20.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 283/9

(1)

Selgitamist vajab, kuidas parlamendiliikmed võivad kasutada oma teatavaid hüvitisi nagu parlamendiliikme assisteerimiskulude ja üldkulude hüvitis. Eelkõige peaksid parlamendiliikmed saama teavet selle kohta, milliseid kulusid võib millisest hüvitisest katta.

(2)

Parlamendiliikmed võivad teatavate täpselt määratletud ja mandaadiga otseselt seotud teenuste saamiseks kasutada teenuseosutajaid. Kehtima peab jääma üldine reegel, et selliste teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse. Samas peaks parlamendiliikmetel siiski olema võimalik kasutada ajutist tööd pakkuva büroo vahendusel ajutisi töötajaid, näiteks kui on vaja asendada lühiajalisel haiguspuhkusel olevat assistenti.

(3)

Läbipaistvuse huvides tuleks Euroopa Parlamendi veebilehel koos assisteeritava parlamendiliikme nimega avaldada registreeritud assistentide ja nende kohalike assistentide nimed, kellel on parlamendiliikmega sõlmitud tööleping. Sellegipoolest peaks neil isikutel olema võimalik oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda oma nime mitteavaldamist.

(4)

Parlamendiliikmete makseagendid valimisriigis ei saa üldjuhul tegutseda Brüsselis või Strasbourgis asuvate praktikantide makseagendina. Seepärast peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik see ülesanne enda kanda võtta. Lisaks on asjakohane võtta riikide parlamentidelt ära võimalus tegutseda Euroopa Parlamendi liikmete makseagendina, sest seda võimalust ei ole kasutatud. Need muudatused peaksid kehtima alates 14. juulist 2009, nagu ka paljud tehnilised muudatused sätetes, mis käsitlevad makseagente, parlamendiliikme assisteerimiskulude katmist ja töölepinguga seotud kohustusi.

(5)

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetes (2) (edaspidi „rakendusmeetmed”) sätestatakse kaebuste esitamise kord parlamendiliikmete jaoks, kes leiavad, et rakendusmeetmeid ei ole nende suhtes õigesti kohaldatud. Vaja on kaebemenetlust selgitada, eelkõige sätestada tähtajad ja tagada lõpliku otsuse tegemine vastutava organi, st juhatuse poolt,

1)

artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Õigus hüvitisele

Parlamendiliikmel on õigus kindlasummalisele üldkulude hüvitisele, mis on ette nähtud parlamentaarsest tegevusest tingitud kulude katmiseks. Parlamendiliikmel ei ole õigust kasutada üldkulude hüvitist selliseks tegevuseks, mille kulud kaetakse muudest käesolevate rakendusmeetmete või muude Euroopa Parlamendi eeskirjade alusel makstavatest hüvitistest, välja arvatud juhul, kui niisugusteks hüvitisteks ettenähtud summad on täielikult ära kasutatud.”;

2)

artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Hüvitisega kaetud kulud

1.   Üldkulude hüvitis on ette nähtud niisuguste kulude katmiseks nagu

2.   Juhatus võtab vastu mittetäieliku loetelu kuludest, mida võib katta üldkulude hüvitisest.”;

3)

artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Üldpõhimõtted

1.   Parlamendiliige võib kasutada:

2.   Mitu parlamendiliiget võivad moodustada rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel dokumentidele alla kirjutada. Assistendi või assistentidega sõlmitavale lepingule lisatakse deklaratsioon parlamendiliikmete rühma moodustamise kohta.

Deklaratsioonis määravad parlamendiliikmed kindlaks neist igaühele vastava osa, mis arvatakse maha artikli 33 lõikes 4 ette nähtud summast.

3.   Artikleid 35–42 ei kohaldata parlamendiliikme registreeritud assistentide suhtes.

4.   Juhatuse poolt kindlaksmääratud tingimuste alusel sõlmitud praktikalepingutega seotud kulud võib samuti katta.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b kohaldamist, võib parlamendiliige teatavate täpselt määratletud ja tema mandaadiga otseselt seotud teenuste puhul kasutada ka teenuseosutajaid käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

6.   Teenuste osutamisega ei tohi kaasneda töötajate andmine parlamendiliikme käsutusse, välja arvatud niisuguste teenuse osutajate pakutavate ajutiste teenuste puhul, kes pakuvad selliseid teenuseid korrapäraselt kutsealase tegevuse raames ning kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele volitused niisuguseid teenuseid osutada.

7.   Juhatus võtab vastu mittetäieliku nimekirja kuludest, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega.

8.   Lõike 1 punktis a osutatud isikute nimed ja niisuguste lõike 1 punktis b osutatud isikute nimed, kes on asjaomase parlamendiliikmega sõlminud töölepingu, tehakse lepingu kehtivuse ajaks Euroopa Parlamendi veebisaidil avalikuks koos selle parlamendiliikme nimega, keda nad abistavad.

Need isikud võivad oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda kirjalikult, et nende nimesid Euroopa Parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär.”;

4)

artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

5)

artikli 36 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Parlament maksab nõutavate tõendavate dokumentide esitamisel makseagendile summad, mis on vajalikud makseagendi hallatavate lepingute, sealhulgas praktikalepingute täitmiseks.

5.   Parlamendiliikme taotluse alusel maksab Euroopa Parlament erandkorras tema nimel netopalga otse assistentidele, kellega parlamendiliige on sõlminud töölepingu, samuti praktikantidele. Makseagent teatab pädevale teenistusele viivitamata sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude summad ning koostab palgatõendid.

5a.   Erandina artikli 35 lõikest 1 ei pea maksudest, siseriiklikku sotsiaalkindlustusskeemi tehtavatest maksetest ja muudest tasudest vabastatud praktikalepingute haldamine toimuma makseagendi kaudu, kui parlamendiliige esitab enne praktika algust:

6)

artikli 37 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 34 lõike 1 punktile b ning lõigetele 2, 4 ja 5 vastava assisteerimiskulude katmise taotluse, milles näidatakse ära makse saajad ja summad, esitab pädevale teenistusele parlamendiliige või tema makseagent ning selle allkirjastavad kõik asjaomased parlamendiliikmed ja juhul, kui tegemist ei ole artikli 36 lõike 5a punktis b sätestatud juhtumiga, makseagent. Taotlusele lisatakse töölepingu puhul artiklis 38 ja teenuslepingu puhul artiklis 41 nimetatud tõendavad dokumendid.”;

7)

artikli 39 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Makseagent peab kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikul ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast parlamendi ametiaja lõppu arvestust palgatõendite kohta, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (nii töötaja palgast kinnipeetavad summad kui ka tööandja maksed). Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse ülalnimetatud dokumentide tõestatud koopia viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 35 lõikele 3 vabalt valitud uuele makseagendile.

2.   Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarvestamiseks pädevale teenistusele hiljemalt vaatlusalusele Euroopa Parlamendi eelarveaastale järgneva aasta 30. märtsiks ja tema lepingu lõppemisel iga töölevõetud assistendi kohta palkade, maksude mahaarvamiste ja sotsiaalkindlustusmaksete kulude, samuti kõikide muude hüvitamisele kuuluvate kulude väljavõtte. Makseagent kinnitab, et kõik siseriiklikust õigusest tulenevad kohustused on täidetud.

Väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.”;

8)

artikli 62 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Parlamendiliige maksab kasutamata jäänud summad Euroopa Parlamendile tagasi, välja arvatud juhul, kui need on makstud kindlasummalise hüvitisena.”;

9)

artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Kaebused

1.   Parlamendiliige, kes leiab, et pädev teenistus ei ole rakendusmeetmeid tema suhtes õigesti kohaldatud, võib esitada peasekretärile kirjaliku kaebuse.

Kaebust käsitlevas peasekretäri otsuses esitatakse selle aluseks olevad põhjused.

2.   Parlamendiliige, kes ei nõustu peasekretäri otsusega, võib kahe kuu jooksul pärast peasekretäri otsuse teatavakstegemist taotleda, et küsimus edastataks lahendamiseks kvestoritele, kes teevad otsuse pärast seda, kui nad on peasekretäriga nõu pidanud.

3.   Kui kaebemenetluse üks pool ei nõustu kvestorite vastu võetud otsusega, võib ta kahe kuu jooksul pärast kõnealuse otsuse teatavakstegemist taotleda, et küsimus edastataks lahendamiseks juhatusele, kes võtab vastu lõpliku otsuse.

4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ka parlamendiliikme õigusjärglase suhtes, samuti endiste parlamendiliikmete ja nende õigusjärglaste suhtes.”

a)

artikli 1 punktid 1, 3 (kuivõrd need puudutavad rakendusmeetmete artikli 34 lõiget 7) ja 4–8, mida kohaldatakse alates 14. juulist 2009;

b)

artikli 1 punkt 3 (kuivõrd see puudutab rakendusmeetmete artikli 34 lõikeid 1–6 ja lõiget 8), mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010;

c)

artikli 1 punkt 2, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.