(1)

Komisjon kiitis 30. juunil 2009 juhtumi C 17/2009 kohta tehtud otsusega K(2009) 5260 (3) (edaspidi „algatamisotsus”) piiratud ajavahemikuks heaks Baden-Württembergi liidumaa ja teiste avalik-õiguslike asutuste kapitalisüsti ja toetusmeetme ettevõtja Landesbank Baden-Württemberg (edaspidi „LBBW” või „pank”) kasuks. Samaaegselt väljendas komisjon nimetatud otsuses kahtlust, kas toetusmeede on vastavuses EL riigiabi eeskirjadega seoses hindamise ja kulude jagamisega, ning algatas ametliku uurimismenetluse.

(2)

Algatamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon palus kõigil huvitatud isikutel esitada oma märkused. Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(3)

Toetusmeetme raames varade hindamise metoodika küsimustes sai komisjon erialast nõu lepingulistelt välisekspertidelt (Duff & Phelps, professor Wim Schoutens), aga ka Euroopa Keskpanga (EKP) erialaekspertidelt.

(4)

9. oktoobril 2009 esitas Saksamaa komisjonile LBBW ümberkorraldamiskava, millele lisati korduvalt täiendavat teavet. Viimased üksikasjad edastati 3. detsembril 2009.

(5)

Komisjoni ja Saksamaa vahel toimus terve rida kohtumisi, lisaks peeti elektroonilist kirjavahetust ja korraldati telefonikonverentse.

(6)

3. detsembril 2009 võttis Saksamaa mitmeid kohustusi seoses ümberkorraldamiskava läbiviimisega.

(7)

LBBW on Saksa liidumaa pank. Panga aktsionärideks on Baden-Württembergi liidumaa ligikaudu 35,5 % suuruse osalusega, Baden-Württembergi Hoiukassade Liit (Sparkassenverband Baden-Württemberg) ligikaudu 40,5 % suuruse osalusega, Stuttgarti linn ligikaudu 19 % suuruse osaga ja Landeskreditbank Baden-Württemberg ligikaudu 5 % suuruse osalusega. Kõik aktsionärid on kas avalik-õiguslikud asutused või kuuluvad riigiomandisse.

(8)

LBBW on üks vähestest vertikaalselt integreeritud liidumaa pankadest. LBBW ja tema tütarettevõtjate põhitegevus on suunatud ettevõtjatele (VKEd ja suuremad ettevõtjad) ja eraklientidele. LBBW pakub erapangandusteenuseid ja tegutseb Stuttgarti linnas hoiukassana. LBBW teisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara finantseerimine ja finantsturgudel kauplemine. Lisaks pakub pank ka teenuseid ja tooteid hoiukassadele.

(9)

LBBW bilanss oli 2009. aasta juuni lõpus 448 miljardit eurot. LBBW ei oma ühelgi siseturul, kus ta tegutseb, üle [> 4] (*1) protsendilist turuosa. Lokaalselt, st põhilises tegevuspiirkonnas on turuosa mõnevõrra suurem. Ärikliendisektoris ulatus see [< 15] protsendini Baden-Württembergis, [< 10] protsendini Saksimaal ja [< 5] protsendini Rheinland-Pfalzis. Erakliendisektoris on LBBW turuosa [< 7] % Baden-Württembergis, [< 2] % Saksimaal ja [< 1] % Rheinland-Pfalzis. Nii Saksamaal üldiselt, aga ka kogu Euroopas, on LBBW turuosa finantsturgudel tähtsusetu.

(10)

Pangale võimaldati kaks toetusmeedet: esimese taseme omavahendite süst 5 miljardi euro suuruses summas ja toetusmeede, millega anti kuni 12,7 miljardi euro suurune garantii kahe struktureeritud väärtpaberi portfelli eest, mille väärtus on kokku 35 miljardit eurot (5). Kõik aktsionärid osalesid vastavalt oma osaluse suurusele nii kapitalisüstis kui ka kaudselt toetusmeetmes.

(11)

Kapitalisüst tehti põhikapitali proportsionaalse suurendamise vormis ning uue põhikapitali dividendide väljamaksmisele anti eelisõigus võrreldes olemasoleva põhikapitaliga. Pank maksab kapitalisüsti eest kokku 10 % suurust hüvitist. Ta plaanib kapitali alates 2013. aastast viies osas tagasi maksta.

(12)

Toetusmeede võimaldati garantiide vormis ning see pakub LBBW-le kaitset kahjude eest ja vähendab seadusega ettenähtud struktureeritud väärtpaberite omakapitalinõuet. Garantiid on kahe eri portfelli tagatiseks.

Esimene, nn ABS-portfell (varaga tagatud väärtpaberite portfell) koosneb struktureeritud toodetest 17,7 miljardit euro väärtuses ning kõnealused tooted on vahetult panga käes. LBBW kannab ABS-portfelli puhul esimese tasandi kahjumi 1,9 miljardi euro ulatuses ja Baden-Württemberg oli nõus tagama teise tasandi kahjumi kuni 6,7 miljardi euro ulatuses. Saksamaa andmetel oli portfelli tegelik majanduslik väärtus 31. märtsil 2009 [15–16] miljardit eurot ja turuväärtus ligikaudu 10,137 miljardit eurot (6). Garantii andmise kaudu toetati kapitali [1–2] miljardi euroga.

Teise, nn SEALINK-portfelli puhul on tegemist 8,75 miljardi euro suuruse laenuga ühele struktureeritud toodete portfelli omavale finantsvahendusettevõtjale. SEALINK-portfelli puhul ulatub esimese tasandi kahjum 2,75 miljardi euroni. See on kaetud Saksimaa garantiiga, mille andmine lepiti kokku siis, kui LBBW võttis üle Saksi liidumaa panga (Sachsen LB) (7). Teise tasandi kahjumi suurusega 6 miljardit eurot võttis üle Baden-Württemberg. Seega ei ole LBBW-l mingeid edasisi kahjuriske. Saksamaa andmetel oli portfelli tegelik majanduslik väärtus 31. märtsil 2009 [12–13] miljardit eurot ja turuväärtus 8,006 miljardit eurot. Garantii andmise kaudu toetati kapitali [2,5–3,5] miljardi euroga.

(13)

Mõlema portfelli turuväärtus kokku on 18,143 miljardit eurot ning nende tegelik majanduslik väärtus on ligikaudu [27–29] miljardit eurot.

(14)

Garantii anti piiramatuks ajaks ja LBBW võib selle üles öelda. LBBW-l on kohustus maksta esialgset tasu, mille aluseks on kapitali toetamine 4,4 miljardi euro suuruses summas, millele rakendatakse intressimäära 7 % aastas. Esimesel aastal ulatub tasu 308 miljardi euroni ning järgmistel aastatel hakkab tasu proportsionaalselt vähenema vastavalt garantiiga tagatud summale ja pärast selle läbivaatamist ümberkorraldamismenetluse käigus.

(15)

Saksamaa on otsustanud kohandada garantiihüvitist järgnevalt. LBBW maksab tagasiulatuvalt 336 miljonit eurot aastas. Sellega suureneb esialgselt ettenähtud hüvitis esimesel aastal 28 miljoni euro võrra. Hüvitis baseerub kahel erineval intressimääral: 6,25 % kapitali toetamise summalt ja 10 % garanteeritava väärtuse sellelt osalt, mis on suurem kummagi portfelli tegelikust majanduslikust väärtusest. Kapitali toetamise summat korrigeeriti 4,476 miljardi euroni.

(16)

Rekapitaliseerimine oli vajalik, et tulla toime 2008. aasta suurte kahjumitega ja katta suuremat kapitalivajadust. Kapitali toetusmeede oli hädavajalik, kuna suurte struktureeritud väärtpaberite portfellide omakapitalinõue tõusis järsult ja 2009. aasta teises kvartalis ei olnud enam võimalik täita seadusega ettenähtud omakapitalinõudeid.

(17)

Ümberkorraldamiskavaga nähakse ette ulatuslikud muudatused LBBW ärimudelis. Eelkõige keskendutakse LBBW regionaalsele põhitegevusele ning sellistele turgudele ja klientidele, kelle puhul on oodata suuremat turuosa ja tugevamat ristmüügiefekti. Kauplemist kapitaliturgudel ja kauplemist panga enda nimel vähendatakse. Üldse tuleb LBBW, mis kujutab endast praegu finantsturgudele ja klientidele keskendunud, finantsteenuseid pakkuvat ning laia teenuste ja toodete valikuga kontserni, ümber kujundada keskmise suurusega äriklientidele ja eraklientidele keskenduvaks kommertspangaks, mis pakub nii oma äri- kui ka hoiukassaklientidele rida ettevõtterahandus- ja valitud investeerimispangandustooteid. LBBW tõmbab oma esindused välismaalt tagasi või vähendab oma esindusi välismaal ning kontsentreerub kindlatele põhiregioonidele Saksamaal.

(18)

Ümberkorraldamine toimub järgmiste juhtmõtete alusel:

(19)

Ümberkorraldatud LBBW-l on viis põhitegevusvaldkonda: ettevõtjad I (keskmise suurusega ärikliendid), ettevõtjad II – suurkliendid), jaemüük (erakliendid), hoiukassad, kinnisvara (kinnisvara finantseerimine) ja finantsturud (kapitaliturg). Peale selle pakub LBBW ka tulevikus ettevõtlusega seotud teenuseid, eriti pangandustehinguid, rahahaldusteenuseid ja väärtpaberiarveldusteenuseid, aga ka teatud hoiukassatooteid. Tegevust välismaal ja esindatust välismaal vähendatakse märgatavalt ja pank keskendub oma äritegevuses kolmele regionaalsele põhiturule: liidumaad Baden-Württemberg, Rheinland-Pfalz ja Saksimaa, kus ta tegutseb liidumaade pankade varasema ühinemise tulemusena.

(20)

Vaatamata praeguses kavas ettenähtud mõõdukale kasvule, mõjutab ümberkorraldamine oluliselt nii LBBW bilanssi kui ka kasumiaruannet, ning seda mitte üksnes nende koostamist, vaid ka kogumahtu silmas pidades. Panga bilanss ja riskiga kaalutud varad vähenevad kuni 2013. aastani mittestrateegilise tegevuse likvideerimise ja osaluste müügi tulemusena võrreldes 2008. aastaga eeldatavasti [25–30] % või [30–35] %. Nimetatud tegevuse täielik likvideerimine vähendab võrreldes 2008. aastaga bilansisummat kokku 182 miljardi euro ehk ligikaudu 41 % võrra ja riskiga kaalutud varasid [80–90] miljardi euro ehk [45–50] % võrra. Umbes [35–45] % bilansisumma vähenemisest ja üle 50 % riskiga kaalutud varade vähenemisest on taandatav krediidiasendustegevusest loobumisele (see on suurel määral seotud toetusmeetmega). Ülejäänud põhitegevusvaldkondades jäävad kärped vahemikku 25–40 %.

(21)

Kokkuvõttes likvideerib LBBW krediidiasendustegevuse, müüb oma osalused, sulgeb suure osa oma välismaistest tütarettevõtjatest ja esindustest, loobub paljudest ettevõtjatele suunatud tooteliinidest, lõpetab hüpoteeklaenude vahendamise, loobub strateegilisest enda nimel kauplemisest ja hoidub keerukamast finantsturutegevusest, piirdub kinnisvara finantseerimisel konkreetsete piirkondade ja valitud objektidega ning keskendub suurkliendisektoris Saksamaa naaberriikidele (8).

(22)

Suure osa LBBW tegevusest moodustab põhitegevus. Osaluste ja tütarettevõtjate arvele langeb kokku vaid umbes [6–8] % panga kõikidest riskiga kaalutud varadest. LBBW on nõustunud oma osalusportfelli märkimisväärselt vähendama. Kõigi ümberkorraldamise käigus müüdavate osaluste arvestuslik väärtus on ligikaudu 4,5 miljardit eurot (31. detsembri 2008. aasta seisuga) ning see on üle 50 % panga osaluste ja tütarettevõtjate arvestuslikust koguväärtusest.

(23)

Oluline osa plaanitavatest müükidest on seotud panga põhitegevusega, eelkõige osalustega kontserni S-Finanzgruppe ettevõtetes (9):

(24)

Ümberkorraldamise käigus koondab LBBW kokku ligikaudu 2 500 peapanga praegusest 10 000 töötajast (täistööajale taandatuna). Ümberkorraldamine ei vähenda eeldatavasti mitte ainult halduskulusid, vaid stabiliseerib ka tulusid, kuna loobutakse ebakindlatest tegevusvaldkondadest.

(25)

Ümberkorraldamise eesmärgiks on saavutada lihtsam ja läbipaistvam ettevõttestruktuur ning selle kaudu haldusele tehtavate kulutuste vähenemine. Riskijuhtimise ja finantskontrolli vajadus väheneb, kuna LBBW loobub tervetest tegevusvaldkondadest ja tooteliinidest, vähendab oma esindusi välismaal ning müüb osalusi ja tütarettevõtjaid.

(26)

Olemasolevad tegevusvaldkonnad tõmmatakse kokku ja hoiukassateenused eraldatakse selgelt teistest tegevusvaldkondadest, et tulemusi saaks läbipaistvamalt esitada. Veel teostamata krediidiasendustegevuse varad suunatakse nn pangasisesesse ümberkorraldamisüksusesse ja neid hakatakse eraldi haldama.

(27)

Ümberkorraldamisega kaasnevad ka olulised muudatused panga üldjuhtimisstruktuuris. Esiteks muudetakse viidet Landesbank Baden-Württembergi kohta seaduses nimetatud avalik-õiguslikule staatusele, rõhutamaks et LBBW hakkab kogu oma tegevuses juhinduma ärijuhtimiskriteeriumitest. See põhimõte sätestatakse ka LBBW põhikirjas, äripoliitikas ja sisemenetlustes. Selleks et tagada, et LBBW-d juhitakse hoolimata avalik-õigusliku staatusega omanikest eraõigusliku äriühinguna, muudetakse LBBW staatus avalik-õiguslikust asutusest aktsiaseltsiks. Õigusliku vormi muutmisel peetakse silmas seda, et aktsiaseltsiks muutmise protsess jõuaks lõpule hiljemalt 2013. aasta detsembriks. Lisaks võetakse 2010. aasta lõpuks üle olulised aspektid vabatahtlikust Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksist.

(28)

Teiseks täpsustatakse uuesti põhikirjajärgsete organite, näiteks üld- või omanikekoosoleku, järelevalvenõukogu ja juhatuse ülesandeid, et saavutada parem läbipaistvus ülesannete jagunemisel. Üld- või omanikekoosoleku volitusi piiratakse vastavalt äriühinguõigusele üldkoosoleku tavapäraste ülesanneteni, eriti teabe saamise õiguse ja kasumi jaotamise otsustamise osas. Tühistatakse muud, ulatuslikumad õigused, mille kaudu on võimalik ettevõtte juhtimist üleliigselt mõjutada. Senisest erinevalt koondub juhatuse järelevalve- ja kontrollifunktsioon edaspidi üksnes järelevalvenõukogu kätte. Järelevalvenõukogu mõju juhatuse otsustele piirdub aga juhtudega, mille puhul on sekkumine nõutav Saksa äriühinguõiguse või krediidiseaduse (Gesetz über das Kreditwesen) kohaselt. Juhatusel on ühene pädevus korraldada igapäevast ja jooksvat äritegevust ning see vähendab omanike või nende esindajate võimalusi ülemääraseks mõjutamiseks.

(29)

Täiendavad mehhanismid vähendavad (poliitilise mõjutamise) võimalusi ja tagavad panga juhtimises eranditult ärijuhtimiskriteeriumide rakendamise. Kooskõlas eelnimetatud ettevõtete üldjuhtimise koodeksiga asendatakse pooled LBBW omanikele eraldatud kohad järelevalvenõukogus, mis praegu koosneb üksnes omanike ja töötajate esindajatest, sõltumatute ekspertide kohtadega. Kõik järelevalvenõukogu liikmed peavad läbima pangandusjärelevalve asutuse poolt hiljuti potentsiaalsetele järelevalvenõukogu liikmetele kehtestatud sobivustesti („fit and proper”). Ümberkorraldamisfaasis, mis kestab 2013. aasta lõpuni, määratakse järelevalvenõukogu esimeheks selle sõltumatu liige. Järelevalvenõukogu praegused komisjonid korraldatakse vastavalt pankade hea juhtimise põhimõtetele ümber riskikomisjoniks ja kontrolli-/bilansikomisjoniks. Komisjonide liikmete kvalifikatsiooninõuded peavad tagama selle, et komisjonid oleks võimelised täitma oma ülesandeid optimaalselt.

(30)

LBBW esitas realistliku ja pessimistliku stsenaariumi alusel koostatud kasumi- ja kahjumikava, mis sisaldas ka tundlikkusanalüüse ja hinnanguid omakapitali tasuvuse kohta. Kasumi- ja kahjumiprognooside kohaselt on LBBW-l 2009. aastal oodata ligikaudu [2] miljardi euro suurust täiendavat kahjumit, 2010. ja 2011. aastal saavutatakse tasakaal ([…] juures) ja 2013. aastal on oodata ligikaudu […] miljardi euro suurust kasumit. Omakapitali tasuvus on 2009. aastal negatiivne, tõuseb aga aeglaselt 2010. aastast 2012. aastani ja muutub esmakordselt kahekohaliseks ([10–12] %) 2013. aastal. Esimese taseme omavahendite suhtarvuks prognoositakse 2009. aastaks ja 2010. aastaks umbes […] % ning see suureneb riskiga kaalutud varade ulatusliku likvideerimise tulemusena järk-järgult [9–10] protsendini. Selle tulemusena on LBBW suuteline riigiabi alates 2013. aastast tagasi maksma.

(31)

Ümberkorraldamiskava tähtsamad arvud ja näitajad on esitatud järgnevas tabelis:

(32)

Tavapäraste turutingimuste stsenaariumi kohaselt tuleb 2009. aasta endiselt raske ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) väheneb finantskriisi jätkumise tõttu. Alates 2010. aastast võib arvestada aeglase paranemisega, mille tulemusel peaks edaspidi olukord nii finantsturgudel kui ka majanduses üldiselt täielikult normaliseeruma. LBBW lähtub sellest, et Saksamaa SKP väheneb 2009. aastal 6,2 % ja suureneb 2010. aastal 1 %; 2013. aastaks ootab pank SKP järkjärgulist suurenemist kuni 2,5 protsendini. Tööpuuduse ennustatav tipp on 2010. aastal, mil töötuse määraks prognoositakse 9,8 %, kõrge tööpuuduse tase püsib veel aastani 2011 ning seejärel hakkab langema, jõudes 2013. aastal 8,3 protsendini. LBBW arvestab ka madala, kergelt tõusva inflatsiooniga, mis jääb oluliselt allapoole EKP inflatsioonieesmärkidest. Hoolimata keskpankade ekspansiivsest rahapoliitikast ja riikide eelarvepuudujäägi suurenemisest eeldatakse, et inflatsioon on tegelikust kasvupotentsiaalist väiksema reaalse majanduskasvu tõttu madal.

(33)

Neile eeldustele tuginedes arvestab LBBW järgmiste mõjutustega oma põhitegevusele. Erakliendisektoris peamiselt väärtpaberitehingutel põhinev tulem jääb endiselt mõõdukaks. Kuna erakliendid keskenduvad tõenäoliselt kindlamatele investeerimisvõimalustele, eelkõige hoiustamisele, siis võivad vahendustasud oluliselt väheneda ja tõenäoliselt ei kasva kuigi kiirelt uuesti. Survet marginaalidele suurendavad tõenäoliselt ka uued õiguslikud nõuded ja toodete suur läbipaistvus. Suuremat kasumlikkust oodatakse seevastu ärikliendisektoris, eelkõige keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Riiklike ja rahvusvaheliste konkurentide osalises tagasitõmbumises näeb LBBW võimalust pakkuda keskmise suurusega ettevõtjatele jaoks kodupanga teenuseid ja eeldab selles valdkonnas 2010. aastal nõudluse kasvu. LBBW eeldab ka, et ristmüük, eriti intressi-, valuuta- ja kaubariskide maandusinstrumentide müük toob kaasa kasumlikkuse paranemise.

(34)

Suurkliendisektoris arvestab LBBW keskmise pikkusega ajavahemikul laenunõudluse kasvuga ning ka kasvava nõudlusega mitte üksnes klassikaliste omakapitali- ja võõrkapitalitoodete, vaid ka bilansi ümberkorraldamismeetmete järele. LBBW finantsturusektor saab praegu kasu ajutistest mõjudest ja erakordselt soodsatest finantseerimistingimustest, mis tulenevad Euroopa Keskpanga poolt soodsatel tingimustel pakutavatest suurtest rahasummadest. Keskmise pikkusega ajavahemikku silmas pidades lähtub LBBW aga sellest, et kõikumiste normaliseerumine finantsturgudel ja majanduslik areng toovad taas kaasa turumahu positiivse arengu. Täpsemalt arvestab ta mõõduka kasvuga struktureeritud kapitaliturutoodete osas ja kapitalituru suurema kasutusega.

(35)

Nende prognooside valguses peab vähenema LBBW sõltuvus oportunistlikust äritegevusest ja suurenema stabiilsete tuluallikate osa. Tururiskid peavad vähenema ja enda nimel kauplemise tulud asenduma vahendustuludega. Senist suhteliselt kõrget krediidiriski kontsentratsiooni on juba vähendatud ja selle vähendamist jätkatakse.

(36)

Pessimistliku stsenaariumi korral kasutatakse 2011., 2012. ja 2013. aasta. arvutustes riskiga kaalutud varade puhul võrreldes tavapäraste turutingimuste stsenaariumiga üle 10 % suuremat määra ning seetõttu on tulemuseks kapitalinäitajad, mis on oluliselt madalamad kui realistliku stsenaariumi puhul. Siiski vastaks pank endiselt seadusega ettenähtud omakapitalinõuetele, kuna tema põhikapital ei langeks ühelgi ajahetkel alla 7 % ja kogu omakapital moodustaks igal aastal vähemalt 10 %. Ettevõttelaenude sektori oodatava kahju hindamiseks tegi pank täiendavad stresstestid, kuna see valdkond võib maailmakaubanduse kokkutõmbumise järel tema põhiturgude klientide ekspordile orienteerituse tõttu eriti raskesti kannatada. Ehkki selline olukord halvendab kapitalinäitajaid veelgi, jääb pangale endiselt piisav kapitalipuhver.

(37)

LBBW kasutab erinevate finantseerimisvahendite kombinatsiooni. Ta finantseerib end peamiselt i) hoiukassade ja muude finantseerimisasutuste, ii) võlakirjade ja muude väärtpaberite, aga ka iii) klientide kohustuste kaudu. Ümberkorraldamiskava ei too pangale kaasa rahastamisraskusi. Iseäranis ei põhjusta kava rahastamisprobleeme seoses riiklikult tagatud võlakirjadega, mis aeguvad 2015. aastal, sest nende aluseks olevaid varasid vähendatakse. Pangal on märkimisväärses koguses keskpanga poolt tunnustatud varasid, mida saab kasutada likviidsusprobleemide korral. Lisaks on likviidsuse juhtimise eesmärgil tehtud analüüsid ja stresstestid näidanud, et pank tuleks oma reitingu järjekordse langetamisega toime ka kehvades tingimustes, ilma et tal tekiks likviidsusprobleeme.

(38)

Saksamaa on kinnitanud, et LBBW viib ümberkorraldamiskava ellu, ning esitanud järgmised tagatised (seoses bilansi ja riskiga kaalutud varade vähendamise ning loovutamistega) ja tegevust reguleerivad kohustused:

„Saksamaa valitsus ja LBBW tagavad LBBW ümberkorraldamise jaoks järgmised struktuurimeetmed:

[…]

Saksamaa valitsus ja LBBW kinnitavad, et LBBW peab kinni järgmistest käitumiskohustustest.

Ettevõtte üldjuhtimisega seotud kohustused

Muud kohustused

(39)

Saksamaa taotleb ümberkorraldamiskava heakskiitmist. Saksamaa ei eita, et tegemist on riigiabi meetmetega. Saksamaa märgib siiski, et meetmed on toetusmeetme eest makstava hüvitise korrigeerimise ja kohustuste esitamise järel siseturuga kokkusobivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b kohase ümberkorraldamisabina.

(40)

Komisjon väljendas algatamisotsuses kahtlust, kas esialgne meede on kooskõlas teatisega langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (12) (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”), eriti hindamise ja kulude jagamise osas. Komisjon oli aga seisukohal, et langenud väärtusega varade teatise nõuded varade abikõlblikkuse, varade haldamise viisi, läbipaistvuse ja avalikustamise ning tagatise eest makstava hüvitise osas olid siiski täidetud.

(41)

Komisjoni kahtlused hindamise osas hõlmasid kasutatavat metoodikat ja LBBW ekspertide prognoose portfellide tegeliku majandusliku väärtuse arvutamisel, kuna viimased ei tundunud komisjonile piisavalt ettevaatlikud. Eelkõige ei olnud piisavalt konservatiivsed prognoosid laenude tagastamata jätmise tõenäosuse, müügitulude, teatavate turgude kinnisvarahindade arengu ja korrelatsioonide osas. Lisaks ei olnud ABS-portfell täies ulatuses tagatud.

(42)

Komisjon väljendas seetõttu kahtlust ka kulude jagamise (sh hüvitise) suhtes, kuna tegeliku majandusliku väärtuse korrigeerimisel oleks iga kord vahetu mõju garantii eest makstava hüvitise hindamisele.

(43)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(44)

Komisjon märkis juba oma algatamisotsuses, et LBBW rekapitaliseerimise ja toetusmeetme puhul on tegemist riigiabiga. Kapitalisüsti abielement on 5 miljardit eurot. Toetusmeetme abisumma vastab langenud väärtusega varade teatise kohaselt vara väärtuse üleandmisväärtuse ja turuhinna erinevusele. Üleandmisväärtus vastab portfelli nimiväärtusele, millest on maha arvatud esimese tasandi kahjum. Lähtudes 18,143 miljardi euro suurusest turuväärtusest (10,137 miljardit eurot ja 8,006 miljardit eurot) ja 27,915 miljardi euro suurusest majanduslikust väärtusest (15,635 miljardit eurot ja 12,280 miljardit eurot), on toetusmeetme puhul abi kogusumma 9,772 miljardit eurot.

(45)

Abisumma mõlema meetme puhul kokku on ligikaudu 14,8 miljardit eurot, mis vastab rohkem kui 9 protsendile LBBW riskiga kaalutud varadest.

(46)

Komisjon võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel otsustada, et abi on siseturuga kokkusobiv, kui see on mõeldud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Komisjon kinnitab, et Saksamaa majandust ohustab endiselt tõsise häire tekkimise võimalus ja et pankade toetamise meetmed on sobilikud selle ohu tõkestamiseks. Abimeetmeid peab seega kontrollima vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b.

(47)

Mõlemad meetmed kiideti algatamisotsusega piiratud ajavahemikuks heaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ning komisjoni asjaomaste teatiste (teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (13) (edaspidi „pangandusteatis”), teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (14) (edaspidi „rekapitaliseerimisteatis”), teatis langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (15) (edaspidi „langenud väärtusega varade teatis”) ja teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (16) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”) alusel. Kuna komisjonil olid jätkuvalt kahtlused seoses toetusmeetme mõjuga konkurentsile, algatas ta uurimise. Seetõttu peab komisjon uurimise praeguses faasis kontrollima, kas tema kahtlused seoses toetusmeetme mõjuga konkurentsile on põhjendatud ja kas piiratud ajavahemikuks võimaldatud toetuse pikendamine ümberkorraldustoetusena on siseturuga kokkusobiv.

(48)

Komisjon kontrollib toetusmeetmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ja langenud väärtusega varade teatise (17) põhjal. Langenud väärtusega varade teatise järgi on meetmete puhul, mis vabastavad panga kohustusest kajastada langenud väärtusega varadest tulenevat kahjumit või võimaliku kahjumiga seotud reserve (või hüvitavad need) ja/või vabastavad omakapitali, tegemist toetusmeetmetega, mille siseturuga kokkusobivust peab kontrollima erikriteeriumide alusel. Kontroll toimub järgmiste kriteeriumide alusel: i) varade abikõlblikkus, ii) läbipaistvus ja avalikustamine, iii) varade haldamine, iv) hindamismeetodi sobivus ja järjepidevus, v) hüvitise ja kulude jagamise asjakohasus ja vi) vajadus esitada ümberkorraldamiskava komisjonile kontrollimiseks.

(49)

Algatamisotsuses jõudis komisjon järeldusele, et LBBW-le võimaldatud toetusmeede vastab kõikidele kriteeriumidele peale hindamismeetodi ja kulude, sh hüvitise jagamise kriteeriumi. Saksamaa suutis komisjoni kahtluse siiski mitmete muutmisettepanekute kaudu suures osas kõrvaldada.

(50)

Uurimise käigus hindas komisjon portfelli komisjonisiseste ja välisekspertide abil. ABS-portfelli tegelik majanduslik väärtus on [14–15] miljardit eurot ja on seega LBBW esitatud väärtusest ligikaudu [1–2] miljardi euro võrra väiksem. SEALINK-portfelli hinnanguline väärtus seevastu vastas tegelikule majanduslikule väärtusele. Sellega on leidnud tõendust komisjoni kahtlused varade abikõlblikkuse hindamise osas.

(51)

Erinevate toetusmeetmete kontrollimise käigus on komisjonile tutvustatud mitmesuguseid meetodeid, mida pangad kasutavad portfellide tegeliku majandusliku väärtuse arvestamiseks. Struktureeritud krediiditoodete puhul on üks võimalus, mille on valinud ka LBBW, hinnata asjaomaste varade puhul vastaspoole riske, korrelatsioone ja laenukahjumit käsitlevaid prognoose stresstesti abil.

(52)

Kontrollides, kas prognoosid olid piisavalt ettevaatlikud, lähtus komisjon muudest juhtumitest, eriti LBBW SEALINK-portfellist ja kolmandate isikute tehtud uurimistest. Seejuures võeti iga varaklassi puhul aluseks erinevad eeldused. Selleks et teha kindlaks kõnealuste eelduste mõju ABS-portfellile, palus komisjon LBBW ekspertidel nende eelduste põhjal uuesti hinnata mahuga kaalutud juhuslikku, 40 positsioonist koosnevat valimit, aga ka viit suuremat positsiooni.

(53)

Stresstesti eelduste rakendamine andis struktureeritud krediidisummade „joastruktuuri” (ingl waterfall structure) tõttu väga erinevaid tulemusi. Mõningate varaklasside, näiteks Ühendkuningriigis antud nõuetele mittevastavate laenude puhul, oli portfellide struktuur eriti lihtne. Portfellide tegelik majanduslik väärtus oli seetõttu isegi ettevaatlike eelduste korral turuväärtusele väga lähedal, kuigi reeglina on selliste portfellide turuväärtus nimiväärtusest väiksem. Hoopis teisiti oli asi hüpoteegiga tagatud kommertsväärtpaberite (ingl Commercial Mortgage-Backed Securities) ja hüpoteegiga tagatud kommertsobligatsioonide (ingl Commerical Mortgage Obligations) teatavate osade puhul. Nende varaklasside puhul oli kõige rohkem vastuolusid nii mõlema LBBW portfelli vahel kui ka teiste juhtumitega võrreldes. 1 559 miljoni euro suuruse nimiväärtusega koguvalimi valikulisel hindamisel saadi uusi, ettevaatlikke eeldusi kasutades tulemuseks 143 miljoni euro suurune erinevus võrreldes LBBW ekspertide teatatud hinnaga, mis arvutati tavapäraste turutingimuste stsenaariumi alusel..

(54)

Potentsiaalset mõju kogu portfellile hindas komisjon ekstrapoleerimise teel. Seejuures võttis ta arvesse valimi paljusid kvalitatiivseid aspekte, et vältida teatavate mõjude ebaproportsionaalset tugevnemist. Sõltuvalt ekstrapolatsiooni meetodist ja parandustegurist jääb eeldatav kahjum vahemikku 2,9–4,3 miljardit eurot.

(55)

Jättes arvesse võtmata teatavaid portfellispetsiifilisi omadusi, millel võib portfelli tasandil olla põhjendamatu negatiivne mõju, leidis komisjon, et tasakaalustatud kontrolli korral on kogu portfelli eeldatav kahjum [3–4] miljardit eurot. Seega on selle tegelik majanduslik väärtus [14–15] miljardit eurot, st [1–2] miljardit eurot meetmest teatamise dokumendis kajastatust madalam.

(56)

Langenud väärtusega varade teatise järgi peavad pangad nii palju kui võimalik ise kandma varade väärtuse vähenemisega seotud kulud. Seetõttu tuleb varad anda üle sellise hinnaga, mis vastab nende tegelikule majanduslikule väärtusele või on sellest madalam. Selleks tuleb varad esmalt nende tegeliku majandusliku väärtuseni alla hinnata või garantii puhul lisada esimese tasandi kahjumi klausel, mille kohaselt vastab abisaava panga kantava esimese tasandi kahjumi suurus arvestusliku väärtuse ja tegeliku majandusliku väärtuse erinevuse suurusele.

(57)

Käesoleval juhul anti toetusmeede, ilma et ABS-portfelli väärtust oleks eelnevalt alandatud selle tegeliku majandusliku väärtuseni. LBBW nõustus kulude nõuetekohase jagamise tagamiseks kandma esimese tasandi kahjumi ning katma seega garantiiportfelli esmakahjumi 1,9 miljardi euro ulatuses; vahepeal on nimetatud summa täies ulatuses maha kantud.

(58)

Võrreldes panga esialgse hinnanguga korrigeeris komisjon oma kontrolli tulemusena ABS-portfelli tegeliku majandusliku väärtuse [1–2] miljardi euro võrra madalamaks ning seetõttu ei kata ABS-portfelli eeldatavaid kahjusid enam ei eelnev allahindamine ega piisavalt suur summa esimese tasandi kahjumi hüvitamiseks. Selleks et tagada meetmete vastavus riigiabi eeskirjadele langenud väärtusega varade teatise tähenduses, tuleb teha täiendav allahindamine, mille puhul võetakse arvesse tegeliku majandusliku väärtuse vähenemist, või varade garantii korral tuleb üleandmisväärtust (st kahjumi kandmise kohustuse piirmäära) korrigeerida tegeliku majandusliku väärtuseni. Selline allahindamine ei oleks käesoleval juhul olnud finantsaruandlusest tulenevalt võimalik ilma tehingu struktuuri muutmata, kuna struktureeritud väärtpaberid on toetusmeetmete kaudu võimalike kahjude vastu kaitstud.

(59)

Järelikult on portfelli üleandmisväärtus kõrgem kui tegelik majanduslik väärtus. Juhul kui risk võetakse üle tegelikust majanduslikust väärtusest suuremas summas, ei ole langenud väärtusega varade teatises kehtestatud kulude eelneva jagamise kriteerium täidetud. Seega on ka toetusmeetme abielement suurem ja see kiidetakse heaks vaid juhul, kui meetmega on seotud sätted, mis võimaldavad sellise lisatoetuse tagasimaksmist hiljem (näiteks konkreetse tagastusmehhanismi kaudu), või kui meetmega kaasneb põhjalik ümberkorraldamine (vt langenud väärtusega varade teatise punkt 41 ja jagu 5.2).

(60)

Tagastusmehhanismi puhul maksab abi saanud pank kõrgemast riski ülevõtmisest saadud eelise hiljem tagasi, st tagasi tuleb maksta kogu garantiiga tagatud summa, mis ületab tegeliku majandusliku väärtuse. Juhul täielik kui tagasimaksmine ei ole võimalik, tuleb võtta ulatuslikud kompensatsioonimeetmed.

(61)

Garantii puhul võib tagasimaksmine toimuda tegelikku majanduslikku väärtust ületavalt summalt makstava piisava hüvitise kaudu. Käesoleval juhul makstakse 1,5 miljardi euro suuruse garantii eest hüvitist 10 % aastas. Selle summaga kaetakse nii kapitalitoetusest saadud eelis garanteeritud 1,5 miljardi euro puhul (praegune hüvitusmäär on 6,25 %) kui ka hüvitise suurendamine 3,75 % (hüvitise kogusumma on seega 56,25 miljonit eurot aastas) (18).

(62)

Esmapilgul võib hüvitise suurendamine näida tühine. Tuleb aga arvesse võtta, et nagu juba märgitud, tuleb riiklik garantii tulevaste kahjude korral arvesse alles siis, kui 1,9 miljardi euro suurune esimese tasandi kahjum on kantud. Seega on ebatõenäoline, et garantii võetakse kasutusele enne, kui Baden-Württembergi liidumaa on riigiabi andjana moodustanud LBBW poolt makstavatest tasudest ulatuslikud reservid sellelaadsete maksete jaoks (19). Kuna pole teada, millal komisjoni prognoositud kahjumid võivad tekkida, võib juhtuda, et tasudest piisab kõigi võimalike kahjumite katmiseks. Hüvitise suurendamine aitab seega kõrvaldada komisjoni esialgseid kahtlusi kulude jagamise osas. Lisaks peaksid panga kavandatava ümberkorraldamise ulatus ning kompensatsioonimeetmed olema piisavad, et kompenseerida ettenähtud tagasimaksete tegemisel tekkivaid raskusi. Komisjoni kahtlused seoses kulude jagamisega õnnestus seega kõrvaldada.

(63)

Kuna SEALINK-portfelli tegelik majanduslik väärtus leidis kinnitust, ei ole kohanduste tegemine käesolevaga vajalik.

(64)

Komisjon jõudis algatamisotsuses järeldusele, et abi saava panga makstav hüvitis arvestab piisavalt sellist tulevaste kahjude riski, mis ületab langenud väärtusega varade teatise kohaselt tegelikus majanduslikus väärtuses väljendatavat riski. Hüvitise arvutamisel võeti aluseks intressimäär, mis oleks võetud aluseks ka vastava rekapitaliseerimise puhul, kusjuures määravaks elemendiks oli vastavalt langenud väärtusega varade teatisele toetuse mõju omakapitalile.

(65)

Seoses toetuse mõjuga omakapitalile tuleks siiski vähendada hüvitist 0,75 % võrra, st 6,25 protsendini aastas. Seadusega ettenähtud omakapitalist peavad vähemalt 50 % moodustama esimese taseme omavahendid. Kehtivate eeskirjade (20) kohaselt ei tohi teise taseme omavahendite väärtus ületada 100 % esimese taseme omavahendite väärtusest. See tähendab, et omakapital võib seadusega ettenähtud nõuetele vastamiseks koosneda 50 % ulatuses esimese taseme omavahenditest ja 50 % ulatuses teise taseme omavahenditest. Kuna vastavalt Euroopa Keskpanga 20. novembri 2008. aasta soovitusele rekapitaliseerimismeetmete kohta on esimese ja teise taseme omavahendite väärtuse vahe 1,5 %, on asjakohane hüvitise väärtust 150 baaspunkti võrra alandada (21). Kui rekapitaliseerimisteatise järgi võib 7 % suurust hüvitist käsitleda asjakohasena esimese taseme omavahendite eest ilma likviidsussüstita, siis tuleb teise taseme omavahendite eest tasuda 5,5 % suurust hüvitist. Mõlema hüvitismäära keskmine on 6,25 %.

(66)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal peab LBBW seoses toetuse 4,476 miljardi euro suuruse mõjuga omakapitalile maksma hüvitist 6,25 % ehk 279,75 miljonit eurot aastas. Koos 56,24 miljoni euro suuruse tagasimaksesummaga ulatub hüvitissumma 336 miljoni euroni aastas, mis on eespool kirjeldatud aspekte arvestades proportsionaalne.

(67)

Komisjon peab kontrollima kõigi seniste päästemeetmete jätkumist ümberkorraldusabina. Ümberkorraldamisabi siseturuga kokkusobivuse kontrollimine toimub komisjoni ümberkorraldamisteatise alusel ning finantskriisi taustal. Isegi kui varasemate otsuste puhul arvestati ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (22) selgitas komisjon ümberkorraldamisteatise punktis 49, et kui komisjonile teatatakse abist 31. detsembril 2010 või enne kõnealust kuupäeva, kohaldatakse pankade ümberkorraldamise kontrollimisel mitte ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, vaid ümberkorraldamisteatist.

(68)

Seoses ümberkorraldamise vajalikkuse ja ulatusega tuleb märkida, et ümberkorraldamisteatises ei ole kindlaks määratud, millistel tingimustel peab pank esitama ümberkorraldamiskava, ning seetõttu lähtutakse varasematest teatistest. Komisjon on seisukohal, et LBBW vajab ulatuslikku ümberkorraldamist, kuna riigiabi hoiab ära panga sulgemise pangandusjärelevalve poolt ja selle suurus vastab rohkem kui 2 protsendile panga riskiga kaalutud varadest. See seisukoht on kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 4 ja langenud väärtusega varade teatise punktiga 55.

(69)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt peab ümberkorraldamiskavas olema esiteks selgitatud, et abi saava panga ümberkorraldamine aitab kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastumisele. Teiseks peab riigiabi suurus piirduma hädavajalikuga ja nii abi saav pank kui ka tema aktsionärid peavad osalema ümberkorraldamises võimalikult suurel määral oma vahenditega. Tuleb rakendada meetmeid, et piirata abisaaja turuvõimu kunstlikust toetamisest tekkivaid konkurentsimoonutusi ja tagada pangandussektori konkurentsivõime. Selgitamist vajavad ka järelevalve ja menetlusega seotud küsimused.

(70)

Panga ümberkorraldamiskava konkurentsiõiguslikult hinnates veendub komisjon panga suutlikkuses taastada pikaajaline elujõulisus ilma riigiabita (ümberkorraldamisteatise punkt 2).

(71)

Ümberkorraldamisteatise kohaselt on pikaajaline elujõulisus tagatud, kui ümberkorraldatud pank suudab omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. See tähendab, et pank peab suutma katta kõik kulud ja tagada oma riskiprofiili arvestades omakapitali piisava tasuvuse. Pikaajaline elujõulisus tähendab lisaks, et kogu riigiabi makstakse teatava aja jooksul tagasi, nagu nähti ette abi andmise ajal, või et selle eest makstakse tasu tavapärastel turutingimustel, tagades nii, et lõpetatakse igasugune täiendava riigiabi andmine. Elujõulisuse taastamine tuleb saavutada ettevõttesiseste meetmete abil ja usaldusväärse ümberkorraldamiskava alusel. Lisaks tuleks ümberkorraldamiskavas selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas on võimalik panga probleeme kõrvaldada. Ümberkorraldamine nõuab loobumist sellistest tegevusvaldkondadest, milles võib keskmise pikkusega ajavahemikul püsida struktuuriline kahjum.

(72)

Saksamaa esitatud ümberkorralduskava alusel LBBW poolt algatatud ümberkorraldamine näib LBBW elujõulisuse taastamise seisukohast asjakohane. Ümberkorraldamiskavas arvestatakse esimese taseme omavahendite suhtarvuga [9–11] % ja omakapitali tasuvusega [10–12] %. Need näitajad on isegi eriti rasketes tingimustes kõrgemad seadusega ettenähtud tasemest ja vastavad turu ootustele sellise riskiprofiiliga panga suhtes nagu seda on LBBW. Ümberkorraldamiskava kohaselt on LBBW suuteline katma kõik oma kulud ja alustama riigiabi tagasimaksmist 2013. aastal. Võimalike finantseerimisprobleemide kohta tõendid puuduvad. LBBW likviidusus on kriisi vältel osutunud stabiilseks ja panga käsutuses on endiselt piisav likviidsusreserv. Tulevasi finantseeringuid ja finantseerimiskulusid on kontrollitud.

(73)

Isegi pessimistliku LBBW stsenaariumi rakendumisel ei vajaks pank edasist abi. Esimese taseme omavahendite suhtarv ei langeks ümberkorraldamise ajal alla 7,0 % ja oleks 2013. aastal [9–10] %, kuid omakapitali tasuvus jääks siiski vaid [6–7] % juurde. Ka riskikulude ja riskiga kaalutud varade edasise suurenemise korral vastaks pank ikka veel omavahendite suhtes kehtestatud seadusenõuetele.

(74)

LBBW ärimudeli muutmine aitab otsustavalt kaasa elujõulisuse tegelikule taastamisele. LBBW tuleb ümber kujundada keskmise suurusega äriklientidele ja eraklientidele keskenduvaks kommertspangaks, mis pakub teatavatele klientidele (äri- ja hoiukassakliendid) rida ettevõtterahandus- ja valitud investeerimispangandustooteid. Pank peab pakkuma hästi sissetöötatud tooteid, mida saab kasutada suur hulk kliente (sealhulgas näiteks pikaajalisi kodupangateenuseid). See peaks looma tugeva baasi soliidsele kommertspangandusele ja aitama kaasa oportunistlike kapitaliturutehingute lõpetamisele.

(75)

Ümberkorraldamiskava usaldusväärsust kontrollis komisjon LBBW seniste majandustulemuste ja LBBW värskemate aruannete (sealhulgas juhtimisinfosüsteemist saadud tulemuste ja riskijuhtimisaruannete) alusel. Lisaks tugines komisjon pädeva järelevalveasutuse riskihindamistele, mis tehti vastavalt ELi asjaomastele eeskirjadele, aga ka reitinguagentuuride aruannetele. Kontrolliti planeerimise ja tausteelduste ühilduvust värskeimate majandusprognooside ja komisjoni poolt riigiabi juhtumite käsitlemisel varem kasutatud stsenaariumitega.

(76)

Ümberkorraldamiskavas võetakse arvesse olemasolevat asjakohast teavet ja nenditakse, et tulevase arengu kohta on võimalik teha järeldusi vaid piiratud määral. Eeldused riskide edasise arengu, majandustulemuste ja kapitalibaasi osas näivad piisavalt pessimistlikud. Suurest ja suhteliselt kontsentreeritud krediidimahust tulenevad riskid, mis on suuruse poolest struktureeritud väärtpaberitesse tehtud investeeringute järel teisel kohal, on toetusmeetme kaudu piiratud ja neid on seega piisavalt käsitletud. Ülejäänud varadega seotud riskide ja krediidiriskide puhul ootab LBBW 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga riskijuhtimise tunduvat paranemist. Riskikulud hakkavad alanema alates 2010. aastast ja jõuavad tavapärasele tasemele 2013. aastaks. Sellegipoolest on oodata, et LBBW riskikulud jäävad ka normaliseerunud tingimustes varasemast kaks korda kõrgemaks ja vastavad konkurentide riskikuludele.

(77)

Ümberkorraldamiskavas ei eeldata siiski mitte kiiret taastumist, vaid pigem riskide ja laenukahjumite olulist suurenemist. Ümberkorraldamiskavas arvestatakse neid aspekte nii süvendatud riskijuhtimise kui ka rangemate omakapitalinõuetega, mis on tingitud riskimigratsioonist ja suuremast laenukahjumist. Selline tulemus on saadud nii LBBW riskijuhtimis- kui ka laenuosakondade ühiste arvutuste tulemusena ja kõnealune tulemus on kombinatsioon mudelipõhistest arvestustest ja ekspertide hinnangutest. Kui mudelitest nähtub pigem aeglane taastumine ja vastupidiselt ekspertide hinnangutele lähtutakse suuremast krediidikahjumi tõenäosusest, siis ekspertide arvamuse kohaselt on mudelites hinnatud tagasimaksmata laenudest tingitud kahju liiga kõrgeks. Mõlema poole andmeid korrastati vastavalt. Lisaks tõendavad nii võrdlused varasemate juhtumitega kui ka kava tegelike väärtuste võrdlus suurt sidusust konjunktuuri- ja majandusnäitajatega ning viitavad sellele, et kava koostamisel on arvestatud majanduslanguse mõju.

(78)

Ümberkorraldamiskavast selgub veel, et uute tehingute ja laenude riskikulud kujunevad senisest oluliselt madalamaks, sest ümberkorraldamine toob kaasa riskide olulise vähenemise ja põhitegevusvaldkonna laenukvaliteet paraneb. Nii ei investeerita edaspidi enam struktureeritud väärtpaberitesse. Kõige kõrgema riskiastmega portfellidele anti toetusmeetmeid, mida võib komisjoni kontrollitulemuste kohaselt hinnata piisavateks. Seetõttu ei ole seoses kõnealuste portfellidega oodata edasisi kahjusid. LBBW ootab ümberkorraldamisfaasis siiski riskikulude suurenemist ning lähtub sellest, et need kulud on senistest riskijuhtimiskuludest kõrgemad. Prognoosid laenuriski arengu kohta on ettevaatlikud.

(79)

Ehkki laenukohustuste täitmatajätmisest tingitud kahjumi prognoos on konservatiivne, hinnatakse laenukohustuste täitmatajätmise tõenäosust, eriti äriklientide puhul, komisjoni arvestusest madalamaks. LBBW suutis aga tõendada, et prognoositud kahjum on suurem minevikus (Saksamaa viimase majanduslanguse ajal) tekkinud kahjumist ja vastab mis tahes teise samale kliendirühmale suunatud panga prognoosile. Lisaks tõi pank esile oma äriklientide finantssuutlikkust võrreldes teiste Euroopa ettevõtjatega ning toonitas kodupangasuhetest tulenevaid eeliseid. Peale selle tõendas ta, et kahjumi prognoos selle LBBW kogu laenuriski seisukohast olulise turusegmendi puhul vastavad konkurentide samasugustele prognoosidele.

(80)

Teatav ebakindlus valitseb tururiski arengu osas, ehkki kõige suurema riskitegurina käsitletud investeeringud struktureeritud väärtpaberitesse lõpetatakse. Lisaks vähendatakse oluliselt kauplemist panga enda nimel ja väärtpaberiarvelduste valdkonna tegevus suunatakse varahaldusele ja kliendikesksetele tehingutele. Peale selle vähendatakse kaubeldavate toodete kogupakkumist ja nende keerukust. Seega arvestatakse ümberkorraldamiskavas tururiskiga vajalikul määral.

(81)

Järgmine oluline aspekt on kulude areng. LBBW lähtub sellest, et ta on suuteline halduskulusid 25 % võrra kärpima. Neid prognoose võib pidada usutavateks, kui arvestada, et ümberkorraldamiskavas nähakse ette töökohtade vähendamine umbes 20 % võrra ning kärped nii struktuuri, tegevusvaldkondade kui ka toodete puhul.

(82)

LBBW ootab hoolimata varade ja tegevusvaldkondade olulisest vähendamisest tulude puhul vaid väikest langust võrreldes varasemaga. Ehkki riskiga kaalutud varasid vähendatakse 30 %, hinnatakse saadavat tulu 87 protsendile 2009. aasta tulust. Tulude struktuur muutub, kuna äriklienditehingutest saadav tulu suureneb. Samal ajal lähtutakse sellest, et panga finantsturutegevusest saadakse endiselt tulu, ning seega asendub panga enda nimel kauplemisest saadav tulu tasudest saadava tuluga. Üldiselt eeldatakse stabiilse ja turuhindade kõikumisest vähem mõjutatud tulubaasi kujunemist.

(83)

Ümberkorraldamiskavas tuleb selleks, et vastata panga elujõulisuse taastamise osas ümberkorraldamisteatise tingimustele, selgitada panga raskuste põhjusi ja panga enda nõrku külgi ning kirjeldada üldjoontes, kuidas on võimalik ümberkorraldamismeetmete abil panga probleeme kõrvaldada. Komisjoni arvamuse kohaselt on LBBW ümberkorraldamiskava puhul see nõue täidetud, kuna kavaga nähakse ette loobumine ülemäära mahukast krediidiasendustegevusest, nõue, et LBBW vähendaks oma finantsturutegevust nii mahu kui ka keerukuse osas ja tõmbaks kokku oma välisesindusi, et keskenduda oma põhipädevusele, milleks on peamiselt regionaalsete turgude erakliendid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(84)

Ümberkorraldamiskavas peab arvesse võtma ka ettevõtte üldjuhtimise tegelikke ja potentsiaalseid nõrku külgi. Komisjon leiab, et ümberkorraldamiskavaga nähakse ette põhjalikud muudatused nii õiguslikus vormis kui ka ettevõtte üldises juhtimisstruktuuris ning vähendatakse seega LBBW aktsionäride põhjendamatut sekkumist ja tagatakse parem kontroll kogu ettevõtte üle.

(85)

Rakendatavate meetmetega tagatakse, et LBBW ei eristu oma konkurentidest ei põhikirja, tegevuspoliitika, sisemenetluste ega ka põhikirjaliste organite ülesannete ja koosseisu poolest. Piisavad kaitsemeetmed on võetud selleks, et vältida äritegevust käsitlevate otsuste tegemist muudel kui majanduslikel kaalutlustel. Peale selle parandatakse oluliselt ettevõtte üldjuhtimise kvaliteeti. Lisaks on erinevate organite (omanike koosolek, järelevalvenõukogu ja juhatus) ülesanded selgemalt ja järjepidevamalt üksteisest eraldatud; sõltumatute ekspertide järelevalvenõukogusse kaasamise ja liikmete sobivustestide korraldamise kaudu suureneb järelevalvenõukogu professionaalsus.

(86)

Seega on pank ja tema aktsionärid leppinud kokku sellises ettevõtte üldjuhtimise raamistikus, mis vastab täielikult eraettevõtluse nõuetele, ja näinud ette (vabatahtliku) Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksi kasutuselevõtu. Peale selle lisatakse ettevõtjat Landesbank Baden-Württemberg käsitlevasse seadusesse ja LBBW põhikirja ärijuhtimispõhimõtete range järgimise nõue.

(87)

Senine esindajate koosolek on oma laialdaste volituste tõttu potentsiaalne põhjendamata sekkumise allikas ja kujundatakse seetõttu ümber üld- või omanike koosolekuks, millel puuduvad täiendavad sekkumisvõimalused. Ettevõtte juhtkonna ja järelevalvenõukogu ülesannete ja vastutusvaldkondade vahel tehakse selget vahet. Järelevalvenõukogu koosneb vastavalt Saksamaa ettevõtete üldjuhtimise koodeksile ühest kolmandikust sõltumatutest liikmetest. Kõigi liikmete suhtes kehtivad Saksamaa Föderaalse Finantsjärelevalveameti (BaFin) kehtestatud sobivuskriteeriumid, mille kohaldamise eesmärk on tagada, et järelevalvenõukogu uutel liikmetel oleks vähemalt minimaalne pädevus. Ümberkorraldamise ajal täidab järelevalvenõukogu presidendi ülesandeid üks sõltumatutest liikmetest. Kontrolli-/bilansikomisjon ja riskikomisjon vastavad pankade hea juhtimise põhimõtetele ja nende liikmete suhtes kehtivad veelgi karmimad sobivuskriteeriumid. Eesmärgiga anda ettevõtte üldjuhtimise raames tehtavatele muudatustele püsiv iseloom, muudetakse LBBW avalik-õiguslikust asutusest aktsiaseltsiks.

(88)

Sellest tulenevalt muudetakse või on juba muudetud riskijuhtimiskontseptsioone ja -menetlusi, et vähendada ka edaspidi selliste otsuste hulka, mis käsitlevad riski ülevõtmist, kuid ei vasta täielikult ärijuhtimispõhimõtetele. Nende meetmetega tagatakse võimalikkuse piirides, et ettevõtte üldjuhtimine ei ohustaks panga tulevast elujõulisust.

(89)

Puuduvad tõendid selle kohta, et LBBW jätkab tegevust valdkondades, mis võiksid jääda keskmise pikkusega ajavahemikul kahjumisse või millest tuleneksid pangale sellised riskid, mis ei vasta panga riskijuhtimise kvaliteedile või panga omakapitalivarule. Krediidiasendustegevus lõpetatakse täielikult, olemasolevad portfellid likvideeritakse, panga enda nimel kauplemist vähendatakse oluliselt ja laenuriski, eriti LBBW põhitegevusvaldkondades avalduva kontsentratsiooniriski suhtes kohaldatakse tugevamat kontrolli ning ka riski vähendatakse olulisel määral. Üldiselt muutuvad LBBW tulu- ja riskiprofiilid läbipaistvamaks ja lihtsamaks.

(90)

LBBW on kriisist õppinud ning teinud oma äristrateegias ja riskijuhtimises rea muudatusi, mis muudavad ta tulevikus vähem haavatavaks. Muudatuste kuuluvad eelkõige keskendumine sellistele tegevusvaldkondadele, milles pangal on eripädevus ja milles tal on pikaajalised krediidisuhted, ning kontsentratsiooniriski vähendamine.

(91)

Üldjoontes on LBBW ümberkorraldamiskava sobiv panga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks.

(92)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 3 peab abi piirduma vajaliku miinimumiga ja abisaaja peab osalema ümberkorraldamiskuludes asjakohase omapanusega. Ümberkorraldamiskavast selgub, et LBBW näeb kooskõlas ümberkorraldamisteatisele ette kulude asjakohase jaotuse ning väldib sellega moraalseid riske.

(93)

Ümberkorraldamiskava ei sisalda selliseid elemente, mis võiksid viia oletuseni, et abi suurus ületab elujõulisuse taastamiseks vajalike kulutuste suuruse. Saadud abi on vajalik, et tagada LBBW-le tavapäraste turutingimuste korral piisav kapitalipuhver ja ebasoodsamate turutingimuste korral suutlikkus täita seadusega ettenähtud omakapitalinõuded. Rohkem kapitali ei ole LBBW saanud.

(94)

Peale selle on ressursside nappuse ja Saksamaa poolt kinnitatud vara omandamise keeluga välistatud, et ettevõtte osade ostmiseks või uute investeeringute tegemiseks saaks kasutada riigi vahendeid.

(95)

LBBW kannab osa oma ümberkorralduskuludest, nagu seda nähakse ette ümberkorraldamisteatise punktiga 24, makstes kapitalisüsti ja toetusmeetme eest nõuetekohast hüvitist.

(96)

Lisaks annab LBBW ümberkorraldamisse panuse ulatuslike võõrandamiste (sealhulgas oma ärimudeli seisukohast vajalike üksuste müügi) kaudu.

(97)

Kuna aktsionärid on vastavalt oma osaluse suurusele paigutanud panka kapitali, siis on kulud vähemalt aktsionäre silmas pidades nõuetekohaselt jaotatud.

(98)

Ka madalama astme kapitaliomanikud panustavad LBBW ümberkorraldamisse esimese ja teise taseme instrumentide kupongide teenindamiseks vajalike reservide likvideerimise keelu tõttu. Ümberkorraldamiseteatise punkti 26 kohaselt ei tohi pank kasutada riigiabi hüvitise maksmiseks omavahendite eest, kui puudub piisav kasum. Saksamaa on lubanud, et järgmise kolme aasta jooksul teenindatakse kapitaliinstrumente vaid juhul, kui selleks ei ole vaja likvideerida reserve. Sellega on tagatud, et hüvitist omavahendite eest makstakse vaid piisava kasumi korral ja riigiabi ei kasutata aktsionäridele maksete tegemiseks.

(99)

Ümberkorraldamisteatise punkti 4 kohaselt on abist tingitud konkurentsimoonutuste piiramise meetmetel oluline roll, sest nende eesmärk on ära hoida ülemääraste riskide võtmisest ja ebakindlatest ärimudelitest tulenevate konkurentsimoonutuste jätkumine. Sellised meetmed peavad olema kohandatud nende turgude konkreetsetele probleemidele, kus abi saanud pank peale ümberkorraldamist tegutseb. Meetmete liik ja laad peavad lähtuma kahest kriteeriumist: esiteks abi suurusest ning abi andmise tingimustest ja asjaoludest ning teiseks selle turu või nende turgude omadustest, kus abi saanud pank tegutseb.

(100)

Komisjon hindab kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktiga 31 abisumma suurust ja sellest tulenevaid konkurentsimoonutusi, võttes arvesse riigiabi summa suurust absoluutväärtuses ning hinnates selle suhet panga riskiga kaalutud varadesse. Abisumma suurus on käesoleval juhul 14,8 miljardit eurot ning see hõlmab 5 miljardi euro suurust rekapitaliseerimist ning 9,8 miljardi euro suurust kapitalitoetust. Meetmete elluviimise korral moodustab abisumma üle 9 % riskiga kaalutud varade väärtusest. Meetmete kapitaliekvivalent on [40–50] % LBBW omavahenditest (30. juuni 2009. aasta seisuga). Kuna abisaaja on seega saanud abi suures summas, on vajalik rakendada ulatuslikke meetmeid, et piirata abist tingitud konkurentsimoonutusi.

(101)

Riigiabist tulenevate konkurentsimoonutuste piiramise meetmete ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lisaks silmas pidada ka abi saanud panga omapanuse suurust ja kulude jaotust. Seoses sellega, et eespool kiideti heaks nii panga omapanuse suurus kui ka kulude jaotus, puudub vajadus ulatuslike lisameetmete järele. Edasiste konkurentsimoonutuste piiramiseks on Saksamaa lubanud võtta struktuurimeetmeid ja pidada kinni tervest reast tegevust reguleerivatest kohustustest.

(102)

Struktuurimeetmete ühe osana vähendab LBBW mittestrateegilistest tegevusvaldkondadest loobumise ja osaluste müügi kaudu oma bilansisummat kokku 41 % võrreldes 2008. aasta bilansisummaga (31. detsembri 2008. aasta seisuga). Asjaomaseid riskiga kaalutud varasid vähendatakse [40–60] %.

(103)

Ette on nähtud suure hulga Saksamaal ja välismaal asuvate tütarettevõtjate võõrandamine, aga ka selliste äriühingute osaluste müük, mis on Saksamaa avalik-õiguslike krediidiasutuse ühises omanduses ja millel on suur tähtsus avalik-õiguslike krediidiasutuste koostöö seisukohast. LBBW on nõustunud oluliste kärbetega oma osalusportfellis. Muu hulgas võõrandatakse ka LBBW ainuke tütarettevõtja, kes võib välja anda […] […], samuti LBBW põhitegevusüksused (täpsemalt osalused kontserni S-Finanzgruppe ettevõtetes) ning LBBW Euroopa tütarettevõtjad […] ja LBBW Luxembourg, kes teenindavad Saksa põhikliente väljaspool Saksa turge. Saksamaa lubadusel hoolitseb LBBW selle eest, et loovutatavate üksuste väärtust ei vähendata klientide ja töötajate ülemeelitamisega. Võõrandamiste täielikku ja nõuetekohast läbiviimist jälgib ja kontrollib jooksvalt ning põhjalikult piisavalt kvalifitseeritud ekspert (usaldusisik). Võõrandamine peab toimuma hiljemalt ümberkorraldamise lõpuks. Vastasel juhul nimetatakse ametisse loovutamise eest vastutav usaldusisik, kes hakkab tegelema […] võõrandamisega.

(104)

Vähendamiste puhul moodustab olulise osa krediidiasendustegevusest loobumine.

(105)

Lisameetmete rakendamine muude konkurentsiõiguslike kahtluste kõrvaldamiseks seoses nende turgude omadustega, kus pank peale ümberkorraldamist tegutseb (vt ümberkorraldamisteatise punkt 32), ei ole vajalik. Selle põhjuseks on ümberkorraldatud panga piiratud turupositsioon. LBBW-l on tugev turupositsioon üksnes oma põhilises tegevuspiirkonnas Baden-Württembergis. Tema süsteemne tähendus ei seisne mitte tugevas positsioonis sisemaise laenuandjana, vaid struktuurilises seotuses teiste pankade ja institutsiooniliste investoritega. Seetõttu puudub vajadus võtta täiendavaid meetmeid, et tagada või taastada konkurentsivõimeline turg. Komisjoni hinnangul on positiivne asjaolu, et LBBW näeb võõrandamisi ette ka oma põhiturgudel. Põhiliste tegevusvaldkondade kavandatud vähendamine avab konkurentidele LBBW põhilistes tegevuspiirkondades suuremaid ärivõimalusi ja seda võib seetõttu vaadelda põhjaliku ümberkorraldamise ühe elemendina.

(106)

Lisaks kirjeldatud ulatuslikele struktuurimeetmetele on LBBW lubanud täita mitmesuguseid tegevust reguleerivaid kohustusi. Need kohustused lähevad kaugemale lubadusest hoiduda agressiivsest turundusest. Saksamaa on lubanud, et LBBW ei tohi kolme aasta vältel pakkuda oma põhiturgudel (st keskmise suurusega äriklientide ja eraklientide sektoris) soodsamaid hindu, kui pakuvad tema 10 olulisemat konkurenti (turuosa suuruse poolest). Seega ei tohi LBBW pakkuda paremaid tingimusi kui tema konkurendid, kes ei ole riigiabi saanud.

(107)

Lisaks on LBBW nõustunud keeluga, mille kohaselt ei tohi pank omandada ühtegi konkureerivat ettevõtet. See välistab abi kasutamise LBBW anorgaanilise kasvu finantseerimiseks. Peale selle vähendatakse riigiabi mittesaanud pankadega saavutuskonkurentsi asemel hinnakonkurentsi tekkimise riski ja tõenäosust, lubades, et keskmise pikkusega ajavahemikul saavutatakse omakapitali kahekohaline tasuvus ja et uute tehingute puhul võetakse aluseks sellised intressi viitemäärad, mis ei sisalda moonutusi seoses kohustustega abiandja vastu.

(108)

Uue ettevõttestruktuuriga, mille puhul likvideeritavad tegevusvaldkonnad on põhitegevusvaldkondadest selgelt eraldatud, samuti eri tegevusvaldkondade uue piiritlemise ja üksteisest eraldamisega saavutatakse suurem läbipaistvus. Finantsturu sektori olulise kärpimise tõttu on vähem võimalusi peita laenutegevuse mitterahuldavaid tulemusi ning see parandab turudistsipliini ja vähendab seeläbi võimalikke konkurentsimoonutusi.

(109)

Arvestades mitmesuguste üksteist täiendavate meetmete kogumit, jõudis komisjon seisukohale, et kaitsemeetmed on hoolimata LBBW-le antud riigiabi suurest summast piisavad võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(110)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 5 peab komisjon saama korrapäraselt üksikasjalikke aruandeid, et kontrollida ümberkorraldamiskava nõuetekohast rakendamist. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorraldamiskava heakskiitmist. Selleks et komisjon saaks kontrollida ümberkorraldamiskava nõuetekohast rakendamist, nimetab Saksamaa ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku ja esitab igal aastal eduaruande. Esimene aruanne tuleb esitada 2010. aasta mais. Komisjon leiab seetõttu, et ümberkorraldamiskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on tagatud.

(111)

Komisjonil on tavaks võimaldada liikmesriigil erandlike asjaolude korral oma kohustusi kohandada (23). Seetõttu kiidab komisjon, kui see on asjakohane, Saksamaa taotluse korral heaks rakendamistähtaegade pikendamise või üksikute või kõigi lubatud meetmete tühistamise ja/või asendamise.

(112)

Pidades silmas Saksamaa 3. detsembril 2009. aastal esitatud muudatusi, järeldab komisjon esiteks, et toetusmeede on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega ja ühtlasi siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b järgi. Toetusmeetme muutmisega kõrvaldati komisjoni 30. juuni 2009. aasta algatamisotsuses väljendatud konkurentsikahtlused.

(113)

Teiseks järeldab komisjon, et ümberkorraldamismeetmed on asjakohased LBBW pikaajalise elujõulisuse taastamiseks, et nendega tagatakse kulude piisav jagamine ning et meetmed on sobivad ja piisavad abimeetmetest tulenevate konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks. LBBW ümberkorraldamiskava vastab ümberkorraldamisteatise kriteeriumidele ning seega on ümberkorraldamismeetmed siseturuga kokkusobivad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b. Seetõttu võib ümberkorraldamiskavaga ette nähtud kapitalisüsti ja garantiid heaks kiita,