LISA

Pädevusdeklaratsioon

Põhikirja VI artikli punktis C on sätestatud, et piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide ratifitseerimis- või ühinemiskiri peab sisaldama deklaratsiooni, milles käsitletakse kõnealuste organisatsioonide pädevuse ulatust põhikirjaga reguleeritud küsimustes.

Kuigi tunnistades Euroopa Liidu liikmestaatust, on üldjuhul Euroopa Liidu liikmesriikidel pädevus päevakorrapunktides, mis käsitlevad organisatsioonilisi küsimusi (nt õiguslikud ja eelarvega seotud küsimused) ning menetlusküsimusi (nt esimeeste valimine, päevakorra ja aruannete kinnitamine).

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on liidu ja tema liikmesriikide pädevus taastuvenergia valdkonnas järgmine:

—

liidul on ainupädevus, kui IRENA põhikirja säte või põhikirja rakendusakt on vajalik selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisepädevust, või kui liidu õigusakti sätetega kehtestatakse ühiseeskirjad, mida IRENA põhikirja sätted või põhikirja rakendusakt võivad mõjutada või mille ulatust nad võivad muuta;

—	kui on olemas ühiseeskirjad, kuid neid ei mõjutata ega nende ulatust ei muudeta, eelkõige liidu sätete puhul, millega kehtestatakse ainult miinimumnõuded, on pädevus liikmesriikidel, ilma et see piiraks liidu pädevust selles valdkonnas meetmeid võtta;

—	liikmesriikidel on ainupädevus IRENA põhikirjaga seotud küsimustes, mille suhtes liit ei ole ühiseeskirju vastu võtnud.

Allpool esitatud liidu õigusaktide nimekiri näitab, millises ulatuses on liit oma sisepädevust selles valdkonnas kasutanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule. Neist õigusaktidest tuleneva liidu pädevuse ulatust tuleb hinnata iga meetme täpsete sätete põhjal ning eelkõige selle põhjal, millises ulatuses kõnealuste sätetega ühiseeskirjad kehtestatakse, ning liidu ainupädevuse olemasolu kindlaksmääramise eesmärgil selle põhjal, millises ulatuses IRENA põhikirja sätted või selle rakendusakt neid ühiseeskirju mõjutavad või nende ulatust muudavad.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/77/EÜ, 27. september 2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, 8. mai 2003, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris (ELT L 123, 17.5.2003, lk 42);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

ELi liikmesriikide poolt aluslepingute kohaselt liidule antud pädevuse teostamine on pidevalt muutuvat laadi. Seepärast jätab liit endale õiguse kõnealust deklaratsiooni kohandada.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikiri

Käesoleva põhikirja OSALISED,

SOOVIDES säästva arengu eesmärgil edendada taastuvenergia ulatuslikku ja järjest kasvavat kasutuselevõttu ning kasutamist;

AJENDATUNA oma kindlast usust laialdastesse võimalustesse, mida taastuvenergia pakub energiavarustuse kindluse ja kõikuvate energiahindade probleemi lahendamiseks ja järkjärguliseks leevendamiseks;

OLLES VEENDUNUD taastuvenergia tähtsas rollis kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamisel atmosfääris, mis aitab kaasa kliima stabiliseerimisele ning võimaldab säästlikku, turvalist ja sujuvat üleminekut süsinikuvaesele majandusele;

SOOVIDES KAASA AIDATA positiivsele mõjule, mida taastuvenergia tehnoloogiad võivad avaldada püsiva majanduskasvu stimuleerimisele ja uute töökohtade loomisele;

OLLES MOTIVEERITUD taastuvenergia tohutust potentsiaalist energia detsentraliseeritud kasutamisel eelkõige arengumaades ning isoleeritud ja kõrvalistele piirkondadele ja saartele energia kättesaadavuse tagamisel;

TUNDES MURET tõsiste negatiivsete mõjude pärast, mida fossiilkütuste kasutamine ja tavapärase biomassi ebatõhus kasutamine võivad avaldada tervisele;

OLLES VEENDUNUD, et taastuvenergia koos tõhusama energiakasutusega suudab jätkuvalt rahuldada lähematel kümnenditel eeldatavasti järsult suureneva energiavajaduse maailmas;

KINNITADES oma soovi asutada rahvusvaheline taastuvenergia organisatsioon, mis hõlbustab oma liikmete vahelist koostööd, sõlmides samas tihedad koostöösidemed olemasolevate taastuvenergia kasutamist edendavate organisatsoonidega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel I

Agentuuri asutamine

Käesoleva põhikirja osalised asutavad Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (edaspidi „agentuur”) järgmistel tingimustel.

Agentuur põhineb kõigi oma liikmete võrdsuse põhimõttel ning võtab oma tegevuses arvesse oma liikmete suveräänseid õigusi ja pädevusi.

Artikkel II

Eesmärgid

Agentuur edendab kõigi taastuvenergia vormide ulatuslikku ja järjest kasvavat kasutuselevõttu ning säästvat kasutamist, arvestades:

a)	rahvuslikke ja siseriiklikke prioriteete ning taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid ühendavast lähenemisviisist tulenevaid eeliseid ning

taastuvenergia panust keskkonnakaitsesse loodusvarade kasutamist ja metsade (eelkõige troopiliste metsade) hävitamist, kõrbestumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist piirates, kliimakaitsesse; majanduskasvu ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, sealhulgas vaesuse leevendamisse ja säästvasse arengusse, energiavarustusele juurdepääsu ja energiavarustuse kindlusse, piirkondade arengusse ja põlvkondadevahelisse kohusetundesse.

Artikkel III

Määratlus

Taastuvenergia tähendab käesolevas põhikirjas kõiki taastuvatest energiaallikatest säästlikult toodetud energia vorme, mis hõlmavad muu hulgas:

1.	bioenergiat;

2.	geotermilist energiat;

3.	hüdroenergiat;

4.	ookeanienergiat, muu hulgas tõusu ja mõõna, lainete ja ookeani soojusenergiat;

5.	päikeseenergiat ning

6.	tuuleenergiat.

Artikkel IV

Tegevus

Agentuur kui taastuvenergia tehnoloogia tippkeskus, tegutsedes edendaja ja soodustajana, jagades kogemusi praktiliste rakenduste ja poliitika alal, pakkudes tuge kõigis taastuvenergiaga seotud küsimustes ning aidates riikidel saada kasu tõhusast arengust ning teadmus- ja tehnosiirdest, täidab järgmisi ülesandeid.

Agentuur, lähtudes eelkõige oma liikmete saadavast kasust:

analüüsib, jälgib ning, ilma kohustuseta sekkuda oma liikmete poliitikasse, süstematiseerib praegusi tavasid taastuvenergia valdkonnas, sealhulgas poliitilisi vahendeid, ergutusvahendeid, investeerimismehhanisme, parimaid tavasid, olemasolevaid tehnoloogiaid, integreeritud süsteeme ja seadmeid ning edu- ja ebaedutegureid;

b)	algatab arutelusid ja tagab suhtluse teiste valitsusorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja võrgustikega nii kõnealuses kui ka muus asjakohases valdkonnas;

c)	annab liikmetele nende taotlusel asjakohast poliitilist nõu ja abi, võttes arvesse nende vajadusi, ning ergutab taastuvenergiapoliitika ja selle raamtingimuste rahvusvahelist arutelu;

d)	parandab asjakohast teadmus- ja tehnosiiret ning edendab liikmesriikides kohaliku suutlikkuse ja pädevuse, sealhulgas vajalike ühenduste arendamist;

e)	pakub oma liikmetele suutlikkuse suurendamise võimalusi, sealhulgas koolitust ja haridust;

f)	nõustab liikmeid nende taotlusel taastuvenergia rahastamise küsimuses ja toetab neid sellega seotud mehhanismide rakendamisel;

g)	innustab ja julgustab teadusuuringuid, sealhulgas sotsiaal-majanduslikel teemadel, edendab uurimisvõrgustikke, ühisuuringuid, tehnoloogiate arendamist ja kasutamist ning

h)	annab teavet taastuvenergiaga seotud siseriiklike ja rahvusvaheliste tehniliste standardite väljatöötamise ja kasutamise kohta, tuginedes asjaomastel foorumitel aktiivse osalemise kaudu saadud headel teadmistel.

2.	Lisaks sellele levitab agentuur teavet ja suurendab üldsuse teadlikkust taastuvenergia eelistest ja potentsiaalist.

Oma ülesannete täitmisel agentuur:

1.	tegutseb ÜRO eesmärkide ja põhimõtete kohaselt rahu ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks, soodustades säästlikku arengut kooskõlas ÜRO poliitikaga;

eraldab oma vahendeid viisil, mis tagab nende tõhusa kasutamise, pidades silmas kõigi oma eesmärkide saavutamist sobival viisil, ning tegutseb parima võimaliku kasu saavutamise nimel oma liikmete jaoks ja kõigis maailma paigus, võttes arvesse arengumaade, kõrvaliste ja isoleeritud piirkondade ja saarte erivajadusi;

teeb tihedat koostööd ja püüab luua vastastikku kasulikke suhteid olemasolevate asutuste ja organisatsioonidega eesmärgiga vältida tarbetut topelttööd ning võtta aluseks ja kasutada tõhusalt ära valitsuste, muude organisatsioonide ja agentuuride vahendeid ja elluviidavaid tegevusi, mis on suunatud taastuvenergia edendamisele.

Agentuur:

1.	esitab oma liikmetele aastaaruande oma tegevuse kohta;

2.	teavitab liikmeid oma poliitilistest nõuannetest pärast nende andmist ning

3.	teavitab liikmeid konsulteerimisest ja koostööst kõnealuses valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nende tööst.

Artikkel V

Tööprogramm ja projektid

Agentuur tegutseb sekretariaadi koostatud, nõukogu läbi vaadatud ja assamblee vastu võetud iga-aastase tööprogrammi alusel.

Lisaks oma tööprogrammile võib agentuur pärast oma liikmetega konsulteerimist ning erimeelsuste korral pärast assambleelt heakskiidu saamist viia ellu liikmete algatatud ja nende rahastatavaid projekte, arvestades agentuuri mitterahaliste vahendite kättesaadavust.

Artikkel VI

Liikmesus

Agentuuri liikmeks võivad olla ÜRO liikmesriigid ja piirkondlikud valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonid, kes soovivad ja võivad tegutseda kooskõlas käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkide ja tegevustega. Agentuuri liikmeks sobiv piirkondlik valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioon peab olema asutatud suveräänsete riikide poolt, kellest vähemalt üks on agentuuri liige ja kellele agentuuri liikmesriigid on andnud pädevuse vähemalt ühes agentuuri tegevusvaldkonda kuuluvas küsimuses.

Sellistest riikidest ja piirkondlikest valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonidest saavad:

1.	agentuuri asutajaliikmed pärast käesolevale põhikirjale allakirjutamist ja ratifitseerimiskirja hoiuleandmist;

agentuuri teised liikmed ühinemiskirja hoiuleandmisel pärast nende liikmeks saamise taotluse heakskiitmist. Liikmesus loetakse heakskiidetuks, kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saatmist liikmetele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Erimeelsuste korral teeb taotluse suhtes otsuse assamblee vastavalt artikli IX lõike H punktile 1.

Piirkondliku valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsiooni vastutuse üle käesolevast põhikirjast tulenevate kohustuste täitmisel otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid. Vastavalt põhikirjale ei ole organisatsioonil ega selle liikmesriikidel õigust teostada samaaegselt õigusi, sealhulgas hääletamisõigusi. Oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjas deklareerivad eespool viidatud organisatsioonid oma pädevuse ulatuse põhikirjaga reguleeritavates küsimustes. Kõnealused organisatsioonid teavitavad ka hoiulevõtja valitsust kõigist asjakohastest muudatustest oma pädevuse ulatuses. Hääletades oma pädevusse kuuluvates küsimustes, on piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide häälte arv võrdne häälte koguarvuga, mis kuuluvad nendele liikmesriikidele, kes on samuti kõnealuse agentuuri liikmed.

Artikkel VII

Vaatlejad

Assamblee võib anda vaatleja staatuse:

1.	taastuvenergia valdkonnas tegutsevatele valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele;

2.	allakirjutanutele, kes ei ole põhikirja ratifitseerinud, ning

3.	liikmeks kandideerijatele, kelle liikmeks saamise taotlus on heaks kiidetud vastavalt artikli VI lõike B punktile 2.

Vaatlejad võivad ilma hääletamisõiguseta osaleda assamblee ja selle allorganite avalikel istungitel.

Artikkel VIII

Organid

Käesolevaga asutatakse agentuuri põhiorganid:

1.	assamblee,

2.	nõukogu ning

3.	sekretariaat.

Assamblee ja nõukogu võivad assamblee heakskiidul asutada selliseid allorganeid, mida nad peavad vajalikuks oma ülesannete täitmiseks kooskõlas põhikirjaga.

Artikkel IX

Assamblee

1.	Assamblee on agentuuri juhtorgan.

2.	Assamblee võib arutada mis tahes küsimusi, mis kuuluvad käesoleva põhikirja reguleerimisalasse või on seotud käesolevas põhikirjas sätestatud mis tahes organi volituste ja ülesannetega.

Kõigi selliste küsimuste puhul võib assamblee:

a)	teha otsuseid ja anda soovitusi mis tahes sellisele organile ning

b)	anda soovitusi agentuuri liikmetele nende vastaval taotlusel.

4.	Peale selle on assambleel õigus esitada nõukogule arutamiseks küsimusi ning nõuda nõukogult ja sekretariaadilt aruandeid kõigi agentuuri tegevusega seotud küsimuste kohta.

Assamblee koosseisu moodustavad kõik agentuuri liikmed. Assamblee koguneb korralisteks istungjärkudeks kord aastas, kui assamblee ei otsusta teisiti.

Igal liikmel on assamblees üks esindaja. Esindajatel võivad olla asendajad ja nõustajad. Delegatsiooni osalemiskulud katab asjaomane liige.

Assamblee istungid toimuvad assamblee asukohas, kui assamblee ei otsusta teisiti.

Assamblee valib iga korralise istungjärgu alguses eesistuja ja vajaduse korral muud sellised ametnikud, võttes arvesse õiglast geograafilist esindatust. Nad jäävad ametisse, kuni järgmisel korralisel istungjärgul valitakse uus eesistuja ja muud ametnikud. Assamblee võtab vastavalt käesolevale põhikirjale vastu oma kodukorra.

Vastavalt artikli VI lõikele C on igal agentuuri liikmel assamblees üks hääl. Assamblee võtab menetlusküsimusi käsitlevad otsused vastu istungil kohalviibivate ja hääletamisel osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Sisulisi küsimusi käsitlevad otsused võtavad kohalviibivad liikmed vastu ühehäälselt. Kui konsensusele ei jõuta, loetakse see saavutatuks, kui otsuse vastu ei ole üle kahe liikme, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Kui tekib vaidlus selle üle, kas küsimus on sisulist laadi või mitte, käsitatakse seda sisulisena, kui assamblee istungil viibivad liikmed ei otsusta konsensuse alusel teisiti, kusjuures kui konsensusele ei jõuta, loetakse see saavutatuks, kui otsuse vastu ei ole üle kahe liikme. Assamblee liikmete enamus moodustab kvoorumi.

Assamblee, tegutsedes istungil kohalviibivate liikmete konsensuse alusel:

1.	valib nõukogu liikmed;

2.	võtab oma korralisel istungjärgul vastu nõukogu esitatud agentuuri eelarve ja tööprogrammi ning on volitatud tegema otsuseid agentuuri eelarve ja tööprogrammi muutmise kohta;

3.	langetab agentuuri rahanduspoliitika üle teostatava järelevalve, finantseeskirjade ja muude finantsküsimustega seotud otsuseid ning valib audiitori;

4.	kiidab heaks käesoleva põhikirja muudatused;

5.	otsustab allorganite asutamise üle ja kiidab heaks nende pädevuse ning

6.	otsustab hääletamisloa andmise üle vastavalt artikli XVII lõikele A.

Assamblee, tegutsedes istungil kohalviibivate liikmete konsensuse alusel, kusjuures kui konsensusele ei jõuta, loetakse see saavutatuks, kui otsuse vastu ei ole üle kahe liikme:

1.	otsustab vajaduse korral liikmeks saamise taotluste üle;

2.	kiidab heaks nõukogu esitatud assamblee ja nõukogu kodukorrad;

3.	võtab vastu aastaaruande ja muud aruanded;

4.	kiidab heaks põhikirja reguleerimisalasse kuuluvaid mis tahes küsimusi, teemasid või probleeme käsitlevate lepingute sõlmimise ning

5.	otsustab oma liikmete vaheliste erimeelsuste korral täiendavate projektide üle vastavalt artikli V lõikele B.

Assamblee määrab agentuuri asukoha ja nimetab sekretariaadi peadirektori (edaspidi „peadirektor”) istungil kohalviibivate liikmete konsensuse alusel või kui konsensusele ei jõuta, siis kohalviibivate ja hääletamisel osalevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Assamblee arutab läbi ja kiidab oma esimesel istungil vajaduse korral heaks ettevalmistuskomisjoni koostatud otsused, lepingute kavandid, sätted ja suunised kooskõlas asjaomase küsimuse puhul kehtiva hääletamise korraga, nagu on kirjeldatud artikli IX lõigetes F–I.

Artikkel X

Nõukogu

Nõukogu koosseisu kuulub vähemalt 11, kuid mitte rohkem kui 21 agentuuri liikmete esindajat, kelle on valinud assamblee. Esindajate konkreetne arv, mis jääb 11 ja 21 vahele, võrdub ümardatud kujul ühe kolmandiku agentuuri liikmete arvuga, mis arvutatakse nõukogu liikmete asjaomaste valimiste alguses kohalviibinud agentuuri liikmete arvu põhjal. Nõukogu liikmed valitakse rotatsiooni korras, nagu on sätestatud assamblee kodukorras, eesmärgiga tagada arengumaade ja arenenud riikide tulemuslik osalemine ning saavutada aus ja õiglane geograafiline jaotus ning nõukogu töö tulemuslikkus. Nõukogu liikmed valitakse kaheks aastaks.

Nõukogu tuleb kokku iga poole aasta tagant ja selle koosolekuid peetakse agentuuri asukohas, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

Iga koosoleku alguses valib nõukogu kuni järgmise koosolekuni kestvaks perioodiks oma liikmete hulgast eesistuja ja vajaduse korral muud nõutavad ametnikud. Nõukogul on õigus täpsustada oma kodukorda. Nimetatud kodukord tuleb esitada assambleele heakskiitmiseks.

Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu võtab menetlusküsimusi käsitlevad otsused vastu oma liikmete lihthäälteenamusega. Sisulisi küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu nõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui tekib vaidlus selle üle, kas küsimus on sisulist laadi või mitte, käsitatakse seda sisulisena, kui nõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ei otsusta teisiti.

Nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik assamblee ees. Nõukogu täidab talle käesoleva põhikirjaga antud volitusi ja ülesandeid, samuti assamblee poolt talle delegeeritud ülesandeid. Seejuures tegutseb nõukogu kooskõlas assamblee otsustega ja järgides assamblee soovitusi ning tagab nende nõuetekohase ja jätkuva rakendamise.

Nõukogu:

1.	hõlbustab liikmete omavahelist konsulteerimist ja koostööd;

2.	arutab agentuuri tööprogrammi kavandit ja eelarveprojekti ning esitab need assambleele;

3.	kiidab heaks assamblee istungite pidamise korra, sealhulgas päevakorra projekti ettevalmistamise;

4.	arutab agentuuri tegevust käsitleva aastaaruande projekti ja muid aruandeid, mille sekretariaat on koostanud vastavalt käesoleva põhikirja artikli XI lõike E punktile 3, ja esitab need assambleele;

5.	koostab mis tahes muud assamblee nõutud aruanded;

6.	sõlmib agentuuri nimel ja assamblee eelneval nõusolekul lepinguid või kokkuleppeid riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste agentuuridega;

7.	kinnitab assamblee vastu võetud tööprogrammi, pidades silmas selle rakendamist sekretariaadi poolt ja vastu võetud eelarvet;

8.	on volitatud esitama assambleele arutamiseks küsimusi ning

9.	asutab vajaduse korral allorganeid vastavalt artikli VIII lõikele B ning otsustab nende pädevuse ja tegutsemise kestuse.

Artikkel XI

Sekretariaat

Sekretariaat abistab assambleed, nõukogu ja nende allorganeid ülesannete täitmisel. Ta täidab muid käesoleva põhikirja alusel talle usaldatud ülesandeid, samuti assamblee või nõukogu poolt talle delegeeritud ülesandeid.

Sekretariaadi koosseisu kuuluvad peadirektor, kes on sekretariaadi juht ja kõrgeim haldusametnik, ning muu vajalik personal. Peadirektori nimetab ametisse assamblee nõukogu soovitusel neljaks aastaks ja tema ametisoleku tähtaega võib seejärel pikendada veel neljaks aastaks, kuid mitte kauemaks.

Peadirektor vastutab assamblee ja nõukogu ees ning muu hulgas personali ametisse määramise ja sekretariaadi töö korralduse ja toimimise eest. Personali töölevõtmisel ja teenistustingimuste määramisel arvestatakse esmajoones vajadust tagada tulemuslikkus, pädevus ja ausus. Personali töölevõtmisel pööratakse tähelepanu personali värbamisele peamiselt liikmesriikidest ja võimalikult laialt geograafiliselt alalt, võttes eelkõige arvesse arengumaade tasakaalustatud esindatust ja pannes rõhku sugupoolte võrdsele esindatusele.

Eelarve koostamisel juhindutakse kavandatava värbamise puhul põhimõttest hoida töötajate arv nii minimaalne, kui see on vajalik sekretariaadi kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

Peadirektor või tema poolt määratud esindaja võtab ilma hääletamisõiguseta osa kõigist assamblee ja nõukogu koosolekutest.

Sekretariaat:

1.	koostab ja esitab nõukogule agentuuri tööprogrammi kavandi ja eelarveprojekti;

2.	viib ellu agentuuri tööprogrammi ja otsused;

3.	koostab ja esitab nõukogule agentuuri tegevust käsitleva aastaaruande projekti ja muud assamblee või nõukogu nõutud aruanded;

4.	pakub assambleele, nõukogule ja nende allorganitele haldus- ja tehnilist tuge;

5.	hõlbustab agentuuri ja selle liikmete vahelist suhtlust ning

levitab poliitilisi nõuandeid pärast nende andmist agentuuri liikmetele vastavalt artikli IV lõike C punktile 2, ning koostab ja esitab assambleele ja nõukogule igaks istungiks aruande poliitiliste nõuannete kohta. Nõukogule esitatav aruanne sisaldab ka kavandatud poliitilisi nõuandeid seoses aastase tööprogrammi rakendamisega.

Oma ülesannete täitmisel ei tohi peadirektor ega teised personali liikmed küsida ega vastu võtta juhtnööre üheltki valitsuselt ega muult agentuuriväliselt allikalt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit rahvusvahelise ametnikuna, kes vastutab ainult assamblee ja nõukogu ees. Kõik liikmed suhtuvad austusega peadirektori ja teiste töötajate kohustuste rangelt rahvusvahelisse iseloomu ega püüa neid kohustuste täitmisel mõjutada.

Artikkel XII

Eelarve

Agentuuri eelarvet rahastatakse:

1.	agentuuri liikmete kohustuslikest osamaksudest, mille suuruse määrab kindlaks assamblee ÜRO hindamisskaala põhjal;

2.	vabatahtlikest osamaksudest ning

3.	muudest võimalikest allikatest

kooskõlas finantseeskirjadega, mille assamblee võtab vastu konsensuse alusel, nagu on sätestatud käesoleva põhikirja artikli IX lõikes G. Finantseeskirjad ja eelarve tagavad agentuurile kindla majandusliku aluse ning agentuuri tegevuste tõhusa ja tulemusliku rakendamise, nagu on määratletud tööprogrammis. Kohustuslikest osamaksudest rahastatakse põhitegevust ja kaetakse halduskulud.

Agentuuri eelarveprojekti valmistab ette sekretariaat, kes esitab selle nõukogule tutvumiseks. Nõukogu kas esitab eelarveprojekti assambleele soovitusega see heaks kiita või tagastab selle sekretariaadile uuesti läbivaatamiseks ja taasesitamiseks.

Assamblee nimetab neljaks aastaks ametisse välisaudiitori, keda võib tagasi valida. Esimene audiitor on ametis kaks aastat. Audiitor kontrollib agentuuri raamatupidamisarvestust ning esitab oma märkused ja soovitused, mida ta peab juhtimise efektiivsuse ja sisefinantskontrolli seisukohast vajalikuks.

Artikkel XIII

Juriidilise isiku staatus, privileegid ja immuniteedid

Agentuur on rahvusvaheline juriidiline isik. Agentuuril on iga liikme territooriumil, kohaldades selle siseriiklikke õigusakte, oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik siseriiklik õigusvõime.

Liikmed määravad eraldi kokkuleppe alusel kindlaks privileegid ja immuniteedid.

Artikkel XIV

Suhted teiste organisatsioonidega

Nõukogu on volitatud sõlmima assamblee heakskiidul agentuuri nimel kokkuleppeid, millega luuakse asjakohased suhted ÜRO ja teiste organisatsioonidega, kelle töö on seotud agentuuri tööga. Käesoleva põhikirja sätted ei mõjuta ühegi liikme õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mis tahes kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel XV

Muudatused ja väljaastumine, läbivaatamine

Kõik liikmed võivad teha ettepanekuid käesoleva põhikirja muutmiseks. Peadirektor valmistab ette iga kavandatud muudatuse teksti tõestatud koopiad ning edastab need kõigile liikmetele vähemalt üheksakümmend päeva enne vastava muudatuse arutelu assamblees.

Muudatused jõustuvad kõigi liikmete jaoks siis:

1.	kui assamblee on need pärast nõukogu poolt iga kavandatud muudatuse kohta esitatud märkuste arutelu heaks kiitnud ning

2.	kui kõik liikmed on nõustunud end muudatusega siduma kooskõlas nende põhiseaduslike menetlustega. Liikmed väljendavad oma nõusolekut end muudatusega siduda, andes vastava kirja hoiule artikli XX lõikes A viidatud hoiulevõtjale.

Pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil käesolev põhikiri jõustus vastavalt artikli XIX lõikele D, võib liige agentuurist välja astuda, teavitades sellest kirjalikult artikli XX lõikes A viidatud hoiulevõtjat, kes teatab sellest viivitamata nõukogule ja kõigile liikmetele.

Väljaastumine jõustub selle aasta lõpus, millal nimetatud soovi avaldati. Liikme väljaastumine agentuurist ei mõjuta tema poolt võetud artikli V lõikest B tulenevaid lepingulisi kohustusi või väljaastumise aastal kehtivaid finantskohustusi.

Artikkel XVI

Vaidluste lahendamine

Liikmed lahendavad käesoleva põhikirja tõlgendamise või kohaldamisega seotud omavahelised vaidlused rahumeelsel teel kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikega 3, võttes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 33 lõikes 1 nimetatud meetmeid.

Nõukogu võib aidata vaidlust lahendada, kasutades kõiki temale sobivaid vahendeid, sealhulgas pakkudes oma teeneid, kutsudes vaidlusse astunud liikmeid üles alustama enda valitud vaidluse lahendamise protsessi ning soovitades kokkulepitud menetluse rakendamise tähtaega.

Artikkel XVII

Õiguste ajutine peatamine

Agentuuri liikmel, kellel on agentuurile osamaksude võlgnevusi, ei ole hääleõigust, kui tema võlgnevuse suurus võrdub tema kahe eelneva aasta osamaksude summaga või ületab selle. Assamblee võib siiski lubada kõnealusel liikmel hääletada, kui ta on veendunud, et maksmata jätmine on tingitud liikmest sõltumatutest asjaoludest.

Assamblee võib nõukogu soovitusel istungil kohalviibivate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega peatada liikmesusega kaasnevate privileegide kasutamise ja õiguste teostamise liikmel, kes on korduvalt rikkunud käesoleva põhikirja või tema poolt käesolevale põhikirjale tuginedes sõlmitud lepingu sätteid.

Artikkel XVIII

Agentuuri asukoht

Assamblee määrab agentuuri asukoha oma esimesel istungil.

Artikkel XIX

Allakirjutamine, ratifitseerimine, jõustumine ja ühinemine

Käesolev põhikiri avatakse asutamiskonverentsil allakirjutamiseks kõigile riikidele, kes on ÜRO või piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide liikmed, nagu on määratletud artikli VI lõikes A. Põhikiri on allakirjutamiseks avatud kuni selle jõustumise kuupäevani.

Artikli VI lõikes A määratletud riikidele ja piirkondlikele valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes ei ole käesolevale põhikirjale alla kirjutanud, avatakse käesolev põhikiri ühinemiseks pärast seda, kui assamblee on nende liikmesuse artikli VI lõike B punkti 2 alusel heaks kiitnud.

Nõusolekut end käesoleva põhikirjaga siduda väljendatakse ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisega hoiulevõtja kätte. Riigid ratifitseerivad käesoleva põhikirja või ühinevad sellega kooskõlas nende põhiseaduslike menetlustega.

Käesolev põhikiri jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümne viienda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

Nende riikide ja piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide suhtes, kes annavad ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule pärast põhikirja jõustumist, hakkab käesolev põhikiri kehtima kolmekümnendal päeval pärast asjaomase kirja hoiuleandmise kuupäeva.

Käesoleva põhikirja suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel XX

Hoiulevõtja, registreerimine, autentne tekst

Käesoleva põhikirja ja kõigi ratifitseerimis- ja ühinemiskirjade hoiulevõtjaks määratakse Saksamaa Liitvabariigi valitsus.

Hoiulevõtja riigi valitsus registreerib käesoleva põhikirja vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

Käesolev põhikiri, mis on koostatud inglise keeles, antakse hoiule hoiulevõtja riigi valitsuse arhiivi.

Hoiulevõtja riigi valitsus edastab käesoleva põhikirja nõuetekohaselt tõestatud koopiad nende riikide valitsustele ja piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide täitevorganitele, kes on põhikirjale alla kirjutanud või kelle liikmesus on heaks kiidetud vastavalt artikli VI lõike B punktile 2.

Hoiulevõtja riigi valitsus teavitab viivitamata kõiki käesolevale põhikirjale allakirjutanuid iga ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäevast ja põhikirja jõustumise kuupäevast.

Hoiulevõtja riigi valitsus teavitab viivitamata kõiki allakirjutanuid ja agentuuri liikmeid riikide või piirkondlike valitsustevahelise majandusintegratsiooni organisatsioonide agentuuri liikmeks saamise kuupäevadest.

Hoiulevõtja riigi valitsus saadab viivitamata uued liikmeks saamise taotlused kõigile agentuuri liikmetele kaalumiseks vastavalt artikli VI lõike B punktile 2.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale põhikirjale alla kirjutanud.

Koostatud 26. jaanuaril 2009 Bonnis inglise keeles ühes eksemplaris.