26.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/9

(1)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) (edaspidi „finantsmäärus”), on kehtestatud eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, millest tuleks lähtuda kõikide seadusandlike aktide puhul. Finantsmääruse teatavaid sätteid tuleb muuta tingituna Lissaboni lepingus sätestatud muudatustest ning Euroopa välisteenistuse loomisest vastavalt nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusele 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (4).

(2)

Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa välisteenistus (edaspidi „välisteenistus”). Otsuse 2010/427/EL kohaselt on välisteenistus sui generis teenistus ja seda tuleks finantsmääruse kohaldamisel käsitada institutsioonina.

(3)

Arvestades, et finantsmääruse kohaldamisel tuleks välisteenistust käsitada institutsioonina, tuleks välisteenistuse suhtes täies ulatuses kohaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja finantsmääruse artiklites 145–147. Välisteenistus peaks tegema täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ning andma vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osalema asjakohaste organite koosolekutel. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319 peaks komisjon jääma ka edaspidi vastutama eelarve täitmise eest, mis hõlmab ka tegevusassigneeringuid, mille puhul täidavad eelarvet delegatsioonide juhid, kes tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena. Liidu delegatsioonide juhid peaksid andma teavet, mida komisjon vajab oma kohustuste täitmiseks. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) tuleks teavitada samal ajal ja ta peaks soodustama liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelist koostööd. Kõnealuse struktuuri uudsust arvestades tuleb läbipaistvuse ning eelarve- ja finantsaruandluse osas kohaldada kõrgel tasemel sätteid.

(4)

Välisteenistuse haldusjuhtimise ja eelarve asutusesisese haldamise eest peaks kõrge esindaja ees vastutama välisteenistuse eelarve ja haldusküsimuste peadirektor. Nimetatud peadirektor peaks tegutsema kehtivates raamides ja järgima samu halduseeskirju, mida kohaldatakse liidu üldeelarve III jao selle osa suhtes, mis kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alla.

(5)

Välisteenistuse asutamisel tuleks vastavalt Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. aasta kohtumisel vastu võetud suunistele juhinduda eelarve neutraalsust taotlevast kulutõhususe põhimõttest.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga nähakse ette, et komisjoni delegatsioonid muutuvad liidu delegatsioonidena välisteenistuse osaks. Delegatsioonide tõhusa juhtimise tagamiseks peaks kõigi liidu delegatsioonide haldus- ja toetuskuludega, millest rahastatakse ühiseid kulusid, tegelema üksainus tugiteenistus. Selleks et hõlbustada liidu delegatsioonide haldusassigneeringute kasutamist, tuleks finantsmääruses ette näha komisjoniga kokkulepitava üksikasjaliku korra kehtestamise võimalus.

(7)

On vaja tagada liidu delegatsioonide toimimise järjepidevus ning eelkõige delegatsioonide poolt hallatava välisabi järjepidevus ja tõhusus. Seetõttu tuleks lubada komisjonil anda oma eelarve tegevuskulude täitmise volitused edasi liidu delegatsioonide juhtidele, kes kuuluvad eraldiseisva institutsioonina tegutseva välisteenistuse koosseisu. Juhtudel, mil komisjon täidab eelarvet otsese tsentraliseeritud täitmise raames, tuleks tal lubada seda teha ka liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitamise teel. Komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad peaksid jätkuvalt vastutama delegatsioonidesiseste haldus- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise eest, samal ajal kui liidu delegatsioonide juhid peaksid vastutama nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide asjakohase ülesehituse ja toimimise eest ning nende delegatsioonides hallatavate vahendite ja sooritatavate toimingute eest. Delegatsioonide juhid peaksid selle kohta kaks korda aastas aru andma. Sellist volitamist võib tühistada kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(8)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte täitmiseks peaksid liidu delegatsioonide juhid, tegutsedes komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldama komisjoni eeskirju ning neil peaksid olema samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel. Sel eesmärgil peaksid nad pöörduma suuniste saamiseks komisjoni kui neid volitanud institutsiooni poole.

(9)

Komisjoni peaarvepidaja vastutab jätkuvalt terve komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest. Seega on vaja täpsustada, et välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse eelarvejao eest, et vältida vastutusvaldkondade kattumist. Komisjoni peaarvepidaja peaks välisteenistuse eelarvejao täitmisel tegutsema ka välisteenistuse peaarvepidajana, kui läbivaatamise tulemusena ei sätestata teisiti.

(10)

Välisteenistuse töötajatest ja komisjoni töötajatest edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ühtse ja võrdse kohtlemise tagamiseks ning komisjoni nõuetekohaseks teavitamiseks peaks komisjoni finantsrikkumiste uurimise eritoimkond käsitlema ka välisteenistuse rikkumisi juhtudel, mil komisjon on volitanud rakendusvolitused edasi liidu delegatsioonide juhtidele. Sellest hoolimata peaks komisjonil olema finantsjuhtimisega seotud vastutuse ja distsiplinaarmeetmete vahelise seose säilitamiseks õigus nõuda kõrgelt esindajalt menetluse algatamist, kui toimkond tuvastab rikkumise volituste puhul, mis komisjon on edasi volitanud liidu delegatsioonide juhtidele. Sellisel juhul peaks kõrge esindaja kooskõlas personalieeskirjadega (5) võtma asjakohased meetmed.

(11)

Komisjoni siseaudiitor peaks tegutsema välisteenistuse siseaudiitorina nii komisjoni kui ka välisteenistuse eelarvejagude täitmisel, kui läbivaatamise tulemusena ei sätestata teisiti.

(12)

Liidu eelarve täitmise üle demokraatliku kontrolli tagamiseks peaksid liidu delegatsioonide juhid lisama aruandele, mis sisaldab teavet nende delegatsioonis kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta, kinnitavad avaldused. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded tuleks lisada vastutava volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastastele tegevusaruannetele ja teha kättesaadavaks eelarvepädevatele institutsioonidele.

(13)

Mõistet „liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja” tuleks finantsmääruse mõistes tõlgendada vastavalt kõrge esindaja mitmesugustele ülesannetele Euroopa Liidu lepingu artikli 18 kohaselt.

(14)

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

2.   Käesoleva määruse tähenduses:

3.   Mõisteid „ühendused” ja „liit” käsitatakse vastavalt kontekstile viidetena Euroopa Liidule ja/või Euroopa Aatomienergiaühendusele.”;

2)

artikli 16 teises lõigus asendatakse sõnad „ja komisjoni välistalituse” sõnadega „ning komisjoni ja välisteenistuse”;

3)

artikli 28 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud finantsselgitus ja artikli 27 lõikes 4 osutatud hinnang.”;

4)

artikli 30 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult komisjoni talituste või liidu delegatsioonide poolt kooskõlas artikli 51 teise lõiguga, ning teabe, mille on vahenditest abisaajate kohta esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.”;

5)

artikli 31 esimeses lõigus lisatakse sõna „nõukogu” ette sõnad „Euroopa Ülemkogu ja” ning sõnade „teevad oma” ette sõnad „ja välisteenistus”;

6)

artikli 31 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Välisteenistus koostab oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille ta saadab komisjonile igal aastal enne 1. juulit. Kõrge esindaja konsulteerib arengupoliitika voliniku, naabruspoliitika voliniku ning rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise volinikuga nende vastutusaladesse kuuluvates küsimustes.”;

7)

artiklile 33 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Kooskõlas nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (6) artikli 8 lõikega 5 ning selleks, et tagada liidu välistegevusvaldkonna eelarve läbipaistvus, edastab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele koos eelarveprojektiga töödokumendi, milles esitatakse ülevaatlikult:

Peale selle sisaldab töödokument järgmisi andmeid:

8)

artikli 46 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

9)

artikli 50 esimesele lõigule lisatakse järgmised laused:

„Komisjoniga võidakse kokku leppida üksikasjalik kord, et lihtsustada liidu delegatsioonide haldusassigneeringute kasutamist. See kord ei tohi sisaldada erandeid finantsmääruse ega selle rakenduseeskirjade sätetest.”;

10)

artiklile 51 lisatakse järgmised lõigud:

„Komisjon võib oma jao tegevusassigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida liidu delegatsioonide juhtidele. Komisjon teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat. Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Komisjon võib selle delegeerimise tagasi võtta vastavalt enda kehtestatud eeskirjadele.

Teise lõigu kohaldamiseks võtab kõrge esindaja liidu delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö hõlbustamiseks vajalikud meetmed.”;

11)

artikkel 53a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53a

Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või artikli 51 teise lõigu kohaselt liidu delegatsioonid või täidetakse neid kaudselt artiklite 54–57 kohaselt.”;

12)

artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, siis alluvad nad komisjonile, mis on nende kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate kohustuste ja vastutuse kindlaksmääramise, täitmise, kontrolli ja hindamise eest vastutav institutsioon. Komisjon teavitab sellest samal ajal kõrget esindajat.”;

13)

artikli 60 lõike 7 teise lõigu lõppu lisatakse järgmine lause:

„Volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastased tegevusaruanded tehakse kättesaadavaks ka eelarvepädevatele institutsioonidele.”;

14)

2. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 60a

1.   Kui liidu delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, teevad nad vahendite nõuetekohasel kasutamisel tihedat koostööd komisjoniga, eelkõige et tagada finantstehingute seaduslikkus ja korrapärasus, vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine ning liidu finantshuvide tõhus kaitse.

Selleks võtavad nad meetmed, mis on vajalikud selliste olukordade vältimiseks, millega võiks kaasneda komisjoni vastutus delegatsioonide juhtidele edasivolitatud eelarve täitmise eest või prioriteetide konflikt, mis tõenäoliselt mõjutab delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus osutatud olukorra või konflikti tekkimisel teavitab liidu delegatsiooni juht viivitamatult komisjoni ja välisteenistuse vastutavat peadirektorit. Peadirektorid võtavad olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid.

2.   Kui liidu delegatsioonide juhid satuvad artikli 60 lõikes 6 osutatud olukorda, pöörduvad nad artikli 66 lõike 4 alusel loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna poole. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teatavad nad sellest kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muudele organitele.

3.   Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid annavad aru volitatud eelarvevahendite käsutajale, et viimati nimetatu saaks nende aruanded lisada oma artikli 60 lõikes 7 osutatud iga-aastasesse tegevusaruandesse. Liidu delegatsioonide juhtide aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonis kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta ja artikli 66 lõike 3a kohast kinnitavat avaldust. Kõnealused aruanded lisatakse volitatud eelarvevahendite käsutaja iga-aastasele tegevusaruandele ja tehakse kättesaadavaks eelarvepädevatele institutsioonidele, võttes seejuures vajaduse korral arvesse nende konfidentsiaalsust.

Liidu delegatsioonide juhid teevad täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmises osalevate institutsioonidega ning annavad vajaduse korral täiendavat teavet. Sellega seoses võidakse neil paluda osaleda asjaomaste organite koosolekutel ja aidata vastutavat volitatud eelarvevahendite käsutajat.

4.   Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad liidu delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja omaalgatuslikele taotlustele või heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi taotlusele.

5.   Komisjon tagab, et volituste edasidelegeerimine ei takista eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 319.”;

15)

artikli 61 lõikele 1 lisatakse punkti f järele järgmised lõigud:

„Välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistuse eelarvejao eest. Komisjoni peaarvepidaja vastutab jätkuvalt kogu komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest.

Komisjoni peaarvepidaja tegutseb välisteenistuse eelarvejao täitmise puhul ka välisteenistuse peaarvepidajana, kui artiklist 186a ei tulene teisiti.”;

16)

artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

17)

artiklile 85 lisatakse järgmised lõigud:

„Välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevatele liidu delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimise suhtes komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Komisjoni siseaudiitor tegutseb välisteenistuse eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse siseaudiitorina, kui artiklist 186a ei tulene teisiti.”;

18)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 147a

Välisteenistuse puhul järgitakse täies ulatuses menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 319 ja käesoleva määruse artiklites 145–147. Välisteenistus teeb täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmises osalevate institutsioonidega ning annab vajaduse korral täiendavat teavet, sealhulgas osaleb asjakohaste organite koosolekutel.”;

19)

artikli 163 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas jaotises osutatud meetmeid võib rakendada kas tsentraliseeritult komisjon artikli 53a kohaselt või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või seda võidakse teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega.”;

20)

artikli 165 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon ja liidu delegatsioonid teostavad kooskõlas artikli 51 teise lõiguga järelevalvet selle üle, kuidas abi saavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid meetmeid rakendavad.”;

21)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 186a

Artikli 61 lõike 1 kolmas lõik ja artikli 85 kolmas lõik vaadatakse läbi 2013. aastal, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse välisteenistuse ja eelkõige liidu delegatsioonide eripära ning vajaduse korral välisteenistuse piisavat finantsjuhtimise suutlikkust.”.