine
|
|
|
Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega
|
|
|
Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid
|
|
|
Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad
|
|
|
13.4.
|
Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34)
|
|
3
|
|
Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja
|
|
|
Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted:
ülikõrgsagedusside (VHF)
kõrgsagedusside (HF)
kuuldeside
hädaolukorra saatemajakad
piloodikabiini helisalvestusseadmed
ülikõrgsagedusala ringsuunaline raadioseade (VOR)
automaatpeilimisseadmed (ADF)
instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)
mikrolaine-maandumissüsteem (MLS)
piloteerimisnäidikute süsteemid; kauguse mõõtmise seadmed (DME)
ülimadalsagedusala ja hüperboolne raadionavigatsioon (VLF/Omega)
Doppler-navigatsioon
piirkondlik navigatsioon, piirkondlikud navigatsioonisüsteemid (RNAV)
lennujuhtimissüsteemid (FMS)
ülemaailmne asukohamääramise süsteem (GPS), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)
inertsiooniline navigatsioonisüsteem (INS)
lennuliikluse seireradari transponder, sekundaarseireradar (SSR)
liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS)
ilmavaatlusradar
raadiokõrgusmõõtur
side- ja teatesüsteem (ARINC)
|
|
|
13.5.
|
Elektrisüsteemid (ATA 24)
|
|
3
|
|
Akumulaatorite paigaldus ja kasutamine
|
|
|
Alalisvoolu genereerimine
|
|
|
Vahelduvvoolu genereerimine
|
|
|
Avariivoolu genereerimine
|
|
|
Pinge reguleerimine
|
|
|
Jaotusvõrk
|
|
|
Vaheldid, muundurid, alaldid
|
|
|
Kaitsmed
|
|
|
Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust
|
|
|
13.6.
|
Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)
|
|
3
|
|
Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded
|
|
|
Reisijatesalongi meelelahutusseadmed
|
|
|
13.7. Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)
|
|
a)
|
Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid
Trimmeerimine
Toimiva koormuse reguleerimine
Tõstejõudu suurendavad seadised
Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid
Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimis-, hüdro-, pneumojuhtimissüsteemid
Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus
Varisemisvastased kaitsesüsteemid
|
|
2
|
|
b)
|
Süsteemide kasutamine: elektrilised, elektroonilised
|
|
3
|
|
13.8.
|
Mõõdikusüsteemid (ATA 31)
|
|
3
|
|
Liigitus
|
|
|
Atmosfäär
|
|
|
Mõisted
|
|
|
Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid
|
|
|
Pitot’ toru rõhke kasutavad mõõturid
|
|
|
Baromeetrilised kõrgusmõõturid
|
|
|
Vertikaalkiiruse näidikud
|
|
|
Õhkkiiruse näidikud
|
|
|
Mahhmeetrid
|
|
|
Lennukõrguse näidikud/häiresüsteemid
|
|
|
Lennuparameetrite arvutid
|
|
|
Mõõdikute suruõhusüsteemid
|
|
|
Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid
|
|
|
Temperatuurinäidikusüsteemid
|
|
|
Kütusehulga näidikusüsteemid
|
|
|
Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted
|
|
|
Aviohorisondid
|
|
|
Libisemisnäidikud
|
|
|
Güroaviohorisondid
|
|
|
Maapinna läheduse hoiatussüsteemid
|
|
|
Kompassid
|
|
|
Lennuparameetrite salvestamise süsteemid
|
|
|
Elektrooniliste lennujuhtimismõõdikute süsteemid
|
|
|
Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid
|
|
|
Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud
|
|
|
Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud
|
|
|
Kuvarkabiin
|
|
|
|
3
|
|
Välistuled: navigatsioonituled, maandumistuled, ruleerimistuled, tuled jäätumise tuvastamiseks öisel lennul
|
|
|
Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid
|
|
|
Avariituled
|
|
|
13.10.
|
Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)
|
|
3
|
|
Hoolduse keskarvutid
|
|
|
Andmelaadimissüsteemid
|
|
|
Elektrooniline andmevaramu
|
|
|
Trükkimine
|
|
|
Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)
|
|
|
13.11. Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)
|
|
|
2
|
|
Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest
|
|
|
13.11.2. Kliimaseadmed
|
|
Kliimaseadmesüsteemid
|
2
|
|
Õhu ja auru regenereerimise seadmed
|
3
|
|
Jaotussüsteemid
|
1
|
|
Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem
|
3
|
|
13.11.3.
|
Hermetiseerimine
|
|
3
|
|
Ülerõhusüsteemid
|
|
|
Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid
|
|
|
Salongi ülerõhu regulaatorid
|
|
|
13.11.4.
|
Ohutus- ja hoiatusseadmed
|
|
3
|
|
Kaitse- ja hoiatusseadmed
|
|
|
13.12. Tulekaitse (ATA 26)
|
|
a)
|
Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid
Tulekustutussüsteemid
Süsteemide testimine
|
|
3
|
|
b)
|
Käsitulekustutusvahendid
|
|
1
|
|
13.13. Kütusesüsteemid (ATA 28)
|
|
Süsteemi üldskeem
|
1
|
|
Kütusepaagid
|
1
|
|
Toitesüsteemid
|
1
|
|
Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase
|
1
|
|
Ringtoide ja ülepumpamine
|
2
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
3
|
|
Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine
|
2
|
|
Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist
|
3
|
|
13.14. Hüdraulikaseadmed (ATA 29)
|
|
Süsteemi üldskeem
|
1
|
|
Hüdraulikavedelikud
|
1
|
|
Hüdropaagid ja -akud
|
1
|
|
Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve
|
3
|
|
Hädasurvestamissüsteem
|
3
|
|
Filtrid
|
1
|
|
Rõhu reguleerimine
|
3
|
|
Jaotusvõrk
|
1
|
|
Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid
|
3
|
|
Seos muude süsteemidega
|
3
|
|
13.15. Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)
|
|
Jää moodustumine, jää tüübid ja jää tuvastamine
|
2
|
|
Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid
|
2
|
|
Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, suruõhu- ja lahuseid kasutavad süsteemid
|
3
|
|
Vihmavee tõrjevahend
|
1
|
|
Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine
|
3
|
|
Esiklaasipuhasti
|
1
|
|
13.16. Telik (ATA 32)
|
|
Ehitus, amortisaatorid
|
1
|
|
Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks
|
3
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
3
|
|
Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine
|
3
|
|
Rehvid
|
1
|
|
Teliku juhtimine
|
3
|
|
Telikulüliti
|
3
|
|
13.17. Hapnikusüsteem (ATA 35)
|
|
Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong
|
3
|
|
Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine
|
3
|
|
Hapnikuvaru reguleerimine
|
3
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
3
|
|
13.18. Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)
|
|
Süsteemi üldskeem
|
2
|
|
Allikas: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide
|
2
|
|
Rõhu reguleerimine
|
3
|
|
Rõhu jaotumine
|
1
|
|
Näidikud ja hoiatussignaalid
|
3
|
|
Seos muude süsteemidega
|
3
|
|
13.19.
|
Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)
|
|
2
|
|
Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine
|
|
|
Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus
|
|
|
13.20.
|
Integreeritud modulaaravioonika (ATA 42)
|
|
3
|
|
Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:
mootorist tuleva suruõhu juhtimine, õhurõhu reguleerimine, õhu ventileerimine ja juhtimine, avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine, lennuliiklusalane side, avioonikaalase side ruuter, elektrikoormuse reguleerimine, kaitselüliti kontrollisüsteem, elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem BITE, kütuse juhtimine, pidurite kontrollisüsteem, esiratta juhtimissüsteem, teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem, rehvide rõhunäidik, õlirõhunäidik, pidurite temperatuuri kontrollisüsteem jne
|
|
|
Põhisüsteem
|
|
|
Võrgu komponendid
|
|
|
13.21.
|
Salongisüsteemid (ATA 44)
|
|
3
|
|
Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõiduki-siseseks teabevahetuseks (Cain Intercommunication Data System) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote ülekandmist
|
|
|
Õhusõiduki-sisese teabevahetuse süsteem (Cabin Intercommunication Data System), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid tagavad andmevahetuse üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning nende juhtimine toimub tavaliselt salongimeeskonna paneelide kaudu
|
|
|
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (Cabin Network Service) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:
andme- või raadioside, parda-meelelahutussüsteem
|
|
|
Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteemil (Cabin Network Service) võivad olla järgmised funktsioonid:
juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele
juurdepääs e-posti, intraneti- või internetiteenustele
reisijate andmebaas
|
|
|
salongi põhisüsteem
|
|
|
parda-meelelahutussüsteem
|
|
|
välissidesüsteem
|
|
|
salongi massimälusüsteem
|
|
|
salongi kontrollisüsteem
|
|
|
erinevad salongisüsteemid
|
|
|
13.22.
|
Teabesüsteemid (ATA 46)
|
|
3
|
|
Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on loodud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid või komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar
|
|
|
Tüüpilised näited on lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)
|
|
|
Õhusõiduki üldteabesüsteem
|
|
|
Piloodikabiini teabesüsteem
|
|
|
Hooldusalase teabe süsteem
|
|
|
Reisijatesalongi teabesüsteem
|
|
|
Muud teabesüsteemid
|
|
MOODUL 14. JÕUSEADMED
|
|
TASE
|
|
B2
|
|
14.1. Turbiinmootorid
|
|
a)
|
Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine
|
|
1
|
|
b)
|
Mootorite elektroonilised juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemid (FADEC)
|
|
2
|
|
14.2.
|
Mootori näidikusüsteemid
|
|
2
|
|
Väljalaskegaaside temperatuuri/turbiiniastmete vahelise temperatuuri mõõtmissüsteemid
|
|
|
Mootori pöörlemissagedus
|
|
|
Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid
|
|
|
Õlirõhk ja -temperatuur
|
|
|
Kütuserõhk, -temperatuur ja voolamiskiirus
|
|
|
Kollektorirõhk
|
|
|
Mootori pöördemoment
|
|
|
Propelleri pöörlemissagedus
|
|
|
14.3.
|
Käivitus- ja süütesüsteemid
|
|
2
|
|
Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed
|
|
|
Süütesüsteemid ja selle seadmed
|
|
|
Ohutusnõuded hooldamisel
|
|
MOODUL 15. GAASITURBIINMOOTOR
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
|
|
1
|
2
|
|
Potentsiaalne energia, kineetiline energia, Newtoni liikumisseadused, Braytoni tsükkel
|
|
|
|
Jõu, töö, võimsuse, energia, kiiruse ja kiirenduse vahelised seosed
|
|
|
|
Turboreaktiivmootorite, kahekontuuriliste turboreaktiivmootorite, ajamturbiinmootorite ja turbopropellermootorite põhimõtteline ehitus ja töötamine
|
|
|
|
|
—
|
2
|
|
Kogu veojõud, kasulik (neto) veojõud, ahendatud reaktiivdüüsi veojõud, veojõu jaotus, summaarne veojõud, veojõud hobujõududes, mootori võllile taandatud võimsus hobujõududes, kütuse erikulu
|
|
|
|
Mootorite kasutegurid
|
|
|
|
Põhikontuuri ja väliskontuuri õhuvoolude suhe ning mootori surveaste
|
|
|
|
Gaasivoolu rõhk, temperatuur ja kiirus
|
|
|
|
Mootori nimiandmed, staatiline veojõud, kiiruse, kõrguse ja kõrge õhutemperatuuri mõju, nimiandmed rõhtlennul, piirangud
|
|
|
|
|
2
|
2
|
|
Kompressori sisselasked
|
|
|
|
Sisselaske mitmesuguste konfiguratsioonide mõju
|
|
|
|
Jäävastased seadised
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Aksiaal- ja tsentrifugaalkompressor
|
|
|
|
Ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
Labade tasakaalustamine
|
|
|
|
Süsteemi kasutamine
|
|
|
|
Kompressori seiskumise ja pompaaži põhjused ja tagajärjed
|
|
|
|
Õhuvoolu juhtimise meetodid: suruõhu väljalaskeklapid, õhukoguri reguleeritavad suundlabad, reguleeritavad ja pöörduvad staatorilabad
|
|
|
|
Surveaste
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
2
|
2
|
|
Mitmesuguste turbiinilabade toime ja omadused
|
|
|
|
Turbiinilabade kinnitus
|
|
|
|
Düüsisuunurid
|
|
|
|
Turbiinilabade pingete ja roome põhjused ning tagajärjed
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
Ahenevad, laienevad ning reguleeritavad reaktiivdüüsid
|
|
|
|
Mootori müra vähendamine
|
|
|
|
Väljalaskegaaside reversseerimine
|
|
|
|
15.8.
|
Laagrid ja tihendid
|
|
—
|
2
|
|
Ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
15.9.
|
Määrdeained ja kütused
|
|
1
|
2
|
|
Omadused ja kirjeldus
|
|
|
|
Kütuselisandid
|
|
|
|
Ohutusnõuded
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte
|
|
|
|
Süsteemi ehitus ja sõlmed
|
|
|
|
15.12.
|
Õhujuhtimissüsteemid
|
|
1
|
2
|
|
Mootorist lähtuva suruõhu jaotamise ja jäätõrje süsteemid, sh sisejahutus, hermetiseerimine ja ventileerimine
|
|
|
|
15.13.
|
Käivitus- ja süütesüsteemid
|
|
1
|
2
|
|
Mootori käivitussüsteemide töötamine ja selle seadmed
|
|
|
|
Süütesüsteemid ja selle seadmed
|
|
|
|
Ohutusnõuded hooldamisel
|
|
|
|
15.14.
|
Mootori näidikusüsteemid
|
|
1
|
2
|
|
Väljalaskegaaside temperatuur / turbiiniastmete vaheline temperatuur
|
|
|
|
Mootori veojõu esitamine: mootori surveastme, mootoriturbiini väljalaskerõhu või reaktiivdüüsirõhu mõõtmissüsteemid
|
|
|
|
Õlirõhk ja -temperatuur
|
|
|
|
Kütuse rõhk ja voolamiskiirus
|
|
|
|
Mootori pöörlemissagedus
|
|
|
|
Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud
|
|
|
|
Pöördemoment
|
|
|
|
Võimsus
|
|
|
|
15.15.
|
Forsseerimissüsteemid
|
|
—
|
1
|
|
Tööpõhimõte ja kasutamine
|
|
|
|
Vee ja vesimetanoolisegu sissepritse
|
|
|
|
Forsseerimiskambri süsteemid
|
|
|
|
15.16.
|
Turbopropellermootorid
|
|
1
|
2
|
|
Vabaturbiin- ja mehhaanilise ülekandega turbiinmootorid
|
|
|
|
Aeglustusülekanded (reduktorid)
|
|
|
|
Mootori ja propelleri integreeritud juhtimissüsteem
|
|
|
|
Ülekiiruskaitse ohutusseadmed
|
|
|
|
15.17.
|
Ajamturbiinmootorid
|
|
1
|
2
|
|
Põhimõtteline ehitus, ajamisüsteemid, reduktorid, sidurid, juhtimissüsteemid
|
|
|
|
15.18.
|
Abijõuseadmed (APU-d)
|
|
1
|
2
|
|
Otstarve, tööpõhimõte, kaitsesüsteemid
|
|
|
|
15.19.
|
Jõuseadme paigaldus
|
|
1
|
2
|
|
Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus
|
|
|
|
15.20.
|
Tulekaitsesüsteemid
|
|
1
|
2
|
|
Tulekahju tuvastus- ja kustutussüsteemide tööpõhimõte
|
|
|
|
15.21.
|
Mootori jälgimine ja maapealne käitamine
|
|
1
|
3
|
|
Mootori käivitamine ja maapealne käitamine
|
|
|
|
Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine
|
|
|
|
Suundumuste jälgimine (sh õli- ja vibratsioonianalüüs jälgimine, endoskoopia)
|
|
|
|
Mootori ja selle sõlmede vastavuse kontrollimine mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumitele, tolerantsidele ja andmetele
|
|
|
|
Kompressori pesemine/puhastamine
|
|
|
|
Võõrkehakahjustused
|
|
|
|
15.22.
|
Mootori ladustamine ja konserveerimine
|
|
—
|
2
|
|
Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine
|
|
|
MOODUL 16. KOLBMOOTOR
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
B3
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Mehaaniline, termiline ja mahuline kasutegur
|
|
|
|
|
Tööpõhimõtted – kahetaktiline, neljataktiline, otomootor, diiselmootor
|
|
|
|
|
Kolvikäik ja surveaste
|
|
|
|
|
Mootori silindrite asetusskeem ja tööjärjekord
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Võimsuse arvutamine ja mõõtmine
|
|
|
|
|
Mootori võimsust mõjutavad tegurid
|
|
|
|
|
Segud, lahjad segud, eelsüüde
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Karter, väntvõll, nukkvõllid, õlivannid
|
|
|
|
|
Abiseadmete ajami ülekanne
|
|
|
|
|
Silindrite ja kolbide koostud
|
|
|
|
|
Kepsud, sisselaske- ja väljalaskekollektor
|
|
|
|
|
Klapimehhanism
|
|
|
|
|
Propelleri aeglustusreduktorid
|
|
|
|
|
16.4. Mootori toitesüsteemid
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
Jäätumine ja soojendamine
|
|
|
|
|
16.4.2.
|
Kütuse sissepritsesüsteemid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Tüübid, ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
16.4.3.
|
Elektroonilised juhtimisseadmed
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Mootorite elektrooniliste juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteemide (FADEC) tööpõhimõte
|
|
|
|
|
Süsteemi ehitus ja sõlmed
|
|
|
|
|
16.5.
|
Käivitus- ja süütesüsteemid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Käivitussüsteemid, eelsoojendussüsteemid
|
|
|
|
|
Magneetosüüde, ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
Süütejuhtmed, süüteküünlad
|
|
|
|
|
Madalpinge- ja kõrgepingesüsteemid
|
|
|
|
|
16.6.
|
Sisselaske-, väljalaske- ja jahutussüsteemid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Järgmiste süsteemide ehitus ja tööpõhimõte: sisselaskesüsteemid, sh reguleeritavad sisselaskesüsteemid
|
|
|
|
|
Väljalaskesüsteemid ja mootori (nii õhk- kui ka vesi)jahutussüsteemid
|
|
|
|
|
16.7.
|
Ülelaadimine ja turboülelaadimine
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Ülelaadimise põhimõte ja eesmärk ning selle mõju mootoriparameetritele
|
|
|
|
|
Ülelaadimis-/turboülelaadimissüsteemide ehitus ja tööpõhimõte
|
|
|
|
|
Ülelaadimissüsteemide mõisted
|
|
|
|
|
Juhtimissüsteemid
|
|
|
|
|
Süsteemi kaitsmine
|
|
|
|
|
16.8.
|
Määrdeained ja kütused
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Omadused ja kirjeldus
|
|
|
|
|
Kütuselisandid
|
|
|
|
|
Ohutusnõuded
|
|
|
|
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Süsteemi tööpõhimõte/ehitus ja sõlmed
|
|
|
|
|
16.10.
|
Mootori näidikusüsteemid
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Mootori pöörlemissagedus
|
|
|
|
|
Plokikaane temperatuur
|
|
|
|
|
Jahutusvedeliku temperatuur
|
|
|
|
|
Õlirõhk ja -temperatuur
|
|
|
|
|
Väljalaskegaaside temperatuur
|
|
|
|
|
Kütuse rõhk ja voolamiskiirus
|
|
|
|
|
Kollektorirõhk
|
|
|
|
|
16.11.
|
Jõuseadme paigaldus
|
|
1
|
2
|
2
|
|
Tulekindlate tõkete, mootorikatete, mürasummutuspaneelide, mootoriraamide, vibratsioone summutavate mootoriraamide, voolikute, torude, toitekanalite, liitmike, kaablikimpude, juhtimistrosside ja -varraste, tõstepunktide ja tühjendustorustike paigutus
|
|
|
|
|
16.12.
|
Mootori jälgimine ja maapealne käitamine
|
|
1
|
3
|
2
|
|
Mootori käivitamine ja maapealne käitamine
|
|
|
|
|
Mootori väljundvõimsuse ja parameetrite tõlgendamine
|
|
|
|
|
Mootori ja selle komponentide kontrollimine vastavalt mootori valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele, tolerantsidele ja andmetele
|
|
|
|
|
16.13.
|
Mootori ladustamine ja konserveerimine
|
|
—
|
2
|
1
|
|
Mootori ja lisaseadmete/süsteemide konserveerimine ning uuesti kasutuselevõtmine
|
|
|
|
MOODUL 17A. PROPELLER
Märkus: seda moodulit ei kohaldata B3-kategooria suhtes. B3-kategooriaga seotud asjaomased ained on loetletud moodulis 17B.
|
|
TASE
|
|
A
|
B1
|
|
|
1
|
2
|
|
Propelleri laba osade teooria
|
|
|
|
Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus
|
|
|
|
Propelleri libisemine
|
|
|
|
Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud
|
|
|
|
Pöördemoment
|
|
|
|
Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal
|
|
|
|
Vibratsioon ja resonants
|
|
|
|
|
1
|
2
|
|
Valmistamismeetodid, komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid
|
|
|
|
Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm
|
|
|
|
Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller
|
|
|
|
Propelleri/voolundi paigaldus
|
|
|
|
17.3.
|
Propelleri sammu reguleerimine
|
|
1
|
2
|
|
Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised
|
|
|
|
Flüügersamm ja negatiivne seadenurk
|
|
|
|
Ülekiiruskaitse
|
|
|
|
17.4.
|
Propelleri sünkroniseerimine
|
|
—
|
2
|
|
Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed
|
|
|
|
17.5.
|
Propelleri jäätõrje
|
|
1
|
2
|
|
Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed
|
|
|
|
17.6.
|
Propelleri hooldamine
|
|
1
|
3
|
|
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine
|
|
|
|
Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine
|
|
|
|
Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine
|
|
|
|
Propelleri töötlemine/remont
|
|
|
|
Propellermootori käitamine
|
|
|
|
17.7.
|
Mootori ladustamine ja konserveerimine
|
|
1
|
2
|
|
Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine
|
|
|
MOODUL 17B. PROPELLER
Märkus: selles moodulis käsitletakse B3 alamkategooriasse kuuluvate lennukite propellereid hõlmavat tehnoloogiat.
|
|
TASE
|
|
B3
|
|
|
2
|
|
Propelleri laba osade teooria
|
|
|
Labade suur/väike seadenurk, negatiivne seadenurk, kohtumisnurk, pöörlemiskiirus
|
|
|
Propelleri libisemine
|
|
|
Aerodünaamiline, tsentrifugaal- ja tõmbejõud
|
|
|
Pöördemoment
|
|
|
Suhteline õhuvool laba kohtumisnurgal
|
|
|
Vibratsioon ja resonants
|
|
|
|
2
|
|
Valmistamismeetodid ning komposiitmaterjalidest, puidust ja metallist propellerites kasutatavad materjalid
|
|
|
Laba positsioon, laba esikülg, laba keskosa, laba tagakülg ja rumm
|
|
|
Püsisammuga, reguleeritava sammuga, püsikiirusega propeller
|
|
|
Propelleri/voolundi paigaldus
|
|
|
17.3.
|
Propelleri sammu reguleerimine
|
|
2
|
|
Pöörlemiskiiruse reguleerimise ja sammu muutmise meetodid, mehaanilised ja elektr(oon)ilised
|
|
|
Flüügersamm ja negatiivne seadenurk
|
|
|
Ülekiiruskaitse
|
|
|
17.4.
|
Propelleri sünkroniseerimine
|
|
2
|
|
Sünkroniseerimis- ja sünfaseerimisseadmed
|
|
|
17.5.
|
Propelleri jäätõrje
|
|
2
|
|
Vedelikuga ja elektriga töötavad jäätõrjeseadmed
|
|
|
17.6.
|
Propelleri hooldamine
|
|
2
|
|
Staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine
|
|
|
Labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine
|
|
|
Labakahjustuste, erosiooni, korrosiooni, kokkupõrkekahjustuste ja delaminatsiooni hindamine
|
|
|
Propelleri töötlemine/remont
|
|
|
Propellermootori käitamine
|
|
|
17.7.
|
Mootori ladustamine ja konserveerimine
|
|
2
|
|
Propelleri konserveerimine ja dekonserveerimine
|
|
II liide
Baasteadmiste eksami nõuded
1. Üldsätted
1.1. Kõik baasteadmiste eksamid tuleb korraldada allpool kirjeldatud valikvastustega küsimuste ja teemaarendusküsimuste abil. Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest. Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alustel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.
1.2. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige, ning eksamiks ettenähtud aega tuleb kõikide ainemoodulite puhul arvestada nii, et ühele küsimuse vastamiseks kulub 75 sekundit.
1.3. Teemaarendusküsimustele vastatakse kirjalikult ja ühele küsimusele vastamiseks tuleb arvestada 20 minutit.
1.4. Teemaarendusküsimused tuleb koostada I liites kirjeldatud moodulite 7A, 7B, 9A, 9B ja 10 põhjal ning ka vastuste hindamine peab toimuma samadel alustel.
1.5. Igal küsimusel peab olema näidisvastus, kus kirjeldatakse ka kõiki selliseid teadaolevaid vastusevarinate, mis võivad muude alajaotiste puhul asjakohased olla.
1.6. Iga näidisvastus tuleb jagada üksikuteks olulisteks punktideks, mida nimetatakse võtmepunktideks.
1.7. Valikvastustega küsimuste puhul loetakse eksam sooritatuks siis, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % iga moodulit või alamoodulit käsitlevatest küsimustest.
1.8. Teemaarendusküsimus loetakse õigesti vastatuks siis, kui vastus sisaldab vähemalt 75 % näidisvastuse võtmepunktidest ning kandidaat ei ole ülejäänud võtmepunktide puhul teinud ühtki olulist viga.
1.9. Kui eksam jääb sooritamata üksnes valikvastustega küsimuste või üksnes teemaarendusküsimuste osas, tuleb eksam uuesti teha vastavalt kas üksnes valikvastustega küsimuste või teemaarendusküsimuste osas.
1.10. Eksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamisel ei tohi kasutada trahvipunktide süsteemi.
1.11. Kui kandidaat ei suuda mõne mooduli puhul eksami edukaks sooritamiseks nõutavat punktisummat koguda, võib kõnealust moodulit käsitlevale korduseksamile minna alles 90 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva. Kõnealust nõuet ei kohaldata siiski selliste lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide suhtes, kes on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa) ja kes korraldavad läbikukkumise põhjustanud mooduleid käsitlevaid järeleõppekursusi; sel juhul võib eksami uuesti sooritada 30 päeva pärast ebaõnnestunud eksami kuupäeva.
1.12. Jaotises 66.A.25 sätestatud ajavahemikke kohaldatakse iga konkreetset moodulit käsitleval eksami suhtes, v.a need moodulid, mille kohta eksam sooritati mõne teise kategooria loa taotlemise käigus, ja tingimusel, et kõnealune luba on juba välja antud.
1.13. Eksamit võib iga mooduli puhul püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist.
Taotleja annab lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal tehtud ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka eksami korraldanud organisatsiooni või pädeva asutuse nime. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad kohaldatavatele nõuetele.
2. Küsimuste arv moodulite kaupa
2.1. MOODUL 1 – MATEMAATIKA
A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.
B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.
B2-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.
2.2. MOODUL 2 – FÜÜSIKA
A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.
B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.
2.3. MOODUL 3 – ELEKTROTEHNIKA ALUSED
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B1-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B2-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B3-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.
2.4. MOODUL 4 – ELEKTROONIKA ALUSED
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.
B3-kategooria: 8 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 10 minutit.
2.5. MOODUL 5 – DIGITAALTEHNIKA / ELEKTROONILISED NÄIDIKUSÜSTEEMID
A-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.
B1.1- ja B1.3-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 50 minutit.
B1.2- ja B1.4-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B2-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.
B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 20 minutit.
2.6. MOODUL 6 – MATERJALID JA DETAILID
A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.
B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.
MOODUL 7A – TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit pluss 40 minutit.
B1-kategooria: 80 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 100 minutit pluss 40 minutit.
B2-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.
MOODUL 7B – TAVALISED HOOLDUSTÖÖD
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 2 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit pluss 40 minutit.
2.8. MOODUL 8 – AERODÜNAAMIKA ALUSED
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B3-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
MOODUL 9A – INIMFAKTORID
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.
B1-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.
B2-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 25 minutit pluss 20 minutit.
MOODUL 9B – INIMFAKTORID
B3-kategooria: 16 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 20 minutit pluss 20 minutit.
2.10. MOODUL 10 – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID
A-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.
B1-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.
B2-kategooria: 40 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 50 minutit pluss 20 minutit.
B3-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 1 teemaarendusküsimus. Vastamiseks on aega 40 minutit pluss 20 minutit.
MOODUL 11A – TURBIINMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
A-kategooria: 108 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 135 minutit.
B1-kategooria: 140 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 175 minutit.
MOODUL 11B – KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
A-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.
B1-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.
MOODUL 11C – KOLBMOOTORIGA LENNUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
B3-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.
2.12. MOODUL 12 – KOPTERITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
A-kategooria: 100 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 125 minutit.
B1-kategooria: 128 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 160 minutit.
2.13. MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID
B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.
2.14. MOODUL 14 – JÕUSEADMED
B2-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.
2.15. MOODUL 15 – GAASITURBIINMOOTOR
A-kategooria: 60 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 75 minutit.
B1-kategooria: 92 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 115 minutit.
2.16. MOODUL 16 – KOLBMOOTOR
A-kategooria: 52 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 65 minutit.
B1-kategooria: 72 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 90 minutit.
B3-kategooria: 68 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 85 minutit.
MOODUL 17A – PROPELLER
A-kategooria: 20 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 25 minutit.
B1-kategooria: 32 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 40 minutit.
MOODUL 17B – PROPELLER
B3-kategooria: 28 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 35 minutit.
III liide
Õhusõidukitüübi alase koolituse ja eksamineerimise nõuded
Koolitus töökohal
1. Üldsätted
Õhusõidukitüübi alane teooriakoolitus ja -eksam ning, v.a C-kategooria pädevuse puhul, praktiliste oskuste omandamine ja hindamine.
|
a)
|
Teooriakoolitus ja -eksam peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
i)
|
neid korraldab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;
|
|
ii)
|
need vastavad käesoleva III liite alapunktides 3.1 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;
|
|
iii)
|
C-kategooria töötaja puhul, kes on omandanud kvalifikatsiooni jaotise 66.A.30 alapunkti a alapunktis 5 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamisega, peab asjaomast tüüpi õhusõidukeid käsitlev esimene teooriakoolitus toimuma B1- või B2-kategooria tasemel;
|
|
iv)
|
need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.
|
|
|
b)
|
Praktiliste oskuste omandamine ja hindamine peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
i)
|
neid teostab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud IV lisa (147. osa) kohaselt, või mõni muu organisatsioon, mille on sertifitseerinud pädev asutus;
|
|
ii)
|
need vastavad käesoleva III liite punktides 3.2 ja 4 kirjeldatud nõuetele, v.a erinevuskoolituse puhul kirjeldatud juhud;
|
|
iii)
|
need hõlmavad representatiivset läbilõiget asjakohase õhusõidukitüübiga seotud hooldustöödest;
|
|
iv)
|
need sisaldavad seadmete, komponentide, imitaatorite ning muude lennutreeningseadmete või õhusõiduki abil teostatavaid ülesandeid;
|
|
v)
|
need on alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.
|
|
|
c)
|
Erinevuskoolitus
|
i)
|
Erinevuskoolitus on vajalik selleks, et saada ülevaade ameti poolt sama tootja kahe eri õhusõidukitüübi suhtes kohaldatavate pädevusmärgete vahelistest erinevustest;
|
|
ii)
|
erinevuskoolitus tuleb kindlaks määrata juhtumipõhiselt, võttes arvesse käesolevas III liites teoreetilise ja praktilise tüübipädevuskoolituse kohta kehtestatud nõudeid;
|
|
iii)
|
tüübipädevusmärge kantakse loale pärast erinevuskoolituse läbimist, kui taotleja vastab ka ühele järgmistest tingimustest:
|
—
|
loale on juba kantud sellise õhusõidukitüübi pädevusmärge, mille puhul erinevused on välja selgitatud, või
|
|
—
|
ta vastab sellise õhusõiduki suhtes kohaldatavatele tüübikoolitusnõuetele, mille puhul erinevused on välja selgitatud.
|
|
|
2. Õhusõidukitüübikoolituse tasemed
Järgmise kolme taseme puhul on kindlaks määratud eesmärgid, koolituse ulatus ja teadmiste tase, mida koolitusega kavatsetakse saavutada.
|
—
|
1. tase: lühiülevaade õhusõiduki plaanerist, süsteemidest ja jõuseadmetest, nagu on esitatud õhusõiduki hoolduskäsiraamatu süsteemikirjelduse osas / jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendites.
Kursuse eesmärgid: pärast 1. taseme koolituse läbimist peab õpilane oskama teha järgmist:
|
a)
|
lihtsate sõnade ja näidete abil kirjeldama kogu ainet, kasutades selleks tüüpilisi termineid, ning tundma õhusõiduki plaaneri, süsteemide ja jõuseadmega seotud ohutusabinõusid;
|
|
b)
|
kirjeldama õhusõiduki käsiraamatuid ning õhusõiduki plaaneril, süsteemidel ja jõuseadmel tehtavaid olulisemaid hooldustöid;
|
|
c)
|
kirjeldama õhusõiduki põhisüsteemide üldist paigutust;
|
|
d)
|
kirjeldama jõuseadmete üldist paigutust ja omadusi;
|
|
e)
|
nimetama õhusõiduki puhul kasutatavaid eritööriistu ja katseseadmeid.
|
|
|
—
|
2. tase: süsteemne põhiülevaade juhtimisseadmetest, näidikutest, põhikomponentidest, sh nende asukohast ja otstarbest, hooldamisest ja lihtsamate vigade leidmisest. Üldteadmised aine teoreetilistest ja praktilistest aspektidest.
Kursuse eesmärgid: peale 1. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 2. taseme kursuse läbimist oskama teha järgmist:
|
a)
|
tundma aine teooria põhialuseid; rakendama üksikasjalikke protseduure järgides oma teadmisi praktikas;
|
|
b)
|
tundma ohutusnõudeid, mida tuleb järgida õhusõidukil, selle jõuseadmel ja süsteemidel või nende lähedal töötades;
|
|
c)
|
kirjeldama õhusõiduki ja selle süsteemide käitamist, eriti nende juurde pääsemist, toitega varustamist ja vooluallikaid;
|
|
d)
|
nimetama põhikomponentide asukohad;
|
|
e)
|
selgitama iga suurema süsteemi tavalist toimimist, kasutades asjakohast terminoloogiat ja nimetusi;
|
|
f)
|
tegema õhusõiduki järgmiste süsteemidega seotud hooldustoiminguid: kütus, jõuseadmed, hüdraulika, telik, vesi/heitvesi ja hapnik;
|
|
g)
|
tõendama oskust hästi kasutada lennumeeskonna nimekirja ning raporteerimissüsteemi pardal (lihtsamate vigade leidmine) ning määrata kindlaks õhusõiduki lennukõlblikkus miinimumvarustuse loetelu (MEL) / varustatuse muudatuste loetelu (CDL) põhjal;
|
|
h)
|
tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh jätkuva lennukõlblikkuse juhendit, hoolduskäsiraamatut, varuosade illustreeritud kataloogi jm.
|
|
|
—
|
3. tase: hoolduskäsiraamatule vastav üksikasjalik kirjeldus, käitamine, komponentide asukohad, eemaldamine/paigaldamine ning sisseehitatud katseseadmete kasutamine ja vigade leidmine.
Kursuse eesmärgid: peale 1. ja 2. tasemele vastavate teadmiste peab õpilane pärast 3. taseme kursuse läbimist olema võimeline tegema järgmist:
|
a)
|
näitama oma teoreetilisi teadmisi õhusõidukisüsteemide ja -struktuuride kohta ning nende seoste kohta teiste süsteemidega, kirjeldama teoreetiliste põhialuste ja konkreetsete näidete abil üksikasjalikult kogu ainet, tõlgendama eri allikatest saadud mõõtmistulemusi ning vajaduse korral rakendama parandusmeetmeid;
|
|
b)
|
kontrollima õhusõiduki hoolduskäsiraamatu kohaselt süsteeme, jõuseadmeid, komponente ja nende tööd;
|
|
c)
|
tõendama oskust kasutada, tõlgendada ja kohaldada asjakohaseid dokumente, sh konstruktsioonielementide remondi käsiraamatut, vigade leidmise käsiraamatut jne;
|
|
d)
|
koguma hoolduskäsiraamatu tasemel teavet vigade diagnoosimise ja kõrvaldamise otsustamiseks;
|
|
e)
|
kirjeldama õhusõidukitüübispetsiifiliste komponentide vahetamist.
|
|
3. Õhusõidukitüübikoolituse nõuded
Kuigi õhusõidukitüübikoolitus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, võib sertifitseerida teoreetilise või praktilise õppe või mõlemad.
3.1. Teoreetiline õpe
a) Eesmärk
Pärast teoreetilise kursuse läbimist peab õpilane olema võimeline III liites esitatud koolituskavas kindlaksmääratud tasemele vastavalt tõendama oma üksikasjalikke teoreetilisi teadmisi õhusõiduki juures kasutatavate süsteemide, struktuuri, töö, hoolduse ja remondi alal ning vigade leidmise alal vastavalt heakskiidetud tehnilisele normdokumentatsioonile. Õpilane peab olema võimeline tõendama oma oskust kasutada käsiraamatuid ja heakskiidetud protseduure, sh teadmisi asjakohaste kontrollide ja piirangute kohta.
b) Koolituse tase
Koolitustasemed vastavad eespool punktis 2 esitatud tasemetele.
Pärast esimest tüübikoolituskursust peavad C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate kursused hõlmama ainult 1. taset.
3. taseme teoreetilise õppe jooksul võib kogu peatüki temaatika õpetamiseks kasutada vajaduse korral 1. ja 2. taseme koolitusmaterjale. Samas kasutatakse koolituse jooksul enamasti kõrgema taseme kursuse materjale.
c) Kestus
Minimaalne teoreetilise õppe tundide arv on esitatud järgmises tabelis:
|
Kategooria
|
Tunnid
|
|
Lennukid maksimaalse stardimassiga üle 30 000 kg
|
|
B1.1
|
150
|
|
B1.2
|
120
|
|
B2
|
100
|
|
C
|
30
|
|
Lennukid maksimaalse stardimassiga 5 700 – 30 000 kg
|
|
B1.1
|
120
|
|
B1.2
|
100
|
|
B2
|
100
|
|
C
|
25
|
|
5 700 kg või väiksema maksimaalse stardimassiga lennukid
(1)
|
|
B1.1
|
80
|
|
B1.2
|
60
|
|
B2
|
60
|
|
C
|
15
|
|
Kopterid
(2)
|
|
B1.3
|
120
|
|
B1.4
|
100
|
|
B2
|
100
|
|
C
|
25
|
Eespool esitatud tabelis tähendab koolitustund 60 minuti pikkust õpetust, v.a vaheajad, eksamid, kontrollimine, ettevalmistamine ja õhusõidukiga tutvumine.
Kõnealused koolitustunnid kehtivad üksnes sellise teoreetilise õppe kohta, milles käsitletakse ameti kindlaksmääratud tüübipädevusele vastavaid õhusõiduki/mootori tervikkombinatsioone.
d) Kursuse kestuse põhjendus
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis, mis on sertifitseeritud vastavalt IV lisale (147. osa), toimuvate koolituskursuste ja pädeva asutuse sertifitseeritud kursuste koolitustundide arvu ja kogu koolituskava ulatust tuleb põhjendada koolitusvajaduste analüüsiga, mis põhineb järgmisel:
|
—
|
õhusõidukitüübi ehitus, hooldusvajadused ja käitamisliigid;
|
|
—
|
kohaldatavate peatükkide üksikasjalik kirjeldus – vt tagapool punkti 3.1 alapunktis e esitatud sisukord;
|
|
—
|
üksikasjalik pädevusanalüüs, millega tõendatakse, et punkti 3.1 alapunktis a esitatud eesmärgid on täielikult täidetud.
|
Kui koolitusvajaduste analüüsist selgub, et on vaja rohkem koolitustunde, kestab kursus tabelis sätestatud miinimumkestusest kauem.
Samamoodi põhjendatakse eespool kirjeldatud koolitusvajaduste analüüsi abil pädevale asutusele erinevuskursuste või muude koolituskursuste kombinatsioonide (nt B1- ja B2-kategooria ühendkursus) koolitustundide arvu ning selliste teoreetilist laadi koolituskursuste tundide arvu, mis kestavad eespool punkti 3.1 alapunktis c esitatust lühemat aega.
Lisaks tuleb kursuse puhul kirjeldada ja põhjendada järgmist:
|
—
|
praktikandi jaoks kehtestatud minimaalne külastatud tundide arv, et tema teadmised vastaksid kursuse eesmärkidele;
|
|
—
|
maksimaalne tundide arv päevas, võttes arvesse pedagoogika põhimõtteid ja inimtegureid.
|
Kui õpilane ei külasta ettenähtud miinimumarvu tunde, ei anta talle välja kursuse läbimist tõendavat tunnistust. Koolitusorganisatsioon võib miinimumarvu tundide täissaamiseks korraldada lisakoolituse.
e) Sisu
Koolituskava peab hõlmama vähemalt järgmisi konkreetse õhusõidukitüübi puhul spetsiifilisi elemente. Samuti tuleb käsitleda täiendavaid elemente, mis on kasutusele võetud seoses tüübierinevustega, tehnika arenguga jne.
B1-kategooria töötajate puhul peab koolituskava keskenduma mehaanilistele ja elektrilistele aspektidele ning B2-kategooria töötajate puhul elektrilistele ja avioonikaaspektidele.
|
Tase
Peatükid
|
Turbiinmootoriga lennukid
|
Kolbmootoriga lennukid
|
Turbiinmootoriga kopterid
|
Kolbmootoriga kopterid
|
Avioonika
|
|
Loa kategooria
|
B1
|
C
|
B1
|
C
|
B1
|
C
|
B1
|
C
|
B2
|
|
Sissejuhatav moodul
|
|
5.
|
Tähtajad/hoolduskontrollid
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
6.
|
Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
7.
|
Tõstmine ja toestamine
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
8.
|
Nivelleerimine ja kaalumine
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
9.
|
Pukseerimine ja ruleerimine
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
10.
|
Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
20.
|
Standardne hooldus – üksnes tüübispetsiifiline
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Kopterid
|
|
18.
|
Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
|
60.
|
Standardne tiivikuhooldus
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
62.A
|
Tiivikud – kontroll ja näidikud
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
63.A
|
Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
64.A
|
Sabatiivik – kontroll ja näidikud
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
65.A
|
Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
66.
|
Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
|
67.
|
Tiiviklennu juhtimine
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
|
53.
|
Plaaneri konstruktsioon (kopter)
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
|
25.
|
Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
Plaaneri konstruktsioon
|
|
51.
|
Standardmenetlused ja -struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja kõrvaldamine)
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
Tsoonide ja jaamade tähistamise süsteemid
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
|
Plaaneri süsteemid
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
3
|
3
|
1
|
2
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
21.C
|
Ohutus- ja hoiatusseadmed
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
22.
|
Lend automaatse juhtimisega
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
25.A
|
Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus
|
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
27.A
|
Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
28.A
|
Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
29.A
|
Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
30.
|
Jäätumise ja vihmavee tõrje
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
31.
|
Näidikud/salvestussüsteemid
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
31.A
|
Mõõteriistasüsteemid
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
3
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
32.A
|
Telik – kontroll ja näidikud
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
2
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
36.A
|
Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
2
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
2
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
42.
|
Integreeritud modulaaravioonika
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
45.
|
Pardal asuvad hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
2
|
1
|
3
|
|
50.
|
Lasti- ja muud ruumid
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
3
|
1
|
1
|
|
Turbiinmootor
|
|
70.
|
Standardmenetlused – mootorid
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
70.A
|
Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
72.
|
Mootoriturbiin / turbopropellermootor / turboventilaatormootor / lahtine ventilaator
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
73.
|
Mootori toitesüsteem ja selle kontroll
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
76.
|
Mootori juhtimisseadmed
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
1
|
|
73.A
|
Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
|
77.
|
Mootori näidikusüsteemid
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
|
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
2
|
|
Kolbmootor
|
|
70.
|
Standardmenetlused – mootorid
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
70.A
|
Konstruktsioon ja tööpõhimõte (paigaldus, karburaatorid, kütuse sissepritsesüsteemid, sisse- ja väljalaske- ning jahutussüsteemid, ülelaadimine ja turboülelaadimine, määrdesüsteemid)
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
73.
|
Mootori toitesüsteem ja selle kontroll
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
76.
|
Mootori juhtimisseadmed
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
1
|
|
73.A
|
Mootori elektrooniline juhtimis- ja kütusedoseerimissüsteem (FADEC)
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
|
77.
|
Mootori näidikusüsteemid
|
|
—
|
—
|
3
|
1
|
—
|
—
|
3
|
1
|
3
|
|
Propellerid
|
|
60.A
|
Standardmenetlused – propeller
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
61.
|
Propellerid/jõuseadmed
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.B
|
Propelleri sammu reguleerimine
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.C
|
Propelleri sünkroniseerimine
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
|
61.D
|
Propelleri elektrooniline juhtimine
|
|
2
|
1
|
2
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
3
|
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.F
|
Propelleri hooldamine
|
|
3
|
1
|
3
|
1
|
—
|
—
|
—
|
—
|
1
|
f) Klassiruumis või virtuaalkeskkonnas antava teoreetilise õppe vajaduste rahuldamiseks võib kasutada multimeediapõhise koolitamise meetodeid, kui koolituskursuse kinnitanud pädev asutus on need heaks kiitnud.
3.2. Praktiline õpe
a) Eesmärk
Praktilise õppe eesmärk on saavutada nõutav pädevus õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiintööde ohutul tegemisel kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjaomaste juhiste ja ülesannetega, nt vigade leidmisel, remonditöödel, reguleerimisel, osade vahetamisel, seadistamisel ja vajaduse korral funktsionaalsete kontrollide teostamisel. See hõlmab oskust kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõiduki tehnilisi ja muid dokumente ning eritööriistu ja katseseadmeid, et kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübile spetsiifilisi komponente ja mooduleid, sh hooldustööd tiibadel.
b) Sisu
Praktilise õppe ühe osana võetakse läbi vähemalt 50 % allpool toodud tabelis ristiga märgitud punktidest, mis on olulised konkreetse õhusõidukitüübi puhul.
Ristiga märgitud ained on praktilise õppe seisukohast olulised selleks, et piisavalt käsitleda põhiliste hooldustööde teostamise, paigalduse ja ohutuse küsimusi, eriti juhtudel, kui kõnealuseid küsimusi ei ole võimalik üksnes teoreetilise õppe käigus täielikult selgitada. Kuigi loetelus on esitatud need ained, mis praktilise õppe jooksul on igal juhul vaja läbi võtta, võib vajaduse korral käsitleda ka muid konkreetse õhusõidukitüübiga seotud teemasid.
Käsitletud ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid ülesandeid.
Tabelis on kasutatud järgmisi lühendeid: LOC: asukoht; FOT: toimivuskatse; SGH: hooldustööd ja maapealne käitlus; R/I: eemaldamine/paigaldamine; MEL: miinimumvarustus: TS: vigade leidmine.
|
Peatükid
|
B1/B2
|
B1
|
B2
|
|
LOC
|
FOT
|
SGH
|
R/I
|
MEL
|
TS
|
FOT
|
SGH
|
R/I
|
MEL
|
TS
|
|
Sissejuhatav moodul
|
|
5.
|
Tähtajad/hoolduskontrollid
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
6.
|
Mõõtmed/rakendusvaldkonnad (maksimaalne stardimass jm)
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
7.
|
Tõstmine ja toestamine
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
8.
|
Nivelleerimine ja kaalumine
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
9.
|
Pukseerimine ja ruleerimine
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
10.
|
Parkimine/kinnitamine, ladustamine ja uuesti kasutusele võtmine
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
20.
|
Standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
Kopterid
|
|
18.
|
Vibratsiooni- ja müraanalüüs (labaotste pöörlemistasapinna kontrollimine)
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
60.
|
Tiivikuga seotud standardmenetlused – üksnes tüübispetsiifilised
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
62.A
|
Tiivikud – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
63.A
|
Tiivikute ajamid – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
|
X/—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
64.A
|
Sabatiivik – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
65.A
|
Sabatiiviku ajam – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
66.
|
Kokkuvolditavad tiivikulabad/püloon
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
67.
|
Tiiviklennu juhtimine
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
53.
|
Plaaneri konstruktsioon (kopter)
Märkus: käsitletakse seoses plaaneri konstruktsiooniga
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25.
|
Hädaolukorras kasutatavad ujuvvahendid
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
Plaaneri konstruktsioon:
|
|
51.
|
Standardmenetlused ja Struktuurid (kahjustuste klassifitseerimine, hindamine ja remont)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
Plaaneri süsteemid:
|
|
21.
|
Õhu konditsioneerimine
|
|
X/X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
|
21.C
|
Ohutus- ja hoiatusseadmed
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
22.
|
Lend automaatse juhtimisega
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
|
25.A
|
Elektroonikaseadmed, sh avariivarustus
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
27.A
|
Süsteemi kasutamine: elektriline/elektrooniline
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
|
28.A
|
Kütusesüsteemid – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
|
29.A
|
Hüdraulikaseadmed – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
|
30.
|
Jäätumise ja vihmavee tõrje
|
|
X/X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
|
32.A
|
Telik – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
|
36.A
|
Suruõhusüsteem – kontroll ja näidikud
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
42.
|
Integreeritud modulaaravioonika
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
45.
|
Pardapealsed hooldussüsteemid (või punktis 31 käsitletud süsteemid)
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
|
50.
|
Lasti- ja muud ruumid
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
Turbiin-/kolbmootori moodul
|
|
70.
|
Standardmenetlused – mootorid – üksnes tüübispetsiifilised
|
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
70.A
|
Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
Turbiinmootorid:
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
72.
|
Mootoriturbiin/turbopropellermootor/turboventilaatormootor/lahtine ventilaator
|
|
X/—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
73.
|
Mootori toitesüsteem ja selle kontroll
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
73.A
|
FADEC- süsteemid (FADEC Systems)
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
76.
|
Mootori juhtimisseadmed
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
83.
|
Abiseadmete ajami ülekanne
|
|
X/—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
Abijõuseadmed (APU):
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
Kolbmootorid:
|
|
70.
|
Standardmenetlused –mootorid - üksnes tüübispetsiifilised
|
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
70.A
|
Konstruktsioon ja tööpõhimõte (seadme sisselase, kompressorid, põlemiskamber, turbiin, laagrid ja tihendid, määrdesüsteemid)
|
|
X/X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
|
73.
|
Mootori toitesüsteem ja selle kontroll
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
73.A
|
FADEC- süsteemid (FADEC Systems)
|
|
X/X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
76.
|
Mootori juhtimisseadmed
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
83.
|
Abiseadmete ajami ülekanne
|
|
X/—
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
Propellerid:
|
|
60.A
|
Tavapärased tööd – propeller
|
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.
|
Propellerid/jõuseadmed
|
|
X/X
|
X
|
X
|
—
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
|
X/X
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.B
|
Propelleri sammu reguleerimine
|
|
X/—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.C
|
Propelleri sünkroniseerimine
|
|
X/—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
—
|
—
|
X
|
—
|
|
61.D
|
Propelleri elektrooniline juhtimine
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
|
|
X/—
|
X
|
—
|
X
|
X
|
X
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
|
61.F
|
Propelleri hooldamine
|
|
X/X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
X
|
4. Tüübikoolitusalase eksamineerimise ja hindamise nõuded
4.1. Teoreetilise õppe alase eksamineerimise nõuded
Pärast õhusõidukitüübikoolituse teooriaosa läbimist sooritatakse kirjalik eksam, mis vastab järgmistele nõuetele.
|
a)
|
Eksamineerimiseks kasutatakse valikvastustega küsimusi. Igal küsimusel peab olema kolm valikvastust, millest ainult üks tohib olla õige. Eksami aeg sõltub küsimuste koguarvust ja igale küsimusele arvestatakse keskmiselt 90 sekundit.
|
|
b)
|
Ebaõiged valikvastused peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.
|
|
c)
|
Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid sisaldama menetlusvigu, näiteks ebaõige tähenduse kasutamist (+ asemel –) või valesid mõõtühikuid. Vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.
|
|
d)
|
Iga peatüki (3) puhul kasutatav eksamineerimistase vastab punktis 2 „Õhusõidukitüübikoolituse tasemed” kindlaksmääratud tasemetele. Samas on lubatud esitada ka teatav arv madalama taseme küsimusi.
|
|
e)
|
Eksami ajal ei tohi kasutada abivahendeid. Samuti ei ole lubatud kasutada teatmeteoseid. Erandiks on eksamid, kus kontrollitakse B1- ja B2-kategooria kandidaatide oskust tõlgendada tehnilisi dokumente.
|
|
f)
|
Iga koolitustunni kohta tuleb esitada vähemalt üks küsimus. Iga peatüki kohta esitatakse küsimusi vastavalt:
|
—
|
peatüki ja taseme kohta tegelikult antud koolitustundide arvule;
|
|
—
|
koolitusvajaduste analüüsis esitatud õppe-eesmärkidele.
|
Kursuse heakskiitmisel hindab liikmesriigi pädev asutus küsimuste arvu ja taset.
|
|
g)
|
Eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 75 % küsimustest. Kui tüübikoolituse kohta korraldatakse mitu eksamit, loetakse sooritatuks need eksamid, mille puhul vähemalt 75 % küsimustest on õigesti vastatud. Selleks et oleks võimalik õigesti vastata täpselt 75 % küsimustele, korrutatakse eksamiküsimuste arv neljaga.
|
|
h)
|
Trahvipunktisüsteemi (st punktide mahaarvamist valesti vastatud küsimuste korral) ei kasutata.
|
|
i)
|
Vaheeksameid tohib lõpueksami osana kasutada üksnes juhul, kui nendes kasutatakse nõutavat arvu küsimusi nõutaval tasemel.
|
4.2. Praktilise õppe hindamise nõuded
Pärast õhusõidukitüübikoolituse praktilise osa läbimist tuleb teha hindamine, mis peab vastama järgmistele nõuetele.
|
a)
|
Hindamist teostavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.
|
|
b)
|
Hinnatakse praktikandi teadmisi ja oskusi.
|
5. Tüübieksaminõuded
Tüübieksami viib läbi koolitusorganisatsioon, kellel on 147. osa nõuetele vastav või pädeva asutuse väljaantud koolitusluba.
Eksam on suuline, kirjalik või praktilistel oskustel põhinev või nende kombinatsioon ning see vastab järgmistele nõuetele.
|
a)
|
Suulise eksami küsimused peavad olema avatud.
|
|
b)
|
Kirjaliku eksami küsimused peavad olema valikvastustega küsimused või teemaarendusküsimused.
|
|
c)
|
Praktiliste oskuste hindamisel määratakse kindlaks isiku oskus täita konkreetset tööülesannet.
|
|
d)
|
Eksamiteemadeks peab olema valik punktis 3 kirjeldatud tüübikoolitus-/eksamikava peatükkidest (4) vastaval tasemel.
|
|
e)
|
Ebaõiged vastusevariandid peaksid olema ainet mittetundva inimese jaoks sama usutavad kui õige vastusevariant. Kõik vastusevariandid peavad olema küsimusega otseselt seotud ning sarnanema üksteisega nii sõnavara, grammatilise struktuuri kui ka pikkuse poolest.
|
|
f)
|
Arvandmeid sisaldavate küsimuste puhul peaksid valed vastusevariandid kajastama menetlusvigu, näiteks valedel alusel tehtud parandusi või valesti teisendatud ühikuid; vastusevariandid ei tohi sisaldada suvalisi numbreid.
|
|
g)
|
Eksamil tuleb tagada järgmiste eesmärkide saavutamine:
|
1.
|
käsitleda tõeselt ja usaldusväärselt õhusõiduki ja selle süsteemide teemat;
|
|
2.
|
tagada õhusõidukitüübile kohaste hooldus-, ülevaatus- ja rutiinsete tööde ohutu tegemine kooskõlas hoolduskäsiraamatu ning muude asjakohaste juhiste ja ülesannetega, näiteks vigade leidmine, remonditööd, reguleerimine, osade vahetamine, seadistamine ja vajaduse korral funktsionaalsed kontrollid, näiteks mootori töö jms;
|
|
3.
|
kasutada nõuetekohaselt kõiki õhusõidukiga seotud tehnilisi ja muid dokumente;
|
|
4.
|
kasutada nõuetekohaselt eritööriistu ja katseseadmeid, kõrvaldada ja vahetada õhusõidukitüübispetsiifilisi komponente ja mooduleid, kaasa arvatud hooldustööd tiibadel.
|
|
|
h)
|
Eksam peab vastama järgmistele tingimustele.
|
1.
|
Eksamit võib püüda sooritada kolm korda järjest. Kui kandidaat ei soorita eksamit ka kolmandal korral, võib ta uuesti eksamile minna pärast ühe aasta möödumist. Pärast esimest ebaõnnestunud katset ühes koolitustsüklis on vaja oodata 30 päeva ja pärast teist ebaõnnestunud katset on vaja oodata 60 päeva.
Taotleja annab lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonile või pädevale asutusele, kelle juures ta eksamit soovib sooritada, kirjaliku kinnituse eelmisel aastal ebaõnnestunud eksamite arvu ja kuupäevade kohta, märkides ära ka selle lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni või pädeva asutuse nime, kes eksami korraldas. Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon või pädev asutus peab kontrollima, kas ebaõnnestunud eksamite arv ja nende sooritamise aeg vastavad asjaomastele nõuetele.
|
|
2.
|
Tüübieksam tuleb sooritada ja vajalikud praktilised oskused tuleb omandada kolme aasta jooksul enne seda, kui esitatakse taotlus lennundustehnilise töötaja loale tüübipädevusmärke saamise kohta.
|
|
3.
|
Tüübieksami peab vastu võtma vähemalt üks eksamineerija. Eksamineerija(d) ei tohi olla seotud taotleja koolitamisega.
|
|
|
i)
|
Eksamineerija peab koostama ja allkirjastama kirjaliku aruande, milles selgitatakse, miks kandidaat eksami sooritas või seda ei sooritanud.
|
6. Koolitus töökohal
Töökohal toimuva koolituse kiidab heaks loa väljaandnud pädev asutus.
Seda korraldatakse konkreetse õhusõidukitüübi hooldamiseks nõuetekohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonis ja tema kontrolli all ning seda hindavad määratud hindajad, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.
Töökohal toimuv koolitus peab olema alanud ja lõpule viidud kolme aasta jooksul enne tüübipädevusmärke kohta taotluse esitamist.
a) Eesmärk
Töökohal toimuva koolituse eesmärk on omandada ohututeks hooldustöödeks vajalik pädevus ja kogemused.
b) Sisu
Töökohal toimuv koolitus hõlmab pädeva asutuse jaoks vastuvõetavate ülesannete läbilõiget. Töökohal toimuval koolitusel käsitletavad ülesanded peavad olema õhusõiduki ja süsteemide puhul representatiivsed nii oma keerukuse kui ka ülesande täitmiseks vajaliku tehnika poolest. Koolitus võib muu hulgas sisaldada suhteliselt lihtsaid ülesandeid, kuid koolitatavad peavad õhusõidukitüübi puhul täitma ka keerukamaid hooldusülesandeid.
Õpilane ja määratud järelevaataja peavad mõlemad kinnitama iga ülesande oma allkirjaga. Loetletud ülesanded peavad põhinema tegelikul töökorraldusel/töölehel jms.
Töökohal toimuva koolituse lõplik hindamine on kohustuslik ja seda peab tegema määratud hindaja, kellel on nõuetekohane kvalifikatsioon.
Töökohal toimuva koolituse töölehtedele/päevikusse kantakse järgmised andmed:
|
3.
|
sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
|
|
5.
|
järelevaataja(te) ja hindaja nimi (nimed) (sh loa olemasolu korral ka selle number);
|
|
6.
|
ülesande lõpuleviimise kuupäev;
|
|
7.
|
ülesande kirjeldus ning viide töökorraldusele / töökäsule / tehnilisele päevikule jms;
|
|
8.
|
õhusõidukitüüp ja õhusõiduki registreerimisnumber;
|
|
9.
|
taotletav õhusõidukitüübipädevus.
|
Selleks et pädeval asutusel oleks lihtsam töökohal toimuvat koolitust kontrollida, tuleb esitada i) üksikasjalikud töölehed / üksikasjalik päevik ning ii) vastavusaruanne, millega tõendatakse töökohal toimuva koolituse vastavust käesoleva osa nõudele.
IV liide
66. osa kohase lennundustehnilise töötaja loa rakendusala laiendamiseks nõutav kogemus
Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõudeid, mida kohaldatakse uue kategooria või alamkategooria taotlemisel 66. osa kohasele loale.
Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega sellisel käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse asjaomasesse alamkategooriasse.
Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem juhul, kui taotluse esitaja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud 147. osa nõuetele vastava heakskiidetud kursuse.
|
Kuni
Alates
|
A1
|
A2
|
A3
|
A4
|
B1.1
|
B1.2
|
B1.3
|
B1.4
|
B2
|
B3
|
|
A1
|
—
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
2 aastat
|
6 kuud
|
|
A2
|
6 kuud
|
—
|
6 kuud
|
6 kuud
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
2 aastat
|
6 kuud
|
|
A3
|
6 kuud
|
6 kuud
|
—
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
|
A4
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
—
|
2 aastat
|
1 aasta
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
|
B1.1
|
Puuduvad
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
—
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
1 aasta
|
6 kuud
|
|
B1,2
|
6 kuud
|
Puuduvad
|
6 kuud
|
6 kuud
|
2 aastat
|
—
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
Puuduvad
|
|
B1.3
|
6 kuud
|
6 kuud
|
Puuduvad
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
—
|
6 kuud
|
1 aasta
|
6 kuud
|
|
B1.4
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
Puudub
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
—
|
2 aastat
|
6 kuud
|
|
B2
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
6 kuud
|
1 aasta
|
1 aasta
|
1 aasta
|
1 aasta
|
—
|
1 aasta
|
|
B3
|
6 kuud
|
Puudub
|
6 kuud
|
6 kuud
|
2 aastat
|
6 kuud
|
2 aastat
|
1 aasta
|
2 aastat
|
—
|
V liide
Taotluse vorm – EASA vorm 19
|
1.
|
Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks.
|
|
2.
|
Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (66. osa) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (M osa) ja II lisa (145. osa) nõuded ei kehti.
|
VI liide
III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26
|
1.
|
III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis on esitatud järgmistel lehekülgedel.
|
|
2.
|
Dokument tuleb printida standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib soovi korral selle mõõtmeid vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum ametlike pitsatite ja templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema lahtreid, mis jäävad tühjaks, kui dokument on selgelt tuvastatav III lisa (66. osa) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana.
|
|
3.
|
Dokumendi võib printida inglise keeles või asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles, kuid viimasel juhul tuleb iga väljaspool asjaomast liikmesriiki töötava loaomaniku puhul lisada ingliskeelne koopia, et tagada loa tekstist arusaamine vastastikuse tunnustamise puhul.
|
|
4.
|
Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb riiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest.
|
|
5.
|
Dokumendi lehekülgede järjekord ei ole oluline ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega.
|
|
6.
|
Dokumendi võib koostada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi annab igal juhul välja liikmesriigi pädev asutus.
|
|
7.
|
Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muudatuse võib ette valmistada i) liikmesriigi pädev asutus või ii) pädeva asutuse nõusolekul mis tahes II lisa (145. osa) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (145. osa) jaotises 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatud menetlust, kuid dokumendi muudab igal juhul liikmesriigi pädev asutus.
|
|
8.
|
Kui lennundustehnilise töötaja luba on välja antud, peab selle omanik hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid.
|
|
9.
|
Punktis 8 osutatud nõuete rikkumine võib kaasa tuua dokumendi kehtetuks tunnistamise ning hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise, samuti vastutusele võtmise siseriiklike õigusaktide alusel.
|
|
10.
|
III lisa (66. osa) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba tunnustavad kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada.
|
|
11.
|
EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (66. osa) reguleerimisalast väljapoole.
|
|
12.
|
Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antaval III lisa (66. osa) kohasel lennundustehnilise töötaja loal võib olla teistsugune lehekülgede järjekord ja seal ei pruugi olla vahejooni.
|
|
13.
|
Liikmesriigi pädev asutus võib otsustada õhusõidukitüübipädevuse lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübipädevuse kinnitamiseni, ning anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübipädevuse lehekülje, kui pädevusi on rohkem.
|
|
14.
|
Punkti 13 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema eespool kirjeldatud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks kinnitatud teavet.
|
|
15.
|
Loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, antakse lehekülg „PIIRANGUD” välja märkusega „piiranguid ei ole”.
|
|
16.
|
Kui kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, märgitakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevuse lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, järgmine: „pädevus puudub”.
|
|
17.
|
III lisas (66. osa) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis
|
” |
