6.7.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 171/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 578/2010,

29. juuni 2010,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1216/2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (1), eriti selle artikli 8 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega (2), on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna on vaja teha veel täiendavaid muudatusi, tuleks määrus asendada.

(2)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (3), on ette nähtud, et määral, mis on vajalik, et võimaldada teatavate põllumajandustoodete eksporti teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud kaupade kujul, võttes aluseks selliste toodete noteeringud või hinnad maailmaturul, võib kõnealuste noteeringute või hindade ja Euroopa Liidu hindade vahe katta eksporditoetusega. Seetõttu tuleks eksporditoetuste andmisel kõikide asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes kohaldada ühiseid eeskirju.

(3)	Et tagada määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühetaoline kohaldamine eksporditoetuste andmisel, ei tohiks selliseid toetusi anda kolmandatest riikidest pärit kaupade puhul, mida kasutatakse selliste kaupade valmistamisel, mis eksporditakse pärast liidus vabasse ringlusse lubamist.

(4)	Eksporditoetusi tuleks maksta kaupade puhul, mis on saadud otse põhisaadustest, põhisaaduste töötlemisel saadud toodetest ja neist kahest rühmast ühega samalaadsetest toodetest. Kõikidel juhtudel tuleks sätestada eksporditoetuse summa kindlaksmääramise meetod.

(5)

Üldiselt kohaldatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade suhtes komisjoni 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 612/2009, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (4), ning komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrust (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5). Seetõttu on vaja täpsustada, mil viisil nende määruste teatavaid sätteid tuleb kohaldada.

(6)

Vastavalt komisjoni 10. novembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1670/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale (6), kohaldatakse selle kuupäeva eksporditoetuse määra, mil teravili suunatakse tollikontrolli alla piiritusjookide tootmise eesmärgil. Seepärast tuleks teravilja tollikontrolli alla suunamist määruse (EÜ) nr 1670/2006 artiklis 2 osutatud piiritusjookide tootmise eesmärgil käsitada eksporditoetuste andmisel ekspordiga samaväärsena.

(7)

Piiritusjooke peetakse vähem sõltuvaks nende tootmisel kasutatavate põllumajandustoodete hinnast kui teisi kaupu. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemislepingu protokollis nr 19 nähakse siiski ette, et liidu teravilja kasutamise hõlbustamiseks teraviljast saadud piiritusjookide tootmisel tuleb jõuda otsusele vajalike meetmete osas.

(8)

Paljude kaupade puhul, mida ettevõte toodab selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ning millel on püsivad omadused ja kindel kvaliteet, on eksport reeglipärane. Ekspordiformaalsuste lihtsustamiseks tuleks vastu võtta lihtsustatud kord selliste kaupade suhtes, mille puhul tootja esitab pädevale asutusele kõnealuse asutuse poolt vajalikuna käsitatavad andmed kaupade valmistamistingimuste kohta. Eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete koguste registreerimise puhul pädevas asutuses tuleks lisada säte sellise registreerimise iga-aastane kinnitamise kohta, et vähendada riski, mis on seotud kõnealuste koguste muutumisest teatamata jätmisega.

(9)

Paljud põllumajandustooted võivad laadilt ja hooajati erineda. Seega võib põllumajandustoodete osa ekspordikauba koostises varieeruda. Seepärast tuleks toetussumma kindlaks määrata nende põllumajandustoodete ja -saaduste koguste alusel, mida eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatakse. Teatavate lihtsa ja suhteliselt püsiva koostisega kaupade puhul tuleks toetussumma haldamise lihtsustamiseks siiski kindlaks määrata põllumajandussaaduste ja -toodete kindlaksmääratud koguste alusel.

(10)

Kasutatud põllumajandussaadused ja -tooted ning eelkõige nendest valmistatud kaubad tuleb toetuse saamise tingimustele vastamiseks eksportida. Igasuguseid erandeid sellest reeglist tuleks tõlgendada kitsendavalt. Kaupade valmistamise ajal võib tootjatel siiski tekkida kadu toormaterjalide osas, mille eest on makstud liidu hinda, samal ajal kui väljaspool liitu asuvatel tootjatel tekkinud kaod piirduvad maailmaturuhindadega. Lisaks sellele tekivad teatavate kaupade valmistamise käigus kõrvalsaadused, mille väärtus erineb oluliselt põhisaaduste väärtusest. Mõningatel juhtudel saab selliseid kõrvalsaadusi kasutada ainult loomasöödana. Seepärast tuleb sätestada ühiseeskirjad eksporditud kaupade valmistamise käigus tegelikult kasutatud toodete koguse mõiste määratlemiseks.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 8 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel on vaja ette näha, et I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põhisaaduste eksporditoetused kinnitatakse samaks ajavahemikuks nagu töötlemata kujul eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetused. Siiski on vaja näha ette võimalus teha sellest reeglist erand, juhul kui esineb teatavaid turuhäireid, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 16 lõikes 2 osutatud korras.

(12)	Põhisaaduste või samalaadsete toodete toetusmäära kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse tootmistoetusi, abi või muid samalaadse toimega meetmeid, mida kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1234/2007.

(13)	Kartulitärklist tuleks eksporditoetuste kindlaksmääramisel käsitada maisitärklisega samalaadsena. Turuolukorras, kus kartulitärklise hind on maisitärklise hinnast märkimisväärselt madalam, peaks olema siiski võimalus kinnitada kartulitärklise suhtes toetuse erimäär.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikele 2 ei või asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade koostisesse kuuluvate põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordiks antavad toetused ületada toetusi, mida makstaks kõnealuste toodete eksportimisel töötlemata kujul. Toetusmäärade kinnitamisel ja võrdsustamiseeskirjade koostamisel tuleks seda arvesse võtta.

(15)

Teatavad samalaadsete omadustega kaubad võivad olla saadud erineva tehnoloogia abil erinevatest algainetest. Eksportijatelt tuleks nõuda algainete laadi kindlaksmääramist ja teatavate deklaratsioonide esitamist tootmisprotsessi kohta, kui selline teave on vajalik toetuse saamise õiguse kindlaksmääramiseks või asjakohase toetusmäära kohaldamiseks.

(16)	Põllumajandussaaduste tegelikult kasutatavate koguste arvutamisel on tärkliste ning teatavate glükoosi- ja maltodekstriinisiirupite puhul vaja arvesse võtta kuivainesisaldust.

(17)	Kui maailmakaubanduse olukord, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või rahvusvahelised kaubanduskokkulepped seda nõuavad, peaks olema võimalik diferentseerida teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade kujul eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete toetusi sihtkoha alusel.

(18)

Teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete puhul eelarveaasta jooksul antavate toetussummade haldamiseks peaks olema lubatud kehtestada liidu ja maailmaturu arengu põhjal erinevad toetusmäärad toetuse eelneva kinnitamisega ja toetuse eelneva kinnitamiseta toimuva ekspordi jaoks.

(19)

Toetussummad, mida võib eelarveaasta jooksul anda, on piiratud vastavalt liidu rahvusvahelistele kohustustele. Asutamislepingu I lisas loetlemata kauba eksportimine tuleks teha võimalikuks varem teadaolevatel tingimustel. Eelkõige peaks ettevõtjatel olema võimalik saada kinnitust selle kohta, et kõnealuse ekspordi puhul on õigus saada toetust, mis on kooskõlas liidu kohustustega. Juhul, kui sellist kinnitust ei ole enam võimalik anda, tuleks eksportijaid sellest piisavalt vara teavitada. Toetussertifikaatide väljaandmine võimaldab toetustaotlusi jälgida ja tagada omanikele toetus summas, mille kohta sertifikaat on välja antud, tingimusel, et omanikud täidavad muid nõudeid, mis on toetuse saamiseks liidu eeskirjadega ette nähtud.

(20)	Toetussertifikaatide süsteemi jaoks tuleks ette näha korraldusmeetmed. Eelkõige tuleks ette näha vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse juhul, kui toetussertifikaatide taotlused ületavad saadaolevaid summasid. Teatavate asjaolude puhuks tuleks ette näha toetussertifikaatide väljaandmise peatamine.

(21)

Toetussertifikaatide eesmärk on tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Samuti võimaldavad toetussertifikaadid määrata eelnevalt kindlaks toetuse, mida saab anda kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade valmistamisel kasutatavate põllumajandussaaduste ja -toodete puhul. See eesmärk erineb mõneti selliste töötlemata kujul eksporditavate põhisaaduste kohta välja antavate ekspordilitsentside eesmärkidest, mille puhul kehtivad koguselisi piiranguid hõlmavad rahvusvahelised kohustused. Seepärast on vaja täpsustada, milliseid põllumajandussektoris kasutatavate litsentside ja sertifikaatide suhtes kohaldatavaid üldsätteid, mis on praegu sätestatud 23. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (7), ei tuleks toetussertifikaatide suhtes kohaldada.

(22)	Enamasti kinnitatakse ja muudetakse toetusmäärasid neljapäeviti. On vaja vähendada riski, et toodete eelkinnitustaotlusi esitatakse spekulatiivsetel eesmärkidel. Seepärast tuleks eelkinnitustaotlusi, mis esitatakse neljapäeval, käsitada järgmisel tööpäeval esitatuna.

(23)	Et lihtsustada liikmesriikide eksporditoetuste süsteemi toimimist, tuleks I lisas loetlemata kaupade koostisesse kuuluvate põllumajandussaaduste ja -toodete toetusmäärad eelnevalt kinnitada samal ajal.

(24)

Sertifikaaditaotlusi võib laekuda suurematele summadele, kui on võimalik toetusteks anda. Seepärast tuleks eelarveaasta jagada perioodideks, et sertifikaate saaksid nii eelarveaasta lõpus kui ka eelarveaasta alguses eksportivad ettevõtjad. Vajaduse korral tuleks kõigi konkreetse perioodi jooksul taotletud koguste suhtes kohaldada vähenduskoefitsienti.

(25)	Kui mingile konkreetsele osale esitatud toetustaotluste kogusumma on väiksem kui sellele osale eraldatud kogusumma, peaks ettevõtjatel olema lubatud esitada iga nädal toetussertifikaadi taotlusi selle osa ülejäänud summale.

(26)	On vaja täpsustada, kuidas tuleks toetussertifikaatide suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 376/2008, mis on seotud sertifikaatidega, kus eksporditoetus on eelnevalt kinnitatud ja mida taotletakse seoses importivas kolmandas riigis väljakuulutatud pakkumismenetlusega.

(27)	Tuleks sätestada tingimused toetussertifikaatide tagatise vabastamiseks. Nende tingimuste hulka peaks kuuluma kohustused, mida käsitatakse esmajärguliste nõuetena ning mille kohta esitatakse tagatis, ning samuti tõendid, mis tuleb esitada kohustuste täitmise tõendamiseks.

(28)

Enamik eksportijaid saab aastas toetust alla 100 000 euro. Selline eksport on majanduslikult vähetähtis ja moodustab kokku vaid väikese osa asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete toetustest. Seepärast peaks sellistel juhtudel olema võimalik vabastada väikeeksportijad sertifikaadi esitamise kohustusest. Lihtsustamise huvides peaks neil olema teatavatel asjaoludel õigus kasutada toetussertifikaate ilma väikeeksportija staatust kaotamata. Et vältida selle erandi kuritarvitamist, on vaja, et selle kohaldamine piirduks üksnes eksportija asukohaliikmesriigiga.

(29)

Tuleks kehtestada järelevalve kord, mis põhineb põhimõttel, et eksportija deklareerib pädevale asutusele eksporditavate kaupade valmistamiseks kasutatud tootekogused iga kord, kui kaupu eksporditakse. Pädevad asutused peaksid võtma kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks, et kontrollida selliste deklaratsioonide täpsust.

(30)

Eksportijate deklaratsioonide kontrollimise eest vastutavatel asutustel ei ole alati piisavalt tõendeid kasutatud koguseid käsitleva deklaratsiooni heakskiitmiseks isegi juhul, kui deklaratsioon põhineb keemilisel analüüsil. Selline olukord võib tekkida eelkõige siis, kui eksporditavad kaubad on valmistatud teises liikmesriigis kui eksportiv liikmesriik. Seepärast peaksid eksportiva liikmesriigi pädevad asutused vajaduse korral saama otse teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt kogu neile kättesaadava teabe kaupade valmistamistingimuste kohta.

(31)	Ettevõtjatel tuleks lubada koostada kaupade tootjaliikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides lihtsustatud deklaratsioon kasutatud toodete üldkoguste kohta, tingimusel, et nad peavad kasutatud toodete kohta üksikasjalikku arvestust ja esitavad selle nimetatud asutustele.

(32)

Eksportijatel, eriti neil, kes ei ole ise tootjad, ei ole alati võimalik teada nende kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete täpseid koguseid, mille puhul neil on õigus toetust saada. Seepärast ei saa eksportija alati selliseid koguseid deklareerida. Seepärast tuleb ette näha alternatiivne toetuse arvutamise meetod, mille kohaldamist asjaomane isik võib taotleda teatavate kaupade suhtes ning mis põhineb kaupade keemilisel analüüsil ja mille puhul kasutatakse selleks koostatud tabelit.

(33)

Määruse (EÜ) nr 612/2009 artikliga 28 kohaselt ei anta toetust toodetele, mis ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Tagamaks selle reegli ühetaolist kohaldamist, tuleks selgitada, et selleks, et toetust antaks teatavate loomsete toodete suhtes, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (9), ning mis on loetletud käesoleva määruse II lisas, peaksid asjaomased loomsed tooted olema valmistatud vastavalt nimetatud määruste nõuetele ja kandma nõutavat tervisemärgist.

(34)	On väga oluline, et komisjonil oleks võimalik jälgida meetmeid, mis on kehtestatud seoses antud eksporditoetustega. Seetõttu peaksid liikmesriikide pädevad asutused edastama komisjonile teatava statistilise teabe. Tuleks määratleda kõnealuse teabe formaat ja ulatus.

(35)

Määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 12 lõigete 1 ja 4 kohaselt peavad koostisained, mille suhtes antakse eksporditoetust, v.a määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punkti a alapunktis iii ning punktis b osutatud suhkrutooted, olema liidu päritolu. Seetõttu tuleks sätestada meetmed selle nõude täitmise tagamiseks.

(36)

Taotlusi, mille põhjal antakse toetust vastavalt käesolevale määrusele, on palju. Enamik kaupadest, mille suhtes sellised taotlused esitatakse, toodetakse selgelt määratletud tehnilistes tingimustes, neil on püsivad omadused ja kindel kvaliteet, nende eksport on reeglipärane ja neid toodetakse pädevates ametiasutustes registreeritud ja kinnitatud viisil. Neid erilisi asjaolusid silmas pidades ning selleks, et lihtsustada käesoleva määruse alusel eksporditoetuste andmisest tulenevat haldustööd, on kohane võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 24 sätete kohaldamisel, niivõrd kui need on seotud künnistega, allpool mida võivad liikmesriigid vabastada ettevõtjad muude nõutavate tõendite esitamisest peale veodokumendi.

(37)	On asjakohane tagada asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade puhul toetuste andmist käsitlevate sätete ühetaoline kohaldamine kogu liidus. Selleks peaks iga liikmesriik teatama komisjonile järelevalvekorrast, mida kohaldatakse tema territooriumil mitmesuguste eksporditavate kaubaliikide suhtes.

(38)

Tuleks võimaldada piisav aeg üleminekuks määrusest (EÜ) nr 1043/2005 tulenevalt toetussertifikaatide menetlemise halduskorralt käesoleva määrusega ette nähtud halduskorrale. Käesolevat määrust tuleks kohaldada taotluste suhtes, mis on esitatud alates 2011 aasta eelarveperioodi esimese taotluste esitamise perioodi esimesest päevast ja jõustuma sellel kuupäeval.

(39)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1216/2009 rakenduseeskirjad seoses eksporditoetuste andmise süsteemiga, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1234/2007.

Seda kohaldatakse põhisaaduste, nende töötlemissaaduste või käesoleva määruse artikli 3 kohaselt neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete ekspordi suhtes, kui kõnealuseid tooteid eksporditakse kaupadena, mida ei ole loetletud asutamislepingu I lisas, kuid mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa I–V osas ja käesoleva määruse II lisas.

2. Lõikes 1 nimetatud eksporditoetust ei anta vastavalt asutamislepingu artiklile 29 vabasse ringlusse lubatud ning reeksporditavate kaupade puhul.

Kõnealuste kaupade eest ei anta toetust, kui kaubad eksporditakse pärast töötlemist või teiste kaupade osana.

3. Toetust ei anta toodete puhul, mida kasutatakse II lisas nimetatud ja CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduva alkoholi tootmiseks, välja arvatud teravilja puhul.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „eelarveperiood”– ajavahemik 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini;

b) „eelarveaasta”– ajavahemik 16. oktoobrist kuni järgmise aasta 15. oktoobrini;

c) „põhisaadused”– käesoleva määruse I lisas loetletud tooted;

d) „koostisained”– põhisaadused, nende töötlemissaadused või nende kahe rühmaga samalaadsed tooted, mida kasutatakse kaupade tootmisel ja mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii ning punktis b;

e) „kaubad”– tooted, mis ei ole loetletud asutamislepingu I lisas, kuid on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa I–V osas ning käesoleva määruse II lisas;

f) „leping”– mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajandusleping;

g) „toiduabi”– toiduabiprogrammid, mis vastavad lepingu artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimustele;

h) „jäägid”– tootmisprotsessi käigus tekkinud ja oma koostiselt tegelikult eksporditud kaupadest selgelt erinevad tooted, mida ei ole võimalik turustada;

i) „kõrvalsaadused”– tootmisprotsessi käigus saadud tooted ja kaubad, mis erinevad oma koostiselt või omadustelt tegelikult eksporditud kaupadest ja mida on võimalik turustada;

j) „kadu”– toodete või kaupade kogused, mis on saadud tootmisprotsessi käigus etapis, kus põllumajandussaadusi ja –tooteid kasutatakse tootmiseks töötlemata kujul, ning mis ei ole tegelikult eksporditud kaupade kogused, jäägid ega kõrvalsaadused ja mida ei ole võimalik turustada.

2. Lõike 1 punktide h, i ja j kohaldamisel ei käsitata turustatuna tootmisprotsessi käigus saadud tooteid, mis erinevad oma koostiselt tegelikult eksporditud kaupadest ning mis müüakse summa eest, mis hõlmab üksnes kõnealuste toodete realiseerimisel tekkivaid kulutusi.

Lõike 1 punkti j kohaldamisel arvatakse kao hulka tootmisprotsessi käigus saadud tooted või kaubad, mida on võimalik tasu eest või tasuta realiseerida ainult loomasöödana.

Artikkel 3

1. CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluvat kartulitärklist, mis on toodetud otse kartulist, välja arvatud kõrvalsaadused, käsitatakse samalaadsena maisi töötlemisel saadud tootega.

2. CN-koodide 0404 10 48–0404 10 62 alla kuuluvat kontsentreerimata ning külmutatud või külmutamata vadakut käsitatakse samalaadsena I lisas loetletud vadakupulbriga, edaspidi „tooterühm 1”.

3. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena I lisas nimetatud piimapulbriga, mille rasvasisaldus ei ületa 1,5 % – edaspidi „tooterühm 2”:

a)	CN-koodide 0403 10 11, 0403 90 51 ja 0404 90 21 alla kuuluv kontsentreerimata piim ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, mis on külmutatud või külmutamata ja mille piimarasvasisaldus ei ületa 0,1 massiprotsenti;

b)	CN-koodide 0403 10 11, 0403 90 11 ja 0404 90 21 alla kuuluv piim ja piimatooted pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasvasisaldus ei ületa 1,5 massiprotsenti.

4. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena I lisas loetletud piimapulbriga, mille rasvasisaldus on 26 %, edaspidi „tooterühm 3”:

CN-koodide 0403 10 11, 0403 10 13, 0403 90 51, 0403 90 53, 0404 90 21 ja 0404 90 23 alla kuuluv kontsentreerimata piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, mis on külmutatud või külmutamata ja mille piimarasvasisaldus on üle 0,1 massiprotsendi, kuid mitte üle 6 massiprotsendi;

CN-koodide 0403 10 11, 0403 10 13, 0403 10 19, 0403 90 13, 0403 90 19, 0404 90 23 ja 0404 90 29 alla kuuluv piim, koor ja piimatooted pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasvasisaldus on üle 1,5 massiprotsendi, kuid alla 45 massiprotsendi.

5. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena tooterühmaga 6:

a)	CN-koodide 0403 10 19, 0403 90 59, 0404 90 23 ja 0404 90 29 alla kuuluv kontsentreerimata piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasvasisaldus ületab 6 massiprotsenti;

b)	CN-koodide 0403 10 19, 0403 90 19 ja 0404 90 29 alla kuuluv piim ja piimatooted pulbrina, graanulitena või mul tahkel kujul, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasvasisaldus on vähemalt 45 massiprotsenti;

c)	CN-koodide 0405 10, 0405 20 90, 0405 90 10 ja 0405 90 90 alla kuuluv või ja muud piimarasvad, mille piimarasvasisaldus ei ole 82 massiprotsenti, kuid on vähemalt 62 massiprotsenti.

6. CN-koodide 0403 10 11–0403 10 19, 0403 90 51–0403 90 59 ja 04049021–0404 90 29 alla kuuluvat kontsentreeritud piima, koort ja piimatooteid, mis ei ole pulbri, graanulite ega muul tahkel kujul ning mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, käsitatakse rasvata kuivaine sisalduse poolest samalaadsena tooterühmaga 2. Piimarasva sisalduse poolest käsitatakse sellist toodet samalaadsena tooterühmaga 6.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juustu ja kohupiima suhtes.

7. CN-koodi 1006 20 alla kuuluvat kooritud riisi ja CN-koodide 1006 30 21–1006 30 48 alla kuuluvat poolkroovitud riisi käsitatakse samalaadsena CN-koodide 1006 30 61–1006 30 98 alla kuuluva kroovitud riisiga.

8. Kui järgmised tooted vastavad määruses (EÜ) nr 1234/2007 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 951/2006 (10) sätestatud toetuse saamise tingimustele eksportimisel töötlemata kujul, käsitatakse neid samalaadsena CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkruga:

a)	CN-koodi 1701 11 90 või 1701 12 90 alla kuuluv toorpeedisuhkur või toor-roosuhkur, mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 92 massiprotsenti;

b)	CN-koodi 1701 91 00 või 1701 99 90 alla kuuluv suhkur;

c)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa III osa punktis c nimetatud tooted, välja arvatud segud, mille saamiseks on osaliselt kasutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osaga hõlmatud tooteid;

d)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa III osa punktides d ja g nimetatud tooted, välja arvatud segud, mille saamiseks on osaliselt kasutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisaga hõlmatud tooteid.

Artikkel 4

Lisaks käesoleva määruse sätetele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 612/2009 ja määrust (EMÜ) nr 2220/85, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 39 lõikes 4 ja artiklis 50 on sätestatud teisiti.

II PEATÜKK

EKSPORDITOETUSED

1. JAGU

Arvutusmeetod

Artikkel 5

1. Toetussumma, mis antakse iga põhisaaduse 2. jao kohaselt kindlaksmääratava koguse kohta, mis eksporditakse sama liiki kaupade kujul, määratakse kindlaks selle koguse korrutamisel 3. jao kohaselt arvutatud vastava põhisaaduse toetusmääraga massiühiku kohta.

2. Kui teatava põhisaaduse suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 15 lõikele 2 erinevaid toetusmäärasid, arvutatakse toetusmäär eraldi iga põhisaaduse koguse kohta, mille suhtes kohaldatakse erinevat toetusmäära.

3. Kui kaupu on kasutatud eksporditavate kaupade valmistamisel, kasutatakse eksporditavate kaupade valmistamisel kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete suhtes kohaldatava toetusmäära arvutamisel toetusmäära, mida kohaldatakse selliste kaupade eksportimisel töötlemata kujul.

2. JAGU

Individuaalne kvoot

Artikkel 6

Kaupade puhul tuleb iga põhisaaduse kogus, mida võetakse arvesse toetussumma arvutamisel (edaspidi „individuaalne kvoot”), kindlaks määrata vastavalt artiklitele 7, 8 ja 9, välja arvatud juhul, kui on viidatud III lisale või kui kohaldatakse artikli 47 lõiget 2.

Artikkel 7

Kui põhisaadust või sellega samalaadset toodet kasutatakse töötlemata kujul, on kõnealuseks koguseks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud kogus, võttes arvesse VII lisas sätestatud ümberarvestuskursse.

Artikkel 8

1. Kui kasutatakse toodet, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punkt a ja I lisa I osa või määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punkt b ja I lisa II osa, on individuaalseks kvoodiks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud kogus, mida on korrigeeritud, et see vastaks põhisaaduse kogusele, rakendades käesoleva määruse V lisas sätestatud koefitsiente, kui asjaomase toote suhtes kehtib üks järgmistest:

a)	toode on saadud põhisaaduse või sellega samalaadse toote töötlemisel;

b)	toode on samalaadne põhisaaduse töötlemissaadusega;

c)	toode on saadud põhisaaduse töötlemissaadusega samalaadse toote töötlemisel.

2. Erandina lõikest 1 on CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduva teraviljapiirituse puhul individuaalne kvoot 3,4 kg otra teraviljast saadud alkoholi sisalduse mahuprotsendi kohta eksporditava kange alkohoolse joogi hektoliitris.

Artikkel 9

1. Kui artiklist 11 ei tulene teisiti, siis ükskõik kumma järgmise toote kasutamisel on kummagi põhisaaduse individuaalne kvoot võrdne pädevate asutuste poolt artikli 45 kohaselt kehtestatud kogusega:

a)	asutamislepingu I lisas loetlemata toode, mis on saadud käesoleva määruse artiklis 7 või 8 nimetatud toote töötlemisel;

b)	toode, mis on saadud mitme artiklis 7 või 8 nimetatud toote või käesoleva lõigu punktis a nimetatud toote segamisel või töötlemisel.

Individuaalne kvoot määratakse kindlaks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatava tootekoguse alusel.

Selle koguse arvutamisel kohaldatakse vastavalt VII lisas nimetatud ümberarvestuskursse või artiklis 8 nimetatud arvutamise erieeskirju, võrdväärsussuhteid ja koefitsiente.

2. Erandina lõikest 1 on CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduvate teraviljapõhiste alkohoolsete jookide puhul individuaalne kvoot 3,4 kg otra teraviljast saadud alkoholi sisalduse mahuprotsendi kohta eksporditava kange alkohoolse joogi hektoliitris.

Artikkel 10

1. Artiklite 6–9 kohaldamisel käsitatakse eksporditavate kaupade valmistamisel töötlemata kujul kasutatud tooteid tegelikult kasutatud toodetena.

2. Kui selliste kaupade teataval valmistamisetapil töödeldakse põhisaadus mõneks teiseks rohkem töödeldud põhisaaduseks ja seda kasutatakse mõnes hilisemas etapis, käsitatakse tegelikult kasutatuna ainult viimati nimetatud põhisaadust.

3. Tegelikult kasutatud toodete kogused lõikes 1 määratletud tähenduses määratakse kindlaks iga eksporditava kauba puhul.

4. Kui tegemist on selliste kaupade regulaarse ekspordiga, mida teatav ettevõte toodab selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ning millel on püsivad omadused ja kindel kvaliteet, võib erandina lõigetest 1, 2 ja 3 kogused pädevate asutuste nõusolekul kindlaks määrata vastavalt kaupade tootmise reglemendile või keskmistele tootekogustele, mida on konkreetse ajavahemiku jooksul kasutatud nende kaupade teatava koguse valmistamiseks. Sel viisil kindlaksmääratud tootekogused võetakse arvutamisel aluseks seni, kuni kaupade valmistamistingimused ei ole muutunud.

Sel viisil kindlaksmääratud tootekogused kinnitatakse vähemalt kord aastas, välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab ametliku loa toimida teisiti.

Artikkel 11

1. III lisas loetletud kaupade puhul on põhisaaduse individuaalseks kvoodiks kilogrammides 100 kg kaupade kohta kvoot, mis on kõnealuses lisas esitatud kõigi nimetatud kaupade kohta.

Värskete pastatoodete puhul tuleb III lisas sätestatud põhisaaduste kogused ümber arvutada kuivade pastatoodete samaväärseks koguseks, korrutades need kogused pastatoodete kuivaine protsendiga ja jagades arvuga 88.

2. Kui III lisas loetletud kaubad on osaliselt valmistatud toodetest, mille puhul eksporditoetuse maksmist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007, ning osaliselt muudest toodetest, määratakse esimesena nimetatud toodete individuaalne kvoot kindlaks vastavalt artiklitele 6–10.

Artikkel 12

1. Põllumajandussaaduste ja -toodete tegelikult kasutatud koguste kindlaksmääramisel kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

2. Kõik põllumajandussaadused ja -tooted, mida on kasutatud artiklis 10 määratletud tähenduses ja mis annavad õiguse saada toetust, kuid mis tavapärase tootmisprotsessi käigus kaovad näiteks auru või suitsuna või muutuvad pulbriks või tuhaks, mida ei ole võimalik taaskasutada, vastavad kõnealuse toetuse saamise tingimustele kogu kasutatud koguste piires.

3. Tegelikult eksportimata kaubakoguste eest ei ole õigust saada tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete eest makstavat toetust.

Kui selliste kaupade koostis on sama, mis tegelikult eksporditud kaupadel, võib kohaldada vähenduskoefitsienti, mis on proportsionaalne viimati nimetatud kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogustega.

Artikkel 13

1. Erandina artikli 12 lõikest 3 on kuni 2 massiprotsenti kaupade tootmisega seotud kadusid toetuskõlblikud.

2 % künnise arvutamiseks jagatakse kogu kasutatud tooraine kuivaine mass, millest on lahutatud artikli 12 lõikes 2 osutatud kogused, tegelikult eksporditud kaupade kuivaine massiga või kasutatakse muud sobivat arvutusmeetodit, mis vastab kaupade tootmistingimustele.

2. Kui kaupade tootmisest tulenevad kaod ületavad 2 %, ei vasta ülemäärane kadu tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete eest makstava toetuse saamise tingimustele. Liikmesriikide pädevad asutused võivad siiski heaks kiita suurema kao, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile juhtudest, mil pädevad asutused on heaks kiitnud suuremad kaod, samuti sellise heakskiitmise põhjused.

3. Toetuste tingimustele vastavad ka tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogused, mis sisalduvad jääkides.

4. Kõrvalsaaduste tekkimise korral määratakse kindlaks, milline osa tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogusest vastab eksporditud kaupadele ja milline osa kõrvalsaadustele.

3. JAGU

Toetusmäärad

Artikkel 14

1. Käesoleva määruse I lisas loetletud põhisaaduste puhul, mis eksporditakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade kujul, kinnitab komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 164 sätestatud toetusmäära 100 kg põhisaaduse kohta samaks perioodiks nagu samade toodete toetused nende eksportimisel töötlemata kujul.

2. Erandina lõikest 1 võib toetussumma siiski kindlaks määrata vastavalt muule ajakavale, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 16 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 15

1. Toetusmäära kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse eriti järgmist:

a)	töötleva tööstuse keskmised kulud põhisaaduste hankimisel liidu turgudelt ning maailmaturuhinnad;

b)	eksporditoetuse määr, mis on kehtestatud samalaadsetes tingimustes valmistatud ja asutamislepingu I lisas loetletud töödeldud põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes;

c)	vajadus tagada võrdsed konkurentsitingimused liidu tooteid kasutava tööstuse ning seestöötlemise korra alusel kolmandate riikide tooteid kasutava tööstuse vahel;

d)	ühelt poolt eelarvekulude arengsuundumus ja teiselt poolt põhisaaduste turuhindade arengusuundumus liidus ja maailmaturul;

e)	asutamislepingu artikli 218 alusel sõlmitud kokkulepetest tulenevate piirangute järgimine.

2. Toetusmäärade kinnitamisel võetakse vajaduse korral arvesse abi ja muid samaväärse mõjuga meetmeid, mida kohaldatakse kõikides liikmesriikides määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel põhisaaduste ja nendega samalaadsete toodete suhtes.

3. Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade koostisesse kuuluvate põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordiks antavad toetused ei või ületada toetusi, mida makstaks kõnealuste toodete eksportimisel töötlemata kujul.

Artikkel 16

1. CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluva kartulitärklise toetusmäär määratakse eraldi kindlaks maisi ekvivalendina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras, kohaldades käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriume. Kasutatud kartulitärklise kogused arvutatakse ümber võrdväärseteks maisikogusteks vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

2. Kui asjaomane pool ei koosta artiklis 45 nimetatud deklaratsiooni, milles esitatakse artikli 48 lõike 1 punktis d nõutud teave, või ei lisa deklaratsioonile piisavalt tõendavaid dokumente, on CN-koodide 2905 44 ja 3824 60 alla kuuluvate D-glütsitooli (sorbitooli) segude puhul toetusmääraks sellise põhisaaduse toetusmäär, mille suhtes kohaldatakse madalaimat toetusmäära.

Artikkel 17

1. CN-koodide 1108 11 00–1108 19 90 alla kuuluvate tärkliste puhul või toodete puhul, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osa punktis d ja mis on saadud selliste tärkliste töötlemisel, antakse toetust ainult siis, kui toodete tarnijad esitavad deklaratsiooni selle kohta, et kõnealused tooted on toodetud otse teraviljast, kartulist või riisist, millega välistatakse muude põllumajandussaaduste ja -toodete või kaupade tootmise kõrvalsaaduste kasutamine.

2. Lõikes 1 osutatud deklaratsioon kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni kõigi sama tootja tarnete suhtes. Seda kontrollitakse vastavalt artiklile 45.

Artikkel 18

1. Kui artikli 3 lõike 1 kohaselt maisitärklisega samalaadsena käsitatava kartulitärklise kuivainesisaldus on vähemalt 80 %, on eksporditoetuse määraks vastavalt artiklile 14 sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kuivainesisaldus on alla 80 %, vastab toetusmäär artiklis 14 sätestatule, mis on korrutatud 1/80-ga tegelikust kuivainesisalduse protsendimäärast.

Kõigi teiste tärkliste puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 87 %, on eksporditoetuse määraks artikli 14 kohaselt sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kuivainesisaldus on alla 87 %, vastab toetusmäär artiklis 14 sätestatule, mis on korrutatud 1/87-ga tegelikust kuivainesisalduse protsendimäärast.

2. Kui CN-koodide 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50, või 2106 90 55 alla kuuluva glükoosi- või maltodekstriinisiirupi kuivainesisaldus on vähemalt 78 %, on eksporditoetuse määraks artikli 14 kohaselt sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kõnealuste siirupite kuivainesisaldus on alla 78 %, vastab toetusmäär artiklis 14 sätestatule, mis on korrutatud 1/78-ga tegelikust kuivainesisalduse protsendimäärast.

3. Lõike 1 kohaldamisel määratakse tärkliste kuivainesisaldus komisjoni määruse (EÜ) nr 687/2008 (11) IV lisas osutatud meetodil; glükoosi- ja maltodekstriinisiirupi kuivainesisaldus määratakse komisjoni direktiivi 79/796/EMÜ (12) II lisas nimetatud meetodi nr 2 või mõne muu asjakohase ning vähemalt sama täpse analüüsimeetodi kohaselt.

4. Artiklis 45 nimetatud deklaratsiooni esitamisel peab taotleja deklareerima kasutatud tärkliste või glükoosi- või maltodekstriinisiirupi kuivainesisalduse.

Artikkel 19

1. CN-koodi 3501 10 alla kuuluva kaseiini, CN-koodi 3501 90 90 alla kuuluvate kaseinaatide või CN-koodide 3502 11 90 ja 3502 19 90 alla kuuluva ovoalbumiini puhul, mida eksporditakse muutmata kujul, võib toetusmäära vastavalt sihtkohale diferentseerida, kui seda nõuab mõni järgmistest asjaoludest:

a)	nende kaupade olukord rahvusvahelises kaubanduses;

b)	teatavate turgude erinõuded

c)	rahvusvahelised kaubanduskokkulepped.

2. CN-koodide 1902 11 00, 1902 19 ja 1902 40 10 alla kuuluvate kaupade toetusmäära võib vastavalt sihtkohale diferentseerida.

3. Toetust võib diferentseerida vastavalt sellele, kas toetusmäär on eelnevalt artikli 26 kohaselt kinnitatud.

Artikkel 20

1. Kohaldatakse kaupade eksportimise kuupäeval kehtivat toetusmäära, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	artikli 26 kohaselt on tehtud eelkinnituse taotlus;

b)	taotlus on tehtud artikli 37 lõike 2 kohaselt ja toetusmäär on eelnevalt kinnitatud kuupäeval, mil on esitatud toetussertifikaadi taotlus.

2. Toetusmäära eelkinnituse süsteemi kohaldamisel kohaldatakse eelkinnitustaotluse esitamispäeval kehtivat määra kaupade suhtes, mis eksporditakse toetussertifikaadi kehtivusajal pärast kõnealust kuupäeva artikli 35 lõike 2 kohaselt.

Töödeldud teravilja- ja riisitoodete puhul kohandatakse toetusmäära samade eeskirjade alusel, mis kehtivad töötlemata kujul eksporditavate põhisaaduste toetuste eelkinnitamisel, kuid kasutades V lisas sätestatud koefitsiente.

3. Toetussertifikaatide väljavõtted määruses (EÜ) nr 376/2008 määratletud tähenduses ei saa eelkinnitust eraldi sertifikaadist, millest väljavõte on tehtud.

III PEATÜKK

TOETUSSERTIFIKAADID

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 21

1. Liikmesriigid väljastavad kogu liidus kehtiva toetussertifikaadi kõigile taotlejatele, olenemata nende asukohast liidus.

Toetussertifikaadid tagavad toetuse maksmise, juhul kui V peatükis sätestatud tingimused on täidetud. Tingimused võivad sisaldada toetusmäära eelkinnitust. Sertifikaadid kehtivad ainult ühel eelarveperioodil.

2. Käesoleva määruse II lisas loetletud kaupade kujul eksporditavate põhisaaduste või määruse (EÜ) nr 1670/2006 artiklis 2 nimetatud kangete piiritusjookide tootmiseks tollikontrolli alla suunatud teravilja puhul toetuste andmise tingimuseks on käesoleva määruse artikli 24 kohaselt väljastatud toetussertifikaadi esitamine.

Esimeses lõigus osutatud teravili loetakse ekspordituks.

Esimest lõiku ei kohaldata määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kolmandas taandes ning artikli 33 lõikes 1, artikli 37 lõikes 1, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud tarnete ega käesoleva määruse IV peatükis osutatud ekspordi suhtes.

3. Artikli 20 lõikes 2 sätestatud eelkinnitussüsteemi alusel toetuse andmise tingimuseks on toetussertifikaadi esitamine, milles on märgitud toetusmäärade eelnev kinnitamine.

Artikkel 22

1. Määrust (EÜ) nr 376/2008 kohaldatakse käesolevas määruses osutatud toetussertifikaatide suhtes.

2. Määruse (EÜ) nr 376/2008 sätteid, mis käsitlevad teatavate koguste kohta välja antud toetussertifikaatidest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kohaldatakse mutatis mutandis õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad käesolevas määruses nimetatud toetussertifikaatide suhtes, mis on välja antud eurodes väljendatud summadele, võttes arvesse käesoleva määruse VI lisa.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 7 lõikeid 2 ja 4, artikleid 8, 11 ja 13, artikli 17 lõiget 1, artikleid 20, 23, 31, 32 ja 34, artikli 35 lõiget 6 ning artikleid 41, 45, 46 ja 48 käesolevas määruses nimetatud toetussertifikaatide suhtes.

4. Määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklite 39 ja 40 kohaldamisel ei või 30. septembrini kehtivaid sertifikaate pikendada.

Sellistel juhtudel sertifikaat tühistatakse nende summade osas, mille kohta ei ole taotlust esitatud vääramatu jõu tõttu, ning asjakohane tagatis vabastatakse.

Artikkel 23

1. Muud kui artiklis 36 nimetatud toiduabiprogrammidega seotud toetussertifikaatide taotlused kehtivad ainult siis, kui nende kohta on esitatud määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 14 tingimustele vastav tagatis, mis moodustab 10% taotletud summast.

2. Tagatis vabastatakse käesoleva määruse artiklis 40 sätestatud tingimustel.

Artikkel 24

1. Toetussertifikaadi taotlus ja toetussertifikaat ise peavad põhinema määruse (EÜ) nr 376/2008 I lisas sätestatud vormil „Ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat” ja summa märgitakse eurodes.

Kõnealused dokumendid täidetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas sätestatud juhistele.

2. Kui taotleja kavatseb eksportida üksnes sellest liikmesriigist, kus ta toetussertifikaati taotleb, võib pädev asutus toetussertifikaadi säilitada, eelkõige elektroonilisel kujul. Sel juhul teatab pädev asutus taotlejale, et tema toetussertifikaat on registreeritud, ja esitab talle toetussertifikaadi omanikule antavas eksemplaris (edaspidi „esimene eksemplar”) sätestatud teabe. Väljaandva asutuse eksemplari toetussertifikaadist, edaspidi „teine eksemplar”, välja ei anta.

Pädev asutus registreerib VI lisa III ja IV jaos nimetatud toetussertifikaatide andmed ja sertifikaatides nimetatud summad.

Artikkel 25

1. Sertifikaatidest tulenevaid kohustusi ei või teisele isikule üle anda. Sertifikaatidest tulenevaid õigusi võib sertifikaadiomanik nende kehtivusajal teisele isikule üle anda, tingimusel, et igast sertifikaadist või selle väljavõttest tulenevad õigused antakse üle üheleainsale ülevõtjale. Selline üleandmine on seotud summadega, mida ei ole veel sertifikaadile või väljavõttele märgitud.

2. Õiguste ülevõtjad ei või õigusi omakorda edasi anda, ent võivad need tagastada sertifikaadiomanikule. Selline õiguste tagastamine sertifikaadiomanikule on seotud summadega, mida ei ole veel sertifikaadile või väljavõttele märgitud. Sellisel juhul teeb väljaandev asutus sertifikaadi lahtrisse 6 ühe VIII lisas sätestatud kannetest.

3. Kui sertifikaadiomanik taotleb õiguste üleandmist või õiguste ülevõtja nende tagastamist sertifikaadiomanikule, kannab väljaandev asutus või liikmesriigi poolt määratud asutus sertifikaadile või vajaduse korral selle väljavõttele järgmised andmed:

a)	õiguste ülevõtja nimi ja aadress vastavalt lõikele 1 või lõikes 2 nimetatud kanne;

b)	õiguste üleandmise või sertifikaadiomanikule tagastamise kuupäev, mis on kinnitatud asutuse pitseriga.

4. Õiguste üleandmine või sertifikaadiomanikule tagastamine jõustub lõike 3 punktis b nimetatud kande tegemise kuupäevast.

Artikkel 26

1. Toetusmäära eelkinnituse taotlustes käsitletakse kõiki kohaldatavaid toetusmäärasid.

2. Eelkinnitustaotluse võib esitada toetussertifikaadi taotlemise ajal või igal ajal alates toetussertifikaadi andmise päevast.

3. Eelkinnitustaotlused koostatakse vastavalt VI lisa II jaole, kasutades määruse (EÜ) nr 376/2008 I lisas ette nähtud vormi. Eelkinnitust ei kohaldata enne taotluse esitamise kuupäeva toimunud ekspordi suhtes.

4. Neljapäeval esitatud eelkinnitustaotlusi käsitatakse järgmisel tööpäeval esitatuna.

Artikkel 27

1. Toetussertifikaadi omanik võib taotleda sertifikaadist väljavõtet, mis koostatakse määruse (EÜ) nr 376/2008 I lisas sätestatud vormis. Taotlus sisaldab käesoleva määruse VI lisa II jao punktis 3 osutatud teavet.

Summa, mille kohta väljavõtet taotletakse, märgitakse originaalsertifikaadile.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 9 kohaldamist, võib ühes liikmesriigis kehtivatest registreeritud sertifikaatidest teha kogu liidus kehtivaid väljavõtteid.

Artikkel 28

1. Iga eksportija koostab eriomase maksetaotluse määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklis 46 määratletud tähenduses. See esitatakse maksmise eest vastutavale asutusele koos vastavate sertifikaatidega, välja arvatud sertifikaatide registreerimise korral vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 2 või sellise ekspordi puhul, mida toetussertifikaat ei hõlma.

Pädev asutus ei pea kõnealust eritaotlust käsitama määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 46 lõikes 2 osutatud maksedokumendina.

Pädev asutus võib käsitada kõnealust eritaotlust määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 5 lõikes 1 määratletud ekspordideklaratsioonina. Sel juhul loetakse kuupäev, mil eritaotlus laekub käesoleva artikli lõikes 2 osutatud maksmise eest vastutavasse asutusse, ekspordideklaratsiooni kõnealusesse asutusse laekumise kuupäevaks. Muudel juhtudel peab eritaotlus sisaldama ekspordideklaratsiooni andmeid, sealhulgas ekspordideklaratsiooni viitenumbrit.

2. Maksmise eest vastutav asutus määrab taotletud summa kindlaks eritaotluses esitatud teabe põhjal, võttes aluseks üksnes eksporditud põhisaadus(t)e koguse ja laadi ning kohaldatava(d) toetusmäära(d). Need andmed või viide neile peavad olema ekspordideklaratsioonis selgelt esitatud.

Maksmise eest vastutav asutus märgib kõnealuse summa toetussertifikaadile kuue kuu jooksul alates eritaotluse laekumiskuupäevast.

Summad märgitakse esimese eksemplari tagaküljele. Lahtritesse 28, 29 ja 30 kantakse koguse asemel summa eurodes.

Kolmandat lõiku kohaldatakse elektroonilisel kujul säilitatavate sertifikaatide suhtes mutatis mutandis.

3. Kui sertifikaat ei ole pärast koguste märkimist artikli 24 lõike 2 kohaselt registreeritud, tuleb sertifikaadi esimene eksemplar tagastada omanikule või säilitada eksportija taotlusel väljamakseasutuses.

4. Toetussertifikaadile märgitud summa kohta kinni peetud tagatise, mis on antud eksporditud kaupade eest, võib vabastada või selle võib üle kanda toetuse ettemakse tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 612/2009 II jaotise 2. peatükile.

Artikkel 29

1. Toetussertifikaate, mis antakse välja ühe eelarveperioodi kohta, võib taotleda kuues eraldi osas. Toetussertifikaatide taotlused tuleb esitada:

a)	alates 1. oktoobrist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. septembril;

b)	alates 1. detsembrist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. novembril;

c)	alates 1. veebruarist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. jaanuaril;

d)	alates 1. aprillist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. märtsil;

e)	alates 1. juunist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. mail;

f)	alates 1. augustist kasutatavate sertifikaatide puhul hiljemalt 7. juulil.

2. Ettevõtjad võivad esitada toetussertifikaadi taotluse üksnes selle osa kohta, mis vastab lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kõige esimesele, mis järgneb taotluse esitamise kuupäevale.

Artikkel 30

Liikmesriigid teatavad sertifikaaditaotlustest komisjonile järgmisteks tähtaegadeks:

a)	artikli 29 esimese lõike punktis a nimetatud sertifikaatide puhul 14. septembriks;

b)	artikli 29 esimese lõike punktis b nimetatud sertifikaatide puhul 14. novembriks;

c)	artikli 29 esimese lõike punktis c nimetatud sertifikaatide puhul 14. jaanuariks;

d)	artikli 29 esimese lõike punktis d nimetatud sertifikaatide puhul 14. märtsiks;

e)	artikli 29 esimese lõike punktis e nimetatud sertifikaatide puhul 14. maiks;

f)	artikli 29 esimese lõike punktis f nimetatud sertifikaatide puhul 14. juuliks.

Artikkel 31

1. Toetuse üldsumma, mille kohta võib iga eelarveperioodi puhul toetussertifikaate anda, määratakse kindlaks vastavalt lõikele 2.

2. Lepingu artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud toetuste maksimumsummat väljendavast arvust lahutatakse järgmised elemendid:

a)	summa, mis ületab maksimumsummat ja mis on antud eelmise eelarveaasta jooksul põhjendamatult;

b)	käesoleva määruse IV peatükis osutatud ekspordiks reserveeritud summa;

c)	summad, mille kohta on välja antud asjaomasel eelarveperioodil kehtivad toetussertifikaadid.

3. Summa, mille kohta välja antud artiklis 41 nimetatud sertifikaadid on tagastatud, liidetakse arvule, mis on saadud lõike 2 kohaselt.

4. IV peatükis osutatud ekspordiks reserveeritud summa, mis on jäänud kasutamata, liidetakse arvule, mis on saadud lõike 2 kohaselt.

5. Kui lõikes 2 osutatud summade osas esineb ebakindlust, võetakse seda lõppsumma määramisel arvesse.

Artikkel 32

Toetuse üldsumma, mille kohta võib iga artiklis 29 nimetatud osa puhul sertifikaate välja anda, on järgmine:

a)	artikli 29 esimese lõike punktis a nimetatud osa puhul 30% 14. septembril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31;

b)	artikli 29 esimese lõike punktis b nimetatud osa puhul 27% 14. novembril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31;

c)	artikli 29 esimese lõike punktis c nimetatud osa puhul 32% 14. jaanuaril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31;

d)	artikli 29 esimese lõike punktis d nimetatud osa puhul 44% 14. märtsil kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31;

e)	artikli 29 esimese lõike punktis e nimetatud osa puhul 67% 14. mail kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31;

f)	artikli 29 esimese lõike punktis f nimetatud osa puhul 100% 14. juulil kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 31.

2. JAGU

Toetussertifikaatide taotlemine ja väljaandmine

Artikkel 33

1. Kui kõikideks asjaomasteks ajavahemikeks taotletud toetuste üldsumma ületab artikli 31 lõikes 2 nimetatud maksimumsummat, kinnitab komisjon vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide enne artiklis 29 sätestatud vastavaid kuupäevi esitatud taotluste suhtes nii, et võetakse arvesse artiklis 31 sätestatud maksimumsummat.

Komisjon avaldab koefitsiendi Euroopa Liidu Teatajas viie tööpäeva jooksul alates artiklis 30 osutatud kuupäevadest.

2. Kui komisjon kinnitab vähenduskoefitsiendi, antakse välja sertifikaat taotletud summa kohta, korrutades seda summat arvuga, mis saadakse käesoleva artikli lõike 1 või artikli 34 lõike 3 punkti a kohaselt määratud vähenduskoefitsiendi lahutamisel ühest.

Artikli 29 lõike 1 punktis f nimetatud osa puhul võivad taotlejad oma taotlused tagasi võtta viie tööpäeva jooksul alates koefitsiendi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile 1. augustiks summad, mille suhtes on taotlejad toetussertifikaatide taotlused lõike 2 teise lõigu kohaselt tagasi võtnud.

Artikkel 34

1. Kui pärast artikli 29 lõikes 1 nimetatud iga konkreetse osa toetussertifikaatide taotluste esitamise tähtaja lõppu ei ole vähenduskoefitsienti artikli 33 lõike 1 kohaselt avaldatud, võivad ettevõtjad esitada taotluse toetussertifikaadi väljaandmiseks mis tahes järelejäänud summa suhtes, mis on eraldatud sellele osale ning mille suhtes pole veel taotlust esitatud.

Taotlus tuleb esitada enne artikli 29 lõikes 1 sätestatud järgmist tähtaega.

2. Liikmesriigid teatavad iga nädala jooksul esitatud taotlustest komisjonile järgmisel esmaspäeval. Vastavaid sertifikaate võib välja anda alates teatamisele järgnevast kolmapäevast, välja arvatud juhul, kui komisjon annab vastupidised juhised.

3. Kui konkreetsel taotlemisnädalal esitatud taotluste kogusumma ületab lõikes 1 nimetatud järelejäänud saadaoleva summa, võtab komisjon vähemalt ühe järgmistest meetmetest:

a)	sätestab vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse konkreetsel taotlemisnädalal esitatud toetussertifikaatide taotluste suhtes, millest on komisjonile teatatud ja mille kohta ei ole veel toetussertifikaati välja antud;

b)	laseb liikmesriikidel kõnealusel konkreetsel taotlemisnädalal esitatud taotlused, millest ei ole veel komisjonile teatatud, tagasi lükata;

c)	peatab toetussertifikaatide taotluste esitamise.

4. Lõike 3 alusel vastu võetud määrused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kolme päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud taotlustest teatamisest.

Artikkel 35

1. Toetussertifikaadid kehtivad alates määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikes 1 määratletud väljaandmiskuupäevast.

2. Kui teisest lõigust ei tulene teisiti, kehtivad toetussertifikaadid sertifikaadi taotlemise kuule järgneva viienda kuu viimase päevani või kuni eelarveperioodi viimase päevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artiklis 36 osutatud toetussertifikaadid kehtivad sertifikaadi taotlemise kuule järgneva viienda kuu viimase päevani.

3. Kui toetusmäärad eelkinnitatakse artikli 26 alusel, jäävad need määrad kehtima kuni sertifikaadi kehtivusaja viimase päevani.

Artikkel 36

Komisjoni määrust (EÜ) nr 2298/2001 (13) kohaldatakse toetussertifikaaditaotluste ja toetussertifikaatide suhtes, mis antakse välja selliste kaupade ekspordiks, mis kuuluvad lepingu artikli 10 lõikes 4 määratletud rahvusvaheliste toiduabitehingute raamesse.

Artikkel 37

1. Määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 kohaldamisel kehtivad käesoleva artikli lõiked 2–11.

2. Iga eelarveperioodi 1. oktoobrist võib käesoleva artikli kohaselt esitada sertifikaaditaotlusi seoses importivas kolmandas riigis avaldatud pakkumiskutsega, millega eksporditoetus eelkinnitatakse taotluse esitamise kuupäeval, väljaspool artiklites 29 ja 34 sätestatud ajavahemikke, kui ühele pakkumismenetlusele, mille alusel üks või mitu eksportijat on esitanud ühe või mitu toetussertifikaadi taotlust ja mille kohta sertifikaate ei ole veel välja antud, taotletakse summasid, mille kogusumma ei ületa 2 miljonit eurot.

Seda piirmäära võib siiski suurendada 4 miljoni euroni, kui ükski alates nimetatud eelarveperioodi algusest avaldatud ning artikli 33 lõikes 1 või artikli 34 lõikes 3 osutatud vähenduskoefitsient ei ületa 50%.

3. Summa, mille jaoks sertifikaati või sertifikaate taotletakse, ei tohi ületada pakkumismenetluse teadaandes märgitud kogust, mis on korrutatud vastava(te) toetusmäära(de)ga, mis on taotluse esitamise kuupäeval eelkinnitatud. Lubatud kõikumisi või pakkumismenetluse teadaandes ettenähtud võimalusi arvesse ei võeta.

4. Lisaks määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 lõike 3 esimeses lõigus nimetatud andmetele teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata iga sertifikaadi kohta taotletava summa ning taotluse esitamiskuupäeva ja -kellaaja.

5. Kui lõike 4 alusel teatatud summad koos summadega, mille jaoks on sama pakkumismenetluse raames juba taotletud üht või mitut sertifikaati, ületavad lõikes 2 sätestatud kohaldatavat piirmäära, teatab komisjon kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 4 nimetatud lisateabe saamisest, et ettevõtjale ei anta välja toetussertifikaati.

6. Komisjon võib peatada lõike 2 kohaldamise, kui kogusumma toetussertifikaatidel, mida võib määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 kohaselt välja anda, ületab eelarveperioodil 4 miljonit eurot. Peatamisotsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

7. Erandina käesoleva määruse artikli 35 lõigetest 1 ja 2 kehtivad määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 kohaselt välja antud toetussertifikaadid alates kuupäevast, mil nad antakse välja määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikes 2 määratletud tähenduses. Toetussertifikaadid kehtivad kuni väljaandmise kuule järgneva kaheksanda kuu lõpuni või kuni 30. septembrini, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Eelnevalt kinnitatud määrad kehtivad kuni sertifikaadi kehtivusaja viimase päevani.

8. Kui pädev asutus on saanud määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 lõike 9 punkti a kohaselt rahuldavad tõendid, et pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus on lepingu üles öelnud põhjustel, mis ei olene edukast pakkujast ja mida ei loeta vääramatuks jõuks, vabastab ta tagatise juhul, kui toetusmäär, mis on eelnevalt kinnitatud põhisaaduse jaoks, mis vastab suurimale toetusele võrreldes muude kasutatud põhisaadustega, on sama suur või suurem kui sertifikaadi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv toetusmäär.

9. Kui pädev asutus on saanud määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 lõike 9 punkti b kohaselt rahuldavad tõendid, et pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus kohustas edukat pakkujat aktsepteerima lepingu muudatusi põhjustel, mis ei olene pakkujast ja mida ei loeta vääramatuks jõuks, võib pädev asutus pikendada sertifikaadi ja eelneva kinnituse kehtivusaega kuni 30. septembrini.

10. Kui edukas pakkuja esitab määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 lõike 9 punkti c kohaselt tõendid, et pakkumismenetluse teadaandes või pärast pakkumismenetlust sõlmitud lepingus nähti ette 5 %st suurem lubatud kõikumine ja pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus toetub vastavale punktile, loetakse eksportimiskohustus täidetuks, kui eksporditud kogus ei ole rohkem kui 10% väiksem kogusest, mille kohta sertifikaat välja anti.

Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel, et toetusmäär, mis on eelnevalt kinnitatud selle põhisaaduse jaoks, mille toetus on võrreldes muude kasutatud põhisaadustega suurim, on sama suur või suurem kui sertifikaadi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv toetusmäär. Sellisel juhul asendatakse käesoleva määruse artikli 40 lõikes 3 ja 5 nimetatud 95% määr 90% määraga.

11. Käesoleva artikli lõigete 1–10 kohaldamisel on määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 47 lõikes 5 määratletud 21-päevane tähtaeg 44 päeva.

3. JAGU

Tagatised

Artikkel 38

1. Toetussertifikaadi väljaandmine kohustab sertifikaadi omanikku taotlema toetussertifikaadi kehtivusajal toimunud ekspordi eest toetust summas, mille kohta sertifikaat on välja antud.

Esimeses lõigus osutatud kohustuse täitmise tagamiseks esitatakse artiklis 23 nimetatud tagatis.

2. Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kohustust käsitatakse esmajärgulise nõudena määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõikes 2 tähenduses.

Artikkel 39

1. Esmajärguline nõue loetakse täidetuks, kui eksportija on edastanud eritaotluse, milles käsitletakse toetussertifikaadi kehtivusaja jooksul artiklis 28 ja VI lisa V jaos sätestatud tingimuste kohaselt eksporditud kaupu.

2. Kui eritaotlus ei ole ekspordideklaratsioon, tuleb see esitada kolme kuu jooksul alates eritaotlusele märgitud numbriga toetussertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kui esimeses lõigus kindlaksmääratud kolmekuulisest tähtajast ei peeta kinni, ei saa esmajärgulist kohustust käsitada täidetuna.

3. Esmajärgulise nõude täitmise tõendamiseks esitatakse pädevale asutusele vastavalt artikli 28 lõikele 2 nõuetekohaselt registreeritud toetuse sertifikaadi esimene eksemplar. See tõend esitatakse toetussertifikaadi kehtivusaja lõpule järgneva kaheteistkümnenda kuu lõpuks.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis artikli 24 lõike 2 kohaselt registreeritud sertifikaatide suhtes.

4. Erandina määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 22 lõikest 3 ei tagastata käesoleva määruse artiklis 23 sätestatud tagatist osas, mis on võrdeline summaga, mille kohta ei esitatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul nõutud tõendeid.

Artikkel 40

1. Kui artikli 33 lõike 2 või artikli 34 lõike 3 punkti a alusel kohaldatakse vähenduskoefitsienti, vabastatakse tagatis viivitamata summa ulatuses, mis arvutatakse esitatud summa korrutamisel vähenduskoefitsiendiga.

2. Kui taotleja võtab sertifikaaditaotluse artikli 33 lõike 2 teise lõigu kohaselt tagasi, vabastatakse 80 % algsest tagatisest.

3. Tagatis vabastatakse täielikult, kui sertifikaadiomanik on taotlenud toetust vähemalt 95 % ulatuses summast, mille kohta sertifikaat on välja antud.

4. Liikmesriigid võivad sertifikaadiomaniku taotlusel vabastada tagatise osade kaupa vastavalt summadele, mille kohta on täidetud artikli 39 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tingimused, tingimusel, et on esitatud tõendid selle kohta, et on taotletud summat, mis moodustab vähemalt 5 % sertifikaadis märgitud summast.

5. Kui taotlusi on tehtud vähem kui 95 % ulatuses summast, mille kohta sertifikaat on välja antud, jääb sertifikaadiomanik ilma tagatise osast, mis moodustab väljaantud sertifikaadis käsitletud koguse 95 % ja tegelikult kasutatud toetussumma vahest 10 %.

6. Kui summa, mille kohta on täidetud artikli 39 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tingimused, moodustab alla 5 % sertifikaadis märgitud summast, jäädakse tagatisest täielikult ilma.

7. Kui tagatise kogusumma, millest võidakse ilma jääda, on vastava sertifikaadi kohta 100 eurot või vähem, vabastab asjaomane liikmesriik kogu tagatise.

Artikkel 41

1. Kui sertifikaat või selle väljavõte tagastatakse väljaandvale asutusele sertifikaadi kehtivusaja esimese kahe kolmandiku jooksul, vähendatakse vastavat tagatise summat, millest ilma jäädakse, 40 %, kusjuures sel eesmärgil käsitatakse iga päeva osa terve päevana.

2. Kui sertifikaat või selle väljavõte tagastatakse väljaandvale asutusele sertifikaadi kehtivusaja viimase kolmandiku või selle kehtivusaja lõpule järgneva kuu jooksul, vähendatakse vastavat tagatise summat, millest ilma jäädakse, 25 %.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse üksnes sertifikaatide ja sertifikaatide väljavõtete suhtes, mis on tagastatud väljaandvale asutusele selle eelarveperioodi jooksul, mille jaoks sertifikaadid välja anti, tingimusel, et need tagastatakse hiljemalt kõnealuse perioodi 31. augustil.

IV PEATÜKK

SERTIFIKAATIDETA EKSPORT

Artikkel 42

1. Sertifikaate ei ole vaja ekspordi puhul, mille kohta ettevõtja poolt eelarveaasta jooksul esitatud taotlused ei loo alust üle 100 000 euro suuruseks makseks.

2. Sertifikaate ei ole vaja määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kolmandas taandes ning artikli 33 lõikes 1, artikli 37 lõikes 1, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud tarnete puhul.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka ekspordi suhtes, mida teostavad ettevõtjad, kellel on kõnealuse eelarveperioodi jooksul olnud toetussertifikaat või kellel on selline sertifikaat eksportimise päeval.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse üksnes liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud.

Artikkel 43

1. Iga eelarveperioodi kohta võib artikli 42 lõikes 1 osutatud ekspordi puhul maksta toetust igal eelarveaastal 40 miljoni euro suuruse kogureservi piires.

2. Esimeses lõigus osutatud reservist tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel ei võeta arvesse toetusi lepingu artikli 10 lõikes 4 määratletud rahvusvahelise toiduabiprogrammi osana toimuva ekspordi eest ega määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kolmandas taandes ning artikli 33 lõikes 1, artikli 37 lõikes 1, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 osutatud tarnete eest.

Artikkel 44

1. Kui liikmesriikide poolt artikli 53 kohaselt teatatud kogusumma ulatub 30 miljoni euroni, võib komisjon liidu rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes peatada kuni 20 tööpäevaks artikli 43 lõike 1 kohaldamise ilma toetussertifikaadita ekspordi suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimustel võib komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1216/2009 artikli 16 lõikele 2 peatada käesoleva määruse artikli 43 lõike 1 kohaldamise ilma toetussertifikaadita ekspordi suhtes kauemaks kui 20 tööpäevaks.

V PEATÜKK

EKSPORTIJA KOHUSTUSED

Artikkel 45

1. Kaupade eksportimisel peab asjaomane isik deklareerima nende kaupade valmistamisel artiklis 10 määratletud tähenduses tegelikult kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete kogused, mille puhul toetust taotletakse, või viitama muul viisil nende kaupade koostisele, kui see on kindlaks määratud vastavalt artikli 10 lõikele 4.

2. Kui kaupu on kasutatud eksporditavate kaupade valmistamisel, esitab asjaomane isik deklaratsioonis tegelikult kasutatud kaupade koguse ning kõigi kõnealuste kaupade valmistamisel kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste ja/või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete laadi ja koguse.

Asjaomane isik esitab pädevale asutusele koos deklaratsiooniga kõik tõendavad dokumendid ja kogu teabe, mida asutus asjakohaseks peab. Asjaomaseid dokumente ja teavet võib säilitada ja esitada elektroonilisel kujul.

Pädevad asutused kontrollivad deklaratsioonide õigsust kõiki asjakohaseid vahendeid kasutades.

3. Selle liikmesriigi pädevate asutuste taotluse korral, kelle territooriumil täidetakse ekspordiga seotud tolliformaalsused, edastavad teiste liikmesriikide pädevad asutused neile kogu kättesaadava teabe, mis võimaldab asjaomase isiku deklaratsiooni kontrollida.

Artikkel 46

Erandina artiklist 45 ja konsulteerides pädevate asutustega, võib kasutatud toodete või kaupade deklaratsiooni asendada kasutatud toodete koguste lihtsustatud deklaratsiooniga või viitega kõnealuste koguste deklaratsioonile, kui kogused on artikli 10 lõike 4 kohaselt juba kindlaks määratud ja tingimusel, et tootja esitab pädevatele astutustele kogu teabe, mis on deklaratsiooni kontrollimiseks vajalik.

Artikkel 47

1. Kui eksportija ei koosta artiklis 46 nimetatud deklaratsiooni või ei lisa deklaratsioonile piisavalt tõendavat teavet, ei ole tal õigust toetust saada.

2. Kui asjaomased kaubad on loetletud IV lisa 1. ja 2. veerus, võib asjaomane isik erandina lõikest 1 saada selgesõnalise soovi korral toetust. Sellise toetuse arvutamisel arvessevõetavate põhisaaduste laad ja kogus määratakse kindlaks eksporditavate kaupade analüüsimisel ja vastavalt IV lisas esitatud tabelile. Pädev asutus määrab analüüsi tegemise tingimused ja taotluse toetuseks esitatavad andmed.

3. Sellise analüüsi kulud kannab eksportija.

Artikkel 48

1. Artiklit 45 ei kohaldata III lisa kohaselt kindlaksmääratud põllumajandussaaduste ja –toodete koguste suhtes, välja arvatud:

a)	artikli 45 lõikes 1 nimetatud toodete kogused, mida eksporditakse selliste kaupade kujul, mis on osaliselt saadud toodetest, mille eksporditoetuse maksmine on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 1234/2007, ja osaliselt muudest toodetest, vastavalt artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

b)	muna või munatoodete kogused, mida eksporditakse CN-koodi 1902 11 00 alla kuuluvate pastatoodete kujul;

c)	artikli 11 lõike 1 teises lõigus nimetatud värskete pastatoodete kuivaine sisaldus;

d)	CN-koodide 2905 44 ja 3824 60 alla kuuluva D-glütsitooli (sorbitooli) valmistamisel tegelikult kasutatud põhisaaduste laad ning vajaduse korral tärklisainetest ja sahharoosist saadud D-glütsitooli (sorbitooli) osakaal;

e)	CN-koodi 3501 90 90 alla kuuluvate kaupade kujul eksporditava kaseiini kogused;

f)	CN-koodi 2202 90 10 alla kuuluvatest linnastest valmistatud õlle Plato kraad;

g)	pädevate asutuste poolt heakskiidetud idandamata odra kogused.

Ekspordideklaratsioonil esitatud kaupade kirjelduses ja toetuse taotlemisel III lisas loetletud kaupade suhtes võetakse arvesse kõnealuses lisas esitatud nomenklatuuri.

2. Kaupade analüüsimisel artiklite 45, 46, 47 või käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamiseks kasutatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 904/2008 (14) osutatud analüüsimeetodeid või nende puudumisel komisjoni määruses (EÜ) nr 900/2008 (15) osutatud meetodeid, või nende puudumisel meetodeid, mida kohaldatakse liitu imporditavate samalaadsete kaupade suhtes ühise tollitariifistiku klassifikatsioonis.

3. Eksporditavate kaupade kogused ja artikli 45 lõikes 1 nimetatud toodete kogused või viide artikli 10 lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud koostisele kantakse eksporti tõendavasse dokumenti. Artikli 47 lõike 2 kohaldamisel asendatakse viimati nimetatud kogused IV lisa 4. veerus loetletud põhisaaduste kogustega, mis vastavad eksporditud kaupade analüüsi tulemustele.

4. Toetuse saamiseks CN-koodide 0403 10 51 – 0403 10 99, 0403 90 71 – 0403 90 99, 0405 20 10, 0405 20 30, 2105 00 99, 3502 11 90 ja 3502 19 90 alla kuuluvate kaupade eest peab asjaomane kaup vastama määruse (EÜ) nr 852/2004 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, sealhulgas nõudele, et asjaomane kaup peab olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama tervisemärgistuse nõuetele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaos.

5. Artiklite 45 ja 46 kohaldamisel teatab iga liikmesriik komisjonile, milliseid kontrolle tehakse tema territooriumil erinevate eksporditavate kaubaliikide puhul. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 49

1. Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 12 kohaldamisel esitab asjaomane isik kaupade puhul, mis sisaldavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, v ja vii ning punktis b nimetatud teravilja, riisi, piima ja piimatooteid või munatooteid, deklaratsiooni selle kohta, et ükski neist koostisainetest ei ole imporditud kolmandast riigist, või andmed nende toodete kohtuste kohta, mis on imporditud kolmandatest riikidest.

2. Kui taotletakse koguste kindlaksmääramist artikli 10 lõike 4 kohaselt, võib pädev asutus aktsepteerida asjaomase isiku deklaratsiooni selle kohta, et lõikes 1nimetatud teravilja, riisi, piima- ja munatooteid, mis on imporditud kolmandatest riikidest, ei kasutata.

3. Kui taotletakse koguste kindlaksmääramist artikli 11 lõike 1 või artikli 47 lõike 2 kohaselt, võib pädev asutus aktsepteerida asjaomase isiku deklaratsiooni selle kohta, et lõikes 1 nimetatud teravilja, riisi, piima- ja munatooteid, mis on imporditud kolmandatest riikidest, ei kasutata.

4. Pädevad asutused kontrollivad lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud deklaratsioone kõikide asjakohaste vahendite abil.

VI PEATÜKK

TOETUSE MAKSMINE

Artikkel 50

1. Igal aastal 1. oktoobrist kuni 15. oktoobrini eksporditud kaupade puhul ei maksta toetust enne 16. oktoobrit.

Kui komisjon leiab, et liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine võib sattuda ohtu, ei maksta eelarveperioodi kohta väljaantud toetussertifikaadi alusel eksporditud kaupade puhul pärast kõnealuse perioodi lõppu väljamaksmisele kuuluvat toetust enne 16. oktoobrit. Sel juhul võib määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 46 lõikes 8 osutatud tähtaega ajutiselt pikendada kolme kuu ja 15 päevani määrusega, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas enne 20. septembrit.

2. Käesoleva määruse II lisas loetletud kaupade suhtes ja erandina määruse (EÜ) nr 612/2009 artiklist 24 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud summat, olenemata sellest, millisesse riiki või millisele territooriumile kaubad eksporditakse:

kaupade puhul, mis on pakitud jaemüügiks tarbijale kontaktpakenditesse sisu netomassiga kuni 2,5 kg või mahutitesse mahuga kuni 2 liitrit, mis on märgistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (16) artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses ning märgistusel on nimetatud kas sihtriigi importija või märgistuse tekst on sihtriigi riigikeeles või keeles, millest selles riigis kergesti aru saadakse;

juhtudel, kui konkreetne eksportija ekspordib lõikes 3 nimetatud loa taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul vähemalt 12 korral kaupu, mis ei sisalda rohkem kui 90 massiprotsenti mis tahes üht põhitoodet, mille pealt toetust makstakse, kui need kaubad klassifitseeritakse sama kaheksakohalise CN-koodi alla ja lähetatakse samale kaubasaajale.

3. Lõikes 2 sätestatud juhtudel võivad liikmesriigid taotluse korral anda ametliku loa vabastada asjaomane eksportija määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 17 alusel nõutavate tõendite esitamisest peale veodokumendi.

Esimeses lõigus nimetatud luba kehtib maksimaalselt kaks aastat, kui seda ei tühistata; loa kehtivusaega on võimalik pikendada. Liikmesriigid võivad loa oma äranägemise järgi tühistada ja on kohustatud selle viivitamata tagasi võtma, kui neil on põhjendatult alust kahtlustada, et eksportija ei ole täitnud konkreetse loa tingimusi.

Esimese lõigu alusel antud vabastusi käsitatakse riskiteguritena, mida tuleb võtta arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 485/2008 (17) artikli 2 lõike 1 kohaldamisel.

Vabastust kasutavad eksportijad märgivad loa numbri märkima ühtsele haldusdokumendile ning käesoleva määruse artiklis 28 nimetatud eriomasele maksetaotlusele.

4. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid lõike 2 punktis b nimetatud juhtudel vabastada asjaomase eksportija veodokumentide esitamisest ekspordi kohta, mille jaoks on antud luba, tingimusel, et asjaomane eksportija on kohustatud esitama veodokumendid vähemalt 10% selliste ekspordideklaratsioonide kohta või ühe deklaratsiooni aastas, olenevalt sellest, kumb arv on suurem; valiku teevad liikmesriigid, kohaldades komisjoni määruses (EÜ) nr 1276/2008 (18) sätestatud kriteeriume.

5. Käesoleva määruse II lisas loetletud kaupade puhul, mille ekspordideklaratsioon on vastu võetud hiljemalt 30. septembril 2007 ja mille kohta eksportija ei saa esitada määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 17 lõikes 1 osutatud tõendeid, loetakse toode impordituks kolmandasse riiki, kui esitatakse veodokumendi koopia ja kas üks määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 17 lõikes 2 loetletud dokumentidest või liidus asuva tunnustatud vahendaja väljastatud pangadokument, milles tõendatakse, et ekspordi eest on tasutud nende juures avatud eksportija kontole, või maksetõend.

6. Liikmesriigid võtavad lõiget 5 arvesse määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 27 kohaldamisel.

VII PEATÜKK

TEATAMISKOHUSTUS

Artikkel 51

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga kuu kümnendat kuupäeva järgmist:

a)	eurodes väljendatud summad, mille puhul toetussertifikaadid on eelmise kuu jooksul artikli 41 lõike 1 kohaselt tagastatud;

b)	eurodes väljendatud summad, mille kohta on eelmise kuu jooksul kindlaks tehtud, et artiklis 38 nimetatud esmajärguline kohustus ei ole täidetud;

c)	artiklis 35 nimetatud toetussertifikaadid, mis on välja antud eelmisel kuul, väljendatuna eurodes;

d)	eurodes väljendatud toetussertifikaadid, mis on välja antud eelmise kuu jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 47.

Esimese lõigu punktis b nimetatud summad diferentseeritakse, viidates nendele vastava toetussertifikaadi eelarveperioodile.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 1. novembrit eurodes kogusumma, mis on eraldatud enne sama aasta 1. oktoobrit eelmise kalendriaasta 30. septembril lõppenud eelarveperioodil välja antud toetussertifikaatide jaoks.

Artikkel 52

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt kalendriaasta igale kuule järgneva kuu lõpuks andmevahetussüsteemi DEX kaudu statistilise teabe käesoleva määrusega hõlmatud kaupade kohta, millele on eelmisel kuul antud eksporditoetust; andmed esitatakse kaheksakohaliste CN-koodide kaupa ning need hõlmavad järgmist:

a)	selliste kaupade kogused väljendatuna tonnides või muudes märgitud mõõtühikutes;

b)	eelmisel kuul iga asjaomase põllumajandusliku põhisaaduse eest antud eksporditoetuse summa eurodes;

c)	iga toetust saanud põllumajandusliku põhisaaduse kogus tonnides.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 31. detsembrit eurodes väljendatud eksporditoetuste kogusumma, mis nad on sama aasta 30. septembril lõppenud eelarveperioodi jooksul tegelikult andnud kaupade eest, mis on eksporditud eelmise aasta 30. septembril lõppenud eelarveperioodil; ühtlasi teatatakse ka varasematel eelarveperioodidel teatamata jäänud eksporditoetuste summad, märkides vastavad eelarveperioodid.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel sisaldavad antud toetused ettemakseid.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 31. detsembrit põhjendamatult makstud toetuste tagasimaksete kogusumma eurodes, mis on tagasi saadud sama aasta 30. septembril lõppenud eelarveperioodi jooksul, märkides vastava(d) eelarveperioodi(d).

Artikkel 53

Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu viiendal kuupäeval toetuste summad, mis on antud artikli 43 lõike 1 kohaselt eelmise kuu 16. kuupäevast kuni eelmise kuu lõpuni, ja hiljemalt iga kuu kahekümnendal kuupäeval toetuste summad, mis on antud artikli 43 lõike 1 kohaselt jooksva kuu esimesest kuupäevast kuni 15. kuupäevani. Vajaduse korral teatavad liikmesriigid komisjonile, et asjaomaste päevade vahel ei ole toetusi antud.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Määrus (EÜ) nr 1043/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 55

Käesolev määrus jõustub teisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse taotluste suhtes, mis on esitatud alates 8. juulist 2010 sertifikaatide saamiseks, mida kasutatakse alates 1. oktoobrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 328, 15.12.2009, lk 10.

(2) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

(3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(4) ELT L 186, 17.7.2009, lk 1.

(5) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

(6) ELT L 312, 11.11.2006, lk 33.

(7) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.

(8) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(9) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(10) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(11) ELT L 192, 19.7.2008, lk 20.

(12) EÜT L 239, 22.9.1979, lk 24.

(13) EÜT L 308, 27.11.2001, lk 16.

(14) ELT L 249, 18.9.2008, lk 9.

(15) ELT L 248, 17.9.2008, lk 8.

(16) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(17) ELT L 143, 3.6.2008, lk 1.

(18) ELT L 339, 18.12.2008, lk 53.

I LISA

Artiklis 1 nimetatud põhisaadused

CN-kood	Kirjeldus
ex 0402 10 19	Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (tooterühm 2)
ex 0402 21 19	Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (tooterühm 3)
ex 0404 10 02 –ex 0404 10 16	Vadak pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- ja muu magusainelisandita (tooterühm 1)
ex 0405 10	Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (tooterühm 6)
ex 0407 00 30	Koorega kodulinnumunad, värsked või konserveeritud, välja arvatud haudemunad
ex 0408	Kooreta munad ja munakollased, toidukõlblikud, värsked, kuivatatud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, magustamata
1001 10 00	Kõva nisu
1001 90 99	Pehme nisu ja meslin, v.a seemneks
1002 00 00	Rukis
1003 00 90	Oder, v.a seemneoder
1004 00 00	Kaer
1005 90 00	Teramais, v.a maisiseeme
ex 1006 30	Kroovitud riis
1006 40 00	Purustatud riis
1007 00 90	Terasorgo, välja arvatud hübriidid seemneks
1701 99 10	Valge suhkur
ex 1702 19 00	Laktoos, mis sisaldab kuivainest 98,5 % laktoosi
1703	Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

II LISA

Kaubad, mille puhul võib maksta eksporditoetust, nagu on osutatud artiklis 1

CN-kood	Kauba kirjeldus	Põllumajandussaadused ja -tooted, mille eest võib anda eksporditoetust
		III: vt III lisa
		Teravili (1)	Riis (2)	Munad (3)	Suhkur, melass või isoglükoos (4)	Piimatooted (5)
1	2	3	4	5	6	7
ex 0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitselisanditega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
0403 10 51 – 0403 10 99	– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja- ja/või pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – maitselisandiga	X	X	X	X
	– – – muud:
	– – – – puuvilja- ja/või pähklilisandiga	X	X		X
	– – – – kakaolisandiga	X	X	X	X
0403 90	– muud:
0403 90 71 – 0403 90 99	– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja- ja/või pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – maitselisandiga	X	X	X	X
	– – – muud:
	– – – – puuvilja- või pähklilisandiga	X	X		X
	– – – – kakaolisandiga	X	X	X	X
ex 0405	Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided
0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldusega 39 massiprotsenti või rohkem, kuid alla 60 massiprotsendi					X
0405 20 30	– – rasvasisaldusega 60 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 75 massiprotsendi					X
ex 0710	Köögivili, (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais:
	– – tõlvikutena	X			X
	– – teradena	III			X
ex 0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu
0711 90 30	– – – suhkrumais:
	– – – – tõlvikutena	X			X
	– – – – teradena	III			X
ex 1517	Margariin; taimsetest või loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest toidurasvade segud või nendest valmistatud tooted, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid:
1517 10	– margariin, v.a vedel margariin
1517 10 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi					X
1517 90	– muud:
1517 90 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10, kuid mitte üle 15 massiprotsendi					X
1702 50 00	– keemiliselt puhas fruktoos				X
ex 1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704 10	– närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte	X			X
1704 90	– muud:
1704 90 30	– – valge šokolaad	X			X	X
1704 90 51 – 1704 90 99	– – muud	X	X		X	X
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained
1806 10	– kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga
	– – ainult sahharoosiga magustatud	X		X	X
	– – muud	X		X	X	X
1806 20	– muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendites massiga üle 2 kg:
	– – granuleeritud piimašokolaad (CN-kood 1806 20 70)	X		X	X	X
	– – muud tooted alamrubriigist 1806 20	X	X	X	X	X
1806 31 00 ja 1806 32	– muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena	X	X	X	X	X
1806 90	– muud:
ex 1806 90 (11, 19, 31, 39, 50)	– – šokolaad ja šokolaaditooted; kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted	X	X	X	X	X
ex 1806 90 (60, 70, 90)	– – kakaovõided; kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks; muud	X		X	X	X
ex 1901	Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
	– – rubriikides 0401–0404 esitatud toodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – muudr	X	X		X	X
1901 20 00	– segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete, saiakeste ja pirukate või küpsiste valmistamiseks
	– – rubriikides 0401–0404 esitatud toodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – muud	X	X		X	X
1901 90	– muud:
1901 90 11 ja 1901 90 19	– – linnaseekstrakt	X	X
1901 90 11 ja 1901 90 19	– – muud
1901 90 99	– – – muud:
	– – – – rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toiduained kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – – – muud	X	X		X	X
ex 1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, ilma täidiseta või täidisega (näiteks liha- või muu täidisega), näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
ex 1902	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata:
1902 11 00	– – muna sisaldavad:
	– – – kõvast nisust ning muust teraviljast valmistatud pastatooted	III		X
	– – – muud:	X		X
1902 19	– – muud:
	– – – kõvast nisust ning muust teraviljast valmistatud pastatooted	III				X
	– – – muud:	X				X
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistoiduks töödeldud või mitte:
1902 20 91 ja 1902 20 99	– – muud:	X	X		X	X
1902 30	– muud pastatooted	X	X		X	X
1902 40	– kuskuss:
1902 40 10	– – töötlemata:
	– – – kõvast nisust	III
	– – – muud	X
1902 40 90	– – muud	X	X		X	X
1903 00 00	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul	X
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a teramais), teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu ning tangud), eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata
	– magustamata paisutatud riis või eelnevalt kuumtöödeldud riis
	– – kakaosisaldusega (6)	X	III	X	X	X
	– – ei sisalda kakaod	X	III		X	X
	– muud, kakaosisaldusega (6)	X	X	X	X	X
	– muud	X	X		X	X
1905	Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted:
1905 10 00	– näkileib	X			X	X
1905 20	– piparkoogid jms	X		X	X	X
	– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid
1905 31	– – magusad küpsised	X		X	X	X
1905 32	– – vahvlid ja lehtvahvlid	X		X	X	X
1905 40	– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted	X		X	X	X
1905 90	– muud:
1905 90 10	– – matsa	X
1905 90 20	– – armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted:	X	X
1905 90 30	– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu või puuvilju ja mis sisaldavad kuivainest suhkrut kuni 5 massiprotsenti ja rasva kuni 5 massiprotsenti	X
1905 90 45 – 1905 90 90	– – – muud tooted	X		X	X	X
ex 2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks töödeldud või konserveeritud:
2001 90	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – tõlvikutena	X			X
	– – – teradena	III			X
2001 90 40	– – jamss, maguskartul ja muud taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti	X			X
ex 2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2004 10	– kartul:
2004 10	– – muud:
2004 10 91	– – – jahu või helvestena	X	X		X	X
2004 90	– muud köögiviljad ja köögiviljasegud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – tõlvikutena	X			X
	– – – teradena	III			X
ex 2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted
2005 20	– kartul:
2005 20 10	– – jahu või helvestena	X	X		X	X
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – tõlvikutena	X			X
	– – teradena	III			X
ex 2008	Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
2008 99	– – muud:
	– – – piirituselisandita:
	– – – – suhkrulisandita:
2008 99 85	– – – – – teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – – – – tõlvikutena	X
	– – – – – – teradena	III
2008 99 91	– – – – – jamss, maguskartul ja muud taimede söödavad osad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti	X
ex 2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
ex 2101	– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
2101 12 98	– – – muud	X	X		X
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
2101 20 98	– – – muud	X	X		X
2101 30	– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
2101 30	– – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad:
2101 30 19	– – – muud	X			X
2101 30 19	– – röstitud siguri ja muude röstitud kohviasendajate ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
2101 30 99	– – – muud	X			X
ex 2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud üherakulised surnud mikroorganismid (v.a rubriiki 3002 kuuluvad vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
2102 10	– aktiivpärmid:
2102 10 31 ja 2102 10 39	– – pagaripärm:	X
2105 00	Jäätis, kakaosisaldusega või ilma:
	– kakaosisaldusega	X	X	X	X	X
	– muud	X	X		X	X
ex 2106	Mujal nimetamata toiduained:
2106 90	– muud:
2106 90 92 ja 2106 90 98	– – muud:	X	X		X	X
2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või lõhna- ja maitseainetega, ning muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:
2202 10 00	– vesi, sh mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusainelisandiga või lõhna- ja maitseainetega	X			X
2202 90	– muud:
2202 90 10	– – mis ei sisalda rubriikides 0401–0404 nimetatud tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:
	– – – linnaseõlu, tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 mahuprotsendi	III
	– – – muud	X			X
2202 90 91 – 2202 90 99	– – muud	X			X	X
2205	Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest	X			X
ex 2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
2208 20	– destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kanged alkohoolsed joogid				X
2208 30	– viski:
2208 30	– – muu kui Bourboni viski
ex 2208 30 32 – 2208 30 88	– – – viski, v.a määruses (EÜ) nr 1670/2006 nimetatud viski	X
2208 50 11 – 2208 50 19	– džinn	X
2208 50 91 – 2208 50 99	– genever	X			X
2208 60	– viin	X
2208 70	– liköörid ja kordialid	X		X	X	X
2208 90	– muud:
2208 90 41	– – – – ouzo, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 45	– – – – – – – kalvados, nõudes mahuga kuni 2 liitrit				X
2208 90 48	– – – – – – – muud puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit				X
2208 90 52	– – – – – – – korn, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 56	– – – – – – – muud, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 69	– – – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X	X
2208 90 71	– – – – – puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri				X
2208 90 77	– – – – – muud, nõudes mahuga üle 2 liitri	X			X
2208 90 78	– – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri	X			X	X
ex 2905	Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
2905 43 00	– – mannitool	III			III
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)	III			III
ex 3302	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine alusel valmistatud ained ja segud (s.h alkohollahused), mida kasutatakse tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:
3302 10	– toiduainetetööstuses ja jookide tootmises kasutatavad:
3302 10 29	– – – – – muud	X			X	X
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501 10	– kaseiin					III
3501 90	– muud:
3501 90 10	– – kaseiinliim					X
3501 90 90	– – muud:					III
ex 3502	Albumiinid (s.h kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:
ex 3502	– ovoalbumiin:
3502 11	– – kuivatatud
3502 11 90	– – – muud			III
3502 19	– – muud
3502 19 90	– – – muud			III
3502 20	– piimaalbumiinid: (laktalbumiinid)
3502 20 91 ja 3502 20 99	– – muud					III
ex 3505	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, välja arvatud CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad tärklised	X	X
3505 10 50	– – – esterdatud ja eeterdatud tärklised	X
ex 3809	Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid):
3809 10	– tärklisainete alusel	X	X
ex 3824	Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad);
3824 60	– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)	III			III

(1) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osa.

(2) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa II osa.

(3) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XIX osa.

(4) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa III osa.

(5) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVI osa.

(6) Kakaosisaldusega kuni 6 %.

III LISA

Artiklis 11 nimetatud individuaalne kvoot

CN-kood	Kauba kirjeldus	Pehme nisu	Kõva nisu	Mais (terad)	Pikateraline kroovitud riis	Ümarateraline kroovitud riis	Oder	Valge suhkur	Vadak (TR 1)	Lõssipulber (TR 2)	Koorega munad
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12
0710	Köögivili, (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais
	– – teradena			100 (1)
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:
0711 90 30	– – – suhkrumais
	– – – – teradena			100 (1)
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või ilma või muul viisil toiduks töödeldud, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
1902	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata
1902 11 00	– – muna sisaldavad
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldavad neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus (2)
	– – – – mitte üle 0,95 massiprotsendi		160 (3)								(4)
	– – – – üle 0,95 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,10 massiprotsendi		150 (3)								(4)
	– – – – üle 1,10 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,30 massiprotsendi		140 (3)								(4)
	– – – – üle 1,30 massiprotsendi		0
	– – – muud, teraviljast:
	– – – – sisaldavad kõva nisu 80 massiprotsenti või rohkem, kuivaine tuhasus (2):
	– – – – – mitte üle 0,87 massiprotsendi	32	128 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,87 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,99 massiprotsendi	30	120 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,99 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,15 massiprotsendi	28	112 (3)								(4)
	– – – – – üle 1,15 massiprotsendi	0	0
	– – – – sisaldavad kõva nisu alla 80 massiprotsendi, kuivaine tuhasus (2):
	– – – – – mitte üle 0,75 massiprotsendi	80	80 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,75 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,83 massiprotsendi	75	75 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,83 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,93 massiprotsendi	70	70 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,93 massiprotsendi	0	0
	– – – muud (v.a teraviljast valmistatud): vt II lisa
1902 19	– – muud (st v.a muna sisaldavad):
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldavad neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus:
	– – – – mitte üle 0,95 massiprotsendi		160
	– – – – üle 0,95 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,10 massiprotsendi		150
	– – – – üle 1,10 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,30 massiprotsendi		140
	– – – – üle 1,30 massiprotsendi		0
	– – – muud, teraviljast:
	– – – – sisaldavad kõva nisu 80 massiprotsenti või rohkem, kuivaine tuhasus:
	– – – – – mitte üle 0,87 massiprotsendi	32	128
	– – – – – üle 0,87 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,99 massiprotsendi	30	120
	– – – – – üle 0,99 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,15 massiprotsendi	28	112
	– – – – – üle 1,15 massiprotsendi	0	0
	– – – – sisaldavad kõva nisu alla 80 massiprotsendi, kuivaine tuhasus:
	– – – – – mitte üle 0,75 massiprotsendi	80	80
	– – – – – üle 0,75 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,83 massiprotsendi	75	75
	– – – – – üle 0,83 massiprotsendi, kuid mitte üle 0,93 massiprotsendi	70	70
	– – – – – üle 0,93 massiprotsendi	0	0
	– – – muud (v.a teraviljast valmistatud): vt II lisa
1902 40	– kuskuss:
1902 40 10	– – töötlemata:
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldab neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus (2):
	– – – – mitte üle 0,95 massiprotsendi		160
	– – – – üle 0,95 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,10 massiprotsendi		150
	– – – – üle 1,10 massiprotsendi, kuid mitte üle 1,30 massiprotsendi		140
	– – – – üle 1,30 massiprotsendi		0
	– – – muud (v.a kõvast nisust valmistatud): vt II lisa
1902 40 90	– – muud (töödeldud): vt II lisa
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a teramais), teradena, helvestena või muul kujul (v.a püülijahu ja lihtjahu), kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata:
1904 10	– teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:
ex 1904 10 30	– – riisist:
ex 1904 10 30	– – – magustamata paisutatud riis					165
1904 20	– röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisutatud teradest valmistatud toiduained
ex 1904 20 95	– – – riisist:
ex 1904 20 95	– – – – magustamata paisutatud riis					165
1904 90	– muud:
ex 1904 90 10	– – riis:
ex 1904 90 10	– – – eelnevalt kuumtöödeldud riis (5)				120
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks töödeldud või konserveeritud:
ex 2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2001 90 30	– – – teradena			100 (1)
2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
ex 2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2004 90 10	– – – teradena			100 (1)
2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
ex 2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2005 80 00	– – teradena			100 (1)
2008	Puuvili, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, muul viisil töödeldud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
ex 2008 99 85	– – – – – mais (teradena), v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2008 99 85	– – – – – – teradena			60 (1)
ex 2202 90 10	– – – linnaseõlu, tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 mahuprotsendi:
	– – – – valmistatud odra- või nisulinnastest, millele ei ole lisatud idandamata teri, riisi (või selle töötlemissaadusi) ega suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut)						23 (6) (9)
	– – – – – muud						22 (6) (9)
2905	Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
2905	– mitmehüdroksüülsed alkoholid:
2905 43 00	– – mannitool:
	– – – saadud määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa III osaga hõlmatud sahharoosist							102
	– – – saadud määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa I osaga hõlmatud tärklisetoodetest			242
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)
2905 44	– – – vesilahusena:
2905 44 11	– – – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – – tärklisetoodetest			169 (7)
	– – – – – sahharoosist							71 (7)
2905 44 19	– – – – muud:
	– – – – – tärklisetoodetest			148 (7)
	– – – – – sahharoosist							71 (7)
2905 44 91	– – – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – – sahharoosist							102
2905 44 99	– – – – muud:
	– – – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – – sahharoosist							102
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501 10	– kaseiin									291 (8)
3501 90 90	– – muud									291 (8)
3502	Albumiinid, albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:
3502	– ovoalbumiin:
3502 11	– – kuivatatud:
3502 11 90	– – – muud										406
3502 19	– – muud:
3502 19 90	– – – muud										55
3502 20	– piimaalbumiin: (laktalbumiin)
3502 20 91	– – – kuivatatud (nt lehtedena, tahvlitena, helvestena, pulbrina)								900
3502 20 99	– – – muud								127
3824	Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
3824 60	– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)
3824 60	– – vesilahusena:
3824 60 11	– – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – tärklisetoodetest			169 (7)
	– – – – sahharoosist							71 (7)
3824 60 19	– – – muud:
	– – – – tärklisetoodetest			148 (7)
	– – – – sahharoosist							71 (7)
3824 60 91	– – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – sahharoosist							102
3824 60 99	– – – muud:
	– – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – sahharoosist							102

(1) See kogus viitab teramaisile ning on kohandatud vastavaks niiskusesisaldusele 72 massiprotsenti.

(2) Selle sisalduse kindlaksmääramiseks lahutatakse toote üldisest tuhasusest tootesse lisatud munade tuhasus, milleks arvestatakse 0,04 massiprotsenti 50 g kohta, ümardatuna allapoole lähima 50 grammini.

(3) Seda kogust vähendatakse 1,6 kg/100 kg 1 kg pastatoodetes sisalduva 50 g koorega munade (või nendele vastavate muude munatoodete) kohta.

(4) 5 kg/100 kg 1 kg pastatoodetes sisalduva 50 g koorega munade (või nendele vastavate muude munatoodete) kohta, kusjuures kõik vahepealsed kogused ümardatakse allapoole lähima 50 g täiskordseni.

(5) Kuumtöödeldud riis koosneb kroovitud riisiteradest, mida on kuumtöödeldud ja osaliselt kuivatatud, et hõlbustada nende lõplikku valmistamist.

(6) See kogus kehtib õlle kohta, mille kangus on vähemalt 11 Plato kraadi, kuid mitte üle 12 Plato kraadi. Õlle puhul, mille kangus on alla 11 Plato kraadi, vähendatakse seda kogust 9 % ühe Plato kraadi kohta, kusjuures kõigepealt ümardatakse tegelik kangus allapoole lähima kraadini. Õlle puhul, mille kangus on üle 12 Plato kraadi, suurendatakse seda kogust 9 % ühe Plato kraadi kohta, kusjuures kõigepealt ümardatakse tegelik kangus ülespoole lähima kraadini.

(7) Veergudes 5 ja 9 esitatud kogused on arvutatud D-glütsitooli (sorbitooli) vesilahuse kohta, mille kuivainesisaldus on 70 massiprotsenti. Teistsuguse kuivainesisaldusega sorbitooli vesilahuste puhul suurendatakse või vähendatakse neid koguseid vastavalt tegelikule kuivainesisaldusele ning ümardatakse allapoole lähima kilogrammini.

(8) Kasutatud kaseiini alusel kindlaksmääratud kogus, arvestades 291 kg lõssipulbrit (tooterühm 2) 100 kg kaseiini kohta.

(9) Hektoliitri õlle kohta.

IV LISA

Kaubad, mille puhul võib põhisaaduste kogused kindlaks määrata keemilise analüüsi põhjal – koos artiklis 47 osutatud asjakohase tabeliga

CN-kood

Kauba kirjeldus

Kaupade analüüsimisel saadud andmed

Toetust saava põhisaaduse laad

Toetust saava põhisaaduse kogus (100 kg kaupade kohta)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704 10

– närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

1704 90 30 – 1704 90 99

– – muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

a)	Piimarasvasisaldusega alla 12 massiprotsendi

a)	Täispiimapulber (TR 3)

a)	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

(b)	Piimarasvasisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

(b)	Või (TR 6)

b)	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained

1806 10

– – kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

1806 20

– muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendites massiga üle 2 kg:

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

a)	Piimarasvasisaldusega alla 12 massiprotsendi

a)	Täispiimapulber (TR 3)

a)	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

(b)	Piimarasvasisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

(b)	Või (TR 6)

b)	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1806 31 00 ja 1806 32

– muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Täispiimapulber (TR 3)

3.	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1806 90

– muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

a)	Piimarasvasisaldusega alla 12 massiprotsendi

a)	Täispiimapulber (TR 3)

a)	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasvasisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

b)	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1901

Püüli- ja lihtjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaopulbrit või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt;

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

a)	Piimarasvasisaldusega alla 12 massiprotsendi

a)	Täispiimapulber (TR 3)

a)	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasvasisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

b)	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, ilma täidiseta või täidisega (näiteks liha- või muu täidisega), näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

1902 11 00 ja 1902 19

– kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, v.a ainult teravilja ja muna sisaldavad

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 20

– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistoiduks töödeldud või mitte:

1902 20 91 – 1902 20 99

– – muud

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 30

– muud pastatooted

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 40 90

– – (Kuskuss) muud

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmetena vms kujul.

Mais (terad)

1,83 kg 1 massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905

Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted.

1905 10 00

– näkileib

Rukis

2,09 kg 1 massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905 31

– – magusad küpsised

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

1905 32

– – vahvlid ja lehtvahvlid

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3.	Tärklis (või dekstriin)

3.	Pehme nisu

3.	1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

Piimarasv

4.	Või (TR 6)

4.	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

1905 40

– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted

Tärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1905 90

– muud:

1905 90 20

– – armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted

Mais (terad)

1,83 kg 1 massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905 90 30

– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu või puuvilju ja mis sisaldavad kuivainest suhkrut kuni 5 massiprotsenti ja rasva kuni 5 massiprotsenti

Tärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1905 90 45 – 1905 90 90

– – – muud tooted

1. Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

Maize

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3.	Tärklis (või dekstriin

3.	Pehme nisu

3.	1,75 kg 1 massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

Piimarasv

4.	Või (TR 6)

4.	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

2105 00

Jäätis, kakaoga või ilma

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Või (TR 6)

3.	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

2106

Mujal nimetamata toiduained:

2106 90

– muud

– – muud:

2106 90 98

– – – muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Või (TR 6)

3.	1,22 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või lõhna- ja maitseainetega, ning muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:

2202 10 00

– vesi, sh mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusainelisandiga või lõhna- ja maitseainetega

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

2202 90

– muud:

2202 90 10

mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg 1 massiprotsendi glükoosi kohta (2)

2202 90 91 – 2202 90 99

– – Other

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg 1 massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

Piimarasv

2.	Täispiimapulber (TR 3)

2.	3,85 kg 1 massiprotsendi piimarasva kohta

NB! Kui deklareeritakse laktoosi hüdrolüüsi saadusi ja/või juhul, kui leitakse galaktoosi, lahutatakse enne muude arvutuste tegemist glükoosi kogusisaldusest galaktoosikogusele vastav glükoosikogus.

(1) Kaupade sahharoosisisaldus (edasise töötluseta), millele on liidetud sahharoosina väljendatud glükoosi ja fruktoosi segud (glükoosi- ja fruktoosisisalduse summa, mis on korrutatud arvuga 0,95), mis on kaupade kohta deklareeritud (mis tahes vormis) või neist leitud. Kui kaupade fruktoosisisaldus on glükoosisisaldusest väiksem, võrdub eespool nimetatud arvutuses kasutatav glükoosikogus massilt fruktoosikogusega.

(2) Välja arvatud märkuses 1 nimetatud glükoosisisaldus.

V LISA

Artiklis 8 nimetatud toodete põhisaadusteks ümberarvestamisel kasutatavad koefitsiendid

CN-kood

Töödeldud põllumajandussaadus

Koefitsient

Põhisaadus

1101 00 11

Kõvast nisust valmistatud jahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 900 mg

1,33

Kõva nisu

—	901 kuni 1 900 mg

1,09

Kõva nisu

1101 00 15 ja 1101 00 90

Pehmest nisust ja meslinist valmistatud jahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 900 mg

1,33

Pehme nisu

—	901 kuni 1 900 mg

1,09

Pehme nisu

1102 10 00

Rukkijahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 1 400 mg

1,37

Rukis

—	1 401 kuni 2 000 mg

1,08

Rukis

1102 20 10

Maisijahu rasvasisaldusega mitte üle 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1102 20 90

Maisijahu rasvasisaldusega üle 1,5 massiprotsendi

1,10

Mais (terad)

1102 90 10

Odrajahu

1,20

Oder

1102 90 30

Kaerajahu

1,20

Kaer

1102 90 50

Riisijahu

1,00

Purustatud riis

1103 11 10

Kõvast nisust valmistatud tangud ja jahu

1,42

Kõva nisu

ex 1103 11 90

Pehmest nisust valmistatud tangud ja jahu, mille tuhasus 100 g kohta ei ületa 600 mg

1,37

Pehme nisu

1103 13 10

Maisitangud ja -jahu rasvasisaldusega mitte üle 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1103 13 90

Maisitangud ja -jahu rasvasisaldusega üle 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1103 19 10

Rukkitangud ja -jahu

1,00

Rukis

1103 19 30

Odratangud ja -jahu

1,55

Oder

1103 19 40

Kaeratangud ja -jahu

1,80

Kaer

1103 19 50

Riisitangud ja -jahu

1,00

Purustatud riis

1103 20 10

Rukkigraanulid

1,00

Rukis

1103 20 20

Odragraanulid

1,02

Oder

1103 20 30

Kaeragraanulid

1,00

Kaer

1103 20 40

Maisigraanulid

1,00

Mais (terad)

1103 20 50

Riisigraanulid

1,00

Purustatud riis

1103 20 60

Nisugraanulid

1,02

Pehme nisu

1104 12 90

Helvestatud kaeraterad

1,80

Kaer

1104 19 10

Valtsitud või helvestatud nisuterad

1,02

Pehme nisu

1104 19 30

Valtsitud või helvestatud rukkiterad

1,40

Rukis

1104 19 50

Valtsitud või helvestatud maisiterad

1,44

Mais (terad)

1104 19 69

Helvestatud odraterad

1,40

Oder

1104 19 91

Helvestatud riis

1,00

Purustatud riis

1104 22 20

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) kaeraterad

1,60

Kaer

1104 22 30

Kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud kaeraterad („Grütze”, „grutten”)

1,70

Kaer

1104 23 10

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud või mitte

1,30

Mais (terad)

1104 29 01

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) odraterad

1,50

Oder

1104 29 03

Kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud odraterad („Grütze”, „grutten”)

1,50

Oder

1104 29 05

Poleeritud odraterad

1,60

Oder

1104 29 11

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) nisuterad, lõigatud või jämedalt purustatud või mitte

1,02

Pehme nisu

1104 29 51

Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1,00

Pehme nisu

1104 29 55

Rukkiterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1,00

Rukis

1104 30 10

Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

0,25

Pehme nisu

1104 30 90

Muud teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

0,25

Mais (terad)

1107 10 11

Nisust valmistatud röstimata linnased jahu kujul

1,78

Pehme nisu

1107 10 19

Nisust valmistatud röstimata linnased muul kujul

1,27

Pehme nisu

1107 10 91

Muust teraviljast valmistatud röstimata linnased jahu kujul

1,78

Oder

1107 10 99

Muust teraviljast valmistatud röstimata linnased muul kujul

1,27

Oder

1107 20 00

Röstitud linnased

1,49

Oder

1108 11 00

Nisutärklis

2,00

Pehme nisu

1108 12 00

Maisitärklis

1,60

Mais (terad)

1108 13 00

Kartulitärklis

1,60

Mais (terad)

1108 19 10

Riisitärklis

1,52

Purustatud riis

ex 1108 19 90

Odra- või kaeratärklis

1,60

Mais (terad)

1702 30 50

Glükoos ja glükoosisiirup (1), mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab seda alla 20 % kuivaine massist, aglomeeritud või aglomeerimata valge kristallilise pulbrina

2,09

Mais (terad)

1702 30 90

Glükoos ja glükoosisiirup (1), mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab seda alla 20 % kuivaine massist, muud

1,60

Mais (terad)

1702 40 90

Glükoos ja glükoosisiirup (1), mis sisaldab fruktoosi vähemalt 20 %, kuid alla 50 % kuivaine massist

1,60

Mais (terad)

ex 1702 90 50

Valge tahke aglomeeritud või aglomeerimata maltodekstriin

2,09

Mais (terad)

ex 1702 90 50

Maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup, muud tooted

1,60

Mais (terad)

1702 90 75

Pulbriline aglomeeritud või aglomeerimata karamell

2,19

Mais (terad)

1702 90 79

Karamell, muud tooted

1,52

Mais (terad)

2106 90 55

Lõhna-, maitse- või värvilisandiga glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup

1,60

Mais (terad)

(1) Välja arvatud isoglükoos.

VI LISA

Artiklis 24 osutatud juhised toetussertifikaatide taotlemise, väljaandmise ja kasutamise kohta

I. TOETUSSERTIFIKAADI TAOTLEMINE

1.	Pealkirja „Ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat” peal peab olema tempel märkega „Toetussertifikaat, I lisas loetlemata kaubad”. See teave võib olla elektrooniline.

2.	Taotlejad täidavad lahtrid 4, 8, 17, 18 ja vajaduse korral lahtri 7. Lahtritesse 17 ja 18 kantakse summa eurodes.

3.	Lahtreid 13–16 ei täideta.

4.	Lahtrisse 20 märgivad taotlejad, kas nad kavatsevad kasutada toetussertifikaati üksnes selle välja andnud liikmesriigis või taotlevad nad kogu liidus kehtivat toetussertifikaati.

Taotlejad teevad lahtrisse 20 ühe järgmistest märgetest:

a)	märke „artikkel 29” või mõne muu pädeva asutuse poolt heaks kiidetud märke, kui taotlus käsitleb artikliga 29 ette nähtud sertifikaati;

b)	märke „artikkel 34” või mõne muu pädeva asutuse poolt heaks kiidetud märke, kui taotlus käsitleb artikliga 34 ette nähtud sertifikaati.

6.	Taotlejad märgivad taotluse koha ja kuupäeva ning allkirjastavad taotluse.

II. EELKINNITUSE TAOTLEMINE – TOETUSSERTIFIKAATIDE VÄLJAVÕTETE TAOTLEMINE

1.	Eelkinnituse taotlemine toetussertifikaadi taotlemisega samal ajal Vt I jagu (taotlejad täidavad lahtri 8).

Eelkinnituse taotlemine pärast toetussertifikaadi väljaandmist

Sel juhul täidab eksportija taotluse ja kannab sellele järgmise teabe:

a)	lahtritesse 1 ja 2 asutuse nime, kes andis välja toetussertifikaadi, mille kohta taotletakse eelkinnitust, ning sertifikaadi numbri;

b)	lahtrisse 4 sertifikaadi omaniku nime;

c)	lahtrisse 8 tehakse rist kasti „jah”.

Toetussertifikaadi väljavõtte taotlused sisaldavad järgmist teavet:

a)	lahtrites 1 ja 2 asutuse nimi, kes andis välja toetussertifikaadi, mille väljavõtet taotletakse, ning originaalsertifikaadi number;

b)	lahtris 4 toetussertifikaadi omaniku nimi;

c)	lahtrites 17 ja 18 summa eurodes, mille kohta väljavõtet taotletakse.

III. KOGU LIIDUS KASUTATAVATE EELKINNITUSEGA TOETUSSERTIFIKAATIDE JA SERTIFIKAATIDE VÄLJAVÕTETE VÄLJAANDMINE

1.	Esimene ja teine eksemplar antakse välja määruse (EÜ) nr 376/2008 I lisas esitatud näidiste põhjal.

2.	Pealkirja „Ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat” peal peab olema tempel märkega „Toetussertifikaat, I lisas loetlemata kaubad”.

Vorm täidetakse järgmiselt:

a)	Lahtrisse 1 kantakse toetussertifikaati väljaandva asutuse nimi ja aadress. Lahtrisse 2 või lahtrisse 23 kantakse toetussertifikaadi number (mille annab väljaandev asustus). Toetussertifikaadi väljavõtete puhul kirjutatakse lahtrisse 3 suurtähtedega poolpaksus kirjas „VÄLJAVÕTE”.

b)	Lahtrisse 4 kantakse sertifikaadi omaniku nimi ja täielik aadress.

c)	Lahtrisse 10 kantakse toetussertifikaadi taotluse esitamise kuupäev ja lahtrisse 11 artikli 23 kohaselt kindlaksmääratud tagatissumma.

d)	Lahtrisse 12 kantakse kehtivuse lõppkuupäev.

e)	Lahtrid 13–16 kriipsutatakse läbi.

f)	lahtrid 17 ja 18 täidetakse artiklite 29–34 kohaselt kindlaksmääratud summa põhjal.

g)	Lahter 19 kriipsutatakse läbi.

h)	Lahtrisse 20 kantakse kõik taotluses esitatud andmed.

i)	Lahter 21 täidetakse taotluse järgi.

j)	Lahtrisse 22 märgitakse sõnad: „kasutamiseks alates …”, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 29 või 34.

k)	lahter 23 täidetakse.

l)	Lahter 24 kriipsutatakse läbi.

IV. KOGU LIIDUS KASUTATAVATE EELKINNITUSETA TOETUSSERTIFIKAATIDE VÄLJAANDMINE

1.	Need toetussertifikaadid täidetakse samal viisil kui III jaos nimetatud sertifikaadid.

2.	Lahter 21 kriipsutatakse läbi.

3.	Kui sellise toetussertifikaadi omanik taotleb hiljem eksporditoetuse eelnevat kinnitamist, tagastab ta originaalsertifikaadi ja juba välja antud väljavõtted. Sertifikaadi lahtrisse 22 kantakse tekst „Toetus kehtib … [kuupäev], eelnevalt kinnitatud … [kuupäev]” ning täidetakse selle lüngad.

V. SERTIFIKAATIDE KASUTAMINE

1.	Ekspordiformaalsuste täitmisel märgitakse ühtsesse haldusdokumenti selle toetussertifikaadi number (nende toetussertifikaatide numbrid), mida on kasutatud toetuse taotlemisel.

2.	Kui kasutatakse muud tollidokumenti kui ühtne haldusdokument, märgitakse asjaomase sertifikaadi number (asjaomaste sertifikaatide numbrid) riiklikku dokumenti.

VII LISA

Ümberarvestuskursid artiklites 7 ja 9 osutatud individuaalse kvoodi kehtestamiseks

1.	100 kg vadakule, mida käsitatakse artikli 3 lõike 2 kohaselt samalaadsena tooterühma 1 katsetootega, vastab 6,06 kg katsetoodet.

2.	100 kg piimatoodetele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 9,1 kg katsetoodet.

3.	100 kg piimatoote rasvata osale, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 1,01 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta.

4.	100 kg juustu rasvata osale, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 0,8 kg katsetoodet kõnealuse juustu rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta.

100 kg ühele piimatootele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille kuivaine piimarasvasisaldus on kuni 27 massiprotsenti, vastab 3,85 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta.

Asjaomase poole taotlusel vastab 100 kg vedelpiimale, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille piimarasvasisaldus vedelpiimas on kuni 3,2 massiprotsenti, 3,85 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasvasisalduse ühe massiprotsendi kohta.

100 kg ühele piimatootele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille kuivaine piimarasvasisaldus on üle 27 massiprotsendi, vastab 100 kg katsetoodet.

7.	100 kg ühele piimatootele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 5 kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab 1,22 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasvasisalduse ühe massiprotsendi kohta.

8.	Rasvale, mis sisaldub 100 kg piimatootes, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab 1,22 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasvasisalduse ühe massiprotsendi kohta.

9.	100 kg juustule, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab selle rasvaine osas 0,8 kg katsetoodet kõnealuse juustu piimarasvasisalduse ühe massiprotsendi kohta.

10.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud ümarateralisele kooritud riisile vastab 77,5 kg ümarateralist kroovitud riisi.

11.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud keskmise- või pikateralisele kooritud riisile vastab 69 kg pikateralist kroovitud riisi.

12.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud ümarateralisele poolkroovitud riisile vastab 93,9 kg pikateralist kroovitud riisi.

13.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud keskmise- või pikateralisele poolkroovitud riisile vastab 93,3 kg pikateralist kroovitud riisi.

14.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis a nimetatud toorsuhkrule vastab 92 kg valget suhkrut.

15.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis b nimetatud suhkrule vastab 1 kg valget suhkrut 1 % sahharoosi kohta.

16.

100 kg ühele artikli 3 lõike 8 punktis c nimetatud tootele, mis vastab määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 3 sätestatud tingimustele, vastab 1 kg valget suhkrut sahharoosi ühe massiprotsendi kohta (millele lisatakse vajaduse korral muude suhkrute sisaldus sahharoosi ekvivalendina), mis määratakse vastavalt artiklile 3.

17.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis d nimetatud ja määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 4 sätestatud tingimustele vastava isoglükoosi või isoglükoosisiirupi kuivainele, mis määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklile 4, vastab 100 kg valget suhkrut.

VIII LISA

Artiklis 25 osutatud kanded

Artiklis 25 osutatud kanded on järgmised:

—	:	bulgaaria keeles	:	Права, прехвърлени обратно на титуляря на … [дата]
—	:	hispaania keeles	:	retrocesión al titular, el …
—	:	tšehhi keeles	:	práva převedena zpět na držitele …
—	:	taani keeles	:	tilbageføring til indehaveren den …
—	:	saksa keeles	:	Rückübertragung auf den Bescheinigungsinhaber am …
—	:	eesti keeles	:	omanikule tagastatud õigused
—	:	kreeka keeles	:	επανεκχώρηση στο δικαιούχο στις …
—	:	inglise keeles	:	rights transferred back to the titular holder on [date]
—	:	in French	:	rétrocession au titulaire le …
—	:	in Irish	:	cearta arna n-aistriú ar ais chuig an sealbhóir ainmniúil ar an [dáta]…
—	:	itaalia keeles	:	retrocessione al titolare in data …
—	:	läti keeles	:	tiesības nodotas atpakaļ to nominālajam īpašniekam [datums]
—	:	leedu keeles	:	teisės grąžintos pradiniam turėtojui …
—	:	ungari keeles	:	A jogok …-tól az eredeti jogosultra szálltak vissza
—	:	malta keeles	:	drittijiet li jkunu trasferiti lura lid-detentur titulari fid-[data] …
—	:	hollandi keeles	:	aan de titularis geretrocedeerd op …
—	:	poola keeles	:	prawa przeniesione z powrotem na posiadacza tytularnego w dniu […] r
—	:	portugali keeles	:	retrocessão ao titular em …
—	:	rumeenia keeles	:	drepturi transferate înapoi la titular la … [data]
—	:	slovaki keeles	:	práva prenesené späť na držiteľa …
—	:	sloveeni keeles	:	Pravice, prenesene nazaj na imetnika …
—	:	soome keeles	:	palautus todistuksenhaltijalle …
—	:	rootsi keeles	:	återbördad till licensinnehavaren den …

IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1043/2005	Käesolev määrus
Artikkel 1 lõige 1 esimene lõik	Artikkel 1 lõige 1 esimene lõik
Artikkel 1 lõige 1 teine ja kolmas lõik	Artikkel 1 lõige 1 teine lõik
Artikkel 1 lõige 2 ja 3	Artikkel 1 lõige 2 ja 3
Artikkel 2 lõige 1 punktid 1 ja 2	Artikkel 2 lõige 1 punktid a ja b
—	Artikkel 2 lõige 1 punktid c, d ja e
Artikkel 2 lõige 1 punkt 3	Artikkel 2 lõige 1 punktid f ja g
Artikkel 2 lõige 1 punktid 4, 5 ja 6	Artikkel 2 lõige 1 punktid h, i ja j
Artikkel 2 lõige 2	Artikkel 2 lõige 2
Artiklid 3 kuni 7	Artiklid 3 kuni 7
Artikkel 8 esimene ja teine lõik	Artikkel 8 lõige 1 ja 2
Artikkel 9 esimene lõik	Artikkel 9 lõige 1 esimene lõik
Artikkel 9 teine lõik	Artikkel 9 lõige 1 teine ja kolmas lõik
Artikkel 9 kolmas lõik	Artikkel 9 lõige 2
Artikkel 10 esimene lõik	Artikkel 10 lõige 1 ja 2
Artikkel 10 teine lõik	Artikkel 10 lõige 3
Artikkel 10 kolmas ja neljas lõik	Artikkel 10 lõige 4 esimene ja teine lõik
Artikkel 11 esimene ja teine lõik	Artikkel 11 lõige 1 esimene ja teine lõik
Artikkel 11 kolmas lõik	Artikkel 11 lõige 2
Artiklid 12 ja 13	Artiklid 12 ja 13
Artikkel 14 esimene ja teine lõik	Artikkel 14 lõige 1 ja 2
Artikkel 15 lõige 1 ja 2	Artikkel 15 lõige 1 ja 2
Artikkel 15 lõige 3	—
—	Artikkel 15 lõige 3
Artikkel 16 esimene ja teine lõik	Artikkel 16 lõige 1 ja 2
Artikkel 17 esimene ja teine lõik	Artikkel 17 lõige 1 ja 2
Artikkel 18 lõige 1 esimene ja teine lõik	Artikkel 18 lõige 1 esimene ja teine lõik
Artikkel 18 lõige 1 kolmas lõik	Artikkel 18 lõige 2
Artikkel 18 lõige 2 ja 3	Artikkel 18 lõige 3 ja 4
Artikkel 19 lõige 1 punktid a ja b	Artikkel 19 lõige 1 punktid a ja b
—	Artikkel 19 lõige 1 punkt c
Artikkel 19 lõige 2 ja 3	Artikkel 19 lõige 2 ja 3
Artikkel 20	Artikkel 20
Artikkel 21	—
Artikkel 22 lõige 1	Artikkel 21 lõige 1
Artikkel 22 lõige 2 esimene lõik	Artikkel 21 lõige 2 esimene lõik
Artikkel 22 lõige 2 teine lõik	Artikkel 21 lõige 2 kolmas lõik
Artikkel 22 lõige 3	Artikkel 21 lõige 3
Artikkel 23 lõige 1, 2 ja 3	Artikkel 22 lõige 1, 2 ja 3
Artikkel 23 lõige 4	Artikkel 22 lõige 4 esimene ja teine lõik
Artikkel 24	Artikkel 24
Artikkel 25 esimene ja teine lõik	Artikkel 21 lõige 2 esimene ja teine lõik
Artikkel 26	—
Artikkel 27 lõige 1	Artikkel 25 lõige 1
Artikkel 27 lõige 2 esimene ja teine lõik	Artikkel 25 lõige 2
Artikkel 28 lõige 1 ja 2	Artikkel 25 lõige 3 ja 4
Artikkel 29 esimene kuni neljas lõik	Artikkel 26 lõige 1 kuni 4
Artikkel 30 esimene ja teine lõik	Artikkel 27 lõige 1 esimene ja teine lõik
Artikkel 31 lõige 1	Artikkel 38 lõige 1 esimene ja teine lõik
Artikkel 31 lõige 2 esimene lõik	Artikkel 38 lõige 2
Artikkel 31 lõige 2 teine lõik	Artikkel 39 lõige 1
Artikkel 31 lõige 2 kolmas ja neljas lõik	Artikkel 39 lõige 2 esimene ja teine lõik
Artikkel 31 lõige 3 esimene ja teine lause	Artikkel 39 lõige 3 esimene lõik
—	Artikkel 39 lõige 3 teine lõik
Artikkel 31 lõige 3 kolmas lause	Artikkel 39 lõige 4
Artikkel 32	Artikkel 28
Artikkel 33 esimene ja teine lõik	Artikkel 29 lõige 1 ja 2
Artikkel 34	Artikkel 30
Artikkel 35 lõige 1	Artikkel 31 lõige 1
Artikkel 35 lõige 2 esimene lõik	Artikkel 31 lõige 2
Artikkel 31 lõige 2 teine, kolmas ja neljas lõik	Artikkel 31 lõige 3, 4 ja 5
Artikkel 36	Artikkel 32
Artikkel 37	Artikkel 33
Artikkel 38 lõige 1, 2 ja 3	—
Artikkel 38a lõige 1, 2 ja 3	Artikkel 34 lõige 1, 2 ja 3
Artikkel 38 lõige 4	Artikkel 34 lõige 4
Artikkel 39 lõige 1	Artikkel 35 lõige 1
Artikkel 39 lõige 2 esimene ja teine lõik	Artikkel 35 lõige 2
Artikkel 39 lõige 2 kolmas lõik	Artikkel 35 lõige 3
Artikkel 40	Artikkel 36
Artikkel 41	Artikkel 37
Artikkel 42	Artikkel 27 lõige 2
Artikkel 43 esimene ja teine lõik	Artikkel 23 lõige 1 ja 2
Artikkel 44 lõige 1 ja 2	Artikkel 40 lõige 1 ja 2
Artikkel 44 lõige 3 esimene lause	Artikkel 40 lõige 3
Artikkel 44 lõige 3 teine lause	Artikkel 40 lõige 4
Artikkel 44 lõige 4 esimene, teine ja kolmas lõik	Artikkel 40 lõige 5, 6 ja 7
Artikkel 45 lõige 1 esimene ja teine lõik	Artikkel 41 lõige 1 ja 2
Artikkel 45 lõige 2	Artikkel 41 lõige 3
Artikkel 46	Artikkel 43 lõige 1
Artikkel 47 lõige 1	Artikkel 42 lõige 2 ja artikkel 43 lõige 2
Artikkel 47 lõige 2 esimene lõik	Artikkel 42 lõige 1 ja 3
Artikkel 47 lõige 2 teine lõik	—
Artikkel 47 lõige 3	Artikkel 42 lõige 4
Artikkel 48 esimene lõik	Artikkel 53
Artikkel 48 teine ja kolmas lõik	Artikkel 44 lõige 1 ja 2
Artikkel 49	Artikkel 45
Artikkel 50	Artikkel 46
Artikkel 51 esimene, teine ja kolmas lõik	Artikkel 47 lõige 1, 2 ja 3
Artikkel 52	Artikkel 48
Artikkel 53 lõige 1 ja 3	Artikkel 49 lõige 1 ja 2
—	Artikkel 49 lõige 3 ja 4
Artikkel 53 lõige 2 ja 4	—
Artikkel 54 lõige 1	Artikkel 50 lõige 1
Artikkel 54 lõige 3, 4 ja 5	Artikkel 50 lõige 2, 3 ja 4
Artikkel 54 lõige 6 esimene lõik	Artikkel 50 lõige 5
Artikkel 54 lõige 6 teine lõik	Artikkel 50 lõige 6
Artikkel 55	Artikkel 51
Artikkel 56 lõige 1 ja 2	Artikkel 52 lõige 1 ja 2
Artikkel 56 lõige 3 esimene lause	Artikkel 52 lõige 3
Artikkel 56 lõige 3 teine lause	Artikkel 52 lõige 4
Artikkel 57	Artikkel 54
Artikkel 58	Artikkel 55
I kuni IX lisa	I kuni IX lisa