(1)

Määrusega (EL) nr 377/2010 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „vaatlusalune riik”) pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes.

(2)

Tuletatakse meelde, et dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu ((CEFIC) edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % asjaomase toote kogutoodangust liidus.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitasid mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Sel eesmärgil tehti uued kontrollkäigud järgmistesse äriühingutesse:

liidu tootjad:

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(7)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 14–17.

(8)

Liidu tootmisharu tõi taas esile oma reservatsioonid seoses Hiina RV eksportiva tootja Shandong Kaison Biochemicali suhtes kohaldatava turumajandusliku kohtlemisega, ent ei esitanud uusi andmeid nende põhjenduseks.

(9)

Lisamata tõendeid väitis liidu tootmisharu ka seda, et kuiva naatriumglükonaadi tootmiseks kasutatav tooraine on Hiina RVs käibemaksuvaba ja et ostja saaks oma ostudelt tagasi „virtuaalse käibemaksu” 13–17 % ulatuses. Sellega seoses tehti kindlaks, et kuiva naatriumglükonaadi tootmisel on tooraine (teraviljatärklis) ostetud mitmelt tööstuslikult tarnijalt, kes töötlevad teravilja (põllumajandustoode), et saada teraviljatärklist. Kontrolliti teraviljatärklise hindu maailma suuremates piirkondades ja leiti, et Hiina RV teraviljatärklise kasutajad ei ole saanud seda toodet soodsama hinnaga. Lisaks kontrolliti mitmeid teraviljatärklise ostuarveid ja kõigis neis oli ära märgitud käibemaks. Puudusid tõendid, et ostudelt oleks „virtuaalne käibemaks” tagasi makstud. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(10)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 18–21.

(11)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 22–25.

(12)

Kuna võrdlusriigi kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 26–32.

(13)

Tuleks selgitada, et ajutise määruse põhjendustes 33–38 kirjeldatud meetodi kohaldamise tulemusel ei arvutatud normaalväärtust nii, nagu on sätestatud kõnealuse määruse põhjenduses 39, st lähtuvalt kõigi müügitehingute tegelikust hinnast siseturul, vaid üksnes kasumliku müügi pealt, sest kasumliku müügi maht moodustas kogumüügi mahust 80 % või vähem.

(14)

Kuna puuduvad täiendavad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodi kohta äriühingu puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 33–38.

(15)

Kuna puuduvad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodi kohta äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 40 ja 41.

(16)

Kuna ekspordihinna arvutamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 42.

(17)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 43 ja 44.

(18)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 45–50.

(19)

Lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Tabel 1

(20)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 51–53.

(21)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 54 ja 55.

(22)

Tuleb märkida, et nagu on kirjeldatud käesoleva määruse põhjenduses 34, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist liidu tootmisharu müügi väärtusesse mõningad parandused. See muutus ei mõjutanud aga hindade allalöömise marginaale, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 59. Seega kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 56–59.

(23)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks Hiina RV eksportiv tootja esialgsed järeldused, väites, et mõned peamised kahjunäitajad näitasid 2008. aasta uurimisperioodi vahel positiivset arengutendentsi.

(24)

Kõigepealt tuleks märkida, et kui ka teatavad kahjunäitajad näitasid 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel teatavat positiivset arengutendentsi (näiteks tootmismaht, turuosa ja investeeringud), siis teised näitajad näitasid negatiivset arengutendentsi (näiteks müügimahud ja -hinnad, samuti kasumlikkus). Siinkohal märgitakse, et algmääruse artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et hindamisel kas liidu tootmisharu on kahju kannatanud, ei ole määravaks üks või mitu kahjunäitajat.

(25)

Vaatlusalune periood hõlmab ajavahemikku 2005. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Sel ajal näitas enamik kahjunäitajaid selgelt negatiivset arengutendentsi olulise kahju tõttu uurimisperioodil. Teatav positiivne areng teatavate kahjunäitajate puhul selle ajavahemiku viimasel aastal ei muuda olulist kahju olematuks.

(26)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kontrolliti liidu tootmisharu kahelt teiselt müügifiliaalilt saadud küsimustike vastuseid nende äriühingute valdustes (nagu on märgitud põhjenduses 4).

(27)

Nende kontrollimiste tulemusena kohandati veidi siseturul toimunud kogumüügi väärtust ja tootmiskulu. Seega muudeti ka kasumlikkuse näitajat vastavalt. Siiski ei olnud neil muudatustel mingit mõju hindade ja kasumlikkuse suundumustele ja indeksitele, mis olid esialgselt esitatud ajutise määruse põhjendustes 66 ja 68 ning tabelites 5 ja 7.

(28)

Seega on esialgselt tehtud järeldused, st et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses, kinnitust leidnud ja käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–79.

(29)

Täiendavate märkuste puudumisel põhjuslike seoste kohta, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 80–96.

(30)

Üks koostööd tegev kasutaja märkis, et mis tahes kulude kasvu ei saa nii lihtsalt lõpptarbijale üle kanda, seetõttu mõjutaks tollimaks kasumlikkust olulisel määral.

(31)

Uurimisel siiski selgus, et selle kasutaja kasumimarginaalid olid kõrged nii üldiselt kui ka tema paljude toodete puhul. Selle kasutaja toodetud enamiku toodete puhul ei olnud eeldatav kulude kasv kuigi suur, sest kuiva naatriumglükonaadi osa tootmise kogukuludest oli väike, ning seega leiti, et üldjuhul on võimalik eeldatavat kulude kasvu nii hajutada, et üldine kasumlikkus oluliselt ei muutu. Kõnealune kasutaja rohkem tõendeid ega infot oma väite toetuseks ei esitanud. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(32)

Kuna liidu huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 97–107.

(33)

Mittekahjustava hinna lõplikuks kindlaksmääramiseks kasutati sama meetodit, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 111–113.

(34)

Kuid nagu eelnevalt põhjenduses 27 märgitud, tehti pärast liidu tootmisharu kohta saadud täiendavate andmete kontrollimist mõned parandused kodumaise kogumüügi väärtuse, tootmise kogukulude ja kasumlikkuse osas.

(35)

Kuna ei ole esitatud muid märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 108–113.

(36)

Eelöeldut silmas pidades järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks Hiina RVst pärit kuiva naatriumglükonaadi impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb neist on madalam, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(37)

Kavandatavad lõplikud dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised.

Tabel 2

(38)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(39)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(40)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tohiks üleriigilist tollimaksu määra kohaldada üksnes koostööst hoiduvate eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(41)

Arvestades tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest väiksemad, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra.

(42)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed.

(43)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(44)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,