6.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 178/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 626/2011,
4. mai 2011,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi (EL) nr 2010/30 energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2010/30/EL kohaselt peab komisjon vastu võtma selliste energiamõjuga toodete energiamärgistust käsitlevad delegeeritud õigusaktid, mille puhul on olemas suured energiasäästuvõimalused ja mille töönäitajad on ühesuguse toime juures oluliselt erinevad. |
(2) |
Komisjoni 22. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/31/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse alased sätted, (2) on kehtestatud sätted kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse kohta. Täiendava direktiiviga kehtestatakse erinev märgistusskaala kliimaseadmete jaoks, milles on kasutatud eri tehnoloogiat, ja energiatõhusus määratakse üksnes täiskoormusel töötamise põhjal. |
(3) |
Kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete tarbitav elekter moodustab ELis olulise osa kodumajapidamiste ja äriettevõtete kogu energiavajadusest. Lisaks juba saavutatud energiatõhususe parandamisele on veel palju võimalusi kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiatarbimise edasiseks vähendamiseks. |
(4) |
Direktiiv 2002/31/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks ja kehtestada käesoleva määrusega uued sätted selle tagamiseks, et energiamärgis pakuks tootjatele dünaamilisi stiimuleid kliimaseadmete energiatõhususe edasiseks parandamiseks ja energiatõhusamale tehnoloogiale ülemineku kiirendamiseks turul. |
(5) |
Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada õhk-õhk-kliimaseadmetele jahutamise väljundvõimsusega (või kütmise väljundvõimsusega, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon) kuni 12 kW. |
(6) |
Kliimaseadmete energiatõhususe parandamise alal on tehnoloogia viimastel aastatel arenenud väga kiiresti. See on võimaldanud kolmandatel riikidel kehtestada karmid energiatõhususe miinimumnõuded ja viinud uute, hooajalise tõhususe põhiste energiamärgistuse kavade kehtestamiseni. Kui jätta kõrvale ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, on tänapäevaste kliimaseadmete tipptõhusustase hoopis kõrgem direktiiviga (EÜ) nr 2002/31 ettenähtud A-taseme nõuetest. |
(7) |
Käesoleva määrusega esitatakse kaks energiatõhususskaalat, mis põhinevad tarbija jaoks olulistel esmasel funktsioonil ja konkreetsetel aspektidel. Kuna kliimaseadmeid kasutatakse enamasti osalise koormuse tingimustes, tuleks tõhususe katsetamine asendada hooajalise tõhususe määramise meetodiga, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete puhul. Hooajalise tõhususe määramise meetodi puhul võetakse paremini arvesse vaheldiga seotud tehnoloogilise arengu eeliseid ja seadmete tegelikke kasutustingimusi. Uus tõhususe arvutamise meetod koos ökodisaini rakendusmeetmega, milles energiatõhususe miinimumnõuded muudetakse praegusest A-tasemest rangemaks, eeldab kliimaseadmete ümberklassifitseerimist. Seega peaks split-, seina- ja aknaseadmetel olema uus energiatõhususe klassi skaala A–G, kusjuures skaala ülemisse otsa lisatakse iga kahe aasta tagant juurde üks pluss (+), kuni jõutakse klassini A+++. |
(8) |
Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete puhul tuleks endiselt kohaldada püsioleku energiatõhususe jõudlusnäitajaid, kuna praegu ei ole turul vaheldiga seadmeid. Kuna ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete puhul ei ole ümberklassifitseerimist vaja, peaks nende jaoks olema skaala A+++ kuni D. Samas kui need split-seadmetest põhimõtteliselt vähemtõhusad seadmed võivad jõuda ainult energiatõhususe klassini A+ skaalal A+++ kuni D, võivad tõhusamad split-seadmed jõuda välja energiatõhususe klassini A+++. |
(9) |
Käesoleva määrusega tuleks tagada, et tarbijad saaksid täpsemat teavet kliimaseadmete jõudluse kohta. |
(10) |
Tänu koosmõjule, mis tuleneb käesolevas määruses sätestatud energiamärgistusest ning määrusest, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kliimaseadmete ökodisaininõuetega (3), võib aastane elektrisääst aastaks 2020 olla 11 TWh võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmise korral. |
(11) |
Kliimaseadme müratase võib lõppkasutaja jaoks olla oluline aspekt. Selleks et lõpptarbija saaks teha teadliku otsuse, tuleks märgisele lisada teave kliimaseadme mürataseme kohta. |
(12) |
Märgisele kantava teabe saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid ning harmoneeritud standardeid (kui need on olemas), mille on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (4) I lisas nimetatud Euroopa standardiorganid. |
(13) |
Käesolevas direktiivis tuleks ka kindlaks määrata kliimaseadmete märgise ühetaoline kujundus ja sisule esitatavad nõuded. |
(14) |
Lisaks sellele tuleks käesolevas määruses kindlaks määrata kliimaseadmete tehniliste dokumentide ja tootekirjelduse nõuded. |
(15) |
Käesolevas määruses tuleks ka kindlaks määrata kliimaseadmete mis tahes kujul kaugmüügi korral, reklaammaterjalides ja tehnilistes reklaammaterjalides esitatava teabe nõuded. |
(16) |
Tehnika arengu arvestamiseks on kohane näha ette käesoleva määruse sätete läbivaatamine. |
(17) |
Selleks et hõlbustada üleminekut direktiivilt 2002/31/EÜ käesolevale määrusele, tuleks käesoleva määruse kohaselt märgistatud kliimaseadmed lugeda vastavaks direktiivile 2002/31/EÜ. |
(18) |
Tarnijatel, kes soovivad lasta turule kliimaseadmeid, mis vastavad kõrgemate energiatõhususklasside nõuetele, tuleks lubada kasutada kõnealuseid klasse kujutavaid märgiseid enne asjaomaste klasside kohustusliku näitamise kuupäeva. |
(19) |
Direktiiv 2002/31/EÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse märgistamise ja täiendava teabe tootekirjelduses esitamise nõuded elektritoitega kliimaseadmetele, mille nimivõimsus jahutamise või kütmise (kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) korral on kuni 12 kW.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:
a) |
seadmed, milles kasutatakse elektri asemel muid energiaallikaid; |
b) |
kliimaseadmed, mille kondensaatoris või aurustis või kummaski ei kasutata soojuse ülekandevahendina õhku. |
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL (5) artiklis 2 esitatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „kliimaseade”– seade, millega saab jahutada, kütta või nii jahutada kui ka kütta ruumis olevat õhku, kasutades selleks auru kokkusurumise tsüklit, milles liikumapanevaks jõuks on elektriline kompressor, kaasa arvatud kliimaseade, millel on lisafunktsioone, nagu õhu kuivatamine, puhastamine, ruumi ventileerimine või õhu täiendav elektritakistipõhine kütmine, samuti seadmeid, milles saab kasutada vett (kas aurustis tekkinud kondensaatvett või väljastpoolt lisatud vett) aurustamiseks kondensaatoris, tingimusel et seade saab töötada ka ilma lisatud veeta, kasutades üksnes õhku;
(2) „kahe kanaliga kliimaseade”– kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse väliskeskkonnast seadmesse ühe kanali kaudu ja suunatakse väliskeskkonda tagasi teise kanali kaudu ning mis asub täielikult konditsioneeritava õhuga ruumis seina lähedal;
(3) „ühe kanaliga kliimaseade”– kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse seadmesse seadet ümbritsevast ruumist ja lastakse tagasi samasse ruumi;
(4) „nimivõimsus” (Prated)– seadmes auru kokkusurumise tsükli jahutamis- või kütmisvõimsus jahutamise või kütmise nimiväärtuste määramise standardtingimustes;
(5) „lõpptarbija”– tarbija, kes ostab või eeldatavalt ostab kliimaseadme;
(6) „müügikoht”– koht, kus kliimaseadmeid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.
II–VIII lisas kasutatavad täiendavad mõisted on esitatud I lisas.
Artikkel 3
Tarnijate kohustused
1. Tarnijad võtavad punktides a–g kirjeldatud meetmed:
a) |
igale kliimaseadmele lisatakse trükitud märgis vastavalt II lisa kohasele energiatõhususe klassile. Märgis vastab vormi ja teabesisu poolest III lisa sätetele. Kliimaseadmele, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, lisatakse vähemalt väljas asuva seadme pakendile trükitud märgis teabega vähemalt ühe sellise komplekti kohta, mis koosneb ühest väljas asuvast ja ühest ruumis asuvast seadmest võimsuste suhtega 1. Muude kombinatsioonide kohta võib lisavõimalusena esitada teabe vaba juurdepääsuga veebisaidil; |
b) |
tehakse kättesaadavaks IV lisas sätestatud tootekirjeldus. Kliimaseadmele, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, lisatakse vähemalt väljas asuva seadme pakendile tootekirjeldus teabega vähemalt ühe sellise komplekti kohta, mis koosneb ühest väljas asuvast ja ühest ruumis asuvast seadmest võimsuste suhtega 1. Muude kombinatsioonide kohta võib lisavõimalusena esitada teabe vaba juurdepääsuga veebisaidil; |
c) |
V lisas sätestatud tehnilised dokumendid tehakse nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks liikmesriikide asutustele ja komisjonile; |
d) |
kliimaseadme konkreetse mudeli reklaamis, milles avaldatakse energia- või hinnateavet, esitatakse energiatõhususe klass. Kui võimalik on rohkem kui üks energiatõhususe klass, deklareerib tarnija või vajaduse korral tootja kütmise energiatõhususe klassi vähemalt keskmise kütmishooaja kohta. Juhul, kus lõppkasutaja eeldatavasti ei näe toodet esitletuna, esitatakse teave vastavalt VI lisas sätestatule; |
e) |
kliimaseadme konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse tehnilisi parameetreid, esitatakse alati kõnealuse mudeli energiatõhususe klass vastavalt II lisas sätestatule; |
f) |
tehakse kättesaadavaks kasutusjuhendid; |
g) |
ühe kanaliga kliimaseadmed tähistatakse pakendil ning nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt esitatavates toote dokumentides ja reklaammaterjalides nimetusega „kohalikud kliimaseadmed”. |
2. Energiatõhususe klass määratakse vastavalt VII lisas sätestatule.
3. Kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed) märgise formaat vastab III lisas esitatule.
4. Kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed) jaoks III lisas esitatud märgise formaati kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
a) |
kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga seadmed) puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2013 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A, B, C, D, E, F ja G, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 1.1, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 2.1 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 3.1; |
b) |
kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga seadmed) puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2015 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+, A, B, C, D, E ja F, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 1.2, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 2.2 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 3.2; |
c) |
kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga seadmed) puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2017 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A++, A+, A, B, C, D ja E, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 1.3, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 2.3 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 3.3; |
d) |
kliimaseadmete (v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga seadmed) puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2017 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+++, A++, A+, A, B, C ja D, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 1.4, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 2.4 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 3.4. |
5. Selliste kahe kanaliga kliimaseadmete puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2013 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+++, A++, A+, A, B, C ja D, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 4.1, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 4.3 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 4.5.
6. Selliste ühe kanaliga kliimaseadmete puhul, mis lastakse turule alates 1. jaanuarist 2013 ja mis kuuluvad energiatõhususe klassidesse A+++, A++, A+, A, B, C ja D, peavad pööratavate seadmete märgised olema kooskõlas III lisa punktiga 5.1, üksnes jahutamisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 5.3 ja üksnes kütmisfunktsiooniga seadmete märgised peavad olema kooskõlas punktiga 5.5.
Artikkel 4
Edasimüüjate kohustused
Edasimüüjad tagavad, et:
a) |
müügikohas on iga kliimaseadme esi- või ülaosa välispinnal selgelt nähtav artikli 3 lõike 1 kohane märgis, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud; |
b) |
kliimaseadme pakkumisel müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks, kui lõppkasutajal ei ole esitletavat kliimaseadet eeldatavasti võimalik näha, edastavad turustajad tarnijate poolt V ja VI lisa kohaselt esitatud teabe; |
c) |
kui kliimaseadme konkreetse mudeli reklaamis avaldatakse energia- või hinnateavet, esitatakse energiatõhususe klass. Kui võimalik on rohkem kui üks energiatõhususe klass, deklareerib tarnija või tootja kütmise energiatõhususe klassi vähemalt keskmise kütmishooaja kohta; |
d) |
kliimaseadme konkreetse mudeli tehnilistes reklaammaterjalides, milles kirjeldatakse tehnilisi parameetreid, esitatakse alati kõnealuse mudeli energiatõhususe klass(id) ja tarnija ettenähtud kasutusjuhend. Kui võimalik on rohkem kui üks energiatõhususe klass, deklareerib tarnija või tootja kütmise energiatõhususe klassi vähemalt keskmise kütmishooaja kohta; |
e) |
ühe kanaliga kliimaseadmed tähistatakse pakendil ja nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt esitatavates toote dokumentides ja reklaammaterjalides nimetusega „kohalikud kliimaseadmed”. |
Artikkel 5
Mõõtmismeetodid
Artikli 3 alusel esitatava teabe saamiseks kasutatakse usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid arvutamis- ja mõõtmismeetodeid, nagu on sätestatud VII lisas.
Artikkel 6
Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus
Liikmesriigid hindavad deklareeritud energiatõhususklassi õigsust, aastast või vajaduse korral ühe tunni energiatarbimist ja mürataset VIII lisas esitatud menetluse abil.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi seoses tehnika arenguga hiljemalt viie aasta möödumisel määruse jõustumisest. Eelkõige pöörab ta tähelepanu eri tüüpi kliimaseadmete turuosa olulistele muutustele.
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2002/31/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2013.
Artikkel 9
Üleminekusätted
1. Kliimaseadmed, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2013, peavad vastama direktiivi 2002/31/EÜ sätetele.
Artikkel 10
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 4. mai 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.
(2) EÜT L 86, 3.4.2002, lk 26.
(3) Ei ole veel vastu võetud.
(4) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(5) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.
I LISA
II–VII lisas kasutatavad mõisted
II–VII lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „pööratav kliimaseade”– kliimaseade, millel on nii jahutamis- kui ka kütmisfunktsioon;
(2) „nimiväärtuste määramise standardtingimused”– ruumitemperatuur (Tin) ja välistemperatuur (Tj), mida kasutatakse mürataseme, nimivõimsuse, õhuvoolu nominaalkiiruse, energiatõhususe suhtarvu nimiväärtuse (EERrated) ja/või jõudluskoefitsiendi nimiväärtuse (COPrated) määramisel vastavalt VII lisa tabelile 2;
(3) „ruumitemperatuur” (Tin)– kuiva termomeetriga määratud õhutemperatuur ruumis [°C] (suhtelist õhuniiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur);
(4) „välistemperatuur” (Tj)– kuiva termomeetriga määratud välisõhu temperatuur [°C]; välisõhu suhtelist niiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur;
(5) „energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus” (rated energy efficiency ratio, EERrated)– seadme deklareeritud jahutamisvõimsus [kW], mis on jagatud jahutamiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui jahutamine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;
(6) „jõudluskoefitsiendi nimiväärtus” (rated coefficient of performance, COPrated)– seadme deklareeritud kütmisvõimsus [kW], mis on jagatud kütmiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui kütmine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;
(7) „ülemaailmset soojenemist põhjustav mõju” (global warming potential, GWP)– määr, mille võrra 1 kg külmutusainet, mida kasutatakse auru kokkusurumise tsüklis, aitab 100 aasta jooksul hinnanguliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele, väljendatuna CO2-ekvivalentides;
kasutatakse GWP väärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 842/2006 I lisas (1);
fluoritud külmutusainete puhul tuleb kasutada GWP väärtusi, mis on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma poolt vastu võetud kolmandas hinnanguaruandes (2) (2001 IPCC GWP values for a 100 year period IPCC 2001. aasta GWP-väärtused sajaks aastaks);
fluorimata gaaside puhul tuleb kasutada GWP väärtusi, mis on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma poolt vastu võetud esimeses hinnanguaruandes (3) saja aasta kohta;
külmutusainete segude summaarsed GWP väärtused põhinevad valemil, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 842/2006 I lisas;
eespool esitatud viidetes nimetamata külmutusainete puhul kasutatakse teabeallikana ÜRO Keskkonnaprogrammi 2010. aasta aruannet jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade kohta (2010 report on Refrigeration, Air Conditioning and Heat Pumps) (veebruar 2011) või hilisemaid versioone;
(8) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles kliimaseade või olmeventilaator on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni. Väljalülitatud seisundiks loetakse ka seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on välja lülitatud, samuti seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (4) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;
(9) „ooteseisund”– seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;
(10) „taasaktiveerimisfunktsioon”– funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eraldiseisvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist andurit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;
(11) „teabe või seisundi kuvamine”– pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kella;
(12) „müratase”– A-korrigeeritud helivõimsustase [dB(A)] siseruumis ja/või väljas, mis on mõõdetud jahutamise (või kütmise, kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) nimiväärtuste määramise standardtingimustes;
(13) „projekteerimise võrdlustingimused”– projekteerimise võrdlustemperatuuri, kõrgeimat bivalentset temperatuuri ja kõrgeimat töö piirtemperatuuri hõlmav nõuetekogum, mis on esitatud VII lisas tabelis 3;
(14) „projekteerimise võrdlustemperatuur (reference design temperature)”– välistemperatuur [°C] kas jahutamiseks (Tdesignc) või kütmiseks (Tdesignh) vastavalt VII lisa tabelile 3, mille puhul osalise koormuse suhtarv (part load ratio) on võrdne 1ga ja mis muutub vastavalt konkreetsele jahutamis- või kütmishooajale;
(15) „osalise koormuse suhtarv” (part load ratio, pl(Tj))– välistemperatuur, millest on lahutatud 16 °C ja mis on jagatud projekteerimise võrdlustemperatuuriga, millest on lahutatud 16 °C, kas jahutamise või kütmise korral;
(16) „hooaeg”– üks neljast tööseisundist (mis on kättesaadavad nelja hooaja jaoks: üks jahutamishooaeg ja kolm kütmishooaega: keskmine / külmem / soojem) mis iseloomustavad iga temperatuuriintervalli jaoks välistemperatuuride kombinatsiooni ja tundide arvu, mille jooksul need temperatuurid esinevad iga hooaja jooksul, mille jaoks seade on tunnistatud sobivaks;
(17) „temperatuuriintervall” (indeksiga j)– välistemperatuuride (Tj) ja intervallitundide (hj) kombinatsioon vastavalt VII lisa tabelile 1;
(18) „intervallitunnid”– tundide arv hooaja kohta (hj), mille kestel välistemperatuurid vastavad igale temperatuuriintervallile vastavalt VII lisa tabelile 1;
(19) „hooajaline energiatõhususe suhtarv” (seasonal energy efficiency ratio, SEER)– seadme üldine energiatõhususe suhtarv, mis esindab kogu jahutamishooaega ja mille arvutamisel aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aastas jahutamiseks kulutatud elektrikogusega;
(20) „aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual cooling demand, QC)– jahutamisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SEERi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse projekteeritud jahutamiskoormus (Pdesignc) ja ekvivalentne aktiivse jahutamise seisundi tundide arv (HCE);
(21) „ekvivalentne aktiivse jahutamise seisundi tundide arv” (HCE)– hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama aastase projekteeritud jahutamiskoormuse (Pdesignc), et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt VII lisa tabelile 4;
(22) „aastas jahutamiseks kulutatud elektrikogus” (QCE)– elektrikogus [kWh/a], mida on vaja, et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus ja mille leidmiseks aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarvuga (SEERon) ja energiatarbimisega jahutamishooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;
(23) „aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarv” (SEERon)– seadme keskmine energiatõhusus aktiivse jahutamise seisundis; suhtarv arvutatakse osalise koormuse ja iga temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarvu (EERbin(Tj)) alusel ning kaalutakse iga asjaomase intervallirežiimi tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;
(24) „osaline koormus”– jahutamiskoormus (Pc(Tj)) või kütmiskoormus (Ph(Tj)) [kW] konkreetse välistemperatuuri Tj korral; selle leidmiseks korrutatakse projekteeritud koormus osalise koormuse suhtarvuga;
(25) „temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarv” (EERbin(Tj))– konkreetse temperatuuriintervalli j energiatõhususe suhtarv hooajal välistemperatuuriga Tj; konkreetsete temperatuuriintervallide (j) jaoks on suhtarv tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtusest (EERd(Tj)) ning muude temperatuuriintervallide jaoks leitakse see interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ning vajaduse korral parandatakse kaokoefitsiendiga;
(26) „hooajaline jõudluskoefitsient” (seasonal coefficient of performance (SCOP))– seadme üldine jõudluskoefitsient, mis esindab kogu konkreetset kütmishooaega (SCOPi väärtus kehtib konkreetse kütmishooaja jaoks) ja mille arvutamisel aastane kütmisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aastas kütmiseks kulutatud elektrikogusega;
(27) „aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual heating demand, (QH))– konkreetse kütmishooaja kütmisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SCOPi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse projekteeritud kütmiskoormus (Pdesignh) ja hooaja ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv (H HE );
(28) ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv (HHE)– hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama projekteeritud kütmiskoormuse (Pdesignh), et oleks tagatud aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt VII lisa tabelile 4;
(29) aastas kütmiseks kulutatud elektrikogus (QHE)– elektrikogus [kWh/a], mida on vaja selleks, et tagada aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus ja mis on seotud konkreetse kütmishooajaga ning mille leidmiseks aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise jõudluskoefitsiendiga (SCOPon) ja elektritarbimisega küttehooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;
(30) „aktiivse seisundi hooajaline jõudluskoefitsient” (SCOPon)– seadme keskmine jõudluskoefitsient konkreetse kütmishooaja aktiivses seisundis; see arvutatakse osalisest koormusest, varuelektrikütte võimsusest (vajaduse korral) ja igale temperatuuriintervallile omasest jõudluskoefitsiendist (COPbin(Tj)) ning kaalutakse iga asjaomase temperatuuriintervalli tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;
(31) varuelektrikütte võimsus (elbu(Tj))– sellise reaalse või oletatava varukütteseadme küttevõimsus [kW], mille COP on 1 ja mis täiendab deklareeritud kütmisvõimsust (Pdh(Tj)), et oleks tagatud kütmise osaline koormus (Ph(Tj)) juhul, kui välistemperatuuril (Tj) on Pdh(Tj) väiksem kui Ph(Tj);
(32) „temperatuuriintervallile omane jõudluskoefitsient” (COPbin(Tj))– konkreetse temperatuuriintervalli j jõudluskoefitsient hooajal välistemperatuuriga Tj; temperatuuriintervalli j jaoks omane koefitsient on tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtusest (COPd(Tj)) ning muude temperatuuriintervallide jaoks leitakse see interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ja vajaduse korral parandatakse kaokoefitsiendiga;
(33) „deklareeritud võimsus” [kW]– seadmes auru kokkusurumise tsükli kohta tootja esitatud võimsus jahutamise korral (Pdc(Tj)) või kütmise korral (Pdh(Tj)) sõltuvalt välistemperatuurist Tj ja ruumitemperatuurist Tin;
(34) „funktsioon”– tähis selle kohta, kas seadet saab kasutada ruumi õhu jahutamiseks, kütmiseks või mõlemaks;
(35) „projekteeritud koormus”– deklareeritud jahutamiskoormus (Pdesignc) ja/või kütmiskoormus (Pdesignh) [kW] projekteerimise võrdlustemperatuuril, kusjuures:
(36) „energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtus” (EERd(Tj))– tootja esitatud energiatõhususe suhtarv piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide j juures välistemperatuuril Tj;
(37) „jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus” (COPd(Tj))– tootja esitatud jõudluskoefitsient piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide j juures välistemperatuuril Tj;
(38) „bivalentne temperatuur” (Tbiv)– välistemperatuur (Tj) [°C], mille korral tootja teate kohaselt saab kütmise deklareeritud võimsus võrdseks osalise koormusega ja millest madalamal temperatuuril tuleb deklareeritud võimsust täiendada elektrilise varuküttevõimsusega, et kütmise osaline koormus oleks tagatud;
(39) „töö piirtemperatuur” (Tol)– välistemperatuur [°C], millest madalama temperatuuri juures tootja teate kohaselt kliimaseade ei suuda kütmise korral tagada mingit soojusvõimsust. Sellest temperatuurist madalamal temperatuuril võrdub deklareeritud võimsus nulliga;
(40) „aktiivne seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mil hoones toimub jahutamine või kütmine ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on aktiveeritud. See seisund võib olla seotud seadme tsüklilise sisse- ja väljalülitamisega, et saavutada või hoida ruumis vajalikku temperatuuri;
(41) „termostaadi poolt välja lülitatud seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mille jooksul hoones ei toimu jahutamist ega kütmist ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on küll sisse lülitatud, kuid ei tööta, kuna jahutamis- või kütmiskoormust ei ole. Sellepärast on kõnealune seisund seotud välistemperatuuriga, mitte koormustega hoones. Sisse- ja väljalülitumisi aktiivses seisundis ei loeta termostaadi poolt välja lülitatud seisundiks;
(42) „aktiveeritud karterikütte seisund”– seisund, milles seade on aktiveerinud kütteseadise, et vältida külmutusaine liikumist kompressori poole, et piirata külmutusaine kontsentratsiooni õlis kompressori käivitumisel;
(43) „termostaadi poolt välja lülitatud seisundi tundide arv” (HTO)– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat termostaadi poolt välja lülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub konkreetsest hooajast ja funktsioonist;
(44) „ooteseisundi tundide arv” (HSB)– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat ooteseisundis ja mille väärtus sõltub konkreetsest hooajast ja funktsioonist;
(45) „väljalülitatud seisundi tundide arv” (HOFF)– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat väljalülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub konkreetsest hooajast ja funktsioonist;
(46) „karterikütte seisundi tundide arv” (HCK)– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat karterikütte seisundis ja mille väärtus sõltub konkreetsest hooajast ja funktsioonist;
(47) „ühe/kahe kanali elektritarbimine” (vastavalt QSD või QDD)– ühe kanaliga või kahe kanaliga kliimaseadme elektritarbimine jahutamisel ja/või kütmisel (vastavalt vajadusele) [ühe kanaliga: kWh/h; kahe kanaliga: kWh/a];
(48) „võimsuse suhtarv”– kõikide töötavate siseruumikliimaseadmete deklareeritud jahutamisvõimsuse või kütmisvõimsuse ja väljas asuva kliimaseadme jahutamise või kütmise deklareeritud võimsuse suhtarv nimiväärtuste määramise tingimustes.
(1) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.
(2) IPCC Third Assessment Climate Change 2001. A Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change: http://www.ipcc.ch/publications_and_data/publications_and_data_reports.shtml.
(3) Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T. Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.
II LISA
Energiatõhususe klassid
1. |
Kliimaseadmete energiatõhusus määratakse VII lisas esitatud mõõtmiste ja arvutuste alusel. Nii SEERi kui ka SCOPi puhul võetakse arvesse projekteerimise võrdlustingimusi ja käitamistunde igas asjakohases käitamisrežiimis ning SCOP on seotud kütmishooaja keskmisega, nagu on esitatud VII lisas. Energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus (EERrated) ja jõudluskoefitsiendi nimiväärtus (COPrated) on seotud nimiväärtuste määramise standardtingimustega, nagu on esitatud VII lisas. Tabel 1 Kliimaseadmete, välja arvatud kahe kanaliga ja ühe kanaliga seadmed, energiatõhususe klassid
Tabel 2 Kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmete energiatõhususe klassid
|
III LISA
Märgis
1. MÄRGIS MUUDE KLIIMASEADMETE KUI ÜHE KANALIGA JA KAHE KANALIGA KLIIMASEADMED JAOKS
1.1 Pööratavad kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A–G
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 1.5. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 (1) kohane ELi ökomärgis. |
1.2 Pööratavad kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+ kuni F
a. |
Punktis 1.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 1.5. |
1.3 Pööratavad kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A++ kuni E
a. |
Punktis 1.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 1.5. |
1.4 Pööratavad kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Punktis 1.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 1.5. |
1.5. Märgise kavand
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 120 mm ja kõrgus 210 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega; |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00–70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele allpool esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool esitatud joonisele):
|
2 MÄRGIS MUUDE KLIIMASEADMETE KUI ÜHE KANALIGA JA KAHE KANALIGA KLIIMASEADMED JAOKS
2.1 Üksnes jahutamisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A kuni G
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 2.5. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
2.2 Üksnes jahutamisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+ kuni F
a. |
Punktis 2.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 2.5. |
2.3 Üksnes jahutamisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A++ kuni E
a. |
Punktis 2.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 2.5. |
2.4 Üksnes jahutamisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Punktis 2.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 2.5. |
2.5 Märgise kavand
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele allpool esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool esitatud joonisele).
|
3 MÄRGIS MUUDE KLIIMASEADMETE KUI ÜHE KANALIGA JA KAHE KANALIGA KLIIMASEADMED JAOKS
3.1 Üksnes kütmisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A–G
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 3.5. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
3.2 Üksnes kütmisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+ kuni F
a. |
Punktis 3.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 3.5. |
3.3 Üksnes kütmisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A++ kuni E
a. |
Punktis 3.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 3.5. |
3.4 Üksnes kütmisfunktsiooniga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Punktis 3.1 loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele. |
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 3.5. |
3.5 Märgise kavand
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00–70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele allpool esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele).
|
4. KAHE KANALIGA KLIIMASEADMETE MÄRGIS
4.1 Pööratavad kahe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 4.2. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
4.2 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele allpool esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele).
|
4.3 Üksnes jahutamisfunktsiooniga kahe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 4.4. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
4.4 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele allpool esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele).
|
4.5 Üksnes kütmisfunktsiooniga kahe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 4.6. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
4.6 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):
|
5. ÜHE KANALIGA KLIIMASEADMETE MÄRGIS
5.1 Pööratavad ühe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 5.2. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
5.2 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):
|
5.3 Üksnes jahutamisfunktsiooniga ühe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 5.4. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
5.4 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):
|
5.5 Üksnes kütmisfunktsiooniga ühe kanaliga kliimaseadmed, mis on klassifitseeritud energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D
a. |
Märgisel esitatakse järgmine teave:
|
b. |
Märgise kujundus on kooskõlas punktiga 5.6. Erandina võib lisada ELi ökomärgise, kui mudelile on antud määruse (EÜ) nr 66/2010 kohane ökomärgis. |
5.6 Märgise kujundus
Selgitus:
i. |
Märgise laius on vähemalt 100 mm ja kõrgus 200 mm. Kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujundus siiski jääma proportsionaalselt samaks eespool esitatud kirjeldusega. |
ii. |
Märgise taust on valge. |
iii. |
Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta. |
iv. |
Märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):
|
IV LISA
Tootekirjeldus
1. |
Tootekirjelduses olev teave esitatakse järgnevalt täpsustatud järjekorras:
|
2. |
Lisaks esitatakse kliimaseadme tootekirjelduses järgmine teave jahutamisrežiimi kohta, kui tõhusus on näidatud hooajalise energiatõhususe suhtarvu (SEER) alusel:
|
3. |
Lisaks on järgmistes märkustes täpsustatud teave, mis tuleb tootekirjelduses esitada kütmisseisundi kohta, kui tõhusus on näidatud hooajalise jõudluskoefitsiendi (SCOP) alusel:
|
4. |
Lisaks on järgmistes märkustes täpsustatud teave, mis tuleb kliimaseadmete tootekirjelduses esitada, kui tõhusus on näidatud energiatõhususe suhtarvu nimiväärtuse (EERrated) või jõudluskoefitsiendi nimiväärtuse (COPrated) alusel:
|
5. |
Üks tootekirjeldus võib hõlmata mitut sama tarnija kliimaseadme mudelit. |
6. |
Tootekirjelduses sisalduva teabe võib esitada märgise koopiana värviliselt või mustvalgena. Sel juhul tuleb esitada ka punktides 1–4 loetletud teave, mida ei ole veel märgisel esitatud. |
V LISA
Tehnilised dokumendid
Artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tehnilised dokumendid sisaldavad vähemalt järgmisi punkte:
a) |
tarnija nimi ja aadress; |
b) |
seadme mudeli üheseks ja lihtsaks identifitseerimiseks piisav üldkirjeldus. Ühe kanaliga kliimaseadmetele osutatakse kui kohalikele kliimaseadmetele; |
c) |
vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele; |
d) |
vajaduse korral muud kasutatud arvutusmeetodid, mõõtmisstandardid ja -spetsifikatsioonid; |
e) |
selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada; |
f) |
vajaduse korral tehnilised parameetrid mõõtmiste jaoks, mis on kindlaks määratud vastavalt VII lisale:
|
g) |
VII lisa kohaselt tehtud arvutuste tulemused. |
Tarnijad võivad eespool esitatud loetelu lõppu lisada täiendavat teavet.
Kui kliimaseadme konkreetse mudeli kohta tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed on saadud tehniliste näitajate põhjal tehtud arvutuste või muude samaväärsete kliimaseadmete andmete ekstrapoleerimise tulemusel või mõlemal viisil, peab kõnealune tehniline dokumentatsioon sisaldama nimetatud arvutuste või ekstrapoleerimise või mõlema üksikasju ja tarnija poolt teostatud katsetuste üksikasju, et oleks võimalik kontrollida arvutuste täpsust. Teave peab sisaldama ka kõikide muude samaväärsete kliimaseadmete mudelite loetelu, mille andmed on saadud samal viisil.
VI LISA
Teave, mis tuleb esitada, kui lõppkasutajad eeldatavasti ei näe toodet esitletuna
1. |
Artikli 4 punktis b osutatud teave esitatakse järgmises järjekorras:
|
2. |
Kui esitatakse muid tootekirjelduses sisalduvaid andmeid, tuleb seda teha IV lisas kindlaksmääratud kujul ja järjekorras. |
3. |
Kogu käesolevas lisas osutatud teave trükitakse või esitatakse loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas. |
VII LISA
Mõõtmised ja arvutused
1. |
Käesoleva määruse nõuete täitmise tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava meetodiga, mille mõõtmisviga peetakse väikseks. |
2. |
Hooajalise energiatarbimise ja hooajalise energiatõhususe suhtarvu (SEER) ning hooajalise jõudluskoefitsiendi (SCOP) mõõtmisel võetakse arvesse järgmist:
|
3. |
Kui teatavat mudelit, mis kujutab endast ruumis ja väljas asuvate seadmete kombinatsiooni, käsitlev teave on saadud muude kombinatsioonide alusel tehtud arvutuste ja/või muude kombinatsioonide ekstrapoleerimise teel, peaksid dokumentides olema esitatud nende arvutuste ja/või ekstrapoleerimise üksikasjad ning tehtud arvutuste täpsuse tõendamiseks sooritatud katsed (üksikasjad mitmest seadmest koosneva süsteemi toime arvutamise matemaatilise mudeli ja selle mudeli täpsuse tõendamiseks tehtud mõõtmiste kohta). |
4. |
Energiatõhususe suhtarv (EERrated) ja vajaduse korral jõudluskoefitsient (COPrated) kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmete jaoks määratakse nimiväärtuste määramise standardtingimustes, mis on esitatud käesoleva lisa tabelis 2. |
5. |
Jahutamiseks ja/või kütmiseks kuluva elektrienergia hooajalise tarbimise arvutamisel võetakse arvesse kõikide asjakohaste käitamisseisundite elektrienergiatarbimist, mis on asjakohased, kasutades käesoleva lisa tabelis 4 kindlaks määratud ajavahemikke. |
Tabel 1
Temperatuuriintervalli number (j), välistemperatuur (Tj) [°C] ja intervallitundide arv (hj) jahutamishooaja ning keskmise, soojema ja külmema kütmishooaja kohta db = kuiva termomeetri temperatuur
JAHUTAMISHOOAEG |
|
KÜTMISHOOAEG |
||||||
|
|
|
|
|
|
Keskmine |
Soojem |
Külmem |
j # |
Tj °C |
hj h |
|
j # |
Tj °C |
hjA h |
hjW h |
hjC h |
|
db |
|
|
|
db |
|
|
|
1 |
17 |
205 |
|
1 kuni 8 |
– 30 kuni – 23 |
0 |
0 |
0 |
2 |
18 |
227 |
|
9 |
–22 |
0 |
0 |
1 |
3 |
19 |
225 |
|
10 |
–21 |
0 |
0 |
6 |
4 |
20 |
225 |
|
11 |
–20 |
0 |
0 |
13 |
5 |
21 |
216 |
|
12 |
–19 |
0 |
0 |
17 |
6 |
22 |
215 |
|
13 |
–18 |
0 |
0 |
19 |
7 |
23 |
218 |
|
14 |
–17 |
0 |
0 |
26 |
8 |
24 |
197 |
|
15 |
–16 |
0 |
0 |
39 |
9 |
25 |
178 |
|
16 |
–15 |
0 |
0 |
41 |
10 |
26 |
158 |
|
17 |
–14 |
0 |
0 |
35 |
11 |
27 |
137 |
|
18 |
–13 |
0 |
0 |
52 |
12 |
28 |
109 |
|
19 |
–12 |
0 |
0 |
37 |
13 |
29 |
88 |
|
20 |
–11 |
0 |
0 |
41 |
14 |
30 |
63 |
|
21 |
–10 |
1 |
0 |
43 |
15 |
31 |
39 |
|
22 |
–9 |
25 |
0 |
54 |
16 |
32 |
31 |
|
23 |
–8 |
23 |
0 |
90 |
17 |
33 |
24 |
|
24 |
–7 |
24 |
0 |
125 |
18 |
34 |
17 |
|
25 |
–6 |
27 |
0 |
169 |
19 |
35 |
13 |
|
26 |
–5 |
68 |
0 |
195 |
20 |
36 |
9 |
|
27 |
–4 |
91 |
0 |
278 |
21 |
37 |
4 |
|
28 |
–3 |
89 |
0 |
306 |
22 |
38 |
3 |
|
29 |
–2 |
165 |
0 |
454 |
23 |
39 |
1 |
|
30 |
–1 |
173 |
0 |
385 |
24 |
40 |
0 |
|
31 |
0 |
240 |
0 |
490 |
|
|
|
|
32 |
1 |
280 |
0 |
533 |
|
|
|
|
33 |
2 |
320 |
3 |
380 |
|
|
|
|
34 |
3 |
357 |
22 |
228 |
|
|
|
|
35 |
4 |
356 |
63 |
261 |
|
|
|
|
36 |
5 |
303 |
63 |
279 |
|
|
|
|
37 |
6 |
330 |
175 |
229 |
|
|
|
|
38 |
7 |
326 |
162 |
269 |
|
|
|
|
39 |
8 |
348 |
259 |
233 |
|
|
|
|
40 |
9 |
335 |
360 |
230 |
|
|
|
|
41 |
10 |
315 |
428 |
243 |
|
|
|
|
42 |
11 |
215 |
430 |
191 |
|
|
|
|
43 |
12 |
169 |
503 |
146 |
|
|
|
|
44 |
13 |
151 |
444 |
150 |
|
|
|
|
45 |
14 |
105 |
384 |
97 |
|
|
|
|
46 |
15 |
74 |
294 |
61 |
Kokku |
|
2 602 |
|
|
|
4 910 |
3 590 |
6 446 |
Tabel 2
Nimiväärtuste määramise standardtingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga (märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)
Seade |
Funktsioon |
Ruumitemperatuur (°C) |
Välistemperatuur (°C) |
kliimaseadmed, v.a ühe kanaliga kliimaseadmed |
jahutamine |
27 (19) |
35 (24) |
kütmine |
20 (kuni 15) |
7(6) |
|
ühe kanaliga kliimaseadmed |
jahutamine |
35 (24) |
35 (24) (1) |
kütmine |
20 (12) |
20 (12) (1) |
Tabel 3
Projekteerimise võrdlustingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga (märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)
Funktsioon/hooaeg |
Ruumitemperatuur °C) |
Välistemperatuur (°C) |
Bivalentne temperatuur (°C) |
Töötemperatuuri piirväärtus (°C) |
|
Tin |
Tdesignc/Tdesignh |
Tbiv |
Tol |
jahutamine |
27 (19) |
Tdesignc = 35 (24) |
ei kohaldata |
ei kohaldata |
kütmine / keskmine |
20 (15) |
Tdesignh = – 10 (– 11) |
kuni 2 |
kuni – 7 |
kütmine / soojem |
Tdesignh = 2 (1) |
kuni 7 |
kuni 2 |
|
kütmine / külmem |
Tdesignh = – 22 (– 23) |
kuni – 7 |
kuni – 15 |
Tabel 4
Elektritarbimise arvutamisel kasutatavad käitamistunnid seadmetüüpide ja käitamisrežiimide järgi
Seadmetüüp/funktsioon (kui kohaldatakse) |
Ühik |
Kütmishooaeg |
Sisselülitatud seisund |
Termostaadi poolt välja lülitatud seisund |
Ooteseisund |
Väljalülitatud seisund |
Karterikütte seisund |
|
|
|
|
jahutamine: HCE kütmine: HHE |
HTO |
HSB |
HOFF |
HCK |
|
Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed |
||||||||
Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon |
h/aasta |
|
350 |
221 |
2 142 |
5 088 |
7 760 |
|
Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid |
Jahutamine |
h/aasta |
|
350 |
221 |
2 142 |
0 |
2 672 |
Kütmine |
h/aasta |
Keskmine |
1 400 |
179 |
0 |
0 |
179 |
|
Soojem |
1 400 |
755 |
0 |
0 |
755 |
|||
Külmem |
2 100 |
131 |
0 |
0 |
131 |
|||
Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon |
h/aasta |
Keskmine |
1 400 |
179 |
0 |
3 672 |
3 851 |
|
Soojem |
1 400 |
755 |
0 |
4 345 |
4 476 |
|||
Külmem |
2 100 |
131 |
0 |
2 189 |
2 944 |
|||
Kahe kanaliga kliimaseade |
|
|
jahutamine: HCE kütmine: HHE |
HTO |
HSB |
HOFF |
HCK |
|
Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
|
Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid |
Jahutamine |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
Kütmine |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
|
Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
|
Ühe kanaliga kliimaseade |
|
|
jahutamine: HCE kütmine: HHE |
|
|
|
|
|
Jahutamine |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
|
Kütmine |
h/60 min |
|
1 |
puudub |
puudub |
puudub |
puudub |
(1) Ühe kanaliga kliimaseadme korral ei suunata kondensaatorisse (aurustisse) jahutamise (kütmise) ajal mitte välisõhku, vaid siseruumis olevat õhku.
VIII LISA
Turujärelevalveeesmärgil teostatav kontrollimenetlus
Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli teostamisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.
1. |
Liikmesriigi asutus katsetab ühte tooteeksemplari. |
2. |
Loetakse, et kliimaseadme mudel, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele sätetele, kui selle hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEER) või hooajaline jõudluskoefitsient (SCOP) (kui see on kohaldatav) ei ole rohkem kui 8 % allpool deklareeritud sihtväärtust. SEERi ja SCOPi väärtused määratakse vastavalt II lisale. Loetakse, et ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadme mudel vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele sätetele, kui selle väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi tulemused ei ületa piirväärtust rohkem kui 10 % ning kui energiatõhususe suhtarv (EERrated) või jõudluskoefitsient (COPrated), kui see on kohaldatav, ei ole rohkem kui 10 % allpool deklareeritud väärtust. EERi ja COPi väärtused määratakse vastavalt II lisale. Kliimaseadme mudel loetakse käesolevas määruses esitatud kohaldatavatele sätetele vastavaks, kui suurim helivõimsuse tase ei ületa deklareeritud väärtust rohkem kui 2dB(A) võrra. |
3. |
Kui punktis 2 esitatud tulemusi ei saavutata, valib turujärelevalveasutus katsetamiseks juhusliku valikuga veel kolm sama mudeli eksemplari. |
4. |
Loetakse, et kliimaseadme mudel, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele sätetele, kui osutatud kolme eksemplari keskmine hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEER) või hooajaline jõudluskoefitsient (SCOP) (kui see on kohaldatav) ei ole rohkem kui 8 % allpool deklareeritud sihtväärtust. SEERi ja SCOPi väärtused määratakse vastavalt II lisale. Loetakse, et ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadme mudel vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele sätetele, kui osutatud kolme eksemplari väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi tulemuste keskmine ei ületa piirväärtust rohkem kui 10 % ning kui energiatõhususe suhtarv (EERrated) või jõudluskoefitsient (COPrated), kui see on kohaldatav, keskväärtused ei ole rohkem kui 10 % allpool deklareeritud väärtust. EERi ja COPi väärtused määratakse vastavalt II lisale. Kliimaseadme mudel loetakse käesolevas määruses esitatud sätetele vastavaks, kui kolme eksemplari keskmine helivõimsuse tase ei ületa deklareeritud väärtust rohkem kui 2dB(A) võrra. |
5. |
Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse mudelit käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. |
Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks kasutavad liikmesriigid II lisas osutatud menetlust ning ühtlustatud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid, üldtunnustatult tänapäeva tasemele vastavaid arvutus- ja mõõtmismeetodeid.