|
6.
|
XI lisa asendatakse järgmisega:
„XI LISA
EUROOPA INTEGRATSIOONIFONDI KULUTUSTE ABIKÕLBLIKKUSE EESKIRI
I. Üldised Põhimõtted
I.1. Peamised põhimõtted
|
1.
|
Vastavalt põhiõigusaktile peavad kulud, selleks et olla abikõlblikud:
|
a)
|
vastama fondi sisule ja selle eesmärkidele, nagu need on sätestatud põhiõigusakti artiklites 1, 2 ja 3;
|
|
b)
|
kuuluma põhiõigusakti artiklis 4 toodud abikõlblike meetmete hulka;
|
|
c)
|
olema vajalikud komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastases või aastaprogrammis sisalduva projektiga hõlmatud tegevusteks;
|
|
d)
|
olema põhjendatud ning vastama usaldusväärse finantsjuhtimise, eelkõige kulutustele vastava tulu ja kulutasuvuse põhimõtetele;
|
|
e)
|
olema kantud lõpliku abisaaja ja/või tema projektipartnerite poolt, kes peavad olema asutatud ja registreeritud liikmesriigis, välja arvatud rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on loodud valitsustevahelise kokkuleppe alusel, ja nende organisatsioonide, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvahelise Föderatsiooni asutatud spetsialiseeritud asutused. Käesoleva otsuse artikli 39 lõikes 2 sätestatu suhtes kehtivad lõplikule abisaajale kohaldatavad reeglid mutatis mutandis ka projektipartnerite suhtes;
|
|
f)
|
olema seotud põhiõigusakti raames osutatud sihtrühmadega;
|
|
g)
|
olema kantud vastavalt toetuslepingu konkreetsetele sätetele.
|
|
|
2.
|
Mitmeaastaste meetmete korral põhiõigusakti artikli 13 lõike 6 mõistes loetakse käesolevaid abikõlblikkuse eeskirju kehtivaks vaid projektide suhtes, mis on osaks meetmest, mida kaasrahastatakse aastaprogrammi raames.
|
|
3.
|
Fondist toetust saavaid projekte ei rahastata muudest ühenduse eelarveallikatest. Fondist toetust saavaid projekte peab kaasrahastama avalik või erasektor.
|
I.2. Projekti eelarve
Projekti eelarve peab olema esitatud järgmiselt:
|
Kulud
|
Tulud
|
|
+
|
Kaudsed kulud (toetuslepingus kindlaksmääratud protsent otsestest kuludest)
|
|
|
+
|
EÜ toetus (väikseim asjaomase otsuse artiklis 12 esitatud kolmest summast)
|
|
+
|
Lõpliku abisaaja ja projektipartnerite panused
|
|
+
|
Kolmandate poolte panused
|
|
+
|
Projekti käigus saadud sissetulekud
|
|
|
=
|
Abikõlblikud kulud kokku
|
|
|
Eelarve peab olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed kogutuludega.
I.3. Tulud ja mittetulunduslikkuse põhimõte
|
1.
|
Projektid, mida fondist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud. Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad, sealhulgas sissetulekud, kulusid, vähendatakse fondi eraldisi vastavalt sellele. Kõik projekti tuluallikad peavad olema kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisse või maksudokumentidesse ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.
|
|
2.
|
Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile fondist, avaliku või erasektori tehtud rahalistest panustest, sealhulgas lõpliku abisaaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Käesolevates reeglites hõlmab mõiste „tulud” punktis I.4 kirjeldatud projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuste osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.
|
|
3.
|
Mittetulunduslikkuse põhimõtte rakendamisest tulenev käesoleva otsuse artikli 12 lõikes c nimetatud ühenduse toetus saadakse, kui „abikõlblikest kogukuludest” lahutatakse „kolmandate poolte panused” ja „projekti käigus saadud sissetulekud”.
|
I.4. Abikõlblikkusperiood
|
1.
|
Projektiga seotud kulud tuleb kanda ja vastavad maksed (välja arvatud amortisatsiooni eest) teha pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkusperiood kestab kuni N (2) + 2 aasta 30. juunini, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb kanda enne nimetatud kuupäeva.
|
|
2.
|
Lõikes 1 esitatud abikõlblikkusperioodi osas tehakse erand:
|
a)
|
2007. aasta programmist toetatavate projektidele, vastavalt põhiõigusakti artikli 33 lõikele 3;
|
|
b)
|
liikmesriikidele antavale tehnilisele abile (vt punkt IV.3).
|
|
I.5. Kulude dokumenteerimine
|
1.
|
Kulud peavad vastama lõpliku abisaaja tehtud maksetele. Need peavad olema vormistatud finants(sularaha)-tehingutena, välja arvatud amortisatsioon.
|
|
2.
|
Reeglina peavad kulud olema tõendatud ametlike arvetega. Kui see ei ole võimalik, peavad kulud olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega või samaväärset tõendusväärtust omavate dokumentidega.
|
|
3.
|
Kulud peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelkõige peavad need olema:
|
a)
|
kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisdokumentidesse;
|
|
b)
|
määratud kindlaks vastavalt abisaaja asukohariigis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ning vastavalt lõpliku abisaaja üldisele kuluarvestuse tavale ja
|
|
c)
|
deklareeritud vastavalt kehtivatele maksu- ja sotsiaalõigusnormidele.
|
|
|
4.
|
Vajaduse korral on lõplikud abisaajad kohustatud säilitama projektis osalevate partnerite projektiga seotud tulusid ja kulusid tõendavate raamatupidamisdokumentide tõestatud koopiaid.
|
|
5.
|
Lõigetes 2–4 nimetatud dokumentide säilitamine ja töötlemine peab vastama siseriiklikele andmekaitsealastele õigusaktidele.
|
I.6. Territoriaalne kehtivus
|
1.
|
Põhiõigusakti artiklis 4 kirjeldatud meetmetega seotud kulud peavad
|
a)
|
olema kantud punkti I lõike 1 esimese lõigu punktis e määratletud lõplike abisaajate poolt ja
|
|
b)
|
olema kantud liikmesriikide territooriumil, välja arvatud põhiõigusakti artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud reisieelsete ettevalmistustega seotud meetmetega kaasnevad kulud, mis võivad olla kantud liikmesriikide territooriumil või päritoluriigis.
|
|
|
2.
|
Projektides osalevad partnerid, kes on registreeritud ja asutatud kolmandates riikides, võivad projektides osaleda mittekulupõhiselt, välja arvatud rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid, mis on loodud valitsustevahelise kokkuleppe alusel, ja nende organisatsioonide asutatud spetsialiseeritud asutused, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.
|
II. Abikõlblike kulude liigid (projekti tasand)
II.1. Otsesed abikõlblikud kulud
Projekti otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mida I osas esitatud abikõlblikkuse üldiseid põhimõtteid kohaselt arvesse võttes määratletakse kui projekti rakendamisega otseselt seotud kulusid. Otsesed kulud tuuakse ära projekti üldises eelarvekavas.
Järgmised otsesed kulud on abikõlblikud:
II.1.1. Tööjõukulud
|
1.
|
Projekti kaasatud isikute tööjõukulud, mis hõlmavad reaalset palka, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid kohustuslikke kulusid, on abikõlblikud tingimusel, et need ei ületa abisaaja tavapärasest töötasupoliitikast tulenevaid tasumäärasid.
|
|
2.
|
Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad tööjõukuludega kaasneda eraldised, mis hõlmavad tasustamisega seotud kohustusi või töötasuga kaasnevaid rahalisi õigusi.
|
|
3.
|
Vastavad avalik-õiguslike asutuste palgakulud loetakse abikõlblikeks ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud sellise tegevusega kaasnenud kuludega, mida vastav avalik-õiguslik asutus poleks ilma asjaomase meetmeta ette võtnud; sellised töötajad lähetatakse või suunatakse projekti rakendamisele lõpliku abisaaja kirjaliku otsusega.
|
|
4.
|
Tööjõukulud tuuakse üksikasjalikult ära eelarveprojektis, märkides ametikohad ja töötajate arvu.
|
II.1.2. Sõidu- ja lähetuskulud
|
1.
|
Sõidu- ja lähetuskulud on abikõlblikud otseste kuludena töötajatele või isikutele, kes osalevad projekti meetmetes ning kelle reisimine on vajalik projekti rakendamise seisukohast. Sõidukulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
|
|
2.
|
Nende hüvitamise määrad põhinevad kõige odavamal ühistranspordiliigil; lennutransporti võib üldjuhul kasutada üksnes reisideks, mis ületavad 800 km (edasi-tagasi) või kui lennureis on põhjendatud sihtkoha geograafilise asukohaga. Kui kasutatakse isiklikku autot, hüvitatakse see tavaliselt kas ühistranspordi hinna või läbisõidu põhjal vastavalt asjakohase liikmesriigi või lõpliku abisaaja avaldatud ametlikele eeskirjadele.
|
|
3.
|
Lähetustuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel. Kui organisatsioonil on oma päevarahamäärad, kohaldatakse neid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele liikmesriigis kehtestatud ülemmäärade piires. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt kohalikku transporti (sealhulgas takso), majutust, sööki, kohalikke telefonikõnesid ja muid kulusid.
|
II.1.3. Seadmed
II.1.3.1. Üldised reeglid
|
1.
|
Seadmete soetamise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.
|
|
2.
|
Valides liisimise, rentimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige odavamast võimalusest. Kui aga liisimine või rentimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine aktsepteeritav.
|
II.1.3.2. Rentimine ja liisimine
Rentimise ja liisimisega seotud kulud on kaasfinantseerimise eesmärgil abikõlblikud olenevalt liikmesriigis kehtestatud eeskirjadest, siseriiklikest õigusaktidest ja tavadest ning projektiga seotud rentimise või liisingu kestusest.
II.1.3.3. Ostmine
|
1.
|
Kui seadmeid ostetakse projekti kestel, tuleb eelarves märkida kogumaksumus või ainult seadmete amortisatsiooni see osa, mis vastab nende kasutamisele projekti heaks ning nende tegelikule kasutamisele projektis. Viimane arvutatakse kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.
|
|
2.
|
Seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole aga abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt ühenduse toetuse eest.
|
|
3.
|
Üksikute alla 20 000 euro maksvate esemete ostukulud on täielikult abikõlblikud tingimusel, et seadmed ostetakse enne projekti kolme viimast kuud. Üksikute, 20 000 eurot või rohkem maksvate esemete puhul on abikõlblik ainult amortisatsioon.
|
II.1.4. Kinnisvara
II.1.4.1. Üldised reeglid
Kinnisvaral peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.
II.1.4.2. Rentimine
Kinnisvara rentimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui rentimise ja asjakohase projekti eesmärgid on selgelt seotud, allpool toodud tingimuste kohaselt ja ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade rakendamist:
|
a)
|
kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest;
|
|
b)
|
kinnisvara kasutatakse üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.
|
II.1.5. Tarbekaubad, varustus ja teenused
Kulud tarbekaupadele, varustusele ja teenustele on abikõlblikud tingimusel, et need on tuvastatavad ja projekti rakendamiseks otseselt vajalikud.
II.1.6. Alltöövõtt
|
1.
|
Üldreeglina peavad lõplikud abisaajad suutma ise projekti hallata. Projekti alltöövõtu korras täidetavate ülesannete maksumus märgitakse toetuslepingus selgelt ära.
|
|
2.
|
Järgmiste alltöövõttudega seotud kulud ei ole fondist kaasrahastamiseks abikõlblikud:
|
a)
|
alltöövõtu kulud, mis on seotud projekti üldise juhtimisega;
|
|
b)
|
alltöövõtt, mis suurendab projekti kulusid, lisamata sellele proportsionaalselt väärtust;
|
|
c)
|
vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina projekti kogukuludest, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja põhjendab selle maksmist töö või osutatud teenuste tegeliku väärtusega.
|
|
|
3.
|
Kõikide alltöövõttude puhul peavad alltöövõtjad kohustuma esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.
|
II.1.7. Liidu kaasrahastamisega seotud nõuetest otseselt tulenevad kulud
Kulud, mis on vajalikud liidu kaasrahastamisega seotud nõuete täitmiseks, nt teavitamine, läbipaistvus, projekti hindamine, välisauditid, panga garantiid, tõlkekulud jne, on abikõlblikud otseste kuludena.
II.1.8. Eksperditasud
Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste- ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud.
II.1.9. Fondi rakendusalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanikega seotud erikulud
|
1.
|
Lõpliku abisaaja tehtud ostud fondi rakendusalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike abistamiseks vastavalt põhiõigusaktis määratletule ning nende isikute kantud kulude hüvitamine lõpliku abisaaja poolt on abikõlblikud järgmistel konkreetsetel tingimustel:
|
a)
|
lõplik abisaaja säilitab põhiõigusakti artiklis 41 nõutud perioodi jooksul vajaliku teabe ja tõendusmaterjali selle kohta, et abi saanud kolmandate riikide kodanikud kuuluvad vastavalt põhiõigusaktis määratletule fondi rakendusalasse;
|
|
b)
|
lõplik abisaaja säilitab põhiõigusakti artiklis 41 nimetatud perioodi jooksul tõendusmaterjali (nt arved ja kviitungid) kolmandate riikide kodanikele osutatud abi kohta.
|
|
|
2.
|
Fondi rakendusalasse kuuluvate isikute kohalolu eeldavate meetmete puhul (näiteks koolitused) võib täiendava abina eraldada väikesemahulisi rahalisi stiimuleid, eeldusel et nende summa jääb alla 25 000 euro projekti kohta ja neid eraldatakse konkreetsele isikule konkreetse ürituse, koolituse või muu jaoks. Lõplik abisaaja peab loetelu isikutest ning maksete kuupäevast ja ajast ning tagab piisava kontrolli, et vältida topeltrahastamist ja vahendite väärkasutamist.
|
II.2. Kaudsed abikõlblikud kulud
|
1.
|
Meetme abikõlblikud kaudsed kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda asjaomase projekti rakendamisega otseselt seotud erikuludena, arvestades punktis I.1.1 kindlaksmääratud abikõlblikkustingimusi.
|
|
2.
|
Erandina punkti I.1.1 lõikest e ja punktist I.5 võivad projekti elluviimise kaudsed kulud olla abikõlblikud lähtuvalt kindlaksmääratud tasemest, milleks on maksimaalselt 7 % otseste abikõlblike kulude kogusummast.
|
|
3.
|
Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lülitada kaudseid kulusid oma eelarveprojekti.
|
III. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
|
a)
|
käibemaks, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja saab näidata, et ei saa seda tagasi;
|
|
b)
|
kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid, ebatõenäoliselt laekuvad võlad, trahvid, rahatrahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;
|
|
c)
|
üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; mõistlikud võõrustamiskulud ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud, nagu projekti lõpu tähistamine või juhtrühma koosolekud, on lubatud;
|
|
d)
|
lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;
|
|
e)
|
maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine;
|
|
f)
|
mitterahalised sissemaksed.
|
IV. Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi
|
1.
|
Kõik fondi rakendamiseks vajalikud vastutava asutuse, volitatud asutuse, auditeerimisasutuse, sertifitseerimisasutuse või mõne muu lõikes 2 loetletud ülesande täitmisel abistanud asutuse tehtud kulud on abikõlblikud tehnilise abina põhiõigusakti artiklis 15 sätestatud piirides.
|
|
2.
|
See hõlmab järgmisi meetmeid:
|
a)
|
meetmete ettevalmistamise, valiku, hindamise, juhtimise ja järelevalvega seotud kulud;
|
|
b)
|
projektide meetmete auditeerimiste ja kohapealsete kontrollidega seotud kulud;
|
|
c)
|
projektide või meetmete hindamisega seotud kulud;
|
|
d)
|
meetmetega seotud teabe, selle levitamise ja läbipaistvusega seotud kulud;
|
|
e)
|
fondide haldamiseks, järelevalveks ja hindamiseks vajalike arvutisüsteemide soetamise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud;
|
|
f)
|
kulud meetmete elluviimisega seotud järelevalvekomiteede ja alamkomiteede koosolekutele; nimetatud kulud võivad sisaldada ka kulusid ekspertidele ja teistele komiteedes osalejatele, sealhulgas osavõtjatele kolmandatest riikidest, kui nende osavõtt on meetmete tõhusa elluviimise seisukohalt olulise tähtsusega;
|
|
g)
|
fondi rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamisega seotud kulud.
|
|
|
3.
|
Tehnilise abiga seotud tegevused peavad olema teostatud ning vastavad maksed tehtud pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses nimetatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkuse periood kestab kuni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande esitamise tähtajani.
|
|
4.
|
Kõik hanked tuleb teha vastavalt liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele hanke-eeskirjadele.
|
|
5.
|
Liikmesriigid võivad selle fondi tehnilise abi meetmeid rakendada koos mõne muu või kõigi nelja fondi tehnilise abi meetmetega. Sellel juhul on käesoleva fondi raames rahastamiseks abikõlblik üksnes see osa kuludest, mida kasutatakse sellele fondile vastava ühismeetme elluviimiseks, ning liikmesriigid peavad tagama, et:
|
a)
|
ühismeetme kulude osa arvatakse mõistlikul ja kontrollitaval viisil vastava fondi eelarvesse, ja
|
|
b)
|
ei toimu kulude topeltrahastamist.”
|
|
|
