(1)

Nõukogu kehtestas 1999. aasta detsembris määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile; edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Meetmetena kehtestati väärtuseline tasakaalustav tollimaks vahemikus 3,8–19,1 % eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, kusjuures kõikidelt teistelt äriühingutelt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldati jääktollimaksumäära 19,1 %. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1997 kuni 30. septembrini 1998.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artiklile 18 säilitas nõukogu 2006. aasta märtsis määrusega (EÜ) nr 367/2006 (3) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2597/1999. Läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(3)

Pärast vahepealset läbivaatamist, mis käsitles ühe India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2006. aasta augustis määrusega (EÜ) nr 1288/2006 (4) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli sellele äriühingule kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(4)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mis käsitles ühe teise India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2007. aasta septembris määrusega (EÜ) nr 1124/2007 (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli sellele äriühingule kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(5)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, mille komisjon algatas omal algatusel ning milles käsitleti viie India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2009. aasta jaanuaris määrusega (EÜ) nr 15/2009 (6) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli kõnealuste äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006, ning lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli nende äriühingute suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1292/2007 (7).

(6)

Pärast osalist vahepealset läbivaatamist, milles käsitleti ühe India PET-kile tootja subsideerimist, muutis nõukogu 2010. aasta juunis rakendusmäärusega (EL) nr 579/2010 (8) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, mis oli selle äriühingu suhtes kehtestatud määrusega (EÜ) nr 367/2006.

(7)

Tuleks märkida, et äriühingu Vacmet India Limited suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 367/2006 alusel tasakaalustav tollimaks 19,1 %.

(8)

Tuleks märkida, et äriühingu Vacmet India Limited suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1292/2007 alusel dumpinguvastane jääktollimaks 17,3 %.

(9)

7. augustil 2009 sai komisjon taotluse osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artiklile 19. Subsideerimise uurimisega piirduva taotluse esitas äriühing Vacmet India Limited, India eksportiv tootja (edaspidi „taotluse esitaja”). Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole subsideerimise korvamiseks enam vajalik.

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 14. jaanuaril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (9) taotluse esitajaga seonduva subsideerimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 19.

(11)

Samuti kavatseti osalise vahepealse läbivaatamise käigus hinnata läbivaatamise tulemuste põhjal, kas on vaja muuta tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse asjaomase riigi nende eksportivate tootjate vaatlusaluse toote impordi suhtes, keda ei ole individuaalselt nimetatud määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2, st tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes, kes tegutsevad Indias.

(12)

Komisjon teatas 14. jaanuaril 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates, (10) et ta algatab ka dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub taotluse esitajaga seonduva dumpingu uurimisega.

(13)

Subsideerimise taseme uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(14)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, India valitsust ja liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(15)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Lisaks sellele saadeti küsimustik ka India valitsusele.

(16)

Taotluse esitaja tegi uurimisel täielikult koostööd, kuid India valitsuse asjakohased ametiasutused ei esitanud tähtaja jooksul küsimustikule vastuseid. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Taotluse esitaja valdustesse tehti kontrollkäik.

(17)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama toode, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 367/2006, millega kehtestati kehtivad meetmed, nimelt praegu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

(18)

Nagu ka eelmiste uurimiste puhul, näitas käesolev uurimine, et Indias toodetud ja liitu eksporditud PET-kilel ning India siseturu jaoks toodetud ja siseturul müüdaval PET-kilel, samuti liidu tootjate toodetud ja ELi turul müüdaval PET-kilel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja samad kasutusvaldkonnad.

(19)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetega algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(20)

Taotluse esitajalt ja liidu tööstusharult saadud teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames väidetavalt anti subsiidiume:

(21)

Eespool punktides a–c nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva uurimisega hõlmatud ajavahemikku arvestades on asjakohased kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: nimelt FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014. Lisaks kirjeldab India valitsus FT-poliitikat 2004–2009 ja FT-poliitikat 2009–2014 reguleerivat korda ka väljaandes „Menetlusjuhend – I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, vastavalt „HOP 2004–2009 I köide” ja „HOP 2009–2014 I köide”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(22)

Punktis d nimetatud kava haldavad Uttar Pradeshi osariigi ametiasutused.

(23)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.

(24)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(25)

Selle kava alusel võib eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendina kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONide) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(26)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kauba eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi saatekirja. Kõnealuses dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust.

(27)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti arvestada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(28)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad sisaldada piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole tegelikult rangeid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mille puhul ei ole kinni peetud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaegadest. Enamgi veel, HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võidakse alati arvesse võtta, kui tasutakse väike trahv (10 % krediidi summast).

(29)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

(30)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on DEPB-krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(31)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(32)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toote tootmisprotsessis kasutati või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(33)

Algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt ning vastavalt arvutusmeetoditele, mida kasutati selle kava puhul määruses (EÜ) nr 367/2006, lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel läbivaatamise uurimisperioodi jooksul saadud toetustest. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Ülaltoodut arvestades peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui läbivaatamise uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest saadud krediidi summat.

(34)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi vältel toimunud ekspordiga (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(35)

Läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 7,9 %.

(36)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–20145. peatükis ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(37)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad, toetavate tootjatega seotud vahendavad eksportijad ning teenusepakkujad.

(38)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. Alates 2000. aasta aprillist kehtib kõigile selle kava raames imporditud kapitalikaupadele vähendatud imporditollimaks 5 %.

(39)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(40)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamise uurimisperioodi ajal.

(41)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse rahaline toetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksu vähendamine eksportijale kasu, sest impordi arvelt säästetud tollimaks parandab tema likviidsust.

(42)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(43)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Vastavalt kehtestatud tavadele on summale, mis arvutati läbivaatamise uurimisperioodi kohta, lisatud selle perioodi intress, mis kajastab soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud nõuete esitamise korral arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumi summa jagatud kogu läbivaatamise uurimisperioodi asjaomase ekspordi käibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(46)

Selle kava raames tehtud impordi osas selgus uurimise käigus, et oli hulk kaubanimetusi, mida võidi kasutada nii vaatlusaluse toote kui teiste toodete valmistamiseks. Siiski märgiti, et mõnd kaubanimetust kasutati üksnes PET-kile tootmisüksuses. Seega kasutatakse taotluse esitaja kasu arvutamisel nende kaubanimetuste jaoks nimetajana vaatlusaluse toote ekspordikäivet ja mitte kogu ekspordikäivet.

(47)

Läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 2,4 %.

(48)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükkides 4.1–4.30. Varasema uurimise ajal oli kava nimetus Advance Licence Scheme ning selle alusel kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks.

(49)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 50. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste ulatuse poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud FT-poliitika 2004–2009 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade kava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevaid vabastusotsuseid ja sisemaiseid akreditiive käsitlevate allkavade alusel.

(50)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i)   tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” tähendab siinjuures seda, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadus: selline luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille tootmiseks sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutatakse;

iii)   vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõplik eksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse „ekspordiga samaväärse toiminguna” FT-poliitika 2004–2009 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. Ekspordiga samaväärsete toimingutena käsitletakse selliseid toiminguid, mille puhul tarnitav kaup ei lahku riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v)   eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud FT-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tagasi tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul;

vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi FT-poliitika 2004–2009 lõikes 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(51)

Taotluse esitaja sai seoses vaatlusaluse tootega eellubade kava raames läbivaatamise uurimisperioodil soodustusi. Taotluse esitaja kasutas üht allkava: tegeliku ekspordi eellubade kava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(52)

India ametiasutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peaks „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud / kodumaalt hangitud kauba tarbimise ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendite HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(53)

Selle allkava puhul, mida taotluse esitaja uurimisperioodil kasutas (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale impordi- ja eksporditehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONide) alusel; need normid on kehtestatud enamike toodete, sh ka vaatlusaluse toote kohta. Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(54)

Käesoleva läbivaatamise uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid ei järgitud ega rakendatud tegelikkuses. Taotluse esitaja ei kasutanud süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milliseid sisendeid ning millistes kogustes eksporditud toote valmistamisel kasutati, nagu on sätestatud FT-poliitika 23. lisas ja algmääruse II lisa II jao punktis 4. Tegelikult puudus igasugune tegelikku tarbimist kajastav register.

(55)

2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FT-poliitika 2004–2009 haldamises (kohustus saata India ametiasutustele tarbimisregister seoses litsentsi hüvitamise menetlusega) ei ole taotluse esitaja puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte tegelikku kohaldamist praegu kontrollida.

(56)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija kasu sai.

(57)

Lisaks sellele sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel toetust ei saa.

(58)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt ei uut ega vana kontrollisüsteemi ega -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II jao punkt 2). Vaatlusaluse toote SIONid ei olnud piisavalt täpsed. SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(59)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(60)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(61)

Subsiidiumisummad taotluse esitajale, kes kasutas eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(62)

Läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,2 %.

(63)

Kui toimusid varasemad PET-kilet käsitlevad uurimised, sealhulgas uurimine, mille tulemusena kehtestati määrusega (EÜ) nr 367/2006 praegu kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks, uuriti mitut India riigikava, mille alusel pakuti kohalikele äriühingutele soodustusi. Riigikavasid nimetatakse ergutussüsteemiks, sest need võivad hõlmata erinevaid soodustusi. Varasema uurimise käigus tehti kindlaks, et äriühingu õigus saada toetusi võib olla kehtestatud toetusesaaja või toetuskõlblikkuse tunnistuses. Kuid esineda võib ka – nagu käesoleva uurimise puhul – ad hoc subsiidiume, nagu kapitalitoetused.

(64)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud üldreeglina investeerima riigi vähem arenenud piirkondadesse, rajades kas uue tööstusettevõtte, tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu või mitmekesistades olemasolevat tööstusettevõtet.

(65)

Küsimustikule antud vastuste põhjal sai taotluse esitaja 2009. aastal Uttar Pradeshi osariigi valitsuselt kapitalitoetusena märkimisväärse summa uute tootmisrajatiste loomiseks. Ta selgitas, et saadud kapitalitoetus oli seotud uute tootmisrajatiste loomisega, st taotluse esitaja investeeringute kulude katmisega. Taotluse esitaja sõnul oli see pelgalt toetuse vormis antud subsiidium võrdsete võimaluste parandamiseks.

(66)

Samuti selgus uurimise käigus, et tänu varasematele investeeringutele vastab taotluse esitaja tingimustele, mis võimaldavad tal saada Uttar Pradeshi kaubandusmaksu osakonnalt (Commercial Tax Department) käibemaksu ja riikliku müügimaksu tagastust. „Toetusesaaja tunnistusel” on märgitud piirsumma, mida äriühingul on õigus taotleda. Äriühing kasutas kava nelja aasta jooksul. Igal kuul, sealhulgas uurimisperioodil, taotleti vastavalt osariigi piires toimuvalt müügilt ja osariikidevaheliselt müügilt makstud käibemaksu ja riikliku müügimaksu tagastust.

(67)

Kapitalitoetus on taotluse esitajale tehtav otsene rahaline ülekanne, st toetus. See on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. See on Uttar Pradeshi osariigi valitsuse rahaline toetus, mis toob taotluse esitajale otsest kasu.

(68)

Käibemaksu ja riikliku müügimaksu tagastuse raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tagastus on Uttar Pradeshi osariigi valitsuse antav rahaline toetus, kuna see vähendab selle osariigi valitsuse maksusissetulekut. Lisaks toob maksutagastus kasu taotluse esitajale, kuna säästetud maksud parandavad tema likviidsust.

(69)

Subsiidiumid ei sõltu juriidiliselt eksporditegevusest. Siiski ei saanud komisjon tulenevalt Uttar Pradeshi osariigi valitsuse ametiasutuste vähesest koostöövalmidusest teha lõplikku järeldust selle kava kohta, eeskätt mis puudutab selle konkreetsust, valikukriteeriumide praktilist kohaldamist ja toetust andvate asutuste objektiivsustaset taotluste üle otsustamisel. Eeskätt oli võimatu kontrollida artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti b täitmist, kuna ei olnud selge, kas Uttar Pradeshi osariigi valitsus kohaldas toetuse andmisel objektiivseid kriteeriume või tingimusi. Kuigi on tõestatud, et kava ei ole juriidiliselt konkreetne, ei ole selge, kuidas on asi tegelikkuses. Seetõttu peetakse seda kava algmääruse artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkti c ja sama artikli neljanda lõigu alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(70)

Algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt arvutati uute tootmisrajatiste loomiseks saadud kapitalitoetuse puhul subsiidiumisumma kapitalitoetuse alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab kapitalikaupade tavapärasele amortisatsiooni-/kasutusajale selles tööstusharus, sest subsiidiumi saab seostada põhivarade soetamisega. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma läbivaatamise uurimisperioodil ekspordist ja omamaisest müügist tulenevale kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(71)

Käibemaksu ja riikliku müügimaksu tagastuse puhul arvutati subsiidiumisumma vastavalt uurimisperioodil tagastatud summale. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamise uurimisperioodi ekspordi ja omamaise müügi kogukäibele (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(72)

Ülalmainitut silmas pidades on läbivaatamise uurimisperioodil taotluse esitaja puhul nende kapitalitoetuste osas kindlaks tehtud subsiidiumimäär 0,5 %.

(73)

Taotluse esitaja suhtes kehtib praegu tasakaalustav tollimaks 19,1 %.

(74)

Käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise käigus määrati taotluse esitaja puhul tasakaalustatava subsiidiumi summaks ad valorem 11,0 %, nagu allpool kirjeldatud.

(75)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja subsideerimise tase on vähenenud.

(76)

Uuriti ka seda, kas uuritud kavadega seotud muutunud asjaolusid saab pidada püsivateks.

(77)

Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja subsiidiumisumma on vähenenud oluliselt madalamale tasemele kui taotluse esitaja suhtes praegu kohaldatav tollimaksu määr. Subsiidiumide üldise taseme vähenemine on peamiselt tingitud DEPB-kava raames antavate soodustuste mahu olulisest vähenemisest. Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et taotluse esitaja saab ka edaspidi väiksemaid subsiidiume kui praegu saadavad summad.

(78)

Kuna on tõestatud, et taotluse esitaja saab tunduvalt vähem subsiidiume kui varem, ning on tõenäoline, et ta saab ka edaspidi väiksemaid subsiidiume kui algse uurimise käigus kindlaks määratud summad, tuleks meedet uute uurimistulemuste arvesse võtmiseks muuta.

(79)

Arvestades eespool esitatut, tuleks muudetud tasakaalustav tollimaksumäär kehtestada käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus leitud uute subsiidiumimäärade põhjal, kuna esialgse subsiidiumidevastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaal on kõrgem.

(80)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 24 lõike 1 teisele lõigule ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Ent kuna taotluse esitajale kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on paralleelse dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise tulemusena vaatlusaluse toote puhul 0 %, siis käesoleval juhul seda olukorda ei teki.

(81)

Võttes arvesse tollimaksumäära, mida praegu kohaldatakse vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis pärineb nõukogu määruse (EÜ) nr 367/2006 artikli 1 lõikes 2 individuaalselt nimetamata asjaomastelt eksportivatelt tootjatelt, st tollimaksu, mida kohaldatakse Indias tegutsevate „kõikide teiste äriühingute” suhtes, märgitakse, et uuritud kavade tegelik kord ja nende tasakaalustatavus ei ole varasema uurimisega võrreldes muutunud. Seega ei ole põhjust nende äriühingute suhtes kehtivaid subsiidiumi- ja tollimaksumäärasid ümber arvutada. Seega ei muudeta tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes peale taotluse esitaja.

(82)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek taotluse esitaja suhtes kehtiva tollimaksumäära muutmiseks, ja neile anti võimalus esitada märkusi.

(83)

Nende isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti vastavalt lõplikke järeldusi,