29.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/57

(1)

1. aprillil 2010 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) subsiidiumidevastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast (edaspidi „India” või „asjaomane riik”) pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes liitu ning alustas eraldi uurimist.

(3)

Subsiidiumidevastane menetlus algatati pärast seda, kui Euroopa raua- ja terasetööstuse liit (Eurofer) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 15. veebruaril 2010 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu teatavate roostevabast terasest varraste kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 7 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada olukorda ja jõuda vastastikusele kokkuleppele lahenduse osas. Käesoleval juhul üksmeelset lahendust ei leitud.

(5)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud liidu tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning India ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(7)

Arvestades India eksportivate tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane väljavõtteline uuring subsideerimise kindlaksmääramiseks.

(8)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti India eksportivatel tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ja esitada põhiandmed ekspordi ja omamaise müügi kohta, vaatlusaluse toote valmistamisega seotud täpsete toimingute kohta ning kõigi ajavahemikul 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 vaatlusaluse toote valmistamise ja/või müügiga tegelenud seotud äriühingute nimed ja tegevusalad.

(9)

Representatiivse valimi koostamise asjus peeti nõu ka asjaomaste India ametiasutustega.

(10)

22 eksportivat tootjat, sh seotud äriühingute rühmad Indias, esitasid nõutava teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. 20 neist koostööd tegevatest äriühingutest ja rühmadest teatasid vaatlusaluse toote ekspordist liitu uurimisperioodil. Seepärast moodustati valim nende 20 eksportiva tootja või eksportivate tootjate rühma esitatud teabe põhjal.

(11)

Eksportivad tootjad, kes ei andnud endast teada eespool nimetatud tähtaja jooksul või ei esitanud ettenähtud aja jooksul nõutud teavet, loeti uurimise raames koostööst keeldunuks. Kui võrreldi Eurostati impordiandmeid ja neid andmeid, mida 20 koostööd tegevat äriühingut või rühma, kes olid vaatlusalust toodet uurimisperioodil liitu eksportinud, esitasid vaatlusaluse toote ekspordimahu kohta liitu uurimisperioodil, siis selgus, et India eksportivate tootjate koostöötaset võib pidada väga kõrgeks.

(12)

Kooskõlas algmääruse artikliga 27 koostas komisjon valimi liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse valiti kaks üksikut äriühingut ja üks neljast seotud äriühingust koosnev rühm, kelle toodang moodustas kokku rohkem kui 63 % vaatlusaluse toote ELi suunatud ekspordi kogumahust.

(13)

Üks eksportiv tootja, kes jäeti valimist välja, kuna ta ei vastanud algmääruse artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele, taotles vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 individuaalse subsiidiumimarginaali kindlaksmääramist ning esitas küsimustiku vastused.

(14)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 12, piirduti valimi moodustamisel mõistliku arvu äriühingutega, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Äriühingud, keda subsideerimise uurimiseks kontrolliti, on loetletud allpool põhjenduses 22. Võttes arvesse äriühingute valdustesse tehtavate kontrollkäikude arvu, otsustati, et individuaalne uurimine oleks põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(15)

Seepärast jõuti esialgsele järeldusele, et individuaalse uurimise taotlust ei saa vastu võtta.

(16)

Pidades silmas liidu tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring kahju kindlakstegemiseks kooskõlas algmääruse artikliga 27.

(17)

Ükski muu tootja – peale kaheksa kaebuse esitaja – ei andnud endast teada ega esitanud algatamisteates nõutud teavet oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil. Neist kaheksast võeti valimisse neli äriühingut, võttes aluseks nende müügimahu tüüpilisuse, eri tooteliigid ja asukoha ELis. Kaebuse esitaja ja asjaomaste tootjatega konsulteeriti valimi moodustamise küsimuses.

(18)

Nelja valimisse kuulunud liidu tootja toodang moodustas 62 % liidu tootmisharu kogutoodangust uurimisperioodil.

(19)

Arvestades kaebuse esitaja poolt teatatud importijate suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 27 kohane importijate väljavõtteline uuring. Neli importijat esitasid ettenähtud teabe ja andsid enda valimisse kaasamiseks nõusoleku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

(20)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele teadaolevatelt asjaga seotud isikutele ja kõikidele teistele äriühingutele, kes olid endast teada andnud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Küsimustikud saadeti seega India valitsusele, valimisse kuuluvatele India eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, neljale liidu importijale, kes endast valimi moodustamiseks teada andsid, ja kõigile uurimisega teadaolevalt seotud kasutajatele.

(21)

Vastused saadi India valitsuselt, valimisse kuuluvatelt eksportivatelt tootjatelt, individuaalset uurimist taotlenud eksportivalt tootjalt, valimisse kuuluvatelt liidu tootjatelt ja ühelt importijalt. Küsimustiku vastuseid ei saadud kasutajatelt ega üheltki muult huvitatud isikult. Lisaks esitas suur osa liidu tootjaid nõutud üldandmed kahju analüüsimiseks.

(22)

Komisjon püüdis koguda ja kontrollida kõiki huvitatud isikute esitatud andmeid, mida ta subsideerimise, tekitatud kahju ja liidu huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäike tehti järgmistesse valdustesse: India valitsus Delhis, Maharashtra valitsus Mumbais, India valitsuse piirkondlik büroo Mumbais ning järgmised äriühingud:

(23)

Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2007. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(24)

Vaatlusalune toode on roostevabast terasest vardad ja latid, külmvormitud või -viimistletud, edasi töötlemata, v.a ümmarguse ristlõikega, vähemalt 80 mm läbimõõduga vardad ja latid (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuulub CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla.

(25)

Uurimise käigus leiti, et käesoleva uurimisega hõlmatud tooted, mida toodetakse ja müüakse India siseturul, ning Indiast liidu turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist liitu, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(26)

Kaebuses ja komisjoni küsimustiku vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mille raames antakse väidetavalt subsiidiume:

(27)

Eespool punktides a–d nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva uurimisega hõlmatud ajavahemikku arvestades on asjakohased kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014. Lisaks sellele kirjeldab India valitsus „FT 2004–2009” ja „FT 2009–2014” reguleerivat korda menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi „HOP 2004–2009 I” ja „HOP 2009–2014 I”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(28)

Punktis e nimetatud ekspordi krediteerimise kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India Reservpangal (RBI) juhtida kommertspankade ekspordi krediteerimist.

(29)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 peatükis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.

(30)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(31)

Selle kava alusel võib eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendina kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Määrad kehtestatakse standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONid) alusel, võttes arvesse eeldatavat imporditud sisendite sisaldust eksporditavas tootes ja tollimaksu sellele eeldatavale impordile, sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte.

(32)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kauba eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi saatekirja. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas kõnealuse eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatearve, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust.

(33)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(34)

DEPB-krediidi taotlusi täidetakse elektrooniliselt ja need võivad katta piiramatul arvul eksporditehinguid. DEPB-krediidi kohaldamiseks ei ole de facto rangeid tähtaegu. DEPB-kava haldamiseks kasutatav elektrooniline süsteem ei välista automaatselt eksporditehinguid, mille puhul ei ole kinni peetud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 4.47 nimetatud taotluste esitamise tähtaegadest. Enamgi veel, HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 9.3 on selgelt sätestatud, et taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võetakse alati arvesse, kui tasutakse väike trahv (10 % krediidi summast).

(35)

Leiti, et kaks valimisse kuuluvat äriühingut (Chandan Steel ja Venus rühma kuuluvad äriühingud) kasutasid seda kava uurimisperioodil.

(36)

DEPB-kava pakub subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mille ta muidu maksmisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks on DEPB-krediit kasuks eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(37)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(38)

Kava ei saa käsitada lubatava tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastamise definitsioon ja reeglid) ja III lisas (asendava tagastamise definitsioon ja reeglid) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupu tootmisprotsessis tarbima ja krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks puudub süsteem või -menetluskord, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud toodete tootmisprotsessis kasutati või kas imporditollimakse maksti ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Pealegi on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Seejuures võeti arvesse, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPB-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Ülaltoodut arvestades peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summat.

(40)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati krediidisummast vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud ja saadi nii subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(41)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli uurimisperioodi jooksul 1,5–3,4 %.

(42)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 ja FT-poliitika 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükkides 4.1–4.30.

(43)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 44. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad „ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud FT-poliitika 2004–2009 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade kava raames soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevaid vabastusotsuseid ja sisemaiseid akreditiive käsitlevate allkavade alusel.

(44)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

i)   tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” tähendab siinjuures seda, et eksporttoode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad toodete rühma, mille tootmiseks ta sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutas;

iii)   vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse „ekspordiga samaväärse toiminguna” FT-poliitika 2004–2009 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v)   eelnev vabastusotsus: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel koduturult, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud FT-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil tagastatakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaistelt kui ka imporditud sisenditelt;

vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud dokumendi FT-poliitika 2004–2009 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(45)

Kaks äriühingut said seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil eellubade kava raames toetust. Need äriühingud kasutasid tegeliku ekspordi allkava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(46)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peaks „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud / kodumaalt hangitud kauba tarbimise ja kasutamise kohta” kindlaksmääratud vormis (menetlusjuhendite HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite peatükid 4.26, 4.30 ja 23. lisa), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(47)

Selle allkava puhul, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil kasutasid (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale impordi- ja eksporditehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide (SIONid) alusel; need normid on kehtestatud enamike toodete, sh ka vaatlusaluse toote kohta.

(48)

Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(49)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et India ametiasutuste kehtestatud kontrollinõudeid kas ei järgitud või tegelikult ei rakendatud.

(50)

Üks uuritavatest äriühingutest ei kasutanud süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milliseid sisendeid ning millistes kogustes eksporditud toote valmistamisel kasutati, nagu on sätestatud FT-poliitika 23. lisas ja algmääruse II lisa II jaotise punktis 4. Tegelikult puudus igasugune tegelikku tarbimist kajastav register. 2005. aasta sügisel jõustunud muudatusi FT-poliitika 2004–2009 haldamises (kohustus saata India ametiasutustele tarbimisregister seoses litsentsi hüvitamise menetlusega) ei ole selle äriühingu puhul veel rakendatud. Seega ei saa selle sätte de facto kohaldamist praegu kontrollida.

(51)

Teine äriühing pidas teatavat tootmis- ja tarbimisregistrit. Uurimisperioodiga seotud tarbimisregister ei olnud siiski kättesaadav ning seetõttu ei olnud võimalik kontrollida muu hulgas tarbimist käsitlevaid andmeid, et kindlaks teha, milliseid sisendeid ja millistes kogustes eksporditud toote valmistamisel kasutati, nagu näeb ette FT-poliitika (23. lisa). Eespool põhjenduses 46 osutatud kontrollinõuete osas tuleb tõdeda, et äriühingul puudusid igasugused dokumendid selle kohta, kuidas kinnitav tõend saadi. Puudusid auditeerimiskava ja muud auditit toetavad materjalid (nt auditeerimisaruanne), samuti registreeritud teave kasutatud meetodite ning erinõuete kohta, kuigi kõnealune töö nõuab täpsust ja tootmisprotsesside põhjalikku tundmist. Kokkuvõttes leiti, et uurimisalune eksportija ei suutnud tõendada asjakohaste FT-poliitika sätete täitmist.

(52)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, nimelt India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(53)

Lisaks sellele sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud nende kavade alusel toetust ei saa.

(54)

Kõnealusel juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise korral algmääruse III lisa II jao punkt 2). Arvatakse, et vaatlusaluse toote SIONid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(55)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(56)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega märgitakse, et algmäärusega ei nähta ette mitte üksnes „ülemäärase” tollimaksu tagastamise tasakaalustamist. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tollimaksude liigset tagastamist tasakaalustada ainult siis, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Kõnealusel juhul ei olnud need tingimused täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja ainult leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(57)

Subsiidiumisummad äriühingutele, kes kasutasid eellubade kava raames antavaid toetusi, arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(58)

Asjaomaste äriühingute puhul kõnealuse kava alusel uurimisperioodi jooksul kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli vastavalt 0,8 % ja 1,5 %.

(59)

Uurimise käigus ilmnes, et kaks valimisse kuulunud äriühingut või äriühingute rühma kasutas seda kava uurimisperioodil. Saadud kasu oli siiski tühine. Seepärast leiti, et selle kava tasakaalustatavust ei ole käesolevas uurimises vaja täiendavalt hinnata.

(60)

Selgus, et ühel valimisse kuulnud äriühingul oli ekspordisuunitlusega üksuse staatus ning ta sai uurimisperioodi jooksul toetust.

(61)

Ekspordisuunitlusega üksuste kava on üksikasjalikult kirjeldatud FT-poliitika 2004–2009 6. peatükis ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 6. peatükis.

(62)

Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames võib asutada kõiki äriühinguid, kes põhimõtteliselt ekspordivad kogu toodangu või kõik teenused, välja arvatud ainult turustamisega tegelevad äriühingud. Siiski peavad tööstussektori ettevõtted ületama minimaalse investeeringuläve põhivarade puhul, et saada toetust EOU-kava raames.

(63)

Ekspordisuunitlusega üksused võivad asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(64)

Taotlus EOU-staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavat tootmismahtu, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, edastatakse kõnealuse nõusolekuga kaasnevad tingimused äriühingule. EOU-staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib järgnevateks perioodideks pikendada.

(65)

FT-poliitikaga 2004–2009 ja FT-poliitikaga 2009–2014 on ekspordisuunitlusega üksusele ette nähtud oluline kohustus saavutada netotulu välisvaluutas, st võrdlusperioodil (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(66)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(67)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliametnike järelevalve all.

(68)

Nad on seadusega kohustatud pidama arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning kooskõlas HOP 2009–2014 I köite asjakohase peatükiga toimunud ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt India pädevatele asutustele kvartali- ja aastaaruannetena.

(69)

Siiski ei pea [ekspordisuunitlusega üksus] „seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP 2009–2014 I köite asjakohases peatükis.

(70)

Omamaine müük toimub ja registreeritakse äriühingu enda kinnituse alusel. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik.

(71)

Käesoleval juhul kasutas EOU-kava üks valimisse kuuluv koostööd tegev eksportija Koostööd tegev eksportija kasutas kava, et importida toorainet, tarbekaupu ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ning müüa osa oma toodangust kodumaisel turul. Nii sai koostööd tegev eksportija kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 66 punktides i–vi. Uurimine näitas, et alates 1. aprillist 2010 ei vasta äriühing enam tulumaksuseaduse paragrahvi 10B kohase tulumaksuvabastuse tingimustele. Seega ei kontrollitud käesoleva uurimise käigu rohkem ekspordisuunitlusega üksustele kohaldatavaid tulumaksuvabastuse sätteid.

(72)

Ekspordisuunitlusega üksuste vabastamine kolme tüüpi imporditollimaksudest („põhitollimaks”, „tollimaksuga seotud haridusmaks” ja „kõrgharidusmaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kuna riik jääb ilma tulust, mis talle selle kava puudumisel laekuks, saab ekspordisuunitlusega üksus kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega parandab ta oma likviidsust.

(73)

Vabastamine aktsiisimaksust ja selle imporditollimaksu ekvivalendist ei põhjusta siiski muidu saadaolevate tulude saamatajäämist. Aktsiisi ja lisatollimaksu on tasumise korral võimalik kasutada edasiste tollimaksukohustuste krediidina – nn CENVAT mehhanism on käibemaksusüsteemiga võrreldav süsteem, mis võimaldab India äriühingutel ostudelt tasutavad müügimaksud korvata müügi korral makstavate maksudega. Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT-krediidi raames on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel.

(74)

Seega on subsiidiumid algmääruse artikli 3 tähenduses ainult vabastus põhitollimaksust, tollimaksuga seotud haridusmaksust ja kõrgharidusmaksust ning riikliku müügimaksu tagasimaksmine. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast loetakse need algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud FT-poliitika 2009–2014 peatükis 6.1, on soodustuste saamise oluline eeltingimus.

(75)

Seega on tasakaalustatav soodustus tavaliselt impordilt võetavate tollimaksude (põhitollimaks, tollimaksuga seotud haridusmaks ja kõrgharidusmaks) sissenõudmata jätmine ning riikliku müügimaksu tagastamine uurimisperioodil.

(76)

Ekspordisuunitlusega üksuse staatusega eksportija subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul ekspordisuunitlusega üksuste jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks, tollimaksuga seotud haridusmaks ja kõrgharidusmaks) ja tagastatud müügimaksu põhjal. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha – nii saadi lugeja. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad uurimisperioodi asjakohase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Seega oli ekspordisuunitlusega üksuste kava raames kindlakstehtud subsiidiumimarginaal asjaomase ettevõtte jaoks 4,3 %.

(77)

Kapitalikaubad ei sisaldu füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse asjaomase äriühingu kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa uuritavas äriühingus kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjakohase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli asjaomase äriühingu puhul tühine.

(78)

Kava üksikasjad on sätestatud India Reservpanga koondringkirjades DBOD nr DIR.(Exp).BC 01/04.02.02/2007-08 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas) ja DBOD nr DIR.(Exp).BC 09/04.02.02/2008-09 (ekspordikrediit ruupiates/välisvaluutas), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(79)

Selle kava raames saavad toetust taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(80)

Selle kava raames kehtestab India Reservpank ekspordikrediidi puhul kohaldatava maksimaalse kohustusliku piirintressimäära nii India ruupiates kui ka välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda. EC-kava koosneb kahest allkavast: veoeelse ekspordikrediidi kava (pakkimislaen), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist, ning veojärgse ekspordikrediidi kava, millega nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka kohustab India Reservpank pankasid andma teatav osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(81)

India Reservpanga koondringkirjadest lähtuvalt võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab turu olukord. Intressimäärade erinevused võivad olla väiksemad hea krediidireitinguga äriühingute puhul. Tegelikult võivad kõrge krediidireitinguga äriühingud saada ekspordikrediiti ja sularahalaene samadel tingimustel.

(82)

Tehti kindlaks, et üks äriühing kasutas kõnealust kava uurimisperioodi ajal.

(83)

Põhjenduses 78 nimetatud India Reservpanga koondringkirjades kehtestatud EC-krediidi soodusintressimäär aitab vähendada eksportija intressikulusid turutingimustest lähtuvate laenukuludega võrreldes ning on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses eksportijale kasulik. Ekspordi finantseerimine ei ole iseenesest kodumaisest finantseerimisest vähem riskantne. Tegelikult peetakse seda tavaliselt isegi riskantsemaks ning tagatise kindlus sellise laenu andmisel põhineb finantseerimisobjektist sõltumata asjaomase kommertspanga ärilisel otsusel. Pankade intressimäärade erinevused tulenevad India Reservpanga meetodist kehtestada maksimaalsed laenumäärad igale kommertspangale eraldi.

(84)

Hoolimata asjaolust, et EC-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse finantstoetusega algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv ega ka WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt ei ole subsiidiumi olemasolu kindlakstegemiseks nõutav, et riigieelarvest oleks tehtud vastav eraldis (nt India valitsuse poolne kommertspankade kulude hüvitamine), vaid piisab valitsuse korraldusest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud toimingute teostamiseks. India Reservpank on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 2 punkti b kohaselt „valitsuse” määratluse alla. Reservpank on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses, täidab valitsuspoliitika (nt rahanduspoliitika) eesmärke ja selle juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. India Reservpangal on algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teise taande tähenduses õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspankadele on siduvad India Reservpanga määratud tingimused, muu hulgas ekspordikrediidi intressi ülemmäärad, mis on kohustuslikuks tehtud India Reservpanga koondringkirjadega, ning India Reservpanga korraldused selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma ülesandeid, mida on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i, käesoleval juhul andma laenu ekspordi soodusfinantseerimiseks. Selline otsene rahaline ülekanne teatavatel tingimustel antava laenu kujul kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine kuigi palju valitsuste tavalistest menetlustest algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest, nagu on sätestatud algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktis a.

(85)

Subsiidiumisumma arvutamisel võeti aluseks uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe, mis oleks kuulunud tasumisele, kui asjaomase äriühingu suhtes oleks kohaldatud tavalise kommertskrediidi intressimäärasid. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(86)

Uurimisperioodi jooksul äriühingu puhul tuvastatud subsiidiumimäär kõnealuse kava alusel oli 0,4 %.

(87)

Nende tulemuste (kokkuvõte allpool tabelis) põhjal leiti, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma ad valorem jääb vahemikku 3,3–4,3 %.

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal, mis arvutati valimisse kuuluvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal, 4,0 %.

(89)

Kõigi teiste India eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Nagu märgitud eespool põhjenduses 10, selgus – võrreldes Eurostati impordiandmeid ja neid andmeid, mida koostööd tegevad äriühingud või rühmad, kes eksportisid uurimisperioodil liitu vaatlusalust toodet, esitasid vaatlusaluse toote ekspordimahu kohta liitu uurimisperioodil –, et India eksportivate tootjate koostöötase oli väga kõrge, täpsemalt 100 %. Suurt koostöövalmidust silmas pidades otsustati koostööst hoidunud äriühingutele kinnitada subsiidiumimääraks koostööd teinud eksportijate puhul kõrgeima tuvastatud subsiidiumimääraga äriühingu subsiidiumimäär – 4,3 %.

(90)

Liidu toodangu mahu kindlaksmääramisel võeti arvesse järgmiste liidu tootjate toodangut:

(91)

Seega arvestatakse kahjude koguanalüüsis liidu tootmisharuna neid 24 äriühingut.

(92)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 17, valiti nende äriühingute hulgast, kes andsid endast komisjonile teada ja esitasid algatamisteates nõutud teabe oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil, neli äriühingut, kellest moodustati valim.

(93)

Nelja valimisse kuulunud liidu tootja toodang moodustas 62 % liidu tootmisharu kogutoodangust uurimisperioodil.

(94)

Kahju hinnati tootmise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügi, turuosa ja kasvu suundumuste põhjal kogu liidu tootmisharu tasandil ning hindade, tööhõive, tootlikkuse, tulususe, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringute, varude, investeeringute tasuvuse ja palkade suundumuste põhjal valimisse kuuluvate liidu tootjate tasandil.

(95)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks valimisse kuuluvate liidu tootjate müügimaht, muude liidu tootjate müügiandmed (kaebuse esitaja esitatud andmed) ning impordimaht liidu turul (Eurostati andmed 2007.–2009. aasta kohta ja valimit käsitleva küsimustiku vastused uurimisperioodi kohta).

(96)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine 36 %. 2007.–2009. aastal vähenes tarbimine 41 %, kuid suurenes 5 protsendipunkti võrra 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(97)

Majanduslangus on omakorda tarbimist vähendanud alates 2008. aastast, kui vaatlusaluse toote kasutajate (autotööstus, kodumasinate tootjad, keemia- ja ehitustööstus) nõudlus järsult langes. Uurimisperioodi teisel poolel turusituatsioon pisut paranes ning sellega kaasnes vaatlusaluse toote nõudluse väike kasv võrreldes uurimisperioodi esimese poolega.

(98)

Eurostati 2007.–2009. aasta andmete ja uurimisperioodi käsitlevate küsimustiku vastuste põhjal leiti, et vaatlusaluse toote import Indiast järgis sama langustrendi kui ELi tarbimine ning vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 27 %. Langus oli suurim 2008. ja 2009. aasta vahel, kui import vähenes 41 protsendipunkti võrra. Seejärel suurenes import ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 16 protsendipunkti.

(99)

Kuna langus oli väiksem kui liidu tarbimise puhul, suurenes India tootjate turuosa 10,39 protsendilt 2007. aastal 11, 78 protsendini uurimisperioodil.

(100)

Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind vähenes 44 %; langus oli suurim 2008. ja 2009. aasta vahel, kui hind vähenes 22 protsendipunkti võrra. Kuigi see langus järgis toorainehindade langustrendi, tuleb märkida, et Indiast pärit impordi keskmine ühikuhind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu ühiku keskmisest müügihinnast märkimisväärselt madalam, mis avaldas tugevat hinnasurvet liidu müügihindadele.

(101)

Võrreldes valimisse kuuluva liidu tootmisharu tehasehinda tarnetel sõltumatutele tarbijatele liidu turul uurimisperioodil ja eksportivate India tootjate CIF-hinda liidu piiril koos nõuetekohase mahalaadimis- ja tollivormistuskulude korrigeerimisega, on näha, et hinna allalöömise tase on vahemikus 16,7–18,2 %.

(102)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 sisaldas uuring Indiast pärit subsideeritud impordi mõju kohta liidu tootmisharule kõikide asjaomaste liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite analüüsi alates aastast 2007 kuni uurimisperioodini.

(103)

2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes liidu tootmisharu kogutoodang 42 %, samal ajal jäi tootmisvõimsus samaks, mistõttu tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 26 protsendipunkti võrra. Tootmine vähenes rohkem kui liidu tarbimine, mis vaatlusalusel perioodil kahanes 36 %.

(104)

Liidu tootmisharu poolt ELi turul esimesele sõltumatule kliendile müüdud samasuguse toote müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 36 %, kusjuures langus oli suurim 2008. ja 2009. aasta vahel, kui müük vähenes 29 protsendipunkti. Seejärel suurenes müük ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodini 3 protsendipunkti.

(105)

Liidu tootmisharu turuosa püsis stabiilsena ligikaudu 81 % tasemel kogu vaatlusperioodi jooksul.

(106)

Kuna nii liidu tarbimine kui ka liidu tootmisharu müügimaht vähenesid vaatlusalusel perioodil 36 %, püsis liidu tootmisharu turuosa stabiilsena 81 % tasemel.

(107)

Võttes arvesse Indiast pärit subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike subsiidiumimarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(108)

Liidu tootmisharu toodab peamiselt tellimuse alusel, seetõttu ei saa varusid pidada oluliseks kahjuteguriks. Varude suundumused esitatakse teavitamise eesmärgil. Allpool esitatud arvandmed on seotud ainult valimisse kuulunud äriühingutega ja näitavad varude mahtu iga perioodi lõpus.

(109)

Varude maht vähenes vaatlusalusel perioodil 22 %, kuid arvestatuna protsendina tootmisest suurenesid varud 16 protsendilt 19,5 protsendini.

(110)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmine ühikuhind müügil sõltumatutele klientidele liidu turul vähenes 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel 44 %; langus oli suurim 2008. ja 2009. aasta vahel, kui hinnad vähenesid 25 protsendipunkti. Osa sellest langusest tulenes siiski vaatlusaluse toote ühiku tootmiskulu vähenemisest – vaatlusalusel perioodil langes see 31 %. Ühikuhinna languse peamine põhjus oli toorainehindade vähenemine. Veidi mõjutas langust püsikulude suurenemine toodetud ühiku kohta, mis tulenes tootmisvõimsuse madalamast rakendusastmest.

(111)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 15 % liidu tootmisharu tegevuse kahanemise tõttu.

(112)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % võrra. See on loomulik kasv, mis on väiksem kui vaatlusaluse perioodi inflatsioonitase. Lisaks tuleks märkida, et tööjõukulud ei moodusta märkimisväärset osa roostevabast terasest varraste tootmise kogukulust.

(113)

Liidu tootmisharu tulususe kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Tulusus kahanes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: 2007. aasta 9 protsendilisest kasumist jäi uurimisperioodil alles 8 protsendiline kahjum. Langus oli suurim 2008. ja 2009. aasta vahel, kui kasum vähenes rohkem kui 16 protsendipunkti.

(114)

Samasuguse toote netokäive oli uurimisperioodil 2007. aastaga võrreldes 107 % võrra väiksem.

(115)

Vaatlusalusel perioodil vähenes samasuguse toote tootmiseks tehtud aastainvesteering 77 %.

(116)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis tulususe negatiivset arengusuunda, kahanedes 134 protsendipunkti.

(117)

Vaatlusalusel perioodil ei osutanud miski sellele, et tootmisharu kapitali kaasamise võime oleks vähenenud.

(118)

Peaaegu kõik liidu tootmisharu kahjunäitajad arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas.

(119)

Liidu tarbimine vähenes 36 %, liidu tootmisharu müügimaht 36 % ja tootmisvõimsuse rakendusaste 42 %. Valimisse kuulunud liidu tootjate ühiku müügihinnad langesid 44 % ja jäid seega omahinnast allapoole. Hinnad järgisid Indiast pärit impordi hinnalangust, et säilitada teatav müügi- ja tootmismaht ning korvata püsikulud.

(120)

2007. aasta 9,5 protsendilisest kasumist sai uurimisperioodil ligikaudu 8 protsendiline kahjum. Investeeringud, rahavoog ja investeeringutasuvus järgisid negatiivset suundumust, kahanedes vaatlusalusel perioodil vastavalt 77 %, 107 % ja 246 protsendipunkti.

(121)

Vaid üks näitaja – liidu tootmisharu turuosa – püsis stabiilsena 81 % tasemel.

(122)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(123)

Algmääruse artikli 8 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollis komisjon, kas Indiast pärit subsideeritud import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Tagamaks, et muude tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile, uuriti lisaks subsideeritud impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal liidu tootmisharule kahju põhjustada.

(124)

Impordihindade 44 %-line langus vaatlusalusel perioodil ja uurimisperioodil kindlaks tehtud suur hindade allalöömise marginaal (16,7–18,2 %) kattusid ajaliselt liidu tootmisharu majandusolukorra halvenemisega.

(125)

Võttes arvesse koostööd tegevate eksportijate subsideerimise taset ja subsideeritud impordi madalaid hindu, mis lõid liidu tootmisharu hinnad märgatavalt alla, süvendas nende kohalolu veelgi liidu turu müügihindade negatiivset suundumust. Liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju tuleb eelkõige ilmsiks madalates hindades ja liidu tootmisharu tohutus finantskahjumis.

(126)

Indiast pärit impordi keskmine hind langes märgatavalt, sundides liidu tootmisharu alandama oma hindu kahjumliku tasemeni, et tagada teatav käive ja korvata vähemalt püsikulud. Selle tulemusena halvenes liidu tootmisharu rahaline olukord järsult alates 2008. aastast.

(127)

Eelöeldu põhjal järeldatakse esialgu, et Indiast pärit subsideeritud import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt alla, etendas otsustavat osa liidu tootmisharu kantud kahjus, mis kajastub selle raskes finantsolukorras ja enamiku kahjunäitajate halvenemises.

(128)

Põhjusliku seose kontekstis uuriti veel majanduskriisi, ELi tarbimise arengut, tootmiskulu, importi muudest kolmandatest riikidest ning valimisse kuuluvate liidu tootjate eksporditegevust.

(129)

Majanduslangus tõi kaasa tarbimise kahanemise ja hinnasurve. Teatavate roostevabast terasest varraste vähese nõudluse tulemusena vähenes liidu tootmisharu tootmine ning langesid osaliselt ka müügihinnad.

(130)

Ka tavapärastes majandustingimustes ja ilma subsideeritud impordi põhjustatud hinnasurveta oleks liidu tootmisharul olnud ehk mõnevõrra keeruline toime tulla tarbimise vähenemise ja tootmise püsikulude suurenemisega, mis tulenes tootmisvõimsuse madalast rakendusastmest 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Subsideeritud import süvendas veelgi majandussurutise mõju ning seetõttu oli 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel võimatu müüa tooteid omahinna või sellest kõrgema hinnaga.

(131)

Eespool öeldust nähtub, et majanduskriisist tingitud ELi nõudluse vähenemine asjaomases sektoris suurendas liidu tootmisharu kantud kahju. Siiski leitakse, et see ei kõrvalda Indiast pärit madalate hindadega subsideeritud impordi ja kantud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(132)

Eurostati andmetel kahanes käesolevasse uurimisse kaasamata kolmandatest riikidest pärit teatavate roostevabast terasest varraste import ELi vaatlusalusel perioodil 48 %. Muude kolmandate riikide turuosa kahanes 19 %.

(133)

Kõnealuse impordi keskmine hind oli kõrgem India eksportivate tootjate hinnast ja liidu tootjate hinnast. Seepärast järeldatakse esialgu, et import muudest kolmandatest riikidest ei suurendanud liidu tootmisharu kantud kahju.

(134)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate eksportmüügi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 42 % ja ühiku müügihind 46 %. Kuigi kõnealune eksport moodustas üksnes 6 % nende tootjate kogumüügist uurimisperioodil, ei saa välistada eksportmüügi vähenemise negatiivset mõju liidu tootmisharule. Võttes arvesse eksportmüügi väikest mahtu, leitakse siiski, et selle mõju ei ole piisav kõrvaldamaks subsideeritud impordi ja tuvastatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(135)

Uurimine näitas, et muud teadaolevad tegurid, nagu import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksport ja tarbimise langus, ei olnud liidu tootmisharule tekitatud kahju mõjutavad põhjused.

(136)

Ühest küljest Indiast pärit subsideeritud impordi ja tuvastatud hindade allalöömise ning teisest küljest liidu tootmisharu olukorra halvenemise ajaline kokkulangemine viib järelduseni, et subsideeritud import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(137)

Kooskõlas algmääruse artikliga 31 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava subsideerimise kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Arvesse võeti võimalike meetmete mõju kõigile käesoleva menetlusega seotud isikutele ja meetmete võtmata jätmise tagajärgi.

(138)

Vaatlusaluse toote subsideeritud import Indiast on tekitanud liidu tootmisharule kahju. Märgitakse, et liidu tootmisharu majandusnäitajatest enamiku areng kulges vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas. Kui arvestada kahju iseloomu (märkimisväärne kahjum), on liidu tootmisharu seisukorra edasine ja oluline halvenemine vältimatu, kui meetmeid ei võeta.

(139)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine vältida täiendavaid moonutusi ja taastada turul ausa konkurentsi.

(140)

Kui meetmeid ei võeta, jätkub omahinnast madalama hinnaga müük ja liidu tootjate kasum väheneks veelgi. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Arvestades tekkinud kahjumit ja tootmisesse tehtud suuri investeeringuid, võib eeldada, et enamik liidu tootjaid ei suuda tehtud investeeringuid katta, kui meetmeid ei võeta.

(141)

Lisaks sellele tuleb arvestada, et liidu tootmisharu koosneb keskmise suurusega ja suurtest ettevõtetest, mis paiknevad üle kogu liidu, ja tasakaalustavate meetmete võtmine aitab säilitada tööhõivet asjaomastes piirkondades.

(142)

Sellepärast tehti esialgne järeldus, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(143)

Kõikidel komisjonile teadaolevatel importijatel paluti endast teada anda ja esitada põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta. Neli importijat vastas valimi moodustamisega seotud küsimustele. Küsimustikud saadeti kõigile neljale ja vastused saadi ainult ühelt importijalt. Kontrollkäik Saksamaal asuva importija valdustesse on kavas läbi viia uurimise hilisemas etapis.

(144)

Tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise korral ei saa välistada, et asjaomasest riigist pärit import võib väheneda ning mõjutada seega importijate majandusolukorda. Vaatlusaluse toote impordihindade võimaliku tõusu mõju importijatele peaks siiski seisnema vaid konkurentsi taastamises liidu turul ja see ei tohiks takistada importijaid vaatlusalust toodet müümast. Lisaks peaks vaatlusaluse toote kulude väike osatähtsus lõppkasutaja kogukuludes hõlbustama importijatel võimalikku hinnatõusu oma tarbijatele üle kanda. Selle põhjal tehakse esialgne järeldus, et tõenäoliselt tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine liidu importijate olukorda oluliselt ei halvenda.

(145)

Küsimustikud saadeti kõikidele isikutele, kes olid kaebuses kasutajatena nimetatud. Ükski neist 22 äriühingust ei vastanud.

(146)

Vaatlusalust toodet kasutatakse paljudel eesmärkidel, sh autotööstuses, kodumasinate valmistamisel, meditsiini- ja laboriseadmetes jne. Käesolevas menetluses on kasutajad vahendavad äriühingud, kes toodavad ja tarnivad komponente eespool nimetatud eesmärkidel. Seda arvesse võttes eeldatakse, et nimetatud kasutajad saavad tasakaalustavatest tollimaksudest tuleneva hinnatõusu suunata täielikult või peaaegu täielikult lõppkasutajale, sest selliste meetmete mõju viimastele on tühine.

(147)

Sellepärast järeldatakse esialgu, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine ei mõjuta märkimisväärselt kasutajate kulusid.

(148)

Eespool öeldut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste impordi suhtes tasakaalustavate tollimaksude kehtestamata jätmiseks puuduvad kaalukad põhjused.

(149)

Subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(150)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud subsiidiumimarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära nii, et ei ületataks seejuures kindlakstehtud subsiidiumimarginaali.

(151)

Kahjustava subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama ELi tootmisharul katta tootmiskulud ja saada üldjoontes sellist maksueelset kasumit, mida võiks saavutada seda liiki ELi tootmisharu samasuguse toote müügiga tavapärastes konkurentsitingimustes, st subsideeritud impordi puudumisel. Leitakse, et subsideeritud impordi puudumise korral saadav võimalik kasum peaks põhinema valimisse kuuluvate liidu tootjate 2007. aasta keskmisel maksueelsel kasumimarginaalil. See oli viimane aasta enne uurimisperioodi, mil liidu tootmisharu jõudis tavapärase kasumimarginaalini. Seega leitakse, et 9,5 protsendilist käibepõhist kasumimarginaali võib pidada sobivaks miinimumiks, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava subsideerimise puudumisel eeldatavalt saavutada.

(152)

Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Kahjusid vältiva hinna saamiseks liideti eespool nimetatud 9,5 protsendiline kasumimarginaal tootmiskuludele.

(153)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlakstehtud (vt põhjendus 101) India koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendina kogu CIF-impordihinnast.

(154)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Indiast pärit impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks, mis vastaks madalamale subsiidiumi- ja kahjumarginaalide määrale.

(155)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Kavandatavad tasakaalustavate tollimaksude määrad on järgmised:

(156)

Selle määrusega äriühingutele kinnitatavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(157)

Kõik taotlused kohaldada nimetatud äriühingute jaoks ettenähtud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksumäärasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige nimevahetuse või tootmis- või müügiüksusega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(158)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Enne lõplike otsuste vastuvõtmist analüüsitakse nende märkusi ja, kui see on õigustatud, võetakse neid arvesse. Lisaks märgitakse, et käesolevas määruses tehtud järeldused tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kohta on esialgsed ning need võidakse lõplike järelduste tegemisel üle vaadata,