16.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/27

(1)

17. veebruaril 2010 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes liitu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse peale, mille 4. jaanuaril 2010 esitasid Industrias Quimicas del Ebro SA, MAL Magyar Aluminium, PQ Silicas BV, Silkem d.o.o. ja Zeolite Mira Srl Unipersonale (edaspidi „kaebuse esitajad”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, liidu tseoliit A pulbri kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivate tootjate rühmale Bosnias ja Hertsegoviinas, importijatele, kasutajatele ja muudele teadaolevatele asjaomastele isikutele ning Bosnia ja Hertsegoviina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitajad, muud liidu tootjad, eksportivate tootjate rühm Bosnias ja Hertsegoviinas, importijad ja kasutajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate ja importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil teadaolevatel liidu tootjatel ja importijatel teatada endast komisjonile ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta (punkti 2.1. kohaselt) ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009.

(6)

Nagu märgitud allpool põhjenduses 16, esitasid kaheksa liidu tootjat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas koostööd teinud liidu tootjatelt saadud teabe alusel valimi neljast liidu tootjast, kelle tootmise/müügi mahud on liidus suurimad.

(7)

Nagu märgitud allpool põhjenduses 20, esitasid üksnes kolm sõltumatut importijat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse, kuid üks importijatest ei importinud/tootnud vaatlusalust toodet. Arvestades importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõikidele muudele algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teatanud äriühingutele, st eksportivate tootjate rühmale Bosnias ja Hertsegoviinas, neljale valimisse kuuluvale liidu tootjale ja kolmele sõltumatule importijale/kasutajale.

(9)

Vastused saadi eksportivate tootjate rühmalt Bosnias ja Hertsegoviinas, sh seotud äriühingutelt, neljalt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt ja kolmelt liidu sõltumatult importijalt/kasutajalt.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(11)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(12)

Kõnealune toode on tseoliit A pulber, mida nimetatakse ka tseoliit NaA pulbriks või tseoliit 4A pulbriks („vaatlusalune toode”), mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 2842 10 00 all.

(13)

Vaatlusalust toodet kasutatakse sideainena kuivade detergentide ja veepehmendajate tootmisel.

(14)

Leiti, et vaatlusalusel tootel, Bosnia ja Hertsegoviina siseturul müüdaval tootel ning liidu tootjate poolt liidus valmistataval ja müüdaval tootel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning põhiliselt sama kasutusotstarve, mistõttu neid peetakse samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Bosnia eksportivate tootjate rühm juhtis tähelepanu asjaolule, et nii Fabrika Glinice Birac AD kui ka temaga seotud äriühingu Alumina d.o.o. (nn Birac'i grupp) eksporditava vaatlusaluse toote tootmiskulud, tootmisprotsess ning kvaliteet erinevad teatavate liidu tootjate toodetava samasuguse toote vastavatest näitajatest. Lisaks väideti, et Birac'i grupi tootmisprotsess põhineb alumiiniumoksiidi tootmisel tekkival alumiiniumoksiidi sisaldaval vedelikul, mitte alumiiniumtrihüdraadil, samal ajal kui liidus kasutatakse vaatlusaluse toote valmistamiseks peamiselt hüdraadikristalle, mis viiakse tseoliidi suspensiooni saamiseks kuumutamise ja naatriumhüdroksiidi lisamise teel uuesti vedelasse olekusse. Eespool toodud argumentidest lähtuvalt märgitakse, et Birac'i grupi esitatud teave ei anna alust vaidlustada tuvastatud asjaolusid, mille kohaselt sõltumata mis tahes väidetavatest erinevustest tootmisprotsessis, kuludes või kvaliteedis on vaatlusalusel tootel samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning põhiliselt sama kasutusotstarve kui samasugusel tootel.

(16)

Kaheksa liidu tootjat, kes esindavad ligikaudu 50 % liidu tootjate müügimahust turul, vastasid algatamisteates osutatud väljavõttelise uuringuga seotud teabenõudele. Algselt valiti väljavõttelise uuringu jaoks viis suuremat liidu tootjat. Üks ettevõte otsustas siiski osalemisest loobuda. Niisiis moodustavad käesoleva uurimise valimi neli järelejäänud ettevõtet.

(17)

Nimetatud nelja tootja arvele langes uurimisperioodil ligikaudu 37 % liidu tootjate kogumüügist liidu turul ning üle 75 % väljavõttelise uuringu jaoks andmeid esitanud kaheksa tootja müügimahust. Need neli valimisse kaasatud tootjat loeti esindavat ühenduse kõiki tootjaid.

(18)

Bosnia eksportivate tootjate rühm väitis, et kolme liidu tootjat (MAL Magyar Aluminium, Silkem d.o.o. ja Industrias Quimicas del Ebro SA) tuleks käsitada koostööst hoidunutena. Väideti, et nimetatud äriühingud esitasid puudustele tähelepanu juhtivatele kirjadele mittekonfidentsiaalsed vastused mõned päevad pärast ettenähtud tähtaega. Eeltoodut arvestades märgitakse, et eespool nimetatud isikud esitasid teabe õigeaegselt ning ei takistanud ühelgi viisil uurimise edenemist ega poolte õiguste kaitsmist.

(19)

Samuti väideti, et üks liidu tootja (MAL Magyar Aluminium) ei märkinud väljavõttelist uuringut käsitlevas vastuses, et ta on seotud teise liidu tootjaga (Silkem d.o.o.). Viimast ei kaasatud uuringusse ega nimetatud ettevõtte MAL Magyar Aluminium vastuses küsimustikule. Seepärast väideti, et mõlemat nimetatud liidu tootjat tuleks käsitada kõnealuses uurimises koostööst hoidunutena. Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud kahe isiku seos oli kaebuse esitamise ajal komisjoni talitustele teada ning sellele osutati ühe isiku väljavõttelist uuringut käsitlevas vastuses. Lisaks selgus kõnealune seos äriühingu MAL Magyar Aluminium vastusest küsimustikule. Lõpuks tuleb rõhutada, et Silkem d.o.o. ja MAL Magyar Aluminium tegid uurimise käigus täiel määral koostööd. Silkem d.o.o. esitas valimi koostamise ajal andmed, kuid äriühingut valimisse ei kaasatud ja seega ei palutud tal ka küsimustikule vastata. MAL Magyar Aluminium ei pidanud äriühingut Silkem d.o.o. oma vastuses kajastama, sest viimane on iseseisev juriidiline isik.

(20)

Väljavõttelist uuringut käsitlevale teabenõudele algatamisteates vastasid üksnes kolm sõltumatut importijat. Hiljem selgus, et üks neist äriühingutest ei importinud ega ostnud vaatlusalust toodet. Seepärast otsustati, et sõltumatute importijate osas ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas Birac'i grupi mõlema eksportiva tootja samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas kogu sellise müügi maht moodustas 5 % või rohkem vastava eksportmüügi kogumahust liitu. Leiti, et omamaine müük ei ole tüüpiline.

(22)

Seejärel uuris komisjon, kas kummagi eksportiva tootja omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi kasumlikust omamaisest müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele.

(23)

Omamaiseid müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui konkreetse tooteliigi ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks kõigi uurimisperioodi jooksul omamaisel turul müüdud tooteliikide tootmiskulud.

(24)

Analüüs näitas, et mõlema eksportiva tootja kõik omamaised müügitehingud olid kasumlikud, st müügiühiku netohind ületas tootmise arvestatud ühikukulu.

(25)

Et omamaisel turul ei toimunud müük tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(26)

Normaalväärtuse arvutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavakaubanduse raames toimuvalt omamaiselt müügilt, nende keskmisele tootmiskulule uurimisperioodi ajal. Vajaduse korral korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

(27)

Et kogu eksport liitu toimus seotud importija vahendusel, määrati ekspordihind kindlaks sõltumatutele klientidele kehtinud edasimüügihinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Esimeselt liidu sõltumatult ostjalt küsitud edasimüügihinda korrigeeriti, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas tolli- ja muid makse, müügi-, üld- ja halduskulude mõistlikku marginaali ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskuludena kasutati seotud importija enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Et sõltumatud importijad uurimise käigus koostööd ei teinud, loeti mõistlikuks kasumimarginaaliks 5 %, võttes aluseks uurimisperioodil vaatlusalust toodet samuti importinud kasutajatelt laekunud teabe.

(28)

Birac'i grupp väitis, et tema seotud importija funktsioonid sarnanevad pigem ekspordiosakonna kui importija funktsioonidele ning seepärast tuleks ekspordihind arvutada mitte algmääruse artikli 2 lõike 9, vaid algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel ehk tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate ekspordihindade alusel. Sellega seoses märgitakse, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 määratakse ekspordihind sõltumatutele klientidele kehtiva edasimüügihinna alusel, kui vaatlusaluse toote müüb sõltumatutele klientidele edasi eksportivas riigis asuva eksportijaga seotud äriühing. Uurimise käigus selgus, et seotud äriühing asub liidus ning tegeleb muu hulgas ka Birac'i grupi toodetud vaatlusaluse tootega seotud tellimuste vormistamise ja arvete esitamisega. Lisaks leiti, et Birac'i grupp müüb vaatlusalust toodet liidus asuvale seotud äriühingule edasimüügiks ELi sõltumatutele klientidele. Seega tuleb väide tagasi lükata. Tuleb märkida, et teatavad seotud äriühingu tegevused enne importimist ei tähenda, et ekspordihinda ei võiks arvutada esimestele sõltumatutele klientidele kehtiva edasimüügihinna alusel, kui on tehtud artikli 2 lõike 9 kohased vajalikud kohandused.

(29)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Transpordi-, kaubaveo-, kindlustus-, panga-, pakkimis- ja laenukulusid kohandati asjakohaselt kõigil juhtudel, kui leiti, et need on põhjendatud, täpsed ja tõenditele tuginevad.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati mõlema eksportiva tootja puhul dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna omavahelise võrdluse alusel.

(31)

Kummagi eksportiva tootja dumpingumarginaali kaalumise aluseks võeti liitu eksporditud kogused ning saadi dumpingumarginaal, mis on väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist ja mis on Birac'i grupi puhul 28,1 %.

(32)

Kaebuse esitaja ning koostööd tegeva Bosnia ja Hertsegoviina eksportivate tootjate rühma esitatud teabe põhjal ei ole Bosnias ja Hertsegoviinas teadaolevalt teisi vaatlusaluse toote tootjaid. Seega peaks Bosnia ja Hertsegoviina puhul kehtestatav üleriigiline dumpingumarginaal olema võrdne ainsa koostööd tegeva Bosnia ja Hertsegoviina eksportivate tootjate rühma puhul kehtestatud dumpingumarginaaliga.

(33)

Tuleb rõhutada, et käesoleval juhul on tegemist üksnes ühe Bosnia eksportiva tootjaga (Birac'i grupp). Et kaitsta ettevõtja omandiga seotud teavet, ei ole võimalik esitada täpseid arve impordimahtude, impordihindade, turuosade ja liidu tootmise kohta. Sellistel asjaoludel esitatakse näitajad indekseeritud kujul või vahemikena.

(34)

Vastavalt jaole 3.1 eespool moodustavad kõnealused neli valimisse kaasatud liidu tootjat algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses liidu tootmisharu ning nende puhul kasutatakse edaspidi viidet „liidu tootmisharu”.

(35)

Uurimise algetapis lähtuti liidu tarbimise arvutamisel kaebuses esitatud arvnäitajatest, millele lisandusid uurimisega seotud tootjate ja importijate/kasutajate esitatud kontrollitud näitajad. Kõnealused andmed saadeti kõigile huvitatud isikutele arvamuse avaldamiseks. Liidu tarbimist käsitlevate andmete vaidlustamiseks märkusi ei esitatud.

(36)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti seega aluseks liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote müügimaht liidus, muude teadaolevate liidu tootjate toodetud samasuguse toote müügimaht liidus ning kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht.

(37)

Selle põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

(38)

Vaatlusalusel perioodil vähenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine liidus 7 %. See näitab, et kasutajad vähendavad järk-järgult vaatlusaluse toote hulka olulisemates toodetes, nagu detergendid. Ühtlasi näitab see, et kõnealuses kasutusvaldkonnas kasvab selliste toodete hulk, mis ei sisalda tseoliiti.

(39)

Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 359 %.

(40)

Ajavahemikul 2005–2008 oli keskmine impordihind stabiilne ning kasvas ligikaudu 10 % uurimisperioodi jooksul. See tulenes peamiselt olukorra paranemisest ELi turul, mis võimaldas kõikidel vaatlusaluse toote tootjatel hinda tõsta.

(41)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa peaaegu neljakordistus vaatlusalusel perioodil ning uurimisperioodil moodustas see 10–15 %.

(42)

Hinna allalöömise analüüsimise eesmärgil võrreldi Bosnia eksportiva tootja impordihindu liidu tootmisharu hindadega uurimisperioodil, võttes aluseks võrreldavad toote keskmised hinnad. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti vastavalt tehasest hankimise netotasandile ja võrreldi impordi CIF-hindadega. Tollimakse arvesse ei võetud, sest Bosnia eksportiva tootja suhtes kohaldati uurimisperioodil 0 %-list soodusmäära.

(43)

Tulemuseks saadud kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal protsendina liidu tootmisharu hindadest oli 20–25 %.

(44)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(45)

Makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, müügimahud, turuosa jne) iseloomustavad näitajad põhinevad komisjoni talituste määratud ja põhjenduse 35 kohaselt huvitatud isikutele arvamuse avaldamiseks saadetud andmetel. Näitajate kaupa esitatud andmed esindavad kõiki liidu tootjaid. Kui kasutatakse kõigi liidu tootjatega seotud andmeid, viidatakse tabelites allikana makroandmetele. Muude näitajate aluseks on valimisse kaasatud tootjate esitatud kontrollitud andmed. Neile näitajatele viidatakse kui mikroandmetele. Makroandmete osas väitis Bosnia eksportiv tootja, et toote klassifitseerimiseks kasutatava CN-koodiga seotud lahknevuste tõttu ei ole andmed tõenäoliselt usaldusväärsed. Sellega seoses märgitakse, et väidetavad lahknevused CN-koodide puhul ei mõjuta ühelgi viisil kahjunäitajaid. Tuletatakse meelde, et avaldatud algatamisteade sisaldas vaatlusaluse toote määratlust. Määratlus on selge ja peaks välistama väärtõlgendused. Huvitatud isikutel paluti anda teavet toote määratluse põhjal CN-koodidest sõltumata, sest algatamisteate kohaselt on CN-kood üksnes informatsiooniks. Lisaks juhitakse tähelepanu asjaolule, et Bosnia eksportiv tootja ei ole vaidlustanud liidu tarbimist käsitlevat teavet. Suurem osa impordialasest teabest tuletati vahetult Bosnia eksportiva tootja andmetest; ülejäänud teave oli seotud väikesemahulise impordiga muudest riikidest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et andmete väidetavalt puuduva usaldusväärsuse toetuseks ei esitatud konkreetseid tõendeid, tuli väide tagasi lükata.

(46)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 14 %. Aastatel 2008–2009 lõpetas üks liidu tootjatest (Sasol Italy SpA) tootmise täielikult. Lisaks lõpetas Henkel AG tseoliidi suspensiooni tootmise (see ei ole vaatlusalune toode, vaid vedelas olekus aseaine). Selline areng parandas mõningal määral ülejäänud tootjate olukorda.

(47)

Vaatamata eespool nimetatud muutustele jäi tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks (lähtudes tootmisharu poolt tavapäraselt kasutatavast arvutusmeetodist). Kuid valimisse kaasatud tootjate kontrollimine näitas, et kõnealuse tootmisharu tootmisvõimsuse arvutamise tulemus võib varieeruda sõltuvalt vaatlusaluse toote ja muude samade vahenditega toodetavate toodete edust turul.

(48)

Tootmisvõimsuse rakendusastme näitajatest eespool nähtub 14 %-line langus. Lisaks näitab teatavat ülevõimsust see, et ühelgi juhul ei saavutatud 80 % taset. Seda küsimust käsitletakse üksikasjalikumalt põhjusliku seose alajaotuses.

Varud

(49)

Liidu tootmisharu varud olid väikesed ja stabiilsed kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Samasuguse toote tootmine oli kavandatud nõudmisele vastavalt ning varud hoiti võimalikult väikesed. Seega ei olnud varud uurimise käigus oluline tahk.

Müügimaht ja turuosa

(50)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %.

(51)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

Müügihinnad

(52)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele ELis tõusis vaatlusalusel perioodil 21 %. See tulenes suurel määral toorme ja energiahindade tõusust ning seetõttu ei peeta sellist näitajat omaette võetuna oluliseks.

Kasumlikkus

(53)

Liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul väike. Selle põhjus oli tootmisharu suutmatus hindu tõsta (mille tagamaid on selgitatud põhjuslikku seost käsitlevas jaos allpool) ning eelkõige dumpinguhinnaga impordi kasv. Samuti tulenes see madalast tootmisvõimsuse rakendusastmest, mida on selgitatud põhjenduses 47.

(54)

Ajavahemikul 2005–2008 vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus olulisel määral ning 2008. aastal muutus tootmisharu kahjumlikuks. Vaatlusaluse perioodi jooksul saavutati parimad tulemused uurimisperioodil, kuid samas jäid need ikkagi nõrgemaks kui 5,9 %-line kasum, mida tootmisharu oleks võinud teenida dumpinguhinnaga impordi puudumisel (vt põhjendus 67 allpool).

(55)

Eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus oli 2009. aastal hea. Selle kinnituseks tõendeid ei esitatud, vaid viidati pigem täpsustamata „avalikult kättesaadavale teabele”. Valimisse kaasatud tootjad väitsid, et 2009. aastal saavutatud kasumimäär oli ühekordne ning ei ole jätkusuutlik, kui arvestada Bosnia eksportivate tootjate jõulist turule sisenemist suurte koguste ja madalate dumpinguhindadega. Valimisse kaasatud tootjad väitsid, et tõenäoliselt langeb 2010. aasta kasumlikkus tagasi 2008. aasta tasemele.

(56)

Komisjoni talitused uurisid eespool esitatud väiteid. Uuriti eelkõige toormehinna ja müügikulude arengut ning asjaomastes lepingutes kajastuvaid hindu. Leiti, et liidu tootmisharu toetasid 2009. aastal teatavad ajutised asjaolud, mis suurendasid selle kasumlikkust vaatamata dumpinguhinnaga impordi suurele mahule:

(57)

Seega viitas kasumimarginaali muutumine ikkagi kahjule, sest dumpinguhinnaga impordita oleks kasum olnud tunduvalt suurem.

Investeeringud, investeeringutasuvus, rahavood ja kapitali kaasamise võime

(58)

Bosnia eksportiv tootja väitis, et vaatlusalusel perioodil oli investeeringutase madal; samas oli liidu tootmisharu sõnul tulu netovaralt liiga väike, et põhjendada suuremahulist investeerimist vaatlusalusesse tootesse.

(59)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse liidu tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, järgib eespool osutatud kasumlikkuse suundumust. Tuleks märkida, et asjaomane netovara oli juba suurel määral alla hinnatud.

(60)

Ka liidu rahavoogude kasumlikkuse puhul on täheldatav eespool osutatud suundumus. 2008. aastal oli olukord rahavoogude osas tõsine, sest lisaks kahanenud müügimahtudele tuli tootjatel toorme hankimisel endiselt täita oma lepingulisi kohustusi.

(61)

Kapitali kaasamise võimet liidu tootmisharu probleemiks ei pidanud.

Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(62)

Kõigi samasuguse toote valmistamisega seotud liidu tootjate töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil koos tootmis- ja müügimahtude kahanemisega. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas, mis näitab inflatsiooni suurenemist.

(63)

Tootlikkus väljendatuna toodangus töötaja kohta langes vaatlusalusel perioodil 14 %, kusjuures müügimaht vähenes tööhõivega võrreldes rohkem. Selline negatiivne suundumus tähendab tõenäoliselt töökohtade kadu ka edaspidi.

(64)

Asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ELi turule tähtsusetuks pidada.

(65)

Vaatlusalusel perioodil kandsid liidu tootjad olulist kahju seoses mahtude vähenemisega, mida toodangu, tootmisvõimsuse rakendusastme, müügikoguste, turuosa, tööhõive ja tootlikkuse suundumuse analüüsi tulemused selgelt näitavad.

(66)

Ka hindade ja kasumlikkusega seoses võib täheldada kahju. Analüüsi muudab aga keerukaks toorme ja energiahindade tõus, mis mõjutas vaatlusaluse toote hinda. Ajavahemikul 2005–2008 vähenesid samuti kasumlikkus, rahavood ja investeeringutasuvus. Tootmisharu jaoks oli eriti raske aasta 2008, sest äriühingud olid seotud toormelepingutega, olles kaotanud üle 20 % müügimahust.

(67)

2009. aastal muutus olukord turul kergemaks ning hinnatõus suurendas ka kasumit. Kuid oli selge (vt põhjendus 56), et see oli ajutine leevendus ning et tõenäoliselt 2009. aasta turuseis ei kordu. Siiski tuleks märkida, et isegi 2009. aastal ei küündinud kasumimäär 5,9 %-ni, mida peetakse kõnealuse tootmisharu puhul tavapäraseks.

(68)

Kahju hinnati kogu liidu ulatuses (makromajanduslikud näitajad), kuigi mõnede näitajate puhul tehti seda üksnes valimisse kaasatud tootjate puhul (mikromajanduslikud näitajad). Mikro- ja makromajanduslike näitajate puhul märkimisväärseid erinevusi ei tuvastatud.

(69)

Eespool kirjeldatut arvestades on jõutud esialgsele järeldusele, et suurem osa liidu tootmisharust on kandnud kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(70)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist on põhjustanud liidu tootmisharule kahju niisuguses ulatuses, mida võiks käsitada olulisena. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(71)

Vaatlusalusel perioodil kasvas import asjaomasest riigist peaaegu 400 % ning selle turg laienes märkimisväärselt – algselt alla 5 %-lt kuni 10–15 %-ni. Samal ajal toimus otsene ja võrreldav majandusolukorra halvenemine liidu tootmisharu puhul, mis on ELi turul ainus arvestatav osaline, sest import muudest allikatest on ebaoluline.

(72)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasv toimus samal ajal, kui ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %.

(73)

Uurimisperioodil alandas dumpinguhindadega impordi suurenenud maht liidu tootmisharu hindu 20–25 %. Seega võib põhjendatult järeldada, et 2008. ja 2009. aasta hinnalanguse põhjustas kõnealuse impordi kasv hanketurul. Dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele võimendas asjaolu, et enamik müügist toimus aastaste lepingute alusel. Seega võidi dumpinguhinnaga Bosnia importi kasutada suurte müügimahtude puhul hinnatõusu allasurumiseks vaatamata toormehindade kasvule. 2009. aastal leevendus olukord teataval määral, kuid mitte piisavalt, et võimaldada tootmisharul tervikuna taastada tavapärane kasumimäär 5,9 %.

(74)

Pidades silmas selgelt tuvastatud ajalist kokkulangevust järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi järsk tõus selliste hindade juures, mis löövad alla liidu tootmisharu hinnad, ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügi- ja tootmismahu ning turuosade vähenemine ja hinnalangus, järeldatakse esialgu, et dumpinguhinnaga import mängis liidu tootmisharule kahju tekitamises otsustavat rolli.

(75)

Kõigi liidu tootjate ekspordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil, kuid moodustas tootmisest keskmiselt vaid ligikaudu 10 %. Valimisse kaasatud tootjate eksport kasvas ja tegi osaliselt tasa ELi müügimahtude kao.

(76)

Seega aitas liidu tootjate ekspordijõudlus liidu tootmisharul oma tegevust jätkata ega olnud osaline sellele tekitatud olulises kahjus.

(77)

Import kolmandatest riikidest oli vaatlusalusel perioodil ebaoluline ning ei saanud kaasa aidata liidu tootmisharule olulise kahju tekitamisele. Bosnia eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate turuosa on vähenenud impordi tõttu Hiinast ja Koreast, kuid import neist riikidest oli marginaalne ning seega ei toeta faktid esitatud väidet.

(78)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine ligikaudu 24 000 tonni (7 %) võrra, mis näitab, et detergenditööstus hakkas oma toodete koostises vaatlusaluse toote asemel üha rohkem kasutama alternatiivseid aineid. Eksportiv tootja väitis, et see tõi kaasa „küllastunud varud, tühistatud tellimused ja vähenenud kasumi”.

(79)

Tuleks ka märkida, et kaks ELi turul tegutsenud tootjat lõpetasid vaatlusaluse perioodi lõpupoole tootmise ning seega on tootmisvõimsuses toimunud kohenemine tarbimise vähenemisega. Nagu on selgitatud ka põhjenduses 49, on varud endiselt väikesed ja stabiilsed, st tootmine on kohenenud väiksema tarbimisega.

(80)

Kuigi ei saa välistada võimalust, et tarbimise vähenemisel oli oma osa liidu tootjate kantud kahjus, ei saa seda mõjurit oluliseks pidada.

(81)

Eksportiv tootja väitis, et kahju põhjustas REACH-õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine. Kuid nagu on selgitatud põhjenduses 58 ning arvestades vaatlusaluse perioodi jooksul vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute määra, ei saanud nimetatud tegur tekitada nimetamisväärset kahju. Lisaks on REACH-õigusaktidega seostatavad kulud olnud mõõdukad.

(82)

Teatavate isikute väitel aitasid kasvanud toorme- ja energiahinnad kaasa kahju tekkimisele. Nimetatud hinnad kasvasid tõepoolest märkimisväärselt ja peamiselt 2008. aastal. Kahtlemata oli sellel kõnealuse aasta jooksul teatav mõju kasumlikkusele, sest samal ajal vähenesid ka müügimahud. Mingil määral kajastus siiski energiahindade kasv müügihindades (vt põhjendus 52), kuigi dumpinguhinnaga impordi mõju pärssis piisavat hinnakasvu.

(83)

Seega võib järeldada, et toorme- ja energiahindade kasv kahju tekkimist ei mõjutanud.

(84)

Liigse tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse madala rakendusastmega seotud küsimusi käsitleti põhjenduses 46. Tootmisvõimsuse mõju kasumlikkusele tuleb vaadelda nii tootmisharu struktuurilist eripära kui ka dumpinguhinnaga importi silmas pidades. Kasumlikkust mõjutavad suured püsikulud, mida oleks võimalik katta, kui tootmisvõimsuse rakendusaste oleks kõrgem.

(85)

Liigse tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse madala rakendusastmega seotud probleemidega võib osaliselt põhjendada liidu tootjate negatiivseid näitajaid, kuid need ei seleta 2009. aastal toimunud tootmise, müügimahtude ja turuosa suuremahulist vähenemist. Seega ei kõrvalda need ilmselgelt dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(86)

Teatavate huvitatud isikute väitel oli kahju osaliselt tingitud ka ülemaailmsest krediidikriisist ja üldisest majanduskriisist. 2008. ja 2009. aastal ehk siis kriisiaastatel vaatlusaluse toote tarbimine tõepoolest vähenes.

(87)

See ei ole aga põhjendus, miks liidu tootjate turuosa vähenes märkimisväärselt 2009. aastal, kui Bosnia impordi turuosa kasvas ja lõi ELi hinnad rohkem kui 20 % alla. Kuigi tarbimise vähenemine 2008. ja 2009. aastal mõjutas juba iseenesest liidu tootmisharu, oli Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi järsul kasvul tunduvalt suurem mõju liidu tootmisharu müügimahtudele ja hindade allalöömise tõttu ka hinnatasemele. Seega ei kaotanud kriis dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(88)

Kuigi uurimisperioodil valmistas vaatlusalust toodet üle 10 äriühingu, moodustasid peamise toodet kasutava tootmisharu (detergendid ja veepehmendajad) tegelikult neli suurt gruppi (Reckitt Benckiser, Henkel, Proctor & Gamble ja Unilever). Kahe peamise koostööd tegeva kasutaja arvele langes ligi 40 % vaatlusaluse toote hankemahust ELis. Kasutades tsentraliseeritud hankeid, suudavad nimetatud neli gruppi tõepoolest vaatlusaluse toote hinna madala hoida.

(89)

See ei ole aga uus nähtus, vaid on eksisteerinud juba aastaid. Niisiis ei ole sellega võimalik põhjendada tootmise, müügimahtude ja turuosa olulist vähenemist 2009. aastal. Seega ei kaota see ilmselgelt dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost.

(90)

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, võib teha esialgse järelduse, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli vaatlusalune dumpinguhinnaga import.

(91)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti veel mitmeid asjaolusid, kuid ükski neist ei seleta 2008. ja 2009. aastal toimunud märkimisväärset turuosa, tootmis- ja müügimahtude vähenemist, mis langes ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi suurenemisega.

(92)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Bosniast ja Hertsegoviinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(93)

Komisjon uuris, kas kahjustava dumpingu olemasolu kohta tehtud esialgsetest järeldustest hoolimata on olemas kaalukaid põhjusi, mille alusel võiks järeldada, et antud konkreetsel juhul ei ole meetmete kehtestamine liidu huvidega kooskõlas. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 kõigi esitatud tõendite põhjal nii võimalike meetmete mõju kõigile kõnealuse menetluse osalistele kui ka meetmete võtmatajätmise tagajärgi.

(94)

Kahju analüüs on selgelt näidanud, et dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju liidu tootmisharule. Dumpinguhinnaga impordi suurenemine viimastel aastatel tõi endaga kaasa müügimahu vähenemise liidu turul ning liidu tootmisharu turuosa vähenemise. See takistas liidu tootmisharu saamast kasumit samal määral kui muude toodete puhul.

(95)

Uurimine on näidanud, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa mis tahes suurenemine toimus otseselt liidu tootmisharu arvelt. Vaatamata ümberkorraldustele liidu tootmisharus (kaks ettevõtet lõpetasid tootmise) ei ole olukord paranenud. Sellega seoses tuleb märkida, et tseoliit A pulber on valimisse kaasatud äriühingute käibes oluline toode, moodustades 30 % müügikäibest. Meetmete kehtestamiseta halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi. Meetmete kehtestamisega taastatakse kahju tekkimist välistava tasemega impordihinnad, mis võimaldab liidu tootmisharul konkureerida õiglastes kaubandustingimustes.

(96)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(97)

Meetmete tõenäolist mõju importijatele on kaalutud vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Sellega seoses tuleb märkida, et endast teatanud sõltumatud importijad olid ühtlasi ka kasutajad. Seepärast on nendega seotud analüüs esitatud kasutajate huve käsitlevas jaos.

(98)

Tarbijaorganisatsioonid ei esitanud pärast käesoleva menetluse algatamisteate avaldamist mingeid märkusi. Sellepärast piirdub analüüs meetmete mõjuga kasutajatele.

(99)

Küsimustikud saadeti kaheksale teadaolevale kasutajale, ent arvessevõetavaid märkusi saadi üksnes kahelt. Seega põhineb liidu huvide analüüs kahe üsna suure (kokku ligi 40 % liidu tarbimisest) kasutaja vastustel.

(100)

Need kaks koostööd tegevat liidu kasutajat on liidu detergentide ja veepehmendajate turul peamised osalejad. Mõlemad olid meetmete kehtestamise vastu.

(101)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et vähem kui kolmandiku koostööd tegevate liidu kasutajate tarbimisest moodustab Bosnia eksportivalt tootjalt pärit import. Ülejäänu kaetakse liidu tootjate hangetega, mis ongi koostööd tegevate kasutajate esmane tarneallikas. Arvestades liidu tootjate madalat tootmisvõimsuse rakendusastet (vt põhjendused 47 ja 48 eespool), on selge, et mis tahes meetmete kehtestamine ei tohiks põhjustada tarnete nappust ega sellest tulenevat hinnatõusu.

(102)

Lisaks eelöeldule tundub, et liidu vaatlusalust toodet kasutav tootmisharu on hakanud kaaluma Hiinast importimise võimalust. Sellise võimaluse olemasolu ja usaldusväärsus näitab, et mis tahes meetmete kehtestamine ei põhjustaks ühelgi juhul vaatlusaluse toote puudust.

(103)

Samuti pöörati tähelepanu vaatlusalust toodet sisaldavate lõpptoodete protsendimäärale käibes. Sellega seoses märgitakse, et mõlemal juhul on asjaomaste toodete osakaal ettevõtete käibes alla 10 %.

(104)

Uuriti ka vaatlusaluse toote protsendimäära lõpptoodetes. Uuringu käigus tehti kindlaks, et üldiselt on see väga väike (keskmiselt alla 5 % kogukulust) ja seepärast ei kujuta vaatlusalune toode endast eriti olulist lõpptoote kuluosa.

(105)

Lisaks uuris komisjon, kas meetmete kehtestamisel oleks kõnealuse kahe kasutaja finantsolukorrale oluline negatiivne mõju. Komisjon lähtus kahest võimalikust stsenaariumist – halvim võimalik ja rohkem tõenäoline.

(106)

Halvimal võimalikul juhul eeldatakse, et nii impordihinnad kui ka liidu hinnad tõusevad tollimaksu võrra. See suurendaks kasutaja kulu keskmiselt vähem kui 2 %.

(107)

Seda olukorda tuleks võrrelda koostööd tegevate liidu kasutajate kasumimääradega. Kasutaja kasumlikkus vaatlusalust toodet sisaldavate toodete osas on ligikaudu 11 % ja kõigi toodete osas üle 20 %. Arvestades selliseid kasumimäärasid, ei mõjutaks isegi nii impordihindade kui ka liidu hindade suhtes täiel määral rakendatavad meetmed ebaproportsionaalselt kõnealuste isikute finantsolukorda.

(108)

Palju tõenäolisema stsenaariumi kohaselt looks meetmete kehtestamine olukorra, kus kasvaksid üksnes Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi hinnad ning liidu tootmisharu saaks kasu suuremast mastaabisäästust. Nagu on selgitatud eespool, on vaatlusaluse toote hankevõimalused ELis täiesti piisavad, sest enamik liidu tootjaid ei kasuta kaugeltki kogu oma tootmisvõimsust.

(109)

Samuti tuleks märkida, et uurimise käigus tuvastati võimalikud vaatlusalust toodet asendavad tooted. On selge, et nii koostööd tegevad kui ka sellest hoiduvad kasutajad toodavad lisaks detergente, mis ei sisalda vaatlusalust toodet. Selle tõenäolisema stsenaariumi puhul kasvavad koostööd tegevate kasutajate kulud vaid protsendi murdosa võrra. Teisisõnu – kasumlikkuse näitajaid arvestades on meetmete rakendamise mõju kasutajatele ebaoluline.

(110)

Eespool öeldu põhjal on selge, et meetmete kehtestamisel ei oleks kasutajatele märkimisväärset mõju ning seega on äärmiselt ebatõenäoline isegi tarbijahinna tõus.

(111)

Üldiselt eeldatakse, et liidu tootmisharu seisund võimaldab tal meetmetest kasu saada. Ennekõike saadakse kasu suuremast mastaabisäästust, sest tänu suuremale tootmis- ja müügimahule oleks tootmisvõimsuse rakendamine parem.

(112)

Eespool öeldut arvestades tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi suhtes Bosniast ja Hertsegoviinast ei mõjuta olulisel määral liidu kasutajaid ning on üldiselt liidu huvides.

(113)

Võttes arvesse eespool tehtud järeldusi dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada Bosniast ja Hertsegoviinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutised meetmed, et vältida edasise kahju tekkimist liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tõttu.

(114)

Ajutised dumpinguvastased meetmed peaksid olema piisavad selleks, et kõrvaldada liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju, ületamata seejuures tuvastatud dumpingumarginaale.

(115)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 5,9% käibest. See oli liidu tootmisharu kõigi toodete, sh vaatlusaluse toote kasumimäär uurimisperioodil. Kui võtta arvesse, et dumpinguhinnaga import mõjutas vaatlusaluse toote kasumlikkust, on selge, et nimetatud kasumimäär on mõistlik ja mitte liiga kõrge. Kaaluti ka liidu tootmisharu poolt aastatel 2005–2007 saavutatud kasumimäära kasutamist, kuid ettevõtete samasuguste toodete kasumimäär oli madal ning seda ei peetud elujõulisele tootmisharule tüüpiliseks. See tulenes asjaolust, et Bosnia import lõi kõnealuse kolme aasta jooksul liidu tootmisharu hinnad alla 10–20 %, ning see erinevus etendas aastalepingute üle peetavatel läbirääkimistel olulist rolli. Niisiis ei saa nimetatud kasumimarginaale pidada ELi turu tavatingimustes tüüpilisteks. Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks liideti eespool nimetatud kasumimarginaal tootmiskuludele.

(116)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu samasuguste toodete mittekahjustava müügihinnaga liidu turul. Selles võrdluses kindlakstehtud erinevus väljendati protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast. Sel viisil arvutatud hindade allalöömise marginaal oli 31,5 %.

(117)

Eespool öeldut arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 leitakse, et Bosniast ja Hertsegoviinast pärit impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed tuvastatud dumpingumarginaali tasemel.

(118)

Eelneva alusel peaks Bosnia ja Hertsegoviina puhul kehtestatav ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr olema 28,1 %.

(119)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva määruse eesmärkidel tollimaksu kehtestamise kohta tehtud järeldused on esialgsed ning võivad vajada läbivaatamist lõpliku tollimaksu kehtestamiseks,