21.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/87


KOMISJONI SOOVITUS,

18. juuli 2011,

juurdepääsu kohta põhimaksekontole

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/442/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu (edaspidi „EL”) tarbija jaoks juurdepääsu tagamine makseteenustele on oluline, et võimaldada tal saada täit kasu ühtsest turust ja et ühtne turg toimiks korralikult. Praegu ei ole oluliste makseteenuste kättesaadavus tagatud ei makseteenuste pakkujate ega ELi kõikide liikmesriikide poolt.

(2)

Makseteenuste pakkujad on kehtestanud maksekontode avamisele lisaks seadusega ettenähtud nõuetele piiravad valikunõuded, mis võivad takistada ELis isikute vaba liikumise õiguse täielikku kasutamist. Lisaks ei võimalda maksekontole juurdepääsu puudumine tarbijal kasutada peamisi finantsteenuseid ja nõrgendab sellega tema majanduslikku ja sotsiaalset kaasatust, mille tulemusel elanikkonna kõige haavatavama osa olukord sageli halveneb veelgi. Samuti raskendab see tarbija juurdepääsu olulistele kaupadele ja teenustele. Seepärast on vaja kehtestada põhimõtted põhimaksekontole juurdepääsu kohta, kuna viimane on ülivajalik sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamiseks, et võimaldada tarbijal kasutada vähemalt tavalisi tähtsamaid makseteenuseid.

(3)

Oluline on tagada, et põhimaksekontole juurdepääsu põhimõtteid kohaldataks ühtmoodi kogu ELis. Kuid suurema tõhususe tagamiseks oleks selliste põhimõtete rakendamisel vaja arvesse võtta, et ELis on mitmesuguseid pangandustavasid.

(4)

Käesolevas soovituses on esitatud üldpõhimõtted, mida tuleks kohaldada ELis põhimaksekonto pakkumise kohta.

(5)

Käesolevat soovitust tuleks kohaldada koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (1). Vastavalt sellele peaksid põhimaksekonto suhtes kehtima tingimuste läbipaistvust ja makseteenuseid käsitleva teabe nõudeid käsitlevad eeskirjad.

(6)

Käesoleva soovitusega ei tuleks liikmesriigil ega makseteenuse pakkujal takistada ELi õiguse kohaste meetmete võtmist, mis on õiguslikult põhjendatud riikliku julgeoleku või avaliku korraga.

(7)

Tarbija, kes seaduslikult elab ELis ja kellel veel ei ole maksekontot oma residentsusliikmesriigis, peaks saama avada selles liikmesriigis põhimaksekonto ja kasutada seda. Selleks et tagada võimalikult laialdane juurdepääs põhimaksekontole, peaks liikmesriik tagama, et tarbijal oleks juurdepääs sellisele kontole, olenemata tema finantsoludest, kaasa arvatud töötus või isiklik pankrot. Igas liikmesriigis tuleks põhimaksekontole juurdepääsu õigus anda siiski vastavalt nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta), (2) eriti seoses tarbija nõuetekohase hoolsuse menetlusega.

(8)

Lisaks ei peaks käesolev soovitus piirama makseteenuse pakkuja kohustust lõpetada põhimaksekonto leping eriolukorras vastavalt muudele asjakohastele ELi või siseriiklikele õigusaktidele, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevad õigusaktid või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevad õigusaktid.

(9)

Liikmesriigil peaks olema võimalik määrata läbipaistvuse, diskrimineerimisest hoidumise ja proportsionaalsuse põhimõtete alusel üks makseteenuste pakkuja või mitu sellist pakkujat või kõik pakkujad, et tagada oma riigi konkreetseid olusid arvestades juurdepääs põhimaksekontole. Ükski meede, mille liikmesriik peab selleks vastu võtma, ei tohiks moonutada konkurentsi makseteenuste pakkujate vahel ja kõik meetmed peaksid põhinema läbipaistvuse, diskrimineerimisest hoidumise ja proportsionaalsuse põhimõtetel. Seda arvestades peaks liikmesriik tegema avalikkusele kättesaadavaks põhimaksekonto võimaldamise eest vastutava teenusepakkuja õigused ja kohustused.

(10)

Selleks et tagada läbipaistvus ja õiglane kohtlemine ning et tarbija saaks vaidlustada makseteenuste pakkuja otsuse, peaks makseteenuste pakkuja teavitama tarbijat, miks ta keeldub põhimaksekontole juurdepääsu andmisest.

(11)

Igas liikmesriigis peaks olema tagatud juurdepääs oluliste makseteenuste põhivalikule. Põhimaksekontoga lahutamatult seotud teenused peaksid hõlmama raha kontole panemise ja kontolt võtmise rakendust. Need peaksid võimaldama tarbijal teha olulisi maksetehinguid, nt saada palka või hüvitist, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid, sealhulgas otsekorralduse, kreeditkorralduse ja maksekaardi kasutamisega. Võimalikult suure finantsalase kaasatuse tagamiseks peaksid sellised teenused võimaldama kaupade ja teenuste ostmist internetis, kui see on tehniliselt võimalik. Need peaksid andma tarbijale ka võimaluse algatada maksekorraldusi makseteenuste pakkuja e-panganduse rakenduste kaudu, kui see on tehniliselt võimalik. Põhimaksekonto ei peaks siiski võimaldama täita maksekorraldust, kui selle tulemuseks oleks konto negatiivne saldo. Krediidi saamise võimalust ei tohiks pidada põhimaksekonto loomulikuks osaks ega selle juurde kuuluvaks õiguseks.

(12)

Kui makseteenuse pakkuja võtab tarbijalt tasu konto avamise, teenindamise ja sulgemise ning selliste teenuste kasutamise eest, mis on kontoga lahutamatult seotud, nagu määratletud käesolevas soovituses, peaks nõutav kogusumma olema tarbija jaoks mõistlik ja selline, et see ei takistaks tarbijal konkreetseid siseriiklikke olusid arvestades põhimaksekonto avamist ja sellega seotud teenuste kasutamist. Ka iga lisatasu, mida võetakse tarbijalt lepingus sätestatud mis tahes nõude mittetäitmise eest, peaks olema mõistlik.

(13)

Selleks et tagada mõistliku tasu põhimõtte järjepidev ja tõhus rakendamine kogu ELis, peaks liikmesriik kindlaks määrama, mis on käesolevas soovituses esitatud soovituslike ja koos vaadeldavate kriteeriumide kohaselt mõistlik tasu.

(14)

Põhimaksekonto kättesaadavuse küsimuses on vaja ka tarbija teadlikkuse parandamise meetmeid, et edendada majanduslikku kaasatust. Liikmesriik ja samuti makseteenuste pakkuja peaks tarbijatele seega pakkuma üldist, selget ja kergesti mõistetavat teavet sellise konto põhiomaduste ja kasutamise tingimuste kohta, samuti praktilisi näpunäiteid, mida tarbija peaks järgima, kui ta kasutab oma õigust avada põhimaksekonto. Tarbijat tuleks teavitada ka sellest, et lisateenuste ostmine ei ole põhimaksekontole juurdepääsuks kohustuslik.

(15)

Käesoleva soovituse järgimiseks on vaja töödelda tarbija isikuandmeid. Selline töötlemine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), (3) nimelt artiklitele 6, 7, 10, 11, 12 ja 17, et tagada õiglane ja seaduslik töötlemine, samuti põhiõigus isikuandmete kaitsele, eelkõige seoses vajaduse ja proportsionaalsuse üldiste nõuete ning andmesubjekti õigusega tutvuda oma andmetega, ebaõigete andmete parandamise, kustutamise või sulgemisega ning artikliga 28, milles käsitletakse direktiivi 95/46/EÜ täitmise jälgimist sõltumatu riikliku andmekaitseasutuse poolt.

(16)

Tarbijal peaks olema võimalik kasutada tõhusat kohtuvälist kaebuste esitamise ja kahju hüvitamise menetlust vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad käesolevas soovituses esitatud põhimõtete kohaldamisest. Võib kasutada olemasolevaid asutusi ja kavu, näiteks selliseid, mis on loodud direktiivist 2007/64/EÜ tulenevate õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks.

(17)

Käesolevas soovituses esitatud põhimõtete rakendamist tuleks tõhustada liikmesriigi tasandi järelevalvega. Pädev asutus peaks olema volitatud täitma oma järelevalvekohustust tõhusalt.

(18)

Liikmesriigil peaks olema usaldusväärne statistika vähemalt aasta jooksul avatud põhimaksekontode arvu, tagasilükatud kontoavamistaotluste arvu, suletud kontode arvu ja kontoga seotud tasude kohta. Selleks peaks liikmesriik kasutama kõiki asjakohaseid teabeallikaid. Liikmesriik peaks igal aastal teatama osutatud teabe komisjonile ja tegema seda esimene kord hiljemalt 1. juuliks 2012.

(19)

Liikmesriik peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada käesoleva soovituse kohaldamine hiljemalt pärast seda, kui on möödunud kuus kuud selle avaldamisest. Liikmesriikide aruannete põhjal jälgib komisjon meetmete võtmist ja esitab nende kohta hinnangu 1. juuliks 2012. Selle jälgimise põhjal esitab komisjon vajalikud meetmed, sealhulgas vajaduse korral õiguslikud meetmed, et tagada käesoleva soovituse eesmärkide täielik saavutamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I   JAGU

Mõisted

1.

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „tarbija”– iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;

b)   „makseteenuse pakkuja”– direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 9 määratletud makseteenuse pakkuja(d), kes on vastutav(ad) punkti 3 kohase põhimaksekonto pakkumise eest;

c)   „maksekonto”– ühe tarbija nimel olev konto, mida kasutatakse maksetehingute tegemiseks;

d)   „maksetehing”– maksetehing direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud tähenduses;

e)   „raha”– raha direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 15 määratletud tähenduses;

f)   „leping”– raamleping direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 12 määratletud tähenduses.

II   JAGU

Juurdepääsuõigus

2.

Liikmesriik peaks tagama, et igal tarbijal, kes seaduslikult elab ELis, on õigus avada asjaomase liikmesriigi territooriumil tegutseva makseteenuste pakkuja juures põhimaksekonto ja kasutada seda eeldusel, et tal ei ole veel maksekontot, mis võimaldab tal kõnealuses liikmesriigis kasutada punktis 6 loetletud makseteenuseid. Sellist õigust tuleks kohaldada sõltumata tarbija finantsolukorrast.

3.

Liikmesriik peaks tagama, et vähemalt üks makseteenuse pakkuja peab pakkuma tema jurisdiktsiooni alas põhimaksekontot. Selleks peaks ta oma jurisdiktsioonis arvesse võtma makseteenuste pakkujate geograafilist asukohta või turuosa. Liikmesriik peaks tagama, et see ei moonuta konkurentsi makseteenuste pakkujate vahel.

4.

Liikmesriik peaks võtma meetmed selle tagamiseks, et makseteenuste pakkuja kasutaks läbipaistvat, õiglast ja usaldusväärset süsteemi, kui ta kontrollib, kas tarbijal on juba olemas maksekonto või mitte.

5.

Liikmesriik peaks tagama, et kui põhimaksekonto taotlus lükatakse tagasi, teavitab makseteenuse pakkuja kohe tarbijat kirjalikult ja tasuta sellise keeldumise põhjustest. Sellise teabe saamise õigust võidakse piirata õigusmeetmetega, kui selline piirang on hädavajalik ja proportsionaalne meede julgeoleku või avaliku korra tagamiseks.

III   JAGU

Põhimaksekonto tunnused

6.

Põhimaksekonto peaks võimaldama järgmisi makseteenuseid:

a)

teenused, mis võimaldavad teha kõiki toiminguid, mida on vaja maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks;

b)

teenused, mis võimaldavad sularaha panemist maksekontole;

c)

teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt;

d)

maksetehingu täitmine, sealhulgas raha ülekandmine kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole või asuvalt maksekontolt vastavalt

i)

otsearvelduskorraldusele;

ii)

maksetehingu täitmisele maksekaardiga, mis ei võimalda sooritada tarbija konto jääki ületavat maksetehingut;

iii)

kreeditkorraldusele.

7.

Juurdepääsu põhimaksekonto omamisele ei tohiks muuta sõltuvaks lisateenuste ostmisest.

8.

Makseteenuste pakkuja ei tohiks seoses põhiarvelduskontoga pakkuda ei sõnaselgelt ega vaikimisi arvelduskrediiti. Tarbija makseteenuste pakkuja ei peaks täitma maksekorraldust, kui selle tulemusena muutuks tarbija põhimaksekonto saldo negatiivseks.

IV   JAGU

Seotud tasud

9.

Liikmesriik peaks tagama, et põhimaksekontot pakutakse tasuta või mõistliku tasu eest.

10.

Kui makseteenuste pakkuja võtab tarbijalt tasu põhimaksekonto avamise, kasutamise ja sulgemise ning punktis 6 loetletud teenuste kasutamise eest, on tarbijalt võetava tasu kogusumma mõistlik.

11.

Iga lisatasu, mida makseteenuste pakkuja võib nõuda seoses põhimaksekonto lepinguga, kaasa arvatud tasu, mida ta nõuab tarbijalt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest, peaks olema mõistlik.

12.

Liikmesriik peaks kehtestama, milline on mõistlik tasu, järgmiste kriteeriumide või neist ühe või mõne kriteeriumi alusel:

a)

riigi elanike sissetulekute tase;

b)

kõnealuses liikmesriigis maksekontoga seotud keskmised tasud;

c)

põhimaksekonto pakkumisega seotud kogukulud;

d)

riigi kehtivad tarbijahinnad.

V   JAGU

Üldteave

13.

Liikmesriik peaks käivitama kampaania üldsuse teadlikkuse parandamiseks põhimaksekonto kättesaadavuse, hinnatingimuste, konto avamise õiguse kasutamiseks vajaliku menetluse ning kaebuste ja hüvitistega seotud küsimuste kohtuvälise lahendamise mehhanismile juurdepääsu kohta.

14.

Liikmesriik peaks tagama, et makseteenuste pakkuja teeks tarbijale kättesaadavaks teabe pakutavate põhimaksekontode konkreetsete omaduste, kontodega seotud tasude ja kontode kasutustingimuste kohta. Tarbijale tuleks ka teatada, et põhimaksekonto avamiseks ei ole vaja osta lisateenuseid.

VI   JAGU

Järelevalve ning vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid

15.

Liikmesriik peaks määrama pädeva asutuse, kes tagaks käesolevas soovituses esitatud põhimõtete tõhusa täitmise ja jälgiks seda. Selline määratud pädev asutus peaks olema sõltumatu makseteenuste pakkujatest.

16.

Liikmesriik peaks tagama, et kehtestatakse sobivad ja tõhusad kaebuste läbivaatamise ja hüvitise määramise menetlused, millega kohtuväliselt lahendatakse makseteenuse pakkuja ja tarbija vaidlusi, mis tekivad käesoleva soovituse põhimõtetega seotud õigustest ja kohustustest; võimaluse korral kasutatakse selleks olemasolevaid asutusi. Liikmesriik peaks samuti tagama, et iga makseteenuste pakkuja, kes vastutab põhimaksekontode pakkumise eest, oleks seotud ühe või mitme sellise kaebuste läbivaatamise ja hüvitise määramise asutusega.

17.

Liikmesriigid peaksid tagama, et punktis 16 osutatud asutused teeksid aktiivset koostööd piiriüleste vaidluste lahendamiseks.

VII   JAGU

Statistiline teave

18.

Liikmesriik peaks tagama, et makseteenuste pakkuja esitaks riigi pädevale asutusele igal aastal usaldusväärsed andmed vähemalt avatud põhimaksekontode arvu, tagasilükatud kontoavamistaotluste arvu ja sellise tagasilükkamise põhjuste, suletud kontode arvu ning põhimaksekontodega seotud tasude kohta. Selline teave tuleks esitada koondteabena.

19.

Igal aastal ja esimest korda hiljemalt 1. juuliks 2012 palutakse liikmesriigil esitada komisjonile andmed avatud põhimaksekontode arvu, tagasilükatud kontoavamistaotluste arvu ja sellise tagasilükkamise põhjuste, suletud kontode arvu ning põhimaksekontodega seotud tasude kohta.

VIII   JAGU

Lõppsätted

20.

Liikmesriigil palutakse võtta vajalikud meetmed, et tagada käesoleva soovituse kohaldamine hiljemalt pärast seda, kui on möödunud kuus kuud selle avaldamisest, ja teatada komisjonile kõik meetmed, mis on võetud vastavalt käesolevale soovitusele.

21.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. juuli 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER


(1)   ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(2)   ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(3)   EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.