24.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 106/40

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikele 1 ja artikli 27 lõikele 1 on kindlustatud isikul õigus saada sellal, kui ta ajutiselt viibib liikmesriigis, mis ei ole tema elukohariik, mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiiniliselt vajalikuks, arvestades nende hüvitiste laadi ja teises liikmesriigis viibimise kestust.

(2)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõike 3 kohaselt mõeldakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 1 nimetatud hüvitiste all viibimiskoha liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt antavaid mitterahalisi hüvitisi, mis osutuvad meditsiinilistel põhjustel vajalikuks, et kindlustatu ei peaks enne oma reisi kavandatud lõppu pädevasse liikmesriiki tagasi pöörduma, et seal vajalikku ravi saada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega oleksid kaetud kõik mitterahalised hüvitised, mida antakse seoses krooniliste või olemasolevate haigustega. Euroopa Kohus on määranud, (3) et mõistet „vajalik ravi” ei tohiks tõlgendada nii, et nimetatud hüvitised hõlmaksid ainult äkilisest haigusest tingitud ravi. Asjaolu, et kindlustatu tervisliku seisundi muutuse tõttu vajalikuks muutunud ravi tema ajutisel viibimisel teises liikmesriigis võib olla seotud eelnevalt olemasoleva patoloogiaga, näiteks kroonilise haigusega, millest ta on teadlik, ei tähenda iseenesest, nagu poleks vastavate sätete kohaldamiseks vajalikud tingimused täidetud.

(4)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega oleksid kaetud kõik mitterahalised hüvitised, mida antakse seoses raseduse ja sünnitusega. Siiski ei hõlma see säte olukorda, kus ajutise välismaal viibimise eesmärk on sünnitamine.

(5)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõike 2 alusel on halduskomisjonile tehtud ülesandeks koostada selliste mitterahaliste hüvitiste loetelu, mille andmiseks ajutise teises liikmesriigis viibimise ajal on praktilistel põhjustel vaja asjaomase isiku ja raviasutuse eelnevat kokkulepet.

(6)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 2 sätestatud eelkokkuleppe eesmärk on tagada kindlustatule teises liikmesriigis vajaliku ravi järjepidevus.

(7)

Seda eesmärki silmas pidades on patsiendi ja teises liikmesriigis ravi andva üksuse eelnevat kokkulepet nõudvate mitterahaliste hüvitiste kindlaksmääramisel oluliseks kriteeriumiks ravi elutähtis iseloom ja asjaolu, et vastavat ravi on võimalik saada vaid spetsialiseerunud personali ja/või vajalikke seadmeid omavates eriarstiabi osutavates üksustes. Nendel kriteeriumidel põhinev mittetäielik loetelu on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Toimides vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 71 lõikes 2 sätestatud tingimustele,

1.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 1 ja artikli 27 lõikes 1 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 A osa lõikes 3 sätestatud mitterahaliste hüvitiste hulka kuuluvad hüvitised, mida antakse seoses krooniliste või olemasolevate haigustega ning samuti seoses raseduse ja sünnitusega.

2.

Need sätted ei hõlma mitterahalisi hüvitisi, sealhulgas hüvitisi, mida antakse seoses kroonilise või olemasoleva haigusega või seoses sünnitusega, kui teises liikmesriigis viibimise eesmärk on saada seda ravi.

3.

Igasuguse elutähtsa ravi puhul, mida on võimalik saada üksnes spetsialiseerunud personali ja/või vajalikke seadmeid omavates eriarstiabi osutavates üksustes, on põhimõtteliselt nõutav eelnev kokkulepe kindlustatu ja ravi andva üksuse vahel, tagamaks, et ravi oleks kättesaadav ajal, mil kindlustatu viibib liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik või elukohaliikmesriik.

Nendele kriteeriumidele vastavate raviliikide mittetäielik loetelu on esitatud käesoleva otsuse lisas.

4.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 987/2009 jõustumise kuupäevast.