16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/24

(1)

22. jaanuaril 2001. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „olemasolevad meetmed”) 33,25 eurot tonni kohta CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva, muu hulgas Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust „esialgne uurimine”.

(2)

17. mail 2004. aastal pärast osalist vahepealset läbivaatamist vabastas nõukogu määrusega (EÜ) nr 993/2004 (4) dumpinguvastastest tollimaksudest, mis olid kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001, liitu imporditava ammooniumnitraadi, mille on tootnud äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1001/2004, (5) mida on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1996/2004, (6) kiideti heaks kohustused ajavahemikuks kuni 20. maini 2005. Kõnealuste kohustuste eesmärgiks oli võtta arvesse teatavaid tagajärgi, mis tulenesid Euroopa Liidu laienemisest 25 liikmesriigini.

(3)

Pärast vaatlusaluse toote mõistega piiratud vahepealset läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005, (7) et vaatlusaluse toote mõistet on vaja selgitada ning et kehtivaid meetmeid tuleks vaatlusaluse toote suhtes kohaldada juhul, kui see sisaldub muudes väetistes koos muude kõrval- ja toitainetega; meetmeid kohaldatakse proportsionaalselt ammooniumnitraadi sisaldusega.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 442/2007, (8) et kehtivaid meetmeid tuleb vastavalt määruses (EÜ) nr 945/2005 esitatud selgitustele kaheks aastaks pikendada.

(5)

Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2008 (9) lõplikud dumpinguvastased meetmed Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 662/2008 (10) muutis nõukogu määrust (EÜ) nr 442/2007, et kiita heaks ühe eksportiva tootja pakutud hinnakohustus.

(7)

Pärast 17. oktoobril 2008 avaldatud eelseisva aegumise teadet (11) esitati 22. jaanuaril 2009 taotlus aegumise läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitas Euroopa väetisetootjate liit (European Fertilizer Manufacturers Association – EFMA, edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu ammooniumnitraadi kogutoodangust.

(8)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et kui Ukrainast (edaspidi „asjaomane riik”) imporditakse ammooniumnitraati, on dumpingu kordumine ja liidu tootmisharule kahju tekitamine tõenäoline.

(9)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 23. aprillil 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (12) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 2005. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(11)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning nende ühendustele, eksportivate riikide esindajatele, taotluse esitajale ning liidu tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Arvestades arvestades liidu tootjate ja liitu importijate suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks läbi viia väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades, et 12 liidu tootjat olid valmis tegema koostööd, otsustati, et liidu tootjate suhtes on vaja rakendada väljavõttelist uuringut. Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates nõutud teavet.

(15)

Need 12 liidu tootjat, kelle toodang moodustas uurimisperioodil umbes 80 % liidu kogutoodangust, täitsid tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andsid ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Sel alusel moodustas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 17 tüüpilise valimi, mis põhineb ammooniumnitraadi tootmise ja müügi suurimal tüüpilisel mahul liidus ning mida saab uurimiseks ettenähtud aja jooksul korralikult uurida. Valimisse valiti viis liidu tootjat, kelle toodang moodustas uurimisperioodil umbes 57 % liidu tootmisharu kogutoodangust.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selle suhtes vastuväiteid.

(17)

Viiele valimisse kuulunud liidu tootjale ning kõikidele teadaolevatele asjaomase riigi eksportivatele tootjatele saadeti küsimustikud.

(18)

Vastused küsimustikele saadi viielt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt asjaomase riigi eksportivalt tootjalt.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Vaatlusaluseks tooteks on Ukrainast pärit tahked väetised ammooniumnitraadisisaldusega üle 80 massiprotsendi, mis praegu kuuluvad CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning selle lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi mikrogranuleeritud või granuleeritud vormis.

(21)

Tuleks märkida, et vaatlusaluse toote määratlust on selgitatud määruses (EÜ) nr 945/2005.

(22)

Läbivaatamise raames toimuv uurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, mille kohaselt on ammooniumnitraat puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed ega olene päritoluriigist. Seega leiti, et asjaomasel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja oma siseturul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid ning seega käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Kolm Ukraina eksportivat tootjat otsustasid teha koostööd. Neljas teadaolev eksportiv tootja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(24)

Kui kolme koostööd teinud eksportiva tootja ekspordimahtu võrreldi Ukrainast liitu eksporditud ammooniumnitraadi kogumahuga, ilmnes, et nende kolme eksportiva tootja poolt Ukrainast liitu imporditud ammooniumnitraat moodustas uurimisperioodil kokku 90 % kogu Ukrainast liitu lähetatud impordist. Koostöö tase hinnati seega olevat kõrge.

(25)

Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumaht oli väike, see moodustas uurimisperioodil kogu liidu turuosast vaid 1,1 %.

(26)

Tuletatakse meelde, et aegumise läbivaatamise eelmise uurimise käigus ei peetud Ukrainat veel turumajandusega riigiks ning seepärast võeti normaalväärtuse arvutamisel aluseks võrdlusriigi (USA) koostööd teinud tootjalt saadud andmed.

(27)

Käesoleva läbivaatamise normaalväärutse aluseks võeti Ukrainas koostööd teinud eksportivate tootjate juures uurimise käigus kogutud ja kontrollitud andmed. Komisjon uuris, kas siseturu müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks uuriti, milline on koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt siseturul toodetud ja müüdud toote tootmiskulu.

(28)

Gaasikulude asjus selgus, et Ukraina importis suurema osa ammooniumnitraadi tootmisel tarbitavast gaasist Venemaalt. Kõik uurimise käigus kogutud ja kontrollitud andmed näitasid, et Ukraina importis Venemaalt looduslikku gaasi hinnaga, mis oli uurimisperioodil umbes 40 % madalam kui Venemaalt liitu eksporditud loodusliku gaasi hind. Siiski tehti kindlaks, et uurimisperioodi viimases kvartalis olid hinnad ühtlustunud.

(29)

Leiti, et kui ühe tootja üks tootetüüp välja jätta, siis üldiselt toimus uurimisperioodil Ukraina siseturul müük tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seega määrati normaalväärtus kindlaks Ukraina siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 või arvestusliku normaalväärtuse alusel toote tüübi puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud toote tüübi tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Üld- ja halduskulude ja kasumi näitajate arvutamise aluseks võeti tavapärase kaubandustegevuse käigus asjaomase tootja samasuguse toote tootmise ja müügi kohta esitatud andmed.

(30)

Tuleks märkida, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei tehtud vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kohandusi seoses Ukraina eksportivate tootjate gaasikuludega. Gaasi hinda ei arvestatud seepärast, nagu ka põhjendustes 32 ja 34 selgitatud, et ilmselgelt moonutatud gaasihindadest hoolimata kasutasid Ukraina eksportivad tootjad siseturul kohandamata kulude näitajaid ja hindu, mis näitas juba selgelt, et uurimisperioodil esines dumping. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine või kordumine tõenäoline, et omakorda teha kindlaks, kas praegu kohaldatavad meetmed tuleks säilitada või kehtetuks tunnistada, leiti, et ei ole vaja kontrollida, kas algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel tehtavad kohandused oleks käesoleva juhtumi puhul põhjendatud.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Kolme koostööd teinud eksportiva tootja kogu müük toimus otse sõltumatutele klientidele liidus.

(32)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste vormis nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellele vastavalt tehti kohandusi veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude, kindlustuse, vahendustasu ja pakendamiskulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

(33)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(34)

Kolme asjaomase koostööd teinud eksportiva tootja jaoks kehtestati üleriigiliseks kaalutud keskmiseks dumpingumarginaaliks 6–7 %.

(35)

Kolme koostööd teinud eksportiva tootja omamaine müük moodustas uurimisperioodil keskmiselt 46 % nende tootjate tootmisvõimsusest.

(36)

Kuigi kolm koostööd teinud tootjat müüs suure osa oma toodangust siseturul, sõltusid nad ka ekspordist kolmandatesse riikidesse. Uurimisperioodil vastas nende kasutamata tootmisvõimsus umbes 6 % liidu tarbimisest.

(37)

Läbivaatamise taotluses neljanda teadaoleva, uurimise ajal koostööst loobunud Ukraina tootja kohta esitatud teabe alusel ulatus Ukraina kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil hinnanguliselt umbes 9 %ni liidu tarbimisest.

(38)

Teatavad koostööd teinud Ukraina eksportivad tootjad väitsid, et nad kaotavad omamaisel turul järjest enam turuosa Venemaa tootjatele, kes saavad tänu Venemaa turu madalamatele gaasihindadele pakkuda Ukraina turule väga madala hinnaga ammooniumnitraati. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Ukraina omamaine turg suudaks vastu võtta kasutamata tootmisvõimsuse, ja seepärast on tõenäoline, et tootmisvõimsuse suurenemisel tekkiv toodang eksporditakse.

(39)

Kolm koostööd teinud äriühingut eksportis uurimisperioodil ammooniumnitraati mitmesse eri kontinendil asuvasse muusse kolmandasse riiki. Tuleks siiski märkida, et teatavad traditsioonilised kolmandate riikide turud on Ukraina ekspordi jaoks suletud kas siis neis kehtivate dumpinguvastaste meetmete (nt USAs kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ületavad 100 %) ja/või ohutuspiirangute (Hiina Rahvavabariik, Austraalia) tõttu. Igal juhul on Euroopa Liit suurim, atraktiivseim ja samal ajal geograafiliselt kõige lähemal asuvam eksporditurg. Atraktiivsust suurendavad veelgi Ukraina madalatest raudteetariifidest tulenevad logistilised eelised.

(40)

Eelnevat silmas pidades ei saa välistada, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel võidaks suurt osa Ukraina kasutamata toomisvõimsusest kasutada liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(41)

Kolme koostööd teinud Ukraina eksportiva tootja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordimüügi analüüs näitas, et uurimisperioodil olid kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad, mis määrati kindlaks CIF-tasandil ning läbivaatamistaotluses esitatud rahvusvaheliste prahihindade alusel, kuni 25 % madalamad liidu turu prevaleerivatest hindadest.

(42)

Selle põhjal leiti seega, et kui meetmed kehtetuks tunnistataks, soodustaks see Ukraina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümbersuunamist liidu turule. Liidu turu kõrge hinnatase võimaldaks Ukraina eksportijatel saada paremaid kasumimarginaale.

(43)

Kolme koostööd teinud Ukraina eksportiva tootja esitatud andmete alusel võis kindlaks teha ka seda, et üleriigilisel tasandil eksporditi ammooniumnitraati uurimisperioodil Ukrainast muudesse kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega.

(44)

Eespool kirjeldatu alusel võib teha järelduse, et Ukrainast pärit eksport toimub siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamise korral on dumpingu jätkumine või kordumine liidu turul tõenäoline. Tõepoolest, Ukrainas olemasolevat kasutamata tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivust arvestades ilmneb, et Ukraina eksportivate tootjate jaoks oleks soodne i) suurendada liidu turule suunatavat eksporti ja ii) suunata ammooniumnitraadi eksport senistelt kolmandate riikide turgudelt ümber liidu turule ja teha seda dumpinguhindadega (see käib vähemalt kahe eksportiva tootja kohta).

(45)

Peale selle on koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudele eksportimisel ka oluliselt madalamad liidus valitsevast hinnatasemest. See suurendab veelgi Ukrainast pärit, liidu turule suunatava dumpinguhinnaga ekspordi osakaalu suurenemise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(46)

Liidus valmistab samasugust toodet 16 tootjat või kontserni, kelle toodang moodustab samasuguse toote kogutoodangu liidus algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(47)

Uurimises tegi koostööd kaksteist liidu tootjat:

(48)

Et nende kaheteistkümne tootja arvele langeb umbes 80 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil, siis leiti, et nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile tootjatele osutatakse kui „liidu tootmisharule”.

(49)

Nagu põhjendustes 14 ja 15 on märgitud, moodustati nende 12 tootja põhjal viiest liidu tootjast koosnev valim. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad tegid koostööd ja saatsid õigeaegselt küsimustikule vastused. Lisaks esitasid seitse ülejäänud koostööd teinud tootjat nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(50)

Liidu nähtava tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, teiste liidu tootjate müügimaht liidu turul, Eurostati andmed kogu Euroopa Liidu impordi kohta ning koostööd teinud äriühingutele saadetud küsimustiku vastustes esitatud teavet asjaomase Ukrainast pärit toote impordi kohta. Arvestades Euroopa Liidu laienemist 27 liikmesriigini 2007. aastal, määrati analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides kogu vaatlusaluse perioodi kohta kõik kahjunäitajad kindlaks EL 27 turu põhjal.

(51)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 10 % võrra.

(52)

Ukrainast pärit impordi maht, turuosa ja keskmised hinnad arenesid nii, nagu allpool esitatud tabelis on märgitud. Kogused ja hinnasuundumused on saadud koostööd teinud eksportivatele tootjatele saadetud küsimustiku vastustes esitatud teabe, Eurostati impordistatistika ja Ukraina ekspordistatistika põhjal.

(53)

Ukrainast pärit impordi maht vähenes pidevalt kuni 2007. aastani, kuid saavutas uurimisperioodi lõpuks peaaegu 2005. aasta taseme. Ukraina turuosa suurenes veidi, ühelt protsendilt 2005. aastal 1,1 protsendini uurimisperioodil. Ühiku hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 123 eurolt 230 eurole tonni eest. Uurimisperioodil toimunud hinnatõusu tuleb vaadelda maailmaturu hindade ja peamise tooraine hindade arengu taustal.

(54)

Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi liidu tootmisharu tehasehindu sõltumatutele tarbijatele müügi puhul asjaomase riigi koostööd teinud eksportivate tootjate impordi müügihindade CIF-väärtusega liidu tollipiiril; saadud hinnataset oli nõuetekohaselt kohandatud, et kajastada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdluse tulemused näitasid, et Ukrainast pärit import lööb liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil keskmiselt 22,5 % võrra alla. Ukraina eksportijate allalöömismarginaal jäi ka siis, kui nende liitu suunatud ekspordi hindadele lisati dumpinguvastane tollimaks, 11 % tasandile.

(55)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

(56)

Kõigist kolmandatest riikidest liidu turule suunatud ekspordi hinnad tõusid oluliselt 2008. aastal ja uurimisperioodil. Selgus, et kõik tabelis esitatud riigid peale Venemaa suurendasid vaatlusalusel perioodil oma ekspordimahtu liitu. Venemaa impordi kohta märgitakse, et selle suhtes kehtib fikseeritud dumpinguvastane tollimaks 47,07 eurot tonni kohta, ning see import (nagu ka Ukrainast pärit import) toimus kõigi teiste eksportivate riikidega võrreldes madalaimate hindadega.

(57)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(58)

Kuigi kahju uurimisel toetuti väljavõttelisele uuringule, siis teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, müük, turuosa, tootlikkus ja tööhõive) analüüsiti liidu tootmisharu kui terviku seisukohast (tabelites „liidu tootmisharu”). Üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud ülejäänud kahjunäitajaid, st hindu, laovarusid, tootmiskulusid, kasumlikkust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet uuriti valimisse kuuluvate liidu tootjate (tabelites „liidu tootjad”) tasandil kogutud andmetele tuginedes.

(59)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes liidu tootmisharu toodang 18 %, st ligikaudu 7 miljonilt tonnilt 2005. aastal ligikaudu 5,8 miljoni tonnini uurimisperioodil. Liidu tootmisharu enda tarbeks tootmine oli vaatlusalusel perioodil tagasihoidlik ja ei mõjutanud uurimisperioodil märkimisväärselt liidu tootmisharu olukorda.

(60)

Vaatlusaluse perioodi jooksul püsis tootmisvõimsus üsna stabiilsena. Tootmise langust arvestades vähenes sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamine 55 %-lt 2005. aastal 45 %-ni uurimisperioodil. Nagu esialgsel uurimisel juba märgiti, võib ammooniumnitraadi tootmise puhul tootmisvõimsuse rakendamist mõjutada muude toodete valmistamine, mida toodetakse samade seadmetega. Seega ei ole suundumused seoses tootmisvõimsuse rakendamisega liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamise seisukohast kuigi asjakohased.

(61)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 % võrra. Seda arengut tuleb vaadelda liidu turu kahaneva tarbimise taustal samal perioodil.

(62)

Liidu tootmisharu turuosa püsis aastatel 2005–2008 stabiilsena, kuid vähenes 2008. aastast alates uurimisperioodi lõpuks kolm protsendipunkti.

(63)

Liidu tootmisharu tööhõive tase vähenes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8 % võrra.

(64)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharus keskmine toodang ühe töötaja kohta 11 %. Seda selgitatakse asjaoluga, et toodangu suhteline vähenemine oli seotud tööhõive suhtelise vähenemisega.

(65)

Arvestades Ukrainast pärit impordi praegust väikest mahtu, ei peeta tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju oluliseks ega seda näitajat kahju analüüsi seisukohast asjakohaseks.

(66)

Valimisse kuulunud liidu tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind suurenes 2008. aastal ja uurimisperioodil oluliselt, kajastades samaaegseid valdavalt soodsaid tingimusi ammooniumnitraadi rahvusvahelisel turul.

(67)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes 2005. aastast kuni uurimisperioodini 26 %. 2006. aasta järsk tõus oli tingitud 2005. ja 2006. aasta müügimahtude järsust vähenemisest.

(68)

Aasta 2005 ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas keskmine palk töötaja kohta 6 %, nagu järgmises tabelis märgitud. Arvestades inflatsioonimäära ja üldist vähenenud tööhõivet, peetakse seda palgatõusu mõõdukaks.

(69)

Viie valimisse kuulunud tootja aasta jooksul tehtud investeeringud samasuguse toote tootmiseks arenesid vaatlusperioodil positiivselt ning suurenesid 70 %. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt teatavate seadmete ajakohastamisega. See näitab, te liidu tootmisharu soovib jätkuvalt oma konkurentsivõimet tõsta.

(70)

Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus paranes märgatavalt alates 2006. aastast ning kasumikäive jõudis uurimisperioodil 28,1 % tasemele. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes kasumlikkusega sama positiivset suundumust.

(71)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid rahavood oluliselt ja see on kooskõlas selle perioodi üldise kasumlikkuse arenguga.

(72)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kuulunud liidu tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel. Sellega seoses tuleb märkida, et kuivõrd mitmed nendest äriühingutest kuuluvad suurtesse kontsernidesse, rahastatakse nende tegevust vastava kontserni piires kas rahaliste vahendite koondamise süsteemide või emaühingute antavate kontsernisiseste laenude kaudu.

(73)

2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal arenes enamik kahjunäitajaid positiivses suunas: ühiku müügihinnad ja kasumlikkus paranesid oluliselt, viimane saavutas uurimisperioodil 28,1 % taseme. Investeerimine, investeeringutasuvus ja rahavood arenesid samuti positiivselt.

(74)

Kuigi vaatlusalusel perioodil vähenesid tootmine ja müügimaht märgatavalt, tuleb seda tendentsi vaadelda liidu turuosa 10 % kahenemise taustal.

(75)

Üldiselt on liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt paranenud, võrreldes olukorraga, mis valitses enne asjaomasest riigist pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal.

(76)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks analüüsiti kahte peamist näitajat: i) asjaomase riigi tõenäolised ekspordimahud ja -hinnad ning ii) nende arvutatud koguste ja hindade tõenäoline mõju liidu tootmisharule.

(77)

Nagu põhjenduses 37 mainitud, on koostööd teinud Ukraina tootjate teadaolev kasutamata tootmisvõimsus umbes 650 tuhat tonni ja see kogus moodustab 9 % liidu turuosast. See ülemäärane tootmisvõimsus näitab, et Ukraina tootjatel on võimalus kiiresti oma praegust tootmist ja seega ka oma ammooniumnitraadi eksporti suurendada.

(78)

Arvestades lisaks suhteliselt väikest omamaist turgu, sõltuvad Ukraina tootjad vägagi ekspordist kolmandatesse riikidesse. Nagu põhjenduses 41 selgitatud, eksporditi kolmandatesse riikidesse oluliselt madalamate hindadega, kui on valitsev turuhind liidus.

(79)

Eespool kirjeldatud faktidele ja kaalutlustele tuginedes tundub, et võrreldes kõigi muude eksporditurgudega oleks liidu turg hindade poolest Ukraina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne. Seetõttu on alust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa kolmandatesse riikidesse eksporditavatest kogustest liidu turule. Ka paiknemine suhteliselt liidu turu lähedal, võrreldes muude eksporditurgudega, muudaks liidu turu atraktiivsemaks ja suurendaks tõenäosust, et Ukraina tootjad suunaksid praegu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ümber liitu.

(80)

Võttes arvesse Urkaina toodete praegust nõrka turuseisundit liidus, peaksid Ukraina eksportijad turuosa võitma või laiendama oma klientuuri ning tõenäoliselt müüksid nad sel eesmärgil ammooniumnitraati uurimisperioodil kindlakstehtud dumpinguhindadega.

(81)

Eespool kirjeldatu alusel oleks seetõttu tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks Ukrainas toodetud ammooniumnitraadi kogused ümber liidu turule dumpinguhindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(82)

Uurimine näitas, et ammooniumnitraat on tarbekaup, mille hindu võib madalama hinnatasemega impordi olemasolu oluliselt mõjutada, lüües ühtlasi alla ka liidu tootmisharu hinnad. Teisisõnu on liidu ammooniumnitraadi turg suhteliselt kõikuv. Vaatlusalusel perioodil ammooniumnitraadi ülemaailmsel turul valitsenud soodne olukord mängis olulist rolli hindade kõrge taseme püsimisel ning kehtivad dumpinguvastased meetmed vähendasid võimalust, et liidu turu hindu moonutataks. Sel perioodil valitses nõudluse ja pakkumise vahel täielik tasakaal ning selle tulemusena olid lämmastikväetiste kui tarbekauba hinnad kõrged. Ammooniumnitraat on ka sedalaadi tarbekaup, mille hind sõltub paljudest asjaoludest: alates gaasihindadest, millel on märgatav mõju tarnekuludele, sest see on kõige olulisem kuluelement, kuni ilmastikutingimuste, põllukultuuri- ja teraviljavarude suuruseni, mis toob kaasa kas vähenenud või suurenenud nõudluse väetiste järele.

(83)

Eelkõige liidu turgu silmas pidades võib eeldada, et nõudlus ammooniumnitraadi järele suureneb veidi võrrelduna uurimisperioodi nõudluse tasemega. Arvestades et Ukraina eksportiva tootja hinnakäitumine lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, sunnib Ukrainast pärit impordikoguste tõenäoline suurenemine liidu tootmisharu kas oma hindu oluliselt langetama (ja seeläbi kasumit vähendama) või kaotama olulise turuosa (ja seeläbi ka tulu) või saavad teoks mõlemad variandid. Liidu tootmisharu edukas ümberkorraldamine võiks sellist tõenäolist hinnalangust ilmselt ainult osaliselt tasakaalustada ja ohtu satuks kogu taastumisprotsess. Seepärast on meetmete kehtivuse lõppemise tõenäoliseks tagajärjeks liidu tootmisharu üldise majandusliku olukorra halvenemine.

(84)

Eespool kirjeldatud faktid ja kaalutlused viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastaks aeguda, tooks see endaga tõenäoliselt kaasa märkimisväärsetes kogustes dumpinguhindadega ekspordi asjaomasest riigist ning see omakorda lööks alla liidu toomisharu hinnad. Sellega kaasneks ülima tõenäosusega turul hindu allasuruv arengutendents, mis eeldatavasti avaldaks kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Eriti pärsiks see vaatlusalusel perioodil saavutatud finantsolukorra taastumist ning viiks kahju kordumiseni.

(85)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamine ei ole liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikliga 21 ja kõikide esitatud tõendite põhjal meetmete pikendamise mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele ning meetmete aegumise tagajärgi.

(86)

Meetmete võimaliku säilitamise mõju hindamiseks anti kõigile huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2.

(87)

Tuleks meenutada, et esialgsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Tõsiasi, et käesolev uurimine on läbivaatamine, ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(88)

Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on struktuuriliselt elujõulise tööstusharuga. Seda kinnitas pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal täheldatud kõnealuse tootmisharu majandusolukorra soodne areng. Liidu tootmisharu parandas 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märgatavalt oma kasumiolukorda ning tegi edukaid ümberkorraldusi.

(89)

Seega võib õigustatult eeldada, et liidu tootmisharu saab praegu kehtivatest meetmetest jätkuvalt kasu ja toibub veelgi, säilitades ja stabiliseerides oma kasumlikkuse taset. Kui meetmeid ei säilitata, suureneb tõenäoliselt dumpinguhindadega import asjaomasest riigist, millega tekitatakse kahju liidu tootmisharule, sest tekib müügihindasid langetav surve, mis mõjutab negatiivselt liidu tootmisharu praegust soodsat finantsolukorda.

(90)

Nagu põhjenduses 14 märgitud, ei väljendanud ükski importija valmisolekut enda kaasamiseks valimisse ega andnud väljavõttelise uurimise küsimustikus nõutud põhiteavet. Tuletatakse meelde, et eelnevate uurimiste tulemuste kohaselt ei ole meetmete kehtestamisel olulist mõju niivõrd, kuivõrd harilikult ei tegele importijad mitte üksnes ammooniumnitraadi, vaid olulisel määral ka muude väetistega. Muudelt väetistelt dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamine ainult tugevdaks eelmainitud mõjusid. Sellest lähtuvalt tunnistati Venemaalt ning Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit uurea impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed vastavalt 2007. aasta augustis ja 2008. aasta märtsis kehtetuks (13). Kuna aga importijad ei teinud koostööd ja seega puudusid vaieldamatud tõendid, mille põhjal saaks hinnata märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi, järeldati, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(91)

Puudub usaldusväärne teave selle kohta, et meetmete säilitamisel võiks olla oluline negatiivne mõju importijatele või ettevõtjatele.

(92)

Liidus kasutavad ammooniumnitraati põllumehed. Esialgse uurimise käigus järeldati, et arvestades ammooniumnitraadi vähest osatähtsust põllumajandusettevõtjate tegevuses, ei tulene ammooniumnitraadi maksumuse suurenemisest neile olulist kahju.

(93)

Käesoleva uurimise raames esitasid kaks põllumeeste ühendust märkused, milles toetati meetmete lõpetamist. Nende peamine väide oli, et 2003. aasta ühine põllumajanduspoliitika reform vähendas turusekkumismehhanismide kasutamist ning seos liidu toetuste ja tootmise vahel katkes. Seega sundis selline liberaliseerimistegevus liidu põllumajandusettevõtjaid tegutsema maailmaturu tingimuste kohaselt. Üksnes ammooniumnitraadi tarnijate vaba valik võiks hoida ära põllumajandustoodete olulise hinnatõusu.

(94)

Samas ei takista praeguste dumpinguvastaste meetmete võimalik jätkumine kasutajatel vabalt valimast, kes neile ammooniumnitraati tarnib, vaid nende meetmete jätkumine säilitab liidu turu õiglase toimimise, sest tõhustatakse konkurentsi. Seepärast ja eelnevat arvesse võttes võib teha järelduse, et Ukraina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkumine ei kahjusta oluliselt vaatlusaluse toote kasutajaid.

(95)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood protesti avaldamiseks. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(97)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(98)

Nagu põhjenduses 28 märgitud, on loodusliku gaasi impordihinnad Ukrainas näidanud uurimisperioodi viimases kvartalis lähenemistendentsi liidu turul valitsevate gaasihindade suhtes. Seega võib dumpingu võimalikke kahjulikke tagajärgi mõjutada ekspordihindadele avalduv mõju, mis tuleneb tootmiskulude suurenemisest, mille põhjuseks omakorda on omamaiste gaasihindade arengud, juhul kui see areng osutub püsivaks. Seetõttu leiti, et on targem piirduda meetmete säilitamisel kahe aastaga.

(99)

Komisjoni otsusega 2008/577/EÜ (14) tehtud otsus ettevõtjate heakskiitmise kohta jääb kehtima,

—

eksportivad tootjad on nad valmistanud, transportinud liitu ja esitanud nende kohta arve otse esimesele sõltumatule tarbijale liidus;

—

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas nimetatud andmeid ja deklaratsiooni ning

—

tolliasutusele esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarvele.

—

lõikes 2 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu selles lõikes sätestatud tingimust on täitmata või

—

kui komisjon tühistab hinnakohustuse heakskiidu algmääruse artikli 8 lõike 9 kohaselt määruse või otsusega, milles osutatakse teatavatele tehingutele ja teatatakse, et asjaomased kinnitusarved on kehtetud.