(1)

Komisjoni 6. augusti 2002. aasta direktiiviga 2002/72/EÜ (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta) (2) on kooskõlas toidu teaduskomitee arvamusega (3) ja Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) arvamusega (4) lubatud kasutada 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaani, mille tavanimetus on bisfenool A (edaspidi „BPA”), monomeerina toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete tootmisel.

(2)

BPA on monomeerina kasutusel polükarbonaadist plastmaterjalide valmistamisel. Polükarbonaadist plastmaterjale kasutatakse muu hulgas imikute lutipudelite tootmisel. Teatavatel tingimustel kuumutades võib lutipudelitest eralduda väikeses koguses BPA-d ning see võib imenduda toitu ja jooki ning sattuda seedeelunditesse.

(3)

29. märtsil 2010 teavitas Taani valitsus komisjoni ja liikmesriike, et ta on otsustanud kohaldada määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 18 sätestatud ohutusmeetmeid ja keelata ajutiselt BPA kasutamine toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmisel, kui seda plastmaterjali kasutatakse kuni kolme aastaste laste jaoks (5).

(4)

Taani valitsus esitas ohutusmeetme võtmise põhjenduseks Taani Tehnikaülikooli juurde kuuluva riikliku toiduinstituudi (edaspidi „DTU Food”) 22. märtsil 2010 esitatud riskihinnangu. Riskihinnang hõlmab loomadele tehtud põhjalikku uuringut, mille käigus anti loomadele väikestes annustes BPA-d ja jälgiti selle mõju vastsündinud rottide närvisüsteemi ja käitumise arengule. DTU Food hindas ka seda, kas uued andmed muudavad eelmist hinnangut toksikoloogilise mõju kohta, mida BPA võib põhjustada närvisüsteemi ja käitumise arengule.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 18 sätestatud menetluse kohaselt palus komisjon 30. märtsil 2010, et EFSA esitaks arvamuse Taani valitsuse poolt tõendina esitatud põhjenduste kohta, mille alusel järeldati, et kõnealuse materjali kasutamine ohustab inimeste tervist, olgugi et materjali kasutamisel järgitakse asjakohaseid erinõudeid.

(6)

Prantsusmaa valitsus teavitas 6. juulil 2010 komisjoni ja 9. juulil 2010 liikmesriike, et ta on otsustanud kohaldada määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 18 sätestatud ohutusmeetmeid ja keelata ajutiselt BPA-d sisaldavate lutipudelite tootmine, importimine, eksportimine ja turule laskmine (6).

(7)

Prantsusmaa valitsus esitas ohutusmeetme võtmise põhjenduseks kaks arvamust, mille esitas 29. jaanuaril 2010 ja 7. juunil 2010 Prantsusmaa Toiduohutusamet (AFSSA) ning aruande, mille avaldas 3. juunil 2010 tervise- ja meditsiiniuuringute riiklik instituut (INSERM).

(8)

23. septembril 2010 võttis EFSA toiduga kokkupuutuvate materjalide, ensüümide, lõhna- ja maitseainete ning abiainete teaduskomisjonis (edaspidi „EFSA teaduskomisjon”) vastu arvamuse BPA kohta (7). See arvamus oli vastuseks 30. märtsil 2010 komisjoni esitatud taotlusele ja seal käsitleti ka hinnangut käitumist käsitleva teatava neuroloogilise uuringu kohta, mille Taani valitsus oli esitanud riskihindamises, samuti anti seal ülevaade ja hinnang hiljuti BPA kohta avaldatud muudele uuringutele.

(9)

EFSA teaduskomisjoni arvamuses on järeldatud, et inimestele ja loomadele avalduvat toksilist mõju käsitlevate uusimate andmete põhjaliku hinnangu tulemusena ei leitud ühtegi uut uuringut, mille alusel tuleks läbi vaadata praegu kehtiv lubatav päevane kogus 0,05 mg kehamassi kg kohta. See lubatav päevane kogus on kindlaks määratud mitme generatsiooni reproduktiivtoksilisuse uuringu põhjal, uuringud rottidel on näidanud, et kahjustav mõju puudub, kui lubatav päevane kogus on tasemel 5 mg kehamassi kg kohta, selle tulemuse suhtes on kohaldatud mõõtemääramatustegurit 100, mida peetakse BPA toksikokineetikat käsitleva kogu teabe põhjal konservatiivseks. EFSA teaduskomisjoni üks liige esitas vähemuse arvamuse, milles esitati järeldus, et teatavate uuringute käigus täheldatud mõjud on tekitanud ebakindluse, mida võib-olla praegu kehtiv lubatav päevane kogus ei hõlma ja mida tuleks seega käsitada ajutisena, kuni määramatuse kohta on kättesaadavad põhjalikumad andmed.

(10)

EFSA teaduskomisjon märkis, et mõnede arenevate loomadega tehtud uuringute põhjal on esitatud oletus muude BPA-ga seonduvate võimalike oluliste toksikoloogiliste mõjude kohta (eelkõige biokeemilised muutused ajus, immuunsüsteemi muutused ja rinnavähki haigestuvuse võimalik suurenemine). Neil uuringutel on mitmeid puudusi. Uuringutulemuste asjakohasust inimeste tervisega seoses ei ole praegu võimalik hinnata. Kui tulevikus esitatakse mis tahes uusi asjakohaseid andmeid, vaatab EFSA teaduskomisjon oma arvamuse üle.

(11)

Kuni neljanda elukuuni söövad imikud ainult imikutele ettenähtud toidusegusid või rinnapiima ning need jäävad peamiseks toiduks veel mõne kuu vältel. 2006. aastal esitatud arvamuses jõudis EFSA järeldusele, et kolme kuni kuue kuu vanused imikud, kelle toitmisel kasutatakse polükarbonaadist lutipudeleid, puutuvad BPA-ga kokku kõige rohkem, olgugi et alla TDI. Selle imikute rühma puhul väheneb BPA-ga kokkupuude, kui polükarbonaadist lutipudelitest toitmise etapp on läbi ja muud toitumise viisid hakkavad domineerima.

(12)

Isegi kui imik suudab elimineerida BPA-d halvima kokkupuute olukorras, rõhutati EFSA arvamuses, et imikutel ei ole süsteem, millega elimineerida BPA-d, niivõrd välja arenenud kui täiskasvanutel, ning et esimese kuue elukuu jooksul alles jõutakse järk-järgult täiskasvanute tasemele.

(13)

Võimalik toksikoloogiline mõju võib olla suurem arenevate organismide puhul. Toidu teaduskomitee 1997. (8) ja 1998. aasta (9) arvamuste kohaselt on teatav toksikoloogiline mõju (eelkõige endokrinoloogia ja reproduktiivsuse valdkonnas ning mõju immuunsüsteemile ja närvisüsteemi arengule) imikute puhul eriti oluline. BPA mõju reproduktiivsusele ja närvisüsteemi arengule on väga põhjalikult uuritud tavapäraste mitut generatsiooni hõlmava reproduktiivtoksilisuse katsete ning muude uuringute käigus, kus on arvesse võetud mõju arenevatele organismidele ja mille käigus ei ilmnenud mingeid mõjusid koguste puhul, mis jäävad lubatavast päevasest kogusest madalamale tasemele. Uuringud, mida aga ei saanud nende puudulikkuse tõttu lubatava päevase koguse määramisel arvesse võtta, näitasid, et BPA mõju võib olla toksikoloogia seisukohast oluline. Need mõjud, eriti biokeemilised muutused ajus, mis võivad mõjutada närvisüsteemi arengut ja tekitada muutusi immuunsüsteemis, on valdkonnad, mis eriti imikute puhul muret tekitavad, ning neid rõhutati ka toidu teaduskomitee 1997. ja 1998. aasta arvamustes. Lisaks mainitakse EFSA 2010. aasta arvamuses, et varane kokkupuude BPA-ga omab tugevnevat mõju vähi tekkele hilisemas elus, kui kantserogeeniga kokku puututakse. Ka sel juhul on eriti tundlik etapp organismi arengufaas. Seega võib nende leidudega seoses lugeda imikuid eriti haavatavaks rahvastiku osaks ning nendega seoses ei ole siiani olulist mõju inimeste tervise suhtes lõplikult hinnatud.

(14)

2006. aastal avaldatud EFSA arvamuse põhjal on imikute polükarbonaadist lutipudelid peamine allikas, mille kaudu imikud BPA-ga kokku puutuvad. ELi turul on muudest materjalidest nagu klaas ja teistest plastidest valmistatud lutipudeleid. Kõnelaused muud materjalid peavad olema vastavuses rangete ohutusnõuetega, mis kehtivad toiduga kokkupuutuvate materjalide suhtes. Seega puudub vajadus BPA-d sisaldavate polükarbonaadist lutipudelite edasiseks kasutamiseks.

(15)

Pidades silmas, et imikud võivad olla eriti tundlikud BPA potentsiaalse mõju suhtes, kuigi isegi imikut peetakse võimeliseks bisfenool A mõju elimineerima ja isegi kui oht inimese tervisele ei ole veel täielikult tõendamist leidnud, on asjakohane vähendada imikute kokkupuudet BPA-ga niipalju kui võimalik, kuni saadakse täiendavaid teaduslikke andmeid, mis selgitaksid mõningate täheldamist leidnud BPA mõjude toksikoloogilist olulisust, seda eelkõige seoses biokeemiliste muutustega ajus, immuunsüsteemi muutustega ja rinnavähki haigestuvuse võimaliku suurenemisega.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (10) artiklis 7 osutatud ettevaatuspõhimõtte kohaselt võib EL võtta olemasoleva teabe põhjal ajutiselt meetmeid, kuni riski on täiendavalt hinnatud ja meede on mõistliku ajavahemiku jooksul läbi vaadatud.

(17)

Võttes arvesse, et teadusuuringute praeguse seisu järgi on ebakindlust selles osas, kui kahjulik on imikutele (11) polükarbonaadist lutipudelite kaudu saadav kokkupuude BPA-ga, tuleks seda teemat selgitada. Komisjonil on ettevaatuspõhimõtte kohaselt õigus võtta ennetavaid meetmeid seoses BPA kasutamisega imikute polükarbonaadist lutipudelites. Ettevaatuspõhimõtet kohaldatakse olukorras, kus teadusuuringute vallas on ebakindlust, isegi kui oht inimeste tervisele on veel tõestamata.

(18)

Seega on peamise eesmärgi – inimeste tervise kaitstuse kõrge taseme tagamise – saavutamiseks vajalik ja asjakohane kõrvaldada inimeste füüsilist ja vaimset tervist ohustavad tegurid, milleks imikute puhul võib olla kokkupuude BPA-ga lutipudelite kaudu.

(19)

Komisjon on hinnanud imikute lutipudelite turgu ja saanud asjaomastelt tootjatelt vihjeid, et tööstuses on käimas vabatahtlik tegevus turul müüdava kauba asendamiseks ja et kavandatud meetme mõju majandusele on piiratud. Seega tuleks kõik BPA-d sisaldavad imikute lutipudelid ELi turul 2011. aasta keskpaigaks turult kõrvaldada.

(20)

Kuni saadakse uusi teaduslikke andmeid BPA teatavate mõjude toksikoloogilise olulisuse selgituseks, eelkõige andmeid biokeemiliste muutuste kohta ajus, immuunsüsteemi muutuste kohta ja rinnavähki haigestuvuse võimaliku suurenemise kohta, tuleks BPA kasutamine ja turule laskmine imikute polükarbonaadist lutipudelites ajutiselt keelata. Direktiivi 2002/72/EÜ tuleks seega vastavalt muuta. EFSA on volitatud lõpliku seisukoha selgitamiseks vajalikke uusi uuringuid jälgima.

(21)

Kavandatud meetme rakendamisega seonduvate tehnilise ja majandusliku teostatavuse hindamise järgselt on jõutud järeldusele, et meede ei piira kaubandust rohkem, kui on vajalik ELi poolt kehtestatud inimeste tervise kaitstuse kõrge taseme saavutamiseks.

(22)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,