19.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 212/13

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia –, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta; (2) mõlemaid dokumente koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Komisjon võttis 12. jaanuaril 2011 vastu esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale tähistab ELi majanduse juhtimise uue tsükli ja majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise esimese Euroopa poolaasta algust.

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis 25. märtsil 2011 heaks eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide prioriteedid (kooskõlas nõukogu 15. veebruari ja 7. märtsi 2011. aasta järelduste ning komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga). Ülemkogu rõhutas vajadust pidada esmatähtsaks eelarve usaldusväärsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamist, tööturureformide abil töötuse määra vähendamist ning uute jõupingutuste tegemist majanduskasvu toetamiseks. Ta kutsus liikmesriike üles viima neid prioriteete ellu konkreetsete meetmete abil, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(5)

Euroopa Ülemkogu kutsus laiendatud euroala paktiga ühinenud liikmesriike 25. märtsil 2011 üles esitama õigeaegselt kohustused, mis lisatakse nende stabiilsus- või lähenemisprogrammidesse ja riiklikesse reformikavadesse.

(6)

Madalmaad esitasid 29. aprillil 2011 oma 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2011–2015 ja 2011. aasta riikliku reformikava. Vastastikuse seose arvessevõtmiseks hinnati stabiilsusprogrammi ja reformikava üheaegselt.

(7)

Vaatamata varasematele headele tulemustele kannatas väga avatud Madalmaade majandus kriisi arenedes märkimisväärselt – SKP reaalkasv vähenes 2009. aastal peaaegu 4 %. 2009. aasta teises pooles hakkas majandus välisnõudluse suurenedes elavnema ning 2010. aasta esimeses pooles sai elavnemine juba hoo sisse, andes tulemuseks 1,8 % SKP kasvu. Kriisi mõju tööturule oli suhteliselt piiratud. Tööpuudus langeb oodatavalt järgmise kahe aasta jooksul järk-järgult 4,5 %-lt 2010. aastal 4 %-le 2012. aastal. Kriis mõjus raskelt Madalmaade riigi rahandusele, nii et valitsemissektori eelarvepuudujääk tõusis 5,5 %-ni SKPst 2009. aastal ja 5,4 %-ni SKPst 2010. aastal. Valitsuse tegevus finantseerimisasutuste toetamisel ja finantsturgude stabiliseerimisel tõi kaasa valitsemissektori võla suhte suurenemise 15 protsendipunkti võrra SKPst, mille tulemusel jõudis võla suhe 2009. aastal 60,8 %-ni SKPst.

(8)

Võttes aluseks määruse (EÜ) nr 1466/97 kohase ajakohastatud stabiilsusprogrammi hinnangu, on nõukogu arvamusel, et stabiilsusprogrammis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Stabiilsusprogrammis on aluseks võetud komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosist pisut tagasihoidlikumad 2011. ja 2012. aasta majanduskasvu prognoosid. Stabiilsusprogrammiga kavatsetakse vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki allapoole 3 % kontrollväärtust 2012. aastal, mis oleks üks aasta enne ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses määratud tähtaega. Stabiilsusprogrammis esitatud arvandmete põhjal jõutakse stabiilsusprogrammi perioodi lõpuks peaaegu keskpika perioodi eesmärgi (milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst) saavutamiseni, kuna komisjoni arvutuste kohaselt on struktuurne eelarvepositsioon 2015. aastal – 0,8 % SKPst. Eelarvestrateegiat toetavad igakülgselt kuni 2015. aastani piisavalt täpsustatud meetmed, kuigi nende rakendamisega seonduvad mõned riskid, mis on peamiselt seotud tervishoiu ülekulude tasakaalustamise suutlikkusega ja kohalike omavalitsuste kulude jälgimisega. Ajavahemikul 2011–2013 parandatakse eelarvepositsiooni aastas keskmiselt 0,75 % SKPst, mis on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vastu võetud nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega. Ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajale järgnevatel aastatel (2014. ja 2015. aastal) peaks ümberarvutatud struktuurne eelarveseisund paranema 0,25 % 2014. aastal ja 0,5 % 2015. aastal, mis jääb pisut alla struktuurse eelarveseisundi nõutava 0,5 % suuruse paranemise kuni keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseni.

(9)

Madalmaade ametiasutuste kavandatav ja rakendatav eelarve konsolideerimine sõltub tugevalt suuresti struktuursetest kulukärbetest, mis lähtestsenaariumiga võrrelduna moodustavad stabiilsusprogrammi perioodi lõpuks (2015. aastal) ligikaudu 3 % SKPst. Selle tulemusel saadavas kohandamiskavas nähakse ette valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamine 3,8 %-lt SKPst 2011. aastal 2,4 %-ni SKPst 2012. aastal, mis jääb allapoole järgnevalt ajavahemikul 2013–2015 võetavatest umbes 0,5 % suurustest aastastest vähendustest. Madalmaad on kindlalt pühendunud nende eesmärkide saavutamisele. Selliste majanduskasvu toetavate poliitikavaldkondade nagu haridus kaitsmine eelarvekärbete eest väldiks tulevase majanduskasvu potentsiaali kahjustamist ja aitaks kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikule kõrvaldamisele.

(10)

Lisaks lühiajalisele konsolideerimisele on üks peamisi probleeme riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamine, millele avaldab negatiivset mõju elanikkonna vananemisega seotud kulude kiire kasv. Elanikkonna vananemisega seotud pikaajalised kulud, eelkõige pikaajalise hoolduse kulud ja pensionid, on selgelt üle ELi keskmise. Pikaajalise hoolduse kulude oodatav suurenemine on komisjoni 2009. aasta rahvastiku vananemist käsitleva aruande kohaselt suurim Euroopas. Selle peamine põhjus on ulatusliku ametliku pikaajalise hoolduse süsteemi (nt avalik pikaajaline kindlustus, mis hõlmab isikuhooldust, õendust, abistamist, ravi ja raviasutustes viibimist) olemasolu, samal ajal kui mitteametlikul hooldusel on Madalmaades väiksem roll. Komisjoni viimase hinnangu kohaselt on riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ohustavad riskid suured. Lisaks konsolideerimiskavale on Madalmaade valitsus esitanud parlamendile pikaajalist jätkusuutlikkust toetavad meetmed, sh seadusjärgse pensioniea tõusu kohta, ent mida ei ole veel vastu võetud.

(11)

Madalmaade tööturgu iseloomustab suhteliselt kõrge tööturul osalemise määr, kõrge tootlikkus töötatud tunni kohta ja väike tööpuudus. Tööturul on siiski peamine väljakutse suurendada rakenduseta tööjõupotentsiaali kasutamist eelkõige selleks, et kompenseerida elanikkonna vananemisega kaasnevat tööealise elanikkonna oodatavat vähenemist Kõige värskemate kättesaadavate andmete põhjal on keskmine aasta jooksul töötatud tundide arv ELi madalaim. Madala töötatud tundide arvu põhjuseks on see, et väga suur osa elanikkonnast, eelkõige naistest, töötab osalise tööajaga, mis peegeldab isiklikke eelistusi, kuid ka seda, et on olemas rahalised tegurid, mis motiveerivad kas mitte tööturule sisenema või töötundide arvu mitte suurendama. Praegu on Madalmaades üheks peamiseks teguriks, mis motiveerib leibkonna teisel sissetuleku saajal tööturule mitte sisenema või mitte rohkem tunde töötama, leibkonna teisele sissetulekule kehtestatud kõrge maksu piirmäär, mis võib mõnel juhul, muu hulgas sissetulekust sõltuvate hüvitiste (nt lapsehoolduse hüvitis) vähendamise ja üldise maksukrediidi tulemusel ulatuda 80 %-ni.

(12)

Osalise puudega, pikaajaliste töötute kasvava ja mitmekesise rühma puhul, kes on üha suurenevas struktuurse töötuse ohus, ei näi aktiivsete tööturumeetmete rakendamine olevat positiivseid tulemusi andnud. Kolmandate riikide kodanikud seisavad vastamisi eriliste raskustega, mis laiendab püsivaid tööhõive ja töötuse lõhesid.

(13)

Madalmaade teadusuuringute ja innovatsioonisüsteem on suutnud säilitada oma innovatsioonivõime, kuid erasektori väike osakaal teadus- ja arendustegevusse tehtavates investeeringutes võib avaldada negatiivset mõju Madalmaade majanduse tulevasele majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Valitsus on seadnud eesmärgiks luua teadusuuringutele ja innovatsioonile suurt rõhku panevatele ettevõtetele (sh välisettevõtetele) atraktiivne keskkond maksusoodustuste, ettevõtjatele antava ruumi ja tipptasemel teadustegevusega. Eelarve konsolideerimise vajaduse tõttu käesoleval aastal võidakse mõnede ettevõtetele suunatud toetuste andmine siiski lõpetada, samal ajal kui ülejäänud toetusi ühtlustatakse ja suunatakse need „kõige tähtsamatele majandusvaldkondadele” ning asendatakse need üldisemate maksustamismeetmetega.

(14)

Ettevõtluskeskkonnale avaldavad negatiivset mõju maantee- ja raudteetranspordis väga sagedased ummikud. Ummikute tase on üks ELi kõrgemaid. Selles kontekstis avaldab suhteliselt ebatõhus transpordi infrastruktuur negatiivset mõju tööjõu liikuvusele ja seega tootlikkuse kaudu ka potentsiaalsele majanduskasvule. Töötajad peavad toime tulema pikkade töö ja kodu vaheliste sõitudega, raskesti prognoositavate sõiduaegadega ja ummikutest tulenevate suurte kuludega. Kui poliitikat ei muudeta, suurenevad viimatinimetatud oodatavalt veelgi kuni 2020. aastani. Infrastruktuuri kasutamise tõhususe parandamine (nt teemaksu meetmete abil) aitaks kaasa tööjõu liikuvuse ja tootlikkuse parandamisele ja seega toetaks ka potentsiaalset majanduskasvu.

(15)

4. aprillil 2011 andsid Madalmaad teada mitmetest laiendatud euroala pakti raames võetud kohustustest. Kõnealuste kohustuste hulka kuuluvad meetmed konkurentsi edendamiseks (üldisemate maksuvähenduste ja halduskoormuse vähendamisel põhineva uue ettevõtluspoliitika kehtestamine) ja tööhõive suurendamiseks (sotsiaalkindlustuse muutmine aktiveerivamaks ja töötuhüvitistest sõltuvuse vähendamine), et aidata veelgi kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele (stabiilsuse ja kasvu pakti kajastamine siseriiklikus õiguses) ja tugevdada finantsstabiilsust (järelevalveasutustele suuremate volituste andmine). Need kohustused seonduvad pakti kõigi valdkondadega. Need kujutavad endast jätku stabiilsusprogrammis ja riiklikus reformikavas kirjeldatud laiemale reformikavale. Siiski puuduvad täpsemad andmed nende ajakava ja nende rakendamiseks vajalike meetmete kohta. Nimetatud kohustusi on hinnatud ja soovitustes arvesse võetud.

(16)

Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava, seahulgas laiendatud euroala pakti raames võetud kohustusi. Komisjon on arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Madalmaade fiskaal- ja sotsiaal-majandusliku poliitika jätkusuutlikkuse, vaid ka nende ELi eeskirjadele ja suunistele vastavuse seisukohast, pidades silmas vajadust tugevdada ELi majanduse üldjuhtimist ELi tasandi panuse lisamise kaudu tulevastesse siseriiklikesse otsustesse. Komisjon on arvamusel, et igakülgselt täpsustatud Madalmaade eelarve konsolideerimise strateegia tuleks kavakohaselt rakendada, samal ajal säilitades kulutuste taseme valdkondades, mis toetavad pikaajalist majanduskasvu kõige enam. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks tuleks võtta täiendavaid meetmeid, eelkõige pensionite ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, et suurendada tööturul osalemist ja integratsiooni ning lahendada transpordis esinevatest ummikutest tulenevad küsimused.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hinnangut ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohast nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitust, on nõukogu läbi vaadanud Madalmaade 2011. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi ning tema arvamus (3) kajastub eelkõige punktides 1 ja 2 esitatud soovitustes. Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta järeldusi, on nõukogu läbi vaadanud Madalmaade riikliku reformikava,

1.

rakendada 2012. aasta eelarvestrateegiat kooskõlas nõukogu soovitusega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, viies kõrge valitsemissektori võlasuhte langustendentsi. Seejärel liikuda kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega keskpika perioodi eesmärgi suunas, järgides üldiseid kulude piirmäärasid ja konsolideerimisnõudeid, seega tagades, et konsolideerimine on jätkusuutlik ja majanduskasvu toetav, kaitstes kulutusi valdkondades, mis otseselt aitaksid kaasa majanduskasvule, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja koolitus;

2.

võtta meetmeid seadusjärgse pensioniea tõstmiseks, sidudes selle oodatava elueaga, ning toetada neid meetmeid muude meetmetega, et tõsta tegelikku pensionile jäämise iga ja parandada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Koostada pikaajalise hoolduse reformi kavand, pidades silmas elanikkonna vananemist;

3.

suurendada tööturul osalemist, vähendades fiskaalseid tegureid, mis motiveerivad leibkonna teise sissetuleku saajal mitte töötama, ja koostada meetmed, millega toetada kõige haavatavamaid rühmasid ja aidata neil uuesti tööturule integreeruda;

4.

edendada innovatsiooni, erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tugevamaid sidemeid teadusasutuste ja ettevõtete vahel, pakkudes sobivaid soodustusi uue ettevõtluspoliitika (Naar de top) kontekstis.