(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu 24. juuni 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1312/98 (2) Indiast pärit sünteetilisest kiust köite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed”). Ühele India eksportivale tootjale kehtestati tollimaks määraga 53 % ja muule Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit impordile kehtestati tollimaks määraga 82 %.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine”) jättis nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1736/2004 (Indiast pärit sünteetilisest kiust köie impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta) (3) nimetatud meetmed kehtima.

(3)

4. mail 2009 esitas ELi nööri-, paela- ja võrgutööstuste kontaktkomitee (Eurocord) (edaspidi „taotluse esitaja”) algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise taotluse liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu sünteetilisest kiust köite toodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 7. oktoobril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust uuriti 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(7)

Komisjon teavitas teadaolevaid liidu tootjaid, asjaomase riigi eksportijaid ja eksportivaid tootjaid, asjaomase riigi esindajaid, importijaid ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajate ühendust ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Arvestades liidu tootjate ja India eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(10)

Tähtaja jooksul teatasid endast ja esitasid nõutud teabe ning avaldasid soovi valimis osaleda viis India tootjat, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni. Neli neist tootsid vaatlusalust toodet ja eksportisid seda uurimisperioodi jooksul liidu turule. Viies äriühing vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul liidu turule ei eksportinud. Kõiki viit äriühingut peeti koostööd tegevateks äriühinguteks ja nad valiti valimisse. Koostöö taset Indiaga, st koostööd teinud India äriühingute poolt liitu eksporditavate kaupade osakaalu, võrreldes kogu Indiast lähtuva ekspordiga liitu, ei olnud võimalik arvutada, sest põhjendustes 21–23 üksikasjalikumalt selgitatud põhjustel oli viie koostööd tegeva äriühingu teatatud kogueksport liitu uurimisperioodi jooksul oluliselt suurem kui Eurostatis registreeritud kogu India eksport.

(11)

Valim moodustati koostöös India ametivõimudega ja sellesse kuulus neli äriühingut, kes olid teatanud eksportmüügist liitu. Valitud neljast äriühingust kaks olid omavahel seotud. Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises tegi koostööd ainult üks eksportiv tootja ja praegu on tema suhtes kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks. Samuti tuletatakse meelde, et eelmises aegumise läbivaatamise menetluses ei teinud koostööd ükski India eksportiv tootja ja seetõttu toetuti järelduste tegemisel algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavatele faktidele.

(12)

Kaheksateist liidu tootjat (kõik viisteist kaebuse esitajat ja veel kolm tootjat, kelle toodang moodustab kokku 78 % liidu kogutoodangust) esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimis osalema. Koostööd tegevatelt liidu tootjatelt saadud teabe alusel valis komisjon valimisse viis liidu tootjat, kelle toodang moodustab umbes 40 % põhjenduses 40 määratletud liidu tootmisharu kogutoodangust ja umbes poole kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist liidu sõltumatutele klientidele. Valim koostati suurima tüüpilise müügimahu ja tootjate geograafilise katvuse alusel liidu sees, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Üks viiest valimisse kaasatud liidu tootjast alustas tegevust vaatlusalusel perioodil; seetõttu tema andmeid kahjunäitajate suundumuste analüüsis ei kasutatud, et vältida kõnealuste suundumuste moonutamist. Sellest hoolimata olid ülejäänud nelja valimisse kaasatud liidu tootja andmed, mida kasutati kõnealuste suundumuste analüüsis, representatiivsed.

(13)

Komisjon saatis viiele valimisse kaasatud liidu tootjale ja neljale valimisse kaasatud India eksportivale tootjale küsimustiku.

(14)

Küsimustikule vastasid kõik viis valimisse kaasatud liidu tootjat. Üks neljast valimisse kaasatud India eksportivast tootjast loobus koostööst, samas kui ülejäänud kolm (kellest kaks olid omavahel seotud) vastasid küsimustikule tähtaja jooksul. Seetõttu koosnes India eksportivate tootjate valim lõpuks neist kolmest küsimustikule vastanud India äriühingust.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

—

Axiom Imex International Ltd., Boisar;

—

Tufropes Private Limited, Silvassa;

—

India Nets, Indore.

—

Cordoaria Oliveira SÁ (Portugal),

—

Eurorope SA (Kreeka),

—

Lanex A.S. (Tšehhi Vabariik),

—

Lankhorst Euronete Ropes (Portugal),

—

Teufelberger Ges.m.b.H. (Austria).

(16)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises ja selle määratlus on järgmine: sidumisnöör, taglaseköis, köis või trossid, põimitud või punutud või mitte ja impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte, mis on valmistatud polüetüleenist või polüpropüleenist joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), välja arvatud viljavihu- või heinapallinöör, või muudest sünteetilistest kiududest, nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5g/m). Toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide 5607 49 11 , 5607 49 19 , 5607 50 11 ja 5607 50 19 alla. Vaatlusalust toodet kasutatakse laialdaselt merenduses ja tööstuses, eriti mereveos (peamiselt sildumisel), ja kalatööstuses.

(17)

Üks huvitatud isik väitis, et ülalnimetatud sildumisköied ei kuulu vaatlusaluse toote määratluse alla, kuna sellistel köitel on jätkukohad, ning et sellised tuleks deklareerida „köiest toodetena”, mis liigitatakse muu CN-koodi alla (vt ka põhjendust 23). Tuleks siiski märkida, et sildumisköiele on viidatud vaid seoses vaatlusaluse toote eri tüüpide kasutustega ning kõik need tüübid on määratletud sünteetilistest kiududest köitena, nagu on sätestatud põhjenduses 16.

(18)

Nagu näitas esialgne uurimine ja nagu kinnitab ka käesolev uurimine, on vaatlusalune toode ja sünteetilisest kiust köis, mida toodavad ja müüvad oma siseturul India eksportivad tootjad ning mida liidus toodavad ja müüvad liidu tootjad, igas suhtes identsed ning samade füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Üks huvitatud isik väitis, et sünteetilisest kiust köis, mida valmistab liidu tootmisharu, ei ole vaatlusaluse tootega võrreldav, sest liidu tootjad hakkasid kasutama uut liiki toorainet Dyneema, mis on muudest toorainetest palju kallim, sest sellel põhinevad tooted on palju vastupidavamad. Valimisse kaasatud India tootjad seda liiki toorainet tõepoolest ei kasuta. Esiteks tuleb siiski märkida, et kõnealused tooted moodustavad ainult väikese osa liidu tootjate müüdavatest toodetest. Kuigi see on õige, et mõned liidu tootjad kasutavad seda tüüpi kiudu üha rohkem, moodustavad Dyneema-köied ainult väikese osa liidu toodangust. Seetõttu, kui märkimisväärne erinevus toormaterjali hinnas (võimalik, et umbes 25–30 korda kallim) võib liidu tootmisharu keskmist müügihinda arvestades märkimisväärselt mõjutada kahjunäitajat, jääb Dyneema-köite mõju üldises hinnangus piiratuks, kuna liidus toodetud tavapäraste köite kogus on ülekaalukalt suurem. Teiseks põhinevad kõik käesoleva aegumise läbivaatamise arvutused vastavate tooteliikide võrdlusel, milles võetakse arvesse eri tooraineid. Seetõttu ei moonuta tootevalikus esinevad erinevused arvutusi. Igal juhul on tootel, mille toorainena kasutatakse Dyneemat, ikkagi samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused kui vaatlusalusel tootel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(20)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas India suhtes kehtestatud meetmete võimalik aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(21)

Eurostati andmetel oli Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi maht kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tähtsusetu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi seda toodet Indiast 31 tonni, st alla 0,1 % liidu tarbimisest samal ajavahemikul:

(22)

Kontrollitud andmete kohaselt vedasid kolm valimisse kaasatud äriühingut uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet liitu siiski Eurostatile teatatud kogustest oluliselt rohkem. Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgses uurimises esitasid importijad andmed, mille kohaselt ei lubatud teatavaid Indiast ostetud vaatlusaluse toote koguseid liidu turul vabasse ringlusse, vaid pandi tollilattu ja müüdi ookeanilaevadele või avamereplatvormidele. Üks kaebuse esitanud tootja kordas seda väidet käesolevas uurimises. Kuna sadamates tegutsevad kaubandusettevõtjad uurimises koostööd ei teinud, ei olnud võimalik seda väidet kontrollida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud klientide nimekirja alusel on siiski ilmne, et enamik kliente olid tõepoolest liidu sadamates asuvad laevanduse, merenduse ja avameretööstuse tarnijad. Eeltoodut arvesse võttes tundub, et statistiliste andmete ja esitatud arvandmete erinevus tuleneb kõnealusest müügist.

(23)

Samuti tuleks märkida, et aegumise läbivaatamise taotluses väideti, et meetmetest hoitakse kõrvale. Sellega seoses väitis taotluse esitaja, et teatav kogus Indiast pärit sünteetilisest kiust köisi toodi liitu CN-koodi 5609 all (tooted […] sidumisnöörist, taglaseköiest, köiest või trossidest), mille suhtes meedet ei kohaldata. Käesoleva uurimise käigus siiski seda seisukohta toetavat teavet ei ilmnenud.

(24)

Eeltoodut arvesse võttes arvatakse, et tegelikult imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast liidu tolliterritooriumile 31 tonni vaatlusalust toodet. Kolme valimisse kaasatud India tootja liidu turule vabasse ringlusse mittelubatud toodete kontrollitud eksportmüüki liidu sadamatele käsitatakse osana India ekspordist muudesse kolmandatesse riikidesse.

(25)

Võttes arvesse, et Indiast liitu imporditud kogused olid väikesed, ei olnud nende alusel võimalik teha dumpingu või kahju jätkumise tõenäosuse representatiivset analüüsi. Tegeliku impordi piiratud mahu põhjal ei saa tõepoolest järeldada, et India tegeles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjustava dumpinguga. Seetõttu keskendub analüüs dumpingu ja kahju kordumise tõenäosusele meetmete aeguda laskmise korral.

(26)

Uuriti, kas asjaomases riigis on kasutamata tootmisvõimsust, mis võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral tingida dumpinguhindadega ekspordi jätkumise.

(27)

Leiti, et kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja tootmisvõimus suurenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal järsult, samas aga vähenes tootmisvõimsuse rakendamine. Kolme äriühingu vaba tootmisvõimsus moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 75 % liidu tarbimisest. See viitab liitu eksporditavate koguste tõenäolisele suurenemisele, kui meetmetel lastakse aeguda.

(28)

Muude sünteetilisest kiust köite tootjate kohta Indias on teada, et Garware – äriühing, kes loobus pärast valimi moodustamise etappi koostööst – on oluline tootja, kelle tootmisvõimsus on tema ametliku veebisaidi põhjal märkimisväärne. Lisaks on aegumise läbivaatamise taotluses loetletud veel neli India suurtootjat. Indias on ka mitu väikese ja keskmise suurusega tootjat, kes tegelevad peamiselt omamaise müügiga. Kuna kõnealused India tootjad keeldusid koostööst, ei ole nende tootmisvõimsus teada, kuid võib oletada, et koostööd tegevate äriühingute suundumused on nendega võrreldavad ja seega on neil tootjatel täiendavat vaba tootmisvõimsust.

(29)

Pärast järelduste teatavaks tegemist vaidlustasid kõik valimis olevad India tootjad nende ühendatud vaba tootmisvõimsuse kohta käivaid andmeid. Siiski oled äriühingud ise kõik need andmed esitanud ning need olid kontrollitud kohapealse kontrolliga igas mainitud äriühingus. Seetõttu lükati väited tagasi.

(30)

Kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja eksportmüügi maht kolmandatesse riikidesse, sealhulgas selliste toodete müük liidu sadamates, mida ei viidud liidu tolliterritooriumile, on märkimisväärne ja suurenes vaatlusalusel perioodil umbes 80 %, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu poole eksportivate tootjate kogumüügist.

(31)

Pärast esialgse meetme rakendamist tegelik import liitu praktiliselt peatus. Tuleb siiski märkida, et valimisse kaasatud tootjate eksportmüük liidu sadamates suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 61 tonnist 785 tonnini. Võttes arvesse, et tegelik importmüük liitu toimub samade müügikanalite kaudu kui toodete müük liidu sadamates, võib suurenev kohalolek liidu turu lävel tähendada, et meetmete puudumisel hakkavad valimisse kuuluvad India tootjad – ja võib-olla ka teised – varsti müüma liidu turul asjaomast toodet suurtes kogustes.

(32)

Võttes arvesse India tootjate eespool kirjeldatud ekspordile orienteeritust ja nende suurenevat kohalolekut liidu sadamates, võib järeldada, et on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurenevad India ekspordimahud liitu märkimisväärselt.

(33)

Pärast läbivaatamise käigus avastatud asjaolude avaldamist väitis üks India tootja, et India eksport on kogu maailmas väga mitmekesine, muu hulgas kasvupotentsiaaliga turgudel ning seega ei taastuks meetmete puudumisel eksport liidu turule märkimisväärsetes kogustes. Tuleb tunnistada, et mõnede India tootjate eksport eri turgudele on mitmekesine, kuid seda sajaolu ei saa pidada piisavaks, et muuta ülalnimetatud avastatud asjaolude põhjal tehtud järeldusi.

(34)

Dumpingu ligikaudse suuruse arvutamisel lähtuti kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja kontrollitud müügist liidu sadamates, mis, hoolimata sellest, et seda müüki käsitatakse osana muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügist, näitavad päris hästi, milliseks võib kujuneda India sünteetilisest kiust köite hind tollimaksude puudumise korral. Normaalväärtus põhines India siseturu hindadel. Nende andmete põhjal arvutati kahe valimisse kaasatud India tootja dumpingutase. Dumpingumarginaal oli keskmiselt 10 %, mida võib pidada märkimisväärseks, kuigi see on esialgses uurimises kehtestatud dumpingumarginaalidest palju madalam.

(35)

Kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt muude kolmandate riikide turgudel (välja arvatud müük liidu sadamates) kasutatavate hindade võrdlemisel omamaiste hindadega saadi sama tulemus, kuigi selle põhjal kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli madalam.

(36)

Käesolevas uurimises tehtud järelduste avaldamise järel väitis üks India tootja, et India impordi puhul liitu ei leitud dumpingut. Kuid tegelikult ei olnud ka peaaegu mingit importi. Lisaks leiti dumpingut nii müümisel liidu sadamates kui ka müümisel teistesse kolmandatesse riikidesse. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

Üks teine huvitatud isik väitis, et läbivaatamisel kindlaks tehtud dumpingumarginaale ei saa pidada märkimisväärseks, võrreldes kehtiva tollimaksu tasemega, võttes arvesse märkimisväärset erinevust tööjõu hinna vahel liidus ja Aasias. Siiski tuleb märkida, et tööjõukulud liidus on ebaolulised dumpingumarginaali arvutamisel.

(38)

Eespool esitatud analüüsi alusel järeldatakse, et eksportivatel tootjatel on suur tootmispotentsiaal, mis võimaldab neil meetmete aeguda laskmise korral alustada uuesti eksportimist liitu. Hindadega seoses leiti, et kaks valimisse kaasatud tootjat müüvad muudes kolmandates riikides dumpinguhindadega. Lisaks võib kättesaadavale teabele tuginedes eeldada, et muudesse kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega müüvate äriühingute eeskuju järgivad veel viis muud kaebuses loetletud suurt eksportivat tootjat, nende hulgas koostööst loobunud Garware.

(39)

Kuna India eksportivatel tootjatel on säilinud strateegiline huvi liidu turu vastu, mida kinnitavad suurenev eksportmüük liidu sadamates ja ülisuur vaba tootmisvõimsus, võib arvata, et meetmete kehtivuse lõppemisel alustavad nad taas märkimisväärses koguses toodete eksportimist liidu turgudele. Arvestades India eksportijate hinnapoliitikat kolmandate riikide turgudel, on ülimalt tõenäoline, et eksport taastatakse dumpinguhindadega. Siit järeldub, et meetmete aegumine põhjustab tõenäoliselt dumpingu kordumise.

(40)

Liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustavad liidu tootjad, kes annavad liidu kogutoodangu. Hinnanguliselt on liidus umbes 40 tootjat.

(41)

Viisteist liidu tootjat, kelle nimel esitas kaebuse esitanud ühendus aegumise läbivaatamise taotluse, ja veel kolm liidu tootjat andsid algatamisteates nõutud valimi koostamiseks vajalikku teavet. Nagu on märgitud põhjenduses 12, uuriti põhjalikult viit valimisse kaasatud tootjat, kelle toodang moodustas umbes 40 % liidu tootmisharu toodangust. Valimisse kuulusid järgmised äriühingud:

(42)

Nagu on juba märgitud põhjenduses 12, moodustas kaheksateistkümne koostööd teinud liidu tootja toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 78 % liidu kogutoodangust.

(43)

Liidu sünteetilisest kiust köite tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul (sh koostööd mitteteinud liidu tootjate müük vastavalt kaebuse esitanud ühenduse hinnangule) ja liideti sellele Eurostati andmetele tuginedes kogu liitu suunatud import.

(44)

Eespool toodud andmete põhjal võib tõdeda, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 7 %. Eelkõige vähenes tarbimine 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 %, olles enne seda 2006.–2007. aastal suurenenud 16 %.

(45)

Nagu on mainitud põhjenduses 21, oli vaatlusalusel perioodil Indiast pärinev import liitu tõhusate kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu peaaegu olematu.

(46)

Nagu on aga selgitatud põhjenduses 22, suureneb India tootjate kohalolek liidu turu lävel, sest eksportmüük liidu sadamates ei nõua tollivormistust ja seega selle suhtes kõnealust dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata.

(47)

Kuna tegelik import Indiast liitu oli peaaegu olematu, võrreldi India ekspordihindu muudes kolmandates riikides (sh liidu sadamatesse suunatud eksport, mille suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata) ja valimisse kaasatud liidu tootjate hindu liidu turul.

(48)

Neile andmetele tuginedes tehti kindlaks, et India ekspordihinnad muudes kolmandates riikides olid liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Tuvastatud hinnaerinevus ulatus 46 %-ni ja oli keskmiselt 18 %.

(49)

India eksportmüügi väärtus kolmandates riikides suurenes vaatlusalusel perioodil üle 30 %. Kõnealune müük moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu poole valimisse kaasatud India eksportivate tootjate kogukäibest.

(50)

Olenemata tarbimise 7 % suurusest vähenemisest liidu turul suurenesid muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi mahud vaatlusalusel perioodil 18 %. Seega suurenes sellise impordi turuosa 17 %-lt 22 %-ni.

(51)

Tuleks märkida, et Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 46 % ja selle turuosa suurenes 8,6 %-ni (5,5 %-lt 2006. aastal). Kuigi Eurostati andmete üldise ülesehituse tõttu (neid ei esitata tooteliikide kaupa) ei ole täpne võrdlus võimalik, ilmneb, et Hiina keskmine impordihind liidus on India keskmisest ekspordihinnast oluliselt kõrgem. Lisaks tundub, et Hiina keskmine impordihind vastab liidu tootmisharu hindadele.

(52)

Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) pärit impordi turuosa liidus oli vaatlusalusel perioodil püsivalt umbes 3 %. Ka Koreast pärit impordi maht vähenes 6 % kooskõlas väheneva tarbimisega.

(53)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 2 % liidu sünteetilisest kiust köite turust.

(54)

Analüüsiti kõiki algmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjunäitajaid. Liidu tootjate müügimahtu ja turuosa analüüsiti kõigi liidu tootjate, st liidu tootmisharu kohta kogutud andmete alusel. Muid kahjunäitajaid uuriti valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabe alusel, mida kontrolliti kõikides äriühingutes kohapeal, nagu on mainitud põhjenduses 15. Nagu põhjenduses 12 on juba öeldud, alustas üks liidu tootja tegevust alles vaatlusalusel perioodil ja seetõttu tema andmeid kahjunäitajate suundumuste analüüsis ei kasutatud, et vältida kõnealuste suundumuste moonutamist.

(55)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 12 %. Nagu on juba selgitatud põhjenduses 44, vähenes tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil 7 %, kusjuures eriti järsult alates 2007. aastast. Tuleb rõhutada, et liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes kiiremini kui tarbimine.

(56)

Eelmises põhjenduses ja eeltoodud tabelis esitatud suundumused põhjustasid liidu tootmisharu turuosa vähenemise ajavahemikus 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Liidu tootmisharu turuosa vähenes pidevalt kuni 4,6 protsendipunkti võrra.

(57)

Tuleks märkida, et eelmainitud liidu tootmisharu turuosa vähenes suuresti seetõttu, et Hiinast pärit impordi turuosa suurenes (vt põhjendus 50).

(58)

Kooskõlas müügimahu vähenemisega vähenes vaatlusalusel perioodil samavõrra (17 %) ka valimisse kaasatud liidu tootjate toodangumaht. Samal ajavahemikul suurenes tootmisvõimsus 5 %. See põhjustas tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 %.

(59)

Üldiselt hoiavad sünteetilisest kiust köite tootjad valmistoodangu varu üsna madalal tasemel, sest enamik toodangust valmistatakse vastavalt tellimustele. Tuleks märkida, et vaatlusalusel perioodil, eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, keskmised varud vähenesid, ja seda peamiselt seetõttu, et sünteetilisest kiust köite tootmist vähendati.

(60)

Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote keskmine hind suurenes mõnevõrra kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, eelkõige 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal.

(61)

Tuleks siiski märkida, et eelnimetatud keskmise müügihinna arvutamisel on arvesse võetud igat liiki tooteid, sh kõige kallimaid sünteetilisest kiust köisi, näiteks toorainest Dyneema valmistatud sünteetilisest kiust köisi. Eri liiki toodete hinnaerinevus on tõepoolest tohutu (vt põhjendus 19). Liidu tootmisharu on viimastel aastatel suurendanud kallimate toodete tootmist. Seega kasvab selliste sünteetilisest kiust köite osakaal nende tootevalikus. Need hiljutised muudatused tootevalikus on üheks põhjuseks, miks liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind on tõusnud.

(62)

Osaliselt tänu kehtivatele tõhusatele meetmetele ja osaliselt tänu tootevaliku mitmekesistamisele suutsid valimisse kaasatud liidu tootjad säilitada vaatlusalusel perioodil stabiilse ja hea tulususe taseme.

(63)

2006. ja 2007. aastal tehti suhteliselt palju investeeringuid, kuid need vähenesid pärast seda poole võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil investeeringuid praktiliselt ei tehtud.

(64)

Kooskõlas tulususe stabiilsuse suundumusega suurenes vaatlusalusel perioodil ka investeeringute tasuvus.

(65)

Valimisse kaasatud liidu tootjate rahavoog oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

(66)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tööhõive arenes 2006.–2008. aastal positiivselt. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tööhõive siiski langes vähenenud turunõudluse tõttu. Nõudluse vähenemise tõttu, mis põhjustas ka tootmise vähenemise, langes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ka tootlikkus. Aastane tööjõukulu töötaja kohta suurenes kuni 2008. aastani ja seejärel vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi.

(67)

Kuna liidu tarbimine vähenes 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 7 % (vt põhjendus 44), vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 12 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 6 protsendipunkti võrra (vt põhjendused 55 ja 56). Teises küljest aga, kuigi Indiast pärit tegeliku impordi maht oli kehtivate meetmete tõttu peaaegu olematu, kasvas teistest riikidest pärit import 18 % (peamiselt Hiinast pärit impordi tõttu) ja selle turuosa suurenes 5 protsendipunkti võrra (vt põhjendus 50). Seega võib järeldada, et tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu rohkem ja selle müügimaht vähenes oluliselt rohkem kui teistel turuosalistel.

(68)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi Indiast asjaomast toodet väga vähe, ei ole Indiast pärit tegeliku impordi dumpingumarginaali võimalik kindlaks teha. Tuleks siiski märkida, et India eksport liidu sadamatesse, mille puhul tollivormistust ei nõuta, on oluliselt suurenenud ja osa sellest müügist toimus dumpinguhindadega.

(69)

Analüüsiti, kas liidu tootmisharu on ikka veel toibumas varasema dumpingu mõjudest. Leiti, et tänu pikka aega kehtinud tõhusatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu neist mõjudest suures osas juba toibunud.

(70)

Liidu tootmisharu näib tänu Indiast pärit sünteetilisest kiust köite impordi suhtes kehtestatud tõhusatele dumpinguvastastele meetmetele kahjustava dumpingu mõjudest suures osas toibunud olevat.

(71)

Sellest hoolimata ei saa järeldada, et liidu tootmisharu olukord on kindel. Kuigi teatud kahjunäitajad, mis on seotud liidu tootjate finantstulemustega, nimelt tulusus, investeeringute tasuvus ja rahavoog, on suhteliselt stabiilsed, viitavad teised kahjunäitajad, eelkõige müügimaht ja turuosa, tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine ja investeeringud, et liidu tootmisharu olukord oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus ikka veel üsna ebakindel. Pärast uurimise järelduste avaldamist väitis üks India tootja, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mingit kahju. Sellega seoses tuleb märkida, et ei ole väidetud nagu kandnuks liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju. Selle asemel tehti läbivaatamise käigus avastatud asjaolude põhjal järeldus, et mõned näitajad jäid stabiilseteks, samas kui mõnede teiste näitajate puhul oli märgata kahju jälgi.

(72)

Mõned isikud väitsid, et mõnede näitajate negatiivsed suundumused ei ole põhjustatud India impordist vaid ülemaailmsest majanduskriisist ning Hiina impordi suurenenud turuosast. Sellega seoses tuleb märkida, et teatavate näitajate negatiivseid suundumusi ei ole seostatud peaaegu olematu India impordiga. Lisaks uuriti Hiina impordi kasvu ja leiti, et see ei avaldanud mõju kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsis.

(73)

Seoses liidu tootmisharu üldise elujõulisusega tuleb märkida, et mitmesuguste kallite toodete järkjärguline turuleviimine (nii liidus kui ka kolmandates riikides) on mõjunud liidu pikaajalisele konkurentsivõimele positiivselt, võttes arvesse seda, et praegu on sellise kvaliteetse sünteetilisest kiust köite tootjate arv maailmaturul piiratud.

(74)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, keskendus analüüs dumpingu ja kahju kordumise tõenäosusele, võttes arvesse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid vaatlusaluse toote import Indiast peaaegu olematu.

(75)

Nagu on juba üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 26–28, on India eksportivate tootjate käsutuses tohutu suur vaba tootmisvõimsus. Nagu on selgitatud põhjendustes 30–32, on India tootjad suuresti orienteeritud eksporditurgudele ja neil on huvi müüa oma tooteid kõnealustel turgudel suures koguses. Nagu on öeldud põhjenduses 31, on India tootjate kohalolek liidu sadamates väga tuntav ja aina suureneb. Sellest võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, võib Indiast pärit import liitu väga tõenäoliselt kasvada lühikese aja jooksul märkimisväärsete kogusteni.

(76)

Nagu on öeldud põhjendustes 34 ja 35, alustab India meetmete puudumise korral tõenäoliselt taas dumpinguhindadega importi. Nagu on öeldud põhjendustes 47 ja 48, näitab asjaolu, et India tootjate müügihind on liidu tootmisharu müügihinnast keskmiselt 18 % madalam (kusjuures hinnaerinevus võib ulatuda kuni 46 %-ni), et meetmete puudumise korral ekspordivad India tootjad tõenäoliselt vaatlusalust toodet liidu turule liidu tootmisharu hindadest tunduvalt madalamate hindadega, st tõenäoliselt lüüakse liidu tootjate müügihinnad alla.

(77)

Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et on väga tõenäoline, et meetmete puudumise korral alustatakse uuesti vaatlusaluse toote importi Indiast suurtes kogustes ja hindadega, mis lööksid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla.

(78)

Võttes arvesse liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, mida on selgitatud põhjendustes 71 ja 72, mõjub võimalik ulatuslik dumpinguhinnaga import Indiast selliste hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad alla, tõenäoliselt liidu tootmisharu olukorrale kahjulikult. Ennekõike võib dumpinguhinnaga impordi suures mahus jätkumine veelgi vähendada liidu tootmisharu turuosa ja müügimahtu, põhjustades tootmise ja tööhõive langust. See koos tugeva hinnasurvega, mida põhjustab import selliste hindadega, mis löövad liidu tootjate hinnad alla, tooks kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra kiire ja tõsise halvenemise.

(79)

Eeltoodust lähtudes leitakse, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on Indiast pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

(80)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(81)

Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki erinevaid asjaomaseid huvisid, st liidu tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate, kaubandusettevõtjate, hulgimüüjate ja tööstuslikul eesmärgil kasutajate huvisid.

(82)

Tuletatakse meelde, et eelmisel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Pealegi on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad.

(83)

Sellele tuginedes uuriti, kas olenemata järeldusest dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta, on olemas kaalukaid põhjusi, mille põhjal võib järeldada, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(84)

Nagu juba märgitud põhjendustes 56 ja 73, suutis liidu tootmisharu säilitada olulise, kuigi väheneva turuosa ja samas oma tootevalikut mitmekesistada, hakates tootma kallimaid sünteetilisest kiust köisi. Seetõttu võib öelda, et liidu tootmisharu on jäänud struktuuriliselt elujõuliseks tootmisharuks.

(85)

Võttes arvesse põhjendustes 70–72 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 74–79 esitatud väidetega kahju kordumise tõenäosuse analüüsi kohta, võib samuti järeldada, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsolukord halveneb tunduvalt ja see toob kaasa olulise kahju kordumise.

(86)

Tõepoolest, kui võtta arvesse vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi eeldatavaid koguseid ja hindu, ähvardaks liidu tootmisharu tõsine oht. Nagu on selgitatud põhjenduses 78, vähendaks selline import veelgi turuosa, müügimahtu ja tööhõivet ning lööks liidu tootmisharu hinnad alla, mis omakorda vähendaks tulusust määral, mis on sarnane esialgses uurimises leitud negatiivsete näitajatega.

(87)

Eeltoodust lähtudes ja vastupidiste tõendite puudumisel leitakse, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole vastuolus liidu tootmisharu huvidega.

(88)

Komisjon saatis küsimustiku kümnele sõltumatule importijale/kaubandusettevõtjale. Küsimustikule vastas ainult üks äriühing, olles meetmete säilitamise vastu. Kuna see äriühing on aga seotud India sünteetilisest kiust köite tootjaga, ei saa teda pidada sõltumatuks importijaks. Kuna äriühing on seotud importija, on tema huvid olemuslikult seotud temaga seotud India tootja huvidega.

(89)

Neid asjaolusid arvesse võttes jõutakse järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, mis näitavad, et meetmete kohaldamise jätkumine mõjutaks negatiivselt suurt osa sõltumatuid importijaid/kaubandusettevõtjaid.

(90)

Komisjon saatis kirja ühele vaatlusaluse toote tööstuslikul eesmärgil kasutajate ühendusele. Ükski kasutaja ei vastanud küsimustikule täielikult ja ühendus ei esitanud kirjalikke märkusi.

(91)

Kasutajate koostöö puudumise tõttu ja selle tõttu, et dumpinguvastaste meetmete mõju on peamiste toodet kasutavate tootmisharude, nagu laevaehituse, masinatööstuse ja avamereplatvormide muude käitamiskuludega võrreldes peaaegu olematu, järeldatakse, et meetmete kohaldamise jätkumine neid kasutajaid oluliselt negatiivselt ei mõjuta.

(92)

Meetmete kohaldamise jätkumine aitab eeldatavasti tagada, et India ei alusta lühikese aja jooksul taas suures koguses toodete dumpinguhindadega importi liidu turule. See aitab liidu tootmisharul liidu turul valitsevast konkurentsiolukorrast jätkuvalt kasu saada ning vähendab ettevõtete sulgemise ja tööhõive vähenemise ohtu. Kõnealune positiivne mõju peaks tagama liidu tootjatele tingimused uuenduslike kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamiseks uute ja erirakendusalade jaoks.

(93)

Samuti tuleks märkida, et pärast importijate/kaubandusettevõtjate ja liidu kasutajate huvide kaalumist ei leitud ühtegi veenvat põhjust, mis näitaks, et meetmete kohaldamise jätkumisel oleks valdavalt negatiivne mõju.

(94)

Võttes arvesse eeltoodud järeldusi meetmete kohaldamise jätkumise mõju kohta liidu turuosalistele, leitakse, et meetmete kohaldamise jätkumine ei ole vastuolus liidu huvidega.

(95)

Eeltoodut arvesse võttes, sh India tootjate käsutuses olevat tohutut vaba tootmisvõimsust, nende kindlat ekspordile orienteeritust ja üha suurenevat kohalolekut liidu turu lävel, nende ekspordihindu muude kolmandate riikide turgudel (mis olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil normaalväärtusest madalamad ja liidu tootmisharu hindadest tunduvalt madalamad) ja liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral Indiast lähtuva kahjuliku dumpingu kordumine tõenäoline.

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse soovitada säilitada kehtivad meetmed muutmata kujul. Samuti anti neile pärast kõnealuse otsuse avalikustamist aega vastuväidete esitamiseks, kuid keegi ei esitanud selliseid vastuväiteid, mis oleksid õigustanud eespool esitatud järelduste muutmist. Järelduse avaldamisega seotud vastuväiteid on käsitletud käesoleva määruse asjakohastes põhjendustes.

(97)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb määrusega (EÜ) nr 1736/2004 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud säilitada.

(98)

Sellest olenemata ja jätmata tähelepanuta asjaolu, et kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, iseloomustavad käesolevat menetlust erilised asjaolud, nimelt kehtivad meetmed on pikaajalised ja neid on juba kord pikendatud ning Indiast tegelikult imporditavad kogused on väga väikesed, nagu on selgitatud põhjendustes 21–24. Ka neid asjaolusid tuleb dumpinguvastaste meetmete edasisel pikendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta; edasine pikendamine peaks olema kolm aastat. Avastatud asjaolude avaldamise järel märkis taotleja, et meetmeid tuleks pikendada viie aastani ning et ülaltoodud põhjendused lühema perioodi kasuks ei ole õigustatud

(99)

Tavaliselt kohaldatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast meetmete pikendamist viieks aastaks. Uurimise tulemusel järeldati, et liidu tootmisharu oli läbivaatamise uurimisperioodi lõpul ikka veel hapras olukorras; esialgses uurimises tehti kindlaks, et tootmisharu on olnud pikka aega majanduslikult raskes olukorras. Seetõttu ei ole tootmisharu veel täielikult taastunud kahjuliku dumpingu mõjust. Mitmed kahjunäitajad näitavad siiski, et meetmete rakendamine on juba võimaldanud olulist paranemist. Selle keeruka olukorra analüüsi järel otsustati, et täielik paranemine kahjuliku dumpingu mõjudest on tõenäoline lühema aja jooksul kui tavapärased viis aastat. Arvati, et võttes arvesse üldist kahjuanalüüsi ja tõenäolist turuarengut kehtivate meetmete korral, peaks kolm aastat olema piisav aeg, et liidu tootmisharu võiks majanduslikult ja rahanduslikult täielikult taastuda. Sel põhjusel ei näi olevat vajalik säilitada meetmeid pikemaks perioodiks.

(100)

Seetõttu leitakse, et uurimise käigus tuvastatud asjaolud ei toeta täielikult meetmete pikendamist kogu viieaastase perioodi võrra ja et seega tuleks meetmete pikendamisel piirduda kolme aastaga.

(101)

Artiklis 1 sätestatud individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr kehtestati esialgse uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu vastab see asjaomase äriühingu olukorrale kõnealuse uurimise ajal. Seda tollimaksumäära (vastupidi üleriigilisele tollimaksule, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse ainult nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Indiast ja mille on tootnud asjaomane äriühing, st nimetatud konkreetne juriidiline isik. Imporditud toodete suhtes, mille on tootnud mõni muu äriühing, keda ei ole artiklis 1 konkreetselt nimetatud, sh konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei tohi neid määrasid kohaldada ja nende suhtes kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(102)

Kõik taotlused äriühingu suhtes individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksustega seotud muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse käesolevas määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,