11.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/47

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 13. augustil 2010. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude (edaspidi „uurimisalune toode”) impordi suhtes liitu.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kahe liidu tootja, Cognis GmbH ja Sasol Olefins & Surfactants GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”), 30. juunil 2010. aastal esitatud kaebuse alusel. Mõlemad kõnealused äriühingud tegutsevad Saksa õiguse alusel tootmiskohtadega Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Kõnealuste äriühingute toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul üle 25 %, uurimisaluse toote toodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit kõnealuste toodete dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisavana menetluse õigustatud algatamiseks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele asjaomastele importijatele/edasimüüjatele ja kasutajatele, menetluse algatamise suhtes asjaomaste ekspordiriikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teatada kirjalikult oma seisukohtadest ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Arvestades kaebuse alusel kindlaks tehtud importijate suurt arvu, kavandati algatamisteates kohaldada importijate suhtes algmääruse artikli 17 lõike 1 kohast väljavõttelist uuringut. Neli importijat esitasid nõutud teabe ja andsid enda valimisse kaasamiseks nõusoleku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(6)

Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, kõikidele teadaolevatele asjaomastele importijatele, kasutajatele ja tarnijatele ning kõikidele teistele huvitatud isikutele, kes olid seda taotlenud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Vastused küsimustikule saadi viielt liidu tootjalt, kahelt importijalt, 21 kasutajalt liidus, kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt Indoneesia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt ning kolmelt Malaisia eksportivalt tootjalt ja nendega seotud kaubandusettevõtjatelt.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(10)

Vaatlusalune toode on Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit küllastunud rasvalkoholid süsinikuahela pikkusega C8, C10, C12, C14, C16 ja C18 (välja arvatud hargahelaga isomeerid), sealhulgas ühepikkuse süsinikuahelaga küllastunud rasvalkoholid ja segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C6-C8, C6-C10, C8-C10, C10-C12 (mida üldiselt liigitatakse C8-C10 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C12-C14, C12-C16, C12-C18, C14-C16 (mida üldiselt liigitatakse C12-C14 alla), ning segud, milles on peamiselt ühendeid süsinikuahela pikkusega C16-C18, mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 2905 16 85, 2905 17 00, ex 2905 19 00 ja ex 3823 70 00 alla.

(11)

Uurimisalune toode on vahetoode, mida toodetakse looduslikest (õlikeemia) või sünteetilistest (naftakeemia) lähteainetest, nagu looduslikud rasvad ja õlid, toornafta, maagaas, maagaasi kondensaadid ja kivisüsi. Seda kasutatakse peamiselt lähteainena rasvalkoholi sulfaatide, rasvalkoholi etoksülaatide ja rasvalkoholi eetersulfaatide (niinimetatud pindaktiivsete ainete) tootmiseks. Pindaktiivseid aineid kasutatakse pesu-, majapidamis-, puhastusainetes ning isikliku hügieeni toodete tootmiseks.

(12)

On kindlaks tehtud, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast liitu eksporditava toote, kõnealustes riikides toodetud ja siseturul müüdud toote nagu ka liidus liidu tootjate toodetud ja müüdud toote füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve on samasugused. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(13)

Uurimise käigus väitsid teatavad isikud, et üks kaebuse esitajatest tootis ühes oma tootmiskohtadest toodet, mis sisaldas tootevaliku määratlusega hõlmamata hargahelaga isomeeri molekule, ja seetõttu ei saaks kõnealust toodet käsitada samasuguse tootena. Esialgu tehtud otsuse järgi on kõnealune väide õigustatud ja seepärast ei ole kasutatud kõnealuse tootjaga seotud andmeid kahju analüüsimisel. Tuleb märkida, et kaks muud äriühingut, kellest üks tegi uurimise ajal koostööd, arvati liidu tootmisharu määratlusest välja samal põhjusel.

(14)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(15)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(16)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(17)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(18)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(19)

Mõlemad India eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Ekspordihinnad määrati seepärast kindlaks kõnealuste sõltumatute klientide poolt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(20)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(21)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(22)

Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et nende puhul tuleks ühele kaebuse esitajale uurimisperioodi jooksul tehtud müük dumpingumarginaali arvutamisel jätta arvestamata, sest kõnealune müük toimus märkimisväärses koguses ja kindlalt kokku lepitud hinna alusel. Puudub siiski õiguslik põhjendus, miks vaatlusaluse toote sellist eksporti ei peaks arvestama. Seepärast lükatakse mõlema eksportiva tootja väited tagasi.

(23)

Mõlemad eksportivad tootjad nõudsid vääringu ümberarvestamise kohandamist, väites, et alates novembrist 2009 tugevnes India ruupia pidevalt euro suhtes, millel võinuks olla moonutav mõju dumpingu arvutustele. Väide oli seotud alates jaanuarist 2010 eurodes toimunud müügiga ja hõlmas taotlust, mille kohaselt kõnealuse müügi vääringu India ruupiatesse ümberarvestamiseks tuleb selle kuu, kui müük toimus, vahetuskurss asendada kaks kuud varasema vahetuskursiga. Artikli 2 lõike 10 punktis j on tõesti sätestatud kohandamine vahetuskursi ümberarvestamise kaudu teatavatel tingimustel. Märgitakse siiski, et India ruupia tugevnes alles uurimisperioodi teises pooles. Lisaks on täheldatud, et mõlemad India äriühingud tõstsid kõnealusel perioodil üsna sageli oma hindu peamiste klientide jaoks liidus ning et kaebuse esitajate poolt liidus kehtestatud hinnad kasvasid samuti püsivalt uurimisperioodi teises pooles. Seetõttu puuduvad selged tõendid selle kohta, et India ruupia tugevnemine ei olnud õigeaegselt kajastatud hinnas, mida India eksportivad tootjad ELi klientidelt nõudsid, või et sel olnuks põhjendamatult negatiivne mõju dumpingu arvutustele. Seepärast lükati mõlema äriühingu väited tagasi.

(24)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati India koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(25)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud India eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal India suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(26)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(27)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Tuvastati, et iga eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(28)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(29)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(30)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(31)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(32)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(33)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(34)

Eksportivate tootjate eksportmüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või liidus ja Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(35)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus või Singapuris asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(36)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

(37)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude erinevuste suhtes.

(39)

Üks äriühing nõudis kohandamist toote füüsikaliste omaduste erinevuste tõttu sellel alusel, et ta eksportis uurimisalust toodet ELi nii vedelas olekus kui ka tahkel kujul, samas kui ta müüs seda siseturul ainult tahkel kujul ning vedelas olekus toote hinnad on madalamad kui tahkel tootel. Äriühing ei esitanud siiski arvutust sellise kohandamise kohta. Tahkete ja vedelate uurimisaluste toodete ekspordihindade lihtne võrdlus ei saa olla füüsikaliste omaduste erinevuste alusel kohandamise tegemise aluseks. Lisaks ei võimalda äriühingu raamatupidamise süsteem nõuetekohaselt eristada tahkete ja vedelate toodete vahelise maksumuse erinevusi. Seetõttu puudus usaldusväärne viis võimaliku kohandamise arvutamiseks ja nõue tuli tagasi lükata.

(40)

Kaebuse esitajad esitasid väite, et energiakulude maksumus Indoneesias on moonutatud seoses väga odavate ja subsideeritud energiahindadega. Nad ei esitanud siiski mingit põhjendatud teavet, kuidas selline moonutatud, nii omamaiseks kui ka eksporttootmiseks kasutatav, energiamaksumus võiks mõjutada dumpingu arvutamist. Seega lükati väide tagasi.

(41)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Indoneesia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(42)

Kaebuse esitaja ja koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate saadud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Indoneesias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Indoneesia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(43)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(44)

Normaalväärtuse määramiseks tehti iga eksportiva tootja kohta esiteks kindlaks, kas samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes selle liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitatakse omamaist müüki tüüpilisena, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu müügimahust liitu. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul tuvastati, et eksportivate tootjate samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli tüüpiline. Järelejäänud koostööd teinud eksportiva tootja puhul ei tuvastatud uurimisperioodil müüki omamaisel turul.

(45)

Iga eksportiva tootja omamaisel turul müüdud tooteliigi puhul, mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(46)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisest müügist sõltumatutele klientidele omamaisel turul oli kasumlik vaatlusaluse toote iga eksporditud tooteliigi suhtes uurimisperioodil.

(47)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem ühiku keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(48)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(49)

Kui eksportiv tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(50)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel eksportiva tootja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(51)

Eksportiva tootja puhul, kellel ei toimunud uurimisperioodil omamaist müüki, võeti müügimahu, üldiste ja halduskulude ning kasumi aluseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a kahe teise uurimisaluse eksportiva tootja samasuguse toote tootmise ja müügiga Malaisia turul seotud tegelike mahtude kaalutud keskmine.

(52)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu.

(53)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(54)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate seotud kaubandusettevõtjate kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidus.

(55)

Normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(56)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakkimis- ning krediidikulude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(57)

Üks Malaisia eksportiv tootja väitis, et temaga seotud liidu äriühing on tegelikkuses valmistaja ekspordiosakond. Sellest lähtuvalt väitis äriühing, et tehasest hankimise tasandil kehtestatud hinnast tuleks teha ülemääraseid mahaarvamisi, kui on tehtud müügi, üld- ja halduskulude ning kasumi täielikud kohandamised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Sellega seoses tuvastati, et seotud äriühing väljastas arved liidu klientidele ning et liidu klientide maksed läksid seotud äriühingule. Lisaks tuleb märkida, et seotud äriühingu tehtud müük sisaldas kasumimarginaali. Samuti selgus ettevõtja finantskontodelt, et ta oli kandnud tavapäraseid müügi-, üld- ja halduskulusid importimise ja edasimüügi vahelisel ajal. Seepärast ilmneb sellest, et seotud äriühing toimib tõesti tüüpilise importijana. Sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi.

(58)

Kaebuse esitajad esitasid Malaisia suhtes sama energiakulusid käsitleva väite, mis on nimetatud põhjenduses 40 Indoneesia kohta. Kõnealune väide lükati samuti tagasi samadel põhjustel.

(59)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kehtestati Malaisia koostööd teinud eksportivate tootjate puhul dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(60)

Kaebuse ja koostööd teinud Malaisia eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal ning arvestades kättesaadavat statistilist teavet, ei ole Malaisias teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seepärast kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal Malaisia suhtes samal tasemel koostööd teinud eksportivatele tootjatele määratud kõige kõrgema marginaaliga.

(61)

Sellest lähtuvalt on ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(62)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tuntud tootjat ja veel mõned väga väiksed tootjad. Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ning liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle alusel toodeti liidus uurimisperioodil vaatlusalust toodet kokku hinnanguliselt 400 000 kuni 500 000 tonni. Need liidu tootjad, kelle toodang esindab liidu kogutoodangut, moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(63)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühte kaebuse esitajatest ei tuleks käsitada liidu tootmisharu osana, sest kõnealune äriühing importis vaatlusalust toodet uurimisperioodil. Kontrollimisel selgus siiski, et kõnealuse äriühingu asjaomastest riikidest uurimisperioodil imporditud toote protsent oli suhteliselt madal ja seega ebaoluline tema toodangu ja samasuguse toote võrdluses. Lisaks oli import peamiselt ajutine. Seepärast võib kinnitada, et kõnealuse äriühingu põhitegevusala on uurimisaluse toote müük ELis ja peamine huvi on liidu tootjale omane. Tulemusena on esialgu otsustatud, et kõnealune väide ei ole õigustatud.

(64)

Tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul, mida käsitati suletud turuna, ja koguimpordist (Eurostati andmete põhjal). Kuna Eurostati andmetes käsitleti ka mõningaid muid tooteid kui vaatlusalune toode, siis tehti asjakohased kohandused. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks on teave esitatud indeksitena (2007 = 100).

(65)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine pisut, 2 % võrra. Kõigepealt suurenes tarbimine 2007. aastast kuni 2008. aastani 2,2 %, seejärel aga vähenes 2008. aastast kuni 2009. aastani 4,8 %. Tarbimine paranes 2009. aastast uurimisperioodi lõpuni 4,6 %.

(66)

Majanduslangus mõjutas tarbimise vähenemist alates 2008. aastast, mil vaatlusaluse toote kasutajad kogesid oma toodete nõudluse vähenemist. Uurimisperioodi alguses turusituatsioon pisut paranes ning sellega kaasnes vaatlusaluse toote nõudluse kasv võrreldes 2009. aasta esimese poolega.

(67)

Komisjon kaalus, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel. Kõnealuse artikliga nähakse ette, et kahest või enamast riigist toimuva impordi mõjusid, mille suhtes dumpinguvastane uurimine toimub samal ajal, hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et: a) igast riigist pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtasemest ning kõnealuse impordi maht ühestki riigist ei ole tähtsusetu; ja b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise ning importtoodete ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(68)

Iga vaatlusaluse riigi impordi puhul ületavad kehtestatud dumpingumarginaalid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 % ekspordihinnast, ja iga vaatlusaluse riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud 1 % turuosa künnist.

(69)

Lisaks näitas uurimine, et konkurentsitingimused nii dumpinguhinnaga importtoodete vahel kui ka dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid samasugused. Tuvastati, et kõikide asjaomaste riikide keskmised impordihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil, järgides ühesugust suundumust. Lisaks sellele olid asjaomastest riikidest imporditud uurimisalused tooted igas suhtes samasugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse liidus võrreldavate müügikanalite kaudu ning samasugustes äritingimustes, seega konkureerivad nad üksteisega ja liidus toodetava uurimisaluse tootega.

(70)

Selle põhjal on esialgu järeldatud, et kõik kumulatsiooni tingimused on täidetud ja sellest tulenevalt tuleks asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mõjusid kahju analüüsi eesmärgil hinnata ühiselt.

(71)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt 57 %. Kasv oli suurim 2007. ja 2008. aasta vahel, kui import suurenes 58 %. Import vähenes seejärel pisut 2009. aastal, kuid suurenes jälle 2008. aasta tasemini uurimisperioodi jooksul.

(72)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad kõikusid palju vaatlusaluse perioodi jooksul, peegeldades üldist 6 % langust. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel olid asjaomaste riikide keskmised impordihinnad alati madalamad kui muu maailma ja liidu tootmisharu kehtestatud hinnad, mille tulemuseks oli seega asjaomaste riikide turuosa suurenemine.

(73)

Kokku suurenes asjaomastest riikidest pärit impordi maht vaatlusaluse perioodi jooksul 54 %. Suurim tõus toimus 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal. Import vähenes pisut majanduskriisi ajal, mis vähendas 2008. ja 2009. aasta vahelisel ajal asjaomaste riikide turuosa 2 %, kuid seejärel taastasid nad kõnealuse turuosa vaatlusaluse perioodi lõpuks.

(74)

Hinna allalöömise analüüsiks võrreldi liidu tootmisharu tooteliikide tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul vastavate asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, et võtta arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil toimunud tehingutega, vajadusel nõuetekohaste kohandustega, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu müügihindadest uurimisperioodil, näitas olulisi hinna allalöömise marginaale (kuni 16 %). Kõnealused hinna allalöömise marginaalid tõendavad asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurvet liidu turule.

(75)

Hinna allalöömise marginaalid olid asjaomaste riikide puhul järgmised:

(76)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta aastast 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(77)

Alates 2007. kuni 2009. aastani vähenes liidu toodang oluliselt 23 %, kuid paranes mõnevõrra 2009. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal, mille tulemusena oli kogulangus vaatlusalusel ajavahemikul 17 %. Tuleks märkida, et kuigi liidu tarbimine vähenes 2008. aastast 2009. aastani ligikaudu 5 %, langes liidu tootmisharu toodang palju rohkem – 15 %, ja et talle ei olnud kasu uurimisperioodil toimunud liidu tarbimise taastumisest.

(78)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. Pärast suurenemist 2008. aastal ligikaudu 9 %, langes see järgnevatel aastatel, mille tulemuseks oli vaatlusaluse perioodi kogulangus 2 %.

(79)

Kooskõlas toodangumahu vähenemisega vähenes olemasolev tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil siiski 15 %. Suurim langus toimus 2009. aastal üldise majanduskriisi ajal ja see paranes pisut uurimisperioodi jooksul.

(80)

Allolevas tabelis on esitatud müügiandmed, mis käsitlevad liidu turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud toodete mahtu ja väärtust.

(81)

Müügimahud ja turuosa vähenesid 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel vastavalt 18 % ja 12 %. Vaatlusaluse perioodi alguses, 2007. aastast kuni 2008. aastani, vähenes liidu tootmisharu turuosa, vaatamata liidu tarbimise suurenemisele 15 %, ning tootmisharu kaotas 12 % oma turuosast. 2009. aastal liidu tarbimine vähenes, mille tulemusel kaotas liidu tootmisharu lisaks müügimahust 6,5 %. Kooskõlas liidu tarbimise suurenemisega kasvas liidu müük uurimisperioodil pisut. Turuosa jäi siiski 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni muutumatuks.

(82)

Hinnad suurenesid 2007. aastast kuni 2008. aastani märkimisväärselt 20 %. Tuleb märkida, et eksportivad tootjad tõstsid kõnealusel perioodil samuti oma hindu, kuigi palju vähem kui liidu tootmisharu.

(83)

2009. aastal oli liidu tootmisharu sunnitud vastuseks suurenenud impordile asjaomastest riikidest hindu vähendama. 2008. aastal oli import kõnealustest riikidest kasvanud 57 % ja nende hinnad olid oluliselt madalamad kui liidu tootmisharul. Liidu tootmisharu ei suutnud siiski vähendada oma hindu eksportivate tootjatega samale tasemele.

(84)

Uurimisperioodi jooksul hoidis liidu tootmisharu 2009. aasta hinnataset, mille tulemuseks oli hinna üldine suurenemine vaatlusalusel perioodil 7 %.

(85)

Liidu tootmisharu varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 33 %. Varude tase vähenes eriti märkimisväärselt 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, 51 % võrra.

(86)

Seoses liidu tootmisharu kärpimisega seotud tegevustega on töötajate arvu vaatlusalusel perioodil vähendatud 13 %. Tööjõukulud töötaja kohta on vaatlusalusel perioodil pisut suurenenud, 6 % võrra. Seda on käsitatud loomuliku kasvuna ning see on olnud väiksem kui vaatlusaluse perioodi inflatsioonimäär.

(87)

Liidu tootmisharu kasumlikkus määrati kindlaks, väljendades samasuguse toote müügist saadud maksueelset puhaskasumit (kõnealusel juhul kahjumit) protsendina kõnealuse müügi käibest. Tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kasumlikkus on olnud negatiivne alates vaatlusaluse perioodi algusest 2007. aastal ning vaatlusaluse perioodi ajal suurenes kahjum oluliselt. Pärast kahjumi vähenemist 2008. aastal suurenes see taas märkimisväärselt üldise majanduskriisi ajal 2009. aastal. Majanduse taastumine uurimisperioodil võimaldas liidu tootmisharul siiski vähendada oma kahjumit käibe osas, kuid see jäi taas kasumi positiivse tasemeni jõudmisest ikkagi kaugele.

(88)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, peegeldab suuresti kasumlikkuse suundumust. Rahavoog oli 2007. aastal negatiivne ja näitas vaatlusalusel perioodil olulist langust. Sama võib öelda investeeringutasuvuse kohta, mille puhul ilmnes samasugune negatiivne areng, mis on kooskõlas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi negatiivsete tulemustega.

(89)

Eelnevast tulenevalt halvenes ka liidu tootmisharu investeerimisvõime, sest vaatlusalusel perioodil vähenes rahavoog märkimisväärselt. Selle tulemusena vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 35 %.

(90)

Liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa siiski vähenesid kõnealusel perioodil vastavalt 18 % ja 12 %.

(91)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule käsitada tühisena.

(92)

Uurimise tulemusena selgus, et enamik kahjunäitajaid nagu tootmismaht (– 17 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 13 %), müügimaht (– 18 %), turuosa (– 12 %) ja tööhõive (– 14 %) halvenesid vaatlusalusel perioodil. Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud näitajad nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali vähenes eelkõige uurimisperioodil.

(93)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(94)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 kontrolliti, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, tagamaks, et nende tegurite tekitatud võimalikku kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile.

(95)

Uurimisel selgus, et liidu tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht asjaomastest riikidest suurenes märkimisväärselt, s.o 57 % võrra.

(96)

Dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest avaldas survet liidu tootmisharule eriti 2008. aastal, kui kõnealune import kasvas 58 %. Sellel aastal olid asjaomaste riikide hinnad Eurostati andmete alusel palju madalamad kui liidu tootmisharul. Selle tulemusel kaotas liidu tootmisharu ligikaudu 12 % turuosast, samal ajal kui asjaomased riigid suurendasid oma turuosa 54 %.

(97)

Vastuseks sellele survele vähendas liidu tootmisharu oma hindu 2009. aastal. Kuigi impordimaht asjaomastest riikidest vähenes (– 6,7 %) kooskõlas majanduslanguse ja ELi turu kahanemisega, vähenes impordihind rohkem kui liidu tootmisharu hind ja see takistas liidu tootmisharul kaotatud turuosa taastamist.

(98)

Uurimisperioodi jooksul pidi liidu tootmisharu lisaks vähendama oma hindu, kui samal ajal oli asjaomaste riikide põhjustatud hinna allalöömine kontrollitud ekspordiandmete alusel ikkagi 3 %. Liidu tootmisharu müügimaht (+ 4,3 %) ja väärtus (+ 3,9 %) taastusid pisut ja kuigi hinnaerinevus asjaomaste riikide impordihinna suhtes vähenes, ei suutnud liidu tootmisharu tarbimise taastumisest kasu saada ning tema turuosa jäi muutumatuks. Samal ajal suurenesid uurimisperioodil asjaomaste riikide impordimaht (6,6 %) ja turuosa (2 %).

(99)

Muud tegurid, mida uuriti seoses põhjuslikkusega, olid import muudest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja majanduskriisi mõju.

(100)

Eurostati andmetel kahanes käesolevasse uurimisse kaasamata kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote import liitu vaatlusalusel perioodil 7 %. Kõnealuste riikide vastav turuosa kahanes samuti 9 %.

(101)

Kõnealuse impordi keskmine impordihind oli kõrgem asjaomaste riikide eksportivate tootjate hinnast ja liidu tootjate hinnast.

(102)

Eelöeldu põhjal jõuti esialgsele järeldusele, et kõnealustest kolmandatest riikidest pärit import ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju teket.

(103)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksportmüügi maht 55 %. Selle vähenemise mõju on siiski osaliselt kompenseeritud asjaoluga, et ühiku keskmine müügihind suurenes samal perioodil 71 %, mille tõttu piirdus eksportmüügi väärtuse vähenemine 24 %. Koos faktiga, et eksportmüük moodustas uurimisperioodi jooksul kõigest 5 % kogumüügist, on see võimaldanud teha esialgse järelduse, et eksporditegevus ei ole olnud tegur, millel oleks põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahjuga ja asjaomastest riikidest pärit impordiga.

(104)

Majanduskriis tõi kaasa tarbimise kahanemise liidus ja hinnasurve. Uurimisaluse toote vähese nõudluse tulemusena vähenes liidu tootmisharu tootmine ning see mõjutas osaliselt ka müügihindade langust.

(105)

Tavapärastes majandustingimustes ja tugeva hinnasurve ning dumpinguhinnaga impordi taseme suurenemise puudumisel oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused seoses 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel toimunud tootmisvõimsuse rakendamise langusega. Kuid dumpinguhinnaga import tugevdas siiski majanduslanguse mõju ja muutis omahinnast kõrgema hinnaga müümise võimatuks.

(106)

Eespool öeldust nähtub, et majanduskriisist tingitud nõudluse vähenemine liidus suurendas liidu tootmisharu kantud kahju. Arvatakse siiski, et see ei mõjuta põhjuslikku seost, mis on kindlaks tehtud asjaomastest riikidest madala dumpinguhinnaga impordi suhtes.

(107)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Lisaks tuvastati, et kõnealune import toimus dumpinguhinnaga, mis oli madalam kui liidu turul liidu tootmisharu küsitud hind samasuguste tooteliikide puhul.

(108)

Asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa suurenemine toimus samaaegselt tarbimise üldise vähenemisega liidus vaatlusalusel perioodil ning ka liidu tootmisharu turuosa vähenemisega samal perioodil. Lisaks on asjaomastest riikidest pärit eksportivad tootjad alates 2008. aastast majanduslanguse ja liidu tarbimise vähenemise taustal suutnud säilitada oma turuosa, vähendades hindu, mis on veelgi alla löönud liidu hinna. Samal ajal täheldati liidu tootmisharu turuosa edasist vähenemist ja tema majandusolukorra peamiste näitajate halvenemist. Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil tõesti järsult ning lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hindu, mis viis liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemiseni, põhjustades uurimisperioodil suurt kahju.

(109)

Muude selliste teadaolevate tegurite uurimisel, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, selgus, et need ei ole piisavad, et tühistada asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vaheline põhjuslik seos.

(110)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus tehti nõuetekohaselt kindlaks ja eristati kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(111)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete võtmine kõnealusel konkreetsel juhul liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, kaasa arvatud liidu tootmisharu, importijate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel.

(112)

Liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil on kõik kahjunäitajad olnud negatiivse suundumusega. Eriti suur mõju oli liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu rahavoog, investeeringutasuvus ja kasumlikkus. Meetmete puudumisel on majandusolukorra edasine halvenemine liidu tootmisharus vägagi tõenäoline.

(113)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia uurimisaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et ajutiste meetmete kehtestamisega oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu finantsolukorrale ja kasumlikkusele.

(114)

Seepärast jõuti järeldusele, et ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit uurimisaluse toote impordile oleks liidu tootmisharu huvides.

(115)

Küsimustikud saadeti 21 liidu importijale. Ainult kaks importijat, mõlemad asukohaga Ühendkuningriigis, on teinud uurimisperioodil uurimises koostööd ning nad esindavad kokku 0,3 % asjaomaste riikide kogu impordist uurimisperioodil. Külastati vaid suuremat importijat kahest. Kontrollkäigu ajal keeldus kõnealune importija siiski oma arvetele juurdepääsu andmisest ning asjakohast teavet ei olnud seetõttu võimalik kontrollida. Kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tähendaks äriühingule suuremaid kulusid, oli siiski selge, et see ei tähendaks äriühingu tegevuse jaoks väga raskeid probleeme isegi samade klientide puhul või vajaduse korral äripiirkonna muutmisel.

(116)

Lähtudes olemasolevast teabest on jõutud järeldusele, et kuigi ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju eespool mainitud importijale, peaks ta suutma vähemalt osa kulude suurenemisest üle kanda oma klientidele ja/või kasutada muid tarneallikaid. Seetõttu ei tohiks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel olla importijatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(117)

Uurimisaluse toote kasutajad on menetlusega seoses näidanud üles suurt huvi. Ühendust võeti 97 kasutajaga ning 21 neist tegi uurimise käigus koostööd. Koostööd teinud kasutajad katsid 25 % vaatlusaluse toote impordist liitu uurimisperioodi jooksul. Kõnealused äriühingud asuvad liidu eri paigus ning tegutsevad majandusharudes, mis on seotud isikliku hügieeni toodete, majapidamis- ja tööstuslike pesuainetega.

(118)

Kõnealusest 21 äriühingust külastati viit äriühingut, mis katsid 18 % kogu ELi uurimisaluse toote impordist asjaomastest riikidest uurimisperioodi jooksul. Kontrollitud teabe põhjal selgus, et uurimisaluse toote osa oli kõnealuste äriühingute tootmisstruktuuridega seotud kuludes märkimisväärne, jäädes lõpptootest olenevalt 10 % ja 20 % vahele.

(119)

Viiest külastatud äriühingust kolmes töötas ligikaudu 15 % töötajatest vaatlusaluse toote kasutamisega seotud tootmisüksustes, ühes äriühingus oli nende osakaal ligikaudu 70 %, samal ajal kui teise kohta ei olnud võimalik kõnealust teavet saada äriühingu keerulise struktuuri ja toodete paljususe tõttu.

(120)

Uurimisperioodil moodustas uurimisaluse toote osakaal külastatud äriühingute tegevusest keskmiselt 22 %, samal ajal kui kõnealuse äritegevuse keskmine kasumimarginaal oli 6 %. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse kavandatavate meetmete suhteliselt madalat taset, hinnati esialgsete dumpinguvastaste tollimaksude mõju impordile asjaomastest riikidest üldiselt suhteliselt piiratuks. Mõned kasutajad väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tekitab probleeme uurimisaluse toote kättesaadavusega liidus, arvestades, et liidus on ainult kaks suurtootjat ja et nõudlus uurimisaluse toote järele kasvab kogu aeg. Tuleb siiski märkida, et kavandatavate meetmete suhteliselt madal tase ei tohiks välistada võimalust uurimisaluse toote impordiks asjaomastest riikidest. Peale selle ei kasutanud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil tootmiseks täisvõimsust. Lisaks sellele on samuti alati võimalik importida muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes meetmeid ei võeta. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(121)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on asjaomastest riikidest impordiga seotud meetmete üldine mõju siiski piiratud isegi siis, kui see osutub enamiku kasutajate suhtes tõenäoliselt negatiivseks. Seepärast on jõutud esialgsele järeldusele, et esitatud teabe põhjal ei avalda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes tõenäoliselt olulist negatiivset mõju vaatlusaluse toote kasutajatele.

(122)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, on jõutud esialgsele järeldusele, et kokkuvõttes puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(123)

Silmas pidades dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(124)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(125)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(126)

Seepärast arvutati kahju kõrvaldamise tase dumpinguhinnaga impordi keskmise hinna ja liidu tootmisharu taotlushinna võrdluse alusel. Taotlushind tehti kindlaks, arvutades liidu tootmisharu nullkasumiga müügi hinna (kuna uurimisperioodi jooksul kandis tootmisharu kahjumit) ning lisades kõnealusele müügihinnale taotletava kasumimarginaali. Liidu tootmisharu väitis, et 15 % oleks asjakohane taotletav kasumimarginaal, kuid ta ei suutnud seda põhjendada. Seepärast kehtestati esialgne taotletav kasumimarginaal 7,7 %, mis vastab ühe kaebuse esitaja viimasele tegelikule kasumimarginaalile viimasel kasumlikul aastal enne vaatlusalust perioodi.

(127)

Turuhinnast madalama müügi keskmiseks marginaaliks kehtestati India puhul 24,2 %, Indoneesia puhul 9,1 % ja Malaisia puhul 25,7 %.

(128)

Eespool märgitut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu või kahju kõrvaldamise kõige madalamale kindlaks tehtud tasemele. Kõigil juhtudel peale ühe põhinevad dumpinguvastase tollimaksu määrad dumpingumarginaalil.

(129)

Vastavalt eespool osutatule on kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, esialgu järgmised:

(130)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomastest riikidest ning toodetud nende äriühingute, seega konkreetselt nimetatud juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(131)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (4) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmise või müügiga tegelevates üksustes. Vajadusel muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(132)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(133)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,