24.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 250/23

KOMISJONI OTSUS,

23. juuni 2010,

mis hõlmab Prantsusmaa poolt kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele antavat maksuabi (riigiabi C 24/08 (ex NN 38/07))

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3938 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/569/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud huvitatud isikutel vastavalt eespool nimetatud artiklitele esitada oma märkused (3)

ning võttes arvesse järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Kalapüügiriskide ennetamise fondile (FPAP) ja kalandusettevõtjatele antava abi läbivaatamise käigus, mille tulemusel võeti vastu komisjoni otsus 2008/936/EÜ, (4) sai komisjon teada kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavast maksustamise erikorrast.

(2)	Seda maksustamiskorda ei vaadeldud 20. mail 2008. aastal tehtud otsuse kohase menetluse käigus, sest tegemist oli komisjoni jaoks uue asjaoluga, millest ei oldud teadlik ametliku uurimismenetluse käivitamisel (5).

(3)

Kuna komisjon leidis, et tema käsutuses on piisavalt selged andmed ebaseadusliku abi olemasolu kindlakstegemiseks, otsustas ta teostada kõnealuse maksuabi esialgse läbivaatamise (6). Selle analüüsi tulemusena alustas komisjon samuti 20. mail 2008. aastal tehtud otsusega (7) kõnealuse abi ametliku uurimise menetlust.

(4)	Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi kahe kuu jooksul alates otsuse avaldamisest. Ükski huvitatud isik märkusi ei esitanud.

(5)	Prantsusmaa esitas oma märkused ametliku uurimismenetluse avamise kohta 8. septembri 2008. aasta kirjas.

(6)	Lisaks sellele esitas Prantsusmaa otsuses 2008/936/EÜ käsitletud abi tagasinõudmiseks alustatud menetluse käigus oma 29. novembri 2008. aasta kirjas teabe, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevus lõpetati 27. veebruaril 2008 ja et riigi poolt fondile ettemaksuna tasutud summad tagastati.

2. ABIMEETMETE KIRJELDUS

(7)	Komisjon viitab kalapüügiriskide ennetamise fondi toimimisviisi ja tegevuse üksikasjaliku kirjeldamise osas otsusele 2008/936/EÜ.

(8)	Kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavat maksustamise erikorda kirjeldatakse kahes Prantsusmaa eelarveministeeriumi kirjas, millest teatati komisjonile pärast otsuse 2008/936/EÜ kohase uurimismenetluse alustamist (8).

(9)

Esimene neist kirjadest pärineb 5. veebruarist 2004 ning on seotud kalapüügiriskide ennetamise fondi asutamisega; fondi asutamiskogu kinnitas fondi põhikirja projekti 10. veebruaril 2004. See kiri sisaldab järgmist teavet:

„—	kutsealase ametiühinguna rajatava fondi suhtes ei kohaldata ettevõtlusmaksu kaluritest liikmete sissemaksete ja varade paigutamisest tuleneva finantskasumi pealt;

—	tasutud sissemaksed arvatakse maha kaluritest liikmete maksustatavat tulust maksete tasumise aastal. Erandkorras võetakse hiljemalt 30. märtsil 2004 tasutud sissemakseid arvesse 2003. aasta maksustatava tulu arvestamisel.”

(10)	Kirjas on samuti toodud teave nende summade kohta, mille puhul kõnealust mahaarvamist on võimalik rakendada: kaluritest liikmete iga-aastane sissemakse, mis arvatakse maksustatavast tulust maha, jääb vahemikku 1 000–15 000 eurot.

(11)

Teine kiri, mis pärineb 28. novembrist 2004, keskendub liikmete tasutud sissemaksete mahaarvamisele tuludest. Kiri on seotud kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete vahel sõlmitava tagatiskonventsiooni muutmisega, mille tulemusel sai võimalikuks liikmetele makstud, kuid kasutata jäetud sissemaksete tagastamine.

(12)

Kirjas on esitatud järgmine teave:

„—	käesoleva uue konventsiooni kohaselt liikmete poolt tasutud sissemaksed võib maha arvata jooksva maksustamisaasta maksustatavast tulust kuni 10 000 euro ulatuses ühe liikme kohta, kusjuures seda piirmäära suurendatakse 25 % võrra tulu osas, mis jääb vahemikku 40 000–80 000 eurot;

—	fondi poolt rakendatud tagatisprojekti raames tasutud sissemaksed, mille suurus ületab eespool nimetatud piirsummasid, võib liikmete jooksva maksundusaasta maksustatavast tulust täielikult maha arvata.”

(13)	Kirjas täpsustatakse, et „kokkuvõte selle katselise korra kohta” koostatakse 2006. aasta lõpuks, ja „uuritakse, kas seda on vaja muuta”. Seega ei ole tegemist alalise maksustamiskorraga.

(14)

Kuigi 28. novembri 2004. aasta kirjas on märgitud, et sissemaksed arvatakse maha nende maksmise aasta maksustatavast tulust, ei viita ükski asjaolu sellele, et 2004. aasta alguses (kuni märtsi lõpuni) tehtud sissemaksete mahaarvamist 2003. aasta tuludest, mida lubati 5. veebruari 2004. aasta kirjaga, oleks seatud kahtluse alla.

(15)

Seega tuleneb kahest eespool nimetatud kirjast, et rahandusministeeriumi poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatav maksustamiskord hõlmab kaht aspekti:

—	kalapüügiriskide ennetamise fond on vabastatud ettevõtlusmaksust,

—	kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmete suhtes kohaldatakse võimalust arvata maksustavast tulust maha fondile tehtud sissemaksed.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALUSTAMISE PÕHJENDUSED

(16)

Komisjon oli seisukohal, et Prantsusmaa ametiasutuste poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatavat maksustamiskorda tuleb samalaadselt dokumendis C-9/06 käsitletud juhuga analüüsida lähtuvalt sellest, milliseid eeliseid riigiabi andmise kord annab nii kalapüügiriskide ennetamise fondile endale kui ka sellega liitunud kalandusettevõtjatele.

3.1. Riigiabi olemasolu

3.1.1. Kalapüügiriskide ennetamise fondile antav riigiabi

(17)	Otsuses 2008/936/EÜ on märgitud, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tuleb Euroopa Liidu konkurentsiõiguse seisukohalt käsitada ettevõtjana. Asjaolu, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevusega ei taotleta tulu või et tegemist on ametiühinguga, ei ole siinkohal oluline.

(18)

Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et Prantsusmaa ametiasutuste poolt kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksustamiskord andis fondile teiste naftatoodete futuuriturgudel tegutsevate erainvestoritega võrreldes kahekordse eelise:

—	esmalt on põhjenduses 9 nimetatud ettevõtlusmaksust vabastamise näol tegemist kõnealuses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate eelarve tavapärase finantskoormuse kergendamisega;

—

teiseks ärgitab kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmete suhtes kohaldatav maksusoodustus, hoolimata selle olemusest, neid ettevõtjaid panustama kalapüügiriskide ennetamise fondi tuludesse, võimaldades seega kalapüügiriskide ennetamise fondil suurendada oma varasid, samas kui teistel antud valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel sellist mehhanismi ei ole.

(19)	Läbiviidud eeluurimise tulemusena leidis komisjon, et valitsus on heaks kiitnud põhjenduses 17 nimetatud eelise ning et selle kohaldamisega kaasneb riigi ressursside vähenemine.

(20)	Ja lõpuks on kalapüügiriskide ennetamise fond põhjenduses 17 esitatud maksundusmeetmete tõttu saanud finantseelised võrreldes teiste futuuriturgudel tegutsevate ettevõtjatega nii Prantsusmaal kui teistes liikmesriikides.

(21)

Ametliku eeluurimismenetluse alustamise otsuses märkis komisjon, et õiguslik alus, mis võimaldab kalapüügiriskide ennetamise fondil saada tulumaksuvabastust, on üldise maksuseadustiku (9) artikli 206 lõige 1a, mis lubab kohaldada ametiühingute suhtes teatavatel tingimustel maksuvabastust. Sel juhul on võimalik ka see, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatakse ka vabastust kutsealamaksust, nagu see on sätestatud kõnealuse seadustiku artiklis 1447 selliste asutuste osas, kelle suhtes kohaldatakse seadustiku artikli 206 lõikes 1a sätestatud maksuvabastust.

3.1.2. Kalandusettevõtjatele antav riigiabi

(22)	Tänu kalapüügiriskide ennetamise fondi tegevusele naftatoodete futuuriturgudel võimaldas põhjenduses 17 nimetatud finantssoodustus fondiga liitunud kalandusettevõtjatel osta mootorikütust soodushinnaga.

(23)	Kalandusettevõtjatele antud õigus arvata oma tuludest maha kalapüügiriskide ennetamise fondile makstud sissemaksed kergendas nende ettevõtjate eelarvete tavapärast finantskoormust. Kuna õiguse aluseks oli eelarveküsimustega tegeleva ministri otsus, on tegemist riigi antava soodustusega.

(24)

Ettevõtjad, kellel oli õigus teha põhjenduses 22 nimetatud mahaarvamisi, said finantseelised võrreldes Euroopa Liidu teiste kalandusettevõtjatega. Ühtlasi mõjutasid need finantseelised liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustasid või ähvardasid kahjustada konkurentsi. Seetõttu on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(25)

Teiselt poolt, võttes arvesse abi C-9/06 ametliku uurimise käigus levitatud dokumendis „Kalapüügiriskide ennetamise fondi üksikasjalik kasutusjuhend” toodud teavet, leidis komisjon, et kui kütuse eeldataval kulul põhineva deklaratsiooni alusel järgmiseks aastaks arvestatavate kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtavate sissemaksete arvestuslik alus osutus suuremaks kui tegelik kütusekulu, jäi laevaomanikule ikkagi õigus teha tulust mahaarvamine täies ulatuses. Selline põhimõte võis innustada laevaomanikke näitama oma tagatisvajadust ülemääraselt suurena üksnes eesmärgiga kasutada sellest tulenevat maksusoodustust.

(26)

Sama dokumendi põhjal leidis komisjon, et teatavatel fondi liikmetel, kelle tegevus ei olnud seotud kalandusega, kuid kes „soovisid ametiühingule avaldada moraalset toetust”, oli samuti võimalus arvata oma tuludest maha kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtud sissemaksed isegi juhul, kui need ei olnud seotud tagatisriskiga.

3.2. Kokkusobivus siseturuga

(27)

Selles küsimuses viitab komisjon otsuses 2008/936/EÜ esitatud analüüsile. Komisjon leidis, et tegemist on kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele antava tegevusabiga ja mitte ükski Euroopa Liidu toimimise lepingu säte ega muu komisjoni poolt riigiabide valdkonnas vastuvõetud õiguslik vahend ei võimalda pidada sellist abi siseturuga kokkusobivaks.

(28)	Selles lähtuvalt tegi komisjon Prantsusmaale teatavaks oma tõsised kahtlused kõnealuse abi siseturuga kokkusobivuse kohta.

4. PRANTSUSMAA MÄRKUSED

4.1. Kalandusettevõtjate suhtes kohaldatav maksundusmeede

(29)

Prantsusmaa on seisukohal, et kalandusettevõtjate suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga, kuivõrd kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtavad sissemaksed moodustavad osa nende ettevõtjate tegevuse teostamiseks vajalikest üldkuludest. Üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt võib sellised kulud aga maksustatavast tulust maha arvata. Seega tuleb kõnealuste sissemaksete tulust mahaarvamist käsitada üldmeetme rakendamisena, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga.

(30)

Prantsusmaa tunnistab, et põhjenduses 7 nimetatud kirjades ei ole esitatud mingit teavet sissemaksete tagastamise kohta. Kuid seejuures täpsustab Prantsusmaa, et see ei tähenda, et sissemaksete tagastamisel puudub igasugune maksunduslik mõju. Vastavalt maksustatava tulu kindlaksmääramise osas kohaldatavatele üldõiguse sätetele, on kalapüügiriskide ennetamise fondi poolt tema liikmetest kalandusettevõtjatele tagastatavate sissemaksete näol tegemist tuluga, mille suhtes kohaldatakse ettevõtete tulumaksu. Prantsusmaa täpsustab samuti, et juhul, kui kütuse hind ületab tagatiskonventsioonis kindlaks määratud piirväärtuse, käsitatakse ka kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmetele makstavat hüvitist tuluna, mille suhtes kohaldatakse tulumaksu. Seetõttu ei ole liikmetel mingit huvi näidata oma tagatisvajadust tegelikkusest suuremana, sest see tähendaks täiendavat maksustamist.

(31)

Teiselt poolt märgib Prantsusmaa, et abimeetme selektiivset iseloomu võib põhjendada meetme üldise süsteemi olemuse ja majandusliku korraldusega. Sellest tulenevalt võib olla õiguspäraseid põhjendusi diferentseeritud lähenemise rakendamiseks ja vajaduse korral vastavate soodustuste andmiseks. Samas ei esitanud Prantsusmaa mingeid andmeid, mis võimaldaksid kõnealuses olukorras põhjendada diferentseeritud lähenemist kalandusettevõtjatele.

4.2. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksundusmeede

(32)	Prantsusmaa on seisukohal, et kalapüügiriskide ennetamise fondi tüüpi ühingute maksuvabastust põhjendab asjaolu, et ühingul puudub tulunduslik eesmärk ning et tegemist on ametiühinguga.

(33)

Prantsusmaa märgib, et selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ettevõtlusmaksu eesmärgiks on nimelt maksustada tulundusliku eesmärgiga tegevust. Sellest põhimõttest lähtuvalt meenutab Prantsusmaa, et komisjon on oma teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes (10) (edaspidi „otsese maksustamise teatis”) leidnud, et maksundussüsteemi olemusest tulenevalt võib olla põhjendatud mittetulundusliku eesmärgiga ettevõtete vabastamine tulumaksust.

5. HINNANG

(34)	Uurimismenetluse alustamise otsuses esitatud hinnang tuleb läbi vaadata ja seda tuleb täiendada vastavalt Prantsusmaa poolt 8. septembril ja 29. novembril 2008 esitatud märkustele (vt põhjendused 5 ja 6).

(35)

Analüüs tehakse lähtuvalt kalapüügiriskide ennetamise fondi kahest tegevusvaldkonnast, milleks on optsioonidega kauplemine nafta ja naftasaadute futuuriturgudel ning oma kalandusettevõtjatest liikmetele kas kütuse kuu keskmise võrdlushinna ja „maksimaalse hüvitatava hinna” vahelise erinevuse suuruse hüvitise või liitri pealt 30 sendi suuruse summa maksmine, sõltuvalt perioodist.

5.1. Kalandusettevõtjate suhtes kohaldatav maksundusmeede

(36)	Kõnealune maksundusmeede seisneb selles, et kalandusettevõtjatel on õigus arvata maksustatavast tulust maha kalapüügiriskide ennetamise fondile tehtud sissemaksed.

(37)

Prantsusmaa on seisukohal, et selle mahaarvamise näol ei ole tegemist riigiabiga, kuivõrd kõnealused sissemaksed kuuluvad nende ettevõtjate tegevuse üldkulude hulka ja Prantsusmaa maksusüsteemi kohaselt võib need maksustatavast tulust maha arvata. Seetõttu on tegemist üldmeetmega ning kõnealuse mahaarvamise näol ei ole tegemist riigiabiga.

(38)

Komisjon märgib, et üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt on üldkulud tõepoolest lubatud ettevõtja kasumist maha arvata. Tegemist on üldmeetmega, mida kohaldatakse kõikide ettevõtjate suhtes, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Selline mahaarvamisõigus tuleneb seega maksundusmeetmest, mis on kättesaadav kõikidele äriühingutele, mis on loetletud „otsese maksustamise teatise” punktis 13. Sellest lähtuvalt ei ole sellise meetme näol, mida kohaldatakse ühetaoliselt kõikide ettevõtjate ja kõikide toodete suhtes, tegemist riigiabiga.

(39)

Prantsusmaa märgib, et üldkulude maksustatavast tulust mahaarvamise puhul peetakse silmas kulude laadi. Kui kulud on tehtud ettevõtja huvides, võib neid tulust põhimõtteliselt maha arvata. Seejuures kuuluvad kutseorganisatsioonidele (ametiühingud, kaubanduskojad jne.) tehtud sissemaksed üldjuhul selliste kulude hulka, mis on tehtud ettevõtluse huvides ning nende mahaarvamine maksustatavast tulust on seetõttu lubatud. Kuivõrd kalapüügiriskide ennetamise fondi näol on tegemist ametiühinguga, on ka sellele fondile tehtavad sissemaksed eespool kirjeldatud laadi.

(40)	Lisaks sellele märkis komisjon otsuse 2008/936/EÜ põhjenduses 20, et „seega on kalapüügiriskide ennetamise fond korraldatud vastastikuse kindlustuse andjana, mis pakub oma liikmetele sissemaksete eest teatavaid teenuseid”.

(41)

Tagatississemaksed moodustavad osa ettevõtjate poolt erinevate riskide vastu kindlustamiseks kantavatest kuludest. Üheks selliseks riskiks on ka naftahindade kõikumine. Need kulud on vahetult seotud erialase tegevusega ning nende eesmärk ei ole suurendada ettevõtja kasumit, mistõttu on need sissemaksed üldkuludena lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Seega võib järeldada, et sissemakseid, mida tehakse kalapüügiriskide ennetamise fondile seoses naftahinna kõikumise riskiga, on lubatud Prantsusmaa üldise maksuseadustiku artikli 39 kohaselt arvata maha ettevõtja maksustatavast tulust. Sel juhul on tegemist üldmeetmega. Sellist mahaarvamist ei ole käsitata seega riigiabina.

5.2. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksundusmeede

(42)	Komisjon märgib, et kalapüügiriskide ennetamise fond lõpetas tegevuse 27. veebruaril 2008. Kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatav maksustamiskord lõppes samast kuupäevast.

(43)

Komisjon märgib samuti, et likvideerimismenetluse tulemusel lõppes täielikult kalapüügiriskide ennetamise fondi mis tahes majandustegevus. Kalapüügiriskide ennetamise fondi ülesandeid ja varasid ei antud üle mõnele muule ettevõtjale. Varad, mis kalapüügiriskide ennetamise fondil võisid tegevuse lõpetamise päeval veel olemas olla, anti riigieelarvelise avalik-õigusliku ettevõtja OFIMER vahendusel üle riigile.

(44)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et isegi kui eeldada, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatud maksundusmeetmed andsid kalapüügiriskide ennetamise fondile eelise ja kahjustasid konkurentsi, lõppes see kahjustamine koos kalapüügiriskide fondi tegevuse lõppemisega ja talle eeliste andvate meetmete peatamisega. Seda arvesse võttes ei oleks komisjoni otsusel kõnealuse maksuabi olemasolu ja selle võimaliku siseturuga kooskõlas olemise kohta enam mingit praktilist mõju.

(45)	Seetõttu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes alustatud ametlik uurimismenetlus muutunud ülearuseks.

6. KOKKUVÕTE

(46)	Jaotise 5 alljaotises 1 esitatud analüüsi alusel leiab komisjon, et kalapüügiriskide ennetamise fondi liikmetele võimaldatud maksusoodustuse puhul ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(47)	Jaotise 5 alljaotises 2 esitatud põhjenduste alusel leiab komisjon, et kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes algatatud menetlus on ülearune,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa poolt kalandusettevõtete suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete näol ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Lõpetatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel kalapüügiriskide ennetamise fondi suhtes kohaldatavate maksundusmeetmete osas alustatud uurimismenetlus.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsusmaale.

Brüssel, 23. juuni 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) Alates 1. detsembrist 2009 muutusid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108. Mõlemal juhul on artiklid sisuliselt identsed. Käesoleva otsuse puhul võib viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada samasena viitamisega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) ELT C 161, 25.8.2008, lk 19.

(4) ELT L 334, 12.12.2008, lk 62.

(5) ELT C 91, 19.4.2006, lk 30.

(6) NN 38/07.

(7) Vt joonealune märkus 3.

(8) Kalapüügiriskide ennetamise fondi nõukogu õigustes olev Nantesi advokaadibüroo Ménard, Quimbert et associés lisas komisjonile pärast ametliku uurimismenetluse alustamise teate avaldamist adresseeritud ühele kirjale koopia kahest eelarveküsimustega tegeleva ministeeriumi kirjast, millest ilmnes kalapüügiriskide ennetamise fondi ja selle liikmete suhtes kohaldatava maksustamise erikorra olemasolu. Üks kirjadest oli eelarveküsimuste ja eelarvereformi eest vastutava ministri kiri, millele oli alla kirjutanud Alain Lambert, ja teine oli eelarveküsimuste ja eelarvereformi eest vastutava riigisekretäri kiri, millele oli alla kirjutanud Dominique Bussereau. Mõlemad kirjad olid adresseeritud kalapüügiriskide ennetamise fondi presidendile hr Merabet’le.

(9) Kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://www.legifrance.gouv.fr/initRechCodeArticle.do

(10) EÜT C 384, 10.12.1998, lk 3, põhjendus 25.