LISA

STATSIONAARSE TREENIMISVARUSTUSE OHUTUSE ERINÕUDED

I   osa

Toode ja toote määratlus

Käesoleva volituse alusel käsitletav statsionaarne treenimisvarustus võimaldab teha korduvaid liigutusi treenimise, harjutamise, diagnoosimise ja taastusravi eesmärgil. Varustus jääb kasutamise kestel staatiliseks. See pannakse kas põrandale seisma või kinnitatakse lakke või seinale või muu fikseeritud paigaldise külge.

Sellist varustust kasutatakse üldiselt spordikeskustes, hotellides, spordi- ja terviseklubides, taastusravikeskustes või kodudes. Varustust kasutatakse treeninguruumides, millele võidakse juurdepääsu võimaldada üksnes kasutajatele ja professionaalidele (nt treenerid ja meditsiinitöötajad).

Need nõuded hõlmavad ka mootoriga seadmeid nende riskide osas, mida masinaid käsitlevas direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ (1)) ei ole puudutatud.

Mõne treeninguseadme suhtes kohaldatakse lisaks üldnõuetele täiendavaid ohutusnõudeid.

Kui statsionaarse treenimisvarustuse kavandatud kasutusotstarve kuulub nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (2) alla, tuleb tagada lisanõuete täitmine.

Käesoleva volituse alusel käsitletav statsionaarne treenimisvarustus tuleb liigitada täpsus- ja kasutusklasside järgi vastavalt kasutusotstarbele.

Täpsusklassid

Klass A: suure täpsusega;

klass B: keskmise täpsusega;

klass C: minimaalse täpsusega.

Kasutusklassid

Klass S (studio – stuudio): professionaalse ja/või kaubandusliku kasutusega;

klass H (home – kodu): kodus kasutamiseks;

klass I: professionaalse ja/või kaubandusliku kasutusega, sh kasutamiseks erivajadustega inimestele (nt nägemis-, kuulmis- ja füüsilise puudega ning õpiraskustega isikutele).

II   osa

A.   Üldised ohutusnõuded

Tooted peavad vastama direktiivis 2001/95/EÜ osutatud üldistele ohutusnõuetele ja olema „ohutud” nimetatud direktiivi artikli 2 punktis b määratletud tähenduses. Toode peab eelkõige olema ohutu tavapärastes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes, samuti hoidmisel, hoiukohta transportimisel, paigaldamisel, lahtimonteerimisel ning hooldamisel kogu toote kasutusaja kestel. Varustus peab olema ohutu ka professionaalide jaoks (nt treenerid, õpetajad).

Statsionaarset treenimisvarustust tavapärastes või mõistlikult eeldatavates tingimustes kasutades peab vigastuste tekkimise ning tervise ja ohutuse kahjustamise risk olema viidud miinimumini. Seadmete osad, millega kasutaja – või kolmandad isikud – tavapärastes ja eeldatavates kasutustingimustes kokku puutuvad, ei tohi ohustada kasutaja tervist ega tekitada vigastusi.

Kasutajatele antakse teada, milliseid riske ja ohte võib esineda ja kuidas neid vältida.

Kuigi treenimisvarustus ei ole ette nähtud lastele, kasutatakse neid tooteid kodudes järjest enam ja seega võivad need lastele kergesti kättesaadavad olla. Lastega toimuvad õnnetused kodus kasutatavatel seadmetel võivad põhjustada tõsiseid vigastusi (peamiselt sõrmedel ja varvastel), põletusi, rebendeid ja kägistamist. Kui tootedisaini ega kaitsemeetmete abil ei ole võimalik ohtu piisavalt vähendada, tuleb jääkriski vältida lapsevanematele ja hooldajatele suunatud teabe andmisega toote kohta.

B.   Ohutuse erinõuded

Direktiivis 2001/95/EÜ osutatud üldiste ohutusnõuete kohaldamisel peab arvestama vähemalt järgmist:

a)	kinnituseta seisva varustuse stabiilsus;

b)	teravad servad ja kandid;

c)	torude otsad;

d)	pigistust ja rebestamist põhjustavad ning pöörlevad ja vastastikku puutuvad kohad kasutajaga kokku puutuval pinnal;

e)

raskused;

f)	juurdepääsu- ja eemaldumistee;

g)	reguleerimis- ja lukustusmehhanismid;

h)	nöörid, vööd, ketid;

i)	trossid ja tõmbenöörid;

j)	nööride ja vööde rennid;

k)	tõmbekohad;

l)	haardeasendid;

m)	sisseehitatud käepidemed;

n)	paigaldatavad käepidemed;

o)	pöörlevad käepidemed;

p)	elektriline ohutus;

q)

hooldus;

r)	paigaldamisjuhendid;

s)	üldised kasutusjuhendid;

t)	peamised biomehhaanilised nõuded;

u)	märgistus;

v)	hoiatused, eriti lapsi ohustavate riskide korral;

w)	immobiliseeriv seade (eelkõige laste puhul), mis lülitab voolu välja.

Direktiivis 2001/95/EÜ osutatud üldiste ohutusnõuete kohaldamisel peab arvestama vähemalt järgmiste katsetega:

a)	mõõtmete kontroll;

b)	visuaalne kontroll;

c)	taktiilne kontroll;

d)	talitluskatse;

e)	valmistaja sertifikaat;

f)	tõmbekohtade katse;

g)	katsetingimused;

h)	stabiilsustest;

i)	nööride, vööde ja kettide katkemisjõu määratlemine;

j)	hoorataste kontroll;

k)	paigaldatavate käepidemete eemaldamiseks vaja mineva jõu määratlemine;

l)	juurdepääsu- ja eemaldumistee kontroll;

m)	vastupidavuskoormuse katse;

n)	südamerütmi kontrollmooduli katse;

o)	jõunäitajate lugemite täpsuse kontroll;

p)	juhiste ja hoiatuste hindamine;

q)	katsearuanne.

---

(1)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(2)  EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.