19.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/103

(1)

16. veebruari 2006. aasta kirjaga sai komisjon kaebuse seoses Belgia ametiasutuste abiga Oostende kalaoksjonile, registreeritud viitenumbriga CP 40/2006. 31. juulil 2007 saadi veel üks samateemaline kaebus.

(2)

13. märtsi 2006., 26. juuni 2006. ja 11. juuli 2007. aasta kirjadega palus komisjon Belgia ametiasutustel esitada nende meetmete kohta teavet, millele nad vastasid 11. mai 2006., 20. oktoobri 2006. ja 27. novembri 2007. aasta kirjadega.

(3)

Pärast Belgia ametiasutuste esitatud teabe ja dokumentide läbivaatamist teavitas komisjon 3. juulil 2008 Belgia ametiasutusi otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikliga 6 ette nähtud menetlus.

(4)

16. juuli 2008. aasta kirjaga on Belgia ametiasutused komisjonile üle andnud teatud dokumendid, mis on seotud Oostende kalaoksjoni erastamisega, mida Oostende linn kaalus.

(5)

25. juuli 2008. aasta kirjaga palusid Belgia ametiasutused märkuste esitamiseks pikendust 8. septembrini 2008. Pikendus anti 4. augustil 2008.

(6)

8. septembri 2008. aasta kirjaga esitasid Belgia ametiasutused oma märkused seoses ametliku uurimismenetluse algatamise otsusega.

(7)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (5). Komisjon on palunud huvitatud isikutel esitada märkused ühe kuu jooksul alates teadaande avaldamisest.

(8)

Komisjon kohtus Belgia ametiasutustega 9. oktoobril 2008. Kohtumise jooksul andsid Belgia ametiasutused teavet selle kohta, kuidas nad kavatsesid kalaoksjoni erastamist korraldada.

(9)

Komisjon sai märkusi järgmistelt asjast huvitatud kolmandatelt isikutelt: Euroopa kalasadamate ja -oksjonite liit (EAFPA), Nationaal Overleg Visafslagen (NOVA), Flanders Ship Repair, Zeebrugse Vis Promotie vzw (ZVP), Grimsby kalaturg, Zeebrugse Visveiling (ZV) ja Euroopa kalakeskus (European Fish Centre, EFC) ning laevaremonditehas Gardec.

(10)

4. novembri 2008. aasta kirjaga edastas komisjon need märkused Belgiale, kellele anti võimalus vastata. Belgia ei saatnud ühtegi tähelepanekut kolmandate isikute märkuste kohta.

(11)

8. septembri 2009. aasta kirjaga K(2009) 6907 andis komisjon välja korralduse esitada määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 kohane teave, nõudes täielikke vastuseid küsimustele, mis olid tõstatatud 13. märtsi 2006., 26. juuni 2006. ja 11. juuli 2007. aasta kirjades ning ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses.

(12)

7. oktoobri 2009. aasta kirjaga palusid Belgia ametiasutused teabe esitamiseks pikendust 9. novembrini 2009. Pikendus anti 9. oktoobril 2009. Kirjas palusid Belgia ametiasutused komisjonil endale saata ka kolmandate isikute märkused. Koos pikenduse andmisega edastas komisjon ka kolmandate isikute märkused ja 4. novembri 2008. aasta kirja koopia.

(13)

22. oktoobri 2009. aasta kirjaga teatasid Belgia ametiasutused komisjonile, et nad ei ole komisjoni 4. novembri 2008. aasta kirja kätte saanud. Seetõttu palusid nad uut ühekuulist perioodi, et esitada tähelepanekud kolmandate isikute märkuste kohta.

(14)

5. novembri 2009. aasta kirjaga andis komisjon Belgia ametiasutustele ajapikendust 27. novembrini 2009, et anda neile võimalus vastata kolmandate isikute märkustele.

(15)

Belgia ametiasutused andsid vastuse teabe esitamise korraldusele ja ka lisateavet kalaoksjoni erastamise kohta.

(16)

30. novembri 2009. aasta kirjaga saatis Belgia oma tähelepanekud kolmandate isikute esitatud märkuste kohta.

(17)

Oostende kalaoksjon, mis oli esialgselt riiklik oksjon, oli äärmiselt killustatud ja Belgia ametiasutuste andmeil aastaid halvasti hallatud. Selle tulemused olid kehvad. Ajavahemikus 1991–2001 langes selle osakaal Belgia sadamatesse saabuvast kalakogusest ligikaudu 37 protsendilt 20 protsendile (6). Vahemikus 1997–2001 vähenes selle käive 20 550 000 eurolt 13 440 000 eurole (7). Paljude aastate jooksul oli Oostende linna (edaspidi „linn”) keskmine kahjum aastas oksjoniga seoses 1 850 000 eurot (sealhulgas 2001. aastal).

(18)

2001. aastal pidi linn tegema valiku, kas kalaoksjon sulgeda või selle töö ümber korraldada. 23. novembril 2001 otsustas linn Oostende kalaoksjoni Belgia õiguse kohaselt ümber korraldada iseseisvaks munitsipaalettevõtteks, kus linn on äriühingu ainuosanik.

(19)

Oksjoni ümberkorraldamise otsus põhines rahastamiskaval, mis esitas ühe eelduse (mis kiideti heaks, kuna oli positiivne), ja kaheleheküljelisel äriplaanil, mille oli koostanud HAMA Consult NV. Need dokumendid näitasid, et kalaoksjon võis muutuda kasumlikuks üheksa aasta jooksul juhul, kui see kujundatakse ümber eraldi juriidiliseks isikuks stardikapitaliga 250 miljonit Belgia franki (umbes 6,2 miljonit eurot), mis makstakse täielikult välja viie aasta jooksul. Selle iseseisva äriühingu nimeks sai Autonoom Gemeentebedrijf Vismijn Oostende (edaspidi „AGVO”). AGVO võttis üle mitmesuguste pangalaenude tagasimaksmise kohustused, mis olid seotud endise Oostende kalaoksjoniga.

(20)

Nagu märgitud põhjenduses 18, moodustas linn 23. novembril 2001 (8) kalaoksjoni ümberkorraldamiseks iseseisva munitsipaalettevõtte AGVO. Niisugune iseseisev munitsipaalettevõte on eraldi juriidiline isik, mis on loodud uue munitsipaalseaduse artikli 261 alusel, mis on mõeldud munitsipaalasutuste loomiseks ja -teenuste korraldamiseks üldistest munitsipaalteenustest eraldi, olles keskendunud kaubanduslikele ja tööstuslikele asutustele ja teenustele, mida hallatakse vastavalt tööstuslikele ja kaubanduslikele meetoditele.

(21)

Seoses osalusega aktsiakapitalis ja juhtorganites nõuab seadus linnalt kui äriühingut rajavalt omavalitsuselt häälteenamust. Linnal on tegelikult 100 % AGVO aktsiatest ja AGVO põhikirja järgi nimetab linn kõik juhatuse liikmed. Enamik juhatuse liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.

(22)

AGVO-l on nüüd vähemalt kaks täisomanduses tütarettevõtet: NV Exploitatie Vismijn Oostende (edaspidi „EVO”) ja NV Pakhuizen (edaspidi „PAKHUIZEN”).

(23)

EVO loodi 8. augustil 2002 oksjoni ja kõigi sellega seotud tegevuste korraldamiseks. EVO-le määrati algkapitaliks 371 840 eurot. Omand jagati 15 000 nimiväärtuseta võrdseks aktsiaks AGVO, kes sai 14 999 aktsiat, ja linnavolikogu liikme hr Miroir’ vahel, kes sai ühe aktsia.

(24)

EVOt haldab juhatus. Aktsionärid nimetavad juhatuse liikmed kuueks aastaks koos volituste pikendamise võimalusega. Kui arvestada aktsiate jaotust, siis kontrollib EVOt täielikult AGVO.

(25)

PAKHUIZENi asutasid laevaomanikud 1988. aastal vallas- ja kinnisvara haldamiseks. 2005. aastal võttis AGVO PAKHUIZENi üle, ostes 350 000 euro eest kõik selle aktsiad.

(26)

PAKHUIZENit haldab juhatus. Aktsionärid nimetavad juhatuse liikmed kuueks aastaks koos volituste pikendamise võimalusega. 2005. aastast omab ja kontrollib PAKHUIZENit AGVO.

(27)

Põhikirja järgi on AGVO-le antud ülesanded, mida Belgia ametiasutused liigitavad avalike huvidega seotud ülesanneteks ja äriülesanneteks. Avalike huvidega seotud ülesandeid teostab AGVO ise ning äriülesandeid viivad ellu kaks täisomanduses tütarettevõtet: EVO ja alates 2005. aastast PAKHUIZEN.

(28)

Seoses avalike huvidega seotud ülesannetega on Belgia ametiasutused viidanud, et AGVO-le usaldati Oostende kalasadama haldamine (mis hõlmab üldkasutatava ja eraisikutele kuuluva ala haldamist ja hooldamist kalasadama piires), tarbimiseks sadamasse saabunud kala kontroll, maksu määramine oksjonihindadele samaaegselt kontrollides, et sadamasse saabunud kalasaak oleks käibemaksuga maksustatud, lüüside käigushoidmine kanali ja dokkide vahel (mida ei kasuta ainult kalapüügilaevad), suhtekorraldus kohalike ametiasutuste nimel ning hoonete ümberehitus ja kasutuseleandmine avalik-õiguslikele või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega institutsioonidele, nagu Flaami piirkond, Lääne-Flandria provints jne.

(29)

EVO hoiab käigus Oostende kalaoksjonit. Tegevused hõlmavad peamiselt kalaoksjoni korraldamist ja juhtimist, ladude rentimist ning muid lisategevusi. Seoses oksjoni töö korraldamisega on EVO määranud oksjonitasu 6 % hinnast. Ostjatelt nõutakse oksjonil ostjate komisjonitasu vahemikus 1–3 % ning nad peavad maksma renditasu kalakastide eest. Ei ole teada, kui palju nad viimase eest maksavad.

(30)

Lisaks sellele annab EVO laenu klientidest laevaomanikele. Mõned viimased laenud anti laenuintressiga Euribor + 2 %. Siiski tundub, et kõiki laenusid ei antud neil tingimustel. Tasuks laenu eest nõutakse laevaomanikelt, et nad tooksid oma kala Oostendesse oksjonile.

(31)

Peale selle pakub EVO laevaomanikele teatud võimalusi, nagu külmveo kulude osaline või täielik katmine.

(32)

PAKHUIZENi tegevused hõlmavad eeskätt kinnisvara vahetamist, taastamist, remontimist, (ümber)ehitamist ja lammutamist, kasutamist, haldamist ja rentimist.

(33)

Asutamise ajal, nimelt 23. novembril 2001, määras linn AGVO-le stardikapitali 250 Belgia franki (6 179 338,12 eurot), mis tuli viie aasta jooksul võrdsete iga-aastaste maksetena välja maksta. 2002. aastast on tehtud kuus algkapitali osamakset summas 3 596 665,62 eurot, kusjuures 619 734 eurot maksti 28. juunil 2002, 570 155 eurot 26. juunil 2003, 570 155 eurot 25. juunil 2004 ja 570 155 eurot 26. juunil 2005. Märkustes pärast ametliku uurimismenetluse algatamist on Belgia märkinud, et 2006. ja 2007. aastal tehti veel kaks 619 734 euro suurust osamakset. Komisjonile teadaolevalt ei ole AGVO ülejäänud stardikapitali (2 582 672,5 eurot) veel nõudnud.

(34)

Belgia ametiasutused on osutanud, et AGVO on osaliselt kasutanud stardikapitali „avalikes huvides” ning kehtivate pangalaenude põhisumma ja intressi tagasimaksmiseks. Ta on kasutanud seda ka Pakhuizeni aktsiate ostmiseks. Lõpuks on ta seda kasutanud EVO algkapitali sissemakse tegemiseks ja EVO-le laenu andmiseks, mis hiljem (31. detsembril 2004, 31. detsembril 2005 ja 21. detsembril 2007) võlgade kustutamise teel kapitaliks muudeti.

(35)

Asutamise ajal, nimelt 8. augustil 2002, määrati EVO-le algkapitaliks 371 840,29 eurot. Hiljem suurendas AGVO EVO kapitali võlgade kustutamise teel. 31. detsembril 2004 suurendati kapitali 1 387 044 euro võrra; 31. detsembril 2005710 000,75 euro võrra ja 21. detsembril 20071 500 114,96 euro võrra. Kokku on AGVO andnud EVO-le kapitali 3 969 000 eurot.

(36)

Kuigi Belgia ametiasutused olid teatanud komisjonile, et EVO algkapitali suurendati ja et 31. detsembriks 2006 moodustas see 2 468 885 eurot, ei teavitanud nad komisjoni kapitali suurendamise erilisest viisist. Komisjoni tähelepanu juhtisid 21. detsembril 2007 toimunud kapitali suurendamisele ja tõigale, et kapitali suurendamine toimus võlgade kustutamise teel, kolmandatelt isikutelt saadud märkused. Sellel teemal ei andnud Belgia kolmandate isikute märkuste kohta selgitusi.

(37)

Lisaks algkapitalile aitas linn nii AGVOt kui ka EVOt, andes tasuta tagatisi eralaenude hankimiseks.

(38)

AGVO-le tähendas see kolme laenu tagatist, mis anti 26. märtsil (609 379,40 eurot) ja 23. aprillil 2004 (2 117 500 eurot) ning 22. aprillil 2005 (550 000 eurot), mis kokku moodustasid 132 199 987 Belgia franki (3 276 879 eurot).

(39)

EVO puhul oli see seotud laenutagatistega, mis anti 28. juunil ja 27. septembril 2002. Lõpuks siiski kõnealuseid laene Belgia ametiasutuste sõnul ei võetud. 23. aprillil 2004 ja 22. aprillil 2005 andis linn EVO-le jälle tasuta laenutagatisi. Laenud võeti ja need moodustasid 145 505 820 Belgia franki (3 606 995 eurot). Ühtegi kuupäeva nimetamata on Belgia ametiasutused viidanud, et linn on taganud ka täiendava laenu 78 000 eurot. Arvestades, et sellele viitasid Belgia ametiasutused oma 4. septembri 2008. aasta märkustes ning et varasemad märkused pärinesid 23. novembrist 2007, eeldas komisjon, et see täiendav tagatis anti selle ajavahemiku piires.

(40)

AGVO on samuti andnud EVO-le kahe laenu tasuta tagatised kogusummas 600 000 eurot. Kuupäeva kohta, mil otsustati laenule tasuta tagatis anda, ei ole teavet avaldatud. Arvestades asjaolu, et EVO loodi 22. augustil 2002 ja et Belgia ametiasutuste esitatud dokument, mis nimetas kahte laenu, kirjeldas olukorda 3. augustil 2006, eeldab komisjon, et täiendav tagatis anti selle ajavahemiku piires.

(41)

23. novembril 2001 kinnitatud põhikirja artikli 30 järgi anti AGVO-le Oostende kalasadama maa ja hoonete tasuta kasutamise ainuõigus (9).

(42)

Põhikirja artikkel 30 osutab ka sellele, et linn võib hilisemas etapis maa ja hoonete omandiõiguse (või muud õigused) AGVO-le üle anda.

(43)

26. märtsil 2004 tegi linn AGVO-le sissemakse, andes talle üle erinevate kinnisvaraobjektide omandiõiguse, mis asuvad Oostende kalasadamas ja mille pindala on 57 500 m2. Sissemakse oli inventariväärtuses 14 891 524 eurot, mis oli sisse kantud kohaliku omavalitsuse raamatupidamisse. Üleandmine hõlmas ainult hooneid (kalaoksjonit, kontoreid ja ladusid), mitte maad, millele hooned olid ehitatud. Maad kasutab linn avatud kontsessioonilepingu alusel Flaami piirkonnaga, kes on maa omanik. AGVO-le jäi ainuõigus maa kasutamiseks põhikirja artikli 30 alusel.

(44)

Kinnisvara üleandmine 26. märtsil 2004 sisaldas 14 754 m2 hooneid, mis kuulusid pikaajalise rendilepingu alla, mis oli 1989. aastal linna ja PAKHUIZENi vahel 45 aastaks sõlmitud. Lepingu järgi maksab PAKHUIZEN hoonete kasutamise eest sümboolset tasu 1 000 Belgia franki (25 eurot) aastas. Vastutasuks nõutakse PAKHUIZENilt lepingujärgselt, et ta oma kulul ja õiguseta hüvitisele renoveeriks pikaajalises rendilepingus kirjeldatud laod nii, et nad vastaksid tulevastele määrustele. Teisest küljest, pärast rendilepingu kehtimist 27 aastat (2016. aastal) antakse linnale PAKHUIZENi aastasest netokasumist 50 %. Belgia ametiasutused on viidanud sellele, et PAKHUIZEN ei ole täitnud oma kohustusi ja kindlaks määratud ladusid ei ole renoveeritud, nagu leping nõudis, vähemalt mitte enne 2005. aastat. Siiski osutasid Belgia ametiasutused, et pärast seda, kui AGVO oli ostnud PAKHUIZENi aktsiad, kulutati 2005. aastal 257 872 eurot ja 2006. aastal 68 816 eurot renoveerimisele ja hooldustöödele. 2007. aastal teostatud tööde täpne maksumus ei ole teada.

(45)

Alates 26. märtsist 2004, mil linn andis hoonete omandiõiguse AGVO-le üle, asendas AGVO linna lepingupoolena pikaajalises rendilepingus PAKHUIZENiga. Sellega sai AGVO õiguse koguda 25 eurot aastas, samuti õiguse pärast rendilepingu kehtimist 27 aastat saada PAKHUIZENi aastasest netokasumist 50 %.

(46)

Sel moel AGVO kasutusse saadud 57 500 m2 jaguneb Belgia ametiasutuste sõnul järgmiselt:

(47)

EVO ei maksa hoonete kasutamise eest renti. Belgia on teatanud, et vastutasuks katab EVO kõik hooldus- ja renoveerimiskulud. PAKHUIZEN maksab jätkuvalt 25 eurot aastas.

(48)

Belgia ametiasutused on viidanud, et 31. detsembrist 2002 kuni 31. detsembrini 2007 on EVO ja PAKHUIZEN maksnud vastavalt 182 377,31 eurot ja 381 835,16 eurot renoveerimise ja infrastruktuuritööde eest ning 193 255,70 eurot ja 133 895,35 eurot hoolduskulude eest.

(49)

Ümberkorraldamisele järgnenud aastate jooksul on nii AGVO kui EVO registreerinud kahjumi, mis vaatamata AGVO väikesele kasumile aastatel 2003–2004 pidevalt suurenes. 2006. aasta lõpuks oli AGVO-l kumulatiivne kahjum peaaegu 3 000 000 eurot ning lühi- ja pikaajalisi võlgu oli enam kui 4 000 000 euro eest, samal ajal kui EVO pidi 2006. aasta lõpus kahjusid üle kandma enam kui 3 400 000 eurot, lühi- ja pikaajalisi võlgu oli üle 5 800 000 euro ning negatiivne omakapital oli peaaegu 1 000 000 eurot.

(50)

Hoolimata sellest kumulatiivsest kahjumist, olid AGVO ja EVO hõivatud spekulatiivsete tegevustega ning laiendasid oma tegevusi. Näiteks 2006. aastal ostis AGVO 51 % osaluse Islandil asutatud äriühingu HAF Holding BO aktsiakapitalis ning EVO tegeles 2006. aastal kuningkrabi projektiga (10) (ettevõte Polardrift, asutatud Norras). EVO tegutses ka Islandi ettevõttes HAF Holding. Lisaks sõlmis EVO 2005. aastal lepingu müügiesindajaga, kes oli lepingujärgselt volitatud Islandi oksjonitelt ostma kvaliteetset kala, mis seejärel müüdaks uuesti Oostende kalaoksjonil.

(51)

EVO äristrateegiat on erinevad huvirühmad kirjeldanud kui ebaausat konkurentsi, mis muu hulgas hõlmab pakkumist kanda kõik või osa kala transpordikuludest, mis saabub välissadamatest Oostendesse, ning soodsatel tingimustel laenu pakkumist laevaomanikele, kui nad toovad oma kalasaagi Oostendesse oksjonile.

(52)

Need projektid ja kolmandate isikute kirjeldatud äristrateegia näivad osutavat, et EVO otsustas iga hinna eest suurendada oma turuosa ja käivet. Igal juhul näitavad AGVO ja EVO raamatupidamise aastaaruanded, et hoolimata ebakindlast finantsolukorrast suutis EVO kohaloleku turul säilitada ainult tänu linna toetusele (11).

(53)

AGVO-le on määratud algkapitaliks 250 miljonit Belgia franki (6 179 338 eurot). Arvestades suuri kahjumeid minevikus ning väga lühikest ja puudulikku äriplaani, otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse, kuna erainvestor ei oleks niisugust summat kalaoksjonisse investeerinud ning seepärast kvalifitseerub see stardikapital kui riigiabi. Komisjon väljendas kahtlusi seoses selle kokkusobivusega siseturuga, kuna tingimused, mis on sätestatud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi suunistes, mida kohaldati abi andmise ajal (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suunised”), (12) ei olnud ilmselt täidetud.

(54)

Samuti andis linn AGVO-le üle hooned mingit tasu nõudmata või ilma AGVO-le samas väärtuses kohustusi seadmata. Komisjon oli seisukohal, et erainvestor oleks sellise panuse eest mõistlikku hinda nõudnud ja hoonete üleandmist tuleb käsitleda riigiabina. See abi ilmselt vähendas AGVO tootmiskulusid ja kujutas endast tegevusabi. Komisjon ei leidnud ühtegi sätet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandus- ja akvakultuurisektori riigiabi kontrollimise suunistes (edaspidi „kalandussuunised”), (13) mis oleksid võimaldanud komisjonil abi lubada.

(55)

Linn andis tagatise ka AGVO laenudele. Kui eraettevõtja oleks nõudnud tagatise eest kindlustusmakset, siis linn andis tagatise tasuta. Seetõttu järeldas komisjon, et neid tagatisi tuleb pidada riigiabiks. Veel kord, see abi ilmselt vähendas AGVO tootmiskulusid ja kujutas endast tegevusabi. Komisjon ei leidnud ühtegi sätet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandussuunistes, mis oleksid võimaldanud komisjonil pidada seda siseturuga kokkusobivaks.

(56)

Lõpuks andis linn AGVO-le õiguse määrata ja koguda kohalikke makse ning kasutada tulusid, mis on eelis, mida eraettevõtjal üldiselt ei ole. Komisjon leidis, et Altmarki kohtuotsuse (14) tingimused ei olnud täidetud ja et eeliseid, mis tulenevad õigusest kohalikke makse määrata ja neid koguda, tuleb pidada riigiabiks. Et maksukogumise kohta teave puudus, järeldas komisjon, et seda tuleb algusest peale analüüsida kui tegevusabi ning et mitte ükski säte Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandussuunistes ei saa muuta seda abi siseturuga kokkusobivaks.

(57)

Linn ja AGVO andsid EVO laenudele tagatised. Kui eraettevõtja oleks nõudnud tagatise eest kindlustusmakset, siis linn ja AGVO andsid tagatise tasuta ning komisjon järeldas, et neid tagatisi tuleb pidada riigiabiks. See abi ilmselt vähendas EVO tootmiskulusid ja kujutas endast tegevusabi. Komisjon ei leidnud ühtegi sätet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandussuunistes, mis oleksid võimaldanud komisjonil pidada seda siseturuga kokkusobivaks. Seetõttu väljendas komisjon kahtlust, kas see meede on siseturuga kokkusobiv.

(58)

AGVO lubas EVO-l jätkuvalt tasuta kasutada AGVO-le kuuluvaid hooneid kogupinnaga 13 600 m2. Komisjon oli seisukohal, et erainvestor oleks selle eest mõistlikku hinda nõudnud ja et niisugust hoonete tasuta kasutamise võimalust tuleb pidada riigiabiks. See abi ilmselt vähendas EVO tootmiskulusid ja kujutas endast tegevusabi. Komisjon ei leidnud ühtegi sätet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandussuunistes, mis oleksid võimaldanud komisjonil pidada seda siseturuga kokkusobivaks. Seetõttu väljendas komisjon kahtlust, kas see meede on siseturuga kokkusobiv.

(59)

Linna ja PAKHUIZENi vahel sõlmitud pikaajalise rendilepingu tingimuste tulemusel sai PAKHUIZEN kasu oma tegevuskulude iga-aastaselt vähenemiselt. Komisjon järeldas, et see eelis kvalifitseerus riigiabiks ja ei kuulunud ühegi meetme alla, mida nimetatakse kalandussuunistes, ega teiste horisontaalsete või konkreetsete suuniste eesmärkide alla, mis oleksid kasutatavad niisuguse ettevõtja puhul. Nii vastavate kalandussuuniste kui ka riigiabi horisontaaleeskirjade kohaselt peetakse niisugust liiki abi tegevusabiks, mis ei ole siseturuga kokkusobiv. Seetõttu väljendas komisjon kahtlust, kas see meede on siseturuga kokkusobiv.

(60)

Veel täheldas komisjon, et Oostende kalaoksjonit kasutavad kalandusettevõtted said eeliseid EVO-lt, kes pakkus teenuseid allpool tariife, mida oleks tavaline eraettevõtja nõudnud, ja PAKHUIZENilt, kes küsis hoonete eest odavamat renditasu, kui tavaline eraettevõtja oleks nõudnud.

(61)

Komisjon pidas neid eelised riigiabiks ja ei leidnud ühtegi sätet Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 ega kalandussuunistes, mis oleksid võimaldanud komisjonil pidada seda siseturuga kokkusobivaks, ja seetõttu väljendas komisjon kahtlusi, kas need meetmed on siseturuga kokkusobivad.

(62)

Võttes arvesse eespool esitatut ja kättesaadavat teavet, järeldas komisjon, et kõiki punktis 3 nimetatud meetmeid tuleb pidada riigiabiks, ja avaldas kahtlust nende abinõude siseturuga kokkusobivuse suhtes.

(63)

Kõik huvitatud kolmandad isikud, kes saatsid märkusi ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta, nõustusid väidetega, mis selles otsuses olid esitatud. Lisaks osutasid nad sellele, et AGVO-le, EVO-le ja PAKHUIZENile antud ebaseadusliku abi tulemusena olid nad kahju kannatanud (klientide ja tulude kaotamine) ning palusid komisjonil astuda vajalikke samme abi keelamiseks ja tagasinõudmiseks.

(64)

EAFPA rõhutab, et kõnealused abimeetmed moonutavad turgu, ning kutsub komisjoni üles abi keelama ja tagasi nõudma.

(65)

Kaebuse esitajana toetab NOVA komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsust. Ta peab tähtsaks läbipaistvuse ja võrdsete tingimuste tagamist oksjoniturul. Peale selle kutsub ta komisjoni üles võtma asjakohaseid samme siseturuga kokkusobimatuks osutuda võiva abi tagasinõudmiseks.

(66)

Flanders Ship Repair selgitab, et riigiabi tõttu on lastisaatjad siirdunud Oostendesse. See on ettevõtte Flanders Ship Repair sõnul viinud tulude kahanemiseni, kuna Oostendesse üle läinud lastisaatjad ei lase enam oma laevu Zeebrugges remontida. Flanders Ship Repair palub abi tagasinõudmise otsuse tegemist ja ajutiste meetmete võtmist.

(67)

ZVP, kalaostjate ja -töötlejate liit Belgia idarannikul, teatab, et ebaseaduslik riigiabi koos teiste eelistega on Oostende kalaoksjonil võimaldanud kunstlikult ligi meelitada välismaa ja Zeebrugge laevu. Lisaks sellele, kohalike poliitikute ja EVO juhatuse liikmete arvukate intervjuude ja pressiavalduste kaudu (eriti välja tuues tõika, et Belgias ei ole ruumi rohkem kui ühele kalaoksjonile, nimelt Oostendele) on avaldatud kahtlusi Zeebrugge kalaoksjoni ja järelikult ümbritseva äripargi tuleviku suhtes. See on kaasa toonud tulude kahanemise, investeeringute ja turustusmahtude vähenemise, peatumise või tühistamise.

(68)

ZVP märgib samuti, et ta on üritanud suurendada kohalike ametiasutuste teadlikkust seoses selle probleemiga, ent edutult.

(69)

Lõpuks juhib ZVP tähelepanu sellele, et EVO on variisiku kaudu ja tänu riiklikele vahenditele asutanud fileerimisettevõtte nimega Ostend Filleting Factory, mis on samuti seotud ebaausa konkurentsiga.

(70)

Grimsby kalaturg, mis on Ühendkuningriigi kalaoksjon, osutab sellele, et umbes aastatel 2005–2006 alustas EVO kala ostmist otse Islandi kaluritelt (kõrgete) fikseeritud hindadega ja viis selle kala oksjonile Oostendesse, sageli madalamate hindadega, ning lõpetab järeldusega, et need kahjud maksti kinni riikliku rahaga. Grimsby kalaturg nõuab EVO rahastamiskontode auditeerimist, et uurida Islandi kalaga varustamise finantseerimismeetodeid ja kahjusid, mida EVO oma müügimeetodite tõttu sai.

(71)

ZV ja EFC juhivad komisjoni tähelepanu võimalikele muudele ebaausatele tegevustele ja riigiabi meetmetele, nimelt linnavalitsuse töötajate tasuta kasutamine AGVO ja EVO poolt ning hinnagarantiid, mille andis EVO ja mis põhinesid Zeebrugse Visveilingi oksjonihinnal.

(72)

Lisaks selgitavad nad, miks on konkurents ja kaubandus liikmesriikide vahel nende arvates moonutatud.

(73)

Samuti juhivad nad komisjoni tähelepanu kapitali lisapaigutustele AGVOsse ja EVOsse (võlgade kustutamise kaudu).

(74)

Lõpuks märgivad nad, et Belgia ametiasutused ei ole abi andmist peatanud.

(75)

Gardec on Zeebrugges asuv laevaremondiettevõte. Ta toetab komisjoni otsust. Ta lisab, et nende ettevõte on ebaausate kaubandustavade tõttu Oostendes kahju kannatanud (käibe kahanemine), ja märgib, et laenud, mis anti raskustes ettevõtjatele, võimaldasid neil püsima jääda Oostendes, ent nende võlad Zeebrugges jäid alles.

(76)

Ametliku menetluse algatamisele järgnenud 8. septembri 2008. aasta märkustes arvavad Belgia ametiasutused, et komisjon peaks uurimisel piirduma kalaoksjonituruga. Kuna AGVO ega PAKHUIZEN ei ole tegevad nendel turgudel, siis nende kasuks võetud meetmed ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Üldisemalt on nad seisukohal, et komisjon ei ole nõuetekohaselt määratlenud uurimise ulatust ning et on olemas abi kahekordse arvestamise oht.

(77)

Belgia ametiasutused rõhutavad asjaolu, et AGVO ei tegele äritegevusega ja et seetõttu ei saa olla mõju konkurentsile. AGVO-le antud abi ei kvalifitseeru seega riigiabiks. Nad lisavad, et kui üldse, siis saaks uurimises arvesse võtta ainult rahalisi vahendeid, mida on kasutatud EVO heaks (näiteks osa algkapitalist, mis AGVO kaudu EVO-le üle anti). Nad teatavad, et ülejäänut on kasutatud üldistes huvides ja sel ei saa olla mingit mõju kalaoksjonituru konkurentsile.

(78)

Belgia ametiasutused märgivad, et isegi kui esialgne stardikapital 6 197 338,12 eurot oli lubatud AGVO-le, on AGVO praeguseks saanud ainult 3 569 667 eurot.

(79)

Maksude või tasude kogumise kohta arvavad Belgia ametiasutused, et õigus makse koguda on seotud AGVO avalike huvidega seotud ülesannetega ning neid ei saa pidada riigiabiks, ning igal juhul ei ole AGVO-l volitusi koguda makse lüüside ja ellingute eest.

(80)

Hoonetega seoses teatavad nad, et ei ole tähtsust, kas hooned kuuluvad linnale või mõnele muule avalik-õiguslikule asutusele. Nad peavad hoonete üleandmist AGVO-le pelgalt sisemiseks vara jaotamiseks. Belgia ametiasutused tuletavad meelde, et AGVO ei tegele äritegevusega ja et hoonete üleandmine ei kvalifitseeru seetõttu riigiabiks. Nad lisavad, et hoonete üleandmine on seotud kohustusega neid remontida ja heas korras hoida, nii et AGVO ei saanud selle üleandmisega eelist.

(81)

Lisaks on nad seisukohal, et tasuta tagatised ei kvalifitseeru riigiabiks, sest need anti laenude jaoks, mis AGVO võttis ametiasutustele renditud hoonete remondiks. Nad tunnistavad siiski, et ühte tagatud laenu (550 000 eurot) kasutati EVO jaoks.

(82)

Lõpuks märgivad Belgia ametiasutused, et Altmarki kohtuotsus ei ole asjakohane, kuna AGVO avalik-õiguslikud ülesanded ei ole majanduslikud. Nad lisavad, et ristsubsiidiumide ohtu ei ole, sest AGVO ei tegele äritegevusega.

(83)

Belgia teatab, et Oostendel on ainult piiratud õigus maale ja seepärast on pikaajalisel rendilepingul vähenenud kaubanduslik väärtus. Lisaks sellele on PAKHUIZENil kohustus remontida ja renoveerida hooned, mis on esitatud kui erakorraline kohustus, mis suures osas kompenseerib sümboolse rendi.

(84)

Belgia ametiasutused lisavad, et PAKHUIZEN tegutseb ainult turul, mis tegeleb kalapüügisektori hoonete haldamisega. Ametiasutused on seisukohal, et tema tegevust saab renoveerimiskohustuse ja hoonete madala väärtuse tõttu vaevalt äritegevuseks pidada. Kuna PAKHUIZENi hallatavaid hooneid saab rentida ainult kalapüügisektoriga seotud tegevuste jaoks, põhjendavad Belgia ametiasutused, et PAKHUIZEN ei konkureeri mitte kellegagi.

(85)

Lisaks märgivad Belgia ametiasutused, et AGVO ostis PAKHUIZENi aktsiad turuhinnaga ja et PAKHUIZEN rendib hooneid välja turuhindadega (arvestades, et need ei olnud heas seisukorras).

(86)

Belgia ametiasutused osutavad, et tõsiasja, et hooned on tasuta EVO käsutuses, kompenseerib tõik, et EVO peab kandma renoveerimiskulud, mis tavaliselt on hoone omaniku kohustus.

(87)

Peale selle teatavad nad, et EVO-le antud tasuta laenutagatisi tuleb käsitleda oksjoni erastamise ja ümberkorraldamise kava raamistikus. Nad on seisukohal, et kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus käitus linn nagu erainvestor, kuna majanduslikust vaatenurgast oli kalaoksjoni rekapitaliseerimine tulutoovam kui oksjoni sulgemine ning et erastamise kaudu oleks linnal olnud võimalus investeeringute korvamiseks oksjoni eraomanikult võetava rendi abil. Nad rõhutavad ka, et juba 2002. aastal olid plaanid kalaoksjoni erastamiseks ja et erastamine oli võimalik ainult pärast ümberkorraldamise läbiviimist.

(88)

Põhjalikumalt tasuta tagatisest rääkides märgivad nad, et laene kasutati kalaoksjoni rahastamise lõpuleviimiseks, mida esialgselt rahastati läbi linnapoolse kapitalipaigutuse (AGVO-le ja AGVO kaudu EVO-le). Belgia ametiasutused märgivad, et tagatise kaudu on linn tunduvalt vähendanud kulusid, mis tekkisid seoses ümberkorraldamisega. Nad lisavad, et linna tagatiseta ei oleks laenu antud, ja juhivad tähelepanu, et see on tavaline kaubandustava, kui emaettevõtja pakub laenutagatist laenudele, millega on seotud tema tütarettevõte.

(89)

Belgia ametiasutused märgivad, et komisjon on arvestanud sama abi kaks korda ja et abi on antud EVO-le või kaluritele, ent mitte mõlemale. Nad on seisukohal, et kui kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi, siis kujutavad nad endast riigiabi EVO ja PAKHUIZENi tasemel ning rikuvad konkurentsi sellel tasemel, mitte laevaomanike ja kalapüügiettevõtete tasemel. Nad lisavad, et mitte mingi juhul ei paku EVO ja PAKHUIZEN teenuseid turuhinnast madalama hinnaga. Täpsemalt seoses EVOga selgitavad nad, et EVO pakub teenuseid, mida pakutakse ka mujal. Nad märgivad samuti, et EVO ei paku mingeid ladustusvõimalusi, ei paku tasuta elektrit ega vastuta sadama ja ellingute eest. Nad viitavad, et vee hind sisaldub oksjonitasus ja et EVO ei anna laevaomanikele laenu turuhinnast soodsamalt. Lõpuks väidavad nad, et tegelikult ei ole EVO kunagi maksma pannud lepingupunkte, mis kohustavad laevaomanikke oma saake EVOs oksjonile tooma.

(90)

Belgia ametiasutused on komisjonile teatanud, et 22. mail 2008 on otsustatud erastada Oostende kalaoksjon ning et linn on käivitanud avaliku valikumenetluse, et leida tegevuspartner EVO kasutamiseks.

(91)

Oma märkustes selgitavad Belgia ametiasutused, et erastamine toimub uue NewCo-ettevõtja asutamise teel, mis hakkab kalaoksjoni tööd läbi viima. Kalaoksjoni hooned tagastatakse linnale ja NewCo-ettevõtja peab linnaga rendilepingu sõlmima. NewCo-ettevõttel ei ole kohustust üle võtta kalaoksjoni muid vahendeid (töötajaid, kalakaste, lepinguid, laene laevaomanikele jne).

(92)

Kuna müügi- ja rendilepingu tingimuste üle räägitakse läbi turuhindades, siis NewCo-ettevõtjale ei anta üle mingit abi ning mingit abi ei saa NewCo-ettevõtjalt tagasi nõuda.

(93)

16. novembri 2009. aasta kirjas teavitasid Belgia ametiasutused komisjoni erastamisprotsessi edasisest arengust.

(94)

Belgia ametiasutused teatavad, et esimese sammuna on 4. septembril 2009 AGVO-le kuuluvate hoonete omandiõigus linnale tasuta tagastatud, samuti hoonetega seotud õigused ja kohustused (rendilepingud). Linn on AGVO-lt ja PAKHUIZENilt üle võtnud ka mitmesuguseid laene. Hiljem anti hoonete omandiõigus Flaami piirkonnale, kes maksis linnale mitmesuguses vormis hüvitist: Flaami piirkond maksis linnale 3 500 000 eurot ja linn sai õiguse koguda kuni 1. jaanuarini või mõnel juhul 30. juunini 2010 renti avalik-õiguslikelt ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidelt, kes rendivad neid hooneid. Lõpuks võttis Flaami piirkond linnalt üle mitmesuguseid võlgu ja/või laene.

(95)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et kuna hoonete omandiõigus on linnale tagastatud, teeb see lõpu riigiabi küsimusele.

(96)

Belgia ametiasutused on peale selle osutanud, et PAKHUIZEN on otsustanud katkestada 1989. aastal linnaga sõlmitud pikaajalise rendilepingu. Belgia ametiasutused eeldavad, et varsti PAKHUIZEN likvideeritakse ja seega jääb riigiabi menetlus väidetavalt ilma objektita.

(97)

Seoses EVOga on Belgia selgitanud, et partneri valikutingimustele vastav kandidaat ei pakkunud välja tingimusi, mis oleksid linna rahuldanud. EVO jätkab eksisteerimist, kuni leitakse sobiv kandidaat, mis võtaks üle EVO varad.

(98)

Lõpuks osutasid Belgia ametiasutused, et AGVO jätkab eksisteerimist, kuni kõik allesjäänud võlad on makstud ja kohustused täidetud.

(99)

Belgia ametiasutused paluvad komisjonil otsus edasi lükata, kuni erastamisprotsess on lõpetatud.

(100)

Belgia osutab seoses Islandi küsimusega, et EVO ei ostnud mitte kunagi kala otse Islandi laevaomanikelt või kaluritelt, vaid ainult Islandi kalaoksjonilt müügiesindaja vahendusel.

(101)

Belgia lisab, et varsti selgus, et Islandi kala edasimüük ei olnud tulutoov. Seega umbes ühe aasta pärast, 17. märtsil 2006, otsustati need ostud ja edasimüügid lõpetada. Belgia on esitanud nimetatud otsuse koopia.

(102)

Belgia selgitab, et põhjus, miks kala osteti Islandi kalaoksjonilt kõrgete hindadega ja seejärel Oostendes madalamate hindadega edasi müüdi, ei olnud mingi strateegiline eesmärk Islandi kala toomiseks Oostendesse, vaid selle põhjuseks oli asjaolu, et kvaliteetne kala, mida osteti müügiesindaja vahendusel Islandilt ja mis oli mõeldud EVO-le, ei jõudnudki kunagi EVOsse, selle asemel ostis kala otse eraomandisse kuuluv fileerimisettevõte Luna Fish, aga madalama kvaliteediga Islandi kala saabus EVOsse ja seda ei saadud madalama kvaliteedi tõttu kasulikumate hindadega müüa. Belgia teeb järelduse, et EVO oli pigem sellise teguviisi ohver. Kui probleem avastati, vallandati AGVO/EVO haldur ja turundusjuht.

(103)

Seoses väidetava linnateenistujate tasuta kasutamisega haldus-, raamatupidamis- ja hooldusülesannete täitmiseks teatab Belgia, et ZV väited põhinevad pelgalt kahtlustel ja et EVO-l on oma töötajad nende ülesannete täitmiseks ning lisaks sellele täidavad mõned EVO töötajad mõnikord avalike huvidega seotud ülesandeid (kalaoksjoni tee hooldus).

(104)

Belgia märgib samuti, et ZV väidet, et EVO garanteerib miinimumhinna võrreldes Zeebrugge kalaoksjoni hinnaga, ei toeta mitte ükski tõend. Belgia lisab, et kalapüügiettevõtted võisid seda väita osana strateegiast paremate äritingimuste saamiseks ZV-lt, kui temaga läbirääkimisi pidasid.

(105)

Fileerimistehase Ostend Filleting Factory (edaspidi „OFF”) kohta rõhutab Belgia, et kolmandate isikute esitatud dokumendid näitavad ainult seda, et OFFi asutasid eraisikud ja need ei kajasta, kuidas OFF oleks osalenud ebaausas konkurentsis. Belgia osutab, et see oli tegelikult alles 2006. aasta märtsis, kui PAKHUIZEN omandas 60 % OFFi aktsiatest. OFF sai siis nimeks Ostend Premium Fish bvba ja läks lõpuks 14. jaanuaril 2008 pankrotti.

(106)

Seoses väidetavate kahjudega, mida Gardec ja Flanders Ship Repair riigiabi tulemusena kannatasid, on Belgia seisukohal, et isegi kui riigiabi põhjustas laevade siirdumise Zeebrugge asemel Oostendesse, siis põhjuslikku seost kahjudega ei saa ikkagi esitada. Belgia tunnistab, et laevaomanikud ei lase alati oma laevu kodusadamas remontida ja selle asemel kasutavad ära odavamaid remonditeenuseid Ida-Euroopas (Poolas). Belgia märgib, et Oostendes võib täheldada laevaremondiettevõtete selget vähenemist.

(107)

13. märtsi ja 26. juuni 2006. aasta kirjadega palus komisjon Belgia ametiasutustelt teavet Oostende kalaoksjoni juriidilise staatuse ja riigi osaluse kohta ning nõudis riigi ja kalaoksjoni vaheliste finantsvoogude üksikasju.

(108)

19. oktoobri 2006. aasta kirjas rõhutasid Belgia ametiasutused tõika, et äritegevuse kõrval (kalaoksjoni pidamine) oli AGVO-le usaldatud avalike huvidega seotud ülesandeid. Siiski oli kõnealuse küsimuse kohta esitatud teave väga lühike ja ei sisaldanud üksikasju, mis oleks komisjonil võimaldanud hinnata, kas linna poolt AGVO-le antud eeliseid oleks saanud pidada hüvitiseks üldist (majanduslikku) huvi pakkuvate teenuste eest ning kas seal ei olnud liigset hüvitamist või ristsubsiidiumide ohtu.

(109)

Seepärast, nagu sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikes 2, palus komisjon 11. juuli 2007. aasta kirjaga Belgia ametiasutustel esitada üksikasjalikku teavet AGVO-le antud avalike ülesannete kohta. Ta palus eriti välja tuua, kas ja mis alusel saab neid ülesandeid pidada avalikeks teenusteks vastavalt komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusele 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majanduslikku huvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (15).

(110)

27. novembri 2007. aasta kirjaga konstateerisid Belgia ametiasutused pelgalt, et ükski AGVO-le antud ülesannetest ei olnud majanduslik ja et otsus 2005/842/EÜ ei olnud asjakohane. Nad teatasid, et AGVO ei ole saanud hüvitist ühegi avaliku teenuse eest, mida ta teostab.

(111)

2. juuli 2008. aasta otsuses algatada ametlik uurimismenetlus leidis komisjon, et AGVO, EVO ja PAKHUIZEN moodustasid ettevõtete rühma kalaoksjoni ja abiteenuste turul ning linn oli neile andnud mitmesuguseid eelised, mis moonutasid konkurentsi turul. Seoses hüvitisega avalike ülesannete eest märkis komisjon, et registreeritud ei olnud ühtegi üksikasja, mis oleks viidanud sellele, et kriteeriumid, mis Euroopa Kohus Altmarki kohtuotsuses oli kindlaks määranud, oleksid olnud täidetud. Kuna teavet selle kohta oli vähe, siis ei saanud komisjon kindlaks teha, kas eriti just õigust makse määrata ja koguda saab pidada avalike huvidega seotud teenuste osutamise eest saadavaks hüvitiseks ning komisjonil oli kahtlusi abi siseturuga kokkusobivuse suhtes. Selle tagajärjel kutsus komisjon oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse põhjenduses 121 Belgia ametiasutusi üles edastama igasugust teavet, mis võiks olla abiks käsitletavate meetmete hindamisel.

(112)

8. septembril 2008 saadud märkustes ja järelkohtumisel 9. oktoobril 2008 ei esitanud Belgia ametiasutused lisaandmeid, mis oleksid võimaldanud komisjonil uurida, kas AGVO-le antud eeliseid oleks saanud pidada hüvitiseks üldist (majandus)huvi pakkuvate teenuste eest. Selle asemel kordasid Belgia ametiasutused, et Altmarki kriteeriumid ei ole asjakohased, kuna AGVO tegeles ainult avalike ülesannete täitmisega.

(113)

See vastus oli siiski ebarahuldav, kuna AGVO tegeles ka äritegevusega.

(114)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõike 3 kohaselt nõudis komisjon seega 8. septembril 2009 teabe esitamise korraldusega igasugust kasulikku teavet ja eriti järgmist:

(115)

16. novembri 2009. aasta kirjas kordavad Belgia ametiasutused, et AGVO-le on usaldatud järgmiste avalikku huvi pakkuvate ülesannete osutamine: kalasadama haldamine, hoonete renoveerimine ja rentimine avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidele ning avaliku ala haldamine ja hooldus (sealhulgas kalaoksjonile viiva tee hooldus). Nad teatavad, et need ülesanded on avalike huvidega seotud, kuna neid ei teostata teatavate abisaajate kasuks. Nad ei tee vahet üldist mittemajanduslikku huvi pakkuvate ülesannete ja avalikku majanduslikku huvi pakkuvate teenuste vahel, ent tunnistavad, et mõned või kõik avalikud ülesanded võivad olla majandusliku sisuga.

(116)

Belgia ametiasutused kinnitavad, et AGVO tegeleb oma tütarettevõtte EVO kaudu äritegevusega, s.o peab kalaoksjonit, mis ei ole avalike huvidega seotud.

(117)

Belgia ametiasutused väidavad, et AGVO ei saa tegelikult hüvitist oma üldiste huvidega seotud ülesannete eest. Neid rahastatakse väljaspool AGVO eelarvet. Seega ei ole olemas meetodit hüvitise arvutamiseks. Belgia ametiasutused lisavad, et AGVO ja EVO raamatupidamise põhjal ei ole võimalik eristada kulusid ja tulusid, mis on seotud üldiste huvidega seotud ülesannetega ja äriülesannetega.

(118)

Nagu uurimismenetluse algatamise otsuse mitmest põhjendusest järeldada saab (näiteks põhjendus 85), on uurimismenetluse ulatus suurem kui kalaoksjoniturg ja hõlmab ka kalaoksjoniga seotud tegevusi (kalaoksjoni ümber olevate hoonete rentimine, kalasadama haldamine jne). Seepärast moodustavad AGVO-le või PAKHUIZENile antud eelised, mis ei ole otseselt kalaoksjoni toimimisega seotud, samuti ühe osa kõnealusest menetlusest.

(119)

Komisjon on samuti analüüsinud EVO-le otseselt linna või AGVO poolt antud eeliseid. Ametliku uurimise algatamise otsuses ei ole EVO algkapitali ja edasisi kapitali suurendamisi analüüsitud kui eraldi meetmeid AGVO-le antud kapitali osamaksetest. Need võeti arvesse vaid ühe kasutusviisina, mida AGVO on kasutanud linnalt saadud kapitali osamaksete puhul. Siiski on Belgia ametiasutused oma märkustes väitnud, et komisjon ei olnud küllalt selgelt eristanud tegevusi ja ülesandeid, mis on AGVO-l, PAKHUIZENil ja EVO-l, ning seda, et ülesannete jaotamise tõttu AGVO ja EVO vahel olid AGVO-le antud eelised kõnealuse uurimismenetluse osas asjakohased ainult niivõrd, kuivõrd need olid EVO-le „üle antud”. Selguse huvides ja vastu tulles Belgia ametiasutuste murele, uuritakse seepärast EVO algkapitali saamist ja edasisi kapitali suurendamisi eraldi punktis 10.1.2.2.3. Tõelise abisaaja küsimus on vaatluse all põhjenduses 319.

(120)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ütleb: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(121)

Nagu eespool selgitatud, hõlmab uurimine võimalikku AGVO-le, EVO-le ja PAKHUIZENile antud abi ja seda, kuidas kalandusettevõtted kasutavad ära Oostende kalaoksjonit ning EVO ja PAKHUIZENi teenuseid. Kõiki neid tuleb käsitada kui ettevõtjaid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Ainuke üksus, millega seoses Belgia ametiasutused tõsiselt vastu vaidlevad, on AGVO, mis Belgia ametiasutuste hinnangul täidab ainult avalikku huvi pakkuvaid ülesandeid.

(122)

Belgia ametiasutused on nimetanud, et AGVO täidab avalike huvidega seotud ülesandeid („taken van openbaar belang”). Siiski selgub, et AGVO tegeleb majandustegevusega ja seepärast tuleb teda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses pidada ettevõtjaks (16) põhjuste tõttu, mida üksikasjalikumalt selgitatakse põhjendustes 123–129.

(123)

AGVO pakub hooneid rendile avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega institutsioonidele ning ettevõtjatele. Seega pakub AGVO teenuseid (renditeenuseid) otse turul.

(124)

AGVO-le on samuti antud kalasadama kasutamise ja haldamise ülesanne. Nagu Üldkohus ja Euroopa Kohus on Aeroport de Paris’ (17) kohtuasjas kinnitanud, võib infrastruktuuri rajatiste haldamine endast majandustegevust kujutada. Seda on kinnitanud sadama infrastruktuuriga seoses muu hulgas ka Flaami sadamate ja Rotterdami sadama arenduse kohtuasjad (18). Komisjon märgib, et AGVO pakub teenuseid, kaupu ja infrastruktuurirajatisi tasu eest. Tõepoolest on AGVO-l põhikirja kohaselt õigus oma teenuste eest tasu määrata ja koguda.

(125)

Lisaks sellele pakub AGVO kaudselt läbi oma tütarettevõtete EVO ja PAKHUIZENi turul kaupu ja teenuseid.

(126)

AGVO-l on EVOs ja PAKHUIZENis kontroll ning tegelikult teostab seda kontrolli, osaledes juhtimises otseselt või kaudselt.

(127)

On olemas ka teisi seoseid AGVO, EVO ja PAKHUIZENi vahel, mis näitavad lisaks loomulike ja funktsionaalsete seoste olemasolu AGVO ja selle tütarettevõtete vahel: AGVO on taganud EVO-le antud laene; AGVO on andnud hooned EVO ja PAKHUIZENi omandisse ning AGVO raamatupidamise aastaaruanne näitab, et AGVO on korrapäraselt andnud EVO-le ja PAKHUIZENile laene.

(128)

Kõik need üksikasjad võimaldavad AGVO-l teostada kontrolliga seotud funktsioone, kuid samuti EVOt ja PAKHUIZENit juhtida ja rahaliselt toetada. Neil põhjustel tuleb AGVOt pidada ettevõtjaks ka konkurentsiseaduse tähenduses, seda eriti osalemise tõttu EVOs ja PAKHUIZENis (19).

(129)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutused on tunnistanud, et EVO ja PAKHUIZEN on AGVO toimivad üksused, et EVO kaudu osales AGVO äritegevuses ja et AGVOt soosivad meetmed võivad EVO kaudu turule mõju avaldada. Oma märkustes ja vastustes kalduvad nad käsitlema AGVOt, PAKHUIZENit ja EVOt kui üht ettevõtjat ja on ka selgesõnaliselt väitnud, et AGVOt ja EVOt peaks vaatlema kui üht üksust.

(130)

Lõpuks tuleb märkida, et AGVO-l ei ole eraldi raamatupidamist oma majanduslike ja mittemajanduslike ülesannete täitmiseks, nii et ristsubsiidiume ei saa välistada.

(131)

Riiklikke investeeringuid peetakse riigiabiks, kui on ilmne, et äriühingusse kapitali eraldavad ametiasutused ei anna omakapitali pelgalt turumajanduse tavatingimustes. Niisugune on olukord juhul, kui äriühingu rahaline seisund ning eriti selle võlgade struktuur ja maht on sellised, et normaalkasumit (dividende või kapitali kasvutulu) ei saa mõistliku aja jooksul alates kapitali investeerimisest eeldada. Seega on vaja hinnata ka seda, kas samades tingimustes oleks saanud veenda erainvestorit, kelle suurust saaks võrrelda avalikku sektorit juhtivate organitega, tegema samas suuruses kapitalimahutusi seoses selle ettevõtja ümberkorraldamisega või kas ta oleks selle asemel valinud likvideerimise, arvestades eriti sissemaksete tegemise päeval kättesaadavat teavet ja prognoositavaid arenguid (20).

(132)

Belgia ametiasutused väidavad, et linna otsus määrata AGVO-le algkapitaliks 250 miljonit Belgia franki (6 179 338 eurot) oli majanduslikult otstarbekohane valik. Oksjoni ümberkorraldamise otsus tehti rahastamiskava ja äriplaani põhjal, mis näitasid, et piiratud investeeringutega saaks oksjon muutuda uuesti tulutoovaks kaheksa aasta pärast, kui üle ei võeta varasemaid kahjumeid. Belgia ametiasutused väidavad, et erainvestor oleks samas olukorras samasuguse otsuse teinud.

(133)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal ei saa komisjon seda arvamust jagada.

(134)

Nagu eespool näidatud, ei olnud Oostende kalaoksjoni tulemused head ja selle turuosa oli ümberkorraldamisele eelnenud aastate jooksul pidevalt kahanenud. Komisjon on seisukohal, et sarnases olukorras olev tavaline eraettevõtja ei oleks teinud valikut anda algkapitali üle 6 000 000 euro ainult ühe rahastamiskava põhjal, mis sisaldas „positiivse hüpoteesi” vormis finantsprognoosi aastateks 2002–2010 ja vaid kaheleheküljelist äriplaani.

(135)

Seda enam, et – nagu üksikasjalikumalt põhjenduses 259 kirjeldatud – AGVOt kui Oostende kalaoksjoni järeltulijat saab algkapitali määramise ajal käsitada raskustes äriühinguna. Kui tegemist on raskustes äriühinguga, siis tavaline eraettevõtja sooviks saada usaldusväärseid kinnitusi äriühingu tulevikuväljavaadete kohta ja ei rahulduks vaid dokumentidega, mille põhjal linn otsuse tegi.

(136)

Ühest küljest rõhutab komisjon investeeringu tähtsust ja teisest küljest Oostende kalaoksjoni pikaajalisi jätkuvaid kahjusid (21). Eriti neid asjaolusid arvesse võttes ja pidades silmas tõsiasja, et ettevõtja tegutses äärmiselt tiheda konkurentsiga, kuid kahaneval turul, oleks tavaline eraettevõtja tahtnud otsustada palju põhjalikuma rahastamiskava ja äriplaani põhjal, mis oleksid sisaldanud erinevaid hüpoteese ja stsenaariume, selle asemel, et arvesse võtta vaid ühel hüpoteesil põhinevat rahastamiskava, mis pealegi oli määratletud kui positiivne hüpotees.

(137)

Tavalise eraettevõtja puhul oleks olnud asjakohane küsida ka eriti just uuringut tururuumi kohta, mis oli sel ajal tööstusharule saagi lossimiste ja kohaliku nõudluse olemasolevatel väärtustel põhinedes kättesaadav. Samuti oleks tavaline eraettevõtja nõudnud kava, mis selgitaks, kuidas tegevus ümber korraldatakse, missuguseid meetmeid plaanitakse, et mitte korrata varasemaid suuri kahjumeid ja suurendada tootlikkust (uued investeeringud, uus turundusstrateegia jne).

(138)

Siiski ei sisalda äriplaan ühtegi eespool loetletud üksikasja.

(139)

Lisaks sellele põhineb see real oletustel ja faktilistel üksikasjadel, mida on peetud enesestmõistetavaks, aga ei ole selgitatud ega põhjendatud, ning mis mõnikord näivad olevat äärmiselt hüpoteetilised või ebatõenäolised. Näiteks on raske nõustuda oletusega, et oksjonitegevuse käive tõuseb järgmise viie aasta jooksul 10 %, kuigi ümberkorraldamisele eelnenud aja jooksul kahanesid saagi lossimised ja käive pidevalt, konkurents turul oli muutunud äärmiselt tihedaks ja püügikvoodid näitasid alanevat trendi. Lisaks sellele ei olnud äriplaanis selgitusi seoses sotsiaal- ja allhankekulude, samuti vee- ja energiakulude arvutustega. Lisaks sellele on äriplaanis näidatud, et need kulud jäävad üheksa aasta jooksul pärast AGVO loomist täpselt samaks. See näib siiski vaevalt võimalik olevat, seda eriti siis, kui sama ajavahemiku jooksul eeldatakse käibe kahekordistumist.

(140)

Seetõttu ei näi rahastamiskava ja äriplaan mitte ainult väga lühikesed ja ebatäielikud, vaid nad ei ole ka usutavad. Tavaline erainvestor ei oleks neile toetunud, et investeerida kahaneval turul olevasse kahjumis ettevõtjasse 250 miljonit Belgia franki (22).

(141)

Isegi kui saaks tõdeda, et rahastamiskava ja äriplaan on täielikud ja usaldusväärsed, quod non, on komisjon seisukohal, et erainvestor ei oleks ikkagi investeerinud sama summat nagu linn. Rahastamiskava ja äriplaani alusel selgub, et piisav oleks olnud ka väiksem kapitalihulk. Arvestades madalat kapitalitulu, ei oleks tavaline eraettevõtja investeerinud niisugust summat, kui see polnud vajalik.

(142)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et kalaoksjoni tegevuse säilitamise otsus oli otstarbekohasem kui oksjoni sulgemine.

(143)

Siiski ei andnud Belgia ametiasutused ühtegi viidet seoses tegevuste likvideerimiskuludega ja tegelikult ei selgitanud, miks sulgemine ei olnud otstarbekohane otsus.

(144)

Peale selle püüavad Belgia ametiasutused õigustada 2001. aastal tehtud otsuse otstarbekohasust paigutada 250 miljonit Belgia franki AGVOsse kalaoksjoni erastamisotsuse teel. Nad teatavad, et kõnealune erastamine oli osa ümberkorraldamiskavast, mis võeti vastu 2001. aastal, ja et kalaoksjoni erastamine ei olnud võimalik ümberkorraldamiseta.

(145)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt pidevale pretsedendiõigusele ja praktikale tuleb selleks, kui soovitakse uurida, kas riik on üle võtnud targa investori teguviisi, kes tegutseb turumajanduse tingimustes, paigutada end sellesse aega, mil rahalise toetuse meetmed võeti, ning siis on võimalik hinnata riigi teguviisi majanduslikku otstarbekohasust, hoidudes hinnangutest hilisema olukorra alusel (23).

(146)

Belgia ametiasutused väidavad, et kõnealune erastamine moodustab ühe osa 2001. aasta ümberkorraldamise otsusest ja et kalaoksjoni ümberkorraldamise otsuse otstarbekohasust tuleb hinnata, võttes arvesse erastamisprotsessi. Siiski ei toeta Belgia ametiasutuste esitatud erinevad dokumendid seda väidet. Kalaoksjoni erastamise kavatsust ei ole kalaoksjoni ümberkorraldamise otsuses nimetatud, samuti mitte äriplaanis ega rahastamiskavas. Mitte miski nendes dokumentides ei näita, et otsust investeerida 6 200 000 eurot kalaoksjonisse motiveeris või õigustas (muu hulgas) tõik, et teatava aja möödudes teeb see investeering võimalikuks kalaoksjoni erastamise. Nende väidet on raske viia vastavusse ka AGVO põhikirjaga, mis ütleb, et AGVO on asutatud määramata ajaks, et linnal on kavatsus AGVOt kontrollida ning et tütarettevõtteid ja äriühinguid, kus AGVO-l on osalus, peab kontrollima AGVO (ja järelikult linn).

(147)

Lisaks sellele võiks eeldada, et erastamise otsust saaks kaaluda siis, kui kalaoksjon on jälle tulutoov, et saada kalaoksjoni eest paremat hinda, tegelikult hinda, mis võimaldaks tagasi nõuda vähemalt täiendava investeeringu 250 miljonit Belgia franki. Siiski ei olnud erastamist nimetatud ei rahastamiskavas ega äriplaanis, erastamisotsust ei võetud vastu isegi sel ajal, kui kalaoksjon oli kasumlik. Vastupidi, see otsus võeti vastu kaks aastat pärast ränki kahjumeid, mida kandsid nii AGVO kui ka EVO, ning pärast seda, kui komisjon oli uurimismenetluse algatanud. Seega ei näi erastamise plaan olevat üks osa ümberkorraldamise otsusest, mille linn 2001. aastal tegi.

(148)

Peale selle on Belgia ametiasutused viidanud, et tulevane erapartner võtab üle EVO maineväärtuse ja saab valida varad, mida ta soovib üle võtta (kas võtab üle töötajad, masinad, kalakastid jne või ei võta). Ta ei pea üle võtma EVO kohustusi. Niisugustel tingimustel on raske mõista, miks sarnast lähenemist ei kasutatud aastatel 2001–2002 (ilma täiendava 250 miljoni Belgia frangi investeerimiseta).

(149)

Lisaks sellele, kui kõik see moodustas kalaoksjoni ümberkorraldamise plaani 2002. aastal, siis ei oleks ükski erainvestor nõustunud investeerima kalaoksjonisse 250 miljonit Belgia franki väljavaatega see hiljem müüa, kuna ta ei oleks saanud äriplaani alusel põhjendatult eeldada, et mõni aasta hiljem tasub tema investeering end ära kõigest oksjoni maineväärtuse müügiga. Selles suhtes on Üldkohus arvanud, et erainvestor, kes järgib kas üldist või sektori struktuuripoliitikat ja juhindub pikaajalise tasuvuse väljavaadetest, ei teeks mõistlikult otsustades pärast aastatepikkuseid kahjumeid kapitalipaigutust, mis on seotud ettevõtte müügiga, mis välistab igasuguse kasumilootuse, seda isegi pikas perspektiivis (24).

(150)

Belgia ametiasutused lisavad, et erastamisele järgnenud ümberkorraldamine võimaldab investeeringute tagasisaamise rendi abil, mida nõutakse kalaoksjoni hoonete eest.

(151)

Siiski ei ole ka see argument veenev. Rahastamiskavas osutati, et järgmise kaheksa aasta jooksul oleks linn kaotanud 121 603 000 Belgia franki (lisaks varem kogunenud kahjudele), enne kui oleks olnud võimalik tagasi nõuda osa 2001. aastal otsustatud 250 miljonit Belgia frangi suurusest kapitalipaigutusest. Komisjon märgib, et linn oleks juba 2002. aastal saanud teha otsuse kalaoksjoni hooned kolmandale isikule rentida. See oleks võimaldanud linnal juba 2002. aastal tagasi saada olulise summa rahast, mis kulutati Oostende kalaoksjonile enne selle ümberkorraldamist, või vähemalt katta pangalaenude tasumise finantskoormuse selle asemel, et väga julgelt riskeerida – eriti oksjoni varasemaid kehvi tulemusi arvesse võttes – ja suurendada kahjusid, mis tuleb hiljem tasa teha.

(152)

Peale selle rõhutavad Belgia ametiasutused, et kalaoksjoni ümberkorraldamise otsus ei tulnud kergelt, kuna algul lükkasid linna juhtimist kontrollivad ametiasutused (toezichtautoriteit) selle tagasi, sest ei olnud küllalt väljavaateid selle kohta, et kalaoksjon võiks olla elujõuline. Tõepoolest näitavad komisjonile esitatud dokumendid, et oksjoni ümberkorraldamise otsus lükati algul tagasi, kuna esialgse rahastamiskava järgi oli viie aasta pärast oodata kumulatiivset kahjumit 190 000 000 Belgia franki.

(153)

Selle asemel, et otsus otstarbekohasemaks teha, toob see seik esile, et alguses ei põhinenud kalaoksjoni ümberkorraldamise kavatsus ja selle toetamine lisakapitaliga isegi mitte mõttel, et see pärast teatud ajavahemikku jälle kasumlikuks muutuks. Veelgi enam, teine rahastamiskava näib olevat isegi veel vähem täiuslik ja usaldusväärne, kuna üldse ei selgitatud, kuidas oli võimalik esimeses ja teises kavas nii erinevaid tulemusi saada. Seega on isegi vähem tõenäoline, et erainvestor oleks teinud otsuse samadel tingimustel oksjonisse täiendavad 250 miljoni Belgia franki investeerida.

(154)

Eespool esitatud üksikasjade alusel järeldab komisjon, et tavaline erainvestor ei oleks teinud otsust investeerida samadel tingimustel oksjonisse 250 miljonit Belgia franki. Seda kinnitavad ka komisjonile esitatud dokumendid. Need näitavad, et üks põhjustest, miks otsustati oksjoni töö likvideerimise asemel ümber korraldada, oli poliitilise ja sotsiaalse sisuga, nimelt oleks ümberkorraldamine aidanud säilitada tööhõivet linnas, kus töötuse määr oli üle 12 %, (25) see on põhjus, mida erainvestor ei oleks arvesse võtnud (26).

(155)

Järelikult annab see meede AGVO-le võrreldes konkurentidega eelise ja seega eelistab seda ettevõtjat Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(156)

Põhikirja artikli 30 alusel on AGVO-le asutamisest alates antud ainuõigus tasuta kasutada Oostende kalasadama maad ja hooneid.

(157)

2004. aastal anti AGVO täielikku omandusse üle erinevad hooned ja infrastruktuurirajatised, mis asuvad Oostende kalasadamas ja linna tolleaegsete andmete järgi hõlmasid 57 500 m2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse raamatupidamisele oli vara arvestuslik väärtus sel ajal 14 891 524 eurot. Komisjon ei ole saanud teavet, mis võimaldaks määrata kinnisvara turuväärtuse sel ajal, kui see AGVO-le üle anti.

(158)

Belgia ametiasutused teatavad, et otsust kinnisvara omandiõiguse üleandmiseks AGVO-le ei saa vaadelda kui riigiabi, sest see oli vaid kinnisvara üleandmine kahe avalik-õigusliku ametiasutuse vahel, kuna AGVO ei osale äritegevuses.

(159)

Siiski, nagu näidatud eespool käesoleva otsuse punktis 10.1.1, osaleb AGVO otseselt ja kaudselt äritegevuses oma tütarettevõtete kaudu ning teda tuleb käsitada ettevõtjana. Otsust kinnisvara omandiõiguse üleandmiseks AGVO-le ei saa seepärast vaadelda kui vaid kinnisvara üleandmist ühelt ametiasutuselt teisele, seda eriti seetõttu, et asjaomast kinnisvara kasutatakse suures osas nimetatud äritegevuses (renditeenused, kalaoksjoni pidamine, kalasadama haldamine).

(160)

Komisjon on seisukohal, et tavaline eraettevõtja ei oleks nõustunud niisuguse väärtusega hoonete omandiõiguse üleandmisega ilma mõistlikku hinda saamata.

(161)

Belgia ametiasutused teatasid, et hooned olid väga viletsas seisukorras ja et seepärast oli hoonete arvestuslik väärtus üle hinnatud. Lisaks sellele väitsid Belgia ametiasutused, et renoveerimiskulud, mida pidi maksma AGVO, olid sellises suurusjärgus, et omandiõiguse üleandmist saab vaadelda kui nulltehingut.

(162)

Siiski ei ole Belgia ametiasutused esitanud komisjonile tõendeid, mis näitaksid, et kõnealuste varade arvestuslik väärtus oli üle hinnatud, ning komisjon ei ole saanud ka tõendeid, mis näitaksid, et renoveerimiskulud oleksid kõnealuste hoonete omandiõiguse tegeliku väärtusega võrdsed.

(163)

Komisjonile kättesaadav teave näitab vastupidi, et Belgia ametiasutuste väidet ei saa aktsepteerida.

(164)

Esiteks peaks tähelepanu juhtima sellele, et enne omandiõiguse üleandmist ja alates asutamisest oli AGVO-le antud kalasadama maa ja hoonete, sealhulgas kalaoksjoni, tasuta kasutamise ainuõigus. Põhikiri ei sisalda mingit erilist kohustust seoses kohustusliku renoveerimistööga, mille AGVO pidi ette võtma. Põhikirja artikli 3 kohaselt on AGVO-l õigus, juhul kui ta seda soovib, ette võtta hoonete igasuguseid hooldus-, remondi-, moderniseerimistöid, (27) aga põhikiri ei sisalda mingeid sätteid, mis seaksid AGVO-le kohustuse teatud hooneid renoveerida.

(165)

Seega on kalasadama maad ja hooned olnud AGVO käsutuses asutamisest alates, ilma et ta oleks pidanud renti või mingit muud liiki tasu maksma. Eraettevõtja ei oleks nõustunud andma ainukasutusõigusi ühele ettevõtjale ilma vastavat tasu saamata.

(166)

Ka 30. detsembril 2004 sõlmitud kinnisvara üleandmise leping, millega hoonete omandiõigus anti linnalt üle AGVO-le, ei sisalda AGVO jaoks mingeid erilisi tingimusi või kohustusi seoses eriliste renoveerimistöödega. Tegelikult on see üldleping, kus linn annab kõik õigused ja kohustused seoses asjaomaste hoonetega AGVO-le üle. Lepingus AGVO-le pandud kohustused ei näi olevat niisugust liiki, mis õigustaks seda, et hoonete omandiõiguse saamise eest tasu ei nõuta.

(167)

Lisaks ei ole väidetud seda, et AGVO-l on õigus ka hooneid rendile anda või kontsessiooniõigusi väljastada. Hoonetel, vähemalt osal nendest, on kaubanduslik väärtus. Belgia ametiasutused on tunnistanud, et osa neist renditi avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidele ja osa eraeesmärkidel (vt käesoleva otsuse põhjendust 46).

(168)

Lõpuks märgib komisjon, et AGVO-le on antud veel üks eelis seoses nimetatud renoveerimiskuludega. Belgia ametiasutused on komisjonile esitanud loetelu tagatistest, mis anti tasuta teatud laenudele. Komisjonile esitatud loetelu alusel olid mõned neist tagatud laenudest suunatud renoveerimiskulude rahastamiseks. Seepärast lisaks tõigale, et AGVO-l ei olnud kohustust renoveerimistöid ette võtta, vähendati nende tagatistega vähemalt mõne AGVO teostatud renoveerimistöö kulusid. Samal põhjusel ei saa aktsepteerida väidet, et omandiõiguse üleandmine toimus tasuta teatud liiki hüvitisena eriti suurte renoveerimiskulude eest, mida AGVO oli kohustatud teostama.

(169)

Isegi kui renoveerimiskulusid saaks pidada eriti olulisteks ja need kujutaksid endast teatud liiki tasu hoonete omandiõiguse üleandmise eest, mida Belgia ametiasutused ei ole esitanud, tuleks tõika, et AGVO sai juba asutamisest alates Oostende kalasadama maa ja hoonete tasuta kasutamise ainuõiguse, siiski pidada eeliseks, mida saab kvalifitseerida kui riigiabi. Tõepoolest tuleb küsimust, kas linn käitus kui tavaline erainvestor, uurida nii, et arvesse võetakse kõiki üksikasju, mis otsuse tegemise ajal olid kättesaadavad (28). Praegusel juhul pidi linn otsuse vastuvõtmise ajal teadma, et ta andis AGVO-le eelise, kuna HAMA Consult NV poolt 9. novembril 2001 koostatud äriplaani punkt 11 ütleb selgelt, et kalaoksjon oli hiljuti moderniseeritud ja et järgmise kümne aasta jooksul ei ole oodata olulisi investeeringuid.

(170)

Peale selle, vastavalt komisjoni teatisele ametiasutuste korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta, (29) peaks müük tavaliselt toimuma kas tingimusteta pakkumismenetluse kaudu või pärast sõltumatu eksperdi hinnangu saamist, et riigi omanduses olevate hoonete omandiõiguse üleandmist saaks pidada turuväärtusele vastavaks. Kumbagi neist menetlustest ei järgitud. Eksperdi hinnang hoonete väärtuse kohta ja nõuetekohane tasu AGVO-le antud ainukasutusõiguse eest ning seejärel omandiõiguse üleandmine oleksid praegusel juhul olnud veelgi vajalikumad, kuna Belgia ametiasutused olid seisukohal, et arvestuslik väärtus ei vastanud tegelikule väärtusele.

(171)

Järelikult ilmneb, et hoonete tasuta kasutusse andmine ja pärastpoole AGVO-le omandiõiguse üleandmine linna poolt on tegu, mida ei saa lugeda tavapärastele majandusnormidele vastavaks, mida oleks tavaline erainvestor sarnastes tingimustes järginud.

(172)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et kuna vara on linnale tagastatud (ilma hüvitiseta), ei ole riigiabi küsimus enam päevakorras.

(173)

Komisjon ei saa siiski selle arvamusega nõustuda.

(174)

Komisjon sooviks juhtida tähelepanu sellele, et tõsiasi, et vara on linnale tagastatud, ei mõjuta tõika, et aastatel 2002–2009 sai AGVO tasuta kasu tänu asjaomaste hoonete kasutamise ainuõigusele, olgu siis oma põhikirja artikli 30 kohaselt või 30. detsembri 2004. aastal sõlmitud kinnisvara üleandmislepingu alusel. Eelkõige ei ole kindel, et hiljuti tagastatud vara väärtus on vähemalt võrdne eelmises lauses viidatud kasuga ja lisaks intressiga, mis tuleb maksta riigiabi eeskirjade põhjal seoses tagastatava ebaseadusliku ja kokkusobimatu abiga.

(175)

Lisaks sellele on komisjon seisukohal, et sel määral, mil AGVO jätkab pärast vara tagastamist hoonete kasutamist tasuta või allpool turuhinda, jätkab ta riigiabist kasusaamist (30).

(176)

Võttes arvesse komisjoni teatise „Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta tagatistena antava riigiabi suhtes” (edaspidi „tagatiste teatis”) (31) punkti 2.1.1, toob riigi tagatis tulu teatud ettevõtjale, kui see võimaldab laenuvõtjal saada laenuks paremaid finantstingimusi kui need, mis tavaliselt on finantsturgudel kättesaadavad ilma tagatistasu maksmata. Tavaliste turutingimuste kindlaks tegemiseks tuleks linna käitumist võrrelda eravõlausaldajaga, kes tegutseb väljavaatega saada mõistlikku kasumit (32).

(177)

Tagatiste teatis annab teatud hulga viiteid selle kohta, kuidas tagatisi hinnatakse riigiabi eeskirjade raames. Eriti märgitakse seal, et tagatis, mida ei käsitata riigiabina, peab vastama teatavatele kriteeriumidele. Mõned neist tekitavad kõnealuses juhtumis küsimusi.

(178)

Tagatiste eest ei ole makstud turuhinda, sest tagatised olid täiesti tasuta.

(179)

Lisaks sellele katsid tagatised üle 80 % tasumata laenust, kuna nad katsid laenu kogu suuruses. See suurendab saadud eelist, sest 100 % riigitagatise puhul ei ole laenuandjal motiivi AGVO krediidivõime nõuetekohaseks hindamiseks ja seega laenu finantstingimuste nõuetekohaseks kindlaksmääramiseks vastavuses AGVO riskiprofiiliga (33).

(180)

Seepärast on selge, et tagatised võimaldasid AGVO-l saada laenudele paremaid finantstingimusi kui need, mis on tavaliselt finantsturgudel kättesaadavad, (34) eriti kui arvesse võtta AGVO ja tema tütarettevõtete kehvi ja tihti negatiivseid tulemusi.

(181)

Belgia ametiasutused teatavad, et aktsionäri jaoks on tavapärane anda tasuta tagatis ettevõtjale, mida ta kontrollib. Seda väidet ei põhjenda siiski mitte mingi tõend ega näide. Lisaks on seda väidet eriti raske ühitada eravõlausaldaja käitumisega.

(182)

Tõepoolest, linna otsus anda finantsasutustele tasuta tagatised AGVO laenude eest on eriti ebaharilik finantsturgude tavatingimustes. Tavaolukorras oleks niisuguse tagatise eest nõutud lisatasu, mis kajastaks tagatisega seotud riske, (35) isegi kui garant on aktsionär, kellel on enamusosalus (36). Lisaks sellele nõuaks tavaline tagatisi andev eravõlausaldaja enne tagatise andmist teatud võlakirju ja kinnitaks eelnevalt laenu tingimused, riski suuruse jms, ent Belgia esitatud teave näitab, et seda ei tehtud (37). See on veelgi enam kahtlane, arvestades möödunud aastate jooksul korduvaid ja ulatuslikke kahjusid kannatanud ning tiheda konkurentsiga ja kahaneval turul tegutseva kalaoksjoni finantsolukorda (38).

(183)

Nagu tõestatud täpsemalt põhjenduses 259, tuli AGVOt pidada rahalistes raskustes äriühinguks päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste tähenduses. Kindlaks kujunenud tava järgi käsitatakse raskustes äriühingutele antavaid tagatisi tõenäolise riigiabina (39).

(184)

Belgia ametiasutused väidavad, et tagatised anti laenudele seoses renoveerimistöödega, mis tuli ette võtta avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega asutustele renditud hoonetes. Nad lisavad, et kuna see on AGVO avalik ülesanne, tuleb tagatisi näha kui avaliku teenuse osutamises osalemist ja järelikult ei saa seda riigiabina käsitada.

(185)

Esiteks tuleks märkida, et ei ole kindel, kas tagatud laene kasutati tegelikult ette nähtud otstarbel. Isegi kui on tõsi, et komisjonile esitatud teave kaldub näitama, et linn andis AGVO-le tagatised kavatsuse põhjal kasutada laene renoveerimistööde rahastamiseks, ilmneb samuti, et linn ei sidunud tasuta tagatisi renoveerimistööde teostamisega. Samuti ei tühistanud linn tasuta tagatisi ega nõudnud tasu, kui hiljem selgus, et laene kasutati tegelikult muul otstarbel.

(186)

Belgia ametiasutused on selgitanud, et seda on juhtunud, et laene kasutati muudel otstarvetel, kui oli teatatud. Näiteks Fortise laenu, mida algselt kavatseti kasutada PAKHUIZENi aktsiate ostu rahastamiseks, ei kasutatud lõpuks sel otstarbel, vaid ilmselt renoveerimistöödeks.

(187)

Belgia ametiasutused on lisaks sellele tunnistanud, et 550 000 eurot laenu ING Bank’ilt, mis esialgselt oli ette nähtud renoveerimistöödeks, kasutati lõpuks EVO toetamiseks. On vastuvaieldamatu, et tasuta tagatisi selle laenu eest ei saa pidada panuseks renoveerimistöödesse. Teiste sõnadega: ei saa öelda, et linn käitus nii, nagu tavaline eragarant oleks käitunud (sealhulgas garant, kes kontrollib asjaomast äriühingut), nimelt esiteks uurinud, kas tagatud laenu suudetaks tõenäoliselt tagasi maksta, ning siis kontrollinud, kas laenu kasutati täpselt esialgselt kavandatud projekti jaoks.

(188)

Seoses tagatud laenudega, mida tegelikult kasutati (täielikult või osaliselt) renoveerimistööde rahastamiseks, tuleb meelde tuletada, et AGVO rentimistegevus on majanduslik tegevus ja et tasuta tagatise andmine on AGVO-le rentimisturul eeliseks. Lisaks sellele parandab tasuta tagatis AGVO finantsolukorda üldiselt, võimaldades tal kasutada rahalisi vahendeid, mida ta tavatingimustes oleks pidanud kasutama tagatistasu maksmiseks, muudel eesmärkidel kui avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega asutustele renditud hoonete renoveerimine.

(189)

Lõpetuseks, isegi kui oleks olnud aktsepteeritav, et hoonete rentimist avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidele oleks saanud käsitada kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust, mis oli AGVO-le usaldatud, ei ole täidetud Altmarki kohtuotsuses sätestatud tingimused, nii et tuleb järeldada, et tasuta tagatised kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(190)

Altmarki kohtuasja otsuses näitas Euroopa Kohus, et avalike teenuste hüvitis ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui see täidab kumulatiivselt järgmisi kriteeriume: „[…] Esiteks peab abi saav ettevõtja olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud […]”; „[…] Teiseks […] peavad parameetrid, mille alusel see hüvitis arvutatakse, olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud […]”; „[…] Kolmandaks ei tohi hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades […] tulu ja mõistlikku kasumit. […]”; ja „[…] Neljandaks, kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab üldsusele asjassepuutuvaid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida kannaks sama sektori keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate vahenditega ettevõtja, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit”.

(191)

Need kriteeriumid ei ole antud juhtumi puhul täidetud. Arvestamata tõsiasja, et vaieldav on, kas AGVO-le oli usaldatud avaliku teenuse osutamise kohustus seoses hoonete rentimisega avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidele, märgib komisjon, et Belgia ametiasutused on selgesõnaliselt kinnitanud, et mitte mingeid parameetreid hüvitise jaoks ei kasutatud. Lisaks sellele ei ole AGVO valinud eraldi raamatupidamise süsteemi ning mitte miski ei hoia ära liigset hüvitamist ega ristsubsiidiume AGVO mitmesuguse tegevuste vahel. Lisaks sellele ei ole AGVOt valitud riigihankemenetluse kaudu ja Belgia ametiasutused ei ole näidanud, et teenuseid osutatakse ühiskonnale kõige väiksemate kuludega.

(192)

Linn andis AGVO-le õiguse määrata ja koguda kohalikke makse kalasadama ja oksjonirajatiste kasutamise eest.

(193)

Sel viisil AGVO kogutud maksud kujutavad endast riigi käsutuses olevaid ressursse, (40) mis on osaliselt AGVO-le üle antud. Lisaks sellele kujutavad need endast eelist, mida tavaliselt ei saada, ja järelikult eelistatakse seda ettevõtjat Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(194)

Antud juhul on Belgia ametiasutused viidanud, et maksude kogumine moodustab osa, ja tegelikult kujutab endast tasu, AGVO-le antud avalike huvidega seotud ülesannete eest, eriti ülesande eest hallata kalasadamat. Belgia teatab, et ülesannete üleandmist ja õigust koguda makse peaks nägema kui vaid riigisisest ülesannete jaotust ja seda ei saa kvalifitseerida riigiabina.

(195)

Siiski, nagu juba otsuse punktis 10.1.1 näidatud, kvalifitseerub AGVO ettevõtjana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mida Belgia ametiasutused on kinnitanud ka oma 27. novembri 2009. aasta kirjas. Nagu selgitatud põhjenduses 124, on kalasadama haldamine majanduslik tegevus.

(196)

Komisjon on uurinud, kas maksude kogumise ja tulu kasutamise õigust saab kvalifitseerida kui hüvitist üldiste majanduslikku huvi pakkuvate teenuste eest ning kas Altmarki kohtuotsuses kumulatiivsed kriteeriumid olid täidetud.

(197)

Siiski, nagu juba tõestatud käesoleva otsuse põhjendus 191, ei ole need kriteeriumid täidetud, kuna näiteks ei ole hüvitise jaoks parameetreid määratud.

(198)

Lõpuks, isegi kui saaks aktsepteerida, et maksude kogumise ja tulu kasutamise õigust võiks vaadelda kui hüvitist või tasu avaliku (mittemajandusliku) huviga seotud teenuste eest, jääb siiski tõsiasjaks, et AGVO teostab ka äritegevusi, mida Belgia ametiasutused on selgesõnaliselt kinnitanud. Kuna Belgia ametiasutused on samuti tunnistanud, et AGVO-l ei olnud eraldi raamatupidamist ja et ei olnud võimalik eristada AGVO mitteäriliste ülesannetega seotud kulusid ja tulusid, ei saa ära hoida ristsubsiidiume ja maksude kogumist tuleb näha kui eelist.

(199)

Silmas pidades eespool esitatut, andsid punktides 10.1.2.1.1–10.1.2.1.4 kirjeldatud tegevused AGVO-le eelise Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(200)

Komisjon on seisukohal, et EVO on saanud abi otse linnalt, kes tagas tasuta laene erapankadelt, ning AGVO kaudu, kes võimaldas tal tasuta kasutada hooneid pindalaga 13 600 m2, andis tasuta tagatisi erapankadelt võetavate laenude jaoks ning andis algkapitali ja võimaldas kapitali suurendamist.

(201)

Seoses tagatistega linnalt ja AGVO-lt märgib komisjon, et tagatiste eest ei ole makstud turuhinda, kuna tagatised olid täielikult tasuta. Lisaks sellele katavad need üle 80 % maksmata laenust.

(202)

Belgia ametiasutused teatavad, et enamusaktsionäri jaoks on tavapärane anda tasuta tagatis ettevõtjale, mida ta kontrollib. Seda väidet ei põhjenda siiski mitte ükski tõend. Lisaks on seda väidet eriti raske ühitada eravõlausaldaja käitumisega. Tavaolukorras oleks niisuguse tagatise eest nõutud tagatistasu, mis kajastab tagatisega seotud riske, (41) isegi kui garant on emaettevõtja (42). Lisaks sellele on kohus määranud, et isegi avalik-õiguslike äriühingute rühma siseselt tuleb äritehingute eest maksta tasu tavaliste turutingimuste kohaselt (43).

(203)

Edasi tuleks märkida, et nagu täpsemalt põhjenduses 306 tõestatud, tuli EVOt pidada raskustes äriühinguks päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste ning raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi 2004. aasta suuniste (edaspidi „päästmise ja ümberkorraldamise 2004. aasta suunised”) tähenduses (44). Ettevõtja finantsolukord oli raske kogu ajavahemiku 2003–2008 jooksul. 2003. aasta lõpuks oli kadunud üle poole selle põhikirjajärgsest kapitalist, selline olukord ei muutunud järgnevatel aastatel, hoolimata kapitali järjestikustest suurendamistest.

(204)

Kindlaks kujunenud tava järgi käsitatakse raskustes äriühingutele antavaid tagatisi tõenäolise riigiabina (45).

(205)

Belgia ametiasutused on lisanud, et linna tasuta tagatiseta ei oleks EVO laene saanud. Komisjoni vaatepunktist näitab see tunnistus ja EVO pidev kehv finantsolukord, et EVO ei oleks ilma linnapoolse (või AGVO-poolse) tasuta tagatiseta erapankadelt laenu saanud. Seepärast on ka laenutagatised EVO-le eeliseks (46).

(206)

Lõpuks teatavad Belgia ametiasutused, et tagatisi peaks vaatlema kui osa kalaoksjoni ümberkorraldamise meetmetest.

(207)

Komisjon märgib siiski, et äriplaanis ei nimetatud tasuta tagatisi ega investeeringuid, mille jaoks laene ilmselt võeti. Lisaks sellele ei antud kõnealuseid laene ja tagatisi (s.o neid, mida tegelikult kasutati) 2002. aastal, kui EVO loodi, vaid hiljem, 2004. ja 2005. aastal. Arvukad saadud tagatised näitavad samuti, et need saadi küsimisel iga kord, kui väideti, et EVO vajab tagatisi krediidiasutuselt laenu saamiseks. Komisjon märgib ka, et ühte laenu, mille andis Fortis ja tagas linn, kasutati tegelikult laenude andmiseks laevaomanikele ning on raske mõista, kuidas seda saab vaadelda osana ümberkorraldamisest või isegi osana kalaoksjoni tulevasest erastamisplaanist.

(208)

Seepärast on komisjon seisukohal, et linna ja AGVO antud tasuta tagatised EVO-le eeliseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(209)

Belgia ametiasutused on väitnud, et AGVO otsust anda EVO-le õigus kasutada hooneid tasuta saab pidada vastavaks tavalistele turunormidele, mille järgi tavaline erainvestor sarnastes tingimustes oleks toiminud.

(210)

Komisjon ei saa seda väidet aktsepteerida. Sellele räägib vastu juba tõik, et Belgia ametiasutused on viidanud, et tulevane strateegiline partner peab kalaoksjoni hoonete kasutamiseks sõlmima rendilepingu ja maksma renti. Lisaks sellele ei saa ka väita, et AGVO, olles EVO täielik omanik, (47) eeldas, et EVO kasum oleks märkimisväärne, nii et sellega realiseeritav kapitali kasvutulu oleks õigustanud rendi mittenõudmist. Oksjon kannatas ikkagi suuri iga-aastaseid kahjusid.

(211)

Belgia ametiasutused teatasid, et rendi mittenõudmist kompenseeris tõsiasi, et EVO pidi kandma kalaoksjoni renoveerimis- ja remondikulud, mida tavaliselt oleks pidanud tegema omanik. Belgia ametiasutuste sõnul maksis EVO alates 2002. aastast kalaoksjoni renoveerimis- ja infrastruktuuritööde eest 182 377,31 eurot.

(212)

Esiteks märgib komisjon, et Belgia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et EVO-l oli kohustus kanda kalaoksjoni hoonete kõik renoveerimiskulud. Samuti ei ole nad esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et EVO on renoveerimistööde eest tegelikult 182 377,31 eurot maksnud.

(213)

Peale selle märgib komisjon, et Belgia ametiasutused ei ole näidanud, et see oleks väga ebaharilik, et rentnik kannab renoveerimiskulud või vastava kokkuleppe korral ei pea ta renti maksma. Samuti ei ole nad osutanud, mis liiki töid ette võeti, nii et komisjonil ei ole võimalik kindlaks teha, kas asjaomased tööd olid rentniku jaoks ebaharilikud. Lisaks sellele selgub saadud dokumendist, et ka AGVO tegi kalaoksjoniga seotud renoveerimistöid summas 36 497,40 eurot ajavahemikus 2004–2007. See ei näi sobivat Belgia ametiasutuste väitega, mille järgi EVO pidi kandma kõik remondi- ja renoveerimiskulud.

(214)

Lisaks sellele ei ole Belgia ametiasutused esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et renoveerimistööde eest väidetavalt EVO makstud 182 377,31 eurot oleks tavalistes turutingimustes vastavuses rendiga 13 600 m2 hoonete kasutamise eest enam kui viie aasta jooksul.

(215)

Lisaks sellele, isegi kui renoveerimiskulusid saaks pidada eriti märkimisväärseks ja tasuks hoonete kasutamise eest, mida Belgia ametiasutused ei ole tõendanud, öeldi 21. novembri 2001. aasta äriplaanis selgesti, et kuna kalaoksjon oli hiljuti moderniseeritud, ei olnud järgmise kümne aasta jooksul oodata olulisi investeeringuid. Sellega, et AGVO 2002. aastal otsustas anda hooned tasuta EVO käsutusse, ilma mingi mõistliku ootuseta, et kulud seoses EVO väidetava kohustusega rahastada hoonete remonti oleksid vähemalt võrdsed rendiga, mida ettevõtja oleks valmis nende eest maksma, andis AGVO EVO-le eelise. Kuna küsimust, kas AGVO toimis kui tavaline erainvestor, peab uurima, võttes arvesse üksikasju, mis olid kättesaadavad otsuse tegemise ajal, (48) tuleb järeldada, et EVO sai riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest tema kasutusse anti 2002. aastal tasuta 13 600 m2 hooneid.

(216)

Seoses EVO algkapitaliga (umbes 370 000 eurot) viitab komisjon analüüsile käesoleva otsuse punktis 10.1.2.1.1. Tõepoolest on Belgia ametiasutused kinnitanud, et EVO algkapitali rahastamine toimus läbi AGVO algkapitali. Nagu komisjon on juba märkinud, ei oleks erainvestor valinud kalaoksjoni ümberkorraldamist ja 250 miljoni Belgia frangi investeerimist sellesse. Seda enam ei oleks ta ühe osa uue kapitaliga 100 % tütarettevõtet asutanud.

(217)

Kapitali kasvu kohta AGVO kustutatud võla arvel saab komisjon samuti viidata analüüsile käesoleva otsuse punktis 10.1.2.1.1. Tõepoolest on Belgia ametiasutused kinnitanud, et kapitali kasvu rahastati samuti (osaliselt) (49) AGVO algkapitali abil.

(218)

Peale selle on teisi põhjusi, miks tuleb arvata, et AGVO ei toiminud nii, nagu erainvestor oleks samas olukorras toiminud.

(219)

Riiklikke investeeringuid peetakse riigiabiks, kui on ilmne, et asjaomase äriühingu finantsolukord ning eriti selle võlgade struktuur ja maht on niisugused, et tavapärast kasumit kapitali investeerimisest (dividendides või kapitali kasvutulus) ei saa mõistliku aja jooksul oodata.

(220)

Komisjon märgib, et esimene kapitali kasv võla kustutamise teel toimus 31. detsembril 2004 pärast peaaegu pooltteist aastat EVO loomisest. Ilmselt oli kapitali suurendamine vajalik selleks, et kompenseerida EVO ränki kahjumeid. Sama võib öelda kapitali kasvu kohta aastatel 2005 ja 2007. Meetmeid ei võetud tõenäoliselt selleks, et lühikeses või isegi pikas perspektiivis teatavat kapitalitulu saavutada, vaid et kompenseerida varasemaid kahjumeid. Erainvestor ei oleks mitte kunagi otsustanud kapitali suurendada, eriti mitte kahel viimasel korral. EVO finants- ja majanduslik olukord ei olnud hea ning ei arenenud äriplaani järgi, mis nägi ette kahjude pidevat vähenemist, mitte kiiret kasvu. Tõepoolest, juba 2003. aasta lõpuks oli kadunud üle poole EVO põhikirjajärgsest kapitalist, selline olukord ei muutunud järgnevatel aastatel, hoolimata kapitali järjestikustest suurendamistest. Vähimagi väljavaateta tulevasele kapitalitulule ei oleks erainvestor teinud valikut suurendada äriühingu kapitali, et kahjusid kompenseerida (50). Selle asemel oleks ta tõsiselt kaalunud teisi valikuvõimalusi (sulgemist, müüki jne) ja oleks vähemalt nõudnud mingeid tagatisi või ümberkorraldamismeetmeid. Samuti kinnitab antud kapitali suurendamise viis (võla kustutamine), et neid kapitali suurendamisi ei saa vaadelda kui osa 2001. aastal kavandatud ümberkorraldustest.

(221)

Peale selle tuleks märkida, et EVOt peab pidama raskustes äriühinguks (51). Kindlaks kujunenud tava järgi käsitatakse raskustes äriühingute kapitali suurendamist riigiabina (52).

(222)

Järelikult on EVO-le antud järjestikused kapitali suurendamised talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eeliseks.

(223)

Seoses PAKHUIZENi pikaajalise rendilepinguga hoonete kasutamiseks, (53) võttes arvesse kättesaadavat teavet, on komisjon seisukohal, et see leping annab talle eelise. Esiteks ei saa tasu ainult 25 eurot aastas pidada tavaliseks tasuks 45 aasta pikkuse rendilepingu puhul hoonete eest pindalaga 14 754 m2, isegi kui need on väga kehvas seisukorras ja vajavad renoveerimist. Tõsiasi, et PAKHUIZENilt nõutakse hoonete renoveerimist, ei muuda seda. Tõepoolest, Belgia õiguse kohaselt (54) ei ole hoonete omanikul kohustust neid remontida. Vastupidiselt on rentnikul kohustus hoida hooned heas seisukorras ja teostada tavaremonti. Belgia ametiasutused ei ole näidanud, et renoveerimistööd, mida PAKHUIZEN pidi pikaajalise rendilepingu alusel teostama, oleksid olnud enam kui tavaremont. Lisaks sellele ei ole Belgia ametiasutused esitanud ühtegi tõendit, et kohustuse täitmisest tulenev kulu oleks võrdne renditasuga, mida oleks võinud hoonete eest tavapärastel turutingimustel saada.

(224)

Peale selle on Belgia ametiasutused tunnistanud, et PAKHUIZEN ei ole täitnud oma renoveerimiskohustust ja ei ole kinni pidanud hoonetele määratud otstarbest. Linn ei ole ilmselt võtnud meetmeid PAKHUIZENi suhtes, et sundida teda lepingut täitma, kuigi tal oli selleks õigus. Seepärast, isegi kui arvesse võtta renoveerimiskulusid ja renti 25 eurot aastas oleks peetud turuhinnale vastavaks, quod non, oleks PAKHUIZEN igal juhul saanud eelise alates hetkest, mil oli ilmne, et linn oli loobunud lepingu täitmisele sundimisest.

(225)

Lisaks sellele tuleb seoses PAKHUIZENile renditud hoonetega, mida oli vaja lepingutingimuste kohaselt hooldada ja renoveerida, märkida, et turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt ja arvesse võttes tingimusi, mis on sätestatud komisjoni teatises ametiasutuste korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta, võib ametiasutust käsitada kui turumajanduse ettevõtjana tegutsejat, kui ta pakub oma lepinguid kõige kõrgema võimaliku hinnaga avalikul, läbipaistval ja mittediskrimineerival pakkumisel kõige kõrgema tasuga pakkujale või pärast turuväärtuse hinnangu andmist sõltumatu asjatundja poolt. See ei näi siiski olevat niisugune juhtum.

(226)

Lõpetuseks tõsiasi, et pärast 27 aastat on hoonete omanikul (esialgselt linn, seejärel AGVO) õigus saada pool PAKHUIZENi iga-aastasest kasumist, ei muuda eespool esitatud analüüsi. Niisugune eelis on liiga kauge ja ebakindel, et tal oleks hoonete omaniku jaoks tõeline praegune puhasväärtus. Lisaks sellele, isegi kui sel oleks niisugune väärtus, ei ole Belgia ametiasutused näidanud, et see väärtus, isegi koos 25 euroga aastas pluss (mittetavapärased) renoveerimiskulud, oleks nii kõrge, et moodustaks PAKHUIZENi kasutatava kinnisvara eest turuhinnale vastava rendi.

(227)

Selle tagajärjel saab PAKHUIZEN igal aastal tänu oma tegevuskulude eelisele kasu, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eeliseks.

(228)

Aja kohta pärast 26. märtsi 2004, mil AGVOst sai asjaomaste hoonete omanik, märgib komisjon, et rendileping jäi kehtima samadel tingimustel nagu enne ja et PAKHUIZENi eelis jäi seetõttu püsima.

(229)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses on komisjon märkinud, et EVO ja ilmselt ka PAKHUIZEN pakkusid oksjoniteenuseid kasutavaile kalandusettevõtetele teenuseid tasu eest, mida tavaline eraettevõtja ei oleks pakkunud.

(230)

Ilmneb, et EVO hüvitab kõik või osa Euroopa erinevatest sihtpunktidest Oostende oksjonile toodava kala konteinertranspordi kuludest. Lisaks sellele annab EVO laene ilmselt turuhindadest madalama tasu eest tingimusel, et laenu võttev ettevõtja müüb oma saagi Oostende oksjonil.

(231)

Kolmandate isikute esitatud märkused viitavad, et ka mõni muu EVO tegevusviis häirib tavakonkurentsi turul, aga komisjon ei ole saanud andmeid, mis seda kinnitaksid. Belgia ametiasutused on vaidlustanud väite, et EVO on pakkunud teenuseid turuhindadest madalama tasu eest.

(232)

Kuigi komisjon on saanud väga vähe tõendeid seoses äritingimustega, mille kohaselt EVO teenuseid pakkus, ei saa välistada, et Oostende kalaoksjonit kasutavatele ettevõtjatele anti eelis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Siiski on komisjoni arvates käesoleval hetkel mingil määral põhjendatud ka Belgia ametiasutuste väide, et tõsiasi, et tänu riigiabile oli EVO võimeline teenuseid parematel tingimustel pakkuma kui ilma abita, ei tähenda tingimata seda, et riigiabi vahendati edasi laevaomanike ja kalapüügiettevõtete kasuks.

(233)

Nendel põhjustel on komisjon seisukohal, et ei ole võimalik täie kindlusega järeldada, et eelis on laevaomanikele vahendatud. Lisaks sellele on tõenäoline, et kuna komisjon annab käesolevas otsuses korralduse katkestada abi andmine AGVO-le, EVO-le ja PAKHUIZENile ning see neilt tagasi nõuda, lõpevad need eelised või vähemalt muutuvad palju väiksemaks. Lõpetuseks, igal juhul on selle abi peamine saaja ümberkorraldatud kalaoksjon, kes on kasutanud abi enda turul püsima jäämiseks ja oma turuosa suurendamiseks, pakkudes kahjumiga teenuseid ja seeläbi häirides turu tavapärast toimimist.

(234)

Komisjon märgib, et asjaomased tegevused on seotud linna enda tegevustega ning riigiressursside kaudu finantseeritavate ja linnale omistatavate tegevustega.

(235)

Esiteks andis linn abi AGVO-le, määrates talle algkapitali, mida finantseeriti linna eelarvest; andes AGVO-le tasuta tagatisi erapankadest võetavate laenude jaoks; andes oma hoonete omandiõiguse üle AGVO-le ning andes AGVO-le õiguse määrata ja koguda kohalikke makse. Samuti andis ta abi PAKHUIZENile oma hoonete pikaajalise rendilepingu kaudu ja EVO-le tasuta tagatiste andmisega erapankadest võetavate laenude jaoks.

(236)

Seetõttu on need meetmed finantseeritud riigi ressurssidest ja riigile omistatavad.

(237)

Teiseks märgib komisjon AGVO-lt EVO-le ja AGVO-lt PAKHUIZENile antud eeliste kohta, et põhikirja vastavate artiklite kohaselt on AGVO EVO (välja arvatud hr Miroir, kellel on üks aktsia 15 000 aktsiast ja kes on tegelikult linnavolikogu liige) ja PAKHUIZENi ainuosanik ning et ta nimetab kõik nende ettevõtete juhatuse liikmed. Linn on AGVO ainuosanik ja linnavolikogu nimetab kõik AGVO juhatuse liikmed. Järelikult on linn seisundis, kus ta saab AGVO-le valitsevat mõju avaldada.

(238)

Peale selle on põhikirja alusel AGVO-le usaldatud Oostende kalaoksjoni, kaladokkide ja nende lisarajatiste haldamine, arendamine ja kasutamine ning kõigi nende tegevuste arendamine, mis on nendega otseselt või kaudselt seotud. Teiste sõnadega on AGVO põhikirja alusel sunnitud kalaoksjoni haldamisega tegelema.

(239)

Mis puutub hoonete pikaajalisse rentimisse PAKHUIZENile, siis need rentis otseselt linn.

(240)

Seega, võttes arvesse Stardusti kohtuasja (55) ja arvestades riiklikku abi, mida anti nendele eespool nimetatud ettevõtjatele, tuleb AGVOt pidada organiks, keda kontrollib riik, ja tema otsuseid seoses kapitali paigutamisega EVOsse, tasuta laenutagatistega EVO-le ja EVO-le õiguse andmisega kasutada hooneid tasuta otsusteks, mida on finantseeritud riigiressursside abil ja mis on omavalitsusorganile omistatavad.

(241)

Belgia ametiasutused ei ole neile järeldustele vastu vaielnud. Vastupidi, nad on kinnitanud, et linn kontrollis EVOt ja PAKHUIZENit AGVO kaudu (56).

(242)

Linna tegevused on läbi viidud AGVO, EVO ja PAKHUIZENi kasuks. AGVO, EVO ja PAKHUIZEN moodustavad äriühingute rühma, mis tegutseb ühisturul, ostes ja müües oksjonil kala ning osutades seotud teenuseid kalandussektorile.

(243)

Kalaoksjoniturg on väga tiheda konkurentsiga turg, kus naabruses olevate liikmesriikide oksjonid otseselt üksteisega konkureerivad, et kalureid eri liikmesriikidest ligi meelitada. Järelikult moonutab või ähvardab moonutada igasugune selle turu ühele osalejale antud eelis oksjonitevahelist konkurentsi ja mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel.

(244)

Seda kinnitavad ka kolmandatelt isikutelt saadud märkused. Tõepoolest on ka Ühendkuningriigi, Madalmaade ja teised Euroopa kalaoksjonid või kalaoksjonite liidud näidanud huvi menetluse vastu ja kirjeldanud riigiabi meetmete mõju nende ärile.

(245)

Lõpetuseks märgib komisjon, et Belgia ametiasutused on viidanud, et mitte ainult Belgia, vaid ka teised kalaoksjonid teistest liikmesriikidest on üles näidanud huvi Oostende kalaoksjoni ostmise vastu.

(246)

Renditeenuste turu puhul võib abi nendes sektorites tegutsevatele ettevõtjatele moonutada konkurentsi ettevõtjatega, kes pakuvad renditeenuseid teistes kalasadamates, sealhulgas teistes liikmesriikides, ja ettevõtjatega, kes pakuvad hooneid rendile Oostende kalasadama lähedal (mis võib hõlmata ka ettevõtjaid teistest liikmesriikidest). Samuti võisid abimeetmed aidata säilitada või tugevdada AGVO ja PAKHUIZENi kohta turul, kelle tegevuse ilma abita oleks üle võtnud või oleks võinud üle võtta mingi muu ettevõtja. Tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt ainuüksi tõik, et ettevõtja konkurentsivõimet on tugevdatud võrreldes teiste konkureerivate ettevõtjatega, andes majanduslikke hüvesid, mida ta ei oleks muidu tavapärases äriolukorras saanud, osutab võimalikule konkurentsi moonutamisele (57).

(247)

Kalasadama haldamise küsimuses on komisjon seisukohal, et abi niisugustele ettevõtjatele võib moonutada konkurentsi ettevõtjatega, kes haldavad teisi Oostende kalasadamaga konkureerivaid kalasadamaid. Samuti võisid abimeetmed aidata säilitada või tugevdada sellise ettevõtja kohta turul, kelle tegevuse oleks üle võtnud või oleks võinud üle võtta mingi muu ettevõtja, kui kõnealust abi ei oleks antud (58).

(248)

Komisjon soovib lisada, et kuigi AGVO ja PAKHUIZEN ei tegutse otseselt kalaoksjoniturul, osutavad nad abiteenuseid, mis mõjutavad kalaoksjoni edukust. Komisjon märgib lisaks sellele, et AGVO on kalaoksjoniturul kaudselt tegev tütarettevõtte EVO kaudu. Abi AGVO-le ja PAKHUIZENile ei häiri seetõttu konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel mitte ainult sellel turul, kus nad tegutsevad (renditurul ja kalasadamaturul), vaid ka kalaoksjoniturul.

(249)

Arvestades eespool esitatut, on komisjon seisukohal, et järgmised tegevused vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele ja on järelikult riigiabi:

(250)

Riigiabi saab olla siseturuga kokkusobiv, kui ta vastab ühele Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud eranditest. Asjaomased ettevõtjad on ettevõtjad, kes tegutsevad valdavalt kalandussektoris. Nad on tegevad ka renditeenuste turul. Komisjon on seisukohal, et AGVO kui kalasadama haldaja ja EVO kui kalaoksjonit pidav ettevõtja on ettevõtjad, mille olulist osa tegevusest tuleks pidada kalandussektorisse kuuluvaks. PAKHUIZENi kohta on vähem ilmne, et seda ettevõtjat saab kalandussektoris tegutsevaks lugeda.

(251)

Seoses riigiabiga kalandussektorile võib riigiabi meetmeid pidada siseturuga kokkusobivaks ainult siis, kui need vastavad kalandussuuniste tingimustele. Praegu kehtivate kalandussuuniste punkti 5.3 kohaselt hinnatakse ebaseaduslikku abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses vastavalt suunistele, mida kohaldati ajal, mil jõustus abi määrav haldusakt. Järelikult tuleb abi hinnata 2001., 2004. ja 2008. aasta kalandussuuniste põhjal.

(252)

Kuna PAKHUIZENit ei saa pidada kalandusettevõtteks, märgib komisjon, et abi hindamine peaks põhinema kõigis sektorites kohaldatavatel üldeeskirjadel ja seda tuleks teha abi eesmärkide põhjal.

(253)

Lõpuks märgib komisjon, et Belgia ametiasutused ei ole vaidlustanud komisjoni analsi seoses kokkusobivusega.

(254)

Seoses AGVO-le linna poolt antud riigiabiga on hinnangu andmiseks vaja eristada tegevusi ja kuupäevi, mil need toimusid.

(255)

Belgia ametiasutused on teatanud, et algkapitali tuleb vaadelda Oostende kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus.

(256)

Ümberkorraldamise ajal kehtinud 2001. aasta kalandussuuniste punkti 2.2.4 kohaselt tuleb raskustes olevate äriühingute ümberkorraldamist hinnata vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi suunistele, mida kohaldati abi andmise ajal, s.o igal konkreetsel juhul vastavalt 1999. aasta suunistele, kaasa arvatud siis, kui see on seotud kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjatega (59).

(257)

Päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktis 2.1 peetakse äriühingut raskusteks olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametiasutuste sekkumiseta viiks lühema või keskpika ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus.

(258)

Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole kahtlust, et 2001. aastal olid Oostende kalaoksjonil kõik raskustes oleva äriühingu tunnused. Tõepoolest, nagu põhjenduses 17 selgitatud, langes ajavahemikus 1991–2001 selle osakaal Belgia sadamatesse saabuvast kalakogusest ligikaudu 37 protsendilt 20 protsendile. 1997–2001 alanes selle käive 20 550 000 eurolt 13 440 000 euroni ja paljude aastate jooksul oli linna iga-aastane keskmine kahjum 1 850 000 eurot. Järelikult pidi linn 2001. aastal otsustama, kas oksjon sulgeda või ümber korraldada. Komisjon on seepärast seisukohal, et päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste tähenduses kvalifitseerub Oostende kalaoksjon raskustes olevaks äriühinguks. Belgia ametiasutused ei ole sellele järeldusele vastu vaielnud.

(259)

Kuigi AGVO on alles asutatud juriidiline isik, märgib komisjon, et AGVO algkapitali moodustamine oli osa Oostende kalaoksjoni ümberkorraldamise plaanist. Kuna viimane oli raskustes olev äriühing ja AGVO loodi ainult Oostende kalaoksjoni ümberkorraldamise otstarbel ning kuna AGVO ei võtnud üle mitte ainult Oostende kalaoksjoni vahendeid, vaid ka mitmesuguste pangalaenude finantseerimiskulud, saab AGVOt pidada raskustes olevaks äriühinguks sel ajal, kui talle määrati algkapital. Seega saab käsitada, et päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste tähenduses moodustab algkapital ümberkorraldamise abi (60).

(260)

Kuigi AGVO on abikõlblik päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punkti 30 kohaselt, ei vasta oksjoni ümberkorraldamise abi AGVO asutamise ja 250 miljoni Belgia frangi (6 179 338 euro) suuruse stardikapitali andmise teel siseturuga kokkusobivuse tingimustele, nagu on sätestatud päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktis 32.

(261)

Eriti nende suuniste punkti 32 järgi: „ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse”. Komisjon on seisukohal, et põhjenduses 19 viidatud ümberkorraldamiskava ei vasta nendele tingimustele. Selle kohta märgib komisjon, et kava ei sisalda erilisi sisemeetmeid oksjonitöö parandamiseks ja kahjumliku tegevuse lõpetamiseks.

(262)

Lisaks ja vastupidiselt sellele, mida nõutakse päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktis 32, ei näi ümberkorraldamine põhinevat turuülevaatel, mis annaks teavet pakkumise ja nõudmise edaspidistest väljavaadetest, asjaomase turu analüüsil ega muul teabel, mida on nimetatud päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste I lisas.

(263)

Ümberkorraldamiskava ei sisalda ka päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktis 33 nimetatud üksikasju, milleks on äriühingu raskusteni viinud asjaolud, millega antakse alus soovitatud meetmete asjakohasuse hindamiseks; nõudmise ja pakkumise praegune olukord ning tulevikuväljavaated asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu erilistel tugevatel ja nõrkadel külgedel.

(264)

Peale selle leiab komisjon, et kättesaadav teave ei sisalda ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et abi on rangelt piiratud vajaliku miinimumiga, nagu on nõutud päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktis 40, või et abisaajalt nõutakse omavahenditest tehtavat makset. Selles osas on asjakohane märkida, et päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punkti 41 kohaselt tuleb abi kasutada ainult äriühingu elujõulisuse taastamiseks ja see ei tohi võimaldada abisaajal ümberkorraldamiskava rakendamise ajal tootmisvõimsust suurendada. Siiski, nagu eespool märgitud, esitab 2001. aastal koostatud rahastamiskava oletuse, et kalaoksjon võib taastuda kaheksa aasta pärast, vajamata kogu 250 miljoni Belgia frangi suurust summat. Äriplaan näeb samuti ette käibe suurenemist 10 % esimese viie aasta jooksul, mil ümberkorraldatud kalaoksjon turul tegutseb, ning selle põhjal võib oletada, et kalaoksjonit kavatseti laiendada. Seega näib, et taastamiskava ei koostatud tagamaks, et abi kasutatakse ainult äriühingu elujõulisuse taastamiseks, ja tundub, et kalaoksjon oli seisundis, kus lisamaksevalmidust sooviti ära kasutada tootmisvõimsuse ning tegevuste laiendamiseks ja/või agressiivseks tegutsemiseks turul. Saadud teabe alusel selgub, et abi kasutati tõepoolest oksjonitegevuse laiendamiseks (61) ja agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks (62).

(265)

Peale selle märgib komisjon, et ümberkorraldamiskava ei sisalda meetmeid, mis tagaksid kava täieliku rakendamise ja selle kõigi tingimuste järgimise.

(266)

Lisaks sellele ei ole Belgia näidanud, kas kompensatsioonimeetmed on võetud vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktidele 35–39 või teisel juhul, kas päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktides 73–82 sätestatud põllumajanduse (sealhulgas kalanduse) erilised (alternatiivsed) tingimused on täidetud (63). Tõepoolest näib, et vastupidiselt päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktile 35 ei ole linn võtnud mingeid meetmeid, et nii palju kui võimalik pehmendada abi ebasoodsat mõju konkurentidele. Veelgi enam, võttes arvesse kalaoksjoni erilist olukorda, arvestades eriti iga-aastaselt liidu tasemel võetud piiravate kaitsemeetmete tõttu kujunenud piiratud varusid, on ülimalt tõenäoline, et abil on ebasoodne mõju konkureerivatele oksjonitele ja linn oleks pidanud sellele asjaolule erilist tähelepanu pöörama.

(267)

Järelikult ei ole AGVO-le kalaoksjoni ümberkorraldamiseks antud toetus kokkusobiv päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste tingimustega ja samuti mitte 2001. aasta kalandussuunistega, mis käsitlevad päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid.

(268)

Kuna kapitali eraldamist saab pidada hüvitiseks avalike teenuste kohustuse täitmise eest, viitab komisjon oma analüüsile käesoleva otsuse punktis 10.2.1.4.

(269)

Nagu tuvastatud käesoleva otsuse punktis 10.1.2.2.2, toimus hoonete tasuta kasutamise ainuõiguse üleandmine 14. märtsil 2002 ja hiljem mitmete hoonete (üldpindalaga 57 500 m2) omandiõiguse üleandmine linna poolt ilma AGVO-le mingit samaväärset kohustust seadmata. Nagu juba märgitud, ei olnud ei põhikiri ega võõrandamisleping seotud erilise ja ebahariliku tingimuse või kohustusega, mis võiks põhjendada rendi või tasu puudumist.

(270)

Niisugust tegevust tuleb seepärast pidada abiks, millega kavatseti ettevõtja olukorda parandada ja maksevalmidust suurendada, mis vähendab abisaaja tootmiskulusid.

(271)

Komisjon ei leidnud, et see abi vastaks ühelegi siseturuga kokkusobivuse eeskirjale, mis on sätestatud 2001. aasta kalandussuunistes, samuti ei ole Belgia ametiasutused sellega seoses ühtegi üksikasja esitanud.

(272)

Kuna kasutamise ainuõigust ja omandiõiguse tasuta üleandmist peaks vaatlema kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus, on komisjon juba käesoleva otsuse põhjenduses 260 ja järgmistes tõestanud, et kuigi AGVO oleks olnud abikõlblik ajal, mil anti ümberkorraldamistoetust (s.o AGVO kvalifitseerus kui raskustes olev äriühing), ei ole päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste tingimused täidetud.

(273)

Kuivõrd kasutamise ainuõigust ja omandiõiguse üleandmist peaks vaatlema hüvitisena avalike teenuste kohustuse täitmise eest, viitab komisjon oma analüüsile käesoleva otsuse punktis 10.2.1.4.

(274)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et tuleb vahet teha tasuta laenutagatiste vahel, mida kasutati renoveerimistööde teostamiseks, ja tagatiste vahel, mida kasutati EVO toetamiseks.

(275)

Nad on selles suhtes tunnistanud, et 550 000 euro suurust laenu kasutati EVO toetamiseks.

(276)

Belgia ametiasutused on tunnistanud, et tasuta tagatisi laenudele, mida kasutati EVO toetamiseks, peaks vaatlema kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus.

(277)

Komisjon märgib siiski, et nagu käesoleva otsuse põhjenduses 260 ja järgmistes on tõestatud, et kuigi AGVO oleks olnud abikõlblik ajal, mil anti ümberkorraldamistoetust (s.o AGVO kvalifitseerus kui raskustes olev äriühing), ei ole päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste kokkusobivuse tingimused täidetud.

(278)

Peale selle märgib komisjon, et tasuta tagatised on abimeetmed, mida ei ole ümberkorraldamiskavas nimetatud. Komisjon tuletab meelde, et päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punkti 3.2.3 ja päästmise ja ümberkorraldamise 2004. aasta suuniste (64) punkti 3.3 kohaselt tuleb ümberkorraldusabi anda vaid üks kord. Seepärast, isegi kui eeldada, et esialgne abi, nimelt algkapitali ja muu kujul, vastas kohaldatavatele päästmise ja ümberkorraldamise suunistele, quod non, ei vasta tasuta tagatised ühekordse abi tingimusele.

(279)

Belgia ametiasutused näivad mõista andvat, et lõpuks tegi linn otsuse tagada tasuta laene selle asemel, et maksta välja edasisi iga-aastaseid algkapitali makseid. Siiski märgib komisjon, et ümberkorraldamiskava ei vaadatud uuesti läbi vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punktile 52 ning päästmise ja ümberkorraldamise 2004. aasta suunistele. Lisaks sellele ei ole selge, kas abi hulka suurendati, vähendati või kas abi vormi muudeti. Tõepoolest, kuigi algkapitali kõiki makseid ei sooritatud igal aastal, nagu esialgselt oli ette nähtud, jääb ikkagi kehtima tõsiasi, et AGVO-l oli seaduslik õigus oma aktsionärilt nõuda ülejäänud algkapitali maksmist. Tegelikult on AGVO seda õigust kasutanud 2006. aastal ja 2007. aastal, mil AGVO-le maksti edasisi osamakseid.

(280)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et tasuta tagatis laenule summas 550 000 eurot ei ole kokkusobiv päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta ja 2004. aasta suuniste tingimustega ega 2004. aasta kalandussuunistega, mis käsitlevad päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid.

(281)

Seoses tasuta tagatistega laenudele, mida kasutati renoveerimistööde teostamiseks, viitab komisjon oma analüüsile käesoleva otsuse punktis 10.2.1.4.

(282)

Belgia ametiasutused on väitnud, et osa algkapitalist, hoonetest ja tagatud laenudest kasutati üldist (majanduslikku) huvi pakkuvate teenuste osutamiseks, nimelt kalasadama haldamiseks ja hoonete rentimiseks avalik-õiguslikele ja avaliku sektori osalusega organisatsioonidele. Nad olid samuti seisukohal, et õigust koguda (ja kasutada) makse kalasadama kasutajatelt tuleks näha kui osa AGVO avalikest ülesannetest.

(283)

Belgia ametiasutused ei ole näidanud, et neid meetmeid saab pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaselt. Tuleb meelde tuletada, et liikmesriik, kes tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 kui erandile EÜ asutamislepingu põhieeskirjadest, peab näitama, et tingimused selle sätte kohaldamiseks on täidetud (65). Igal juhul on komisjon uurinud, kas abimeetmeid saab mingil määral pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tingimustele vastavaks avalike teenuste hüvitiseks.

(284)

Selles suhtes on komisjon 1996. aasta (66) ja 2001. aasta (67) teatises Euroopa üldiste huvidega seotud teenuste kohta ning samuti üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenuste 2005. aasta raamistikus (edaspidi „üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenuste raamistik”) (68) määranud tingimused, mille puhul saab riigiabi pidada artikli 106 lõike 2 kohaselt kokkusobivaks.

(285)

Üks tingimustest on, et abisaaja ettevõtja peab olema liikmesriigi poolt eriliselt määratud üldist majanduslikku huvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Sellise üleande või ülesannete andmisel tuleb kindlaks määrata vähemalt nende avalike teenuste täpne liik, ulatus ja kestus ning konkreetsed ettevõtjad.

(286)

Komisjon võiks nõustuda, et põhikirja kaudu on AGVO-le antud kalasadama haldamise ülesanne ja et see ülesanne eeldab teatavaid kindlaid kohustusi.

(287)

Siiski märgib komisjon seoses AGVO renditegevusega, et AGVO-le seatud avalike teenuste kohustus ei ole selgelt kindlaks määratud. Eriti ei suuda komisjon leida ühtki sätet, kus AGVO-le oleks sellega seoses määratud eriline kohustus ja Belgia ametiasutused ei ole selles küsimuses lisateavet esitanud. Belgia ametiasutused näivad olevat seisukohal, et tõik, et hooneid rentivad organisatsioonid on avalik-õiguslikud ja avaliku sektori osalusega asutused, viitab tingimata sellele, et neile organisatsioonidele hooneid rentivad ettevõtjad ise osutavad avalikke teenuseid. Siiski ei saa komisjon niisuguse seisukohaga nõustuda, kuna see tõik iseenesest ei näita mingit ülesande andmist ega erilise avaliku teenuse kohustuse seadmist, mis erineks eraisikust rendileandja kohustustest. Seetõttu järeldab komisjon, et Belgia ei ole näidanud, et AGVO-le oleks seoses tema renditegevusega antud avalike teenuste osutamise kohustus.

(288)

Lisaks sellele on komisjon seisukohal, et AGVO-le antud abimeetmed ei vasta ka vajaduse ja proportsionaalsuse tingimusele.

(289)

Hüvitise vajaduse ja proportsionaalsuse tingimused on määratletud järgmiselt (vt eriti 2005. aasta ühenduses avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi raamistiku punkte 14, 15 ja 17).

(290)

Komisjon märgib, et vajaduse ja proportsionaalsuse tingimusi ei ole antud juhul järgitud. Belgia on tunnistanud, et hüvitise jaoks ei määratud kindlaks mingeid parameetreid. Belgia ametiasutused on komisjonile selgitanud, et avalike teenuste kohustuse täitmisel ei olnud võimalik kulusid ega kohustuste täitmisest saadud tulusid kindlaks määrata. Lisaks märgib komisjon, et AGVO-l ei ole oma eri kategooriasse kuuluvate tegevuste jaoks eraldi raamatupidamist. Järelikult saab avalike teenuste kohustuse täitmise eest saadavat hüvitist kasutada muudel turgudel tegutsemiseks. Mitmed registreeritud üksikasjad näitavad, et tegelikult on saadud liigseid hüvitisi. Näiteks tasuta laenutagatistega seoses on käesoleva otsuse põhjenduses 186 ja järgmistes tõestatud, et tagatud laene võidi kasutada ja on kasutatud muul otstarbel kui esialgselt kavandatud. Kuna EVOsse paigutatud kapital (3 969 000 eurot) ja PAKHUIZENi aktsiate ostmise hind (350 000 eurot) (kokku 4 319 000 eurot) ületavad tegelikult AGVO-le makstud kapitali (3 596 665,62 eurot), on AGVO tingimata nende rahastamiseks kasutanud laene ja võimalik, et ka makse.

(291)

Eespool nimetatud põhjustel ei saa komisjon pidada abimeetmeid kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaste tingimustega.

(292)

Seoses EVO-le linnalt ja AGVO-lt antud riigiabiga on hindamiseks vaja eristada erinevaid tegevusi ja kuupäevi, mil need toimusid.

(293)

Järgmisi otsuseid tuleb hinnata 2001. aasta suuniste alusel:

(294)

Järgmisi otsuseid tuleb hinnata 2004. aasta suuniste alusel:

(295)

Järgmisi otsuseid tuleb hinnata nii 2001. kui ka 2004. aasta suuniste alusel:

(296)

Järgmisi otsuseid tuleb hinnata nii 2004. kui ka 2008. aasta suuniste alusel:

(297)

2001. aasta kalandussuuniste punkti 1.2 ja 2004. aasta kalandussuuniste punkti 3.7 kohaselt on tegevusabina siseturuga kokkusobimatu riigiabi, mida antakse abisaajale ühtegi kohustust seadmata ja mille eesmärk on parandada ettevõtjate finantsolukorda ja maksevalmidust või mida arvutatakse toodetud või turustatud koguse, toote hinna, toodanguühiku või tootmisvahendi alusel ja mille tulemusena vähenevad abisaaja tootmiskulud või suurenevad tulud. 2008. aasta kalandussuuniste punkti 3.4 järgi on põhimõtteliselt siseturuga kokkusobimatu tegevusabi, millega näiteks suurendatakse abisaaja maksevalmidust või mida arvutatakse toodetud või turustatud toodete koguse, tootehindade, toodetud ühikute või tootmisvahendite alusel ning mis vähendab abisaaja tootmiskulusid või suurendab tema sissetulekut. Abi võib pidada kokkusobivaks üksnes siis, kui abi aitab selgelt ja püsivalt kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele.

(298)

Kättesaadava teabe põhjal ilmneb, et tasuta laenutagatised ja kalaoksjoni tasuta kasutamise õigus on antud EVO-le ilma ühtegi kindlat kohustust seadmata, mis teeks abi kokkusobivaks kalandussuuniste mis tahes tingimusega.

(299)

Tõepoolest, tasuta laenutagatised näivad olevat antud, kui on erinevatel eesmärkidel laenu küsitud, ja mingeid erilisi tingimusi või kohustusi ei näi olevat seatud.

(300)

Belgia ametiametiasutuste esitatud teave näitab isegi, et tõik, et tagatud laenu kasutati lõpuks otstarbel, mis erines esialgselt välja kuulutatust, ei toonud endaga kaasa ühtegi sanktsiooni ega tagatise tühistamist. Näiteks selgub, et isegi kui algul teatati, et Fortise antud laenu (1 795 000 eurot) eest kavatseti muu hulgas osta juurde masinaid ja kalakaste ning rahastada mitmeid modifitseerimistöid, kasutati seda (vähemalt osa sellest) tegelikult laevaomanikele laenude andmiseks. Seda tagatist ei ole tagasi võetud ja tagatisi on antud ka pärast selle asjaolu ilmnemist, ilmselt ilma et linn oleks seadnud EVO-le tagatiste eest mingeid tingimusi.

(301)

Tasuta tagatised on tõstnud EVO maksevalmidust, kuna ta ei pidanud tagatiste eest maksma, ja nagu lisaks selgub, ei oleks EVO ilma tagatiseta laene saanud.

(302)

Ka oksjonihoone tasuta kasutamise õigus tõstis EVO maksevalmidust, kuna nii sai säästa rendikulusid, mida vastupidisel korral oleks pidanud turutingimustel maksma.

(303)

Komisjon ei mõista, kuidas hoonete tasuta kasutamise õigust saab pidada kaasaaitamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele. Belgia ametiasutused ei ole selles suhtes ühtegi üksikasja esitanud.

(304)

Belgia ametiasutused on teatanud, et neid meetmeid tuleb näha kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus.

(305)

Esiteks tuleb hinnata, kas EVO oleks päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel abikõlblik. EVOt saab pidada raskustes olevaks äriühinguks 1999. ja 2004. aasta päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses.

(306)

Päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste punkti 8 ning päästmise ja ümberkorraldamise 2004. aasta suuniste punkti 13 kohaselt ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik suuremasse kontserni kuuluv äriühing. Siiski saab see olla abikõlblik, kui selle on loonud raskustes olev äriühing. EVO on asutatud AGVO poolt, mis ise on 2001. aastal ümber korraldatud Oostende kalaoksjoni uus õiguslik vorm. Tuleks märkida, et AGVO on endise Oostende kalaoksjoni järglane, mis oli riiklik omand ja millel polnud juriidilise isiku staatust. Nagu märgitud otsuse põhjenduses 259, on komisjon seisukohal, et kuigi AGVO on alles loodud, saab seda pidada raskustes olevaks äriühinguks ning on abikõlblik päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suuniste alusel. Kuna EVO asutati AGVO ümberkorraldamise käigus, saab EVOt koos AGVOga pidada raskustes olevaks äriühinguks ning nad võivad saada abi tingimustel, mis on sätestatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes.

(307)

Siiski, isegi kui EVO on päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel abikõlblik, jääb kehtima tõik, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjenduses 260 ja järgmistes, et päästmise ja ümberkorraldamise 1999. aasta suunistes sätestatud kokkusobivuse tingimused ei ole täidetud. Lisaks sellele, kuna asjaomaseid abimeetmeid ei olnud ümberkorraldamiskavas ette nähtud, tõstatavad need samu küsimusi, nagu on märgitud käesoleva otsuse põhjenduses 278 ja järgmistes.

(308)

Tasuta laenutagatisi ja kalaoksjoni tasuta kasutamise õigust tuleb seetõttu 2001., 2004. ja 2008. aasta kalandussuuniste tähenduses pidada tegevusabiks ning need ei aita kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmisele. Need ei ole seega siseturuga kokkusobivad.

(309)

EVO asutati Oostende kalaoksjoni ümberkorraldamise raamistikus. Belgia ametiasutused on lisaks sellele kinnitanud, et osa AGVO algkapitalist (s.o 371 840 eurot) kasutati EVO asutamisel algkapitalina ja edasisteks kapitali suurendamisteks.

(310)

Järelikult tuleb hinnata, kas algkapitali ja edasisi kapitali suurendamisi saab pidada päästmis- ja ümberkorraldusabiks päästmise ja ümberkorraldamise 1999. ja 2004. aasta suuniste tähenduses.

(311)

EVOt koos AGVOga saab pidada raskustes olevaks äriühinguks päästmise ja ümberkorraldamise 1999. ja 2004. aasta suuniste tähenduses, nagu kirjeldatud punktis 10.2.2.1.

(312)

Siiski, nagu juba eespool käesoleva otsuse põhjenduses 260 ja järgmistes on näidatud, ei ole ümberkorraldamisabi kokkusobivuse tingimused selle juhtumi puhul täidetud.

(313)

Algkapitali ja edasisi kapitali suurendamisi ei saa seetõttu pidada siseturuga kokkusobivaks.

(314)

Linna ja PAKHUIZENi vahel sõlmitud rendilepingu tingimustest tulenevalt sai PAKHUIZEN kasu oma tegevuskulude iga-aastaselt vähenemiselt. Seda liiki abi ei kuulu ühegi meetme alla, mida nimetatakse kalandussuunistes, ega teiste horisontaalsete või eriliste suuniste eesmärkide alla, mis oleksid kasutatavad niisuguse ettevõtja puhul. Nii asjakohaste kalandussuuniste kui ka riigiabi horisontaaleeskirjade kohaselt peetakse niisugust liiki abi tegevusabiks, mis ei ole siseturuga kokkusobiv.

(315)

Arvesse võttes eespool käsitletut, järeldab komisjon, et käesoleva otsuse punktis 10.1.5 nimetatud meetmeid tuleb pidada riigiabiks, sest need ei ole kokkusobivad siseturuga, ja need tuleb tagastada ulatuses, mida on kirjeldatud jaotises 11.

(316)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 nõuab komisjon, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi nõuda, kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus. Eesmärk on saavutatud, kui abisaaja või – teiste sõnadega – tegelikult kasu saanud ettevõtjad on kõnealuse abi, vajaduse korral koos viivitusintressiga, tagasi maksnud.

(317)

Määrusega (EÜ) nr 659/1999 ei ole sätestatud aegumistähtaega ebaseadusliku abi uurimiseks artikli 1 punkti f tähenduses, st abi uurimiseks, mida on rakendatud enne, kui komisjon on võimeline jõudma järeldusele abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Siiski nähakse määruse artikliga 15 ette, et komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, et tähtaja kulg algab päevast, mil abisaajale abi anti ja et igasugune komisjonipoolne tegevus katkestab aegumistähtaja.

(318)

Aegumistähtaeg katkes teabe esitamise nõudega, mis saadeti Belgiale 13. märtsil 2006. Seega hõlmab tagastamine abi, mis saadi pärast 13. märtsi 1996.

(319)

Selleks et kindlaks määrata, mida AGVO-lt, EVO-lt ja PAKHUIZENilt tagasi nõuda, tuleks arvestada tõika, et osa AGVO-le antud abist läks üle EVO-le. Nagu Belgia ametiasutused on välja toonud, tuleks see abi tegelikult abisaajalt ainult üks kord tagasi nõuda.

(320)

Sel põhjusel nendes olukordades, kus linnapoolne abi tõi lõpuks tulu EVO-le, on AGVO-lt tagasi nõutav abi see osa abist, mida ei viidud üle EVOsse.

(321)

EVO-lt tagasi nõutav abi sisaldab järgmist:

(322)

Tasuta tagatiste abielemendid on põhimõtteliselt tagatud laenude summa, välja arvatud juhul kui Belgia ametiasutused tõendavad, et EVO-l oleks olnud võimalik saada niisuguseid tagatisi turult; sel juhul on abielement turul tõenäoliselt makstav tasu, mille eest tagatise oleks saanud.

(323)

Belgia ametiasutused on teatanud, et kahte laenu, millele anti 2002. aastal tagatis, EVO lõpuks ei võtnud. Selle tagajärjel, kuigi abi oli antud (tasuta tagatise andmise otsus oli vastu võetud), ei saanud EVO sellest tegelikult kasu. Seetõttu ei ole vaja tagastada abi, mis tuleneb tasuta laenutagatisest, milles lepiti kokku 28. juunil ja 27. septembril 2002. Järelikult tuleks tagastada summa 4 284 995 (3 606 995 + 78 000 + 600 000) eurot.

(324)

PAKHUIZENi tagasi nõutav abi sisaldab eelist, mille ta sai tõigast, et pikaajalist rendilepingut ei sõlmitud turuhinnaga.

(325)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 15 kohaselt saab abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul alates 13. märtsist 2006.

(326)

Eelis sisaldab tasu (renditasu), mida oleks tavapärastes turutingimustes hoonete pikaajalise rendilepingu järgi makstud, miinus a) iga-aastaselt makstud 25 eurot ja b) renoveerimiskulud, mida PAKHUIZEN on kandnud ning mida ta ei oleks pidanud tavapäraselt Belgia seaduse järgi maksma (69). Kõnealune ajavahemik kestab kuni abi tagastamise päevani või – juhul kui rendileping lõpetati enne abi tagastamise nõude esitamist – päevani, mil rendileping lõpetati.

(327)

AGVO-lt tagasi nõutav abi sisaldab algkapitali; eelist, mis saadi tänu tasuta laenutagatiste saamisele; eelist, mis saadi Oostende kalasadama maa ja hoonete kasutamise ainuõigusest ajavahemikus 14. märts 2002 kuni 25. märts 2004 (hoonete eest, mille omandiõigus anti hiljem AGVO-le üle) ning ajavahemikus 14. märts 2002 kuni abi tagastamise päevani (ülejäänud maa ja hoonete eest, mis ei moodustanud osa 26. märtsil 2004 sõlmitud üleandmislepingu varast); ja eelist, mis saadi 26. märtsil 2004 Oostende kalasadamas asuvate 57 500 m2 üldpindalaga hoonete omandiõiguse tasuta üleandmise eest.

(328)

Algkapitali kohta näitab komisjonile esitatud teave, et kuigi abi anti summas 250 miljonit Belgia franki (6 200 000 eurot), ei ole see veel täielikult välja makstud. Seepärast peaks sissenõudekorraldus olema piiratud AGVO-le tegelikult makstud summaga, mis komisjonile esitatud viimase teabe järgi on 3 596 665,62 eurot. Juhul kui AGVO-le on makstud rohkem kui see summa, tuleb tagastada ka lisasumma.

(329)

Tasuta tagatiste abielemendid on põhimõtteliselt tagatud laenude summa, välja arvatud juhul kui Belgia ametiasutused tõendavad, et AGVO-l oleks olnud võimalik saada niisuguseid tagatisi turult; sel juhul on abielement turul tõenäoliselt makstav tasu, mille eest tagatise oleks saanud ajal, mil neis kokku lepiti (26. märtsil 2004, 23. aprillil 2004 ja 22. aprillil 2005).

(330)

Kui turg ei paku tagatisi sellist liiki tehingutele, peaks abielemendi välja arvutama samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalendi, nimelt vahena erilise turu intressimäära, mida AGVO oleks ilma tagatiseta kandnud, ja intressimäära vahel, mille ta sai riigitagatise kaudu. Kui turu intressimäära ei ole ja kui liikmesriik soovib kasutada selle asemel viitemäära, rõhutab komisjon, et üksiktagatise abi osatähtsuse väljaarvutamisel kehtivad tingimused, mis on sätestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (70). See tähendab, et tehingu, garanteeritava ettevõtja ja esitatud tagatiste riskiprofiiliga arvestamiseks tuleb pöörata piisavalt tähelepanu baasmäärale lisatava hüvitise suurusele.

(331)

Oostende kalasadama maa ja hoonete tasuta kasutamise ainuõiguse puhul moodustab abi renditasu, mille AGVO oleks pidanud maksma turutingimustel Oostende kalasadama maa ja hoonete kasutamise ainuõiguse eest alates 14. märtsist 2002 kuni abi tagastamise päevani või viimase päevani, mil AGVO-l oli õigus hooneid tasuta kasutada, kas siis põhikirja või hoonete omandiõiguse üleandmislepingu alusel või muul viisil.

(332)

Komisjon on teadlik tõsiasjast, et osa maast ja hoonetest olid piiratud kaubandusliku väärtusega või ilma selleta (näiteks teed). Komisjon märgib siiski, et osal maast ja hoonetest oli kindel kaubanduslik väärtus (kalaoksjon, kontorid, laod) ning et veel üks osa maast ja hoonetest (kalasadama infrastruktuur) võimaldas AGVO-l osutada teenuseid laevaomanikele ja et AGVO-l oli õigus osutatud teenuste eest tasu nõuda. Neid üksikasju peab renditasu arvutamisel arvesse võtma.

(333)

Seoses maksude kogumisest saadud eelisega tuleb märkida, et abi võrdub kogutud maksudega alates maksu määramisest kuni abi tagastamise päevani või viimase päevani, mil AGVO-l oli õigus neid makse koguda.

(334)

Lõpetuseks märgib komisjon, et AGVO tagastatavat summat peaks vähendama selle abi võrra, mis anti EVO-le üle kapitalina (3 969 000 eurot) ja kalaoksjoni hoonete tasuta kasutusõigusena.

(335)

Komisjon on teadlik tõigast, et AGVO-le olid usaldatud mõne avalikku mittemajanduslikku huvi pakkuva teenuse (tarbimiseks saabunud kala kontroll; kontroll, kas sadamasse saabunud kalasaak on käibemaksuga maksustatud; suhtekorraldus) täitmine ja kalasadama haldamine. Komisjon on seisukohal, et AGVO tagastatavat summat peaks vähendama kulude võrra, mille puhul saab tõendada, et need kanti neid ülesandeid täites.

(336)

Belgia ametiasutused on komisjonile teatanud, et linn ja AGVO kavandasid kalaoksjoni erastamist. Nad on väitnud, et kui erastamine oleks lõpule viidud, ei oleks enam riigiabi küsimust ja menetlus oleks ilma objektita.

(337)

Komisjon sooviks selles suhtes meelde tuletada, et kuigi erastamine võib teha lõpu kõnealustele abimeetmetele, ei kaota see abisaajatele antud eeliseid ajavahemiku eest enne abimeetmete lõpetamist. Abi tagastamise eesmärk on eelnevalt olemas olnud olukorra taastamine, et tagada võrdsete tingimuste säilimine siseturul. Komisjon juhib Belgia ametiasutuste tähelepanu komisjoni teatisele „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides”, (71) eriti selle punktile 3.2.4, mis käsitleb riigiabi tagastamist likvideeritud või maksejõuetutelt äriühingutelt. Palvet käesolev otsus edasi lükata (vt eespool põhjendust 99) oleks sobimatu täita, kuna on tähtis, et ebaseaduslik ja kokkusobimatu riigiabi tagastatakse nii ruttu kui võimalik,

a)

AGVO-lt, EVO-lt ja PAKHUIZENilt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja tagastusintress);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete üksikasjaliku kirjelduse;

c)

dokumendid, mis näitavad, et AGVO-le, EVO-le ja PAKHUIZENile on antud korraldus abi tagasi maksta.