(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiivi 2002/6/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta) (4) kohaselt peavad liikmesriigid aktsepteerima teatud ühtlustatud vorme (FAL vormid), et hõlbustada liiklust, nagu see on määratletud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 9. aprillil 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis (FAL konventsioon) selle muudetud kujul.

(2)

Meretranspordi hõlbustamiseks ja laevandusettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on vaja liidu õigusaktide järgi ja liikmesriikide poolt nõutavaid teavitusformaalsusi võimalikult palju lihtsustada ja ühtlustada. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada nõutava teabe iseloomu ega sisu ning ei tohiks kehtestada ühtegi täiendavat teatamisnõuet laevadele, millel ei ole juba sellist kohustust vastavalt liikmesriikides kohaldatavatele õigusaktidele. See peaks käsitlema vaid seda, kuidas saaks teatamiskorda lihtsustada ja ühtlustada ning teavet tõhusamalt koguda.

(3)

Teabe esitamine sadamatesse sisenemisel ja/või neist väljumisel, nagu on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (8) ning, kui see on asjakohane, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksiga koos selle vastu võetud ja jõustunud muudatustega, langeb kokku FAL vormiga nõutava teabega. Kui nimetatud teave vastab eespool nimetatud õigusaktide nõuetele, tuleks aktsepteerida, et FAL vormid annavad selle teabe.

(4)

Pidades silmas meretranspordi ülemaailmset mõõdet, peavad liidu õigusaktid lihtsustamisel arvesse võtma IMO nõudeid.

(5)

Liikmesriigid peaksid tihendama oma pädevate ametiasutuste, näiteks tolli, piirikontrolli, rahvatervise ja transpordivaldkonna ametiasutuste koostööd, et jätkata teavitusformaalsuste lihtsustamist ja ühtlustamist liidus ning kasutada kõige tõhusamalt elektroonilisi andmeedastusvahendeid ja teabevahetussüsteeme selleks, et võimalikult korraga kõrvaldada meretransporti takistavad asjaolud ja jõuda Euroopa tõketeta meretranspordiruumini.

(6)

Selleks, et hinnata liidusisese mereliikluse hõlbustamist taotlevate poliitiliste meetmete tõhusust ja vajalikkust, peaksid kasutada olema üksikasjalikud statistilised andmed meretranspordi kohta ning sealjuures tuleks arvesse võtta vajadust loobuda tarbetute lisanõuete esitamisest seoses liikmesriikide kogutavate statistiliste andmetega ja täiel määral ära kasutada Eurostati. Käesolevat direktiivi arvestades oleks oluline koguda asjakohast teavet liidusisese laevaliikluse kohta ja/või kolmandate riikide sadamaid või vabatsoone külastavate laevade kohta.

(7)

Laevandusettevõtjatel oleks lihtsam kasutada „loa saanud laevaliinide regulaarteenuste” staatuse eeliseid kooskõlas komisjoni 21. jaanuari 2009. aasta teatisega „Teatis ja tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa piirideta meretranspordiruum”.

(8)

Kõikide teavitusformaalsuste puhul tuleks elektroonilised andmeedastusvahendid võtta kasutusele nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 1. juuniks 2015, toetudes võimaluse korral FAL konventsiooni väljatöötatud rahvusvahelistele standarditele. Potentsiaalselt väga suurte andmekoguste edastamise hõlbustamiseks ning kiirendamiseks tuleks võimaluse korral kasutada elektroonilisi teavitusformaalsusi. Liidus peaks FAL vormide teabe esitamine paberkandjal olema erandlik ning seda saaks aktsepteerida vaid piiratud aja jooksul. Liikmesriikidel soovitatakse kasutada haldusmeetmeid, sealhulgas finantsstiimuleid, et edendada elektroonilise vormi kasutamist. Eespool nimetatud põhjustel peaks teabevahetus liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimuma elektrooniliselt. Selle muutuse hõlbustamiseks peavad elektroonilised süsteemid olema tehniliselt suuremal määral koostalitlusvõimelised samaks tähtajaks, et tagada Euroopa piirideta meretranspordiruumi tõrgeteta toimimine.

(9)

Teavitusformaalsuste täitmiseks peaksid kaubanduses ja transpordis osalejad saama esitada standarditud teavet ja dokumente ühtse elektroonilise liidese abil. Üksikandmete elemendid tuleks esitada ainult üks kord.

(10)

Riiklikul ja liidu tasandil käivitatud süsteem SafeSeaNet peaks aitama hõlbustada teabe vastuvõtmist, vahetust ja levitamist liikmesriikide merendusalaste teabesüsteemide vahel. Meretranspordi hõlbustamiseks ja meretranspordi halduskoormuse vähendamiseks peaks SafeSeaNet’i süsteem olema koostalitlusvõimeline liidu muude teavitusformaalsuste süsteemidega. SafeSeaNet’i süsteemi tuleks kasutada täiendavaks teabevahetuseks meretranspordi hõlbustamise eesmärgil. Teavitusformaalsusi, mis puudutavad vaid riigisiseselt vajalikku teavet, pole vaja SafeSeaNet’i süsteemi lisada.

(11)

Uute liidu meetmete võtmisel tuleks tagada, et liikmesriigid saaksid säilitada elektroonilise andmeedastuse ega peaks kasutama pabervorme.

(12)

Elektroonilisest andmeedastusest on võimalik saada täit kasu ainult siis, kui SafeSeaNet’i, e-tolli ning andmete sisestamiseks ja päringute tegemiseks mõeldud elektrooniliste süsteemide vahel toimub ladus ja tõhus andmeside. Sel eesmärgil tuleks halduskoormuse piiramiseks kõigepealt kasutada kohaldatavaid standardeid.

(13)

FAL vorme ajakohastatakse korrapäraselt. Käesolevas direktiivis tuleks viidata vormide kehtivatele versioonidele. Liikmesriikide õigusaktide kohaselt nõutav teave, mis ületab FAL konventsiooni nõudmisi, tuleks edastada FAL konventsiooni standardite põhjal väljatöötataval kujul.

(14)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik), (9) komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik), (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (11) ega piirikontrolli valdkonda reguleerivate siseriiklikke õigusakte nende liikmesriikide puhul, kus Schengeni acquis’d ei rakendata, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) (12).

(15)

Selleks, et muuta elektrooniline teabeedastus standardiks ning hõlbustada meretransporti, peaksid liikmesriigid laiendama elektrooniliste andmeedastusvahendite kasutamist vastavalt asjakohasele ajakavale ning peaksid koostöös komisjoniga arutama elektrooniliste andmeedastusvahendite kasutamise ühtlustamise võimalust. Sellel eesmärgil tuleks pöörata tähelepanu SafeSeaNet’i süsteemi kõrgetasemelise juhtrühma tööle seoses SafeSeaNet’i teekaardiga, kui see vastu võetakse, ning konkreetsetele rahastamisnõuetele ja sellele vastavalt liidu rahaliste vahendite eraldamisele elektroonilise andmeedastuse arendamiseks.

(16)

Ilma et see piiraks liidu asjakohaste õigusaktide kohaldamist ja teavet, mida võivad nõuda liikmesriigid, et kaitsta riigisisest korda ja julgeolekut ning täita tolli-, maksu-, sisserände-, keskkonna- või tervishoiuvaldkonna õigusakte, tuleks FAL vormides osutatud teabe saatmise kohustusest erandina vabastada liidu tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel tegutsevad laevad, kui need laevad ei lähtu sadamast, mis asub väljaspool seda tolliterritooriumi või I kontrollitüübile vastavat vabatsooni tollialaste õigusaktide tähenduses, ega külasta mõnda sellist sadamat ega suundu sellisesse sadamasse.

(17)

Vabastus haldusformaalsustest tuleks anda ka laeva lasti, mitte üksnes lähte- ja/või sihtsadamat arvestades. See on vajalik, et viia miinimumini kolmandas riigis või vabatsoonis asuvat sadamat külastanud laevade suhtes rakendatavad täiendavad formaalsused. Komisjon peaks seda küsimust uurima käesoleva direktiivi toimimise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande raames.

(18)

Kasutusele tuleks võtta uus ajutine vorm, mis võimaldaks ühtlustada teavet, mida nõutakse määrusega (EÜ) nr 725/2004 ettenähtud eelneva turvalisuse deklaratsiooniga.

(19)

Riikide keelenõuded takistavad tihti rannikulaevanduse võrgustiku arenemist. Liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et hõlbustada omavahelist mereliiklusega seotud kirjalikku ja suulist sidepidamist kooskõlas rahvusvahelise tavaga, püüdes leida ühiseid sidepidamisviise.

(20)

Komisjonile tuleks anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva direktiivi lisadega. Eriti tähtis on see, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus piisavalt konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(21)

Mitmesuguste liidu õigusaktidega, milles nõutakse näiteks eelnevaid teavitusformaalsusi sadamatesse sisenemisel, nagu direktiiv 2009/16/EÜ, võidakse kehtestada erinevad tähtajad nimetatud eelnevate teavitusformaalsuste täitmiseks. Käesoleva direktiivi toimimise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande raames peaks komisjon uurima võimalusi nimetatud tähtaegade lühendamiseks ja ühtlustamiseks, kasutades ära elektroonilise andmetöötluse alal toimuvat arengut; nimetatud aruanne peaks sisaldama vajaduse korral õigusakti ettepanekut.

(22)

Käesoleva direktiivi toimimise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava aruande raames peaks komisjon kaaluma, millises ulatuses tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisala, nimelt haldusformaalsuste lihtsustamist liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja/või neist väljuvate laevade jaoks, laiendada nendest sadamatest sisemaa poole jäävatele aladele, eriti jõetranspordi suhtes, et kiirendada ja muuta ladusamaks meretranspordi liikumine sisemaa suunas ning lõplikult lahendada meresadamates ja nende ümbruses tekkivate ummikute probleem.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige meretranspordi ühtlustatud hõlbustamist kogu liidu ulatuses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt ei ole direktiivi ülevõtmine kohustuslik, kui see on geograafilistel põhjustel mõttetu. Seetõttu ei ole käesolevas direktiivis ette nähtud nõuded asjakohased liikmesriikide suhtes, kellel ei ole sadamaid, mis saaksid üldjuhul vastu võtta direktiivi kohaldamisalasse jäävaid laevu.

(25)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed aitavad kaasa Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

(26)

Tuleks reguleerida juurdepääsu SafeSeaNet’ile ja muudele elektroonilistele süsteemidele, et kaitsta ärialast ja konfidentsiaalset teavet, ilma et see piiraks ärialase teabe kaitse suhtes kohaldatava õiguse kohaldamist ning isikuandmete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (14) kohaldamist. Liikmesriigid ning liidu institutsioonid ja organid peaksid pöörama erilist tähelepanu vajadusele kaitsta ärialast ja konfidentsiaalset teavet asjakohaste juurdepääsu kontrolli süsteemidega.

(27)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(28)

Selguse huvides tuleks direktiiv 2002/6/EMÜ asendada käesoleva direktiiviga,

a)

vähemalt 24 tundi enne sisenemist või

b)

hiljemalt laeva eelmisest sadamast väljumise ajal, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või

c)

kui külastatav sadam ei ole teada või kui seda sõidu ajal muudetakse, siis niipea, kui vastav teave on kättesaadav.

a)

käesoleva direktiiviga kehtestatud lihtsustuste võimalik laiendamine siseveetranspordile;

b)

jõeteabeteenuste (River Information Services) ühilduvus käesolevas direktiivis osutatud elektroonilise andmeedastuse protsessiga;

c)

teavitusformaalsuste ühtlustamise ja koordineerimise edenemine vastavalt artiklile 3;

d)

kolmandas riigis või vabatsoonis asuvat sadamat külastanud laevade suhtes rakendatavate lisaformaalsuste vältimise või lihtsustamise võimalikkus;

e)

kasutada olevad andmed liidusisese laevaliikluse / laevade liikumise kohta ja/või kolmandate riikide sadamaid või vabatsoone külastavate laevade kohta.