16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/17

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1247/2009 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon (edaspidi „komisjon”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „vaatlusalune riik”) pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille Euroopa metalliliit (EUROMETAUX) (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 % liidu molübdeentraadi kogutoodangust.

(3)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 13, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2008 kuni 31. märtsini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2005. aasta märtsist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava HRVst pärit teatava molübdeentraadi impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik avalikustamine”). Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 14 kuni 17.

(7)

Kuna turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise järelduste kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18 kuni 23.

(8)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas koostööd teinud tootja asjaolu, et normaalväärtuse määramiseks HRV jaoks kasutatakse USA ekspordihindu teistesse riikidesse (sealhulgas Euroopa Liitu). Ta tegi ettepaneku kasutada selle asemel liidus sarnase toote eest tegelikult makstud või makstavat hinda, kuna ta järeldas, et selle põhjal määratud normaalväärtus annaks madalama dumpingumarginaali.

(9)

Sama tootja väitis, et normaalväärtust tuleks vähendada, et võtta arvesse kasutegurit, mis temal kui vertikaalselt integreeritud tootjal on võrreldes kaebuse esitaja või võrdlusriigi tootjaga, kellel ei ole peamise tooraine molübdeeni maagi kaevandusi.

(10)

Seoses esimese väitega märgitakse, et liidus tegelikult makstud või makstava hinna kasutamine on algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a ettenähtud valikuvõimalus, mida võib kasutada ainult juhul, kui muid samas artiklis nimetatud võimalusi ei saa kasutada. Kuna käesolevas menetluses tegi koostööd kolmanda riigi tootja ja seetõttu oli võimalik kasutada kolmandas turumajanduslikus riigis kehtivat müügihinda teistesse riikidesse, siis ei ole mingit legaalset õigustust kasutada muid artikli 2 lõike 7 punkti a valikuid. Seetõttu lükati väide tagasi.

(11)

Seoses teise väitega märgitakse, et koostööd teinud tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tootjate integreerumine on hindu ja hinna võrreldavust mõjutav tegur. Seetõttu lükati väide tagasi.

(12)

Teatavad huvitatud isikud vaidlustasid võrdlusriigi tootja valiku, arvestades asjaolu, et kõnealune äriühing USAs on kaebuse esitaja tütarettevõtja. Sellega seoses märgitakse, et asjaolu, et esitatud võrdlusriigi äriühing on kaebuse esitaja sidusettevõtja, ei välistanud saadud teabe on usaldusväärsust ja kontrollitavust.

(13)

Kuna normaalväärtuse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 24 kuni 25.

(14)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 26.

(15)

Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 27 nimetatud kaudseid makse kohandati 5 % ning see on omamaiselt müügilt makstava tulumaksu ja ekspordimüügilt makstava käibemaksu vahe, mille puhul võeti nõuetekohaselt arvesse ekspordi käibemaksu tagastuse määra. Koostööd teinud eksportiv tootja vaidlustas kõnealuse kohandamise viisi ja väitis, et seda tuleks pigem arvutada ekspordihinda langetava tegurina.

(16)

Seoses selle väitega märgitakse, et kõnealune kohandamine põhines algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b sätetel, millega sätestatakse normaalväärtuse kohandamine impordimaksude ja kaudsete maksude ulatuses – käibemaksu sisaldav kategooria. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(17)

Kuna võrdluse kohta ei ole muid märkusi, mis muudaksid esialgseid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 27.

(18)

Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29 esitatud üleriigiline dumpingumarginaal 68,4 %.

(19)

Meenutatakse, et ainsa täielikult koostööd teinud liidu tootja salajaste äriandmete kaitseks on kõik tundliku teabega seotud andmed esitatud kas indekseeritult või vahemikuna.

(20)

Kuna liidu toodangu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 30 ja 31.

(21)

Kuna liidu tootmisharu määratluse kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 32.

(22)

Seoses ajutise määruse põhjendusega 33 märgitakse, et ühe huvitatud isiku saadud märkuste alusel avastati tehniline viga. Liidu tootja majandusaasta 2005 (MA) katab ajavahemikku 1. märtsist 2005 kuni 28. veebruarini 2006, mitte 1. märtsist 2004 kuni 28. veebruarini 2005, nagu on märgitud põhjenduses. Seega on kahju hindamise alguspunktiks 2005. aasta märts.

(23)

Meenutatakse, et liidu tarbimise kindlaksmääramiseks liideti Eurostatist saadud kolmandate riikide koguimpordi andmed teadaolevate liidu tootjate müügimahule. Samuti meenutatakse, et selle CN-koodi alla, kuhu kuulub vaatlusalune toode, kuuluvad ka muud tooted, mis jäävad uurimise kohaldamisalast välja, ning kuna üksnes vaatlusaluse toote kohta impordistatistikat ei ole, kohandati Eurostati andmeid kaebuse esitaja pakutud meetodil. See meetod põhineb HRVst pärit impordiväärtuse võrdlemisel liidu tootja müügihindadega.

(24)

Esialgsete arvutuste puhul kasutati impordi andmeid kalendriaasta kohta, kuid teadaolevate tootjate müügimahu aluseks võeti majandusaasta. Üks huvitatud isik vaidlustas selle tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatud ajavahemiku lahknevuse ning väitis, et import peaks samuti põhinema majandusaastal.

(25)

Kõnealust väidet peeti põhjendatuks ja seetõttu korrigeeriti Eurostati andmeid, et need vastaksid samadele ajavahemikele, nimelt majandusaastatele. Selle tulemusena muudeti ajutise määruse tabelis 1 esitatud liidu tarbimist käsitlevaid andmeid järgmiselt; uued näitajad on esitatud tabelis 1:

Tabel 1

(26)

Molübdeentraadi tarbimine liidus vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 11 %. Nõudlus vähenes 2006. aastal 2 % ja tõusis 2007. aastal 9 %, seejärel seoses majanduskriisiga see langes 2008. aastal ja uurimisperioodil.

(27)

Allolevas tabelis on näha põhjenduses 25 nimetatud väite vastuvõtmise järel Hiina molübdeentraadi impordi korrigeeritud kogumaht, turuosa ja hinnad vaatlusalusel perioodil liidu turule importimisel. Märgitakse, et see korrigeerimine ei mõjutanud impordimahtu vaatlusalusest riigist uurimisperioodil.

Tabel 2

(28)

Tabeli 2 korrigeeritud näitajate põhjal ilmnes, et üldiselt jäid ajutise määruse põhjenduse 36 tabelis esitatud vaatlusaluse riigi impordimahtude ja turuosa suunad muutumatuks. Dumpinguhinnaga import Hiinast suurenes märkimisväärselt: 42 tonnilt 2005. aastal 100 tonnile 2008. aastal, seega rohkem kui kaks korda. Pärast 2008. aasta tipptaset vähenes import uurimisperioodil vastavalt liidu tarbimise muutumisele. Lisaks suurenes dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil enam kui kaks korda.

(29)

Keskmise impordihinna korrigeeritud näitajad näitavad nüüd 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel langustrendi. Leiti, et vaatlusalusel perioodil langesid HRVst pärit keskmised impordihinnad 4 %.

(30)

Kuna hindade allalöömise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39 ja 40.

(31)

Meenutatakse, et nagu on märgitud algmääruse põhjenduses 41, sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta 2005. aasta märtsist kuni uurimisperioodi lõpuni.

(32)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41 kuni 43 esitatud ajutised järeldused.

(33)

Pärast ajutist määrust ja pärast väikeste muudatuste tegemist liidu tarbimise kohta tabelis 1, on liidu tootmisharu turuosa kohandatud järgmiselt, samas kui müügimaht ja keskmine müügihind jäid muutumatuks:

Tabel 3

(34)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 45, vähenes liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul märkimisväärselt, 32 % vaatlusalusel perioodil. Müügimaht langes tunduvalt rohkem kui tarbimine, mis, nagu näha tabelist 2, langes samal perioodil 11 %. Selle tagajärjel langes liidu tootmisharu turuosa samal perioodil märkimisväärselt 23 %.

(35)

Kuna liidu tootmisharu müügihindade, varude, tööhõive ja finantstulemuste näitajate muutuste suhtes märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 46 kuni 57 esitatud ajutised järeldused.

(36)

Kinnitatakse ka järeldus, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 58 kuni 61.

(37)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon esialgu, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks.

(38)

Meenutatakse, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Pärast ajutisi meetmeid ja pärast HRVst pärit impordi näitajate korrigeerimist, nagu nähti ette põhjenduses 25, suurenes impordimaht ja Hiina eksportijate turuosa 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel üle kahe korra.

(39)

Korrigeerimise tulemusel langesid dumpinguhinnaga impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 4 %, jäädes pidevalt madalamaks liidu tootmisharu hindadest ning lüües neid uurimisperioodil alla 30 kuni 35 %. Seetõttu pidi liidu tootmisharu Hiina eksportijate hinnasurvele pidevalt järele andma, et liidu turul konkurentsivõimelisena püsida.

(40)

Üks huvitatud isik vaidlustas põhjusliku seose olemasolu HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Ta väitis, et ei ole mingisugust vastavust liidu tootmisharu finantstulemuste ja dumpinguhinnaga impordi järsu suurenemise vahel. Ta rõhutas, et kuigi HRVst pärit import suurenes 2007. aastal võrreldes eelmiste perioodidega märkimisväärselt, liikus ka liidu tootmisharu samal aastal kahjumist kasumisse.

(41)

Sellega seoses märgitakse esiteks, et 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui import kasvas üle kahe korra, vähenes liidu tootmisharu müügimaht märkimisväärselt 32 %, mille tõttu ta kaotas samal ajavahemikul 33 % oma turuosast. Samal ajal näitasid ka kõik muud kahjunäitajad, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, kasumlikkus ja rahavoog märkimisväärset langustrendi. Teiseks, uurimine näitas, et liidu tootmisharu nõrgad tulemused olid seotud hinnalangetamisega, kui ta püüdis Hiina eksportijatele kaotatud olulisi kliente tagasi võita. 2007. aastal jätkas liidu tootmisharu püüdeid kliente tagasi võita, võttes ratsionaliseerimismeetmeid, et hoida tootmiskulud madalad ja konkureerida madala dumpinguhinnaga impordiga. Seega leiti, et ajutise määruse põhjendustes 63 kuni 66 tehtud järeldused on õiged ja seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(42)

Eespool märgitu alusel võib kinnitada, et madala dumpinguhinnaga impordi järsul suurenemisel Hiinast oli oluline negatiivne mõju liidu tootmisharu majandusolukorrale uurimisperioodi jooksul.

(43)

Meenutatakse, et põhjusliku seose analüüsil uuriti ka muid tegureid, nimelt nõudluse arengut, liidu tootmisharu kulude suurenemist, tema eksporditegevust ja samuti teistest riikidest pärit impordi võimalikku mõju.

(44)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule osaks saanud oluline kahju oli põhjustatud muudest teguritest kui dumpinguhinnaga impordist, nimelt i) nõudluse vähenemisest majanduskriisi ja tehnoloogiamuutuste tõttu ning ii) liidu tootmisharu eksporditegevusest.

(45)

Tarbimise langusega seoses märgitakse, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes märkimisväärselt rohkem (– 32 %) kui liidu tarbimine (– 11 %), mille tagajärjel turuosa vähenes 33 %. Samal ajal suurenes Hiina eksportijate turuosa märkimisväärselt üle kahe korra. Seega leiti, et ajutise määruse põhjenduses 69 tehtud järeldust võib kinnitada ning seetõttu tuli asjaomane väide tagasi lükata.

(46)

Mis puutub eksporti, siis tõepoolest oli suundumus liidu tootmisharu eksportmüügi vähenemisele, selle põhjused on esitatud ajutise määruse põhjenduses 72 (st vastavuses ülemaailmse autotööstuse langusega alates 2008. aastast). Uurimine näitas, et ekspordimüük ei olnud liidu tootmisharu põhiline äritegevus, kuna ekspordimüügi osakaal ei ületanud kunagi 17 % liidu müügist vaatlusalusel perioodil. Olulisem on siiski asjaolu, et lisaks ajutise määruse põhjendustele 71 ja 72 märgitakse, et liidu müügihinnad eksporditurul olid kõrgemal kui tema müügihinnad liidus. Seetõttu võib ekspordi müügimahu vähenemisest põhjustatud negatiivset mõju pidada väga piiratuks. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(47)

Eespool esitatut silmas pidades ja kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67 kuni 80.

(48)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 83 kuni 86 sätestatud esialgsed järeldused.

(49)

Meenutatakse, et vaatamata asjaolule, et ühendust võeti paljude isikutega, jäi importijate, turustajate ja kasutajate koostöö tase uurimise algetapis väga madalaks. Meenutatakse, et algetapis tegid täielikult koostööd vaid üks Saksamaal asuv turustaja ja üks Itaalias asuv kasutaja.

(50)

Koostööd teinud kasutaja väitis, et liidu huvide analüüsimisel algetapis on alahinnatud dumpinguvastaste meetmete negatiivset mõju tema äritegevusele ning väitis, et tal on raskusi kulude suurenemise edasikandmisega oma klientidele.

(51)

Meenutatakse, et vaatlusaluse toote osakaal kõnealuse kasutaja kogu äritegevuses on 15 ja 25 % vahel. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehtud edasine analüüs kinnitas, et mõju äriühingu kogukasumile on väike. Kõnealusel kasutajal on seoses vaatlusaluse tootega ärisektoris tugev positsioon, eelkõige usaldusväärsuse ja tarnekindluse seisukohalt klientide suhtes. See asjaolu näitab, et kõnealune kasutaja suudab tõenäoliselt vähemalt osa suurenenud kuludest oma klientidele edasi kanda. Seetõttu tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(52)

Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid kaks kasutajat ja üks importija väite, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldab nende tegevusele negatiivset mõju.

(53)

Neist kahest kasutajast ühe kasutaja esitatud andmete kohaselt moodustab molübdeentraadiga seotud ärisektor tema kogutegevusest 10 kuni 20 %. Esitatud üksikasjade alusel on näha märke, et kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju molübdeentraadiga seotud äritegevusele, jääb see kasutaja siiski kasumisse. Teine kasutaja ei esitanud oma väite toetuseks andmeid.

(54)

Seoses importijaga märgitakse, et importija esitas vaid üldiseid andmeid, millest ilmnes, et Hiinast pärit molübdeentraadi import moodustas uurimisperioodil 10 kuni 20 % tema koguimpordist HRVst. Molübdeeniga seotud tegevuse osakaal võrreldes äriühingu kogu tegevusega jääb alla 7 %. Kättesaadava teabe alusel võis seetõttu järeldada, et kuigi dumpinguvastased meetmed avaldavad molübdeentraadiga seotud äritegevusele negatiivset mõju, jääb selle üldine mõju äriühingu kogutegevusele piiratuks.

(55)

Lähtudes eespool esitatust ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse järeldused ajutise määruse põhjendustes 93 kuni 96.

(56)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mõned isikud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine piirab konkurentsi liidu turul.

(57)

Seoses selle väitega tuleb korrata, et kuna dumpinguvastaste meetmetega taaskehtestatakse võrdsed võimalused, jätkub tõenäoliselt Hiina impordikaupade tulek liidu turule, kuid mittekahjustavate hindadega. Lisaks meenutatakse, et on olemas mõned alternatiivsed tarneallikad. Selle järelduse ümberlükkamiseks ei esitatud põhjendatud tõendeid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 97 kuni 99 esitatud järeldused.

(58)

Lähtuvalt eespool esitatust kinnitatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmist HRVst pärit molübdeentraadi suhtes.

(59)

Kuna ei ole esitatud muid olulisi märkusi, mis võiksid muuta kahju kõrvaldamist võimaldavat taset käsitlevaid järeldusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101 kuni 104.

(60)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr vastama kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemele, st 64,3 %.

(61)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(62)

Koostööd tegev Hiina eksportiv tootja teatas oma soovist võtta hinnakohustus vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(63)

Kõnealusele äriühingule siiski ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ning üldiselt ei ole komisjonil sellisel puhul tavaks hinnakohustust heaks kiita, kuna dumpingumarginaali ei ole võimalik individuaalselt kindlaks määrata. Seetõttu hinnakohustust edasi ei kaalutud.

(64)

Pidades silmas kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda,