16.6.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 158/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 566/2011,
8. juuni 2011,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4, artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 8,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 715/2007 kehtestati ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite (edaspidi „sõidukite”) ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti sätestati määruses eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide (OBD), kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta. |
(2) |
Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) nõuab, et komisjon kehtestaks uue katsemenetluse väikesõidukite heitmeosakeste massi ja arvu kohta. |
(3) |
Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/756/EMÜ mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4) nõuab ohutuse huvides päevatulelaternate kasutamist. Et need seadmed on sõiduki töötamise ajal pidevalt sisse lülitatud, peaks mõõdetavates saasteaine- ja süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustes nende seadmete mõju asjakohaselt kajastuma. |
(4) |
Diiselkütuse tahkete osakeste filtrite omavolilise muutmise või talitluse täieliku lakkamise oht tingib vajaduse diiselkütuse tahkete osakeste filtreid jälgida, olenemata sellest, kas ja kui palju OBD piirnorme ületatakse. |
(5) |
Kuna elektriahelate järelevalve toimub pidevalt, peaks see olema vabastatud pardadiagnostikasüsteemi toimivuskoefitsiendi nõuetest tulenevast andmete esitamise kohustusest. |
(6) |
Kuna sõidusituatsioone, mille vältel saab kasutada ülelaadimisrõhu juhtimissüsteemi seirefunktsiooni või seirefunktsioone, mille puhul on vaja külmkäivitust, esineb harva, on nende seirefunktsioonide jaoks vaja spetsiaalseid toimivusnõudeid. |
(7) |
Tuleks ühtlustada statistilised tingimused, mille alusel hinnatakse üldjuhul toimivuskoefitsiendi järgimist. |
(8) |
Tuleks täpsemalt kindlaks määrata tingimused, mille alusel selektiivse katalüütilise reduktsiooni (SCR) süsteemi juhi meeldetuletussüsteem aktiveeritakse, kui NOx-heite seire abil on tuvastatud, et SCR-süsteemi on rikutud. |
(9) |
Tuleks selgitada juhi meeldetuletussüsteemi sisselülitamise registreerimist, et tulevikus oleks võimalik seda teavet sõiduki tehnoseisundi kontrolli käigus kasutada. |
(10) |
Saastekontrolliarvuti kaitset selle omavolilise muutmise vastu peaks olema võimalik innovatsiooni tulemusel tehniliselt parandada. |
(11) |
Andmete salvestamine ja esitamine on kohustusliku pardadiagnostikaseadme oluline osa ja sellest ei tohiks väidetavate puuduste õigustusega loobuda, eriti mitte süstemaatiliselt, kui tootja on valinud teatavad standardid andmevahetuseks pardal asuva ja välisseadme vahel. |
(12) |
Et tagada sõidukite remondi- ja hooldusteabeteenuste turul tõhusat konkurentsi ning et selgitada, et selle teabe alla kuulub ka teave, mida tuleb anda teistele sõltumatutele ettevõtjatele peale remonditöökodade, tagamaks, et sõltumatu sõidukite remondi- ja hoolduse turg tervikuna saaks konkureerida volitatud edasimüüjatega, olenemata sellest, kas sõiduki tootja annab sellist teavet oma volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele otse, on vaja täiendavalt selgitada määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antava teabe üksikasju. |
(13) |
Kuigi proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes ei tohiks sõidukitootjaid sundida koguma kolmandatelt isikutelt andmeid üksikutel sõidukitel tehtud muudatuste kohta üksnes määruse (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktide tarbeks, peaksid sõltumatud ettevõtjad remondi- ja hoolduse turu konkurentsivõime tagamiseks saama sõidukiosade kohta samasugust ajakohastatud teavet samal määral nagu saavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad. |
(14) |
Tööühikud on sõltumatute ettevõtjate jaoks oluline tehniline remondi- ja hooldusteave. Täpsustus, et tööühikud on hõlmatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikliga 6, peaks eeldatavasti andma turuosalistele ärilise kindluse. |
(15) |
Kui sõidukitootjad näevad ette, et remondi- ja hooldusdokumente ei hoita enam sõidukis paberkujul, mida sõidukiomanik saab teha kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele, et nood saaksid sinna teha sissekandeid tehtud remondi- ja hooldustööde kohta, vaid sõidukitootja keskses andmebaasis, siis peavad need dokumendid sõidukiomanike nõusolekul olema kättesaadavad ka sõltumatule remonditöökojale, et ta saaks tehtud töid jätkuvalt täielikult dokumenteerida ja et sõiduki omanikel oleks kõigi nende tööde kohta üksainus dokument. |
(16) |
Sõidukite juhtseadiste ümberprogrammeerimine ning sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjate vaheline andmevahetus peaks toimuma paindlikumalt, et võimaldada uuenduste tegemist ning kulusid kokku hoida. |
(17) |
Tuleks tagada, et sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse asjakohase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) määruse kohaselt, mis sisaldab heitkoguste kohta samaväärseid nõudeid nagu määrus (EÜ) nr 715/2007 ja määrus (EÜ) nr 692/2008, ning mis vastavad nimetatud määruste nõuetele teabe kättesaadavuse osas, saaksid määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel tüübikinnituse ilma halduskoormuseta. |
(18) |
Kuna praegu ei ole ühist struktureeritud menetlust sõidukiosade andmete vahetamiseks sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjate vahel, on asjakohane töötada välja sellise andmevahetuse põhimõtted. Euroopa Standardiseerimise Komitee (CEN) peaks niisuguse tulevase vahetatavate andmete formaati käsitleva struktureeritud menetluse välja töötama ametliku standardina; selleks CENile antud volitustes ei kirjutata ette, kuivõrd detailne see standard peaks olema. Eelkõige peaks CENi töös kajastuma ühtviisi nii sõidukitootjate kui ka sõltumatute ettevõtjate huvid ja vajadused ning uurida tuleks ka selliseid lahendusi nagu avatud andmevormingud, mida kirjeldatakse täpselt piiritletud metaandmetega, et hõlbustada olemasolevate infotehnoloogiliste infrastruktuuride kaasamist. |
(19) |
Määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 692/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(20) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 715/2007 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Tootjad avaldavad sõidukite remondi- ja hooldusteavet, kaasa arvatud teavet tehinguteenuste kohta, nagu näiteks ümberprogrammeerimine ja tehnoabi, tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses, kusjuures nendele andmetele juurdepääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille vältel juurdepääsu võimaldatakse. Lisaks ajapiiranguga juurdepääsule võivad tootjad pakkuda tehingupõhist juurdepääsu, mille puhul võetakse tasu tehtud tehingute eest, mitte juurdepääsuks võimaldatud aja eest. Kui tootjad pakuvad mõlemat liiki juurdepääsusüsteeme, valivad sõltumatud remonditöökojad, kas eelistada ajapiiranguga või tehingupõhist juurdepääsusüsteemi.” |
3) |
I lisa tabeli 1 märkused 1 ja 2 ning tabeli 2 märkused 1, 2 ja 5 jäetakse välja. |
Artikkel 2
Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 lõppu lisatakse punkt 33 järgmiselt: „33. „külmkäivitus”– mootori käivitamine jahutusvedeliku temperatuuril (või samaväärsel temperatuuril) 35 °C või alla selle ning kõige rohkem 7 K üle ümbritseva õhu temperatuuri.” |
2) |
Artikli 6 lõike 1 lõppu lisatakse neljas ja viies lõik järgmiselt: „Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Neljandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.” |
3) |
Artikli 10 lõike 1 lõppu lisatakse kolmas ja neljas lõik järgmiselt: „Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Kolmandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.” |
4) |
Artikli 13 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Käesolevaga luuakse sõidukite andmetele juurdepääsu foorum (edaspidi „foorum”). Foorum arutab, kas juurdepääs andmetele pärsib sõidukivarguste vähendamisel tehtud edusamme, ning annab soovitusi juurdepääsunõuete parandamiseks. Foorum annab eelkõige komisjonile soovitusi menetluse kehtestamiseks, millega akrediteeritud organisatsioonid annavad sõltumatutele ettevõtjatele heakskiidu või volituse juurdepääsuks sõiduki turvaandmetele. Komisjon võib otsustada foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.” |
5) |
I, III, IV, VIII, IX, XI, XII, XIV, XVI ja XVIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
6) |
II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. juuni 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.
(4) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1.
(5) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 692/2008 teatavate lisade muudatused
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt.
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
3) |
IV lisa 1. liite punkt 2.2 asendatakse järgmisega:
|
4) |
VIII lisas asendatakse punkt 2.3 järgmisega:
|
5) |
IX lisa B jao lõpus asendatakse tekst „Etalonkütuse spetsifikatsioon töötatakse välja enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi” järgmise tabeliga:
|
6) |
XI lisa muudetakse järgmiselt.
|
7) |
XII lisa muudetakse järgmiselt.
|
8) |
XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
9) |
XVI lisa muudetakse järgmiselt.
|
10) |
XVIII lisa punkt 3.4.8 asendatakse järgmisega:
|
(1) Kui kahekütuseline ja segakütuseline sõiduk on ühendatud, kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.
(2) See säte on ajutine, edaspidised nõuded biodiisli ja vesiniku suhtes kavandatakse hiljem.
(3) Üksnes bensiinikatse enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi. Alates neist kuupäevadest tehakse katse mõlema kütusega. Kasutatakse IX lisa B jaos kirjeldatud etalonkütust E75.”
(4) ELT L 257, 25.9.2008, lk 14.
(5) ELT L 135, 23.5.2008, lk 1.”
(6) Spetsifikatsioonides esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi. Minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust. Maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata kõnealusest protsessist, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus maksimaalsete ja minimaalsete piirväärtuste esitamiseks. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.
(7) Vaidluste korral kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi ja katsemeetodi täpsusel põhinevat tulemuste tõlgendamist, mida on kirjeldatud EN ISO 4259 standardis.
(8) Kui tekib siseriiklik vaidlus väävlisisalduse üle, tuginetakse EN ISO 20846 või EN ISO 20884 sätetele sarnaselt EN 228 siseriikliku lisa viitele.
(9) Katseprotokollis märgitakse ära 6. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.
(10) Pliivaba bensiini sisalduse saab kindlaks määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee ja alkoholide sisaldus.
(11) Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani või pliid sisaldavaid ühendeid.
(12) Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool.”
II LISA
II LISA
KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE VASTAVUS NÕUETELE
1. Sissejuhatus
1.1. Käesoleva lisaga nähakse ette käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside nõuded ning OBD (sh IUPRM) vastavusnõuded.
2. Kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimine
2.1. Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite vastavust tootja asjassepuutuvat teavet aluseks võttes ja samade menetluste abil, mis on seoses toodangu vastavusega sätestatud direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse direktiivi X lisa punktides 1 ja 2. Tootja esitatavatele kasutusel olevate sõidukite vastavusaruannetele võib lisada tüübikinnitusasutuse andmed ja liikmesriigi järelevalveandmed.
2.2. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli menetlust kirjeldab käesoleva lisa 2. liite punktis 9 esitatud joonis ning UN/ECE määruse nr 83 4. liite joonis 4/2 (ainult summutitoru heitgaaside puhul). Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli protsessi on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites.
2.3. Koos tüübikinnitusasutuse taotlusel esitatavate kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli andmetega esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande garantiinõuete, teostatud garantiiremondi ning hoolduse käigus registreeritud OBD-seadmete rikete kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel kokku lepitud vormingus. Andmed peavad sisaldama andmeid heitmetega seotud osade rikete esinemissageduse kohta ja rikete kirjeldust. Aruanded esitatakse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul iga sõidukimudeli kohta vähemalt üks kord aastas.
2.4. Kasutusel oleva tüüpkonna parameetrid seoses summutitoru heitgaasidega
Kasutusel olevat tüüpkonda võib määratleda põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis peavad olema kõigil tüüpkonna sõidukitel ühised. Vastavalt sellele võib lugeda samasse kasutusel olevasse tüüpkonda kuuluvaiks neid sõidukitüüpe, millel vähemalt järgmised parameetrid on ühesugused või lubatud hälbe piires:
2.4.1. |
põlemisprotsess (kahetaktiline, neljataktiline, rootortsükkel); |
2.4.2. |
silindrite arv; |
2.4.3. |
silindriploki konfiguratsioon (reas-, V-, täht-, lamamootor või muu. Silindrite kalle ja suund ei ole olulised); |
2.4.4. |
mootori kütusetoite viis (nt kaud- või otsesissepritse); |
2.4.5. |
jahutussüsteemi tüüp (õhk-, vesi- või õlijahutus); |
2.4.6. |
õhu sissevõtu viis (ülelaadimiseta, ülelaadimisega mootor); |
2.4.7. |
mootorikütus (bensiin, diislikütus, maagaas, veeldatud naftagaas vms). Kui üks kütus on ühine, võib kahekütuselised sõidukid arvata ühekütuselistega samasse rühma; |
2.4.8. |
katalüüsmuunduri tüüp (kolmeastmeline katalüsaator, lahja NOx püüdur, SCR, lahja NOx katalüsaator vms); |
2.4.9. |
tahkete osakeste püüduri olemasolu (olemas või puudub); |
2.4.10. |
heitgaasitagastus (heitgaasitagastusega või ilma, jahutusega või ilma) ning |
2.4.11. |
silindrimaht tüüpkonna võimsaimast mootorist kuni 30 % väiksem. |
2.5. Teabele esitatavad nõuded
Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite vastavust tootjalt saadud teabe põhjal. See teave peab sisaldama eelkõige järgmist:
2.5.1. |
tootja nimi ja aadress; |
2.5.2. |
tootja teatises märgitud piirkondades volitatud esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress; |
2.5.3. |
tootja teatises märgitud sõidukite mudeli(te) nimetus(ed); |
2.5.4. |
vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, s.o summutitoru heitgaaside puhul kasutusel oleva tüüpkonna grupp vastavalt punktile 2.4 ning OBD ja IUPRM puhul OBD tüüpkond vastavalt XI lisa 2. liitele; |
2.5.5. |
tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul kasutatav tehasetähise (VIN) kood (VIN-prefiks); |
2.5.6. |
tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste (ümberehitamiste) numbrid; |
2.5.7. |
tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse nõudmisel); |
2.5.8. |
tootja teatises märgitud andmete kogumise aeg; |
2.5.9. |
tootja teatisega hõlmatud sõidukite tootmise ajavahemik (nt 2007. kalendriaasta jooksul toodetud sõidukid); |
2.5.10. |
tootjapoolne kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll, kaasa arvatud:
|
2.5.11. |
kasutusel olevate sõidukite tootjapoolse vastavusmenetluse tulemused, sealhulgas:
|
2.5.12. |
OBD-seadme registreeritud näidud; |
2.5.13. |
IUPRM valimivõtu kohta järgmine teave:
|
3. Kasutusel olevate sõidukite valimine vastavuskontrolliks
3.1. Tootja kogutud teave peab olema piisavalt põhjalik, tagamaks, et kasutusel olevate sõidukite tööd saaks hinnata tavapärastes kasutustingimustes. Tootja peab võtma valimi vähemalt kahest liikmesriigist, kus sõidukite kasutustingimused on märkimisväärselt erinevad (välja arvatud juhul, kui sõidukeid müüakse ainult ühes liikmesriigis). Nende liikmesriikide valimisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu kütuste erinevused, keskmised maanteesõidukiirused ning linnas ja linnast väljas sõitmise suhe.
OBD IUPRM katsete jaoks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad 1. liite punkti 2.2.1 kriteeriumidele.
3.2. Sõidukivalimi jaoks liikmesriike valides võib tootja valida sõidukeid ühest liikmesriigist, mida peetakse eriti tüüpiliseks. Sel juhul peab tootja tüübikinnituse andnud asutusele tõendama, et valim on tüüpiline (nt võetud turult, kus selle sõidukitüüpkonna aastane läbimüük on liidu suurim). Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja punkti 3.5 kohaselt katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mis esindavad teistsuguseid kasutustingimusi kui esimesse valimisse võetud sõidukid.
3.3. Heitmekatseid võib teha uurimisüksuses, mis asub muul turul või muus piirkonnas kui see, kust sõidukid pärinevad.
3.4. Tootja peab kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskontrolli teostama pidevalt ja nii, et see peegeldaks kehtivate sõidukitüüpide tootmistsüklit konkreetse kasutusel oleva sõidukitüüpkonna piires. Vaheaeg kasutusel olevate sõidukite kahe vastavuskontrolli vahel ei tohi ületada 18 kuud. Tüübikinnituse laienduse alla kuuluvatel sõidukitel, mille puhul heitmekatseid ei nõutud, võib seda aega pikendada 24 kuuni.
3.5. Valimi suurus
3.5.1. |
Kui rakendatakse 2. liites sätestatud statistilist menetlust (s.o summutitoru heitgaaside puhul), sõltub valimite arv kasutusel oleva tüüpkonna aastasest müügimahust liidus vastavalt järgmisele tabelile:
|
3.5.2. |
IUPR puhul on võetavate valimite arv sätestatud punkti 3.5.1 tabelis ning selle aluseks on OBD-tüüpkonna sõidukite arv, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga (mille kohta tuleb võtta valim). OBD-tüüpkonna esimesel valimivõtuperioodil kuuluvad valimivõtukohustuse alla kõik tüüpkonna sõidukitüübid, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga. Edaspidistel valimivõtuperioodidel on valimivõtukohustuslikud ainult sõidukitüübid, mida ei ole varem katsetatud või mis on saanud heitmetega seoses tüübikinnituse, mida on pärast eelmise valimivõtuperioodi lõppu laiendatud. Tüüpkondade puhul, millel on valimivõtuperioodi jooksul ELis vähem kui 5 000 registreerimist, mille puhul kehtib valimivõtu kohustus, peab ühes valimis olema minimaalselt kuus sõidukit. Kõikide teiste tüüpkondade puhul peab ühes valimis olema minimaalselt viisteist sõidukit. Iga valim peab olema müügimudeli suhtes piisavalt tüüpiline, st seal peavad olema esindatud vähemalt suure müügimahuga sõidukitüübid (≥ 20 % kogu tüüpkonnast). |
4. Tüübikinnitusasutus peab punktis 2 nimetatud kontrollimise põhjal vastu võtma ühe alljärgnevatest otsustest või meetmetest:
a) |
otsustama, et asjaomase sõidukitüüpi esindavate kasutusel olevate sõidukite või kasutusel oleva tüüpkonna või OBD-tüüpkonna vastavus on nõuetekohane ja edasisi meetmeid ei ole vaja võtta; |
b) |
otsustama, et tootja poolt esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad, ja nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid; |
c) |
otsustama, et tüübikinnitusasutuse andmeid või liikmesriikide järelevalveandmeid silmas pidades on tootja poolt esitatud andmed otsuse tegemiseks ebapiisavad, ning nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid; |
d) |
otsustama, et kasutusel olevasse tüüpkonda või OBD-tüüpkonda kuuluva kasutusel oleva sõidukitüübi vastavus ei ole nõuetekohane, ning algatama sõidukitüübi või OBD-tüüpkonna katsetamise vastavalt 1. liitele. |
Kui IUPRM kontrolli kohaselt on 1. liite punkti 6.1.2 alapunkti a või b katsenõuded valimisse kuuluvate sõidukite puhul täidetud, peab tüübikinnitusasutus võtma käesoleva punkti alapunktis d kirjeldatud meetmed.
4.1. Kui selleks, et kontrollida saastetõrjeseadmete vastavust sõiduki kasutuseloleku ajal kehtivatele töötamisnõuetele, peetakse vajalikuks 1. tüüpi katset, siis kasutatakse sellekohastes katsetes 2. liites määratletud statistilistele kriteeriumidele vastavat menetlust.
4.2. Tüübikinnitusasutus valib koostöös tootjaga sõidukite valimi, mis koosneb piisava arvu kilomeetreid läbinud sõidukitest ning mille puhul on võimalik usutavalt tõendada, et sõidukeid on kasutatud tavapärastes tingimustes. Tootjaga konsulteeritakse sõidukite valiku üle valimis ning talle antakse võimalus osaleda sõidukite vastavust kinnitavas kontrollimises.
4.3. Tootjal on õigus tüübikinnitusasutuse järelevalve all teha selliste piirväärtusi ületava heidete tasemega sõidukite kontrollimisi, sealhulgas ka destruktiivset laadi kontrollimisi, et kindlaks teha vastavuse halvenemise võimalikud põhjused, mida ei saa omistada tootjale (näiteks pliisisaldusega bensiini kasutamine enne katsetamiskuupäeva). Kui sellised põhjused leiavad kontrollimistel kinnitust, siis jäetakse vastavad katsetulemused vastavuse kontrollimisel arvesse võtmata.
1. liide
Kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimine
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas liites kehtestatakse 4. punktis nimetatud kriteeriumid seoses sõidukite valikuga katsetamiseks ning kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli meetodid. |
2. VALIKUKRITEERIUMID
Valitud sõiduki aktsepteerimise kriteeriumid on summutitoru heitgaaside puhul määratletud punktides 2.1–2.8 ning IUPRM puhul punktides 2.1–2.5.
2.1. |
Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane vastavussertifikaat. IUPRM kontrolliks peab sõidukil olema OBD standardile „Euro 5+”„Euro 6- ja IUPR” või uuematele standarditele vastav tüübikinnitus. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel. |
2.2. |
Sõiduk peab olema läbinud vähemalt 15 000 km või kasutusel olnud vähemalt kuus kuud, olenevalt sellest, kumb on hilisem, kuid mitte üle 100 000 või viie aasta, olenevalt sellest, kumb on varasem. |
2.2.1. |
IUPRM kontrolliks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
|
2.3. |
Sõidukil peab olema hooldusregister, millest selgub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud (nt hooldustööd on tehtud tootja soovituste kohaselt). |
2.4. |
Sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt võidusõit, ülekoormus, ebaõige kütus ja muu ebaõige kasutus) ega muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heitmeid. Arvesse võetakse arvutis salvestatud veakoode ja andmeid läbisõidetud kilomeetrite kohta. Sõidukit ei tohi katsetamiseks valida, kui arvutisse salvestatud andmed näitavad, et sõidukit on kasutatud pärast veakoodi salvestamist ega ole suhteliselt kiiresti remonditud. |
2.5. |
Mootor ega sõiduk ei tohi olla ilma loata ulatuslikult remonditud. |
2.6. |
Sõiduki kütusepaagist võetud kütuseproovi plii- ja väävlisisaldus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/70/EÜ (1) ettenähtud kehtivatele standarditele ning ei tohi esineda tõendeid ebaõige kütuse kasutamise kohta. Võib teha kontrollimisi summutitorus. |
2.7. |
Ei tohi olla viiteid ühelegi probleemile, mis võiksid ohustada laboritöötajate turvalisust. |
2.8. |
Kõik sõiduki saastetõrjesüsteemi osad peavad vastama kehtivale tüübikinnitusele. |
3. DIAGNOSTIKA JA TEHNOHOOLDUS
Katsetamiseks vastuvõetud sõidukite diagnostika ja vajalik tehnohooldus tehakse punktides 3.1–3.7 ettenähtud korras enne heitgaaside mõõtmist.
3.1. |
Kontrollida tuleb järgmist: õhufilter, kõik turvavööd, kõigi vedelike tase, radiaatori kork, kõik vaakumvoolikud ja saastetõrjesüsteemi elektrijuhtmed; reguleerimisvigade ja/või omavoliliste muudatuste avastamiseks kontrollitakse süüdet, kütuse mõõtmist ja saastetõrjeseadme osi. Kõik kõrvalekalded registreeritakse. |
3.2. |
Kontrollitakse OBD-süsteemi nõuetekohast toimimist. Kõik OBD-süsteemi mälus sisalduvad rikketeated registreeritakse ning tehakse nõutavad parandused. Kui OBD rikkeindikaator registreerib rikke ettevalmistustsükli jooksul, siis võib rikke kindlaks teha ja parandada. Katse võib uuesti teha ning kõnealuse parandatud sõiduki katsetulemusi kasutada. |
3.3. |
Kontrollitakse süütesüsteemi ja asendatakse rikkis osad, näiteks süüteküünlad, juhtmed jne. |
3.4. |
Kontrollitakse survet. Kui tulemus ei vasta nõuetele, siis sõidukit ei kasutata. |
3.5. |
Kontrollitakse mootori parameetrite vastavust tootja spetsifikatsioonidele ning vajaduse korral reguleeritakse mootorit. |
3.6. |
Kui sõiduki plaanipärane tehniline hooldus jääb 800 km piiridesse, siis tehakse kõnealune hooldus tootja juhendi kohaselt. Olenemata läbisõidumõõdiku näidust võib tootja soovil vahetada õli- ja õhufiltri. |
3.7. |
Sõiduki vastuvõtmisel asendatakse kütus asjakohase heitmekatses kasutatava etalonkütusega, välja arvatud juhul, kui tootja aktsepteerib turuloleva kütuse kasutamist. |
4. KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KATSETAMINE
4.1. |
Kui sõidukite kontrollimist peetakse vajalikuks, siis tehakse käesoleva määruse III lisa kohased heitmekatsed katseks ette valmistatud sõidukitele, mis on välja valitud käesoleva liite punktides 2 ja 3 sisalduvate nõuete kohaselt. Selle katse käigus mõõdetakse üksnes tahkete osakeste arvu Euro 6 heitmestandardile kategooriates W, X ja Y vastava tüübikinnituse saanud sõidukite heitmetes nagu on määratletud käesoleva määruse I lisa 6. liite tabelis 1. UN/ECE määruse nr 83 4. lisa punktis 5.3 sätestamata eelkonditsioneerimistsükleid lubatakse üksnes juhul, kui need vastavad tavapärastele sõiduoludele. |
4.2. |
OBD-süsteemiga varustatud sõidukitel võib kontrollida rikkeindikaatori toimimist sõiduki kasutamisel (näiteks XI lisas määratletud rikkenäitude piirväärtusi) jne tüübikinnitusspetsifikaatides ettenähtud heitkogustest lähtudes. |
4.3. |
OBD-süsteemi puhul võib näiteks kontrollida, kas esineb selliseid kehtestatud piirväärtusi ületavaid heitkoguseid, mida rikkeindikaator ei näita, kas esineb rikkeindikaatori pidevalt korduvat ekslikku käivitumist ning kas OBD-süsteemis on kindlaks tehtud vigadega või kahjustatud osi. |
4.4. |
Juhul kui osa või süsteemi toimimine ei ole kooskõlas kõnesolevate sõidukitüüpide tüübikinnitustunnistuses ja/või infopaketis esitatud andmetega ning selline kõrvalekalle ei ole direktiivi 2007/46/EM artikli 13 lõike 1 või lõike 2 kohaselt lubatud, kuid OBD-süsteem ei näita rikke esinemist, ei tohi kõnealust osa või süsteemi asendada enne heitmete suhtes katsetamist, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et osa või süsteemi on omavoliliselt muudetud või valesti kasutatud viisil, mille tõttu OBD-süsteem riket ei avasta. |
5. HEITGAASIDE KATSE TULEMUSTE HINDAMINE
5.1. |
Katsetulemusi hinnatakse 2. liites esitatud menetluse kohaselt. |
5.2. |
Katsetulemusi ei korrutata halvendusteguritega. |
6. PARANDUSMEETMETE KAVA
6.1. |
Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike parandusmeetmete kava esitamist järgmistel juhtudel:
|
6.2. |
Parandusmeetmete kava tuleb esitada tüübikinnitusasutusse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates punktis 6.1 nimetatud teatamiskuupäevast. Tüübikinnitusasutus teatab 30 tööpäeva jooksul, kas ta on parandusmeetmete kava kinnitanud või kinnitamata jätnud. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava koostamisel lisaaega, et uurida nõuetest kõrvalekaldumist, siis antakse ajapikendust. |
6.3. |
Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tehakse kindlaks tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadus. |
6.4. |
Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru. |
6.5. |
Parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 6.5.1–6.5.11 ettenähtud nõudeid. Tootja annab parandusmeetmete kavale identifitseeriva nimetuse või numbri. |
6.5.1. |
Iga parandusmeetmete kavas sisalduva sõidukitüübi kirjeldus. |
6.5.2. |
Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, hooldustööde, paranduste, reguleerimiste või sõiduki vastavusse viimiseks tehtavate muude muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta. |
6.5.3. |
Viisi kirjeldus, mida tootja kasutab sõidukiomanike teavitamiseks. |
6.5.4. |
Nõuetele vastava hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valiku tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega. |
6.5.5. |
Menetluse kirjeldus mittevastavuse parandamist taotlevatele sõidukiomanikele. See kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, töökojas parandustööde tegemise arvestuslikku aega ning tööde tegemise kohta. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist. |
6.5.6. |
Sõidukiomanikule edastatud andmete koopia. |
6.5.7. |
Süsteemi lühikirjeldus, mida valmistaja kasutab parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemidega varustatuse tagamiseks. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide piisav varu võimaldab alustada meetmete võtmist. |
6.5.8. |
Koopia kõikidest juhenditest, mis saadetakse parandustöid tegema hakkavatele isikutele. |
6.5.9. |
Kirjeldus, mis hõlmab kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed ja tehnilised uuringud. |
6.5.10. |
Mis tahes muu teave, aruanded või andmed, mis tüübikinnitusasutuse asjakohase otsuse põhjal võivad parandusmeetmete kava hindamisel vajalikuks osutuda. |
6.5.11. |
Kui parandusmeetmete kava sisaldab kasutusel olevate sõidukite tagasikutsumist, esitatakse tüübikinnitusasutusele parandustööde registreerimisviisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis. |
6.6. |
Tootjat võib kohustada asjakohaselt väljatöötatud ning vajalike katsete abil katsetama ettepandud viisil muudetud, parandatud või ümber kujundatud osi ja sõidukeid, et tõendada muutmise, parandamise või ümberkujundamise tõhusust. |
6.7. |
Tootja vastutab iga kasutusel oleva sõiduki tagasivõtmise ja parandamise ning iga parandustööd teostanud töökoja registreerimise eest. Tüübikinnitusasutus peab taotluse korral saama andmeid kasutada viie aasta jooksul alates parandusmeetmete kava rakendamisest. |
6.8. |
Tootja väljastab sõiduki omanikule tõendi parandus- ja/või ümberkujundustööde või uute seadmete lisamise kohta. |
2. liide
Kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskatsetes kasutatav statistiline meetod
1. |
Käesolevat meetodit kasutatakse, et kontrollida kasutusel olevate sõidukite vastavust 1. tüüpi katsete puhul. Kohaldatakse UN/ECE määruse nr 83 4. liites sätestatud statistilist meetodit punktides 2–9 loetletud eranditega. |
2. |
Märkust nr 1 ei kohaldata. |
3. |
Punkti 3.2 loetakse järgmiselt: „Sõiduk loetakse saastavaks, kui see vastab punktis 3.2.2 sätestatud tingimustele.” |
4. |
Punkti 3.2.1 ei kohaldata. |
5. |
Punktis 3.2.2 loetakse viide punkti 5.3.1.4 tabeli B reale Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2. |
6. |
Punktides 3.2.3.2.1 ja 3.2.4.2 sisalduv viide 3. liite punktile 6 loetakse viiteks käesoleva määruse II lisa 1. liite punktile 6. |
7. |
Märkustes nr 2 ja 3 loetakse viide punkti 5.3.1.4 tabeli A reale Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2. |
8. |
Punktis 4.2 loetakse viide punktile 5.3.1.4 Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2. |
9. |
Joonis 4/1 asendatakse järgmisega: „Joonis 4/1
|
3. liide
Kasutusel olevate sõidukite vastavusega seotud kohustused
1. |
Vastavuse kontrollimise protsess on esitatud joonisel 1. |
2. |
Tootja peab koguma kokku kogu teabe, mis on vajalik käesoleva lisa nõuete täitmiseks. Tüübikinnitusasutus võib arvesse võtta ka järelevalveprogrammidest saadud andmeid. |
3. |
Tüübikinnitusasutus järgib kõiki menetlusi ja teeb kõik katsed, mis on vajalikud kasutusel olevate sõidukite vastavusega seotud tingimuste täitmiseks (2.–4. etapp). |
4. |
Esitatud andmete hindamisega seotud lahknevuste või erimeelsuste korral taotleb tüübikinnitusasutus selgitust tüübikinnituskatse teinud tehniliselt teenistuselt. |
5. |
Tootja kehtestab parandusmeetmete kava ja rakendab seda. Enne rakendamist peab tüübikinnitusasutus selle kava heaks kiitma (5. etapp). |
Joonis 1
Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli skeem