29.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/39

(1)

Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on Euroopa 2020. aasta strateegia raames optimeerida infotehnoloogia kasutamist majanduskasvu soodustamiseks, uute töökohtade loomiseks ja Euroopa elanike elukvaliteedi tõstmiseks. Digitaalarengu tegevuskava keskseks teemaks on Euroopa kultuurimälu digiteerimine ja säilitamine. Kultuurimälu hõlmab trükisõna (raamatud, ajakirjad, ajalehed), fotosid, muuseumieksponaate, arhiividokumente, heli- ja audiovisuaalseid materjale, monumente ning arheoloogiamälestisi (edaspidi „kultuurimaterjal”).

(2)

ELi kultuurimälu digiteerimise ja säilitamise strateegia põhineb tööl, mida paaril viimasel aastal on tehtud digitaalraamatukogude algatuse raames. Euroopas selles valdkonnas võetud meetmeid (sh Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana) on toetanud Euroopa Parlament ja nõukogu; hiljutised näited on Euroopa Parlamendi 5. mai 2010 aasta resolutsioon ja nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldused. 2011.–2014. aasta kultuurialases tööplaanis, mille nõukogu kehtestas oma 18. ja 19. novembri 2010. aasta kohtumisel, on osutatud vajadusele võtta digiteerimisel kooskõlastatult meetmeid.

(3)

28. augustil 2006 esitas komisjon liikmesriikidele soovituse optimeerida interneti abil Euroopa kultuuripärandi majanduslikku ja kultuurialast potentsiaali. 2008. ja 2010. aasta soovituste rakendamist käsitlevatest liikmesriikide aruannetest on näha, et liikmesriigid on saavutanud edu. Siiski ei ole kõik liikmesriigid olnud soovituse eri punktide elluviimisel ühtviisi edukad.

(4)

Peale selle on digiteerimise taust ja Euroopa tasandil tehtav koostöö paaril viimasel aastal oluliselt muutunud. Uued elemendid on Europeana veebisaidi käivitamine 2008. aasta novembris, Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitleva tarkade komitee 10. jaanuari 2011. aasta aruanne „Kultuuripärandi taassünd” ja komisjoni 24. mai 2011. aasta ettepanek orbteoseid käsitleva direktiivi kohta.

(5)

Seepärast peaksid liikmesriigid võtma ajakohastatud meetmeid kultuurpärandi digiteerimise ja internetis kättesaadavaks tegemise ning digitaalse säilitamise valdkonnas. Seoses sellega tuleks veelgi soodustada raamatukogude, arhiivide ja muuseumide materjalide digiteerimist, et Euroopa säilitaks oma rahvusvahelise juhtpositsiooni kultuuri ja loomesisu valdkonnas ning kasutaks oma rikkalikku kultuurimaterjali parimal võimalikul viisil. Nagu märkis Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee, peab Euroopa praegu tegutsema, et saada kasu digiteerimisest ja digitaalsest säilitamisest. Kui liikmesriigid ei tee selles valdkonnas investeeringuid, on oht, et digitaaltehnoloogiale üleminekuga loodavatest kultuurilistest ja majanduslikest eelistest saavad kasu muud maailmajaod kui Euroopa.

(6)

Sidusjuurdepääs kultuurimaterjalile teeb selle kõikidele Euroopa elanikele kättesaadavaks ning võimaldab seda kasutada meelelahutuseks, õpingutes või töös. See muudab Euroopa mitmekesise ja mitmekeelse kultuuripärandi internetis hästi nähtavaks ning Euroopa kultuuriasutuste vara digiteerimine aitab neil täita oma missiooni võimaldada juurdepääsu kultuuripärandile ja säilitada seda digitaalselt.

(7)

Peale selle on digiteeritud materjal korduvkasutatav nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel (näiteks õppetöö ja haridusega seotud infosisu, dokumentaalfilmide, turismirakenduste, mängude, animatsioonide ja projekteerimisvahendite loomiseks), tingimusel et autoriõigusi ja muid nendega kaasnevaid õigusi austatakse täiel määral. See annab olulise panuse loovtööstusesse, mis moodustab ELi SKPst ligikaudu 3,3 % ja tööhõivest 3 %. Selles majandusharus leiab aset üleminek digitaaltehnoloogiale, mis muudab traditsioonilisi mudeleid ja väärtusahelaid ning tekitab vajaduse uute ärimudelite järele. Digiteerimine ja kultuuripärandile laiema juurdepääsu tagamine pakub tohutuid majanduslikke võimalusi ning see on oluline eeltingimus kultuuri ja loovusega seotud suutlikkuse suurendamiseks Euroopas ning Euroopa tööstuse osalemiseks selles valdkonnas.

(8)

Digiteerimine on oluline vahend kultuurimaterjalile laiema juurdepääsu tagamiseks ja selle kasutamiseks. Liikmesriikide kooskõlastatud tegevus kultuuripärandi digiteerimiseks muudaks materjalide valiku ühtlasemaks ning aitaks vältida kattuvusi digiteerimisel. See annab ka rohkem kindlustunnet digiteerimistehnoloogiasse investeerivatele ettevõtjatele. Praegusi ja kavandatavaid digiteerimistegevusi ning digiteerimise koguselisi eesmärke kajastavad ülevaated aitaksid kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele.

(9)

Kogu Euroopa kultuuripärandi digiteerimine on kulukas ja seda ei ole võimalik üksnes avaliku sektori vahenditest rahastada. Erasektori sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlused võivad aidata digiteerimisse kaasata ettevõtjaid ning neid tuleks veelgi soodustada. Selleks et sellised partnerlused oleksid loodud õiglastel ja tasakaalustatud alustel, peaksid need vastama mitmele põhimõttele. Eelkõige on vaja kehtestada digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajalised piirangud. Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee märkis, et avaliku ja erasektori partnerluste raames digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajaline kestus ei tohiks olla pikem kui seitse aastat.

(10)

Piirkondlikku majandust mõjutatavate projektide raames toimuva digiteerimise kaasrahastamiseks on võimalik kasutada ELi struktuurifonde ja seda ka tehakse. Samas võiks kasutada sellist rahastamist laiemalt ja süstemaatilisemalt. Massiline digiteerimine võib tänu mastaabisäästule olla tõhusam. Seepärast tuleks soodustada digiteerimisvahendite tõhusat kasutamist ning võimaluse korral tuleks digiteerimisvahendeid kultuuriasutuste ja riikide vahel jagada.

(11)

Üksnes osa raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides säilitatavast materjalist on üldkasutatav selles mõttes, et see ei ole (enam) intellektuaalomandi õigustega kaitstud, samal ajal kui ülejäänud osa on intellektuaalomandi õigustega kaitstud. Kuna intellektuaalomandi õigused on kesksel kohal loovuse stimuleerimisel, tuleks Euroopa kultuurimaterjali digiteerida, teha see kättesaadavaks ja säilitada seda, võttes täiel määral arvesse autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi.

(12)

24. mail 2011 esitas komisjon ettepaneku orbteoste direktiivi kohta. Selleks et ettepanek täidaks oma eesmärgi, tuleks see kiiresti vastu võtta ja rakendada, et tagada ühtlustatud lähenemisviis orbteoste käsitlemisele kogu ELis. Orbteoste ulatuslikuks digiteerimiseks oleks ehk vaja õiguslikku toetust litsentsimislahendustele, mille sidusrühmad on vabatahtlikult välja töötanud, võttes arvesse vajadust tagada piiriülene mõju. Selleks et hõlbustada kokkulepete sõlmimist võimalikult paljude kaubandusvõrgus mittekättesaadavate materjalide digiteerimiseks, peaksid sidusrühmadega peetavad täiendavad nõupidamised põhinema komisjoni toetataval lähenemisviisil, mida kasutati sidusrühmadega peetud nõupidamistel, millel keskenduti kaubandusvõrgus mittekättesaadavatele raamatutele ja erialaajakirjadele ning mille raames sõlmiti Brüsselis 20. septembril 2011. aastal vastastikuse mõistmise memorandum. Õigusi käsitlevad andmebaasid, mis on Euroopa tasandil ühendatud, võivad aidata vähendada kasutusõiguste hankimisega seotud tehingute kulusid. Seepärast tuleks selliste mehhanismide kasutamist soodustada tihedas koostöös sidusrühmadega.

(13)

Selleks et võimaldada laialdast juurdepääsu üldkasutatavale materjalile, on vaja tagada, et üldkasutatav materjal jääb ka pärast digiteerimist üldkasutatavaks. Üldkasutatava materjali koopiatele omandi või päritolu tähistamiseks häirivalt silmatorkava vesimärgi tegemist või muid visuaalseid meetmeid tuleks vältida.

(14)

Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana avati 20. novembril 2008. Europeana platvormi arendamine sõltub suuresti sellest, mil määral liikmesriigid ja nende kultuuriasutused sinna materjale lisavad ja need elanikele nähtavaks teevad. Sellekohaseid meetmeid tuleks soodustada.

(15)

Praegu on Europeanas võimalik vahetult ligi pääseda rohkem kui 19 miljonile digiteeritud objektile. Heli- või audiovisuaalsed materjalid moodustavad nendest kõigest 2 %. Europeana kaudu kättesaadava infosisu (sh sellist liiki materjalid, mis ei ole praegu piisavalt esindatud) suurendamine muudab veebisaidi kasutajate jaoks huvitavamaks ning seda tuleks soodustada. Üldeesmärk 30 miljonit objekti 2015. aastal on kooskõlas Europeana strateegilise kavaga ja see on nurgakivi Euroopa kogu kultuuripärandi digiteerimisele 2025. aastaks. Kõigi üldkasutatavate meistriteoste (olulise kultuurilise või ajaloolise tähtsusega teosed, mille liikmesriigid on välja valinud) kättesaadavus Europeana veebisaidil rikastab seda ja see vastab kasutajate ootustele. Liikmesriikides kehtestatavad sätted, millega tagatakse, et kõik avaliku sektori rahaliste vahenditega digiteeritud materjalid tehakse Europeana veebisaidil kättesaadavaks, aitavad platvormi arendada ja luua selge raamistik kultuuriasutuste lisatava materjali jaoks. Seepärast tuleks selliste sätete kehtestamist toetada.

(16)

Digitaalset materjali tuleb hallata ja hooldada, vastasel juhul võivad failid muutuda nende säilitamiseks kasutatava riist- ja tarkvara aegumisel loetamatuks, materjal võib säilitamisvahendite amortiseerumisel kaduma minna ning uus ja muutuv infosisu võib oma mahu tõttu säilitamisvahendid üle koormata. Kuigi kogu ELis on digitaalsete materjalide säilitamisel saavutatud edu, ei ole mitmes liikmesriigis kehtestud selget ja terviklikku strateegiat digitaalse infosisu säilitamiseks. Sellise poliitika puudumine ohustab digitaalsete materjalide püsimist ning võib põhjustada digitaalkujul loodud materjalide (juba algselt digitaalsete materjalide) kaotsiminekut. Tõhusate vahendite väljatöötamisel materjali digitaalseks säilitamiseks on palju ulatuslikum mõju kui ainult kultuuriasutustele. Digitaalse säilitamisega seotud küsimused on olulised kõigile avaliku ja erasektori organisatsioonidele, kellel on kohustus digitaalseid materjale säilitada või kes soovivad seda teha.

(17)

Digitaalse säilitamisega kaasnevad rahalised, organisatsioonilised ja tehnilised probleemid ning mõnikord eeldab see õigussätete ajakohastamist. Mitu liikmesriiki on kehtestanud või kavatsevad kehtestada juriidilised kohustused, millega nõutakse, et digitaalse materjali tootjad annaksid materjalist ühe või mitu koopiat volitatud hoidlale. Materjali säilitamise kohustust käsitlevad tõhusad sätted ja meetmed võivad minimeerida nii infosisu valdajate kui ka hoidlate halduskoormust ning seetõttu on need soovitatavad. Liikmesriikide vaheline tõhus koostöö on vajalik, et vältida suuri erinevusi digitaalse materjali hoiustamist reguleerivates eeskirjades, ning sellist koostööd tuleks soodustada. Veebiarhiveerimine on uus meetod internetist materjali kogumiseks säilitamise eesmärgil. Sellega tegelevad volitatud asutused, kes materjalide hoiule andmise ootamise asemel koguvad neid aktiivselt, vähendades nii digitaalsete materjalide tootjate halduskulusid, ning seepärast tuleks see riikliku õigusega ette näha.

(18)

Kinematograafiateoste osas täiendab käesolev soovitus mitmes aspektis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (1),

1.

Arendada edasi raamatute, ajakirjade ajalehtede, fotode, muuseumieksponaatide, arhiividokumentide, heli- ja audiovisuaalsete materjalide, monumentide ning arheoloogiamälestiste (edaspidi „kultuurimaterjal”) digiteerimise kavandamist ja seiret:

2.

Soodustada kultuuriasutuste ja erasektori vahelisi partnerlusi, et luua kultuurimaterjali digiteerimiseks uusi rahastamisviise ja soodustada kultuurimaterjali innovaatilist kasutamist, tagades samas, et digiteerimisega tegelevad partnerlused luuakse õiglastel ja tasakaalustatud alustel ning vastavalt lisas esitatud tingimustele.

3.

Kasutada võimaluse korral ELi struktuurifonde, et kaasrahastada digiteerimist arukat spetsialiseerumist hõlmavate piirkondlike innovatsioonistrateegiate raames.

4.

Kaaluda viise digiteerimissuutlikkuse optimeerimiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks, mis võib seisneda kultuuriasutustes toimuva digiteerimise koondumises ja piiriüleses koostöös, mida toetavad Euroopa digiteerimistippkeskused.

5.

Parandada üldkasutatavale digiteeritud kultuurimaterjalile juurdepääsu ja selle kasutamist:

6.

Parandada autoriõigusega kaitstud materjali digiteerimist ja selle internetis kättesaadavaks tegemist:

7.

Aidata kaasa Europeana veebisaidi arendamisele:

8.

Tugevdada riiklikke strateegiaid digitaalse materjali pikaajaliseks säilitamiseks, ajakohastada strateegiate rakendamiseks koostatud tegevuskavu ning vahetada üksteisega teavet strateegiate ja tegevuskavade kohta.

9.

Sätestada siseriiklikes õigusaktides selged meetmed, millega võimaldatakse avalikel asutustel digitaalseid kultuurimaterjale säilitamise eesmärgil mitmekordselt kopeerida ja mujale viia, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

10.

Võtta vajalikud meetmed digitaalselt loodud materjali hoiustamiseks, et tagada selle pikaajaline säilitamine, ning tõhustada digitaalselt loodud materjalide hoiustamist käsitlevaid kehtivaid sätteid:

11.

Võtta algselt digitaalkujul loodud materjalide hoiustamise poliitika ja menetluse väljatöötamisel või ajakohastamisel hoiustamiseeskirjade suurte erinevuste vältimiseks arvesse arenguid teistes liikmesriikides.

12.

Teavitada komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud meetmetest hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel iga kahe aasta järel.