28.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/52


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 461/2010,

27. mai 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 1965. aasta määrust nr 19/65/EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ning kooskõlastatud tegevuse suhtes, (1) eriti selle artiklit 1,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EMÜ) nr 19/65/EMÜ annab komisjonile õiguse määrusega kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu (2) artikli 101 lõiget 3 teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla. Grupierandi määrus võib olla sektorikohane või üldine, kehtides teatavaid tingimusi täitvate vertikaalsete kokkulepete suhtes.

(2)

Komisjon on määratlenud vertikaalsete kokkulepete liigi, mis tema arvates vastab üldjuhul aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele, ning on võtnud seetõttu vastu komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määruse (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, (3) mis asendab komisjoni määruse (EÜ) nr 2790/1999 (4).

(3)

Mootorsõidukite sektori kohta, mis hõlmab nii sõiduautosid kui ka kommertsveokeid, kehtivad alates 1985. aastast konkreetsed grupierandi määrused, millest uusim on komisjoni 31. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1400/2002 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris (5). Määruses (EÜ) nr 2790/1999 sätestatakse selgesõnaliselt, et seda ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes, mille objekt kuulub mõne muu grupierandi määruse reguleerimisalasse. Seetõttu on mootorsõidukisektor jäänud kõnealuse määruse reguleerimisalast välja.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1400/2002 kehtivusaeg lõpeb 31. mail 2010. Mootorsõidukisektorile peaks grupierand siiski säilima, et lihtsustada haldust ja vähendada ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, tagades samal ajal tulemusliku turujärelevalve kooskõlas aluslepingu artikli 103 lõike 2 punktiga b.

(5)

Alates 2002. aastast uute mootorsõidukite ja varuosade turustamisel ning mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkumisel omandatud kogemused võimaldavad määratleda vertikaalsete kokkulepete liigi mootorsõidukisektoris, mida üldiselt võib pidada aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks.

(6)

Nimetatud liik hõlmab vertikaalseid kokkuleppeid, mis käsitlevad uute mootorsõidukite ostmist, müüki või edasimüüki, mootorsõidukite varuosade ostmist, müüki või edasimüüki ning selliste sõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkumist, kui nimetatud kokkulepped on sõlmitud ettevõtjate vahel, kes ei konkureeri omavahel, teatavate konkurentide vahel või teatavate kauba jaemüüjate või remonditöökodade ühenduste vahel. Samuti kuuluvad sinna lisasätteid sisaldavad vertikaalsed kokkulepped intellektuaalomandi õiguste loovutamise või kasutamise kohta. Vertikaalsete kokkulepete mõiste tuleb määratleda nii, et see hõlmaks nii selliseid kokkuleppeid kui ka vastavat kooskõlastatud tegevust.

(7)

Teatavat liiki vertikaalsed kokkulepped võivad tänu paremale kooskõlastamisele osalevate ettevõtjate vahel suurendada majanduslikku tasuvust tootmis- või levitamisahelas. Eelkõige võivad need aidata vähendada kokkuleppeosaliste tehingu- ja turustamiskulusid ning tagada optimaalse müügi- ja investeeringute taseme.

(8)

Tõenäosus, et selline tõhusust suurendav mõju kaalub üles võimalikud vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvatest piirangutest tulenevad konkurentsivastased mõjud, sõltub asjaomaste ettevõtjate turuvõimust ja seega sellest, kui suures ulatuses peavad kõnealused ettevõtjad konkureerima muude tarnijatega, kelle kaupu ja teenuseid ostjad peavad toodete omaduste, hinna ja kasutusotstarbe tõttu omavahel asendatavaks või vahetatavaks. Grupierandist tuleks välja jätta sellised vertikaalsed kokkulepped, mis tõenäoliselt moonutavad konkurentsi ja teevad kahju tarbijatele või mis ei ole tõhusust suurendava mõju saavutamiseks hädavajalikud.

(9)

Komisjon peab võtma grupierandi määruse sobiva reguleerimisala kindlaksmääramiseks arvesse konkurentsitingimusi asjaomases sektoris. Selle jaoks tuleb, nagu on näidanud komisjoni 28. mai 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 toimimise arenguaruandes (6) ja komisjoni 22. juuli 2009. aasta teatises, milles käsitletakse mootorsõidukisektori tulevast konkurentsiõiguslikku raamistikku, (7) sisalduv põhjalik seire, teha vahet uute mootorsõidukite turustamise kokkulepete ning remondi- ja hooldusteenuste pakkumise ja varuosade turustamise kokkulepete vahel.

(10)

Uute mootorsõidukite müügis ei paista olevat mingeid märkimisväärseid konkurentsialaseid puudujääke, mis eristaksid kõnealust sektorit muudest majandusharudest ja mis nõuaksid erinevate ja rangemate eeskirjade kohaldamist kui need, mis on sätestatud määruses (EL) nr 330/2010. Turuosa künnis, teatavate vertikaalsete kokkulepete väljajätmine grupierandist ja kõnealuse määruse muud tingimused tagavad üldjuhul uute mootorsõidukite müügikokkulepete vastavuse aluslepingu artikli 101 lõikele 3. Seetõttu peaksid sellised lepingud kuuluma määrusega (EL) nr 330/2010 antava grupierandi alla, kui kõik määruse tingimused on täidetud.

(11)

Varuosade ning remondi- ja hooldusteenuste müügi kokkulepete ning remondi- ja hooldusteenuste pakkumise puhul tuleb arvesse võtta mootorsõidukite järelturu teatavaid konkreetseid omadusi. Kogemused, mille komisjon on omandanud määruse (EÜ) nr 1400/2002 rakendamisel, näitavad, et üksikute remonditööde hinnatõus peegeldub ainult osaliselt tänapäeva autode töökindluse kasvus ja teenindusvälba pikenemises. Viimase aja suundumused on seotud tehnoloogia arengu ja autotootjate poolt originaalseadmete tarnijatelt ostetavate autoosade järjest suureneva keerukuse ja usaldusväärsusega. Tarnijad müüvad tooteid varuosadena järelturul nii sõidukitootjate volitatud remonditöökodade võrkude kui ka sõltumatute kanalite kaudu, kujutades endast seeläbi olulist konkurentsijõudu mootorsõidukite järelturul. Euroopa Liidu tarbija keskmised kulud mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenustele moodustavad väga suure osa tarbija kõigist mootorsõidukitele tehtavatest kuludest.

(12)

Mootorsõidukite järelturu konkurentsitingimused mõjutavad otseselt ka avalikku ohutust, sest kui sõidukeid on vääralt remonditud, ei pruugi nende kasutamine olla turvaline, samuti mõjutatakse rahvatervist ja keskkonda, sest süsinikdioksiidi ja muude õhku saastavate ainete heitkogused võivad olla suuremad sõidukite puhul, mida ei ole regulaarselt hooldatud.

(13)

Kui on võimalik määratleda eraldi järelturgu, sõltub tõhus konkurents mootorsõidukite varuosade ostu ja müügi turul ning remondi- ja hooldusteenuste pakkumise turul konkurentsist volitatud remonditöökodade vahel, st nende töökodade vahel, kes tegutsevad otseselt või kaudselt autotootjate loodud remonditöökodade võrkudes, ning konkurentsist volitatud ja sõltumatute turuosaliste, sh sõltumatute varuosade tarnijate ja remontijate vahel. Viimati nimetatute võime konkureerida sõltub piiramatust juurdepääsust sellistele esmatähtsatele vahenditele nagu varuosad ja tehniline teave.

(14)

Nimetatud eripärasid arvesse võttes on määruses (EL) nr 330/2010 sätestatud eeskirjad, sealhulgas turuosa 30 % künnis, vajalikud, kuid mitte piisavad tagamaks, et grupierandi alla kuuluvad vaid need varuosade turustamist ning remondi- ja hooldusteenuseid käsitlevad vertikaalsed kokkulepped, mille puhul võib piisava kindlusega eeldada, et need täidavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimusi.

(15)

Seetõttu peaksid varuosade turustamist ning remondi- ja hooldusteenuseid ning remondi- ja hooldusteenuste pakkumist käsitlevad vertikaalsed kokkulepped kuuluma grupierandi alla vaid juhul, kui need vastavad peale määruses (EL) nr 330/2010 sätestatud grupierandi kohaldamise tingimuste ka rangematele nõuetele, mis käsitlevad teatavat liiki tõsiseid konkurentsipiiranguid, mis võivad piirata varuosade tarnimist ja kasutamist mootorsõidukite järelturul.

(16)

Eelkõige ei tohiks grupierandit kohaldada kokkulepete suhtes, mis piiravad varuosade müüki autotootjate valikulise turustussüsteemi liikmete poolt sõltumatutele remonditöökodadele, kes kasutavad neid osi remondi- või hooldusteenuste pakkumiseks. Nende varuosade puudumisel ei suuda sõltumatud remonditöökojad tõhusalt konkureerida volitatud remonditöökodadega, sest neil ei ole võimalik pakkuda tarbijatele kvaliteetseid teenuseid, mis aitavad kaasa mootorsõidukite ohutule ja häireteta toimimisele.

(17)

Selleks et tagada remondi- ja hooldusteenuste turul tõhus konkurents ja võimaldada remonditöökodadel lõppkasutajatele pakkuda konkurentsivõimelisi varuosi, ei tohiks grupierand hõlmata vertikaalseid kokkuleppeid, mis olles kooskõlas määrusega (EL) nr 330/2010, piiravad varuosade tootja võimalusi müüa varuosi sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvatele volitatud remonditöökodadele, sõltumatutele varuosade müüjatele, sõltumatutele remonditöökodadele või lõpptarbijatele. See ei mõjuta varuosade tootjate tsiviilõiguslikku vastutust ega sõidukitootjate võimalust nõuda, et nende turustussüsteemi kuuluvad volitatud remonditöökojad kasutaksid ainult selliseid varuosi, mille kvaliteet vastab teatava mootorsõiduki kokkupanekul kasutatud sõidukiosade kvaliteedile. Arvestades sõidukitootjate otsest lepingulist osalust garantiiremondis, tasuta teenuste pakkumisel ja taastustöödes, peaks erand hõlmama kokkuleppeid, mis kohustavad volitatud remonditöökodasid kasutama remontimisel ainult sõidukitootja poolt selleks tarnitud varuosi.

(18)

Selleks et volitatud ja sõltumatud remonditöökojad ning lõppkasutajad saaksid kindlaks teha mootorsõidukiosade või varuosade tootja ja valida alternatiivsete varuosade vahel, ei tohiks grupierand hõlmata kokkuleppeid, millega mootorsõidukitootja piirab sõidukiosade või originaalvaruosade tootja võimalust märgistada kõnealused osad tõhusalt ja nähtaval viisil oma kaubamärgi või logoga.

(19)

Andmaks turuosalistele aega käesoleva määrusega kohanemiseks, on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 1400/2002 uute mootorsõidukite ostmise, müügi ja edasimüügi vertikaalseid kokkuleppeid käsitlevate sätete kohaldamisaega 31. maini 2013. Varuosade ning remondi- ja hooldusteenuste pakkumist käsitlevate vertikaalsete kokkulepete puhul peaks käesolev määrus jõustuma 1. juunil 2010, et tagada jätkuvalt piisav konkurentsi kaitse mootorsõidukite järelturul.

(20)

Komisjon jälgib pidevalt mootorsõidukisektori arengut ning võtab uute mootorsõidukite turustamise, varuosade tarnimise või mootorsõidukite müügijärgsete teenuste turul tarbijate huve kahjustada võivate konkurentsi puudujääkide tekkides asjakohased meetmed.

(21)

Komisjon võib jätta kohaldamata käesoleva määruse kohaselt antud soodustused nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (8) artikli 29 lõike 1 alusel, kui ta leiab, et konkreetsel juhul toob kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, siiski kaasa lepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi.

(22)

Kui kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaselt antud soodustusi, avaldab teatava liikmesriigi territooriumil mõju, mis ei sobi kokku aluslepingu artikli 101 lõikega 3, võib selle liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(23)

Otsustades selle üle, kas käesoleva määruse kohaselt antud soodustused tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 29 tühistada, on eriti oluline konkurentsivastane mõju, mis võib tuleneda samalaadse mõjuga vertikaalsete kokkulepete paralleelsete võrgustike olemasolust, mis märkimisväärselt piirab asjaomasele turule pääsemist või sealset konkurentsi. Selline kumulatiivne mõju võib tekkida näiteks valikulise turustamise või konkurentsikeelukohustuste puhul.

(24)

Järelevalve tugevdamiseks samalaadse konkurentsivastase mõjuga vertikaalsete kokkulepete paralleelsete võrgustike üle, mis katavad üle 50 % teatavast turust, võib komisjon määrusega teatada, et käesolevat määrust ei kohaldata vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad asjaomase turuga seotud konkreetseid piiranguid, ja seega ennistada selliste kokkulepete suhtes aluslepingu artikli 101 täieulatusliku kohaldamise.

(25)

Hindamaks käesoleva määruse mõju konkurentsile mootorsõidukite jaemüügis, varuosade tarnimisele ja müügijärgsele teenindusele siseturul, tuleks koostada käesoleva määruse hindamisaruanne,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vertikaalne kokkulepe”

kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis on sõlmitud kahe või enama ettevõtja vahel, kes kõik tegutsevad kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse täitmise eesmärgil tootmis- või turustamisahela eri tasanditel, ja mis käsitlevad tingimusi, mille alusel osalised võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa;

b)

„vertikaalne piirang”

aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvas vertikaalses kokkuleppes sisalduv konkurentsipiirang;

c)

„volitatud remonditöökoda”

mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes tegutseb mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis;

d)

„volitatud müüja”

mootorsõidukite varuosade müüja, kes tegutseb mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis;

e)

„sõltumatu remonditöökoda”

i)

mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuste pakkuja, kes ei tegutse selle mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis, kellele ta neid teenuseid pakub;

ii)

konkreetse tarnija turustussüsteemi kuuluv volitatud remonditöökoda pakub remondi- ja hooldusteenuseid mootorsõidukitele, kelle tarnija turustussüsteemi ta ei kuulu;

f)

„sõltumatu müüja”

i)

mootorsõidukite varuosade müüja, kes ei tegutse selle mootorsõidukite tarnija loodud turustussüsteemis, kellele ta varuosasid pakub;

ii)

konkreetse tarnija turustussüsteemi kuuluv mootorsõidukite varuosade müüja pakub varuosasid mootorsõidukitele, kelle tarnija turustussüsteemi ta ei kuulu;

g)

„mootorsõiduk”

üldkasutatavatel teedel sõitmiseks kasutatav vähemalt kolmerattaline iseliikuv sõiduk;

h)

„varuosad”

tooted, mis paigaldatakse mootorsõidukisse sõidukiosade asendamiseks, sealhulgas näiteks mootorsõiduki kasutamiseks vajalikud määrdeained, välja arvatud mootorikütus;

i)

„valikuline turustussüsteem”

turustussüsteem, mille puhul tarnija kohustub lepingujärgseid kaupu või teenuseid kas otseselt või kaudselt müüma ainult kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal valitud turustajatele ning kõnealused turustajad kohustuvad müüma selliseid kaupu või teenuseid ainult volitatud turustajatele territooriumil, mille tarnija on reserveerinud sellise süsteemi kohaldamiseks.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „tarnija”, „tootja” ja „ostja” vastavaid nendega seotud ettevõtjaid.

„Seotud ettevõtjad” on

a)

ettevõtjad, kelle puhul ühel kokkuleppeosalisel on otseselt või kaudselt

i)

õigus kasutada üle poole häältest või

ii)

õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)

õigus juhtida ettevõtja äritegevust;

b)

ettevõtjad, kellel otseselt või kaudselt on mõne kokkuleppeosalise suhtes punktis a loetletud õigused;

c)

ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)

ettevõtjad, kelle suhtes kokkuleppeosalisel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused;

e)

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt

i)

kokkuleppeosalistele või punktides a–d loetletud nendega seotud ettevõtjatele või

ii)

ühele või mitmele kokkuleppeosalisele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud nendega seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

II   PEATÜKK

UUTE MOOTORSÕIDUKITE OSTMISE, MÜÜGI JA EDASIMÜÜGIGA SEOTUD VERTIKAALSED KOKKULEPPED

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1400/2002 kohaldamine

Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ei kohaldata alates 1. juunist 2010 kuni 31. maini 2013 aluslepingu artikli 101 lõiget 1 vertikaalse kokkuleppe suhtes, mis käsitleb tingimusi, mille alusel kokkuleppeosalised võivad uusi mootorsõidukeid osta, müüa või edasi müüa, kui nimetatud kokkulepe täidab määruses (EÜ) nr 1400/2002 sätestatud, grupierandi kohaldamiseks vajalikud nõuded, mis on konkreetselt seotud uute mootorsõidukite ostmiseks, müügiks või edasimüügiks sõlmitud vertikaalsete kokkulepetega.

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 330/2010 kohaldamine

Alates 1. juunist 2013 kohaldatakse uute mootorsõidukite ostmise, müügi ja edasimüügiga seotud vertikaalsele kokkuleppele määrust (EL) nr 330/2010.

III   PEATÜKK

MOOTORSÕIDUKITE JÄRELTURUGA SEOTUD VERTIKAALSED KOKKULEPPED

Artikkel 4

Erand

Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 vertikaalse kokkuleppe suhtes, mis käsitleb tingimusi, mille alusel kokkuleppeosalised võivad osta, müüa või edasi müüa mootorsõidukite varuosi või pakkuda mootorsõidukite remondi- ja hooldusteenuseid, kui nimetatud kokkulepe täidab komisjoni määrusega (EL) nr 330/2010 sätestatud, erandi kohaldamiseks vajalikud nõuded ega sisalda ühtegi käesoleva määruse artiklis 5 loetletud raskekujulist piirangut.

Käesolevat erandit kohaldatakse sedavõrd, kui selline kokkulepe sisaldab vertikaalseid piiranguid.

Artikkel 5

Piirangud, mille puhul grupierandist tulenevaid eeliseid ei kohaldata – raskekujulised piirangud

Artiklis 4 sätestatud erandit ei kohaldata vertikaalse kokkuleppe suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või muude osaliste kontrolli all olevate teguritega kombineeritult

a)

piirata mootorsõidukite varuosade müüki valikulise turustussüsteemi liikmete poolt sõltumatutele remonditöökodadele, kes kasutavad neid osi mootorsõidukite remondis ja hoolduses;

b)

piirata varuosade, remondivahendite või diagnostikaseadmete ja muude seadmete tarnija ja mootorsõidukite tootja kokkuleppe kohaselt tarnija võimalust müüa neid kaupu volitatud või sõltumatutele turustajatele või volitatud või sõltumatutele remonditöökodadele või lõppkasutajatele;

c)

piirata sõidukiosi mootorsõiduki esialgsel kokkupanemisel kasutava mootorsõidukite tootja ning selliste sõidukiosade tarnija vahelise kokkuleppe kohaselt tarnija võimalust märgistada tarnitud sõidukiosad või varuosad tõhusalt ja nähtaval viisil oma kaubamärgi või logoga.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 6

Käesoleva määruse kohaldamata jätmine

Määruse nr 19/65/EMÜ artikli 1a kohaselt võib komisjon määrusega teatada, et kui samalaadsete vertikaalsete piirangute paralleelsed võrgustikud hõlmavad üle 50 % asjaomasest turust, ei kohaldata käesolevat määrust vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad kõnealuse turuga seotud konkreetseid piiranguid.

Artikkel 7

Järelevalve- ja hindamisaruanne

Komisjon teostab käesoleva määruse toimimise järelevalvet ja koostab selle kohta aruande hiljemalt 31. maiks 2021, võttes arvesse artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

Artikkel 8

Kehtivusaeg

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2010.

Määruse kehtivusaeg lõpeb 31. mail 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT 36, 6.3.1965, lk 533/65.

(2)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 81 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Mõlemad artiklid on oma sisult identsed. Käesolevas määruses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajaduse korral käsitada viitena EÜ asutamislepingu artiklile 81.

(3)  ELT L 102, 23.4.2010, lk 1.

(4)  EÜT L 336, 29.12.1999, lk 21.

(5)  EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

(6)  SEK(2008) 1946.

(7)  KOM(2009) 388.

(8)  ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.