4.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/34

(1)

Iirimaa on viimasel ajal sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, mis peegeldab suurenevat muret Iirimaa rahanduse jätkusuutlikkuse pärast, arvestades ulatuslikke riiklikke toetusmeetmeid nõrgenenud finantssektori toetamiseks. Kuna Iiri omamaine pangandussüsteem on väga suures ulatuses seotud kinnisvara- ja ehitusprojektidega, on see kõnealuste sektorite kokkuvarisemise tagajärjel kandnud suuri kahjumeid. Praegusel majandus- ja pangandussektori kriisil on samuti olnud väga suur mõju Iirimaa rahandusele, mis on veelgi tugevdanud majanduslanguse mõju. Vähenevad maksutulud ja tsükliliste kulude suurenemine, eelkõige seoses suureneva töötusega, on aidanud suurendada valitsemissektori üldist suurt puudujääki ja põhjustanud võla järsku kasvu, vaatamata sellele, et enne kriisi olid asjaomased näitajad suhteliselt head ning alates 2008. aasta keskpaigast on rakendatud viis olulist eelarve konsolideerimise meetmepaketti. Meetmed pangandussektori toetamiseks, sealhulgas suured kapitalisüstid, on riigi rahanduse olukorda oluliselt halvendanud. Praegune turuosaliste murelikkus peegeldab peamiselt asjaolu, et Iiri riigi ja pangandussüsteemi maksevõime on kriisiolukorras muutunud lahutamatult seotuks; seetõttu on Iiri riigivõlakirjade tulusust tulnud järsult suurendada, samas kui Iiri pangandussüsteem on rahvusvaheliste turgude vahenditest sisuliselt ära lõigatud.

(2)

Arvestades suuri majandus- ja finantsraskusi, mida põhjustavad Iirimaa valitsusest olenematud erandlikud juhtumid, palus Iirimaa valitsus 21. novembril 2010 ametlikult finantsabi Euroopa Liidult, eurot rahaühikuna kasutavatelt liikmesriikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt, et toetada majanduse tagasipöördumist jätkusuutliku kasvu teele, tagada pangandussüsteemi korralik toimimine ning liidu ja euroala finantsstabiilsus. Tehnilisel tasandil saavutati 28. novembril 2010 kokkulepe laiaulatusliku meetmepaketi kohta aastateks 2010–2013.

(3)

Nõukogule ja komisjonile esitatud majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi (edaspidi „kohandamisprogramm”) projekti eesmärk on taastada finantsturgude usaldus Iirimaa pangandussektori ja riigivõlakirjade vastu, mis võimaldab majandusel pöörduda tagasi jätkusuutliku kasvu teele. Nende eesmärkide saavutamiseks koosneb kohandamisprogramm kolmest peamisest koostisosast. Esimene on finantssektori strateegia, mis hõlmab pangandussektori põhjalikku vähendamist, finantsvõimenduse vähendamist ja reorganiseerimist, mida täiendatakse rekapitaliseerimisega vajalikus ulatuses. Teine on ambitsioonikas eelarve konsolideerimise strateegia, mille aluseks on Iirimaa valitsuse poolt 24. novembril 2010 avaldatud riiklik majanduse elavdamise kava aastateks 2011–2014. Selles on esitatud üksikasjalikud eelarve konsolideerimise meetmed, mille eesmärk on saavutada valitsemissektori koguvõla kindel vähenemine keskpikas perspektiivis. Valitsus on võtnud kohustuse vähendada eelarvepuudujääk alla 3 % SKP-st aastaks 2015; sellise muudetud tähtaja seadis nõukogu 7. detsembril 2010. Kolmandaks esitatakse kohandamisprogrammis, tuginedes ka riiklikule majanduse elavdamise kavale, ulatuslik struktuursete reformide kava, nimelt tööjõuturul, et hõlbustada kohandumist ja suurendada majanduse kasvuvõimalusi. Valitsus palub finantsabi liidult, eurot rahaühikuna kasutavatelt liikmesriikidelt ning taotleb kahepoolseid laene Ühendkuningriigilt, Rootsilt, Taanilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt, et toetada seda ambitsioonikat meetmepaketti.

(4)

Vastavalt komisjoni praegustele nominaalse SKP kasvu prognoosidele (1,4 % aastal 2011, 2,7 % aastal 2012 ja 3,8 % aastal 2013), on fiskaalse kohandamise ajakava, mis on täpsustatud nõukogu 7. detsembri 2010. aasta soovituses ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Iirimaal, kooskõlas võla ja SKP suhte järgmise muutumisega: 98,9 % aastal 2010, 113,5 % aastal 2011, 120,0 % aastal 2012 ja 121,8 % aastal 2013. Võla ja SKP suhe stabiliseeruks seega aastal 2013 ja hakkaks pärast seda vähenema, eeldades eelarvepuudujäägi edasist vähenemist. Võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud, mis kavakohaselt suurendavad võla ja SKP suhet 5,3 protsendipunkti SKPst 2011. aastal ja 0,8 protsendipunkti 2012. aastal ning vähendavad seda 1,3 protsendipunkti SKPst 2013. aastal. Need hõlmavad kavandatud kapitalisüste pankadesse 2011. aastal, sularahareservide vähendamist ning erinevusi kogunenud ja sularahas väljamakstavate intressimaksete vahel.

(5)

Komisjoni hindas Euroopa Keskpangaga konsulteerides, et Iirimaa vajab rahastamist üldsummas 85 miljardit eurot ajavahemikul 2010. aasta detsembrist kuni 2013. aasta lõpuni. Olenemata olulisest eelarvekohandamisest võib valitsemissektori rahastamisvajaduse katmiseks kohandamisprogrammi täitmise ajal kuluda kuni 50 miljardit eurot. See hõlmab lõppeva tähtajaga pikaajaliste laenude pikendamist 0 % kuni 2011. aasta lõpuni, 20 % aastal 2012 ja 80 % aastal 2013. Tehakse ka lühiajaliste laenude pikendamise konservatiivseid hinnanguid. Iiri pangandussüsteemi vastu püsiva usalduse taastamiseks kohandamisprogrammis esitatud finantssektori strateegias on ette nähtud kuni 35 miljardi euroni ulatuv panganduse toetamise kava. See hõlmab kohest kuni 10 miljardi euro suurust kapitalisüsti teatavatesse pankadesse, et tõsta nende 1. taseme põhikapitali määr 12 %-ni, rahastada varasemaid finantsvõimenduse vähendamise toetamise meetmeid, võttes ka arvesse riigivarade juhtimise ametile (National Asset Management Agency, NAMA) antavate täiendavate laenude väärtusekärpeid. Edasised tingimuslikud kapitali eraldamised summas kuni 25 miljardit eurot peaksid andma kindlustunde, et pangad suudavad rahuldada oma jooksvaid ja tulevasi kapitalivajadusi. Tegelikud rahastamisvajadused võivad siiski olla oluliselt väiksemad, eelkõige siis, kui turutingimused oluliselt paranevad ja kohandamisprogrammi täitmise ajal ei teki suuri ootamatuid panganduskahjumeid.

(6)

Kohandamisprogrammi rahastatakse välisallikatest ja kasutatakse Iirimaa finantspuhvreid. Määrusega (EL) nr 407/2010 loodud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames Iirimaale antav liidu abi ulatub 22,5 miljardi euroni. See oleks osa Iirimaa Euroopa-partnerite 45 miljardi euro suurusest kogutoetusest. Lisaks Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames antavale abile hõlmavad laenud Iirimaa liidu-partnerriikide panuseid Euroopa finantsstabiilsusvahendisse (17,7 miljardit eurot) ning Ühendkuningriigilt, Rootsilt ja Taanilt kahepoolsete laenudena saadavat toetust (kokku 4,8 miljardit eurot). Lisaks on Iirimaa taotlenud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt laenu 19,5 miljardit laenueriõigust (võrdub umbes 22,5 miljardi euroga), mis antakse laiendatud rahastamisvahendi (Extended Fund Facility) raames. Iirimaa panus on 17,5 miljardit eurot ja see saadakse riigikassa rahapuhvri kaudu ja riikliku pensionireservi fondi investeeringutest. Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu antakse toetust tingimustel, mis on sarnased Rahvusvahelise Valuutafondi abi andmise tingimustega.

(7)

Nõukogu peaks korrapäraselt läbi vaatama Iirimaa rakendatava majanduspoliitika, eelkõige seoses Iirimaa stabiilsusprogrammi iga-aastase ajakohastamisega ja riikliku reformiprogrammi rakendamisega, samuti seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.

(8)

Liidu finantsabi peaks haldama komisjon. Iirimaaga kokkulepitud konkreetsed majanduspoliitilised tingimused tuleks kindlaks määrata konkreetseid majandustingimusi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Üksikasjalikud finantstingimused tuleks sätestada laenulepingus.

(9)

Konsulteerides Euroopa Keskpangaga peaks komisjon korrapäraste ajavahemike järel kontrollima kohapeal käies ja Iirimaa ametiasutuste esitatavate kvartaliaruannete abil, et abiga seotud majanduspoliitilised tingimused oleksid täidetud.

(10)

Kohandamisprogrammi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi konkreetsetes valdkondades.

(11)

Liidu finantsabi toel rahastatavad tehingud peaksid olema kooskõlas liidu poliitika ja õigusega. Finantseerimisasutuste toetamisel tuleb järgida liidu konkurentsieeskirju. Komisjon, koostöös Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, kavatseb kaasata liikmesriike kohasel viisil usaldatavusnõuete kohase likviidsuse hindamise (PLAR) kujundamisse ja rakendamisse ning Iirimaa krediidiasutuste tulevast struktuuri, toimimist ja elujõulisust käsitleva strateegia väljatöötamisse.

(12)

Abi tuleks anda selleks, et toetada kohandamisprogrammi edukat rakendamist,

a)

võtab meetmed, et Allied Irish Banks, Bank of Ireland, Educational Building Society ning Irish Life and Permanent vajaduse korral rekapitaliseeritaks omakapitali vormis, selleks et tagada kinnipidamine nõudest, et miinimumkapitalis oleks 10,5 % I taseme põhikapitali, arvestades 2011. aasta kapitali adekvaatsuse konservatiivse läbivaatamise tulemusi;

b)

vabaneb osalusest kriisi ajal omandatud pankades võimalikult kiiresti ja sellisel viisil, mis sobiks finantsstabiilsusega ja riigi rahanduse huvidega;

c)

rakendab eriplaani Anglo Irish Bank’i ja Irish Nationwide Building Society kriiside lahendamiseks, mille eesmärk on viia miinimumini nende eluvõimetute krediidiasutuste tegevusest tulenevad kapitalikulud;

d)

esitab 2010. aasta lõpuks parlamendile (Oireachtas) õigusakti eelnõu krediidiasutuste finantsstabiilsuse ja restruktureerimise kohta, milles muu hulgas käsitletakse küsimust, mil määral peaksid allutatud võlakirjade omanikud koormust jagama;

e)

esitab 2011. aasta märtsi lõpuks parlamendile (Oireachtas) õigusakti eelnõu pankade ja ehituslaenuühistute kriisilahendamise erikorra kohta, ja täiustatud menetlused Iirimaa Panga poolt raskustes olevate pankade puhul varaseks sekkumiseks.

a)

avaliku teenistuse uute töötajate palka vähendatakse 10 %. Iirimaa valitsus kaalub ka sobivat kohandamist, sealhulgas seoses avaliku teenistuse palgatabeliga, et leevendada kavandatud säästumeetmete tulemusel halduse tõhususe ja avalikus teenistuses töötajate arvu vähenemise võimalikke tagajärgi;

b)

2012. aastaks võetakse vastu selline eelarve, mis hõlmaks eelarve konsolideerimise meetmeid kogusummas 3,6 miljardit eurot ja mille eesmärk oleks vähendada valitsemissektori üldist puudujääki vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud ajakavale. Eelarveprojektis tuleb eelkõige esitada tulude suurendamise meetmed, mis tooksid aastas sisse 1,5 miljardit eurot ja mis hõlmaksid muu hulgas järgmist: üksikisiku tulumaksu maksustamisastmete langetamine; erapensionide maksusoodustuste vähendamine; üldiste maksukulutuste vähendamine; uus omandimaks; kapitalikasumi maksu ja kapitali ülevõtmise maksu reform; CO2-maksu suurendamine. Eelarves nähakse ette kulutuste vähendamine 2012. aastal 2,1 miljardi euro võrra, mis hõlmab järgmist: sotsiaalkulutuste vähendamine; avaliku sektori teenistujate arvu vähendamine; avaliku sektori teenistujate pensionide ja muude kohandamisprogrammis ettenähtud kulutuste kohandamine ning kapitalikulude vähendamine;

c)

viiakse lõpule sõltumatu hindamine, milles käsitletakse veevarustuse tagamise üleandmist kohalikelt omavalitsustelt veevarustusettevõttele, ja valmistatakse ette rakendamisettepanekud, et alustada kohustuste üleandmist aastail 2012–2013;

d)

võetakse vastu õigusakt, millega riikliku pensioni iga tõstetakse 66 aastale 2014. aastal, 67 aastale 2021. aastal ja 68 aastale 2028. aastal, et suurendada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks reformitakse uute avalikku teenistusse astujate pensioniõigusi jõustumisega alates 2011. aastast. See hõlmab avaliku teenistuse teatavate töötajate kiirendatud pensionilemineku läbivaatamist ja pensionide indekseerimist vastavalt tarbijahindade muutumisele. Pensionide aluseks on töö ajal saadud keskmine sissetulek. Uute teenistusse astujate pensionilemineku iga seotakse riikliku pensionilemineku eaga;

e)

võetakse meetmed, millega tugevdatakse usaldusväärset eelarvestrateegiat ja eelarveraamistikku. Iirimaa võtab vastu ja rakendab fiskaaleeskirja, millega iga täiendav ettenägematu sissetulek ajavahemikul 2011–2015 suunatakse eelarvepuudujäägi ja võla vähendamiseks. Vastavalt riiklikus majanduse elavdamise kavas aastateks 2011–2014 esitatud ettepanekule moodustab Iirimaa eelarve nõuandekomisjoni, kes hakkab sõltumatult hindama valitsuse eelarvepositsiooni ja –prognoose. Iirimaa võtab vastu eelarvepoliitilise vastutuse seaduse, millega luuakse keskpika ajavahemiku jaoks kulutuste raamistik, milles on mitmeks aastaks esitatud iga valdkonna kulutuste maksimumsummad. Seda vastu võttes arvestab Iirimaa kõikide läbivaadatud majandusliku juhtimise reformidega liidu tasandil ja tugineb juba tehtud reformidele;

f)

Iirimaa võtab vastu seadusemuudatused, millega kõrvaldatakse kaubandus- ja konkurentsipiirangud kaitstud sektorites, sealhulgas õigusabi, meditsiini ja farmaatsiaga seotud elukutsete alal;

g)

Iirimaa siseriiklikud pangad rekapitaliseeritakse 1. taseme põhikapitali lähtetasemeni (12 %), võttes arvesse riigivarade juhtimise ametile (National Asset Management Agency, NAMA) antavate täiendavate laenude kärpimist ja varasemat finantsvõimenduse vähendamise rahastamist, milleks süsteemile tehakse kättesaadavaks 10 miljardit eurot. Rekapitaliseerimine toimub lihtaktsiate vormis (või Educational Building Society puhul samaväärsetes väärtpaberites);

h)

võetakse vastu õigusaktid, millega reformitakse miinimumpalka viisil, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja hoiab ära moonutusi, mida tekitavad sektoripõhised miinimumpalgad, ning kokkuleppel komisjoniga viiakse läbi registreeritud töölepingute (Registered Employment Agreements) ja tööhõive reguleerimise korralduste (Employment Regulation Orders) raamistiku sõltumatu läbivaatamine;

i)

reformitakse töötushüvitiste süsteemi, et suurendada stiimuleid varaseks tööleasumiseks. Tugevdatakse aktiveerimismeetmeid, et paremini kindlaks teha tööotsijate vajadusi, suurendada nende huvitatust ning töötada välja sanktsioonid, et tagada abisaajate tööotsimine või koolitustest osavõtmine; seda peab toetama tõhusam seire. Sanktsioonide mehhanism tuleb luua nii, et see põhjustaks sissetuleku mõjusa vähenemise, kuid ei oleks ülemäära karistav;

j)

avaldatakse põhjalik ülevaade eraisikute võlasüsteemist ja alustatakse tööd seaduste selliseks reformimiseks, millega tasakaalustataks võlausaldajate ja võlgnike huvid;

k)

koostatakse elektrienergia- ja gaasisektori sõltumatu aruanne, et aidata kaasa avaliku sektori rahastamisele ning suurendada konkurentsi. Iirimaa ametiasutused arutavad komisjoniga sellise hindamise tulemusi, et seada sobivad eesmärgid;

l)

konkurentsi suurendamiseks avatud turgudel reformitakse õigusakte, et luua mõjuvamaid hoiatusvahendeid, milleks nähakse ette võimalus kehtestada konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahve ja muid karistusi. Lisaks nõutakse, et konkurentsiasutus teeks kindlaks sektorid, kes on tegelikult väljaspool konkurentsiseaduste reguleerimisala, ning leiaks meetodid, kuidas toimida selliste erandite puhul;

m)

jaemüügisektori kasvu soodustamiseks viib valitsus läbi uuringu, milles uurib jaemüügiettevõtete suurusele praegu kehtiva ülempiiri kaotamise majanduslikku mõju, et tõhustada konkurentsi ja langetada tarbijahindu. Uuringu tulemuste rakendamist arutatakse komisjoniga.

a)

2013. aastaks võetakse vastu selline eelarve, mis hõlmaks eelarve konsolideerimise meetmeid kogusummas 3,1 miljardit eurot ja mille eesmärk oleks vähendada valitsemissektori üldist puudujääki vastavalt artikli 3 lõikes 3 osutatud ajakavale. Eelkõige sisaldab eelarve meetmeid, millega suurendatakse tulusid vähemalt 1,1 miljardi euro võrra (kaasa arvatud ülekandmine 2012. aastast) ja mis hõlmavad järgmist: üksikisiku tulumaksu maksustamisastmete langetamine; erapensionide maksusoodustuste vähendamine; üldiste maksukulutuste vähendamine ja omandimaksu kehtestamine. Eelarves nähakse ka ette kulutuste vähendamine 2013. aastal vähemalt 2 miljardi euro võrra, sealhulgas: vähendatakse sotsiaalotstarbelisi kulusid; vähendatakse avalikus teenistuses töötajate arvu; kohandatakse avaliku sektori teenistujate pensione; kärbitakse muid kohandamisprogrammis ettenähtud kulutusi ning vähendatakse kapitalikulusid;

b)

esitatakse parlamendile (Oireachtas) õigusakti eelnõu, millega reformitakse eraisikute võlasüsteemi, et paremini tasakaalustada võlausaldajate ja võlgnike huvisid.