(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) (edaspidi „algmäärus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra 9,9 %.

(2)

2008. aasta augustis esitati komisjonile osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotlus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotlus valmis 2008. aasta detsembris. Üksnes dumpingu uurimist käsitleva taotluse esitas Ukraina eksportiv tootja Eurogold Industries Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”). Taotluse esitaja tegi uurimise käigus koostööd ning uurimise tulemused ja järeldused on sätestatud esialgses määruses (edaspidi „esialgne uurimine”). Taotluse esitaja suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 9,9 %; tegemist on vaatlusaluse toote ainsa teadaoleva tootjaga Ukrainas.

(3)

Oma taotluses väitis taotluse esitaja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 9. aprillil 2009Euroopa Liidu Teatajas (3) (edaspidi „algatamisteade”) ja alustas uurimist.

(5)

Vahepealses läbivaatamises uuritav toode on sama kui alguurimises, st Ukrainast pärit triikimislauad koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest, mis on tavaliselt deklareeritud CN-koodide ex 3924 90 00 , ex 4421 90 98 , ex 7323 93 90 , ex 7323 99 91 , ex 7323 99 99 , ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 all.

(6)

Ukrainas toodetud ja müüdud ning liitu eksporditud toodetel on samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(7)

Komisjon teatas ametlikult liidu tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(8)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotluse esitaja valdustesse:

(9)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

(10)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotluse esitaja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, võrreldes tema liitu suunatud eksportmüügi kogumahuga. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote eksportmüügi kogumahust Euroopa Liitu. Leiti, et taotluse esitaja samasuguse toote üldine müügimaht omamaisel turul oli tüüpiline.

(11)

Iga tooteliigi puhul, mida taotluse esitaja müüb omamaisel turul ning mis on otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt piisavalt tüüpiline. Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui sõltumatutele tarbijatele suunatud vaatlusaluse tooteliigi müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(12)

Uuriti ka seda, kas iga tooteliigi omamaist müüki võib algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvaks. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(13)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist siseturul rohkem kui 80 % toimus tegelikest kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne või suurem keskmistest kaalutud tootmiskuludest, arvutati tooteliigi normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(14)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi uurimisperioodil toimunud ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega hinnaga.

(15)

Kui taotluse esitaja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, määrati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(16)

Normaalväärtuse arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule tegelikel andmetel taotluse esitaja samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(17)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, väitis taotluse esitaja, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär ei olnud vastavuses tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügi protsendiga, mistõttu teatavad arvutatud normaalväärtused olid liiga kõrged.

(18)

Väidet uuriti, kuid see leiti olevat alusetu, sest kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude protsendimäär on sama, mis esitati omamaise müügi kohta, ja see jääb samaks sellest sõltumata, kas müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus või mitte, sest seda väljendatakse protsendina käibest. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(19)

Taotluse esitaja ekspordimüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või sidusettevõtte kaudu, mis asub Šveitsis.

(20)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(21)

Kui ekspordimüük liitu toimus sidusettevõtte kaudu, mis tegeles liidus vabasse ringlusse lubatavate kaupade kõigi imporditoimingutega (st sidusimportijaga seotud toimingutega), määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, selle hinna põhjal, millega importtooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Seetõttu tehti kohandusi, et võtta arvesse kõik kulud, mis ilmnesid importimise ja edasimüümise vahel, ning kasum, et oleks võimalik kindlaks määrata usaldusväärne ekspordihind. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud uut teavet kasumi kohta, kasutati selleks sama kasumiprotsenti kui esialgses uurimises.

(22)

Taotluse esitaja väitis algmääruse artikli 11 lõike 10 alusel, et kui ekspordihind määratakse kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9, ei peaks makstavat dumpinguvastast tollimaksu kuluna maha arvestama, sest nende väitel kajastub see nõuetekohaselt edasimüügihindades.

(23)

Seoses sellega uuriti väidet toetavat tõendusmaterjali, mis koosnes mitmest müügihinnaarvutusest. Esitatud arvutused hõlmasid siiski vaid mõnda uurimisperioodil müüdud mudelit ja neist nähtus, et mitte kõigil juhtudel ei kajastunud dumpinguvastane tollimaks täiel määral müügihinnas. Seetõttu ei peetud esitatud materjali piisavaks, et tõendada dumpinguvastase tollimaksu kajastumist edasimüügihinnas. Sel põhjusel lükati väide tagasi ja sidusettevõtte kaudu liitu suunatud müügi ekspordihinna kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 arvestati dumpinguvastane tollimaks kuluna maha.

(24)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, kordas taotluse esitaja oma väidet. Siiski ei esitatud uusi tõendeid ega argumente, millega seda väidet toetada. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(25)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohandamisel nõuetekohaselt arvesse transpordi-, pakkimis-, krediidikulusid ja komisjonitasusid, kui see oli võimalik ja põhjendatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(26)

Pärast järelduste avaldamist leiti arvutusviga, mis tulenes pakkimiskulude teatavate kohanduste puhul kasutatud valest vahetuskursist. Viga parandati ja vastavalt sellele arvutati dumpingumarginaal uuesti.

(27)

Pärast seda, kui järeldused avaldati, väitis taotluse esitaja veel, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks jätta arvestamata kohandused, millest on teatatud seoses muu kui tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügiga, ning kuna kõnealuse tooteliigi puhul muu müügitegevus puudub, tuleks kasutada keskmisi kohandusi, mis on tehtud teiste tooteliikide müügi puhul, mis toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, sest vaid need kajastaks kulusid, mis sisaldusid müügi-, üld- ja halduskuludes, mida kasutati normaalväärtuse arvutamiseks.

(28)

Väidet uuriti, kuid seda ei võetud arvesse, sest kohandusi kasutatakse üksnes võrdlemise eesmärgil ja need kajastavad tavaliselt igale üksikule tehingule eriomaseid tegelikke kulusid; need on objektiivsed ja seetõttu ei ole nende puhul oluline, kas müük toimub lõpuks tavapärase kaubandustegevuse käigus või mitte.

(29)

Kõnealuse väite uurimise käigus leiti pealegi, et selliste tooteliikide normaalväärtuste arvutamisel, millel puudus omamaine müük, oli kasutatud valesid kohandusi. Vea parandamiseks muudeti vastavalt arvutust, kasutades kogu omamaise müügi puhul tehtud kohanduste keskmist. Taotluse esitaja väitis, et nende tooteliikide puhul tuleks teha kohandusi seoses krediidikuludega, sest krediidikulud sisaldusid müügi-, üld- ja halduskuludes, mida kasutati normaalväärtuse arvutamiseks. Väide lükati tagasi, sest kõnealuseid tooteliike ei müüdud tegelikult kunagi omamaisel turul ja seetõttu puuduvad tõendid selle kohta, et nende eest maksmine lükkuks edasi. Sellega seoses märgitakse, et krediidikulude kohandused ei põhine tegelikel maksmistingimustel ja kuludel, vaid alternatiivkulul, mis põhineb maksetingimustel, milles lepitakse kokku müügi ajal.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(31)

Taotluse esitaja dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana vabast netohinnast ELi piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 7,0 %.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutusi võib põhjendatult pidada püsivaks.

(33)

Taotluse esitaja ja tema sidusettevõtte müügikanalite ümberstruktureerimine mõjutab suuremat osa tema müügitegevusest ja seda muutust võib pidada püsivaks. Seetõttu ei ole tõenäoline, et olukord, mille tõttu algatati vahepealne läbivaatamine, muutuks lähemas tulevikus viisil, mis võiks mõjutada vahepealse läbivaatamise järeldusi. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus midagi, mille põhjal võiks eeldada, nagu ei oleks uus olukord püsiv. Seetõttu peetakse muutunud olusid püsivaks.

(34)

Esialgse uurimise käigus leiti, et taotluse esitaja oli Ukraina ainus triikimislaudu eksportiv tootja. Seetõttu kasutati mis tahes teiste Ukrainas vaatlusalust toodet eksportivate tootjate dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks sama meetodit, mida oli kasutatud taotluse esitaja dumpingumarginaali kindlaksmääramisel.

(35)

Seega peetakse läbivaatamise tulemusi arvestades otstarbekaks muuta Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 7,0 %.

(36)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal soovitatakse muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2007, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Märkusi on asjakohases ulatuses arvesse võetud ja need kajastuvad vastavalt käesolevas määruses,