PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Mikroneesia Liiduriigid tagavad Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele aastased kalapüügivõimalused vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ning kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide koodeksi jaotisega 24 ja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, eelkõige meetmega CMM 2008-01 kehtestatud piirides

2. Viieaastase ajavahemiku jooksul arvestatuna käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast võib kalandusalase partnerluslepingu artiklis 5 sätestatud kalapüügivõimaluste raames taotleda aastast kalapüügiluba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdmiseks kuuele seinerile ja 12-le õngejadaga laevale.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8 ja 10 kohaselt.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul 559 000 eurot aastas.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	aastane toetus juurdepääsuks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndile summas 520 000 eurot (miinus 111 800 eurot), mis vastab võrdlustonnaažile 8 000 tonni aastas, ja

b)	eritoetus 150 800 eurot aastas Mikroneesia Liiduriikide kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

4. Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis ületab 8 000 tonni, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summa. Kui Euroopa Liidu laevade püütud kogused ületavad koguse, mis vastab lõike 2 punktis a osutatud kahekordsele summale, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab osutatud piirangut ületanud püügikogusele.

5. Toetus tuleb maksta kalandusalase partnerluslepingu protokolli esimesel kohaldamisaastal 45 päeva jooksul pärast selle jõustumist ning igal järgneval aastal hiljemalt protokolli jõustumise kuupäeval.

6. Mikroneesia Liiduriikidel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas, Hawaiil Honolulus. Panga andmed on järgmised:

—	Bank of FSM, Honolulu Hawaii

—	ABA Number 1213-02373

—	Arvelduskonto number 08-18-5018

—	Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

8. Maksete tõendamiseks saadetakse Mikroneesia Liiduriikide Riiklikule Ookeaniressursside Korraldamise Asutusele (National Oceanic Resource Management Authority, NORMA) maksete või ülekannete tõendite koopiad.

Artikkel 3

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Mikroneesia Liiduriikide vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriigid kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)	ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse konkreetse osa kasutamiseks iga-aastaste algatuste puhul;

vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi pikaajaliseks juurutamiseks püstitatud ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia Liiduriikide riiklikus kalanduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteetides;

c)	kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad hinnata aasta lõikes saavutatud tulemusi.

2. Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral eraldavad Mikroneesia Liiduriigid igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu tuleb kõnealusest eraldisest teavitada. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni uuest eraldisest hiljemalt 45 päeva enne käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeva.

4. Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Komisjon taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa vähendamist, et viia programmi rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastustundliku kalapüügi vallas

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad lepinguosalised edendama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul tagavad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriik kalavarude jätkusuutliku kasutamise Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas alampiirkonna tasemel eelkõige Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ja muude asjaomaste alampiirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4. Vastavalt kalandusalase partnerlepingu artiklile 4, lepingu protokolli artikli 4 lõikele 1 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised üksteisega kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral meetmeid, et käesoleva protokolliga lubatud ja selle lisa kohast kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade püügitegevus tagaks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalavarude jätkusuutliku haldamise.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Mikroneesia Liiduriikide kalavarude jätkusuutliku haldamise. Sellisel juhul suurendatakse kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Kui Euroopa Liidu kalalaevad on huvitatud käesoleva protokolli artiklis 1 osutamata kalapüügivõimalustest, tuleks Mikroneesia Liiduriike sellest huvist sooviavalduse või taotluse vormis teavitada. Selline taotlus rahuldatakse üksnes Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide kohaselt ning selle kohta tuleks sõlmida uus kokkulepe.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis katsepüügi kampaaniaid vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Sel eesmärgil ja teadusliku hinnangu saamiseks konsulteerivad nad teineteisega, kui üks lepinguosaline selleks soovi avaldab, ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Vastastikusel kokkuleppel tegelevad lepinguosalised katsepüügiga vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil ning selle kehtivuse kestuse ja alguskuupäeva otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda Euroopa Liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi lähtudes kahe lepinguosalise vahelistest konsultatsioonidest.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1. Euroopa Liidu laevad tohivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on NORMA poolt käesoleva protokolli raames välja antud kehtiv kalapüügiluba.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks annab Euroopa Liidu laevadele lube NORMA. Kalapüügilubade väljaandmine peab toimuma Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide ning vastastikkuse kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus vaadatakse läbi või selle maksmine peatatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

c)	kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise Mikroneesia Liiduriikides.

2. Euroopa Liit jätab endale õiguse peatada täilikult või osaliselt kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse maksmine, kui:

a)	saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitee raames antud hinnangu alusel kavandatutele või

b)	Mikroneesia Liiduriigid ei suuta eritoetust ära kasutada.

3. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast kalapüüki.

Artikkel 9

Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Mikroneesia Liiduriigid jätavad endale õiguse peatada kõnealuse protokolli artikli 1 lõikega 2 ettenähtud kalapüügiload, kui:

a)	konkreetne laev rikub tõsiselt Mikroneesia Liiduriikide õigusnorme või

b)	laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Protokolli kohaldamine peatatakse ühe või teise lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui Euroopa Liit ei maksa käesoleva protokolli artiklis 8 osutamata põhjustel käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust;

c)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi;

d)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid;

e)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2. Käesoleva protokolli kohaldamise võib lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui lepinguosaliste peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust kokkuleppemenetluse teel.

3. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada neid lahutavad erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11

Siseriiklikud õigusnormid

1. Euroopa Liidu laevade kalapüük Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis on reguleeritud Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud muutustest või uutest õigusaktidest vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Artikkel 12

Varasema protokolli kehtetuks tunnistamine

Käesolev protokoll ja selle lisad muudavad kehtetuks ning asendavad 26. veebruaril 2007 jõustunud protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Artikkel 13

Protokolli kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse viieaastase ajavahemiku jooksul, juhul kui ei teatata käesoleva protokolli artikli 14 kohasest lõpetamisest.

Artikkel 14

Protokolli lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne kavandatava lõpetamise jõustumist. Eelmises lõigus osutatud teatise üleandmisega alustavad lepinguosalised konsultatsioone.

2. Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalist toetust vähendatakse protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALANDUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED MIKRONEESIA LIIDURIIKIDES

I PEATÜKK

MAJANDAMISMEETMED

1. JAGU

Kalapüügilubade (litsentside) väljaandmine

Kalapüügiloa Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastamiseks võivad saada üksnes heakskiidetud laevad.

Heakskiidu saamiseks peavad asjaomase laeva omanik ja kapten olema eelnevalt täitnud kõik kohustused, mis lepingu kohaselt kaasnevad nende kalandustegevusega Mikroneesia Liiduriikides. Laev peab olema nõuetekohaselt kantud kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi.

Kalapüügiluba taotlevaid Euroopa Liidu laevu esindab Mikroneesia Liiduriikides asuv esindaja. Kalapüügiloa taotlusel tuleb ära märkida nimetatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed.

Euroopa Komisjon esitab e-posti (norma@mail.fm) teel Riikliku Ookeaniressursside Korraldamise Asutuse (edaspidi „NORMA”) tegevjuhile (edaspidi „tegevjuht”) Euroopa Komisjoni Mikroneesia Liiduriikide eest vastutava delegatsiooni (edaspidi „delegatsioon”) kaudu taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 30 päeva enne taotletava kalapüügiloa kehtivusaja alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse tegevjuhile asjakohastel vormidel, mis kalapüügiloa esmasel taotlemisel on koostatud 1a liites esitatud näidise järgi ning kalapüügiloa uuendamisel 1b liites esitatud näidise järgi.

NORMA võtab kõik vajalikud meetmed, et loataotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes kokkuleppe kohaldamise raames.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a)	makse või maksetõend kalapüügiloa kehtivusaja eest tasutud loatasu kohta;

b)	lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva mahutavus brutoregistertonnides või brutotonnides;

c)	vähemalt 15×10 cm suurune värske tõendatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal;

d)	kõik muud dokumendid või tõendid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavate eeskirjade järgi;

e)	tõend, mis kinnitab nõuetekohast kandmist kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi;

f)	kalapüügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

g)	taotluse esitamise tasu või 460 euro (laeva kohta) tasumise maksetõend;

h)	vaatleja tasu 1 500 eurot laeva kohta.

Kõik need tasud kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas (Honolulu, Hawaii) järgmiselt:

—	Bank of FSM, Honolulu, Hawaii

—	ABA Number 1213-02373

—	Arvelduskonto number 08-18-5018

—	Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, teenus- ja ümberlaadimistasud.

10.

Kõikide laevade kalapüügiload on laevaomanikule välja antud nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal ning elektrooniline koopia on saadetud Euroopa Komisjonile ja selle delegatsioonile 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tegevjuht on kätte saanud kõik käesoleva lisa I peatüki I jao 7. punktis osutatud dokumendid. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

11.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Euroopa Liidu taotlusel asendatakse laeva kalapüügiluba uuega ning antakse edasi loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale täiendava loatasuta. Selleks et määrata võimalikud Euroopa Liidu lisamaksed vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4, võetakse Euroopa Liidu laevade püügitaseme arvestamisel arvesse mõlema asjaomase laeva kogupüüki.

13.

Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatava kalapüügiloa delegatsiooni kaudu tegevjuhile.

14.

Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päeval, kui tegevjuht selle välja annab, ja on kehtiv kalapüügiloa ülejäänud kehtivusaja lõpuni. Delegatsiooni tuleb uuest kalapüügiloast teavitada.

15.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, asetatuna nähtavale kohale kaptenisillal, ilma et see piiraks käesoleva lisa V peatüki 3. jao 1. punkti kohaldamist. Mõistliku ajavahemiku jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmist, kuid mitte kauem kui 45 päeva, ning kuni kalapüügiloa originaali saamiseni loetakse kehtivaks ning järelevalve, seire ja käesoleva lepingu jõustamise raames piisavaks tõendiks elektroonilisel teel saadud dokumenti või mõnda muud tegevjuhi heakskiidetud dokumenti. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

16.

Lepinguosalised lepivad kokku, et hakatakse edendame sellise kalapüügilubade süsteemi loomist, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumentidel. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga ning käesoleva jao 1. punktis osutatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalapüügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid võib uuendada. Kalapüügilube uuendatakse vastavalt protokolliga määratud kalapüügivõimaluste kättesaadavusele.

Ühe Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püütud kalatonni tasu on 35 eurot.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole on tasutud järgnevalt esitatud standardsummad:

a)	15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on võrdväärne 428 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide püügi eest aastas ettenähtud tasuga. Protokolli rakendamise esimesel aastal kohaldatakse neid Euroopa Liidu ettemakseid, mida laevaomanikud juba varasema protokolli raames maksid;

b)	4 200 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis on võrdväärne aasta jooksul püütava 120 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide eest ettenähtud tasudega.

Euroopa Komisjon koostab kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude lõpparuande iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal püütud koguste kohta, võttes aluseks laevaomanike esitatud püügiaruanded. Andmeid kinnitavad Euroopa Liidu püügiandmete kontrollimise eest vastutavad teadusasutused (Institut de Recherche pour le Development (IRD), the Instituto Español de Oceanografía (IEO) või Instituto Portugues de Investigaçao Maritima (IPIMAR)).

Euroopa Komisjoni koostatud maksuaruanne edastatakse tegevjuhile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

NORMA võib esitada maksuaruande kohta küsimusi 30 päeva jooksul pärast selle esitamist ning nõuda erimeelsuste korral ühiskomitee kokkukutsumist.

Kui 30 päeva jooksul pärast aruande väljastamist vastuväiteid ei esitata, loetakse maksuaruanne NORMA poolt heaks kiidetuks.

Lõplik maksuaruanne esitatakse samaaegselt ja viivitamatult tegevjuhile, delegatsioonile ja laevaomanikele nende kohalike ametiasutuste kaudu.

Laevaomanikud peavad tegema kõik täiendavad maksed Mikroneesia Liiduriikidele neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast kinnitatud lõpparuande esitamist käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole.

Kui lõpparuandes esitatud summa on väiksem kui käesoleva jao 3. punktis osutatud ettemaks, ei hüvitata saadud vahet laevaomanikule.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD JA KALANDUSTEGEVUS

1. JAGU

Kalapüügi piirkonnad

Protokolli artiklis 1 osutatud laevadel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, välja arvatud territoriaalvetes ja järgmistel kaartidel nimetatud madalikel: DMAHTC nr 81019 (2. väljaanne, märts 1945; läbi vaadatud 7.17.72, parandus NM 3/78, 21. juuni 1978, DMAHTC nr 81023 (3. väljaanne, 7. august 1976) ja DMAHATC nr 81002 (4. väljaanne, 26. jaanuar 1980, parandus NM 4/48). Tegevjuht teavitab Euroopa Komisjoni kõnealuste kalapüügiks suletud alade võimalikest muudatustest vähemalt kaks kuud enne muudatuste kohaldamist.

Kalapüük ei ole lubatud 2 meremiili raadiuses Mikroneesia Liiduriikide valitsuse, kodaniku või muu isiku ankruga kinnitatud peibutuspüügivahendist, mille asukoha kohta esitatakse geograafilised koordinaadid, ning 1 meremiili raadiuses veealusest korallrifist, mida on kujutatud eelmises punktis osutatud kaardil.

2. JAGU

Kalandustegevus

Seinerid ja õngepüügilaevad tohivad püüda üksnes tuunikala ja sellele lähedasi liike. Muu kalaliigi kui tuuni juhuslikust kaaspüügist tuleb NORMAt teavitada.

Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevus peab olema vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, sh meetmega CMM-2008-01.

Põhjapüük ja korallipüük on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud.

Kui Euroopa Liidu laevad on sisevetes, territoriaalmeres või 1 miili raadiuses veealusest korallrifist, peavad nad kõik oma püügivahendid merekindlalt lastiruumi paigutama.

Euroopa Liidu laevade kalandustegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad, merelinnud ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikud suured ellujäämisvõimalused.

Euroopa Liidu laevad, nende kaptenid ja kasutajad püüavad kala viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade kalandustegevust ega kahjusta nende kalapüügivahendeid.

III PEATÜKK

SEIRE

1. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Laeva kapten peab kandma oma püügipäevikusse 2a liites ja 2b liites osutatud teabe. Väljapüütud koguste / püügipäeviku andmete elektroonilist esitamist hakatakse üle 24meetriste laevade puhul kohaldama alates 1. jaanuarist 2010 ja üle 12meetriste laevade puhul järk-järgult alates 2012. aastast. Lepinguosalised lepivad kokku edendada väljapüügi sellise andmesüsteemi kasutuselevõttu, mis põhineb üksnes eespool kirjeldatud teabe vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku edendada paberkandjal püügipäevikute asendamist võimalikult kiiresti elektrooniliste püügipäevikutega.

Kui teataval päeval laeval vettelaskmist ei toimunud või kui vettelaskmine toimus, kuid kala ei saadud, peab laeva kapten kandma kõnealuse teabe igapäevase püügipäeviku vormile. Nendel päevadel, mil kalapüüki ei toimu, peab laev märkima kalandustegevuste puudumise püügipäeviku vormi enne kõnealuse päeva keskööd kohaliku aja järgi.

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise kellaaeg ja kuupäev registreeritakse vahetult pärast Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemist ja vööndist lahkumist.

Muude kalaliikide kui tuuni juhusliku kaaspüügi korral märgivad Euroopa Liidu laevad püütud kalaliigid ning iga liigi osa ja koguse massi või arvuna püügipäeviku vormil täpsustatud viisil, olenemata sellest, kas saak jäetakse pardale või lastakse merre tagasi.

Püügipäevikute vormid tuleb täita loetavas kirjas iga päev ning need peab allkirjastama laeva kapten.

2. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

a)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

b)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel;

c)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja Mikroneesia Liiduriikide sadamasse jõudmise vahel.

Kõik Euroopa Liidu laevad, millel on luba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis lepingu alusel kala püüda, teavitavad tegevjuhti oma väljapüügist Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis järgmisel viisil.

a)	Kõik allkirjastatud püügipäeviku vormid edastatakse elektrooniliselt lipuosariikide kalapüügi seirekeskuste vahendusel Mikroneesia Liiduriikide kalapüügi seirekeskuste ja Euroopa Komisjonile viie päeva jooksul pärast iga lossimist või ümberlaadimist;

b)	Laeva kapten saadab tegevjuhile ja Euroopa Komisjonile kord nädalas püügiaruande, millele on lisatud 3. liite 3. punktis loetletud teave. Iganädalase asukoha aruanne ja püügiaruanne peavad asuma pardal kuni lossimise või ümberlaadimise lõpuni.

Vööndisse sisenemine ja sealt väljumine:

Euroopa Liidu laevad teavitavad tegevjuhti oma kavatsusest Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse siseneda vähemalt 24 tundi ette ning kohe pärast sealt lahkumist. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse jõudes peavad kõnealused laevad tegevjuhti kohe teavitama faksi või e-posti teel vastavalt 3. liites esitatud näidisele või raadio teel;

b)	lahkumisest teavitades teatavad laevad ka oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi koguse ja liigid vastavalt 3. liites sätestatud näidisele. Kõnealune teave tuleb eelistatavalt esitada faksi teel, kuid kui see ei ole faksi puudumisel võimalik, siis e-posti või raadio teel.

Laevu, mis püüavad kala ilma tegevjuhti eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata laevadena.

Kalapüügiloa väljastamisel teatatakse laevadele NORMA faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress.

Kõik Euroopa Liidu laevad esitavad püügipäevikud viivitamata täitevametnikele ja teistele NORMA volitatud isikutele ja üksustele kontrollimiseks.

3. JAGU

Laevaseiresüsteem

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peavad kõik Euroopa Liidu laevad vastama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi suhtes kohaldatavatele kalapüügiametkonna (FFA) laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele. Kõik Euroopa Liidu laevad paigaldavad pardale FFA heakskiidetud mobiilseadme teabe edastamiseks (mobile transmission unit - MTU) ja tagavad selle alalise töökorras oleku. Laeva kapten ja kasutaja ei muuda, ei eemalda ega lase eemaldada laevale paigaldatud MTUd, välja arvatud vajalike remondi- ja hooldustööde teostamiseks. Iga laeva kasutaja kannab MTU soetus-, hooldus- ja kasutuskulud ise ning teeb selle kasutamisel täielikult koostööd NORMAga.

Punkt 1 ei välista lepinguosaliste võimalust kaaluda muude selliste laevaseiresüsteemide kasutamist, mis on vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemiga.

4. JAGU

Lossimine

Euroopa Liidu laevad, mis soovivad lossida väljapüügi Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

Kõnealuste laevade omanikud peavad esitama tegevjuhile ja Mikroneesia Liiduriikide lipuosariikidele vähemalt 48 tundi ette järgmise, 3. liite 4. punktis sätestatud näidisele vastava teabe. Kui lossitakse väljaspool Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi sadamat, tuleb samadel, eespool osutatud tingimustel teavitada selle sadama asukohariiki, kus lossimine toimub, samuti Mikroneesia Liiduriikide lipuosariiki.

Mikroneesia Liiduriikide sadamas lossivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne asjakohase Mikroneesia Liiduriikide osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

5. JAGU

Ümberlaadimine

Euroopa Liidu laevad, mis soovivad laadida kalasaagi ümber Mikroneesia Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad tegevjuhile vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist järgmise teabe.

Ümberlaadimist käsitatakse kui püügireisi lõppu. Laevad peavad seetõttu esitama tegevjuhile oma püügiaruanded ning teatama enda kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist.

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavad Euroopa Liidu laevad ei laadi oma väljapüüki merel ümber ühelgi tingimusel.

Mis tahes muu väljapüügi ümberlaadimine, mida ei ole eespool käsitletud, on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi.

Mikroneesia Liiduriikide sadamas ümberlaadivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne Mikroneesia Liiduriikide asjaomase osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

IV PEATÜKK

VAATLEJAD

Kalapüügiloa taotluse esitamisel tasuvad kõik asjaomased Euroopa Liidu laevad käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole spetsiaalselt vaatlejate programmi tarbeks vaatleja tasu, nagu on täpsustatud I peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis h.

Euroopa Liidu laevad, millel on lepingu alusel lubatud kala püüda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, võtavad vaatlejaid pardale järgmistel tingimustel.

Seinerite puhul

—	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peab Euroopa Liidu seinerite pardal viibima kogu aeg vaatleja, kes on määratud Mikroneesia kalandusalaste vaatlejate programmiga või Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkondlike vaatlejate programmiga.

Õngejadalaevade puhul

Tegevjuht määrab igal aastal pardal teostatava vaatlusprogrammi ulatuse, lähtudes nende laevade arvust, millel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, ning nende laevade püütud kalavarude seisundist. Vastavalt sellele määrab tegevjuht kindlaks nende laevade arvu või protsendimäära, mis peavad võtma pardale vaatleja.

b)	Tegevjuht koostab nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale vaatleja, samuti määratud vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul.

c)	Tegevjuht teavitab asjaomaseid laevaomanikke või nende esindajaid oma kavatsusest saata laeva pardale määratud vaatleja kas kalapüügiloa väljaandmise ajal või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva ning teatab vaatleja nime esimesel võimalusel.

d)	Vaatleja pardalviibimise kestuse määrab tegevjuht, kuid üldjuhul ei ületa see nende kohustuste täitmiseks vajaminevat aega. Tegevjuht teatab vaatleja pardalviibimise kestuse laevaomanikele või nende esindajatele samal ajal, kui ta teatab neile asjaomase laeva pardale võetava vaatleja nime.

Käesoleva peatüki punkti 2 A-osa sätete kohaselt teatavad asjaomased laevaomanikud, millistes Mikroneesia Liiduriikide sadamates ja millistel kuupäevadel neil on kavas vaatlejad pardale võtta; teatamine toimub kümme päeva enne kuupäeva, millal on kavandatud vaatleja pardalevõtmine püügireisi algul.

Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Mikroneesia Liiduriikide vaatleja, lahkub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist, tuleb laevaomaniku kulul võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Mikroneesia Liiduriikidesse.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejatel on laevaohvitseri õigused. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

a)	laeva püügitegevuse jälgimine;

b)	püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

c)	bioloogiliste proovide võtmine teadusprogrammide raames;

d)	kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

e)	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

f)	kaaspüükide protsendimäära kontrollimine ning vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide, peajalgsete ja mereimetajate koguse hindamine;

g)	püügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine raadio teel kord nädalas.

Kaptenid lubavad volitatud vaatlejad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdvate heakskiidetud laevade pardale ning teevad kõik võimaliku, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline turvalisus ja heaolu:

a)	laeva kapten lubab laeva pardale teadusuuringuid, järelevalvet ja muid ülesandeid teostavad volitatud vaatlejad ning abistab neid;

b)	kapten aitab tagada vaatlejale täieliku juurdepääsu laeva pardal asuvatele vahenditele ja seadmetele, mida volitatud vaatleja võib oma kohustuste täitmiseks vajalikuks pidada, ning võimaldab neid kasutada;

c)	vaatlejatel peab olema juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

d)	vaatlejad võivad võtta mõistlikul hulgal proove ning neil peab olema täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikutele, püügiaruannetele ja dokumentatsioonile nende kontrollimiseks ja kopeerimiseks;

e)	vaatlejatel on lubatud koguda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalapüügi kohta mis tahes teavet.

Pardal olles peavad vaatlejad:

a)	tegema kõik selleks, et nende pardalolek ei segaks laeva tavapärast tegevust,

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

Vaatlusperioodi lõpus ning pärast küsimustele vastamist koostab vaatleja tegevusaruande, mis tuleb allkirjastada kapteni juuresolekul, kes võib enne allakirjutamist lisada asjakohaseid märkusi. Vaatleja laevalt lahkumisel esitatakse aruande koopiad kaptenile ja delegatsioonile.

10.

Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud laevas laevaohvitseridega samadel tingimustel.

11.

Kui laev püüab kala Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, tasub vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed NORMA.

V PEATÜKK

KONTROLL JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

1. JAGU

Laeva identifitseerimine

Kalapüügi ja mereohutuse tagamiseks tuleb kõik laevad tähistada ja identifitseerida kooskõlas kalalaevade tähistamise ja identifitseerimise standardnõuetega, mille on heaks kiitnud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO).

Kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui ka õhust selgelt nähtavad, nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud. Laeva nimi ja registreerimissadam kantakse värviga nii laeva vöörile kui ka ahtrile.

Mikroneesia Liiduriigid ja Euroopa Liit võivad vajaduse korral nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) numbri või pardatähise tähtede ja numbrite kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub taustast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad.

a)	Vastandvärvid on valge ja must ning

b)	laeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

Laev, mille nimi ja raadiokutsung või kutsungitähed ei ole nõuetekohasel viisil esitatud, võidakse eskortida täiendavaks uurimiseks Mikroneesia Liiduriikide sadamasse.

Laeva kasutaja tagab rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (2 182) kHz (HF) ja/või rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (156,8) MHz (kanal 16, VHF-FM) pideva jälgimise, et hõlbustada teabevahetust Mikroneesia Liiduriikide valitsuse kalamajanduse-, järelevalve- ja täitevasutustega.

Laeva kasutaja tagab, et pardal on rahvusvaheliste signaalkoodide (INTERCO) värske ja ajakohastatud väljaanne, mis on igal ajal kättesaadav.

2. JAGU

Teabevahetus Mikroneesia Liiduriikide patrull-laevadega

Heakskiidetud laevade ja Mikroneesia Liiduriikide valitsuse patrull-laevade teabevahetus toimub rahvusvaheliste signaalkoodide abil järgmiselt:

Rahvusvaheliste signaalkoodide tähendus:

L	Peatuge kohe
SQ3	Peatuge või aeglustage sõitu, me soovime teie laeva pardale tulla
QN	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi
QN1	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi
TD2	Kas teie laev on kalalaev?
C	Jah
N	Ei
QR	Me ei saa oma laeva teie laeva kõrvale manööverdada
QP	Me manööverdame oma laeva teie laeva kõrvale

Mikroneesia Liiduriigid edastavad Euroopa Komisjonile kalanduskontrolliks kasutatavate patrull-laevade nimekirja. Nimekiri sisaldab kõiki kõnealuste laevadega seotud üksikasju, milleks on: nimi, lipp, tüüp, foto, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung ja sidevõime.

Patrull-laev, kui valitsuse kasutuses/teenistuses olev alus peab olema selgelt tähistatud ja identifitseeritav.

3. JAGU

Laevade nimekiri

Euroopa Komisjon peab ajakohastatud nimekirja laevadest, kellele on käesoleva protokolli alusel välja antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse selle koostamise ning iga ajakohastamise järel kalapüügi kontrollimise eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide asutustele.

4. JAGU

Kohaldatavad õigusnormid

Laev ja selle kasutajad peavad täielikult vastama käesolevale lisale ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidele. Ühtlasi peavad nad vastama neile rahvusvahelistele lepingutele, konventsioonidele ja kalandusalastele kokkulepetele, mille osalised on nii Mikroneesia Liiduriigid kui ka Euroopa Liit. Kui käesolevast lisast ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidest ei suudeta rangelt kinni pidada, võivad sellega kaasneda olulised trahvid ning muud tsiviil- ja kriminaalkaristused.

5. JAGU

Kontrollimenetlused

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade kaptenid annavad pardaletuleku loa kalastamistegevuse kontrollimise ja järelevalve eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide volitatud ametnikele ning hõlbustavad nende kohustuste täitmist mis tahes ajal, kui nad viibivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis või Mikroneesia Liiduriikide territoriaal- või sisevetes.

Kontrollimenetluse ohutumaks muutmiseks tuleks laevale eelnevalt saata pardaleminekut käsitlev teatis, mis sisaldaks ka inspekteerimisaluse tunnuseid ja inspektori nime.

Ametiisikutel on täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikule, püügiaruannetele, dokumentatsioonile ja kõigile andmete salvestamiseks kasutatavatele elektroonikaseadmetele, ning laeva kapten lubab kõnealustel volitatud ametnikel teha märkmeid kõigi NORMA väljastatud lubade või muude lepingu sätestatud dokumentide kohta.

Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ning hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete kontrollimist.

Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke rünnata, takistada, neile vastu hakata või nende aega kulutada, keelata nende pardalepääsu, neid ähvardada või nende töösse sekkuda.

Kõnealused ametnikud ei jää pardale kauemaks kui nende kohustuste täitmiseks vajalik.

Kui käesoleva peatüki sätetest ei peeta kinni, on Mikroneesial Liiduriikidel õigus rikkumise toime pannud laeva kalapüügiluba vorminõuete täitmiseni peatada ning kohaldada Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile asjakohane tõend.

Mikroneesia Liiduriigid tagavad, et käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisega otseselt seotud töötajad on pädevad kalandusalast inspekteerimist teostama ja tunnevad asjaomast püügitegevust. Käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisel tagavad Mikroneesia Liiduriikide kalandusinspektorid, et meeskonda, laeva ja lasti koheldakse täielikus vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) pardalemineku- ja inspekteerimismenetluses ettenähtud rahvusvaheliste sätetega.

6. JAGU

Peatamismenetlus

1. Kalalaevade peatamine

a)	Tegevjuht teavitab delegatsiooni 24 tunni jooksul Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade peatamisest või nende suhtes karistuste kohaldamisest.

b)	Samal ajal saab delegatsioon lühiaruande peatamise põhjuste ja asjaolude kohta.

2. Peatamisteade

a)	Järelevalveametniku koostatud teate allkirjastab laeva kapten.

b)	Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi või kaitset, mida ta võib kasutada seoses eeldatava rikkumisega.

c)	Kapten juhib laeva järelevalveametniku poolt määratud sadamasse. Väiksemate rikkumiste korral võib tegevjuht lubada peatatud laeval kalapüüki jätkata.

3. Peatamise korral peetav nõupidamine

Enne laeva kapteni või meeskonna või laeva lasti ning varustuse suhtes meetmete võtmist, välja arvatud oletatava rikkumisega seotud tõendite kindlustamise abinõud, korraldatakse ühe tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud teabe saamisest delegatsiooni ja tegevjuhi vaheline nõupidamine, millest võtab võimaluse korral osa ka asjaomase lipuosariigi esindaja.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võib aidata selgitada olukorra põhjusi. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva peatamisega kaasnevatest meetmetest.

4. Peatamise lahendamine

a)	Enne kohtumenetluse algatamist üritatakse oletatav rikkumine lahendada omavahelise kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisele suunatud toimingud lõpetatakse hiljemalt neli (4) tööpäeva pärast laeva peatamist.

b)	Vastastikuse kokkuleppe korral määratakse trahvi suurus kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega.

Kui juhtumi suhtes ei ole võimalik jõuda vastastikusele kokkuleppele ning asi tuleb anda pädevale kohtule arutamiseks, peab laevaomanik tasuma käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole tagatise, mis hõlmab rikkumise eest vastutavate osaliste makstavaid peatamiskulusid, trahve ja hüvitisi.

d)	Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Tagatis vabastatakse kohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab menetlust läbiviiv kohus süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatise väärtus.

Laev vabastatakse ja selle meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

1)	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

2)	kui enne kohtumenetluse lõppu on sisse makstud punkti 4 alapunktis c osutatud tagatis ning pädev kohtuasutus on selle heaks kiitnud.

VI PEATÜKK

KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Liidu laevad tunnustavad Mikroneesia Liiduriikide tundlike laguunide ja atollide (mereliste) keskkonnatingimuste säilitamise vajadust ega lase vette aineid, mis võivad kahjustada mereressursside kvaliteeti.

Kui punkerdamine või mõne muu sellise toote ümberpaigutamine, mis on hõlmatud ÜRO Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga (IMDG), toimub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis teostatava püügireisi ajal, peavad Euroopa Liidu laevad esitama sellise tegevuse kohta aruande vastavalt 3. liite 5. punktis esitatud näidisele.

VII PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Kõik lepingu alusel kala püüdvad Euroopa Liidu laevad on kohustatud meeskonnaliikmena tööle võtma vähemalt ühe (1) Mikroneesia Liiduriikide meremehe.

Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed tegevjuhi esitatud nimekirjast.

Laevaomanik või esindaja teatab tegevjuhile asjaomase laeva pardale võetavate Mikroneesia Liiduriikide meremeeste nimed ning nende tööülesanded meeskonnas.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Mikroneesia Liiduriikide meremeeste töölepingud, mille koopiad antakse allkirjastajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu tegevjuhiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgakulud kannavad laevaomanikud. Palgad fikseeritakse enne kalapüügilubade väljaandmist laevaomanike või nende esindajate ja tegevjuhi vastastikusel kokkuleppel. Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Mikroneesia Liiduriikide laevameeskondade meremeestel ning nende palgad ei tohi mingil tingimusel olla ILO standarditest madalamad.

Iga Euroopa Liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

VIII PEATÜKK

LAEVA KASUTAJA VASTUTUS

Ettevõtja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

Mikroneesia Liiduriikide, selle osariikide, kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva kasutaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja NORMA heakskiidetud kindlustusfirmas kõigi Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse kuuluvate piirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere, veealuste korallriffide ja majandusvööndi osas, mida tõendab käesoleva lisa 1. peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis f osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

Kui Euroopa Liidu laevaga juhtub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis (sealhulgas sisevetes ja territoriaalmeres) mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva kasutaja sellest kohe NORMAt ning Mikroneesia Liiduriikide Transpordi-, Side- ja Infrastruktuuri Ministeeriumi.

Liited

Kalapüügiloa taotluse vormid

a.	Kalapüügiloa taotlemine ja registreerimine

b.	Kalapüügiloa uuendamise taotlus

Püügiaruannete vormid

a.	Seinnooda püügipäevik

b.	Õngepüügi püügipäevik

Aruannete üksikasjad

Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamate nimekiri

1a liide

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

1b liide

Tekst pildi

Tekst pildi

2a liide

Tekst pildi

Tekst pildi

SPC / FFA REGIONAL PURSE-SEINE LOGSHEET INSTRUCTIONS

Logsheets must be completed for each trip. The start of a trip is defined to occur when a vessel leaves port to transit to a fishing area or to transit to another port to complete unloading. The end of a trip is defined to occur when a vessel enters port to unload part or all of the catch.

Block One: Vessel Identification and Trip Information

Country of Registration and Registration Number in Country of Registration: Print the name of the country in which the vessel is registered (e.g. "Japan") and the registration number issued by the country in which the vessel is registered (e.g. "ME1-808").

FFA Vessel Register Number: Print the number issued by the Forum Fisheries Agency for inclusion of the vessel on the FFA Vessel Register (e.g. "12345"). WCPFC Identification Number: Print the number issued by the Flag State.

Fishing Permit or License Number(s): If the vessel fished under one or more bilateral access agreements, then print the fishing permit number issued by each of the coastal states in whose waters the vessel fished during the trip. If the vessel fished under a multilateral treaty, then print the fishing permit number issued to the vessel under the multilateral treaty. If the vessel is registered in the coastal state, then print the fishing license number issued by the coastal state.

Name of Agent in Port of Unloading: Print the name of the agency or agencies which represented the vessel in the port or ports in which the vessel unloaded the catch recorded on the logsheet. Place of Unloading Specify the name of the port where the catch was unloaded, or the GPS position where unloading occurs at sea.

Number of FADs Investigated: Print the number of individual FADs that were investigated during the trip, regardless of which vessel may have deployed the FAD. Count each FAD once, regardless of the number of times an individual FAD was investigated.

Year and Trip Number This Year: Print the year in which the vessel departed from port at the start of the trip and the number of trips the vessel has taken this year, including this trip. (See the definitions of the start and end of a trip above.)

Amount of Fish Onboard at Start of Trip: If any fish caught during a previous trip have not been unloaded before the departure of the current trip, then print the amount of fish onboard the vessel at the start of the current trip.

Amount of Fish Onboard After Unloading: If any fish remained onboard after the unloading of the catch from the current trip and before the departure of the next trip, then print the amount of fish onboard the vessel at the start of the next trip.

Block Two: Catches and Discards

Complete at least one line of Block Two for each set made, either fishing set or net cleaning set, even if the fishing set was unsuccessful. If no fishing sets were made during the day, then provide the Month, Day, Activity Code, and the 01:00 UTC Position. All columns must be completed for each fishing set, including the discards columns. If necessary, use more than one line to record the retained catch of other species, well numbers, and discards.

Activity Code: Use Activity Code 1 ('Fishing set') when a set on a school of fish was made. Use Activity Code 2 ('Searching') for days on which no fishing sets were made and the main activity was searching for schools of fish. Use Activity Code 3 ('Transit') for days on which no fishing sets were made and the main activity was transiting. Use Activity Code 4 ('No fishing - breakdown') for days on which no fishing sets were made and the main activity was being inactive due to breakdown. Use Activity Code 5 ('No fishing - bad weather') for days on which no fishing sets were made and the main activity was being inactive due to bad weather. Use Activity Code 6 ('In port - please specify') for days on which no fishing sets were made and the main activity was being in port (e.g. to disembark an injured crew member). Use Activity Code 7 ('Net cleaning set') for any sets that were not made on a school of fish. If no code exists, please describe the activity on the form. Use Activity Code 10 ('Deploying or retrieving raft, FAD or payao') for days on which no fishing sets were made and the main activity was deploying or retrieving rafts, FADs or payaos.

01:00 UTC or Set Position: If a set was made, print the position of the set. If no sets were made during the day, print the position at 01:00 UTC. The position should be recorded to the nearest thousandth of a minute of latitude and longitude (e.g. "08–22.334 N" and "165–45.556 E").

School Assoc Code: Schools of tuna are often associated with a floating object or an animal. If the school was not associated with anything, then use School Association Code 1 ('Unassociated'). If the school was associated with an object that is not on the list of School Association Codes, then use School Association Code 8 ('Other') and please describe the object.

Set Start Time: Print the UTC time at which the skiff was put in the water.

Retained Catch: Skipjack, Yellowfin, Bigeye, and Other: Print the amounts caught in the set, rounded to the nearest metric tonne. If a species other than skipjack, yellowfin and bigeye was caught and not discarded, print the name of the species in the column under Other Species, Name, and the amount caught under Other Species, Weight. If a species of special interest (such as a marine turtle, marine mammal or sea bird) is caught, then record the capture Other Species, Name. When more than one 'other' species occurs in a set, use additional lines on the logsheet.

Well Numbers: Print the number of the wells in which the catch from the set was stored initially and note any transfers amongst wells with arrows, for example: "S4 P3,P2,P5" and "S4,S5 P3".

Discards: If tuna were discarded, then print the name of the species, the amount discarded, and the Discard Code. If any other species was discarded, print the name of the species, and the total number of fish discarded or the total weight of fish discarded.

Vessels Sighted: If other fishing vessels are sighted, write the name of the vessel, and other identifiers, such as the vessel type, on one line of the logsheet.

Block Three: Unloadings

Unloadings to Cannery, Cold Storage, Carrier or Other Vessel: When fish are unloaded at the end of a trip, record the date on which unloading began, the date on which unloading ended, the name of the cannery or vessel to which the fish were unloaded, the port in which the fish were unloaded, the international radio call sign of the vessel to which the fish were unloaded, and the amount of each species unloaded. If unloading to a vessel, also record the destination of the fish beside the name of vessel. Use one line for each cannery or vessel to which the fish were unloaded. If unloadings of skipjack and yellowfin were not recorded separately, then record the total amount unloaded under Mixed.

2b liide

Tekst pildi

Tekst pildi

SPC / FFA REGIONAL LONGLINE LOGSHEET INSTRUCTIONS

Block One: Vessel Identification and Trip Information

FFA Vessel Register Number: Print the number issued by the Forum Fisheries Agency for inclusion of the vessel on the FFA Regional Register (e.g. "12345"). WCPFC Identification Number: Print the number issued by the Flag State.

Fishing Permit or Licence Number(s): If the vessel fished under one or more bilateral access agreements, then print the fishing permit number issued by each of the coastal states in whose waters the vessel fished during the trip. If the vessel fished under a multilateral treaty, then print the fishing permit number issued to the vessel under the multilateral treaty. If the vessel is registered in the coastal state, then print the fishing licence number issued by the coastal state.

Name of Agent in Port of Unloading: Print the name of the agency or agencies which represented the vessel in the port or ports in which the vessel unloaded the catch recorded on the logsheet. In case of transhipment at sea, print the name of the carrier and destination of the unloaded catch.

Year and Trip Number This Year: Print the year in which the vessel departed from port at the start of the trip and the number of trips the vessel has taken this year (including this trip). The start of a trip is defined to occur when a vessel transits to a fishing area after unloading part or all of the catch, regardless of whether the unloading took place in port or at sea. The end of a trip is defined to occur when a vessel unloads part or all of the catch, regardless of whether the unloading took place in port or at sea.

Place of Unloading: Specify the name of the port where the catch was unloaded, or the GPS position where unloading occurs at sea.

Primary Target species: Print the primary target species for this trip.

Block Two: Catches

Complete at least one line of Block Two for each set that was made during the trip. If no sets were made during the day, then provide the Month, Day, Activity Code, and the 01:00 UTC Position. If necessary, use more than one line to record the catch of other species.

Month and Day: The day should correspond to the day on which the crew started the set; record the day number and not the day of the week.

Activity Code: Use Activity Code 1 ('A set') if the line in Block Two corresponds to a set of the longline gear in the water. Use Activity Code 2 ('A day at sea but not fished and not in transit – please specify') if the vessel was at sea, but the longline gear was not placed in the water that day and the vessel was not in transit, please describe the activity on the line that refers to that day. Use Activity Code 3 ('Transit') if no sets were made and the vessel spent most of the day in transit. Use Activity Code 4 ('In port - please specify') if no sets were made and the vessel spent most of the day in port. If no code exists, please describe the activity on the form.

01:00 UTC or Set Position: If a set was made, print the position of the start of the set. If no sets were made during the day, print the position at 01:00 UTC. The position should be recorded to the nearest minute of latitude and longitude (e.g. "08–22 N" and "165–45 E").

Set Start Time: Print the UTC time when the crew started placing the longline gear in the water.

Number of Hooks: Print the total number of hooks that were set.

Hooks between Floats: Print the number of hooks used between successive two floats.

Albacore, Bigeye and Yellowfin: Print number of fish caught and retained under No RET. Print the total amount of the whole weights for albacore, and the gilled-and-gutted weights for bigeye and yellowfin, of all fish that were caught and retained, in kilograms, under KG RET. Print number of fish that were discarded under No DISC. Record small tuna (< 9kg / 201bs / tuna too small for commercial markets) in the "Other species" column.

Shark: Print the number of fish caught and retained, excluding fish from which only the fins were retained and not the body, under NO RET. Print the number of fish discarded, including fish from which only the fins were retained and not the body, under No DISC.

Striped Marlin, Blue Marlin, Black Marlin, and Swordfish: Print number of fish caught and retained under No RET. Print total amount of the processed weights of all fish that were caught and retained, in kilograms, under KG RET.

Other Species: Print the full name of the species under NAME. Print the number of fish caught and retained under No RET. Print the total amount of the processed weights of all fish that were caught and retained, in kilograms, under KG RET. When more than one 'other' species occurs in a set, use additional lines on the logsheet. If a species of special interest (such as a marine turtle, marine mammal or sea bird) is caught, then record the capture on a separate line. Record small tuna (< 9kg / 201bs / tuna too small for commercial markets) in this "Other species" column.

Vessels Sighted: If other fishing vessels are sighted, write the name of the vessel, and other identifiers, such as the vessel type, on one line of the logsheet.

Whale Predation: If any fish were predated by whales, write the number of fish predated by whales on one line of the logsheet.

3 liide

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

4. liide

MÄÄRATUD SADAMAD

Tomil Harbor (Yapi osariik)

Weno Anchorage (Chuuki osariik)

Mesenieng Harbour (Pohnpei osariik)

Okat Harbour (Kosrae osariik)