17.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/1

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/2004 (2) muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit teatava polüetüleentereftalaadi (edaspidi „PET”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik” või „Hiina”) pärit impordi suhtes kehtestatud tollimaksumäärad ulatusid kuni 22,9 %ni, seega oli tollimaks kuni 184 eurot tonni kohta.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 4 kohast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist muutis nõukogu määrusega (EÜ) nr 2167/2005 (3) määrust (EÜ) nr 1467/2004.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (4) sai komisjon 13. mail 2009 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 % liidu PETi kogutoodangust.

(4)

Aegumise läbivaatamise taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega otsustas komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Seetõttu andis komisjon 18. augustil 2009. aasta algatamisteates (edaspidi „algatamisteade”) (5) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Tuleb märkida, et 3. septembril 2009 teatas komisjon veel dumpinguvastase menetluse algatamisest (6) kooskõlas algmääruse artikliga 5 ja subsiidiumidevastase menetluse algatamisest (7) kooskõlas nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (8) artikliga 10 Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava PETi impordi suhtes.

(7)

29. septembril 2010 avaldatud määrusega (EL) nr 857/2010 (9) kehtestas nõukogu Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit teatava polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Samal ajal lõpetas komisjon dumpinguvastase menetluse (10).

(8)

Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon andis meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada taotluse esitanud tootjatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele importijatele/ettevõtjatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, eksportivatele tootjatele ning asjaomaste ekspordiriikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Arvestades liidu tootjate, eksportivate tootjate ja importijate suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eespool nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(12)

Küsitud teabe esitas 14 liidu tootjat, kes nõustusid ka valimis osalema. Lähtudes koostööd teinud liidu tootjate esitatud teabest, moodustas komisjon valimi viiest liidu tootjast, kelle müük moodustas 65 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist sõltumatutele klientidele liidus.

(13)

Kuna küsitud teabe esitas ainult kaks Hiina eksportivat tootjat, ei olnud vaja valimit moodustada.

(14)

Küsitud teabe esitas ainult üks importija, kes nõustus ka valimis osalema. Seega sõltumatute importijate puhul ei olnud vaja valimit moodustada.

(15)

Komisjon saatis küsimustiku valimisse kaasatud liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevalt asjaomastele kasutajatele ja tarnijatele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid. Küsimustik saadeti ka teadaolevatele tootjatele USAs (edaspidi „kavandatud võrdlusriik”).

(16)

Küsimustikule esitasid vastused viis valimisse kaasatud liidu tootjat, seitse liidu kasutajat, kolm tooraine tarnijat ja kaks USA tootjat. Lisaks esitasid seitse koostööd teinud liidu tootjat nõutud üldandmed kahju analüüsimiseks. Hiina eksportivatelt tootjatelt küsimustiku vastuseid ei saadud.

(17)

Uurimise käigus ei suutnud üks viiest valimisse kaasatud liidu tootjast esitada kogu nõutavad teavet, mistõttu lõplikku valimisse kaasati neli äriühingut, kelle müük moodustas 47 % kõikide koostööd teinud tootjate müügist.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(19)

Vaatlusalune toode on sama kui esialgses uurimises, st Hiinast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO standardile 1628-5 on vähemalt 78 ml/g ning mis kuulub praegu CN-koodi 39076020 alla.

(20)

Läbivaatamise menetluse käigus leidsid kinnitust esialgse uurimise järeldused, et vaatlusalune toode, eksportivate tootjate toodetud ning omamaisel turul või kolmandates riikides müüdud tooted ning liidu tootmisharu toodetud ja müüdud tooted on samasuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste ning kasutusvaldkondadega. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid algmääruse artikli 1 lõikele 4 vastavalt samasuguste toodetena.

(21)

Nagu eespool selgitatud, ei olnud Hiina eksportivate tootjate puhul vaja valimit moodustada.

(22)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas olemasolevate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(23)

Arvestades, et vaatlusalust toodet ei impordita Hiinast liitu olulistes kogustes, ei saanud teha dumpingu kohta põhjendatud järeldusi. Seega Hiina ekspordihindade põhjal dumpingut ei arvutatud, vaid keskenduti uurimisel üksnes dumpingu kordumise tõenäosusele.

(24)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud käesoleva uurimise käigus koostööd, siis kooskõlas algmääruse artikliga 18 tehti allpool esitatud järeldused kättesaadavatele andmetele toetudes, täpsemalt Eurostatilt saadud ja läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal.

(25)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, siis kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 võrreldi kolmanda turumajandusriigi omamaiseid müügihindu Hiinast kolmandasse riiki suunatud ekspordi hindadega.

(26)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, tuleb vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(27)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina USAd ja huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma märkused. Üheltki isikult ei saadud kõnealuses küsimuses mingeid märkusi või vastuväiteid. USAd kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises. Seetõttu jõuti järeldusele, et USA on sobiv võrdlusriik.

(28)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, st USA turul tavapärase kaubandustegevuse käigus tootetüüpide eest makstud või makstavate hindade alusel.

(29)

Selle tulemusena määrati normaalväärtuseks koostööd tegeva USA tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(30)

Kõigepealt tehti kindlaks, kas USA mõlema koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul sõltumatutele tarbijatele on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas kõnealuse müügi maht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote kogu eksportmüügist liitu. USA mõlema tootja omamaist müüki peeti uurimisperioodil piisavalt tüüpiliseks.

(31)

Seejärel uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti USA turul müüdud samasuguse toote puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(32)

Kuna samasuguse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 % samasuguse toote müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(33)

Nagu eespool selgitatud, kuna kõnealust toodet ei impordita märkimisväärses koguses ja kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, vaadeldi ekspordihinda lähtuvalt Hiina ekspordistatistika kättesaadavatest andmetest Hiinast pärit ekspordi mahu ja väärtuse kohta kolmel tähtsamal eksporditurul (Jaapan, Ukraina, USA), sest see oli algmääruse artikli 18 kohaselt parim kättesaadav teave. Eksport nendele turgudele moodustas ligikaudu 50 % vaatlusaluse toote Hiinast pärit ekspordist.

(34)

Hiina ekspordistatistika andmetest selgus, et ekspordihind eespool nimetatud kolmandatesse riikidesse oli väiksem kui Hiina puhul kehtestatud normaalväärtus. Uurimisel tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see hinnaerinevus üldiselt vahemikus 14–38 %. See osutab liitu suunduva ekspordi dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete tühistamise korral.

(35)

Muu teabe puudumisel tootmise ja tootmisvõimsuse kohta lähtuti analüüsimisel kooskõlas algmääruse artikliga 18 läbivaatamistaotluses esitatud teabest.

(36)

Toetudes kättesaadavatele andmetele ning vastupidist tõendavate andmete puudumisel leiti, et Hiina tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutati ligikaudu 72 % tootmisvõimsusest. Vaba tootmisvõimsus oli seega märkimisväärne ning ületas 700 000 tonni. Kasutades vaba tootmisvõimsust, suudaks Hiina toodang katta kuni 23 % liidu tarbimisest.

(37)

Kuna eelduste kohaselt kasvab Hiina tootmisvõimsus palju kiiremini kui omamaine nõudlus, suunatakse suur osa suurenenud tootmismahust tõenäoliselt ekspordiks.

(38)

Võttes arvesse, et uurimisaluse toote ekspordihinnad Hiina peamistel eksporditurgudel on väiksemad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks määratud normaalväärtus, ning võttes arvesse vaba tootmisvõimsuse suurenemist, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral suureneb dumpinguhindadega ekspordi maht Hiinast Euroopa Liitu.

(39)

Võttes arvesse eespool esitatut, kordub dumping tõenäoliselt meetmete tühistamise korral.

(40)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet 17 liidu tootjat. Seetõttu käsitatakse nende tootjate toodangut (mis määrati kindlaks koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabe ja muude liidu tootjate puhul läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal) liidu toodanguna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(41)

Nendest 17 tootjast 12 tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Selgus, et nende 12 tootja arvele langes põhiosa samasuguse toote kogutoodangust liidus, käesoleval juhul enam kui 80 %. Seepärast moodustavad kõnealused 12 koostööd teinud tootjat liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”. Ülejäänud liidu tootjatele viidatakse edaspidi kui „muudele liidu tootjatele”. Kõnealused muud liidu tootjad ei ole taotlust aktiivselt toetanud ega olnud ka selle vastu.

(42)

Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(43)

Tuleb märkida, et ELi polüetüleentereftalaadi turul on suhteliselt palju tootjaid, kes on tavaliselt koondunud suurematesse tootjate rühmadesse, mille peakorterid asuvad väljaspool ELi territooriumi. Turg on praegu konsolideerumas viimasel ajal toimunud ülevõtmiste ning äriühingute tegevuse lõppemise tõttu. Näiteks sulgesid Tergal Fibers (Prantsusmaa), Invista (Saksamaa) ja Artenius (Ühendkuningriik) 2009. aastal polüetüleentereftalaati tootvad tehased ning Indorama võttis üle endised Eastmani tehased Ühendkuningriigis ja Madalmaades.

(44)

Liidu tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta liidu turul ning muude liidu tootjate puhul läbivaatamistaotlusel põhinevad hinnangud.

(45)

Uurimisaluse toote tarbimine liidus suurenes 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %. 2007. aastal kasvas nõudlus 8 %, seejärel vähenes pisut 2007. ja 2008. aasta vahelisel ajal (2 protsendipunkti) ning suurenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 5 protsendipunkti.

Tabel 1

(46)

Vaatlusalusel perioodil püsis vaatlusaluse toote ELi suunatud dumpinguhinnaga impordi maht suhteliselt madalal tasemel ning isegi vähenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli sellise impordi maht 13 483 tonni, mis vastas 0,4 % turuosale. 2006. ja 2008. aasta vahel oli Hiinast pärit impordi hind stabiilne, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes CIF-hind järsult 897 euroni tonni eest, st 12 protsendipunkti võrreldes 2008. aasta hinnaga.

Tabel 2

(47)

Nagu selgitatud eespool põhjenduses 6 jj, toimus käesoleva läbivaatamisega paralleelselt ka dumpingu- ja subsiidiumidevastane menetlus Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit PETi impordi suhtes.

(48)

Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit ELi suunatud impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 304 202 tonnini, mis vastas 10,2 % turuosale. Kõnealuse impordi hind oli isegi madalam kui Hiinast pärit impordi hind.

Tabel 3

(49)

Korea Vabariigi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud alates aastast 2000. Kahe Korea äriühingu suhtes kohaldatakse nullmääraga dumpinguvastast tollimaksu ning uurimise käigus selgus, et Korea Vabariigist pärit impordi maht on jätkuvalt suur ja vaatlusalusel perioodil kasvas see märkimisväärselt. Koreast pärit import suurenes 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 150 % ning selle turuosa kasvas 3,5 %-lt 2006. aastal 7,7 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 4

(50)

Koreast pärit impordi keskmine hind jäi üldiselt liidu tootjate keskmistest hindadest veidi allapoole. Samas oli Koreast pärit impordi hind kõrgem kui Hiinast pärit impordi keskmine hind.

(51)

Muudest eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit vaatlusaluse toote ELi suunatud impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil pisut ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 428 396 tonnini, mis vastas 14,3 % turuosale. Kõnealuse impordi hind on suhteliselt kõrge, see on kõrgem kui Hiinast või paralleelse uurimisega hõlmatud riikidest pärit impordi hind ning samuti kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind.

Tabel 5

(52)

Eeltoodust võib järeldada, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(53)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi vältel mõjutanud majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(54)

2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes liidu tootmine 4 %. Täpsemalt, 2007. aastal suurenes see 5 % ulatudes ligikaudu 2 570 000 tonnini, seejärel vähenes 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga järsult 10 protsendipunkti ning suurenes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 1 protsendipunkti, jõudes ligikaudu 2 300 000 tonnini.

Tabel 6

(55)

Liidu tootjate tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Täpsemalt suurenes see 2007. aastal 1 %, kasvas 2008. aastal veel 5 protsendipunkti ning lõpuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti.

Tabel 7

(56)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2006. aastal 83 %, 2007. aastal suurenes see 87 %ni, kuid langes 2008. aastal 75 %-le ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõigest 69 %. Rakendusastme vähenemine 2008. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil näitab tootmise vähenemist ja tootmisvõimsuse suurenemist kõnealusel perioodil.

(57)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele liidu turul vähenes pisut vaatlusalusel perioodil. 2007. aastal suurenes müük 5 %, kuid järgneval aastal langes see veidi allapoole 2006. aasta taset ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli müük 3 % väiksem kui 2006. aastal, seega 2 100 000 tonni. Võttes arvesse varude piiratust, kajastab müügi areng hästi tootmise arengut.

Tabel 8

(58)

Vaatlusalusel perioodil kaotasid liidu tootjad 10 protsendipunkti turuosast, mis vähenes 85 %-lt 2006. aastal 75 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealune turuosa kaotus kajastab asjaolu, et tarbimise suurenemisest hoolimata vähenes liidu tootmisharu müük vaatlusalusel perioodil 3 %. Tuleb märkida, et selline langustendents oli jälgitav ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul.

Tabel 9

(59)

2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal, mil liidu tarbimine suurenes 11 %, vähenes liidu tootjate müügimaht liidu turul 3 % ja liidu tootjate turuosa langes 10 protsendipunkti. Seega võib järeldada, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(60)

2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes liidu tootjate tööhõive tase 15 %. 2006. aastal oli töötajaid 2 400, 2007. aastaks langes see arv 2 100-ni (langus seega 13 %) ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2008. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Töötajate arvu vähenemine 2007. aastal kajastab mitme liidu tootja ümberkorraldusmeetmeid.

Tabel 10

(61)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tootmine vähenes seega aeglasemalt kui tööhõive tase, mis omakorda näitab liidu tootjate tõhususe kasvu. See oli eelkõige nähtav 2007. aastal, kui tööhõive tase vähenes, samal ajal kui tootmine kasvas ning tootlikkus oli 21 % võrra kõrgem kui 2006. aastal.

Tabel 11

(62)

Liidu tootjate aastane keskmine müügihind liidu turul sõltumatutele klientidele püsis 2006. ja 2008. aasta vahel stabiilsena tasemel 1 100 eurot tonni kohta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes keskmine aastane müügihind 12 % ja oli 977 eurot tonni kohta. Keskmine aastane müügihind ei kajasta polüetüleentereftalaadi hinna kõikumist kuu ega päeva lõikes Euroopa (ja maailma-) turul, kuid see kajastab piisaval määral vaatlusaluse perioodi suundumusi. Polüetüleentereftalaadi müügihinna muutused kajastavad tavaliselt selle peamiste toormaterjalide (puhas tereftaalhape (PTA) ja monoetüleenglükool (MEG)) hindade liikumist, kuna need ained moodustavad kuni 80 % polüetüleentereftalaadiga seotud kogukuludest.

Tabel 12

(63)

Tuletatakse meelde, et Hiinast pärit PETi impordi praeguse väga väikese mahu tõttu dumpingut ei arvutatud. Nagu põhjenduses 39 märgitud, on kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda ja tootmisvõimsuse ülejääki arvesse võttes tõenäoline, et dumping kordub. Seoses toibumisega varasemast dumpingust on oluline meelde tuletada, et pärast lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärit impordi suhtes tuli liidu tootmisharul võistelda Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit subsideeritud impordiga, mille suhtes kehtestati ajutine tasakaalustav tollimaks 2010. aasta juunis (11). Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(64)

Valimisse kaasatud tootjate lõppvarude tase vähenes 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %. Tuleb märkida, et varud moodustavad vähem kui 5 % aasta toodangust ning seepärast ei ole see näitaja kahjuanalüüsi seisukohast eriti oluline.

Tabel 13

(65)

Aastased tööjõukulud kasvasid 2006. ja 2007. aasta vahelisel ajal 11 %, seejärel vähenesid 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel 9 protsendipunkti, jõudes 2006. aasta tasemele. Kokkuvõttes püsisid tööjõukulud seega stabiilsena.

Tabel 14

(66)

Vaatlusalusel perioodil püsis valimisse kaasatud tootjate samasuguse toote liidu turul sõltumatutele klientidele toimunud müügi kulutasuvus (väljendatuna protsendina netomüügist) negatiivsena ning langes – 6,9 %-lt – 7,5 %-ni. Valimisse kaasatud tootjate kulutasuvuse seis paranes 2007. aastal, kui netokahjum moodustas üksnes – 1,5 % netomüügist, kuid kahjum suurenes järsult 2008. aastal ning jõudis – 9,3 %-ni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord pisut paranes.

Tabel 15

(67)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Aastal 2006 oli investeeringutasuvuse tase – 9,6 % ja aastal 2007 suurenes see – 3,1 %-ni. 2008. aastal vähenes see – 16,8 %-ni ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes jälle – 12,3 %-ni. Üldiselt oli investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil püsivalt negatiivne ning vähenes vaatlusalusel perioodil 2,7 protsendipunkti.

(68)

Äritegevuse puhaskäive oli 2006. aastal negatiivne (– 18,5 miljonit eurot). Olukord paranes märkimisväärselt 2007. aastal, kui käive oli positiivne (19,5 miljonit eurot), kuid halvenes järsult 2008. aastal (– 42 miljonit eurot), enne kui jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – 11 miljoni euroni. Kokkuvõttes rahakäive vaatlusalusel perioodil suurenes, kuid jäi siiski negatiivseks.

(69)

Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks ilmnenud raskusi kapitali kaasamisega, peamiselt on see seotud asjaoluga, et osa tootjatest on koondunud suurematesse rühmadesse.

Tabel 16

(70)

Ajavahemikul 2006–2007 vähenesid valimisse kaasatud äriühingute aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse 34 %, ajavahemikul 2007–2008 veel 59 protsendipunkti ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2008. aastaga veel pisut. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 96 % võrra. Sellist järsku investeeringute vähenemist võib osaliselt seletada asjaoluga, et 2006. ja 2007. aastal soetati uued tootmisliinid, mille abil loodeti suurendada tootmisvõimsust.

Tabel 17

(71)

Investeeringute madal tase 2008. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on ilmselt seotud liidu tootmisharu praeguse ebakindla rahalise olukorraga.

(72)

Makromajanduslike andmete analüüs näitab, et liidu tootjate toodang ja müük vähenesid vaatlusalusel perioodil. Kõnealune vähenemine ei olnud iseenesest märkimisväärne, kuid tuleb tähele panna, et kuigi 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal nõudlus kasvas, vähenes liidu tootjate turuosa 10 protsendipunkti, jõudes 75 % tasemele.

(73)

Samal ajal osutavad olulised mikromajanduslikud näitajad, et valimisse kaasatud liidu tootjate majanduslik olukord halvenes märgatavalt. Kulutasuvus ja investeeringutasuvus püsisid negatiivsena ning kokkuvõttes langesid veelgi 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Vaatamata üldisele positiivsele arengule, jäi ka rahavoog läbivaatamisega seotud uurimisperioodil negatiivseks.

(74)

Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et liidu tootmisharu kannab jätkuvalt olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses ning tootmisharu olukord on ebakindel ja haavatav ning kaugel tasemest, mida oleks võinud oodata esialgse uurimise ajal tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral.

(75)

Nagu märgitud põhjenduses 38, on Hiina eksportivatel tootjatel märkimisväärselt palju vaba tootmisvõimsust ja kindel võimalus suurendada liidu turule suunatud ekspordi mahtu.

(76)

Hiinast pärit PETi CIF-hind kolmandates riikides oli väiksem kui liidu tootmisharu keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tuleb märkida, et erinevus ei olnud suur ning võttes arvesse, et kõnealuse impordi suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära ja teatavaid impordijärgseid makse, ei oleks see põhjustanud liidu tootmisharu hindade allalöömist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tuleb siiski rõhutada, et põhjenduses 6 nimetatud paralleelselt toimunud subsiidiumidevastase menetluse käigus selgus, et Iraanist, Pakistanist ja Araabia Ühendemiraatidest pärit subsideeritud import surus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinna märkimisväärselt alla. Asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindade allalöömist ei toimunud, ei tähenda, et Hiinast pärit import ei kahjustaks tootmisharu hinnataset.

(77)

Hiinast pärit impordi praeguse hinna võrdlemisel mittekahjustava hinnatasemega selgub, et Hiinast pärit impordi hind oleks liidu tootmisharu (mittekahjustavast) turuhinnast madalam. Seega juhul, kui Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata, avaldaks Hiinast pärit väidetava dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine liidu tootmisharule veelgi tugevamat survet ning põhjustaks kahju.

(78)

Võttes arvesse Hiina PETi tootjate vaba tootmisvõimsust ning asjaolu, et Hiina eksportijad soovivad tõenäoliselt tagasi saada oma kaotatud turuosa, kaasneks meetmete tühistamisega ilmselt ekspordihinna langus. See tugevdaks hinnasurvet ning mõjutaks ilmselt negatiivselt ühenduse juba niigi ebakindla ja kahju kannatava tootmisharu olukorda.

(79)

Kuigi impordi piiratud mahu tõttu vaatlusalusel perioodil mõjutas Hiinast pärit import liidu tootmisharu praegust ebakindlat olukorda vaid vähesel määral, siis pärast meetmete tühistamist muutub olukord tõenäoliselt täielikult. Kui meetmed tühistataks ning liidu tootmisharu peaks vastu seisma Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenevale mahule, halveneks tootmisharu juba niigi nõrk rahaline olukord ning kahju suureneks veelgi.

(80)

Sellest lähtuvalt järeldatakse, et Hiina suhtes kohaldatavate meetmete tühistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise.

(81)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus liidu huvidega tervikuna. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks.

(82)

Tuletatakse meelde, et esialgsel uurimisel leiti, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna käesolev uurimine on läbivaatamine, mistõttu analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, on seega võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(83)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole praegusel juhul liidu huvides.

(84)

Asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võimaldab liidu tootmisharul saavutada mõistliku kasumlikkuse taseme ning vältida liidu tootmisharu turult välja tõrjumist Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu märkimisväärse suurenemise korral. On olemas suur tõenäosus märkimisväärse ulatusega kahjustava dumpingu tekkeks, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamine jätkuks.

(85)

Seega saab teha järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine Hiinast pärit impordi suhtes oleks selgelt liidu tootmisharu ja liidu muude tootjate huvides.

(86)

Nagu eespool märgitud, esitas valimi moodustamisel mõningat teavet vaid üks importija. Kõnealune importija oli kindlalt vastu igasugusele meetmete säilitamisele, kuigi ta ise Hiinast ei importinud. Seega jõuti järeldusele, et meetmete kohaldamise jätkamine Hiinast pärit impordi suhtes ei mõjuta märkimisväärselt kõnealuse importija tegevust.

(87)

Ükski teine importija olulist teavet ei esitanud. Arvestades seda, et jätkus import muudest riikidest, mille suhtes kehtivad praegu dumpinguvastased tollimaksud, ning ka riikidest, mille suhtes mingeid dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata (nt Omaan, USA, Brasiilia), jõuti järeldusele, et importijad saavad jätkata hankimist alternatiivsetest tarneallikatest.

(88)

Võttes arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad meetmed mõjutavad märkimisväärselt importijaid, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid olulisel määral.

(89)

Kolm toorainetarnijat (kaks PTA tarnijat ja üks MEGi tarnija) tegi uurimise käigus koostööd ning esitas küsimustiku vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Nende Euroopas asuvates ettevõtetes töötas ligikaudu 700 töötajat, kes olid seotud PTA/MEGi tootmisega.

(90)

Koostööd teinud PTA tootjad esindavad ligikaudu 50 % valimisse kuulunud liidu tootjate PTA ostudest. PTA tootjad sõltuvad suurel määral polüetüleentereftalaadi tootjatest, kes on nende peamised kliendid. Polüetüleentereftalaadi madalad hinnad toovad kaasa ka PTA hinna alanemise ning väiksemad marginaalid PTA tootjate jaoks. Seepärast jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine polüetüleentereftalaadi dumpinguhinnaga impordi suhtes oleks PTA tootjatele kasulik.

(91)

Koostööd teinud MEGi tarnija puhul moodustab MEG vähem kui 10 % tema kogukäibest. Tuleb märkida, et polüetüleentereftalaadi tootmine ei ole MEGi ainus ega ka peamine kasutusvõimalus ja MEGi tootjad sõltuvad seega veelgi vähem olukorrast polüetüleentereftalaadi tootmisel. Sellest hoolimata võivad raskused polüetüleentereftalaadi tootmises avaldada MEGi tarnijatele piiratud mõju vähemalt lühikese või keskpika ajavahemiku jooksul.

(92)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes oleks toorainetarnijate huvides.

(93)

Käesoleva menetlusega hõlmatud polüetüleentereftalaati (mille viskoossuskoefitsient on vähemalt 78 ml/g, nn pudeli tüüp) kasutatakse peamiselt vee- ja muude jookide pudelite tootmiseks. Selle kasutamine muude pakendite (tahke toidu ja pesuvahendite pakendid) ja plaatide tootmiseks areneb, kuid on veel suhteliselt piiratud. Pudelite valmistamine polüetüleentereftalaadist on kaheastmeline: i) kõigepealt valmistatakse eelvorm, süstides sellesse polüetüleentereftalaati ning ii) hiljem eelvormi kuumutatakse ja see puhutakse pudeliks. Pudelite valmistamine võib toimuda integreeritud protsessina (sama äriühing ostab polüetüleentereftalaadi, valmistab eelvormid ja puhub need pudeliteks) või piirneda üksnes teise astmega (eelvormide pudeliks puhumine). Eelvormide transport on nende väiksuse ja tiheduse tõttu suhteliselt lihtne, samas tühjad pudelid on ebastabiilsed ning nende suuruse tõttu on nende vedu väga kallis.

(94)

Villijad täidavad polüetüleentereftalaatpudelid vee ja/või muude jookidega. Villijad on polüetüleentereftalaadi äriga tihti seotud kas integreeritud pudelivalmistamisprotsessi kaudu või on neil töötlemislepingud alltöövõtulepingu sõlminud töötlejate ja/või pudelivalmistajatega, kelle jaoks nad lepivad tootjaga kokku polüetüleentereftalaadi hinna („soft tolling”) või kellele nad ostavad polüetüleentereftalaati oma pudelite jaoks („hard tolling”).

(95)

Seega saab eristada kaht kasutajate rühma:

(96)

Käesoleva uurimise käigus võeti ühendust rohkem kui 70 kasutajaga, kuid ainult seitse neist (töötlejad ja villijad) otsustasid teha koostööd ja täita küsimustikud.

(97)

Selgus, et koostööd teinud kasutajad importisid asjaomasest riigist PETi vaid tühises koguses ning hankisid seda enamasti liidu tootjatelt ja/või muudest riikidest.

(98)

Võttes arvesse, et alternatiivsed tarneallikad jäävad ka edaspidi alles ning kasutajad importisid vaatlusalust toodet Hiinast praegu vaid väga väikeses mahus, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine Hiinast pärit impordi suhtes ei avalda liidu kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju.

(99)

Pärast põhiliste asjaolude ning kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal kavatseti esitada soovitus säilitada kehtivad meetmed, esitasid mõned huvitatud isikud, eelkõige kasutajad, oma märkused.

(100)

Läbivaatamist taotlenud liidu tootjad nõustusid põhimõtteliselt uurimistulemustega, eelkõige liidu huvisid käsitlevate järeldustega.

(101)

Teiselt poolt väljendasid seitse kasutajat ja üks kasutajate ühendus oma tugevat vastuseisu kehtivate dumpinguvastaste meetmete taaskehtestamisele, väites, et komisjoni uurimistulemustes, mis käsitlesid liidu huvisid, on tõsiseid puudusi ja ebatäpsusi; samas ei esitanud nad mingeid tõendeid, mis põhjendanuks nende väidet.

(102)

Võttes arvesse tõendite puudumist komisjoni uurimistulemuste väidetavate ebatäpsuste kohta, lükatakse need väited põhjendamatuse tõttu tagasi.

(103)

Pärast uurimistulemuste teatavakstegemist väljendas ka koostööd teinud importija oma tugevat vastuseisu meetmete taaskehtestamisele.

(104)

Huvitatud isik väitis, et komisjon ei võtnud PETi kasutavate tootmisharude huve nõuetekohaselt arvesse ning väidetavalt kahjustab võimalik PETi hinna tõus kasutajaid, kes ei saa suurenevaid kulusid edasi kanda.

(105)

Tuleb märkida, et see huvitatud isik ei suutnud selgitada, kuidas ja millises ulatuses võiks juba kehtivate meetmete säilitamine põhjustada PETi hinna tõusu liidu turul.

(106)

Lisaks märgitakse, et kasutajate võrdlemisi vähese koostöö tõttu käesoleva uurimise käigus puudub teave selle kohta, et meetmete pikendamisel oleks kasutajatele ebaproportsionaalne mõju.

(107)

Lähtudes olemasolevast teabest, jõuti seega järeldusele, et meetmete säilitamisel puudub ebaproportsionaalne negatiivne mõju PETi hinnale ELis ning seega lükatakse tagasi importija väide negatiivse mõju kohta tarbijatele.

(108)

Sama huvitatud isik väitis, et komisjon ei uurinud kehtivate meetmete säilitamise mõju PETi kasutavale pakendamistööstusele ning et liidu huvi käsitlev analüüs on seega puudulik ja ebatäpne.

(109)

Vastuseks märgitakse, et pärast läbivaatamise algatamist esitas vajalikud andmed ainult seitse kasutajat ning käesoleva menetluse käigus kättesaadav teave ei võimaldanud analüüsida liidu kõnealuse kasutajarühma huve.

(110)

Nagu eespool põhjendustes 101 ja 102 märgiti, ei olnud pakendamisettevõtete poolt pärast uurimistulemuste teatavakstegemist esitatud märkused põhjendatud ning neid ei saanud kasutada põhjalikuma analüüsi koostamiseks pakendamistööstuse kohta.

(111)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(112)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Esildisi ja märkusi võeti vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse.

(113)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärit PETi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(114)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse ainult nimetatud äriühingute, seega mainitud konkreetsete juriidiliste isikute poolt toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole artikli 1 lõikes 2 konkreetselt nimetatud, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende osas kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(115)

Taotlused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks (näiteks pärast äriühingu nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (12) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,