17.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 43/9

(1)

20. mail 2010. aastal avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid 6. aprillil 2010 Saint-Gobain Vertex s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozo es Muszakiszovetgyarto, Valmieras „Stikla Skiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH (edaspidi „kaebuse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 25 % teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Seda loeti piisavaks õigustuseks menetluse algatamisele.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele Hiina RV tootjatele, Hiina RV esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Komisjon teavitas ka Ameerika Ühendriikide (USA), Kanada, Horvaatia, Türgi ja Tai tootjaid, sest neid riike peeti võimalikuks võrdlusriigiks. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Pidades silmas Hiina RV eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate suurt arvu, kavandati algatamisteates dumpingu ja kahju kindlaksmääramisel kasutada kooskõlas algmääruse artikliga 17 väljavõttelist uuringut. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel valimi moodustada, paluti kõikidel teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel ning liidu importijatel ja tootjatel endast komisjonile teada anda ja vastavalt algatamisteatele esitada põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010. Samuti konsulteeriti Hiina RV ametiasutustega.

(5)

Hiina RV eksportivatelt tootjatelt saadi valimi koostamiseks kuusteist vastust, seega oli kaetud 86 % uurimisperioodi ajal toimunud impordist, nagu on selgitatud allpool. Koostöö tase hinnati kõrgeks.

(6)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 koostas komisjon eksportivate tootjate valimi liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Moodustatud valimisse kuulus kaks individuaalselt tegutsevat eksportivat tootjat ja üks eksportivate tootjate rühm, mis koosnes neljast seotud äriühingust. Valimisse kuuluvatelt äriühingutelt pärit import moodustas 42 % uurimisperioodi impordist, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 13. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamise asjus asjaomaste isikutega ja Hiina RV ametiasutustega, kes vastuväiteid ei esitanud.

(7)

Liidu tootmisharust esitas nõutud teabe kaksteist tootjat ja nad olid nõus enda kaasamisega valimisse. Seega moodustas komisjon valimi, mis koosnes neljast suurimast liidu tootjast, kelle müük ja tootmine moodustab liidu tootmisharu kogumüügist 70 %, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 59.

(8)

Ainult neli sõltumatut importijat esitas nõutud teabe algatamisteates ettenähtud tähtajaks. Seepärast otsustati, et sõltumatute importijate osas ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(9)

Selleks, et võimaldada valimisse kuuluvatel Hiina RV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kõik valimisse kuuluvad Hiina RV eksportivad tootjad taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 või individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Lisaks taotles üks eksportiv tootja, kelle äriühing koosnes mitmest seotud äriühingust, kes ei kuulunud valimisse, individuaalset kontrollimist kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 3.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele, valimisse mittekuuluvatele eksportivatele tootjatele, kes taotlesid individuaalset kontrollimist, neljale valimisse kuuluvale liidu tootjale, neljale koostööd tegevale sõltumatule importijale ja kõigile teadaolevatele kasutajatele liidus. Küsimustikud saadeti ka USA tootjatele, keda kavandati kasutada võrdlusriigina, nagu oli märgitud algatamisteates, ning teiste võimalike võrdlusriikide tootjatele. Küsimustike vastused saadi valimisse kuuluvatelt Hiina RV eksportivatelt tootjatelt, ühelt koostööd tegevalt tootjalt, kes taotles individuaalset kontrollimist, ühelt USA tootjalt ja ühelt Kanada tootjalt (keda kavandati kasutada võrdlusriigina, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 43), kõigilt valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt ja neljalt sõltumatult importijalt. Ükski kasutaja ei esitanud komisjonile teavet ega andnud endast uurimise käigus teada.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta turumajandusliku või individuaalse kohtlemise analüüsi, dumpingu esialgse kindlakstegemise, tekitatud kahju ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustes:

(12)

Kuna oli vaja kindlaks määrata normaalväärtus nende Hiina RV eksportivate tootjate jaoks, kelle suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tehti selleks, et määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi Kanada andmete põhjal, kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

(13)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit hõreda koega klaaskiust kangas, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaalub rohkem kui 35 g/m2, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 7019 40 00, ex 7019 51 00, ex 7019 59 00, ex 7019 90 91 ja ex 7019 90 99 alla.

(15)

Hõreda koega klaaskiust kangast valmistatakse klaaskiust lõngast ning selline kangas võib olla erineva koeruudu suurusega ning ruutmeeter kangast võib olla erineva kaaluga. Tavaliselt kasutatakse seda kangast ehitussektoris sarrusmaterjalina (väline soojusisolatsioon, marmori/põrandasarrus, seina defektide parandamine).

(16)

Pärast menetluse algatamist palus üks klaaskiust plaate tegev Hiina RV eksportiv tootja selgitada, kas kõnealune toote tüüp kuulub toote määratluse alla. Konsulteeriti liidu tootmisharuga ning leiti, et selliseid plaate võib liigitada tootmisahela järgmise etapi toodetena ning seega ei peaks neid tingimata vaatlusaluse toote määratluse alla liigitama. Kuna menetluse praeguses etapis puudus komisjonil teave, mille põhjal teha lõplik järeldus kõnealuse toote põhiomaduste suhtes, siis otsustati esialgu käsitada klaaskiust plaate vaatlusaluse toote osana ning oodata, kuni huvitatud isikutelt laekub uurimise edasises käigus täiendavat teavet ning uusi põhjendusi.

(17)

Uurimisel leiti, et vaatlusalusel tootel ning Hiina RVs ja esialgu võrdlusriigiks määratud Kanada omamaisel turul toodetavatel ja müüdavatel hõreda koega klaaskiust toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdavatel hõreda koega klaaskiust toodetel on põhiliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Allpool kirjeldatud üldist metoodikat on kohaldatud kõikide Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes, eesmärgiga kindlaks määrata, kas nad kasutasid dumpinguhindu või mitte.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastasid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(20)

Käesolevas uurimises taotlesid kõik valimisse kuuluvad eksportivad tootjad turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul.

(21)

Eespool nimetatud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormides esitatud teavet ja kogu muud vajalikku teavet järgmiste äriühingute valdustes:

(22)

Esialgsel uurimisel selgus, et kaks Hiina RV eksportivat tootjat täitsid kõik algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks, aga kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat (kes moodustasid seotud äriühingute rühma) ei vastanud 2. kriteeriumile, milles käsitletakse rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Täpsemalt leiti, et teatavad kulud, tulud ja finantsaruanded ei peegeldanud korrektselt tegelikku rühma kuuluvate äriühingute finantsolukorda. Pealegi ei olnud nende aruannete puudulikkust märgitud audiitori aruandes.

(23)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kaebuse esitajaid ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Teavitatutele anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(24)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavaks tegemist saadi kommentaarid üksnes valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt / rühmalt, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud. Need kommentaarid ei olnud aga seda laadi, et tehtud järeldusi oleks tulnud muuta, kuna neis ei eitatud puudusi, vaid esitati üldisi selgitusi asjaolu kohta, et kogu äriühingute rühma juhtis ainult üks eraisik ja et rühma kuuluvad äriühingud olid oma äritegevuse ühendamisel üleminekuetapis.

(25)

Just enne dumpingu kindlakstegemise kontrollkäike sai komisjon mõned vastuväited (üks neist dokumentaalselt põhjendatud) nende kahe Hiina RV eksportiva tootja kohta, kelle suhtes oli algselt kavandatud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. Kõnealuseid vastuväiteid kontrolliti kontrollkäikude raames.

(26)

Esimese eksportiva tootja kohta saadud vastuväites väideti konkreetselt seda, et kõnealune tootja esitas oma turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis ning turumajandusliku kohtlemise üle otsustamise kontrollkäigu ajal võltsitud andmeid põhikirja kohta. Komisjonile esitati väidetava originaalpõhikirja koopiad ja äriühingu aktsionäride vastav ühisettevõtte leping (Joint Venture Contract). Dumpingu kindlakstegemise kontrollkäigu ajal esitas eksportiv tootja põhikirja sertifitseeritud koopia, mille oli registreerinud kohalik ametiasutus ja mis oli sama dateerimata dokument, mis esitati turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis ning turumajandusliku kohtlemise üle otsustamiseks tehtud kohapealse kontrollkäigu ajal.

(27)

Kui seda dokumenti võrreldi komisjonile saabunud dokumendiga (vt põhjendus 25 ja 26), ilmnesid erinevused kuupäevades, asjaomastes isikutes ja teatavates sätetes, milles käsitleti tööjõu palkamise piiranguid. Samuti leiti äriühingu poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud ning komisjoni saabunud ühisettevõtte lepingute võrdlemisel erinevusi müügipiirangute puhul.

(28)

Kõnealusele eksportivale tootjale saadeti kiri, milles teda informeeriti, et ilmsiks tulnud teave võib anda põhjust algmääruse artikli 18 kohaldamiseks, ning paluti kommentaare. Eksportiva tootja vastuses ei esitatud erinevuste kohta piisavalt selgitusi, mille alusel oleks võinud lükata kõrvale kahtlused algsete dokumentide ja eksportiva tootja poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud teabe autentsuse osas.

(29)

Teise eksportiva tootja kohta saadud vastuväites osutati sellele, et auditeeritud finantsaruanded olid võltsitud. Seda väidet kontrolliti kohapeal ning tehti kindlaks erinevused eelarve ülejäägi ülekandmisel 2006. aastast (auditeerimata aruanne) 2007. aasta finantsaruandesse (mis oli esimene auditeeritud aruanne). Lisaks ei olnud äriühingu raamatupidamisaruandluses märkeid auditeerimise eest tasumise kohta aastatel 2007 ja 2008.

(30)

Ka sellele eksportivale tootjale saadeti kiri, milles teda informeeriti kohapeal kindlaks tehtud erinevustest, ning paluti kommentaare. Äriühingut teavitati ka sellest, et see uus teave võib anda põhjust algmääruse artikli 18 kohaldamiseks. Eksportiva tootja vastuses ei esitatud mingisugust täiendavat teavet, mille põhjal oleks võinud kõrvale lükata kahtlused tema finantsaruandes esitatud arvude täpsuse ja täielikkuse osas. Vastupidi, oma vastuses tunnistas eksportiv tootja, et 2006. aasta kohta oli kaks erinevat raamatupidamisarvestust, milles olid erinevad arvud, ja et 2007. ja 2008. aasta aruannetes oli vigu, mida audiitor ei olnud märkinud.

(31)

Eespool kirjeldatud uue teabe põhjal otsustati, et esimene eksportiv tootja esitas uurimise käigus eksitavat teavet. Selle põhjal otsustati kohaldada algmääruse artiklit 18 ja võtta tagasi esialgne ettepanek turumajandusliku kohtlemise kohaldamise kohta.

(32)

Teise eksportiva tootja puhul otsustati keelduda turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest põhjendusega, et ta ei täida turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks tehtava hindamise 2. kriteeriumi.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestatakse selle artikliga hõlmatud riikide suhtes vajadusel üleriigiline tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(34)

Kolm valimisse kuuluvat eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Eespool kirjeldatud järelduste põhjal kohaldati esimese eksportiva tootja suhtes algmääruse artiklit 18, seega keelduti ka individuaalse kohtlemise kohaldamisest. Teise eksportiva tootja puhul leiti, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ning seega võimaldati talle individuaalset kohtlemist.

(35)

Kolmanda, turumajandusliku kohtlemise tingimusi mitte täitva eksportiva tootja (äriühingute rühm) puhul otsustati talle võimaldada individuaalset kohtlemist, sest leiti, et ta vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(36)

Olemasoleva teabe põhjal leiti esialgu, et kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele vastavad kaks valimisse kuuluvat Hiina RV eksportivat tootjat:

(37)

Seotud äriühingute rühm, keda valimisse ei kaasatud ja kes taotles individuaalset uurimist, taotles ka turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, juhul kui uurimise käigus otsustatakse, et see rühm ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele. See äriühingute rühm tagastas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi selleks ettenähtud tähtajaks.

(38)

Individuaalset uurimist taotlenud äriühingu poolt turumajandusliku kohtlemise taotluse vormis esitatud teavet ei kontrollitud. Seda tehakse hiljem.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(40)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina RV puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(41)

Neli koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et USA ei oleks sobiv võrdlusriik, kuna see klaaskiust lõng, mida nad kasutavad ja mis on vaatlusaluse toote tootmisel peamine tooraine, on teist tüüpi klaasist kui see, mida Hiina RV eksportivad tootjad kasutavad, st USAs kasutatav tooraine on kallim. Nad tegid ka ettepaneku, et USA asemel võiks kasutada Türgit või Taid, sest vaatlusaluse toote tootjad neis kahes riigis kasutavad sama tüüpi klaaskiust lõnga kui Hiina RV eksportivad tootjad.

(42)

Komisjon uuris ka, kas mõni teine riik võiks sobida võrdlusriigiks, ja saatis küsimustikud vaatlusaluse toote tootjatele Kanadas, Horvaatias, Türgis ja Tais. Küsimustikule vastasid ainult üks vaatlusaluse toote tootja USAs ja ainus tootja Kanadas.

(43)

Kontrolliti nii Kanada kui ka USA turge, et otsustada, kas neid sobib kasutada võrdlusriigina. Kuigi Kanadas toodab vaatlusalust toodet vaid üks tootja, leiti, et tegemist on avatud turuga, kus ei kohaldata impordi tollimakse ja et turu konkurentsi tagab vaatlusaluse toote suures koguses importimine paljudest kolmandatest riikidest. Lisaks leiti, et Kanada tootja valmistab vaatlusaluse toote kõiki tootetüüpe, mitte nagu USA tootja, kes valmistab ainult ühte tüüpi samasugust toodet, seega võimaldaks Kanada tootja andmete kasutamine arvutada normaalväärtust vaatlusaluse toote iga tüübi puhul. Uurimine näitas, et Kanadat võiks esialgu pidada sobivaks võrdlusriigiks, et määrata kindlaks normaalväärtus.

(44)

Koostööd teinud Kanada tootja saadetud vastuses esitatud teavet kontrolliti kohapeal ning see osutus piisavalt usaldusväärseks, et määrata selle põhjal normaalväärtus.

(45)

Seega tehakse esialgne järeldus, et Kanada on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt sobiv ja põhjendatud võrdlusriik.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, nagu on allpool kirjeldatud.

(47)

Kanada tootja samasuguse toote omamaine müük leiti koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate poolt liitu eksporditava vaatlusaluse toote mahuga võrreldes olevat representatiivne.

(48)

Leiti, et uurimisperioodil toimus Kanada tootja valmistatud samasuguse toote iga tootetüübi müük omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele tavapärase kaubandustegevuse tingimustes. Kuid kuna Kanadas toodetud ja müüdud samasuguse toote ja Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote kvaliteet on erinev, leiti, et on õigem kehtestada arvestuslik normaalväärtus, et saaks arvesse võtta kvaliteedi erinevust ning tagada, et võrdlus oleks õiglane (vt põhjendus 52).

(49)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad kindlaks Kanada tootja andmete põhjal.

(50)

Kuna kahe valimisse kuuluva ja koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksportmüük liitu otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(51)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

(52)

Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Normaalväärtust kohandati tootmiseks vajamineva materjali (kemikaalid, kate ja tooraine (lõnga klaaskiu tüüp) kvaliteedi erinevuse suhtes. Vastavalt vajadusele võeti kohandamisel arvesse kaudseid makse, mereveo-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid, pakendamiskulusid, laenumakseid ning pangatasusid kõikidel juhtudel, kui need osutusid põhjendatuks ja täpseks ning kui kontrollitud tõendid neid kinnitasid.

(53)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati kahe valimisse kuuluva ja koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, dumpingumarginaalid kindlaks võrdlusriigis selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise normaalväärtuse ja iga liitu eksportiva äriühingu puhul selle tooteliigi suhtes kehtiva kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nagu on eespool kirjeldatud.

(54)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(55)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kindlaks nende kahe valimisse kuuluva eksportiva tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, keskmise marginaali alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikega 6.

(56)

Selleks et arvutada üleriigiline dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste koostööst hoiduvate Hiina RV eksportivate tootjate (aga ka selle valimisse kuuluva eksportiva tootja suhtes, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18), määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate väidetavat liitu suunatud ekspordi mahtu vastava Eurostati statistikaga.

(57)

Pidades silmas koostöö kõrget taset uurimises (uurimisperioodil oli koostööd teinud äriühingute osakaal Hiina RVst pärit impordi puhul ligikaudu 86 %), määrati üleriigiline dumpingumarginaal kindlaks kahe individuaalse kohtlemise osaliseks saanud eksportiva tootja puhul arvutatud kõige kõrgema marginaali alusel.

(58)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised üleriigiliselt kohaldatavad dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(59)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 19 liidu tootjat. Nende tootjate toodang moodustab liidu tootmisharu kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Pidades silmas, et teavet koguti või saadi kõigilt 19 tootjalt, kes kaebust toetasid, viidatakse edaspidi neile kui liidu tootmisharule.

(60)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 7, esitasid 12 liidu tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Valim moodustati neljast tootjast, kelle toodang moodustab hinnanguliselt umbes 70 % liidu kogutoodangust.

(61)

Liidu tarbimise arvutamisel võeti aluseks kaebuses esitatud näitajad ja täiendavalt kasutati kontrollitud näitajaid, mis saadi uurimise käigus koostööd tegevatelt tootjatelt ja importijatelt. Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti seega aluseks liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimaht liidus ning Hiina RVst ja kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht.

(62)

Selle põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

(63)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine liidus 12 %. Tarbimine suurenes 2006. ja 2008. aasta vahel 26 % ning 2008 ja 2009. aasta vahel 17 %. Uurimisperioodil suurenes tarbimine veel veidi. Ajutist langust 2009. aastal võib selgitada ehitusturu kokkutõmbumisega.

(64)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 48 %. Tarbimise suundumuste ja ehitussektori kokkutõmbumise tagajärjel vähenes import veidi 2009. aastal. Sellegipoolest on kõnealuse impordi pikaajaline tõusutendents ilmne ning impordimahu suurenemine oli märgatavalt järsem kui liidu tarbimise suurenemine.

(65)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimahu suurenemisega kaasnes keskmise impordihinna langus, hinnad langesid 2006. aastast kuni uurimisperioodini 12 %.

(66)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 32 %, mis kõnealusel juhul tähendab peaaegu 13 protsendipunkti suurust kasvu. Uurimisperioodil moodustas asjaomasest riigist pärit impordi turuosa 51 %.

(67)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi Hiina RV koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindu valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangu hindadega uurimisperioodil, võttes aluseks võrreldavad toote keskmised hinnad. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodangu hindu korrigeeriti vastavalt tehasest hankimise netotasandile ja võrreldi impordi CIF-hindadega. Nii saadud hindu korrigeeriti impordi tollimaksu ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Lisaks korrigeeriti Hiina RVst pärit impordi hindu täiendavalt kvaliteedi seisukohast, sest Hiina RVst imporditud vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote kvaliteet oli erinev. See korrigeerimine näitab erinevusi selliste omaduste puhul nagu valmistamise suund ja ristsuund, tõmbetugevus ja venivus, kusjuures need omadused ei olnud täielikult hõlmatud toote kontrollnumbris.

(68)

Kvaliteedi osas tehtud korrigeerimisi arvesse võttes oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal protsendina liidu tootmisharu hindadest uurimisperioodil vahemikus 29,5 % kuni 30,2 %.

(69)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(70)

Tuleb juhtida tähelepanu eespool põhjenduses 7 märgitule, et komisjon moodustas valimi neljast suurimast liidu tootjast võttes aluseks nende müügi- ja tootmise mahud.

(71)

Makromajandust käsitlevad andmed (toodang, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa) kajastavad kogu liidu tootmisharu olukorda (tabelites viidatakse makroandmetele kui allikale). Muude näitajate aluseks on valimisse kuuluvate tootjate esitatud kontrollitud andmed. Neile näitajatele viidatakse kui mikroandmetele.

(72)

Uurimise käigus selgus, et osa liidu tootmisharu müügist toimus seotud äriühingute vahendusel. Need äriühingud väitsid, et neid tehinguid tuleks vaadelda sõltumatute müügitehingutena. Nad ütlesid, et äriühingud ei olnud otseselt seotud ja et müük toimus turuhinnaga. Siiski otsustati esialgu need tehingud kahju marginaali ja kahju näitajate arvutamisel kõrvale jätta, komisjonil on kavas kõnealuseid müügitehinguid täiendavalt analüüsida. Erand tehti kahe valimisse kuuluva äriühingu seotud müügitehingute suhtes, mille puhul oli edasimüügi mehhanismi selgitatud ja seda sai kontrollida.

(73)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 4 %. Üldiselt oli toodangu väljalaske trend sarnane tarbimise trendiga, st ajavahemiku 2006–2008 tõusule järgnes 2009. aastal järsk langus ning uurimisperioodil uuesti väike langus. Seega erinevalt tarbimisest ei taastunud liidu tootmisharu toodang uurimisperioodil, vaid langus pigem jätkus.

(74)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisaste vähenes vaatlusalusel perioodil 10 protsendipunkti, 2006. aasta 77 protsendilt uurimisperioodi 67 protsendini. Siiski tuleks märkida, et see võis osaliselt tuleneda asjaolust, et liidu tootjate tehtud investeeringute tulemusena tootmisvõimsus ise veidi suurenes.

Varud

(75)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu varud peaaegu kolmekordistusid. See langeb kokku müügi-ja tootmismahtude vähenemisega. Tootmismahu suhtes väljendatuna suurenes varude hulk vähem kui 4 protsendilt 2006. aastal kuni 11 protsendini uurimisperioodil.

Müügimaht ja turuosa

(76)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, mille tagajärjel vähenes turuosa 12 protsendipunkti võrra 58 protsendilt 46 protsendile liidu kogutarbimisest.

(77)

Müügihinnad

(78)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele ELis langes vaatlusalusel perioodil 3 %. Et konkureerida dumpinguhinnaga impordiga, ei vähendanud liidu tootmisharu oluliselt müügihinda. See aga tõi kaasa turuosa olulise vähenemise vaatlusalusel perioodil.

Tulusus

Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime

(79)

Nagu eespool põhjenduses 68 kirjeldatud, survestas Hiina RVst pärit import kogu vaatlusalusel perioodil liidu turul kehtivaid hindu. Sellest hoolimata suutis liidu tootmisharu 2006. ja 2007. aasta vahelisel perioodil säilitada hea finantsolukorra, kus tulusus suurenes 6 protsendilt 18 protsendile. Seejärel hakkas tulusus vähenema ja seiskus uurimisperioodil 12 % juures. Muud finantsnäitajad, näiteks varade tasuvus ja rahavoog, jäid samuti positiivseks. Teisisõnu, liidu tootmisharu ei läinud kaasa Hiina RVst pärit impordi agressiivse hinnakonkurentsiga. Selle asemel otsustasid nad tegeleda ümberstruktureerimisega, investeerides uutesse tootmistehnoloogiatesse, eesmärgiga parandada oma toodete kvaliteeti ja vähendada pikas perspektiivis tootmiskulusid. See toimus aga selle arvelt, et müügimaht vähenes ja turuosa kaotati konkurentidele Hiina RVs. Tuleks märkida, et eelnevas tulususe arvutamises ei võetud arvesse erakordseid kulusid ümberstruktureerimise eesmärgil, mida mõned valimisse kuuluvad tootjad oma aruannetes märkisid. Kui neid kulusid oleks arvestatud, oleks liidu tootmisharu tulusus olnud oluliselt madalam. See halvendaks omakorda muude eespool loetletud finantsnäitajate seisu.

(80)

Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu säilitada investeeringute kõrge taseme, seda eesmärgiga vähendada tootmiskulusid ja töötada välja tõhusamad tootmismeetodid. Võrreldes 2006. aasta näitajaga kasvasid uurimisperioodil investeeringud üle kolme korra.

(81)

Kapitali kaasamise võimet liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil probleemiks ei pidanud.

(82)

Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(83)

Samasuguse toote tootmises osalevate töötajate arv liidu tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil märgatavalt (21 %). Hoolimata töötasude kõrgest tasemest vähendas liidu tootmisharu alates 2008. aastast täiendavalt keskmist tööjõukulu töötaja kohta. Selle tulemusena suurenes vaatlusalusel perioodil tootlikkus (väljendatuna toodanguna töötaja kohta).

(84)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa uurimisperioodil tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu turule tähtsusetuks pidada.

(85)

Nagu eelnevast kahju analüüsist selgelt näha, kannatas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju müügi- ja tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, turuosa ning töötajate arvu (mis vähenes ümberstruktureerimise järgselt 21 %) osas. Seepärast ei saanud liidu tootmisharu ära kasutada turu kasvu, kasvas üksnes Hiina RVst pärit impordi turuosa. 48 protsendiline impordimahu kasv vaatlusalusel perioodil oli tõesti märgatavalt suurem liidu tarbimise suurenemisest (12 %).

(86)

Leitakse, et jätkuv oluline liidu tootmisharu hindade allalöömine Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi poolt avaldab jätkuvalt halba mõju müügimahule ja seeläbi vältimatult ka liidu tootmisharu majanduse finantsolukorrale. Keskmise ajavahemiku jooksul halvenevad tõenäoliselt Euroopa äriühingute tulusus ja muud finantsnäitajad.

(87)

Eespool kirjeldatut arvestades jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(88)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist on põhjustanud liidu tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks käsitada olulisena. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(89)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import peaaegu 50 % ja hõlmas liidu turul märkimisväärse turuosa. Samal ajal toimus otsene ja võrreldav majandusolukorra halvenemine liidu tootmisharus, mis on liidu turul teine arvestatav osaline, sest import muudest allikatest on ebaoluline.

(90)

Dumpinguhinnaga impordi mahu pideva suurenemisega kaasnes ka liidu tootmisharu hindade oluline allalöömine. Hiina RVst pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil (Eurostati andmete põhjal) oli umbes 50 % madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind. Isegi pärast kvaliteedi erinevustest tingitud korrigeerimisi arvutati nende Hiina RV eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, hinna allalöömise marginaaliks uurimisperioodil umbes 35 %. Seega on põhjust järeldada, et dumpinguhinnaga impordi tõttu langesid hinnad 2009. aastal ja uurimisperioodil; ennekõike oli dumpinguhinnaga import põhjuseks, miks liidu tootmisharu koges vaatlusalusel perioodil turuosa olulist vähenemist.

(91)

Pidades silmas ajalist kokkulangevust ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsu tõusu (selliste hindade juures, mis löövad alla liidu tootmisharu hinnad) ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügi- ja tootmismahu ning turuosade vähenemise vahel, järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(92)

Liidu tootmisharu ekspordi maht langes vaatlusalusel perioodil 25 %, kuid eksport moodustas kogu müügist keskmiselt vaid ligikaudu 8 %. Ekspordi vähenemise mõju liidu tootmisharu üldisele toimimisele oli seega pigem piiratud.

(93)

Import kolmandatest riikidest oli vaatlusalusel perioodil ebaoluline ning sellel ei saanud olla liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(94)

Majanduskriisi mõju ehitustööstusele võib selgelt ära tunda 2009. aasta tarbimise näitajate puhul. Samas oleks pidanud see kriis mõjutama liidu tootmisharu ja Hiina RV eksportijaid ühte moodi. Kahju uurimisest siiski selgus, et Hiina RVst pärit import kasvatas liidu tootmisharu arvelt oma turuosa isegi kriisi ajal.

(95)

Lisaks avaldas kriis teatavat negatiivset mõju liidu turule suhteliselt lühikese aja jooksul, sest juba uurimisperioodil võis täheldada taastumise märke.

(96)

Järelikult ei katkenud kriisi mõjul põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(97)

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, tehakse esialgne järeldus, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli vaatlusalune dumpinguhinnaga import.

(98)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti veel mitmeid asjaolusid, kuid ükski neist ei seleta vaatlusalusel perioodil ja eriti uurimisperioodil toimunud märkimisväärset turuosa, tootmis- ja müügimahtude vähenemist. Kõnealused liidu tootmisharuga seonduvad vähenemised langesid ajaliselt kokku Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega.

(99)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiina RVst pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(100)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olenemata esialgsest järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(101)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju liidu tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine viimastel aastatel tõi endaga kaasa müügimahu vähenemise liidu turul ning liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemise.

(102)

Uurimine on näidanud, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa mis tahes suurenemine on toimunud otseselt liidu tootmisharu arvelt. Tuleks rõhutada, et vaatlusalune toode on valimisse kuuluvate liidu tootjate käibe seisukohast oluline toode, sest ta moodustab nende müügikäibest ligi 40 %. Meetmeid kehtestamata on liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine vägagi tõenäoline, kui pidada silmas pikemaajalist hinnasurvet, mis liidu turul Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga kaasneks. Pealegi oleksid liidu tootmisharu meetmed ümberstruktureerimise ja toote kvaliteedi parandamise vallas siis asjatud. Meetmete kehtestamisega taastatakse kahju tekkimist välistava tasemega impordihinnad, mis võimaldavad liidu tootmisharul konkureerida õiglastes kaubandustingimustes.

(103)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(104)

Meetmete tõenäolist mõju importijatele on kaalutud vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Sellega seoses märgitakse, et neli sõltumatut importijat tegid uurimise käigus koostööd ja nende import kokku moodustas Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordist uurimisperioodil 15 %.

(105)

Suurima koostööd teinud importija juures kohapeal kontrollitud andmete põhjal ei oleks selle äriühingu puhul meetmete mõju väga tuntav, sest vaatlusalune toode moodustab üksnes väikese osa selle äriühingu käibest.

(106)

Kõnealune äriühing siiski rõhutas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus kokku on väiksem praegusest nõudlusest, mis väidetavalt veelgi kasvab. Kõnealune äriühing rõhutas ka seda, et kolmandate riikide hulgas on tarneallikaid vähe. Seepärast arvas äriühing, et tarnes võib esineda häireid, kui tollimaksude tase on liiga kõrge. Selles osas tuleb märkida, et arvestades hindade allalöömise ulatust, ei peeta kavandatud meetmete taset (mille puhul võetakse arvesse vaatlusaluse Hiina RVst pärit toote ja samasuguse liidu tootmisharu toodetud toote kvaliteedi erinevusi) selliseks, mis peataks Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi liitu.

(107)

Küsimustikud saadeti 13 teadaolevale kasutajale, Ükski neist ei vastanud ega otsustanud teha selles menetluses koostööd. Ka tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid märkusi.

(108)

Seega, kuna puudub teave vaatlusaluse toote osatähtsuse kohta tootmisahela järgmise etapi tootjate tootmiskuludes või järgmise etapi toodete müügi osatähtsuse kohta kasutajate kogukäibes, ei ole võimalik uurimise praeguses järgus hinnata meetmete mõju nendele äriühingutele. Koostöö puudumist võib lugeda ka märgiks sellest, et meetmete mõju kasutajatele on pigem piiratud.

(109)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordile kohaldavate ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(110)

Võttes arvesse dumpingut, sellest tulenevat kahju, asjaolude põhjuslikku seost ja liidu huve, tuleks kehtestada Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed, et vältida dumpinguhinnaga impordi tagajärjel edasise kahju tekkimist liidu tootmisharule.

(111)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(112)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 12 % käibest. See oli liidu tootmisharu keskmine tulususe tase aastatel 2006–2007. Kui võtta arvesse, et dumpinguhinnaga import mõjutas vaatlusaluse toote tulusust, on selge, et nimetatud kasumimäär on mõistlik ja mitte liiga kõrge. Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kuna tootmisharu sihtkasum on võrdne liidu tootmisharu tegeliku kasumiga uurimisperioodil, võeti arvutamisel aluseks kaalutud keskmine hind tehasest hankimise tasandil.

(113)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus iga koostööd tegeva Hiina RV eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist; selleks võrreldi iga äriühingu puhul hindade allalöömise arvutustes tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu toodete keskmise mittekahjustava müügihinnaga liidu turul. Selles võrdluses kindlakstehtud erinevus väljendati protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast.

(114)

Sellest lähtuvalt on esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(115)

Kooskõlas dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud meetodiga arvutati kahjumarginaal nende koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate puhul, kes ei kuulunud valimisse, nende kahe eksportiva tootja, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kahjumarginaali kaalutud keskmisena.

(116)

Dumpingumarginaali arvutamise meetodit aluseks võttes arvutati üleriigiline kahjumarginaal, mida kohaldatakse kõikide teiste koostööst hoidunud Hiina RV eksportivate tootjate suhtes ja ka nende valimisse kuuluvate eksportivate tootjate suhtes, kelle puhul kohaldati artiklit 18, kasutades kõrgeimat marginaali, mis oli määratud kahe eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist.

(117)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised üleriigiliselt kohaldatavad kahjumarginaalid protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmised:

(118)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale.

(119)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(120)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(121)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks jääktollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil Euroopa Liitu ei eksportinud.

(122)

Dumpingu- ja kahjumarginaalid ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(123)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning need tuleb lõplike järelduste kehtestamisel üle vaadata,