14.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/9

(1)

Komisjon sai 5. novembril 2007 Kreekalt teatise äriühingu Varvaressos S.A. (edaspidi „äriühing Varvaressos”) suhtes kohaldatud päästmisabi meetme kohta. Pärast teabevahetust võttis komisjon 16. juulil 2008 vastu otsuse, mille kohaselt tal puudusid vastuväited teatatud meetme suhtes.

(2)

Komisjon sai 15. jaanuaril 2009 Kreekalt teatise äriühingule Varvaressos võimaldatud ümberkorraldamisabi käsitleva meetme kohta.

(3)

Pärast teabevahetust algatas komisjon 9. märtsil 2010 ametliku uurimismenetluse ümberkorraldamisabi suhtes, millest Kreeka oli teavitanud 15. jaanuaril 2009, ning samuti riigigarantii suhtes, mille Kreeka oli äriühingule Varvaressos 2007. aastal ebaseaduslikult andnud. Viimati nimetatud garantiiga seoses märkis komisjon võimalust tühistada oma 16. juuli 2008. aasta otsus, millega kiideti heaks äriühingule Varvaressos antud teavitatud päästmisabi.

(4)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas10. märtsil 2009 (3). Pärast menetluse algatamist esitas Kreeka 28. juulil 2010 oma märkused ja teabe. Ka äriühing Varvaressos esitas 18. juunil 2010 oma märkused ja teabe. Peale selle esitasid muud kolmandad isikud oma märkused 4. juunil 2010, 14. juunil 2010 ja 17. juunil 2010 (4).

(5)

Komisjon nõudis oma 9. juuli 2010. aasta kirjas täiendavat teavet seoses eespool nimetatud riigiabimeetmetega. Kreeka ametiasutused vastasid 14. septembri 2010. aasta kirjaga.

(6)

Abisaaja taotlusel toimus 14. juulil 2010 koosolek. Seal arutati muudetud ümberkorraldamiskava.

(7)

Äriühing Varvaressos asutati 1975. aastal ning ta tegutseb tekstiiliturul ketrusvabrikuna (lõnga tootmine ja müük). Äriühing ekspordib lõnga 20 riiki, sealhulgas Saksamaale, Prantsusmaale, Austriasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Ühendkuningriiki ja Sloveeniasse. 2009. aastal tegi äriühing 52 % oma müügitehingutest muude ELi riikidega peale Kreeka (57 % 2008. aastal, 67 % 2007. aastal), Kreekaga 42 % (40 % 2008. aastal, 32 % 2007. aastal) ja ELi mittekuuluvate riikidega 6 % (2 % 2008. aastal, 1 % 2007. aastal).

(8)

2009. aastal oli äriühingul keskmiselt 205 töötajat (nende arv oli vähenenud võrreldes 2008. aastaga, kui töötajaid oli 212) ja äriühingu käive oli 19 miljonit eurot. 2007. aasta andmete alusel oldi Kreeka tekstiiliturul 10. kohal. Äriühingu osa lõngaturul oli 2008. aastal […] %.

(9)

Ajavahemikul 2004–2009 vähenes äriühingu aastakäive 28,4 miljonilt eurolt 19,2 miljonile eurole (32 % langus). Ajavahemikul 2006–2009 kandis äriühing akumuleeritud kahjumit, mis suurenes 2 miljonilt eurolt 2006. aastal 17,2 miljonile eurole 2009. aastal. Äriühingu põhilised finantsandmed aastate 2004–2009 kohta on esitatud allpool tabelis 1.

Tabel 1

Äriühingu Varvaressos põhilised finantsandmed aastatel 2004–2009

(10)

Ajavahemikul 2007–2008 kohaldati äriühingu suhtes kahte riigiabimeedet, nimelt teatamata jäetud riigigarantii varasemate laenude graafiku muutmiseks 2007. aasta mais (meede 1) ja teatatud riigigarantii, mis anti uuele äriühingu päästmiseks võetud laenule ja mille komisjon kiitis heaks 2008. aasta juulis (meede 2). 2009. aasta jaanuaris teatas Kreeka ümberkorraldamisabi meetmest otsetoetuse kujul (meede 3).

(11)

Eespool nimetatud abi saamiseks esitas äriühing Varvaressos 2006. aasta detsembris Kreeka ametiasutustele saneerimiskava „Strateegiline ja äriplaan ajavahemikuks 2006–2011”. Selles kirjeldatakse äriühingu strateegilist eesmärki ja vajalikku tegevust ning samuti prognoosi äriühingu finantspositsiooni kohta ajavahemikul 2006–2011. Kavas nähakse ette: a) erikiudude osakaalu suurenemine kogutootmises […] %-lt 2007. aastal […] %-le 2011. aastal eesmärgiga suurendada äriühingu kasumimarginaali; b) kogu tootmisvõimsuse vähendamine […] tuhandelt tonnilt 2007. aastal […] tuhandele tonnile ajavahemikul 2008–2011 ning c) äriühingu töötajate arvu vähendamine 237 töötajalt 2007. aastal 217 töötajale 2011. aastal.

(12)

Eeldatakse, et äriühingu pikaajalised laenud kogumahus 15,6 miljonit eurot makstakse tagasi 2010. aasta lõpuks. Samuti nähakse ajavahemikuks 2006–2009 ette kulud suurusjärgus [1,0–2,0] miljonit eurot investeerimiseks äriühingu juhtimise ümberkorraldamisse ning kasumlikumate toodete tootmisele üleminekuks. Selleks et heastada ajavahemikul 2000–2005 tehtud ja ettevõtte raskused põhjustanud ebaõnnestunud investeeringud, on ajavahemikul 2007–2011 vaja riigiabi 13,5 miljonit eurot. Eeldatakse, et ärihing muutub elujõuliseks 2010. aastal, kui tema tulu enne maksustamist on 1 miljon eurot ja kasumimarginaal on 3,5 % (2011. aastal positiivne tulu enne maksustamist 0,8 miljonit eurot ja kasumimarginaal 2,6 %). Oodatakse müügi kasvu 26,2 miljonilt eurolt 2006. aastal 29,3 miljonile eurole 2011. aastal (12 % kasv).

(13)

Kreeka andis 30. mail 2007 välja ministri otsuse, millega anti äriühingule Varvaressos riigigarantii kui tagatis äriühingu varasemate, 22,7 miljoni euro suuruste laenude graafiku muutmiseks. Garantii pidi hõlmama 80 % laenudest, st 18,2 miljonit eurot, kuid ületas tegelikult garantii aluseks oleva laenu kogusumma (vt allpool põhjendus 16).

(14)

Enne graafiku muutmist 2007. aastal oli ainult osa äriühingu kinnisvarast kaetud hüpoteegiga tema laenude katteks. 2007. aastal toimunud graafikumuutmise raames kaeti hüpoteegiga ka äriühingu ülejäänud kinnisvara. See hüpoteek seati äriühingule laenu andnud pankade, mitte aga riigi kasuks. Kuid Kreeka õigusaktide (5) kohaselt peab riik enne garantii väljamaksmist saama esimesena tagatised garanteeritud laenude eest.

(15)

Komisjonile sellest meetmest ei teatatud; selle asemel täpsustas Kreeka 5. novembril 2007. aastal päästmisabist teatades, et äriühing ei olnud varem päästmis- ega ümberkorraldamisabi saanud.

(16)

See meede põhines teatamata jäetud garantiikaval, mille Kreeka rahandusministeerium kiitis heaks 26. jaanuaril 2007. Selle kava kohaselt anti riigigarantii 31. detsembri 2006. aasta seisuga tasumata võlgade (mille tähtaeg kas oli saabunud või veel ei olnud saabunud) vormistamiseks uueks laenuks. Asjaomased laenud anti tööstuse, kaevandamise, loomakasvatuse ja hotellindusega tegelevatele, Põhja-Kreekas Imathia piirkonnas asutatud ja tegutsevatele äriühingutele põhivarasse ja käibekapitali investeerimiseks. Kavas ei nähtud ette preemia maksmist riigigarantii eest. Kava ühe punkti alusel hõlmas garantii lõpuks maksimaalselt 30 miljoni euro suurust summat (pluss intressi), seega garantii aluseks olevate laenude kogusummast (22,7 miljonit eurot) suuremat summat (6).

(17)

Komisjon kiitis 16. juulil 2008 heaks äriühingule Varvaressos ette nähtud teatatud päästmisabi 2,4 miljoni euro suurusele laenule antud riigigarantii kujul (7). Otsuste vastuvõtmisel tugineti teabele, et äriühing ei olnud varem saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi (8) ning oli seega abikõlblik päästmisabi saamiseks.

(18)

Garantii anti tagajale (riigile) preemiat maksmata ning hõlmas kogu laenusummat, st 2,4 miljonit eurot.

(19)

Kreeka ametiasutuste poolt 5. novembril 2007 meetme kohta esitatud teatisest selgub, et abi kogusummast rahastatakse [1–2] miljoni euroga järgmisi investeeringuid: a) äriühingu juhtimise ümberkorraldamine ja ajakohastamine ([…] miljonit eurot) ajavahemikul 2006–2009 ning b) kasumlikumate toodete tootmisele üleminek ([…] miljonit eurot) ajavahemikul 2007–2009. Need investeeringud sisaldusid ka 15. jaanuaril 2009 esitatud ümberkorraldamiskavas ja need kavatseti teha kavaga hõlmatud ajavahemikul (vt allpool põhjendused 22–23 ja 42–43).

(20)

Kreeka teatas 15. jaanuaril 2009. aastal 14 miljoni euro suuruse otsetoetuse andmisest eesmärgiga rahastada äriühingu ümberkorraldamiskava.

(21)

Esitatud ümberkorraldamiskava kohaselt tulenesid äriühingu raskused ajavahemikul 2000–2005 ellu viidud investeerimiskavaga kaasnenud suurtest finantskuludest, suurtest tegevuskuludest ja vajakajäämistest juhtimises.

(22)

Kava hõlmab ajavahemikku 2006–2011. Seda on ametliku uurimismenetluse jooksul nõuetekohaselt ajakohastatud ja kohandatud. Ümberkorraldamisprotsessi peaeesmärk on enamiku äriühingu pangalaenude täielik tagasimaksmine (sealhulgas selle pangalaenu tagasimaksmine, mille suhtes kiideti 2008. aasta juulis heaks päästmisabi andmine), tootmise ja töötajate arvu vähendamine, (9) kasumlikumate toodete tootmisele üleminek (erilõngade tootmise osakaal kogutootmisest peab 2012. aastaks jõudma […] %-le) ning äriühingu juhtimise ümberkorraldamine ja ajakohastamine.

(23)

Ümberkorraldamiskava kolme stsenaariumi (keskmine, parim ja halvim) kohaselt suudab äriühing oma pikaajalise elujõulisuse taastada 2011. aasta lõpuks.

(24)

Kõigi kolme stsenaariumi puhul oodatakse, et äriühingu müük suureneb ning kulud ja kulutused (amortisatsioonita) vähenevad. Sellest tulenevalt eeldatakse, et äriühingu EBT + D (10) on 2010. aastal negatiivne ja 2011. aastal, st ümberkorraldamisperioodi lõpus, positiivne. Samas on äriühingu ROE (11) 2011. aastal suurem kui tema laenukulud (12) (keskmise ja parima stsenaariumi puhul) või nende kuludega võrdne (halvima stsenaariumi puhul).

(25)

Komisjon märkis oma otsuses menetluse algatamise kohta, et abimeetmete kokkusobivust hinnatakse vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) (13). Seepärast hindas komisjon abimeetmeid esialgu nimetatud suunistes sätestatud kriteeriumide alusel.

(26)

Kõigepealt märkis komisjon, et Kreeka ei olnud talle teatanud varasemast äriühingule Varvaressos 2007. aasta mais antud riigigarantiist. Samuti märkis komisjon, et Kreeka oli talle oma 2007. aasta novembri teatises päästmisabi kohta teada andnud, et äriühing ei olnud saanud varem päästmis- ega ümberkorraldamisabi. Sellest tulenevalt kahtles komisjon, kas ta oleks oma 2008. aasta juuli otsuses pidanud äriühingut päästmisabi jaoks abikõlblikuks, kui Kreeka ei oleks esitanud ebaõiget teavet 2007. aasta garantii kohta.

(27)

Teiseks, 2007. aasta garantiid silmas pidades seadis komisjon kahtluse alla ka äriühingu abikõlblikkuse teatatud ümberkorraldamisabi puhul, st kas järgiti nn ühekordse abi põhimõtet.

(28)

Abisaaja kui raskustes oleva äriühingu staatuse kohta märkis komisjon, et arvestades äriühingu Varvaressos poolt viimastel aastatel kantud kahju ja tema müügi vähenemist, võib nimetatud äriühingu kvalifitseerida raskustes äriühinguna. Komisjon kahtles siiski, kas äriühing Varvaressos oli tõepoolest raskustes, kui talle 2007. aastal garantii anti, sest väidetavalt oleks äriühing suutnud oma varasemate laenude graafikuid muuta samade pankadega ka riigi sekkumiseta.

(29)

Elujõulisuse taastamise osas kahtles komisjon ümberkorraldamiskava ajakavas, milles kohaselt loodeti pikaajaline elujõulisus saavutada 2009. aasta lõpuks. Kuna 2009. aasta oli jõudnud lõpule ja ümberkorraldamise peamise osani ei olnud veel jõutud, leidis komisjon, et pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ette nähtud ajakava ei saa enam realistlikuks pidada.

(30)

Lisaks olid komisjonil kahtlused seoses ketrusturu kohta esitatud uurimustega, mis pärinesid aastast 2007. Võttes arvesse, et möödunud oli juba kaks aastat ja et selle aja jooksul olid maailma majanduses toimunud märkimisväärsed muutused, oli võimalik, et need uurimused olid vananenud. Seepärast palus komisjon uusi andmeid ja prognoose ning uuemaid turu-uuringuid.

(31)

Konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimisega seoses väljendas komisjon kahtlusi kahe kavandatud kompensatsioonimeetme suhtes. Nendeks olid: a) äriühingu kolmest vabrikust ühe, nimelt Naoussas asuva vabriku sulgemine ning b) osaluse müük tütarettevõtjas Thiva Ginning Mills SA. Mõlemat nimetatud meedet peeti eelkõige vajalikuks abisaaja pikaajalise elujõulisuse saavutamiseks ning seega ei kompenseerinud need äriühingu konkurentide jaoks konkurentsi moonutamist.

(32)

Peale selle leidis komisjon seoses abi minimaalses ulatuses andmisega, et äriühing Varvaressos on hindamise seisukohast suur äriühing (2006. aastal oli selle aastakäive 28 miljonit eurot), ning märkis, et äriühing asub piirkonnas, mis oli abikõlblik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt. Eespool toodu alusel oli komisjon seisukohal, et äriühingu oma panus peab põhimõtteliselt olema vähemalt 40 % kava kogumaksumusest.

(33)

Kreeka ametiasutuste poolt väidetava riigiabimeetme kohta esitatud teabe võib kokku võtta järgmiselt:

(34)

Kreeka tunnistab, et andis 2007. aasta mais riigigarantii. Ta väidab siiski, et tegemist ei olnud riigiabiga. Eelkõige väidab Kreeka järgmist: a) laenu andnud pangad oleksid nõustunud graafiku muutmisega ka ilma riigigarantiita; b) puudus vajadus riigigarantii järele, sest laenud olid graafiku muutmise ajal piisavalt kaetud varaga, mille väärtus oli tagastamata laenu summast suurem, ning c) 2007. aasta riigigarantii ei parandanud äriühingu suutlikkust hankida kapitaliturul rahalisi vahendeid, sest äriühing Varvaressos suutis rahalisi vahendeid ise hankida.

(35)

Kreeka väidab, et äriühing Varvaressos oli 2007. aastal tõepoolest raskustes ning et vaid tänu märkimisväärse väärtusega omandiõiguseta varadele oli tal finantsturgudele juurdepääs ilma riigigarantiita.

(36)

Samuti väidab Kreeka, et laenugraafiku muutmine 2007. aastal ei olnud piisav, et äriühing oleks suutnud rahastada oma ümberkorraldamist. Seda kasutati vaid olemasoleva suure võla ümberkorraldamiseks. Uusi rahalisi vahendeid oli ikkagi vaja ning neid ei saadud 2007. aastal graafiku muutmise abil. Seepärast ei suutnud äriühing ise oma elujõulisust taastada ning riigi sekkumine oli asjakohane. Seetõttu vastab äriühing Varvaressos päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 9 kriteeriumile.

(37)

Seda arvesse võttes väidab Kreeka, et kui 2007. aasta meedet käsitatakse riigiabina, siis oli äriühing abikõlblik päästmis- ja ümberkorraldamisabi saamiseks.

(38)

Kreeka sõnul võimaldati kõigi kolme kontrollitava meetme (2007. aasta riigigarantii, 2008. aasta riigigarantii ja teatatud otsetoetus) kasutamist eesmärgiga hõlbustada ühe ümberkorraldamiskava rakendamist.

(39)

Äriühing Varvaressos taotles 2006. aasta detsembris päästmis- ja ümberkorraldamisabi ning esitas sama kava, millest komisjoni hiljem 2009. aasta jaanuaris teavitati. Ajaline erinevus päästmis- ja ümberkorraldamisabi taotluse Kreeka ametiasutustele esitamise (detsember 2006) ja 2009. aasta otsetoetusest teatamise (jaanuar 2009) vahel tulenes ainult haldusprobleemidest, mitte aga taas esile kerkinud raskustest ja korduvast vajadusest riigi sekkumise järele.

(40)

Samuti oli 2007. aasta garantii (meede 1) ette nähtud äriühingu finantsprobleemide lühiajaliseks lahendamiseks, andes talle hingamisruumi kaheaastase maksepuhkuse näol. Ülejäänud meetmete eesmärk oli kõrvaldada äriühingu finantsprobleemid pikas perspektiivis. Samas olid kõik kolm meedet ühesugust laadi, sest nad kõik olid seotud äriühingu pangalaenude probleemiga.

(41)

Lõpetuseks väidab Kreeka, et kõik kolm meedet on sama ümberkorraldamisprotsessi osad ning seega ei ole rikutud nn ühekordse abi põhimõtet.

(42)

Ümberkorraldamiskulud koosnevad pikaajaliste pangalaenude restruktureerimisest (23 miljonit eurot), töötajaskonna restruktureerimisest (1 miljon eurot), investeeringutest (3 miljonit eurot) ja vara restruktureerimisest (1 miljon eurot). Kulud kokku on 28 miljonit eurot (14).

(43)

Kreeka väidab, et ümberkorraldamise kogukulud rahastatakse riigiabist 14 miljoni euro ulatuses ja abisaaja panusest 14 miljoni euro ulatuses. Abisaaja panus hõlmab tulusid summas […] eurot ja 1 miljon eurot, mis saadi osaluse müügist tütarettevõtjas 2007. aastal.

(44)

Kompensatsioonimeetmetega seoses nähti kavas esialgu (enne ametliku uurimismenetluse algatamist) ette järgmised meetmed: a) äriühingu kolmest vabrikust ühes tegevuse lõpetamine, millega alustati 2007. aastal ja mis viidi lõpule 2008. aastal; ning b) tütarettevõtjas osaluse müük, mis leidis aset 2007. aastal. Äriühing väitis, et see tütarettevõtja tegutses aastatel 2005 ja 2006 kahjumiga.

(45)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist esitas Kreeka ettepaneku järgmiste alternatiivsete kompensatsioonimeetmete võtmiseks:

(46)

Kreeka väidab, et on olemas põhjused, mis õigustavad leebemaid kompensatsioonimeetmeid ja vähendavad abisaaja panust äriühingu Varvaressos puhul.

(47)

Eelkõige väidab Kreeka, et äriühing Varvaressos asub Imathia piirkonnas, mis on regionaalabist toetatav piirkond. Imathia töötuse määr on kaks korda suurem riigi keskmisest ning piirkonna SKP on 70 % riigi keskmisest. Samas vähenes tekstiili-/rõivaettevõtjate arv Imathias 2008. aastal 296-lt 181-le (langus 39 %). Peale selle, enam kui kümne töötajaga äriühingutes on viimaste aastate jooksul kaotatud 56 % töökohtadest.

(48)

Samuti väidab Kreeka, et äriühingu Varvaressos suurus on alates 2006. aastast märkimisväärselt vähenenud, sest üks tema kolmest vabrikust suleti ja müüdi ka tütarettevõtja. Vabriku sulgemise tulemusel vähenes tööjõud […] inimtundi ja tootmisvõimsus 30 %, mis on peale kõige pöördumatu (seadmete lammutamise või müügi tõttu). Tütarettevõtja müümise tõttu vähenes aastakäive 6,7 miljonit eurot. Kokkuvõttes vähenes äriühingu turuosa müügiväärtuse seisukohast 27 % ja müügimahu mõttes 30 %. Lisaks lahkus äriühing täielikult Eestist, Ungarist ja Rumeeniast ning osaliselt Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Bulgaariast, Tšehhi Vabariigist, Itaaliast ja Poolast (turult lahkumise määr jäi vahemikku […] % ja […] %).

(49)

Äriühing Varvaressos esitas komisjonile oma märkused. Tema argumendid kattusid suures osas Kreeka ametiasutuste esitatud väidetega.

(50)

Lisaks esitasid komisjonile oma märkused muud kolmandad isikud, kes olid seotud äriühingu Varvaressos tegevusega või keda see tegevus mõjutas. Kõikides märkustes tunnustati abisaaja tähtsust nii kohaliku majanduse arendajana kui ka eduka äriühinguna. Lisaks märgiti, et äriühingu tegevuse lõpetamine vähendaks märkimisväärselt tööhõivet ja tootmisvõimsust Kreekas, eelkõige Imathias. Samuti väideti, et arvestades äriühingu Varvaressos minimaalset turuosa, ei põhjusta äriühingule antud abi konkurentsimoonutusi.

(51)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ja kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega selleks, et meedet võiks käsitada riigiabina, peab ta vastama järgmistele kriteeriumidele.

(52)

Esiteks peab meetme kasutamist võimaldama liikmesriik või tuleb seda teha riigi vahenditest. Riigigarantiid seavad ohtu riigi vahendid, sest garantii makstakse välja riigi eelarvest. Peale selle tähendab igasugune garantii, mida ei ole nõuetekohaselt hüvitatud, riigi rahaliste vahendite kaotamist. Lisaks antakse riigigarantii pädevate ministrite otsuse alusel. Kõnealuse juhtumi puhul oli äriühingule Varvaressos 2007. ja 2008. aastal garantii andmine Kreeka rahandusministeeriumi otsus. Seega on riigi vahendite kriteerium täidetud.

(53)

Teiseks peab meede andma abisaajale eelise. Komisjon leiab, et kaks kõnealust garantiid on andnud äriühingule Varvaressos põhjendamatu eelise. Komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes; edaspidi „garantiiteatis”) (15) punktides 2.2 ja 3.2 sätestatud põhjustel saab laenusaaja eelise, kui ta ei maksa garantii eest turupõhist hinda. Mõnel juhul ei pruugi laenusaaja kui finantsraskustes olev firma leida finantseerimisasutust, kes oleks valmis talle raha laenama mis tahes tingimustel ilma riigigarantiita.

(54)

Garantiiteatise punktis 3.2 on komisjon sätestanud neli kumulatiivset tingimust, mida ta peab piisavaks, et välistada riigiabi andmine (st eelis) garantii kujul. Nendeks on:

(55)

Kohaldades neid kriteeriume kõnealuse juhtumi suhtes, leiab komisjon järgmist:

(56)

Eespool toodut arvesse võttes leiab komisjon, et äriühing ei oleks saanud 2007. ja 2008. aasta garantiisid turul samadel tingimusel ning seega anti nende meetmetega talle eelis.

(57)

Kolmandaks, meede peab olema valikuline, et seda saaks käsitada abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt. 2007. aasta garantii põhines majandusharu abikaval ning 2008. aasta garantii oli ühekordne meede äriühingu Varvaressos jaoks. Seega on valikulisuse kriteerium tõepoolest täidetud.

(58)

Peale selle peab meede moonutama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Äriühing Varvaressos tegutseb sektoris, mille toodetega kaubeldakse liikmesriikide vahel laialdaselt ja kus valitseb tihe konkurents. Abimeetme võimaldamise ajal müüs äriühing Varvaressos oma tooteid peamiselt teistesse liikmesriikidesse (vt eespool põhjendus 7). Samuti anti kõnealuste abimeetmetega äriühingule Varvaressos eelis tema konkurentide ees (vt eespool põhjendused 53–56). Kui riigiabi tugevdab äriühingu olukorda liikmesriikidevahelises kaubanduses teiste konkureerivate äriühingute suhtes, tuleb lugeda, et abi mõjutab neid teisi äriühinguid. Seega on tõepoolest täidetud liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamise ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju kriteerium.

(59)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et 2007. ja 2008. aasta riigigarantiid (meetmed 1 ja 2) kujutavad endast riigiabi äriühingule Varvaressos ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(60)

Riigi vahendite ja riigi seotuse mõttes pärineb riigi otsetoetus riigieelarvest ja selle on heaks kiitnud vastutav ministeerium. Seega on kriteerium täidetud.

(61)

Kui hinnata eelise kriteeriumi täitmist, siis otsustati anda otsetoetust finantsraskustes äriühingule. Kreeka riik ei saa toetuse eest mingit tasu. Seepärast annab toetus äriühingule Varvaressos eelise.

(62)

Seega leiab komisjon, et teatatud 2009. aasta otsetoetus annab äriühingule eelise ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(63)

Seoses valikulisuse kriteeriumiga nähtus, et otsetoetus otsustati anda äriühingule ad hoc otsuse alusel. Seega on kriteerium täidetud.

(64)

Peale selle on liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamise ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju kriteerium täidetud samamoodi, nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 58.

(65)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldab komisjon, et teatatud 2009. aasta otsetoetus kujutab endast riigiabi äriühingule Varvaressos ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(66)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (17) artikli 1 punkti f kohaselt käsitatakse ebaseadusliku abina uut abi, mis on kehtestatud vastuolus ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3.

(67)

Kõnealuse juhtumi puhul andis Kreeka äriühingule Varvaressos 2007. aasta riigigarantii komisjonile sellest teatamata ning ootamata ära komisjoni märkusi või lõplikku otsust meetme siseturuga kokkusobivuse kohta.

(68)

Seega leiab komisjon praegu, et 2007. aasta riigigarantii on ebaseaduslik.

(69)

Nagu on sätestatud garantiiteatise punktis 4.1, loetakse üksikgarantii või garantiikava riigiabi sisaldavaks, kui see ei sobi kokku turumajandusliku investeerimise põhimõtetega. Riigiabi elemendi suurus tuleb arvuliselt väljendada, et kontrollida, kas abi võib pidada kokkusobivaks konkreetse riigiabi erandi põhjal. Seepärast peab komisjon selgitama välja abi summa, enne kui saab hinnata abi kokkusobivust.

(70)

2007. aasta ja 2008. aasta riigigarantiid: komisjon on kehtestanud garantiiteatises üldpõhimõtted garantiides sisalduva abielemendi arvutamiseks.

(71)

Komisjon leiab, et põhimõtteliselt võib riigigarantiid pidada abiks garantii aluseks oleva laenu kogusumma ulatuses, kui abisaajal endal puudub juurdepääs finantsturgudele (vt garantiiteatise punkt 2.2 ja punkti 4.1 alapunkt a).

(72)

Garantiiteatise punktis 4.1 (üldeeskirjad), punktis 4.2 (abielement üksikgarantiides) ja punktis 4.4 (abielement garantiikavades) sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse garantiides sisalduva abielemendi arvutamisel. Järgnevates põhjendustes kohaldab komisjon neid eeskirju meetmete 1 ja 2 suhtes.

(73)

Kõnealuse juhtumi puhul on Kreeka näidanud, et 2007. aasta garantii andmise ajal oli äriühingul Varvaressos endiselt juurdepääs finantsturgudele (vt eespool põhjendus 35). Seepärast leiab komisjon, et äriühing oleks ikkagi suutnud pääseda finantsturgudele ilma 2007. aasta riigigarantiita.

(74)

2008. aasta garantii kohta märgib komisjon, et Kreeka teatas 2008. aasta garantiist samal aastal (november 2007), mil ta andis 2007. aasta garantii (mai 2007). Seega leiab komisjon, et ka 2008. aasta garantii andmise ajal oli äriühing veel teataval määral krediidivõimeline ja tal oli juurdepääs finantsturgudele (18).

(75)

Kuid võttes arvesse äriühingu finantsraskusi meetmete võimaldamise ajal, oleksid kommertspangad kohaldanud vastavalt kõrgemat intressimäära võrreldes riigigarantiiga, sest see garantii on pankade jaoks lisatagatis. Seega leiab komisjon, et 2007. ja 2008. aasta garantiidest ei saanud äriühing Varvaressos kasu mitte kogulaenude näol, mille ta oleks saanud ka riigigarantiita, vaid madalama intressimäära näol, mille ta tänu garantiile sai.

(76)

Garantiiteatise punkti 4.2 kohaselt tuleb võrreldavate turupreemiate puudumise korral võrrelda turul kõiki laenu rahastamise kulusid koos garantiiga ja ilma selleta (st garantiita samalaadse laenu intressimäära tuleks võrrelda riigigarantiiga laenu intressimäära ja garantiipreemia summaga).

(77)

Paljudel juhtudel ei ole selline intressi turumäär kättesaadav. Seepärast on komisjon oma 2008. aasta teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (19) (edaspidi „viitemäärateatis”) välja töötanud finantsmetoodika, mida võib garantiiteatise punktis 4.2 sätestatud põhjustel kasutada turumäära indikaatorina.

(78)

Kõnealuse juhtumi puhul puuduvad andmed selle kohta, mida äriühing Varvaressos oleks maksnud võrreldava garantiita laenu puhul. Lisaks anti mõlemad garantiid enne majandus- ja finantskriisi. Peale selle on komisjon seisukohal, et meetmete võimaldamisest möödunud aja tõttu oleks keeruline arvutada Kreeka tekstiiliettevõtja „tegelikku” turumäära. Seepärast kasutab komisjon asjakohast viitemäära turumäära indikaatorina.

(79)

2007. aasta riigigarantii puhul võis garantii andmise ajal äriühingu Varvaressos laenude väärtpaberistamise taset pidada 2008. aasta viitemäärateatise mõttes kõrgeks (20). Seetõttu tuleb 2007. aasta riigigarantii abielemendi arvutamisel kasutada 400 baaspunkti suurust marginaali, mida kohaldatakse raskustes olevatele äriühingutele antavate kõrge väärtpaberistamisega tasemega laenude suhtes.

(80)

Selle alusel oleks 2007. aasta garantiiga kaetud laenu eest tulnud riigigarantii puudumisel maksta turuintressi kogusummas 7,3 miljonit eurot. Laenu eest tegelikult makstud intress (garantiitasu puudus) oli 4,9 miljonit eurot ajavahemiku eest 2007. aasta jaanuarist 2010. aasta detsembrini. Seega oli konkreetse turul riigigarantiita sellele äriühingule antava intressimäära ja riigigarantiiga saadud intressimäära vahe pärast kõikide makstud preemiate mahaarvamist võrdne 2,4 miljoni euro suuruse abielemendiga, mis tuleks lisada ümberkorraldamiskava abisummale (21).

(81)

2008. aasta riigigarantii puhul maksti garantii aluseks olev 2,4 miljoni euro suurune laen äriühingule 10. veebruaril 2009. Selle intressimäär oli kuue kuu Euribor + 3,6 % ning laen anti kuueks kuuks (või kuni ümberkorraldamiskava hindamise lõpuni). Laenu ei ole siiani tagasi makstud (see on siiani algkapitali hulgas).

(82)

Äriühing oli ikka veel raskustes ning tal ei olnud rohkem vaba vara tagatise pakkumiseks (22). Mis tahes tagatise puudumisel lisab komisjon seega Kreeka baasmäärale 1 000 baaspunkti, saades turuintressiks 550 000 eurot, mis oleks tulnud 2008. aasta rahastamise eest maksta. 2008. aasta laenu eest tegelikult arvutatud intress (garantiitasu puudus) oli kokku 0,25 miljonit eurot ajavahemiku eest 2009. aasta veebruarist (kui garantii aluseks olev laen väljastati) 2010. aasta detsembrini. Seega oli konkreetse, turul riigigarantiita sellele äriühingule antava intressimäära ja riigigarantiiga võimaldatud intressimäära vahe pärast kõikide makstud preemiate mahaarvamist võrdne 0,3 miljoni euro suuruse abielemendiga, mis tuleks lisada ümberkorraldamiskava abisummale.

(83)

Meetme 3 puhul ja võttes arvesse, et tegemist on otsetoetusega, kujutab kogu 14 miljoni euro suurune summa endast abielementi.

(84)

Eespool toodu põhjal on abielement meetmete 1, 2 ja 3 puhul kokku 16,7 miljonit eurot.

(85)

Sedavõrd kui meetmed kujutavad endast abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb hinnata nende kokkusobivust nimetatud artikli lõigetes 2 ja 3 kehtestatud erandeid arvesse võttes.

(86)

Artikli 107 lõikes 2 ja artikli 107 lõike 3 punktides d ja e sätestatud erandid ei ole ilmselgelt kohaldatavad ning Kreeka ametiasutused ei ole neid ka kasutanud.

(87)

Äriühing Varvaressos oli meetmete võimaldamise ajal raskustes äriühing (vt eespool põhjendus 9 ja allpool põhjendused 89–90) ning seepärast saab abimeetmete kokkusobivust hinnata ainult päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid silmas pidades, st ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt.

(88)

Seoses päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunktiga a märgib komisjon, et kuigi äriühing Varvaressos kaotas ajavahemikul 2004–2009 märkimisväärse osa omakapitalist, ei kaotanud ta hinnatava ajavahemiku (2007–2009) jooksul üle poole aktsiakapitalist. Punkti 10 alapunkti c arvestades ei täitnud äriühing Varvaressos oma siseriiklike õigusnormide kohaseid kriteeriume, et tema suhtes oleks saanud kohaldada võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavaid maksejõuetusmenetlusi.

(89)

Teisalt halvenes äriühingu finantsvõimekus ajavahemikul 2006–2009 märkimisväärselt, nagu on näidatud eespool põhjendustes 7–9. Seepärast leitakse, et äriühing Varvaressos oli 2006. aastal juba raskustes äriühing päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 11 tähenduses, sest tema kahjum kasvas ja käive vähenes.

(90)

Seoses päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktiga 9 selgub, et 2007. aastal vajas äriühing tõepoolest elujõulisuse saavutamiseks olemasolevatest laenudest rohkem rahalisi vahendeid. Seda kinnitab asjaolu, et 2006. aastal taotles äriühing ümberkorraldamisabi. Seetõttu ei piisanud elujõulisuse taastamiseks laenugraafikute muutmisest 2007. aastal, sest muutmise eesmärk oli pelgalt varasemad laenud tagasi maksta ja laenu juurde enam mitte võtta. Seega nõustub komisjon, et 2007. aastal ei suutnud äriühing elujõulisust riigi abita taastada ning et äriühing oli finantsraskustes ka päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 9 alusel.

(91)

Komisjon leiab, et 2007. ja 2008. aasta riigigarantiide näol on tegemist päästmisabiga. Esimene neist oli ette nähtud äriühingu Varvaressos finantsprobleemi lühiajaliseks lahendamiseks, andes talle hingamisruumi kaheaastase maksepuhkuse näol. Teise eesmärk oli hoida äriühingut pinnal kuni ümberkorraldamiskava esitamiseni.

(92)

Olenemata asjaolust, et 2007. aasta garantii oli tegelikult päästmisabi meede, ei viidud seda lõpule kuue kuu jooksul alates selle andmise kuupäevast (30. mai 2007), st 30. novembriks 2007. See tähendaks põhimõtteliselt (ebaseadusliku) abi väärkasutamist ja nn ühekordse abi põhimõtte rikkumist.

(93)

Kuid komisjon peab samuti hindama abimeetme kokkusobivust kõigil muudel alustel. Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 20 on ette nähtud, et abi võib anda ainult päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud alustel. See jätaks siiski võimaluse, et päästmisabi kvalifitseeruks ümberkorraldamisabina, st ümberkorraldamisprotsessi osana (vt ka juhtum C 11/2007, Ottana Energia) (23).

(94)

Seoses sellega ja küsimusega, kas kolm kontrollitavat meedet moodustavad ümberkorraldamisprotsessi, leiab komisjon, et nii see tõepoolest on. See järeldus tuleneb järgnevast (vt allpool põhjendused 95–99):

(95)

Esiteks, kõik kolm meedet olid suunatud sama eesmärgi täitmisele, st äriühingu varasematest suurtest laenukohustustest tuleneva probleemi lahendamisele.

(96)

Peale selle ei piisanud 2007. ja 2008. aasta garantiidest, et anda äriühingule tema ümberkorraldamiseks vajalikke finantsvahendeid (mis oleksid vähemalt võrdsed tema kogulaenuga, mis 2006. aasta lõpus oli 25,4 miljonit eurot), sest ümberkorraldamine oleks olnud võimalik ainult kolme meetme kui ümberkorraldamisprotsessi kolme osa kombinatsioonina.

(97)

Lisaks oli 2008. aasta garantiiga kaetud suurima laenuosa (1,8 miljonit 2,4 miljoni euro suurusest kogusummast) eesmärk rahastada samu investeeringuid nagu 2009. aasta ümberkorraldamistoetuse puhul. Samas kavatseti need investeeringud teha 2009. aasta ümberkorraldamiskavaga hõlmatud ajavahemikul (vt eespool põhjendus 19).

(98)

Peale selle on 2009. aasta ümberkorraldamiskava sama, mille äriühing juba 2006. aastal Kreeka ametiasutustele esitas (vt eespool põhjendused 11–12), kusjuures selle hindamise raames on tehtud teatavad muudatused.

(99)

Lisaks algas ümberkorraldamine tõepoolest 2006. aastal. Eelkõige hõlmas kava nelja ümberkorraldamismeedet, mida kohaldati või mille kohaldamist alustati enne 2007. aasta garantii andmist (mai 2007), st tootmise vähendamine (2006), töötajate arvu vähendamine (2006), tütarettevõtja Thiva müük (jaanuar 2007) ning äriühingu juhtimise ümberkorraldamine ja ajakohastamine (2006).

(100)

Seega järeldab komisjon, et kontrollitavad abimeetmed on sama ümberkorraldamise osa ja nende võtmist võimaldati eesmärgiga hõlbustada ühtse ümberkorraldamiskava rakendamist. Seega ei ole nn ühekordse abi põhimõtet rikutud.

(101)

Eespool toodu põhjal hindab komisjon kolme abimeetme kui ümberkorraldamisprotsessi kokkusobivust siseturuga.

(102)

Komisjon on seisukohal, et ümberkorraldamiskavas esitatud meetmete eesmärk on tõepoolest tegeleda äriühingu raskuste konkreetsete põhjustajatega. Eelkõige leiab komisjon, et kavas määratletakse väga õigesti äriühingu Varvaressos raskuste põhjustajatena järgmised (välised ja sisemised) tegurid:

(103)

Kavandatud ümberkorraldamismeetmete eesmärk on need probleemid lahendada. Esiteks nähakse kavas ette äriühingu finantsalane ümberkorraldamine; teiseks nähakse ette konkreetsed meetmed eesmärgiga parandada äriühingu kasumimarginaali, muutes tuluallikaid ja vähendades tegevuskulusid; ning kolmandaks nähakse ette juhtimise ajakohastamine. Ümberkorraldamismeetmed on jaotatud 14 tegevuseks, kusjuures igale tegevusele on eraldatud oma kulud. Komisjoni arvates võib järeldada, et kavandatud tegevustega püütakse tõepoolest lahendada äriühingu põhiprobleeme.

(104)

Kui hinnata ümberkorraldamiskava finantsmõju, siis järgivad finantsprognoosid realistlikult ümberkorraldamispaketi rakendamist. Nii käibe kasv (umbes 5 % aastas) kui ka tegevustulu suurenemine (umbes 10 % aastas) on mõistlikud pärast ümberkorraldamiskava rakendamist (st pärast tootevaliku muutmist ja kulude ratsionaliseerimise meetmete võtmist).

(105)

Sellele tuginedes nõustub komisjon, et ümberkorraldamine võimaldab äriühingul taastada elujõulisuse 2011. aastal ning aktsionärid saavad oma investeeritud kapitalilt tulu, mis on kõrgem nende laenukasutuse kulutustest või (halvimal juhul) nendega võrdne ning seega rahuldaval tasemel. Komisjon märgib, et need tulemused saavutatakse mõistliku aja jooksul ning et oodatud tulemused põhinevad mõistlikel eeldustel.

(106)

Seega leiab komisjon, et kava vastab päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktides 35–37 esitatud kriteeriumitele.

(107)

Kavandatud kompensatsioonimeetmetega seoses nähakse ümberkorraldamiskavas ette järgmist: a) äriühingu toodete müügi vähendamine Kreeka turul vähemalt 10 % võrreldes 2009. aasta müügiga Kreekas kuni 2013. aasta lõpuni, st kaheks aastaks pärast ümberkorraldamist, ning b) keeld anda äriühingule mis tahes riigiabi kuni 2013. aasta lõpuni, st kahe aasta jooksul pärast ümberkorraldamist.

(108)

Komisjon leiab, et müügi kavandatud vähendamine Kreekas 10 % võrra võimaldab konkurentidel siseneda turule või suurendada oma müüki turul, kus äriühingul on tugevam positsioon. Tõepoolest, äriühingu turuosa Kreekas on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud – nimelt 32 %-lt 42 %-le – erinevalt ELi müügist, mis vähenes 67 %-lt 52 %-le (vt eespool põhjendus 7). Peale selle on äriühing Kreeka tekstiiliturul 10. kohal (2007. aasta andmete alusel, vt eespool põhjendus 8). Samas on äriühingu turuosa viimastel aastatel samuti suurenenud ELi mittekuuluvates riikides (1 %-lt 6 %-le), mis näitab, et äriühingu elujõulisus ei sõltu tema turuosa suurendamisest ELi turul.

(109)

Samas tähendab lahkumine Kreeka turult, et äriühing Varvaressos loobub osaliselt või täielikult loodud ärisuhetest oma riigis ning püüab neid suhteid asendada uute suhetega muudes ELi liikmesriikides või kolmandates riikides. See saab äriühingu konkurentsivõimelisuse jaoks olema tõeline katsumus.

(110)

Lisaks märgib komisjon, et kõigi kolme elujõulisuse stsenaariumi kohaselt eeldatakse äriühingu müügi suurenemist (vt eespool põhjendus 24). Müügi vähendamine Kreekas ei ole siiski vastuolus käibe suurendamise eesmärgiga: vähendamine võib aset leida äriühingu konkurentide kasuks, vabastades neile võimsust; käibe kasv aga võimaldab abisaajal ellu jääda.

(111)

Võib siiski väita, et müügi 10 % vähendamise puhul Kreeka turul on võrdlusalusena asjakohane kasutada pigem 2006. aastat kui 2009. aastat. Seda sellepärast, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 40 on sätestatud, et „vähendamine peab olema ümberkorraldamiskavas sätestatud ümberkorraldamise lahutamatu osa.” Tõepoolest, äriühingu ümberkorraldamine algas 2006. aastal ja pidi kestma viis aastat (kuni 2011). Sama loogikat järgides peaks kompensatsioonimeede seega avaldama mõju, mis arvestaks kogu ümberkorraldamisperioodi ja mitte ainult osa sellest ning vastaks sellele.

(112)

Teisalt märgib komisjon, et kompensatsioonimeetmete mõju peab olema võimalikult suur. Kõnealuse juhtumi puhul oli äriühingu müük Kreekas 2009. aastal suurem kui 2006. aastal (vastavalt 8,1 miljonit eurot ja 7,1 miljonit eurot). Seepärast leiab komisjon, et meedet tuleb kaaluda 2009. aasta müügiga võrreldes, sest niimoodi on selle mõju suurem.

(113)

Mis tahes riigiabi keeld täiendab komisjon arvates Kreeka turul müügi vähendamist, mis on juba rahuldaval tasemel (10 %). Tõepoolest, äriühing Varvaressos asub Imathia piirkonnas, mis on regionaalabist toetatav piirkond ja mille suhtes kohaldatakse ELi asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktist a tulenevat erandit (vt eespool põhjendus 47), mis tähendab, et äriühing võis olla abikõlblik saamaks investeerimisabi, mille osatähtsus oli 40 %. Tulevikus abisaamise keeld kui täiendav kompensatsioonimeede on juba varem heaks kiidetud juhtumite Alstom  (24) ja Constructions Mécaniques de Normandie  (25) puhul.

(114)

Lisaks leiab komisjon, et äriühingu suurus on vähenenud nii palju, et mis tahes täiendav vähendamine ohustaks tema ellujäämist (vt eespool põhjendus 48).

(115)

Samas märgib komisjon taas, et kompensatsioonimeetmete mõju peab olema võimalikult suur. Seepärast leiab komisjon kõnealuse juhtumi puhul, et tulevikus riigiabi andmise keeld peaks kehtima kauem kui kaks aastat. See ei kahjusta äriühingu elujõulisust, kuid heastab konkurentsi põhjendamatu moonutamise. Kokkuvõttes leiab komisjon, et nelja-aastane keeld on asjakohasem.

(116)

Eeltoodu põhjal leiab komisjon, et eespool kirjeldatud kompensatsioonimeetmed vastavad päästmise ja ümberkorraldamise suunistes kehtestatud nõuetele. Eelkõige: a) neist said kasu äriühingu Varvaressos konkurendid punkti 31 tähenduses; b) need võeti punktis 39 ja punkti 46 alapunktis c esitatud kujul ning c) meetmed võetakse turul, kus äriühingul Varvaressos on märkimisväärne turujõud pärast ümberkorraldamist punkti 40 tähenduses.

(117)

Peale selle on kooskõlas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktiga 40 kompensatsioonimeetmed proportsionaalsed kõnealuse abi konkurentsi moonutava mõjuga ning eelkõige äriühingu suuruse ja suhtelise tähtsusega turul. 2008. aastal oli äriühingul Varvaressos väike […] % turuosa ELi lõngatootmises (vt eespool põhjendus 8).

(118)

Samas nähakse suuniste punktis 56 ette, et abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused olla leebemad. Äriühing Varvaressos asub Imathia piirkonnas, mis on regionaalabist toetatav piirkond ja mille suhtes kohaldatakse ELi asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktist a tulenevat erandit (vt eespool põhjendus 47).

(119)

Eeltoodu põhjal ei tundu Kreeka kavandatud kompensatsioonimeetmed piisavad. Teisalt on komisjon seisukohal, et meetmed koos kuni aastani 2015 kehtiva abikeeluga vastavad tõepoolest päästmise ja ümberkorraldamise suunistes kompensatsioonimeetmete suhtes kehtestatud kriteeriumidele.

(120)

Kreeka väidab, et alates 2009. aastast on äriühing olnud keskmise suurusega vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta) (26) sätestatud kriteeriumidele. Kuid arvestades asjaolu, et äriühing sai riigiabi esimest korda 2007. aastal, tuleks teda käesoleva hindamise raames käsitada suure ettevõttena (2006. aastal oli äriühingu aastakäive 28 miljonit eurot). Seepärast peaks äriühingu panus ümberkorraldamiskava puhul olema vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 44 põhimõtteliselt vähemalt 50 % kava kogukuludest.

(121)

Komisjon märgib siiski, et äriühing asub regionaalabist toetatavas piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse ELi asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktist a tulenevat erandit (vt eespool põhjendus 47). Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 56 kohaselt võivad abistatavates piirkondades abi andmise tingimused abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti.

(122)

Eespool kirjeldatud asjaolusid silmas pidades ja kooskõlas oma tavaga leiab komisjon, et kõnealuse juhtumi puhul on 40 % asjakohane omapanus vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suunistele.

(123)

Eespool toodut ja põhjendustes 70–84 esitatud abimeetmete arvutusi arvesse võttes rahastatakse 30,7 miljoni euro suurune koguümberkorraldamine järgmiselt:

(124)

Seepärast on äriühingu panus 46 % ümberkorraldamise kogukuludest, st rohkem kui 40 % minimaalsest abisaaja panusest, nagu on kindlaks määratud eespool põhjenduses 122, ning jäädes seega päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud asjakohastesse piiridesse.

(125)

2007. aasta riigigarantii näitab, et komisjoni 2008. aasta juuli päästmisabi otsus (vt eespool põhjendus 1) põhines Kreeka ametiasutuste esitatud valel teabel. Eelkõige väitsid Kreeka ametiasutused päästmisabist teatamisel (november 2007), et äriühing Varvaressos ei olnud saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi, kuigi äriühingule oli 2007. aasta mais antud riigigarantii.

(126)

Menetlusmääruse artikli 9 kohaselt võib komisjon pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada vastavalt artikli 4 lõikele 3 tehtud otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav.

(127)

Kõnealuse juhtumi puhul ei teadnud komisjon, et äriühing Varvaressos oli varem juba abi saanud, olles juba raskustes. Seepärast ei uuritud nn ühekordse abi põhimõtte järgimist ning juba antud abi ei võetud päästmisabi andmise kaalumisel arvesse.

(128)

9. märtsi 2010. aasta menetluse algatamise otsusega andis komisjon Kreekale võimaluse esitada oma märkused asjaolu kohta, et komisjoni 2008. aasta juuli päästmisabi otsus põhines Kreeka ametiasutuste esitatud valel teabel selle kohta, et äriühing Varvaressos ei olnud varem saanud päästmis- ega ümberkorraldamisabi. Oma märkustes tunnistas Kreeka riigigarantii andmist 2007. aasta mais. Kreeka väitis siiski, et 2007. aasta garantii ei olnud riigiabi (vt eespool põhjendus 34). Komisjon ei saa nõustuda Kreeka väidetega, sest need põhinevad kas hüpoteetilistel väidetel ja riigiabina mittekäsitamise kriteeriumidel või moonutavad krediidireitingu korrektset tähendust.

(129)

Eespool toodu põhjal tuleb komisjoni 2008. aasta juulis tehtud päästmisabi otsus tühistada.

(130)

Komisjon leiab kokkuvõtteks, et uuritavad abimeetmed on kokkusobivad siseturuga, kui järgitakse teatavaid tingimusi,