18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/50

(1)

19. detsembri 2002. aasta kirjaga teavitas Hispaania komisjoni vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ning järgides tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1407/2002 (mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi), (2) Hispaania söetööstuse ümberkorralduskavast.

(2)

19. veebruari 2003. aasta ja 31. juuli 2003. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet. Hispaania esitas lisateavet oma 18. aprilli 2003. aasta ja 3. oktoobri 2003. aasta kirjaga.

(3)

16. juuni 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri 17. märtsi 2003. aasta käskkirja ECO 768/2003 söeettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2003. aastal.

(4)

8. augusti 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania vastavalt määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustele 2003. aasta abisummad söetootmisettevõtete kaupa.

(5)

18. augusti 2003. aasta ja 18. septembri 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania tootmisüksuste tootmiskulusid käsitleva teabe vastavalt tingimustele, mis on sätestatud komisjoni 17. oktoobri 2002. aasta otsuses 2002/871/EÜ, millega moodustatakse söetööstusele antavat riigiabi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamiseks vajaliku teabe edastamise ühine raamistik (3).

(6)

10. veebruari 2004. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri käskkirja söetootmisettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2004. aastal.

(7)

30. märtsi 2004. aasta kirjaga teavitas komisjon Hispaaniat, et pärast tutvumist Hispaania ametiasutuste poolt esitatud teabega otsustas komisjon algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(8)

30. juuni 2004. aasta ja 16. juuli 2004. aasta kirjaga esitas Hispaania lisateavet ümberkorralduskava kohta.

(9)

19. veebruari 2005. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri käskkirja söetootmisettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2005. aastal.

(10)

7. septembri 2005. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet. Hispaania vastas 20. oktoobri 2005. aasta kirjaga ja esitas ümberkorralduskava kohta lisateavet.

(11)

Hispaania esitatud teavet silmas pidades peab komisjon tegema otsuse Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava kohta ning juhul, kui see on positiivne, ka 2003., 2004. ja 2005. aasta abi kohta.

(12)

Ümberkorralduskava ja finantsmeetmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1407/2002. Komisjon peab tegema otsuse ümberkorralduskava kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 1, et määrata kindlaks, kas kava vastab artiklites 4–8 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele ning määruse eesmärkidele. Kui komisjon jõuab kõnealuse kava osas positiivsele otsusele, peab ta lisaks vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 2 kontrollima, kas aastate 2003–2005 kohta teatatud meetmed vastavad ümberkorralduskavale ja kas abi on üldisemalt kooskõlas ühisturu nõuetekohase toimimisega.

(13)

Komisjon kiitis 3. juunil 1998. aastal oma otsusega 98/637/ESTÜ (Hispaania söetööstusele antava riigiabi kohta 1998. aastal) (5) heaks Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava ajavahemikuks 1998–2002. Kõnealune kava põhines söekaevandustööstuse ümberkorralduse ja kaevanduspiirkondade alternatiivse arengu kaval aastateks 1998–2005, mis allkirjastati 15. juulil 1997. Kõnealune kava oli Hispaania ametiasutuste ja söesektori huvitatud osapoolte vahelise kokkulepe tulemus ja see sisaldab sätteid abi saanud ettevõtete kohta. Komisjon tegi positiivse otsuse 1998.–2002. aasta ümberkorralduskava kohta pärast seda, kui oli analüüsinud, kas kõnealune kava vastab komisjoni 28. detsembri 1993. aasta otsuse nr 3632/93/ESTÜ (millega kehtestatakse söetööstusele antavat riigiabi reguleerivad ühenduse eeskirjad) (6) üldistele ja konkreetsetele eesmärkidele.

(14)

Võttes arvesse Hispaania valitsuse kavatsust anda söetööstusele abi pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist 23. juulil 2002. aastal ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002, eriti selle artikli 9 lõikega 10, esitasid Hispaania ametiasutused 19. detsembril 2002 komisjonile söevarude kättesaadavust ja tootmisüksuste sulgemist käsitleva ümberkorralduskava aastateks 2003–2005.

(15)

Kõnealuses ümberkorralduskavas käsitletakse Hispaania ametiasutuste kavatsust jätkata söetööstuse toetamist ajavahemikul 2003–2005, andes tootmistoetusi ja abi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmiseks. Kõnealuses kuni aastani 2005 kestvat ajavahemikku käsitlevas ettepanekus eeldatakse, et ettevõtete ja töötajate jõupingutused sektori ümberkorraldamiseks ajavahemikul 1998–2002 jätkuvad vastavalt Hispaania söekaevandustööstuse ümberkorralduskavale aastateks 1998–2005, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärke, st väiksema toetuse abil toodetakse väiksemas mahus ja kasutatakse vähem tööjõudu, mis võimaldab tootmiskulusid vähendada.

(16)

Hispaania ametiasutused märkisid, et sotsiaalne tegelikkus peab kindlasti olema üks kriteerium, mille põhjal otsustatakse, millised tootmisüksused jäetakse söevarude kättesaadavuse tagamiseks miinimumtasemel tegutsema. Teine kriteerium on olemasolev söeturg, samuti keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine, millega määratakse kindlaks elektrijaamad, mis on suutelised tegutsemist jätkama.

(17)

Lisaks kõnealustele kriteeriumidele märkisid Hispaania ametiasutused, et Hispaania kavas aastateks 2003–2005 ette nähtud üleüldine abi vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted taotlevad vabatahtlikult tootmisvõimsuse vähendamist. Võimalus anda abi tootmisüksuse sulgemiseks tähendab samuti automaatselt tootmisvõimsuse vähenemist, nii et 2005. aasta lõpuks peaks see olema saavutanud ligikaudu eesmärgiks seatud 12 miljoni tonni taseme. Hispaania ametiasutused kinnitasid komisjonile, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 tingimustel antavat abi tootmise seiskamiseks kasutatakse ainult kõnealuste tootmisüksuste sulgemise kulude katmiseks.

(18)

Söekaevanduspiirkondade majandus ja tööhõive on ikka veel kõvasti madalamal tasemel kui tööstuse ümberkorraldusele eelnenud perioodil. Seetõttu märkisid Hispaania ametiasutused, et nad vajavad rohkem aega, et viia ellu poliitikat, millega edendada majandust ja luua alternatiivseid töökohti väljaspool söekaevandamist. Hispaania söetööstuse ümberkorraldusprotsessi ei ole võimalik kiirendada rohkem, kui on ette nähtud kõnealustes kavades. Hispaania ametiasutused väitsid, et Hispaanias on ümberkorraldamisega tegeletud vaid viis aastat, mis on palju vähem kui teistes riikides, kellel oli varem märkimisväärselt suur söetööstus.

(19)

Hispaania ametiasutused kasutasid määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 8 sätestatud võimalust, mille kohaselt võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel komisjonile hiljemalt 2004. aasta juunil esitada üksikasjalikud andmed tootmisüksuste kohta, mis moodustavad osa kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud kavadest.

(20)

Lähtudes otsusest 2002/871/EÜ, esitasid Hispaania ametiasutused komisjonile samuti tootmisüksuste tootmiskulud võrdlusaasta 2001/2002 ja ajavahemiku 2003–2005 kohta.

(21)

Otsuse 2002/871/EÜ artiklis 2 sätestatud „tootmisüksuse” määratluse kohaselt määratles iga söekaevandusettevõte, välja arvatud Hunosa, oma allmaakaeveõõned ja seotud rajatised ühe „maa-aluse tootmisüksusena” ning kõik maa peal asuvad söekarjäärid ja seotud rajatised ühe „maapealse tootmisüksusena”.

Teatatud toomisüksused ja nende toodang võrdlusaastal (2001/2002) on järgmised:

(22)

3. oktoobri 2003. aasta kirjaga teavitasid Hispaania ametiasutused komisjoni, et 2005. aastal suletakse ettevõtete Endesa, Encasur ja Antracitas de Guillón S.A. maa-alused tootmisüksused ning ettevõte Promotora de Minas de Carbón S.A. (PMC) suleb oma maapealse tootmisüksuse.

(23)

2003., 2004. ja 2005. aastal kavatsetakse tegevuskahjumi hüvitamiseks antavat abi söekaevandusettevõtetele vähendada igal aastal 4 % võrra, välja arvatud Hunosa puhul, kellele antavat abi vähendatakse keskmiselt 5,75 % võrra aastas.

(24)

Tootmisvõimsuse osas kavatseb Hispaania valitsus anda 2005. aastal abi ligikaudu 12 miljoni tonni suuruse söetoodangu jaoks. 2002. aastal oli kogutoodang ligikaudu 13 400 000 tonni.

(25)

Teatatud tegevusabi, tehniliste kulude ja sotsiaalsete kulude kogusummad on järgmised:

(26)

Aastate 2006 ja 2007 kohta teatasid Hispaania ametiasutused, et ajavahemiku 2005–2007 jaoks ei ole käesoleval hetkel võimalik konkreetseid eesmärke püstitada. Hispaania ametiasutused kavatsevad jätkata abi iga-aastast vähendamist 4 % võrra. Kui söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava puhul on kokkuleppele jõutud, edastatakse komisjonile ka üksikasjalik teave abi ja tootmise (tonnides) jaotamise kohta.

(27)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikumat teavet avalik-õigusliku ettevõtte Hunosa jaoks koostatud kava kohta. Ajavahemikuks 2002–2005 kavandati tootmisvõimsuse langust 1 800 000 tonnilt 2001. aastal 1 340 000 tonnini 2005. aastal. Tegevuskahjumi hüvitamiseks antavat abi vähendatakse 321 091 000 eurolt 2001. aastal 239 281 000 euroni 2005. aastal.

(28)

Hunosa 2002–2005. aasta kava peamine eesmärk on esiteks ettevõtte ümberkorraldamine ja kahjumi vähendamine nii, et riiklikus söekaevanduskavas ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud tegevuse vähendamise meetmete rakendamisel võetaks vajalikul määral arvesse Hunosa sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust Kesk-Astuuria söealal. Lisaks üritatakse kavaga luua alus Kesk-Astuuria söeala piirkonna tulevaseks arenguks, luues tingimused, mis on vajalikud söekaevandamisele alternatiivsete tööhõivevõimaluste tekkimiseks. Lõpuks taotletakse kavaga Hunosa tegevuskahjumi vähendamist 30 % võrra ja tööjõu vähendamist 33,6 % võrra, suurendades sellega tootlikkust 21,4 % võrra.

(29)

Hunosa kavaga on ette nähtud mitme meetme rakendamine, mille eesmärk on tagada tootmistasemete järkjärguline vähendamine. Kõigepealt suletakse olemasolevast üheksast tootmisüksusest kaks. Neile lisaks suletakse üks söepesula. Kõnealuse kolme üksuse sulgemine toob endaga kaasa tootmisvõimsuse languse 25 % võrra. Teiseks võetakse tootlikkuse optimeerimise alaseid meetmeid, keskendudes maardla valiku, moderniseerimisastme ja märgrikastamisprotsessidega seotud meetmetele. Kõnealused pingutused suunatakse neile kaevanditele, kus on suurim tootlikkus, madalaimad kogukulud ja parim kvaliteet. Osa toodangust plaaniti varuda läheduses asuva elektrijaama jaoks, kuhu Hunosa pidi igal aastal tarnima 100 tarbimispäeva ulatuses sütt. Kolmandaks peab planeeritud tegevuse vähendamise tõttu kahandama ka ettevõtte tööjõudu. Lõpuks langeb tootmine võetud meetmete tõttu kava kestuse jooksul 26,1 % võrra, jõudes 1 800 000 tonnilt 2001. aastal 2005. aasta lõpuks 1 340 000 tonnini.

(30)

Hunosa kavaga nähti ajavahemikuks 2002–2005 ette 550 uue töötaja töölevõtmine. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et kui töölevõtmine osutub vajalikuks, valitakse kõnealused uued töötajad nende hulgast, kes kaotasid töö kaevanduse sulgemise tõttu. Eespool kirjeldatul on kaks väga piiratud erandit: spetsialiseerunud tehnilised töötajad ja tööõnnetuste tõttu surnud töötajate esimese astme alanejad sugulased.

(31)

Hispaania ametiasutused teatasid, et kulud ühe tonni söeekvivalendi (tce) kohta nendes Hunosa tootmisüksustes, mida kavatsetakse ümberkorraldusperioodi ajal käigus hoida, on järgmised:

(32)

Hispaania ametiasutuste arvates iseloomustab kõnealune ligikaudu 20 % suurune tootmiskulude langus ajavahemikul 2002–2005 Hunosa tootmisüksuste tootmiskulude vähendamise võimalusi ja seda trendi saab tulevikus võimendada. Hispaania ametiasutused väidavad, et kõnealune tootmiskulude vähenemine tähendab 25 % suurust langust ettevõttele antavas abis ja ka seda trendi saab tulevikus võimendada.

(33)

Vastavalt kavas püstitatud eesmärkidele kavatsetakse võtta mitmeid meetmeid eesmärgiga soodustada sellise majandusstruktuuri teket, mis pakuks alternatiivi söekaevandamisele piirkonnas, kus tegutseb Hunosa. Hispaania ametiasutused ja ametiühingud on võtnud endale seetõttu kohustuse luua ajavahemikul 2002–2005 Kesk-Astuuria söealal mitmete kõnealuse kava raames võetavate meetmete abil 650 uut töökohta.

(34)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et maardlate koondumise ja valikuga seotud tehniliste meetmetega ning sellest tuleneva mahtude kohandamisega kaasnevate ümberkorraldusprotsessiga seotud erandlike kulutuste ja varasemate kohustuste katmiseks ettenähtud abi puhul on vaja võtta sotsiaalmeetmeid, eelkõige ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemi rahastamiseks. Kõnealuseid ja teisi kavandatud meetmeid kattev abi hakkab järk-järgult vähenema.

(35)

Allpool esitatud tabel näitab tööjõu vähenemist ja Hunosa kava alusel antava abi kogusummasid, nii nagu need on kavandatud ümberkorralduskavas:

(36)

22. aprilli 2003. aasta kirjas teatasid Hispaania ametiasutused komisjonile, et Hunosa kava üks eesmärke on säilitada ennetava meetmena omamaise söetootmise miinimumtase, et tagada varude kättesaadavus.

(37)

Kõnealuses kirjas põhjendasid Hispaania ametiasutused seda asjaoluga, et Hunosa tootmise miinimumtase aastal 2005 peaks olema 1 340 000 tonni, et tagada, et Hunosa kataks 30 % (100 päeva) oma kaevanduste läheduses olevate elektrijaamade tarbimisvajadusest. Hispaania ametiasutused kavatsevad rakendada sama kriteeriumi pärast 2005. aastat. Hispaania ametiasutused leiavad, et elektrijaamade läheduses oleva strateegilise tootmise säilitamine on söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava esmatähtis eesmärk.

(38)

Abi antakse ajavahemikul 2003–2005.

(39)

Abi antakse toetuste vormis.

(40)

Hispaania söekaevandusettevõtete tootmisüksused, millele on osutatud põhjenduses 21.

(41)

Ministri käskkiri ECO/2731/2003, ministri käskkiri ECO/768/2003, ministri käskkiri ECO/180/2004 ja ministri käskkiri ITC/626/2005.

(42)

Hispaania elektritootmise prognooside kohaselt aastateks 2000–2011 vähendatakse söe osa elektritootmises 35,9 protsendilt 2000. aastal 15 protsendini 2011. aastal. Maagaasist toodetud elektri osa suureneb sama ajavahemiku jooksul 9,7 protsendilt 33,1 protsendini. Taastuvate energiaallikate osa energiatootmises suureneb 16,9 protsendilt 2000. aastal 28,4 protsendini 2011. aastal. Elektritootmise tulemusena tekib vaid 28 % kõikidest süsinikdioksiidi heidetest. Hispaania ei leia, et oleks loogiline siduda riiklikule söetootmisele antav abi süsinikdioksiidi heidetega, pigem peaks korrelatsioon esinema elektri tootmise ja heidete vahel. Elektrijaamad töötavad senikaua, kuni nad on tehniliselt ja majanduslikult elujõulised, sõltumata sellest, kas tarbitav süsi on toodetud riigisiseselt või imporditud.

(43)

Komisjon algatas 30. märtsil 2004 ametliku uurimismenetluse. Komisjon väljendas kahtlust, kas esitatud kava vastab määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele ning määruse eesmärkidele. Komisjon leidis, et kava ei olnud piisavalt üksikasjalik. Seepärast nõudis komisjon 30. märtsi 2004. aasta kirjas Hispaania ametiasutustelt järgmist:

(44)

Allpool on esitatud selgitused, mis Hispaania saatis pärast seda, kui komisjon algatas menetluse. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

(45)

Hispaania ametiasutused esitasid aruanded 2003. ja 2004. aastal makstud abi kohta ja 2005. aastaks kavandatud abimaksete kohta, milles abi on jaotatud määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 ja sama määruse artikli 5 alusel antud abiks. Hunosale antud ja tulevikus antav abi liigitati selle alusel, kas seda finantseeritakse üldisest riigieelarvest või SEPI (13) poolt.

(46)

Söetööstuses läbi viidud tootmisvõimuste vähendamise tulemusena täheldatakse tootmises järgmist trendi:

(47)

Hispaania ametiasutused esitasid kriteeriumid, mida kasutati tootmisüksuste liigitamisel selle järgi, kas nad said abi määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 või artikli 5 lõike 3 alusel: Põhikriteerium oli tootmiskulu ühe tonni söeekvivalendi kohta. Lisakriteeriumid olid:

(48)

Lõpuks tuleb võtta arvesse sotsiaalset ja piirkondlikku olukorda tootmisüksuse asukohapiirkonnas. Hispaania valitsus leiab, et kõnealust sotsiaalse ja piirkondliku kriteeriumi ei tohi ignoreerida. Ta on siiski valmis kaaluma kõiki tingimusi, mida komisjon selle arvesse võtmiseks esitab.

(49)

Tootmisüksuse määratlust kontrolliti nende ettevõtete puhul, millel on suurim tootmisvõimsus ja millel võib seetõttu olla rohkem kui üks tootmisüksus. Praeguseni viidi kõikides ettevõtetes, välja arvatud Hunosa, analüüs läbi ettevõtte tasandil ning allmaakaeveõõned võeti arvutamisel arvesse koos maa peal asuvate söekarjääridega.

(50)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et nagu aruandest nähtub, on kõik ettevõtted, mis said 2002. aastal abi otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 4 alusel, praegu liigitatud ettevõtete hulka, mis saavad abi määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 alusel.

(51)

Hispaania ametiasutused selgitavad, et 2005. aasta lõpuni peab abi vähendamine olema üldine ja 4 % aastas.

(52)

Hispaania ametiasutused teavitasid komisjoni, et käskkirja ECO/2731/2003 parandati, et viia see kooskõlla määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 nõuetega. Käskkirja kohaldatakse vaid tootmisüksuste suhtes, mis tegelikult enne 31. detsembrit 2005. aastat suletakse, ja seda ei kohaldata sulgemiskavade suhtes, mis aeguvad pärast kõnealust kuupäeva. Veelgi enam, määruse (EÜ) nr 1407/2002 lisas kindlaks määratud kululiikide katmiseks antava rahalise toetuse maksimumina kehtestati 13 eurot kütust tarninud tootmisüksuse sulgemise tõttu tühistatud lepingutes sisaldunud iga tuhande megakalori kohta. Toetust makstakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud tegelike sulgemiskulude katmiseks.

(53)

Hispaania valitsus täidab otsuse 2002/826/ESTÜ preambuli põhjenduse 18 nõuded, vähendades 31. detsembriks 2005 kõnealuses põhjenduses märgitud ettevõtete tootmisvõimsust kokku 1 660 000 tonni võrra. Mõned kõnealused ettevõtted hakkasid tootmisvõimsust vähendama juba 2002. aastal.

(54)

Abi, mida 2003. aastal anti ning kavatsetakse 2004. ja 2005. aastal anda ettevõtetele Antracitas de Guillón, ENCASUR, ENDESA ja PMC (enne selle sulgemist 2004. aastal), kujutab endast abi tegevuse vähendamiseks, nagu on märgitud 2003., 2004. ja 2005. aasta abiaruannetes. Aastatel 1998-2002 ettevõtetele ENDESA ja ENCASUR antud abi sulgemisest tulenevate erandlike kulude katmiseks põhjendati kõnealusel ajal erinevusega üldise ennetähtaegse pensionile jäämise ja 100-protsendilise makse vahel, mille ettevõte kinni maksis. Hispaania ametiasutused esitasid tootmisüksuste sulgemise kinnituseks kirjad, millega ettevõtjad on võtnud endale kohustuse sulgeda 2005. aasta lõpuks sulgemisele määratud tootmisüksused.

(55)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikku teavet viimaste aastate jooksul toimunud märkimisväärse ümberkorraldustöö kohta ning selle kohta, kuivõrd see on vastavuses kavaga aastateks 2002-2005. Kavaga nähakse ette kahe tootmisüksuse sulgemine, mis toob kaasa kaevandusmahu vähendamise 700 000 tonni võrra.

(56)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et ümberkorraldusabi maht hoitakse rangelt sotsiaalsete kohustuste allhankest tulenevate kulude raamides, ning nad esitasid asjakohased selgitused.

(57)

Näiline vastuolu kulude vähendamiseks tehtud suure jõupingutuse ja väiksema languse vahel tootmisabis tulenes põhimõtteliselt muudatustest sissetulekutes, mida mõjutasid imporditud söe rahvusvahelised hinnad ja USA dollari/euro vahetuskurss. Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikku teavet tulude arvutamise kohta ja seletasid, miks tulud on üldiselt madalamad kui imporditud söe rahvusvaheline hind.

(58)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe ka ümberkorraldusprotsessist tulenevate erandlike kulude katmiseks ettenähtud abi kohta.

(59)

Hispaania ametiasutused juhtisid tähelepanu sellele, et kõnealune värbamine viiakse läbi vaid juhul, kui on vaja täita oluline töökoht, eriti ohutusega seotud eesmärkidel. Siiski tuleks märkida, et kava kehtimise jooksul ei ole siiani ühtegi uut värbamist toimunud. Hispaania ametiasutused on sellest hoolimata ettevaatusabinõuna kindlaks määranud, et kõnealusel viisil võib maksimaalselt värvata kuni 100 töötajat.

(60)

Et otsustada, kas skeemi meetmeid võib käsitada abina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb kindlaks määrata, kas abimeetmeid annab liikmesriik või neid antakse liikmesriigi ressurssidest, kas need soodustavad teatavaid ettevõtteid, kas meetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ning kas meetmed võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(61)

Artikli 87 esimese tingimuse kohaselt ei tohi anda abi liikmesriikide poolt või liikmesriikide ressurssidest. Kõnealusel juhul tõendab riigi ressursside olemasolu asjaolu, et meedet finantseeritakse sisuliselt Hispaania riigi eelarvest ja vähemal määral SEPI poolt, mis on riigi täieliku kontrolli all olev avalik-õiguslik ettevõte.

(62)

Artikli 87 lõike 1 teise tingimuse kohaselt ei tohi meetmega soodustada teatavaid konkreetseid abisaajaid. Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas abisaavad ettevõtted saavad majanduslikke hüvesid, ja teiseks selgitada, kas kõnealust toetust antakse teatavale konkreetsele ettevõttetüübile. Kõnealune abi tekitab söekaevandusettevõtetele kindlasti majanduslikke hüvesid, sest toimub otsene subsideerimine, millega kaetakse jooksvad kulud, mida kõnealused ettevõtted peaksid muidu ise kandma. Kõnealused kulutused koosnevad prognoositavate tootmiskulude ja prognoositavate tulude vahest ja ümberkorraldusega kaasnevatest kuludest ning söekaevandusettevõtted võidavad seetõttu, et neile kõnealused kulud osaliselt kompenseeritakse. Veelgi enam, kõnealused meetmed on ette nähtud vaid Hispaania söekaevandusettevõtete jaoks, seetõttu soodustavad kõnealused meetmed neid ettevõtteid rohkem kui nende konkurente, st meetmed on valikulised.

(63)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kolmandale ja neljandale tingimusele ei tohi abi konkurentsi kahjustada või seda kahjustada ähvardada ning abi ei või mõjutada ega tõenäoliselt mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Käesoleva juhtumi puhul ähvardavad meetmed konkurentsi kahjustada, sest tugevdavad abisaavate ettevõtete finantsolukorda ja tegevusulatust, võrreldes ettevõtetega, kes abi ei saa. Isegi kui ühendusesisene söekaubandus on väga piiratud ja asjaomased ettevõtted ei tegele ekspordiga, on teistes liikmesriikides tegutsevatel ettevõtetel eelneva tõttu väiksem võimalus eksportida oma tooteid Hispaania turule.

(64)

Eespool nimetatud põhjustel kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 ning neid võib käsitada ühisturuga kokkusobivana vaid juhul, kui nad kvalifitseeruvad üheks EÜ asutamislepingus ettenähtud erandiks.

(65)

Arvestades, et ESTÜ asutamisleping ja otsus nr 3632/93/ESTÜ kaotasid mõlemad kehtivuse 23. juulil 2002, ja võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti e, peab teatatud meetmete vastavust hindama määruse (EÜ) nr 1407/2002 alusel.

(66)

Määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatakse eeskirjad söetööstusele antava riigiabi jaoks, mille eesmärk on aidata kaasa söetööstuse ümberkorraldamisele. Kõnealuste eeskirjadega võetakse arvesse sektori ümberkorraldamise sotsiaalseid ja piirkondlikke aspekte ning vajadust jätta söevarude kättesaadavuse tagamiseks alles omamaine söetootmine teataval miinimumtasemel. Söetööstuse ümberkorraldamise protsessi peab jätkama, sest ühenduse söe ja imporditud söe vaheline konkurents ei ole tasakaalus.

(67)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleb söetootmist toetada ainult nii palju, kui on vältimatult vajalik selleks, et aidata tõhusalt kaasa energiavarustuse kindlustatuse saavutamisele. Komisjon tuletab selles kontekstis meelde oma teatist „Säästev Euroopa parema maailma nimel: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia”, mida tuntakse ka kui Göteborgi säästva arengu strateegiat ja mille eesmärk on „piirata kliimamuutust ja suurendada puhta energia kasutamist” (14).

(68)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 4 anda abi tegevuse vähendamiseks. Üks kohustuslik eeltingimus on, et asjaomaste tootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemisplaanist.

(69)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 5 lõikele 3 anda ettevõtjale spetsiaalselt tootmisüksuste või tootmisüksuste gruppide jaoks ette nähtud tootmisabi. Üks kohustuslik eeltingimus on, et ettevõtja asjaomaste tootmisüksuste või tootmisüksuste grupi tegevus on osa söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavast.

(70)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 7 anda abi selliste söetööstuse ratsionaliseerimise ja ümberkorraldamisega kaasnevate kulude katteks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega, nii et makstav abisumma ei ületa kõnealuseid kulusid. Söetööstuse ratsionaliseerimise ja ümberkorraldamisega kaasnevate kulude kategooriad on määratletud kõnealuse määruse lisas.

(71)

Oma 30. märtsi 2004. aasta kirjaga avaldas komisjon kahtlust, kas teatatud ümberkorralduskava on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1407/2002 tingimuste ja kriteeriumidega ning kas see vastab kõnealuse määruse eesmärkidele. Komisjon leidis, et vaja on üksikasjalikumat kava. Pärast kõnealuse kirja kättesaamist esitas Hispaania komisjonile mitmel korral ümberkorralduskava käsitlevat üksikasjalikku teavet. Järgmisena hindab komisjon kõnealuse uue teabe alusel ümberkorralduskava ning 2003., 2004. ja 2005. aastal ümberkorralduskava alusel antud või antavat abi.

(72)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et Hispaania ametiasutused ei ole selgelt kinnitanud, et võetakse arvesse ESTÜ asutamislepingu alusel vastu võetud komisjoni varasemate otsustega, eelkõige otsusega 2002/826/ESTÜ kehtestatud tingimusi. Selles otsuses on abi andmine lubatud tingimusel, et asjaomased tootmisüksused on osa sulgemisplaanist ja et hiljemalt 2005. aastaks vähendatakse tootmisvõimsust 1 660 000 tonni võrra. Hispaania peab kõnealuseid tingimusi täitma. Asjaolu, et ESTÜ asutamislepingu kehtivusaeg on lõppenud ning jõustunud on määrus (EÜ) nr 1407/2002, ei mõjuta varasemate kohustuste täitmist. Kõnealustest kohustustest tuleb täielikult kinni pidada ja komisjon peab tagama ESTÜ asutamislepingu alusel vastu võetud otsustes sätestatud tingimuste täitmise.

(73)

Varasem sulgemise / tegevuse vähendamise kava, mis toetus otsusele nr 3632/93/ESTÜ, kiideti heaks otsusega 2002/826/ESTÜ. Hispaania ametiasutused on mitmel juhul ja ka kirjalikult mitmes komisjonile saadetud kirjas aktsepteerinud, et mineviku võetud kohustustest tuleb täielikult kinni pidada ning nad on selge sõnaga kinnitanud, et otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18 loetletud tootmisüksuste sulgemise otsused viiakse ellu kooskõlas kehtivate eeskirjadega. See tähendab hiljemalt 2005. aastal tootmisvõimsuse vähendamist 1 660 000 tonni võrra. Hispaania ametiasutuste esitatud teabe alusel oli komisjonil võimalik kontrollida, et kõnealune tootmisvõimsuse vähendamine on tõepoolest saavutatud.

(74)

Komisjon leiab, et oma tootmisvõimsust on vähendanud samad tootmisüksused, mis sisaldusid otsuse nr 3632/93/ESTÜ alusel koostatud sulgemise / tegevuse vähendamise kavas. Kõnealused tootmisüksused on nimetatud otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18.

(75)

Hispaania varasema sulgemise / tegevuse vähendamise kava kohaselt pidi tootmisüksus Antracitas de Guillón SA, ENDESA maa-alune tootmisüksus ja ENCASUR-i maa-alune tootmisüksus suletama 2002. aasta lõpuks. Selgus aga, et kõnealused tootmisüksused tegutsesid veel nii 2003. aastal kui osaliselt ka 2004. aastal.

(76)

Komisjoni nõudmiste tulemusel suleti ENDESA ja ENCASUR-i maa-alused tootmisüksused ning Antracitas de Guillón’i tootmisüksus. 31. märtsil 2004. aastal suleti ka Promotora de Minas de Carbón’i maapealne tootmisüksus. Komisjon on saanud kirjad, millega kõnealused ettevõtted kinnitavad oma kohustust sulgeda sulgemisele määratud tootmisüksused 2005. aasta jooksul.

(77)

Komisjon tegi Hispaania poolt talle edastatud teabe põhjal kindlaks, et kõnealustele ettevõtetele otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 5 alusel antud abi tootmisüksuste sulgemisega kaasnevate erandlike kulude katmiseks ei ületanud kulude maksumust.

(78)

Kuna otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18 sätestatud tootmisvõimsuse vähendamine on saavutatud ja tootmisüksused, mis pidi sama otsuse kohaselt suletama, on lõpuks suletud, jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania on komisjoni varasemaid otsuseid järginud.

(79)

30. märtsi 2004. aasta kirjas märkis komisjon, et Hispaania ametiasutused on teatanud antava tegevusabi kogumahust. Hispaania ametiasutused ei ole aga teatanud, kui suur on koguabi tegevuse vähendamiseks, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 4, ega seda, kui suur on koguabi söevarude kättesaadavuse tagamiseks, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 3. Samuti ei andnud Hispaania ametiasutused ülevaadet selle kohta, milliseid kriteeriume peavad tootmisüksused abi taotlemiseks täitma.

(80)

Teine komisjoni kahtlus seondus asjaoluga, et Hispaania ametiasutused ei olnud määratlenud ei kogu tootmisvõimsust, mis peaks sulgemisplaani alusel suletama enne 31. detsembrit 2005, ega kogu tootmisvõimsust, mis peaks sulgemisplaani alusel suletama enne 31. detsembrit 2007. Tootmisvõimsuse vähendamist käsitleva teabe esitamine on aga vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punktile a ja artikli 9 lõikele 4 üks tingimusi, mille peab täitma, et tekiks õigus tegevuse vähendamiseks abi saada. Kavandatud mahus abi saab anda vaid siis, kui on teatatud tootmisvõimsuse vähendamise kogumahust.

(81)

Söevarude kättesaadavuse tagamiseks vajaliku tootmisvõimsuse ja minimaalse tootmistaseme puhul leidis komisjon oma 30. märtsi 2004. aasta kirjas Hispaaniale, et põhjendus ei näi vastavat määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 1 eesmärgile. Söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ja vastavat abi peaks põhjendama vajadusega säilitada minimaalne omamaise söetootmise maht, et tagada söevarude kättesaadavus. Sektori ümberkorraldamise sotsiaalseid ja piirkondlikke aspekte saab põhjendusena tuua vaid sulgemiskava ja tegevuse vähendamise alase abi puhul.

(82)

Hispaania ametiasutused on andnud teavet tootmisüksuste kulude kohta. Hispaania ametiasutused on iga ettevõtte, välja arvatud Hunosa puhul, määratlenud allmaakaeveõõned ja seotud rajatised kui maa-alused tootmisüksused ja kasutanud sama lähenemisviisi karjääride puhul. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamine põhineb „tootmisüksuse” mõistel. 30. märtsil 2004 väljendas komisjon kahtlusi, kas kõnealune teave oli määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 9 sätestatud tingimusi silmas pidades piisavalt üksikasjalik.

(83)

Pärast menetluse alustamist liigitas Hispaania abi selle alusel, kas seda anti määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 või artikli 5 lõike 3 alusel. Ajavahemikul 2003-2005 on artikli 4 alusel abi saanud järgmised tootmisüksused: Antracitas de Guillón S.A., Coto Minera Jove S.A., Endesa maa-alune tootmisüksus, Encasuri maa-alune tootmisüksus, González y Díez S.A., Industria y Comercial Minera S.A. (INCOMISA), Mina Escobal S.L., Mina la Camocha, Minas de Valdeloso S.L., Promotora de Minas de Carbón S.A. ja Virgilio Riesco S.A. Mina Escobal S.L. suleti 2004. aastal ja Promotora de Minas de Carbón S.A. suleti 2005. aastal. Teised toomisüksused, mis said abi tegevuse vähendamiseks, olid avalik-õigusliku söekaevandusettevõtte Hunosa kaks toomisüksust Pumarabule ja Figaredo, mis on nüüdseks suletud. Veel mõned tootmisüksused on saanud abi söevarude kättesaadavuse tagamiseks. Kõnealused tootmisüksused on loetletud põhjenduses 21.

(84)

Viimati saadud teabe põhjal jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania ametiasutused on tootmisabi jaganud õigesti tegevuse vähendamiseks ja söevarude kättesaadavuse tagamiseks ettenähtud tootmisabiks. Lisaks täidetakse Hispaania ametiasutuste kinnituste kohaselt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punktis a sätestatud tingimusi, milles on sätestatud, et tootmisüksused, mis saavad abi tegevuse vähendamiseks, suletakse hiljemalt 2007. aastaks.

(85)

Komisjon võtab teadmiseks, et Hispaania ametiasutused on tootmisabi saamiseks kvalifitseerumise kriteeriumide osas teavitanud komisjoni sellest, et peamine kriteerium, mida kohaldatakse, on tootmiskulu ühe tonni söeekvivalendi (tce) kohta. Kõnealune kriteerium vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 5, sest seda võib käsitada selge märgina, mis viitab sellele, et abi antakse parimate majanduslike väljavaadetega üksustele.

(86)

Lisakriteeriumidena rakendavad Hispaania ametiasutused turu olemasolu (see tähendab, et 100 km raadiuses peab olema toimiv elektrijaam) ning tootmisüksust omava ettevõtte maksevõimelisust. Selles osas peab ettevõtte omavahendite ja vara koguväärtuse suhe ületama teatavat miinimumi. Viimati nimetatud kriteerium aitab tagada, et abi antakse üksustele, millel on parimad majanduslikud väljavaated. Eelnevalt nimetatud kriteeriumit peab aga kasutama ainult täiendava kriteeriumina. Asukohta võib arvesse võtta energiaga varustamise kindlustatuse tagamise eesmärgil ja ka rahalistel põhjustel, sest eksisteerib seos transpordikuludega, ent see ei tohi olla peamine tegur. Üldjoontes leiab komisjon, et Hispaania ametiasutuste kohaldatud kriteeriumid on määrusega (EÜ) nr 1407/2002 kooskõlas.

(87)

Hispaania ametiasutuste esitatud teabe põhjal kontrollis komisjon ümberkorralduskavas kasutatavat tootmisüksuse määratlust. Minevikus analüüsis Hispaania antavat abi ettevõtte tasandil ja allmaakaeveõõned võeti arvutamisel arvesse koos karjääridega. Hispaania on seda analüüsimeetodit muutnud ja kontrollinud abi iga tootmisüksuse lõikes, nagu määruses (EÜ) nr 1407/2002 on määratletud. Lisaks on Hispaania selles küsimuses andnud komisjonile otsuses 2002/871/EÜ nõutud teavet. Seepärast leiab komisjon, et tootmisüksuse määratlus, mida Hispaania ümberkorralduskavas kasutab, on kõnealuse määrusega kooskõlas.

(88)

Komisjon võtab teadmiseks, et ümberkorralduskava tulemusena kujuneb tootmisvõimsuseks 12 miljonit tonni. Hispaania üldist energeetikaolukorda silmas pidades, eriti arvestades Hispaania ametiasutuste plaani vähendada söe osa elektritootmises 35,9 protsendilt 15 protsendini aastal 2011, paistab tootmisvõimsuse vähendamine 12 miljoni tonnini olevat kohane meede, mis aitab kõnealust eesmärki saavutada. Seepärast võib seda 2005. aasta lõpuks saavutatavat tootmisvõimsust käsitada määrusega (EÜ) nr 1407/2002 kooskõlas olevaks strateegilise varuna. Selle tulemusena peaksid tootmisüksused, mis kuuluvad ümberkorralduskava selle osa alla, milles käsitletakse söevarude kättesaadavust, olema kõlblikud söevarude kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud abi saama tingimusel, et kõnealuse määruse artiklites 4 ja 5 määratletud tingimused on täidetud.

(89)

Lisaks on abi andmisel järgitud määruse peamist kriteeriumi ja põhimõtet, et abi peab järk-järgult vähenema. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 alusel antud abi on igal aastal vähendatud 4 % võrra. Komisjon leiab, et selline vähendamine on vastuvõetav. Komisjon on võtnud arvesse Hispaania ametiasutuste teate, et ka aastatel 2006 ja 2007 on eesmärgiks kõnealust abi igal aastal 4 % võrra vähendada.

(90)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et Hispaania ametiasutused on piisavalt selgitanud kriteeriume, mida arvestatakse, kui määratakse kindlaks, kas tootmisüksused kvalifitseeruvad abile tegevuse vähendamiseks või abile söevarude kättesaadavuse tagamiseks. Kõnealused kriteeriumid on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002, eriti selle artikli 4 punktiga a ja artikli 9 lõike 6 punktiga a.

(91)

Komisjon tuletab selles küsimuses Hispaania ametiasutustele meelde, et säilitatava strateegilise varu alaste otsuste tegemisel ei saa arvesse võtta sotsiaalset ja piirkondlikku olukorda. Sotsiaalseid ja piirkondlikke tingimusi võib arvesse võtta vaid tegevuse vähendamiseks ja ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks ette nähtud abi andmise puhul.

(92)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe söe hindade kohta. Hispaania valitsuse esitatud lisateabes selgitatakse, et Hispaania valitsuse makstud riigiabi võrdus tegelikkuses erinevusega tootmiskulude ja Hispaania söe keskmise müügihinna vahel, mis oli madalam kui kolmandatest riikidest imporditud söe keskmine hind. See tuleneb Hispaania söe halvemast kvaliteedist ning vähemal määral asjaolust, et hinnad määratakse kindlaks pikaajaliste lepingutega, samal ajal kui imporditud söe hind on konkreetse päeva turuhind.

(93)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et tegelikult avaldab rahvusvahelise ja siseriikliku söe hinna varieerumine mõju alles umbes kolmveerand aastat hiljem. Teisest küljest on söe kvaliteet märkimisväärselt halvem rahvusvahelisel turul kaubeldava söe kvaliteedist. Selle tulemusel on riiklikul söel palju madalam hind. Makstav hind erineb elektrijaamade lõikes, sest erinevates tootmisüksustes kaevandatav süsi erineb kvaliteedi poolest. Näiteks võib söe kütteväärtus sõltuvalt kaevandamiskohast varieeruda 7 protsendist 35 protsendini.

(94)

Üldiselt koosneb Hispaania söetoodang halvema kvaliteediga söest, sest see on suure tuha- ja veesisaldusega ning/või vähese lenduvate materjalide sisaldusega. Halvakvaliteedilisel söel puudub maailmaturg, sest kõik sütt tootvad riigid kasutavad halva kvaliteediga kivisütt kaevanduskoha läheduses. Sellist tüüpi söe kasutamine elektrijaamades eeldab elektrijaamade omanikelt suuremaid investeerimis- ja hoolduskulusid, sest nad peavad ühest küljest paigaldama erilised põletid, mille hooldamine ja kasutamine on kallim, ning lisaks on nende elektrijaamade jõudlus väiksem tavaliste söeelektrijaamade jõudlusest.

(95)

Hispaania ametiasutused on selgitanud, et söe kvaliteedi parandamine nii palju, et see oleks võrreldav imporditud söega, ei ole majanduslikult mõttekas, sest tootmisprotsess muutuks palju kallimaks ja konkurentsivõime väheneks.

(96)

Alates 1998. aastast määratakse söe müügihind ilma ametiasutuste sekkumiseta kindlaks söetootmisettevõtete ja sütt tarbivate elektrijaamade vaheliste otseste läbirääkimiste käigus. Ametiasutused võivad sekkuda vaid tõsiste konfliktide puhul. Hispaania ametiasutused esitasid mõned söega köetavaid elektrijaamu omavate elektriettevõtete lepingud, et näidata, millist hinda maksti söekaevandusettevõtetele. Söe hinna arvutamisel kasutatakse söe kvaliteeti arvestavat valemit, milles võetakse muu hulgas arvesse lenduvate materjalide, tuha, niiskuse ja väävli taset ning kütteväärtust.

(97)

Hispaania söehinnad põhinevad söekaevandusettevõtete ja nende klientide vahelistel pikaajalistel lepingutel. Praegu kasutusel olevad lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2005. Hinnad põhinevad järgmistel parameetritel:

(98)

Hispaania arvutab Hispaaniasse imporditud kivisöe keskmise impordihinna. Keskmiste impordihindade arvutamine põhineb statistilistel andmetel, mis on kogutud Hispaaniasse sütt importivatelt ja kolmandate riikide sütt eksportivatelt ettevõtetelt.

(99)

Et kõnealune süsteem toimiks korralikult, on oluline, et kivisöe arvutatud hinnad peegeldaksid söe tegelikke maailmaturuhindu. Selle kontrollimiseks võrdles komisjon kõnealust hinda McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse (MCIS) aurusöe turuhinnaga, mis on söe hetketuruhindade standardvõrdlusindeks.

(100)

Hispaania ametiasutused selgitasid erinevusi McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse turusöe turuhinna ja nende endi välja arvutatud keskmise hinna vahel, juhtides tähelepanu sellele, et esimene põhineb üksnes lepingutel, mis on sõlmitud kassaturul teataval kindlal kuupäeval, samal ajal kui nende hinna aluseks on kõik sellel päeval kehtivad lepingud, sealhulgas pikaajalised lepingud. Selle tulemusena kipub Hispaania hind olema madalam kui kassatehinguhind perioodidel, kui nimetatud kassatehinguhinnad kasvavad, ja kõrgem kui kassatehinguhind perioodidel, kui nimetatud kassatehinguhinnad langevad. Kahe indeksi pikaajaline keskmine on peaaegu võrdne: aastatel 1996–2004 oli keskmine McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse aurusöe turuhind 43,3 eurot ühe tonni söeekvivalendi kohta. Komisjon leiab seepärast, et Hispaania kivisöe hinna arvutamisviis peegeldab aurusöe maailmaturuhinda tõepoolest täpsel viisil.

(101)

Eespool nimetatud parameetrite põhjal oli 2001. aasta keskmine hind 45,85 eurot ja prognoos 2005. aastaks 36 eurot. 2001. aasta tulud olid äärmiselt suured peamiselt seetõttu, et brutomajandusarvestustes võeti arvesse mõningaid selle aasta erandlikke ja ebatüüpilisi tulusid. Selle tulemusena ei kaasnenud 20-protsendilise tootmiskulude vähendamisega samaväärne langus ajavahemikul 2003-2005 antud tootmisabis.

(102)

Koguabi määratakse kindlaks pärast seda, kui iga tootmisüksus on esitanud tootmiskulusid ja tulusid sisaldava auditeerimisaruande. Kui hiljem, tootmisaasta lõpus selgub, et erinevus tootmiskulude ja tulude vahel on ennustatust väiksem, vähendatakse koguabi mahtu ja liigne abi tuleb tagasi nõuda.

(103)

Eespool esitatut silmas pidades leiab komisjon, et Hispaania on üksikasjalikult selgitanud, kuidas söekaevandusettevõtete tulusid on arvutatud. Esitatud teave on veennud komisjoni, et tulude arvutamisel on kasutatud õigeid söehindu. Esitatud teabe alusel, eriti elektrijaamade ja söekaevandusettevõtete vaheliste lepingute põhjal, teeb komisjon järelduse, et määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punkte b ja c on selles mõttes täidetud, et tootmisabi ei ületanud vastavate aastate tootmiskulude ja tulude vahet ning abi tõttu ei ole ühenduse söe kättetoimetamishinnad madalamad kolmandate riikide sarnase kvaliteediga söe kättetoimetamishindadest. Komisjon jälgib tähelepanelikult, et tulevastes alates 1. jaanuarist 2006. aastast elektrijaamade ja söekaevandusettevõtete vahel läbiräägitavates lepingutes võetakse arvutamisel õigesti arvesse hetkel kõrget maailmaturuhinda. Lõpuks leiab komisjon, et arvesse on võetud ka kõnealuse määruse artikli 4 punktides d ja e sätestatud tingimusi.

(104)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et Hispaania ametiasutused ei selgitanud kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta, kui antakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 kohast abi erandlike kulude katmiseks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega (varasemast tegevusest tulenevad kohustused). Oma 3. oktoobri 2003. aasta kirjaga teatas Hispaania komisjonile, et seda abi antakse üksnes tootmisüksustele, mis suletakse ajavahemikul 2003–2005, ja et abisumma ei ületa kulusid. Sellest hoolimata ei sisaldanud ministri 24. septembri 2003. aasta käskkiri ECO/2731/2003 selge sõnaga neid tingimusi. Kõnealune käskkiri ei sisaldanud piisavalt garantiisid selle tagamiseks, et abi toomisüksuste sulgemise kulude katmiseks ei ületaks kõnealuseid kulusid ja et kõnealused tootmisüksused suletakse enne 31. detsembrit 2005. Komisjon leidis, et kriteeriumid, mida Hispaania on kehtestanud tootmisüksuste sulgemise kuludega seotud abi arvutamiseks, mille puhul abi arvutamine põhineb elektrijaamadega sõlmitud lepingutes sätestatud söega varustamise vähendamisel ja ligikaudu 13 euro suurusel abil iga vähendatud tuhande megakalori kohta, ei taga piisavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 tingimuste täitmist. Ühtlasi märkis komisjon, et abisummad, mis anti kõnealuse artikli alusel, paistavad väga suured ja sellega seoses tekib küsimus, kas ettenähtud abi ei ole liiga suur võrreldes ümberkorraldusprotsessi intensiivsusega.

(105)

Hiljuti saadud teabe põhjal märgib komisjon, et ministri käskkirja ECO/2731/2003 on parandatud, et viia see kooskõlla määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 nõudmistega. Nüüd kehtib käskkiri vaid selliste tootmisüksuste suhtes, mis suletakse enne 31. detsembrit 2005. Tootmisüksuste sulgemise tõttu tühistatud söelepingute iga tuhande megakalori kohta antava 13 euro suuruse kompensatsiooni kohta sätestatakse käskkirjas selge sõnaga, et see summa on maksimum ja kinni makstakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud sulgemisest tulenevad tegelikud kulud. Sellega seoses teatasid Hispaania ametiasutused, et 2004. aastal on nad vähem abi andnud. 2004. aastal anti kavandatud 555 227 euro asemel erandlike kulude katmiseks abi 518 986 eurot.

(106)

Komisjon otsustas, et Hispaania on andnud piisavalt selgitusi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmise kohta. Hispaania on täpsustanud summad määruse (EÜ) nr 1407/2002 lisas nimetatud kategooriate kohta. Seepärast oli komisjonil võimalik kontrollida, et summad, mis on peamiselt seotud ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemidega, ei ületa kulusid ja abi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmiseks võib heaks kiita. Tööjõu vähendamise, kaevanduste sulgemise ja tootmisabi väheneva trendi taustal on Hispaania ametiasutuste esitatud teave veennud komisjoni, et ümberkorraldusprotsessi intensiivsusega võrreldes ei ole kaetavad kulud liiga suured. Järgmises punktis antakse eraldi hinnang abi kohta, mida anti avalik-õiguslikule ettevõttele Hunosa ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks.

(107)

Hunosa puhul rõhutas komisjon 30. märtsi 2004. aasta kirjas, et selle ettevõte sulgemine moodustas osa otsuse nr 3632/93/ESTÜ põhjal koostatud sulgemiskavast. Sotsiaalsetel ja piirkondlikel põhjustel toimus aga sulgemine pärast 2002. aastat. Võrreldes teiste ühenduse söekaevandusettevõtetega on kõnealuse ettevõtte tootmiskulud väga suured. Komisjon leidis, et tööjõudu ja tootmist on vähendatud Euroopa keskmisest vähem. Kõnealuses kavas nähti ette üheksast tootmisüksusest kahe sulgemine. 3. oktoobri 2003. aasta kirjas teatas Hispaania edasisest tootmiskulude vähendamisest 20 % võrra, mille tulemusel väheneb abi 2005. aastal 25 % võrra. Tootmiskulude vähendamine, millest Hispaania teatas oma 3. oktoobri 2003. aasta kirjas, peaks Hunosale antavat abi veelgi vähendama 179 460 750 euroni 2005. aastal.

(108)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et ettepanekut, mille kohaselt ettevõte Hunosa varuks 30 % söetoodangust (mis võrdub umbes 100 tootmispäevaga) piirkonna elektrijaamadele, tuleb võib-olla käsitada ühisturuga kokkusobimatuna.

(109)

Hispaania ametiasutused kinnitasid kavatsust jätkata Hunosa ümberkorraldusprotsessi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002 eesmärgiga vähendada oluliselt abisummasid, tootmisvõimsust ja sellest tulenevalt ka tööjõudu. Kõnealuseid ümberkorraldusmeetmeid tuleb hinnata, lähtudes Hunosa sotsiaalsest ja piirkondlikust tähtsusest Astuuria autonoomses piirkonnas.

(110)

Hispaania ametiasutused on esitanud komisjonile üksikasjaliku teabe Hunosa ümberkorraldusprotsessi, kulude ja tulude arengu ja tulevikus antava abi suuruse kohta.

(111)

Kõnealune kava sisaldab järgmisi elemente:

(112)

Alates 1986. aastast, mil Hispaania ühines Euroopa Ühendusega, on ümberkorraldamist käsitlevad andmed järgmised:

(113)

Ajavahemikul 1998–2004 on abi Hunosale vähendatud 32 % võrra korrigeeritud väärtuses, mis on Hispaania söekaevandussektoris üle keskmise, sest koguvähendamise suurus oli 25,7 %. 1992. aastast alates on Hunosale antud koguabi vähendatud 54 % võrra korrigeeritud väärtuses ja 69 % võrra püsiväärtuses.

(114)

Lisaks tundub, et Hispaania ametiasutused on Hunosa ümberkorraldusprotsessi jätkanud pärast 2003-2005. aasta ümberkorralduskava kohaldamist. 2003. aastal antud tegeliku tootmisabi maht oli 264 480 000 eurot, samal ajal kui prognoositi 271 593 000 eurot, see tähendab ettenähtust 2,6 % võrra suuremat vähendamist. Abi ümberkorraldusest tulenevate erandlike kulude katmiseks anti 240 689 000 euro ulatuses, samas prognoositi kõnealuseks abiks 302 557 000 eurot, mis tähendab, et kõnealust abi anti 20,4 % võrra vähem.

(115)

2004. aastaks oli tootmine vähenenud alla 1 070 000 miljoni tonni, mis tähendab kõnealusest kavast 20 % võrra suuremat vähendamist. 2004. aasta lõpuks vähenes töötajate arv 4 137-ni. 2004. aastal tegelikult antud tootmisabi maht oli prognoositud 254 682 euro asemel 247 483 eurot, mis tähendab kavandatust 2,8 % võrra suuremat vähendamist.

(116)

2005. aasta lõpuks prognoositakse allesjäänud tööjõu hulgaks 3 500 inimest, mis tähendab tööjõu vähendamist 14 % võrra, mis on rohkem, kui kavaga on ette nähtud.

(117)

Hunosa suured tootmiskulud tulenevad peamiselt kaevanduste füüsilistest omadustest. Söe tihedus on üpris vähene, seetõttu peab kaevandamiseks katma suure piirkonna, mis nõuab infrastruktuuri kõrget taset. Mehhaniseerimine on keeruline kõnealuse vähese tiheduse tõttu, mis on lisaks ka ebakorrapärane. Samuti ei aita tootmiskulude optimeerimisele kaasa ümberkorraldusprotsess, mille käigus vähendatakse märkimisväärselt tööjõudu ja suur hulk töötajaid saadetakse ennetähtaegselt pensionile. Sellest hoolimata on Hunosa saavutanud tootmiskulude vähendamise, parandades juhtimist ja keskendudes tootmisüksustele, kus mehhaniseerimist ja tehnilist kaevandamist on väikseimate kuludega kõige lihtsam saavutada. Muude vahendite kasutamise, mehhaniseerimise ja arvutistamise ning seadeldiste ja tootmisprotsesside moderniseerimise tulemusena on tootlikkus paranenud. Kõnealuse lähenemise tõttu vähenevad tootmiskulud ka edaspidi.

(118)

Komisjon märgib siiski, et 20 % suurune tootmiskulude vähendamine ajavahemiku 2001-2005 jooksul ei ole kaasa toonud samasugust 20 % suurust vähenemist tootmistoetuse mahus. Hispaania ametiasutuste sõnul tuleneb see erinevusest 2001. ja 2005. aasta tulude vahel. 2001. aastal oli keskmine tulu palju suurem kui 2005. aastal, mil see oli 37 eurot ühe tonni söeekvivalendi kohta.

(119)

Kõnealuste Hunosa tulude kohta esitasid Hispaania ametiasutused üksikasjalikke seletusi. Hind määratakse kindlaks pikaajaliste lepingutega, mis sõlmitakse enamasi Hunosa ja tema klientide vaheliste vabade läbirääkimiste tulemusena ja liberaliseeritud turu olukorras.

(120)

Hiljuti saadud teabe põhjal leiab komisjon, et näiline vastuolu kulude vähendamisel tehtud suurte jõupingutuste ja tootmistoetuste väiksemamahulise vähenemise vahel tulenes põhimõtteliselt tulude muutumisest, mille tingisid imporditud söe rahvusvahelised hinnad ning dollari ja euro vahetuskurss. Punktis 4.4.3 esitatud tulude arvutamist selgitava põhjenduse kohaselt olid tulud ajavahemikul 2003-2005 väiksemad kui 2001. aastal. Hispaania ametiasutuste poolt selle kohta esitatud teabe põhjal, eriti tuginedes lepingutele Hunosa ja viie elektrijaama vahel, mida köetakse Hunosa söega, sai komisjon kontrollida, et Hunosa tulude arvutamiseks kasutati õigeid arve.

(121)

Minevikus Hunosa tegevuse vähendamiseks antud abi on seotud Hunosa tootmisüksustega, mis on tänaseks suletud. Sellega seoses leiab komisjon, et ka Hunosa puhul on täidetud varasemaid komisjoni otsuseid.

(122)

Hunosa kavaga on ette nähtud Pumarabule ja Figaredo kaevanduste sulgemine, mis tähendab mahu tagasipöördumatut vähendamist 700 000 tonni võrra. Komisjoni arusaamise kohaselt peaksid muud tootmiskavad moodustama osa söevarude kättesaadavuse tegevuskavast. Hispaania ametiasutused on aga vihjanud, et see võib pärast 2005. aastat muutuda. Komisjon võib selle vaatenurgaga nõustuda, sest see jätab võimaluse pärast 2005. aastat antava abi kogumahu edasiseks vähendamiseks.

(123)

Et selgitada, miks Hunosa tootmine on osa söevarude kättesaadavuse tegevuskavast, viitavad Hispaania ametiasutused söevarude kättesaadavusele tehnilisest vaatenurgast, lähedal asuvate elektrijaamade poolsele nõudlusele, söe kvaliteedile ja nende elektrijaamade vajadustele, mis on varustatud tehniliste seadeldistega, mis sobivad Hunosa toodetud söe kvaliteediga. Komisjon märgib, et Hispaania loobus kriteeriumist, mille kohaselt peab lähimat elektrijaama varustama 100 päeva varuga. Hispaania ametiasutused seletasid, et seda kasutati hüpoteetilise näitena ja seda ei kavatsetudki kunagi kriteeriumina kasutada. Kõnealune näide ei muuda aga asjaolu, et Hispaania ametiasutused on teinud otsuse, et Hunosa varud peaksid katma teatava protsendi ümberkaudses piirkonnas asuvate elektrijaamade vajadustest. Selle kriteeriumi paindlikkusest lähtudes leiab komisjon, et võib eeldada, et Hispaania ametiasutused ei riku kaupade vaba liikumise põhimõtet.

(124)

Pärast seda, kui Hispaania ametiasutused esitasid oma põhjendused, leiab komisjon, et ligikaudu ühe miljoni tonni tootmist 2005. aastal võib pidada osaks strateegilisest söetootmisvarust, mida Hispaania ametiasutused tahaksid säilitada. Komisjon nõustub Hispaania analüüsiga, et Hunosa kava aastateks 2003-2005 on üleminekumeede, ent asendamatu vahend, mille abil on hilisemas etapis lihtsam kindlaks määrata tootmisüksusi, mis lisatakse uude, aastaid 2006-2010 käsitlevasse söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavasse. Tootmise ja abi suuruse märkimisväärset vähendamist silmas pidades on kava kooskõlas määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustega ja kujutab endast kasulikku alust ümberkorraldusprotsessi jätkamiseks. Kuna Hunosa varud on vajalikud, et saavutada 2005. aastal 12 miljoni tonni suurune söe kogutoodang, nõustub komisjon sellega, et Hunosa varud on ajavahemikul 2003-2005 osa söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavast. Sellest hoolimata tuletab komisjon Hispaania ametiasutustele meelde, et ajavahemikuks 2006-2010 tuleb läbi vaadata söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ja eriti Hunosa koht selles, võttes arvesse Hunosa suuri tootmiskulusid. Hunosa tootmist ja võimalikke toetusi tuleb kõnealuse ajavahemiku jooksul märkimisväärselt vähendada.

(125)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks ette nähtud abi kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 7 ja jagasid kulud tehnilisteks kuludeks ja sotsiaalkuludeks. Vt järgmine tabel.

(126)

Hunosa koostatud prognoosides ennustati, et aastatel 2002-2005 jäävad ennetähtaegselt pensionile 2 622 töötajat ning see kujutab endast iga töötaja kohta ligikaudu 417 000 euro suurust kulu. Kõnealused kulud võivad muutuda, nagu on näidanud 2003. aasta. Tegelikult antud abi oli 20 % võrra prognoositust väiksem.

(127)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 1 on komisjon võtnud arvesse asjaolu, et mõjutatud piirkonnas tagab Hunosa 20 % vahetust tööhõivest ja alternatiivseid töökohti on keeruline luua, sest alates 1986. aastast on juba 18 000 töötajale alternatiivne töövõimalus loodud. Hunosa on Astuuria autonoomsele piirkonnale majanduslikult ja sotsiaalselt väga oluline. Komisjoni jaoks on mõistetav, et Hispaania vajab aega, et arendada kõnealuses piirkonnas välja täiendavaid alternatiivseid majandustegevusi.

(128)

Komisjon leiab Hispaania ametiasutuste esitatud teabe põhjal, et abi vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 7 sätestatud tingimustele. Abiga kaetakse määruse lisas loetletud meetmeid ning abi ei ületa kulusid.

(129)

Hispaania esitatud teabe põhjal ilmneb, et ajavahemikul 2003-2005 ei võetud tööle ühtegi uut töötajat. Komisjon on kõnealuse lähenemisviisiga rahul ning juhib Hispaania ametiasutuste tähelepanu sellele, et see on nii praegu kui ka tulevikus oluline element ümberkorraldusmeetmete vastavuse hindamisel.

(130)

Komisjon leiab, et Hunosa on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma tegevuse ümberkorraldamiseks ja et käesolevas etapis ei ole Hunosa sotsiaalset ja piirkondlikku tähtsust arvestades mõistlik nõuda kaugeleulatuvamaid meetmeid. Seepärast teeb komisjon järelduse, et Hunosa ümberkorralduskava vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärgile ja sätetele. Abi on antud eesmärgiga ümberkorraldusprotsessile kaasa aidata ja selle andmisel on arvestatud Hunosa asukohast Astuuria autonoomses piirkonnas tulenevate sotsiaalsete ja piirkondlike aspektidega. Kahtlused, mida komisjon väljendas menetluse alguses, eriti seoses antava abi suuruse arvutamise ja arvessevõetavate kriteeriumidega, on Hispaania ametiasutuste esitatud üksikajaliku lisateabe ja algsest ümberkorralduskavast kaugemale ulatuvate täiendavate ümberkorraldusmeetmete tulemusena ümber lükatud. Komisjon juhib siiski Hispaania ametiasutuste tähelepanu sellele, et Hunosa positsioon tuleb uuesti läbi vaadata, pidades silmas uute ümberkorraldusmeetmete ja söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ajavahemikuks 2006-2010, ning sellele, et on vaja võtta täiendavaid ümberkorraldusmeetmeid.

(131)

Ümberkorralduskava sisaldab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 6 osutatud söevarude kättesaadavuse tegevuskava ja sama artikli lõikes 4 osutatud sulgemiskava elemente. Seepärast võib komisjon teha esitatud kavade kohta positiivse otsuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 1. Samal ajal võib komisjon teha kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 alusel otsuseid 2003., 2004. ja 2005. aastal Hispaania ametiasutuste poolt söetööstusele antud või antava abi kohta. Komisjon peab võtma kava vastavuse hindamisel arvesse kõnealuse määruse artiklites 4–8 sätestatud tingimusi ja kriteeriume ning kava vastavust määruse eesmärkidele.

(132)

Komisjon leiab, et Hispaania teatatud ümberkorraldusmeetmete kohaselt toob riigiabi vähendamine endaga kaasa edasise pideva söetootmise vähenemise. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 6 järgib abi kogusumma langevat trendi ega ületa ühelgi 2003. aastale järgneval aastal abi suurust, mille komisjon lubas 2001. aastaks. Seoses kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 3 ette nähtud söevarude kättesaadavuse tagamisega teeb Hispaania ettepaneku, et 2005. aastal tagatakse söevarude kättesaadavus 12 miljoni tonni söeekvivalendi ulatuses. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on tootmisvõimsust vähendatud 1 600 000 tonni võrra.

(133)

Isegi kui keskmised tootmiskulud on Hispaania söetööstuses veidi vähenenud, on need siiski väga suured. Isegi kui maailmaturuhinnad on tõusnud, ei muutu Hispaania söe ebasoodus majanduslik positsioon võrreldes importsöega järgmiste aastate jooksul kuigi oluliselt.

(134)

Komisjon leiab, et 2006. ja 2007. aasta kohta esitatud andmed ja raamistik loovad hea orientiiri kõikide nõutud tingimuste rakendamiseks. Hispaania on kinnitanud, et jätkab neil aastatel tootmise ning abi vähendamist samas tempos kui aastatel 2003-2005. Komisjon on seepärast rahul Hispaania poolt 2006. ja 2007. aasta kohta praeguseks esitatud teabe taseme ja asjakohasusega. Hispaania esitab hiljem määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 kohaselt üksikasjalikku teavet 2006. ja 2007. aastaks kavandatava abi koguhulga kohta koos ümberkorraldusmeetmetega ajavahemikuks kuni 2010. aastani. Komisjon leiab, et selline ajastus on õigustatud tootmisüksuste sulgemisest tulenevate sotsiaalsete ja piirkondlike kaasmõjude tõttu, arvestades asjaolu, et Hispaania on selge sõnaga lubanud, et täidab ka pärast 2005. aastat tingimust, mille kohaselt peab abi vähenema. Viimane element on komisjoni antud hinnangu jaoks ülioluline, sest kõnealuse määruse peamine eesmärk on tagada söetööstusele antava riigiabi lõplik oluline vähendamine.

(135)

Hispaania on otsustanud ka tulevikus järgida varem kasutatud abiandmise süsteemi. Ühest küljest tagavad ümberkorraldusmeetmed energiatarne kindlustatuse ning teisest küljest võimaldavad need ümberkorraldusprotsessi jätkata. Teatatud mahus on abi vajalik, sest see tagab söevarude kättesaadavuse ja söekaevandustegevuse vähendamise, mida peetakse kõige olulisemaks. Ilma abita peaks tootmise Hispaanias lõpetama, sest söekaevandamine ei ole konkurentsivõimeline.

(136)

Komisjon leiab, et 2005. aastaks Hispaania energiavarustuses kindlaks määratud 12 tonni söeekvivalendi suurune prognoositav tootmisvõimsuse maht on Hispaania tarnekindluspoliitika ja üldise energiapoliitika seisukohalt õigustatud. Käesolevas hinnangus võttis komisjon arvesse asjaolu, et Hispaania suurendab ajavahemikus aastani 2010 taastuva energia osakaalu koguenergias.

(137)

Arvestades, et tööhõive seisukohast on teatatud ümberkorraldusmeetmetel märkimisväärne mõju tööturule, võttis komisjon kava hindamisel arvesse vajadust minimeerida võimaluste piires Hispaania söetööstuse ümberkorraldamise sotsiaalset ja piirkondlikku mõju.

(138)

Komisjon leiab teatise põhjal, et Hispaania kivisöetööstuse kavandamine toetub järgmistele eesmärkidele: vajaliku finantsabi järkjärguline vähendamine, tootmise ja tootmiskulude vähendamine, klientidele sobiva kvaliteediga ning õigeaegsete tarnete tagamine, tööhõive sotsiaalselt vastuvõetav vähendamine ja meetmete piirkondliku mõju arvessevõtmine.

(139)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania ümberkorralduskava on ajavahemiku 2003-2005 osas üksikasjalik ning annab hea orientiiri koos vajalike tingimuste loomisega aastateks 2006 ja 2007. Lisaks annab ümberkorralduskava primaarenergiaga varustamise kontekstis hea ülevaate söe rollist energiapoliitikas ja keskkonnapoliitikas aastani 2010.

(140)

Eespool kirjeldatut silmas pidades ja arvestades, et on võetud meetmeid, mis ulatuvad algselt teatatud ümberkorralduskavast kaugemale, on komisjon seisukohal, et Hispaania esitatud kava vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärkidele ja kriteeriumidele, eriti kõnealuse määruse artikli 9 lõigetes 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele. Kuna 2003., 2004. ja 2005. aasta abi on antud või antakse ümberkorralduskava alusel ja sellega kooskõlas, jõuab komisjon kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 alusel järeldusele, et kõnealust abi anti ning antakse määrusega kooskõlas.

(141)

Komisjon leiab, et Hispaania on 2003. ja 2004. aastal andnud söetööstusele ebaseaduslikult riigiabi, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Pärast määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 10 alusel Hispaania esitatud teabe ja meetmete analüüsimist leiab komisjon siiski, et söetööstuse ümberkorralduskava aastateks 2003-2005 ja sellele toetuv riigiabi aastateks 2003-2005 on ühisturuga kokkusobiv. Hispaaniale antakse luba kõnealust abi maksta,